27.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/6

(1)

Direktiivis 2009/48/EÜ on sätestatud migratsiooni piirnormid mänguasjadele või mänguasjade osadele seoses teatavate kemikaalidega, sealhulgas pliiga, mis võivad sisalduda kuivas, vedelas ja mahakraabitud mänguasjamaterjalis. Plii piirnormid on kuiva mänguasjamaterjali puhul 13,5 mg/kg, vedela puhul 3,4 mg/kg ja mahakraabitud mänguasjamaterjali puhul 160 mg/kg.

(2)

Piirnormid tuginevad Madalmaade rahvatervise ja keskkonnainstituudi (RIVM) soovitustele, mis on esitatud 2008. aasta aruandes „Chemicals in Toys. A general methodology for assessment of chemical safety of toys with a focus on elements“. RIVMi soovitused põhinevad järeldusel, et laste kokkupuude mänguasjades sisalduva pliiga ei tohi ületada teatavat taset, mida nimetatakse lubatavaks päevadoosiks. Aruandes määrati plii toksikoloogiline kontrollväärtus, mille järgi lubatav päevadoos on 3,6 mikrogrammi kehamassi kilogrammi kohta päevas.

(3)

Kuna lapsed puutuvad pliiga lisaks mänguasjadele kokku ka teiste allikate kaudu, võib selle lubatav sisaldus mänguasjades olla vaid teatav protsent toksikoloogilisest kontrollväärtusest. Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee soovitab oma 22. juuni 2004. aasta arvamuses „Assessment of the bioavailability of certain elements in toys“, et mänguasjadest ei tohiks eralduda üle 10 % plii maksimaalsest lubatavast päevadoosist. Tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) nõustub selle seisukohaga oma 1. juuli 2010. aasta arvamuses „Evaluation of the Migration Limits for Chemical Elements in Toys“ ja leiab, et mänguasjadest eralduva plii määr ei tohiks ületada 10 % toksikoloogilisel hinnangul põhinevast kontrollväärtusest. Kuna plii on arvatud eriti toksiliste ainete hulka, on selle direktiivis 2009/48/EÜ sätestatud piirnormid poole väiksemad asjaomase teaduskomitee kriteeriumide alusel ohutuks peetavast tasemest tagamaks, et esinevad üksnes headele tootmistavadele vastavad plii jäljed. Seetõttu kehtestati kõnealuses direktiivis mänguasjadest eralduva plii piirnormiks 5 % lubatavast päevadoosist.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on jõudnud järeldusele, et pliil kui toksilisel metallil ei ole künnisväärtust, millest allpool ei avalda pliiga kokkupuutumine tervisele ohtlikku mõju. Isegi vähene kokkupuude pliiga võib põhjustada neurotoksilisust, nimelt närvisüsteemi- ja ajukahjustusi, eelkõige õpiraskusi. Seega ei tohiks EFSA avaldatud uute teaduslike andmete järgi lubatavat päevadoosi toksikoloogilise kontrollväärtusena enam kasutada.

(5)

EFSA on seisukohal, et plii piirnormide kehtestamisel tuleb kasutada uut toksikoloogilist kontrollväärtust BMDL01 (võrdlusdoosi määr), mis on seotud neuroloogiliste arenguhäiretega. BMDL01 on võrdlusdoosi alumine usalduspiir (95. protsentiil), mis vastab 1 % lisariskist laste vaimsele mahajäämusele (üldise intelligentsuskvoodi kohaselt), mis tähendab intelligentsuskvoodi ühepunktilist vähenemist testi skaalal. BMDL01 vastab plii tarbimisele 0,5 mikrogrammi kehamassi kilogrammi kohta päevas.

(6)

Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee on määranud kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti seisukohtadega kindlaks, et BMDL01 on pliiga kokkupuutumisel suurim lubatav kogus. Kuna Euroopas on praegune laste keskmine vere pliisisaldus kuni neli korda suurem kui suurim lubatav kogus pliiga kokkupuutumisel ning kuna neuroloogilistele arenguhäiretele ei saa kehtestada künnisväärtust, tuleb iga võimalikku lisakokkupuudet ainega vältida nii palju kui võimalik.

(7)

Kohaldades viimaseid teaduslikke arengusuundi RIVMi 2008. aasta aruandes nimetatud metoodika suhtes, mille abil arvutatakse välja mänguasjades sisalduvate elementide ohutud piirnormid, ning kohaldades direktiivis 2009/48/EÜ esitatud lähenemisviisi eriti toksiliste kemikaalide, nagu plii, riski juhtimisel, tuleks üle vaadata direktiivis 2009/48/EÜ sätestatud plii mänguasjades esinemise piirnormid ja määrata nende tasemeks 5 % BMDL01-st, et kaitsta laste tervist.

(8)

RIVMi 2008. aasta aruande paranduses, mis avaldati 2015. aastal, leiti, et kuiva ja vedela mänguasjamaterjali koguseid, mida lapsed eeldatavasti alla neelavad, koguseid, millel RIVMi 2008. aasta aruande piirnormide soovitused põhinesid, tuleks väljendada päevaste koguste asemel nädalaste kogustena. Seejärel väitis SCHER, et algselt soovitatud allaneelatavad kogused on asjakohased ja neid tuleks ka edaspidi väljendada päevaste koguste, mitte nädalaste kogustena, kinnitades sellega, et RIVMi 2008. aasta aruandes mänguasjades sisalduvate keemiliste elementide ohutute piirnormide arvutamiseks kasutatud metoodika on õige. Seetõttu tuleks RIVMi 2008. aasta aruandes kasutatud metoodikat mänguasjades sisalduva plii läbivaadatud piirnormide kehtestamisel endiselt rakendada.

(9)

Direktiivi 2009/48/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Direktiivi 2009/48/EÜ artikliga 47 loodud komitee ei ole käesolevas direktiivis sätestatud meetmete kohta oma arvamust avaldanud ning seepärast esitas komisjon kõnealuseid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule ja saatis selle Euroopa Parlamendile,