31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/6

(1)

Liit on rajatud üldistele väärtustele, nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus ja solidaarsus, ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele. See põhineb demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

(2)

Terroriaktid kujutavad endast liidu aluseks olevate üldiste väärtuste, nimelt inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse ning inimõiguste ja põhivabaduste kasutamise üht kõige tõsisemat rikkumist. Need on ka kõige tõsisemaks ohuks demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele ja millel liit põhineb.

(3)

Nõukogu raamotsus 2002/475/JSK (3) on terrorismile liikmesriikide kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise alustala. Tegemist on kõikide liikmesriikide jaoks ühise õigusraamistikuga, milles on eelkõige esitatud terroriaktide ühtlustatud määratlus ja mille alusel toimub teabevahetus ja koostöö pädevate siseriiklike asutuste vahel vastavalt nõukogu raamotsusele 2006/960/JSK, (4) nõukogu otsustele 2008/615/JSK (5) ja 2005/671/JSK, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013, (7) nõukogu raamotsustele 2002/584/JSK (8) ja 2002/465/JSK (9).

(4)

Terrorismioht on viimastel aastatel kiiresti suurenenud ja laienenud. Terroristidest välisvõitlejateks nimetatud isikud reisivad terroristlikel eesmärkidel välisriikidesse. Tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad kujutavad endast kõigi liikmesriikide jaoks suurenenud julgeolekuohtu. Terroristidest välisvõitlejaid on seostatud hiljutiste rünnakute ja rünnakuplaanidega mitmes liikmesriigis. Lisaks ähvardab liitu ja liikmesriike üha suurem oht isikute poolt, kes on saanud innustust või juhtnööre välisriigis asuvatelt terrorirühmitustelt, kuigi nad ise on Euroopas.

(5)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendas oma resolutsioonis 2178 (2014) muret kasvava ohu pärast, mida põhjustavad terroristidest välisvõitlejad, ning palus kõiki ÜRO liikmesriike tagada, et selle nähtusega seotud kuriteod oleksid siseriikliku õiguse kohaselt karistatavad. Euroopa Nõukogu võttis seoses sellega 2015. aastal vastu terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli.

(6)

Võttes arvesse terroriohu muutumist ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi kohustusi, tuleks kõigil liikmesriikidel veelgi ühtlustada terroriaktide, terrorirühmituste ja terroristliku tegevusega seotud kuritegude mõistet, nii et see hõlmaks laiahaardelisemalt eelkõige terroristidest välisvõitlejate ja terrorismi rahastamisega seotud tegevust. Selline tegevus peaks olema karistatav ka juhul, kui seda tehakse interneti, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu.

(7)

Terrorismi piiriülene olemus nõuab terrorismi vastu võitlemiseks tugevat koordineeritud reageerimist ning koostööd liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, samuti pädevate liidu ametite ja asutustega ning nende vahel, hõlmates Eurojusti ja Europoli. Selleks tuleks tõhusalt ära kasutada olemasolevad vahendid ja ressursid, nagu ühised uurimisrühmad ja Eurojusti toetatavad koordineerimisnõupidamised. Terrorismi globaalne iseloom eeldab rahvusvahelist reageerimist, mis nõuab liidu ja selle liikmesriikide koostöö tugevdamist asjaomaste kolmandate riikidega. Tugev koordineeritud reageerimine ja koostöö on vajalikud ka elektrooniliste tõendite tagamiseks ja hankimiseks.

(8)

Käesolevas direktiivis loetletakse ammendavalt mitmed rasked kuriteod, nagu rünnak inimese elule, kui tahtlikud teod, mis võivad kvalifitseeruda terroriaktiks ,juhul kui need on toime pandud konkreetselt terrorismi eesmärgil, st selleks, et elanikkonda tõsiselt hirmutada või õigusvastaselt sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni tegema või jätma tegemata teatavaid tegusid või riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitilisi, põhiseaduslikke, majanduslikke või sotsiaalseid struktuure tasakaalust märkimisväärselt välja viia või hävitada. Terroriaktiks peaks pidama ka ähvardust selliseid tahtlikke tegusid toime panna, kui objektiivsetel asjaoludel on kindlaks tehtud, et ähvardus esitati ühel sellisel terroristlikul eesmärgil. Samas ei loeta käesoleva direktiivi tähenduses terroriaktiks selliseid tegusid, millega näiteks püütakse sundida valitsust midagi tegema või sellest hoiduma, ning mis ei ole lisatud ammendavasse raskete kuritegude loetelusse.

(9)

Terroristliku tegevusega seotud kuriteod on väga rasked, sest need võivad viia terroriakti toimepanemiseni ning võimaldavad terroristidel ja terrorirühmitustel kuritegevusega tegeleda ja kuritegevust edasi arendada; seetõttu on sellise tegevuse kriminaliseerimine põhjendatud.

(10)

Kuriteod, mis on seotud avaliku üleskutsega panna toime terroriakt, hõlmavad muu hulgas terrorismi ülistamist ja õigustamist või terroristlike eesmärkide toetamiseks või elanikkonna tõsiseks hirmutamiseks sõnumite või kujutiste, sealhulgas terrorismiohvritega seotud sõnumite või kujutiste levitamist internetis ja mujal. Selline tegevus peaks olema karistatav, kui see tekitab terroriakti toimepanemise ohu. Igal konkreetsel juhul, kui uuritakse, kas selline oht tekkis, tuleks arvestada juhtumi konkreetseid asjaolusid, nagu sõnumite koostaja ja adressaat, samuti teo toimepanemise kontekst. Kui kooskõlas siseriikliku õigusega kohaldatakse sätet, mis käsitleb avalikku üleskutset panna toime terroriakt, peaks arvesse võtma ka ohu olulisust ja tõenäosust.

(11)

Terrorismialase väljaõppe saamise kriminaliseerimine täiendab olemasolevat kuriteokoosseisu, milleks on väljaõppe andmine, ja sellega võideldakse eelkõige ohu vastu, mille põhjustavad terroriakti toimepanemiseks aktiivselt valmistuvad isikud, sealhulgas need, kes tegutsevad üksi. Terrorismialase väljaõppe saamine hõlmab teadmiste, dokumentide ja praktiliste oskuste saamist. Iseõppimist, sealhulgas interneti või muu õppematerjali vahendusel, tuleks samuti käsitada terrorismialase väljaõppe saamisena, kui see tähendab aktiivset tegevust ja see toimub eesmärgiga panna toime terroriakt või aidata selle toimumisele kaasa. Võttes arvesse juhtumi kõiki konkreetseid asjaolusid, võib sellist kavatsust järeldada näiteks materjalide liigi või esinemissageduse põhjal. Nii võiks terrorismialase väljaõppe saamisena käsitada lõhkeainete valmistamise õpetuse allalaadimist terroriakti toimepanemise eesmärgil. Seevastu üksnes veebisaitide külastamist või materjalide kogumist õiguspärastel eesmärkidel, näiteks akadeemilise või teadustöö eesmärgil, ei tuleks pidada terrorismialase väljaõppe saamiseks käesoleva direktiivi tähenduses.

(12)

Võttes arvesse ohu tõsidust ja vajadust eelkõige tõkestada terroristidest välisvõitlejate voogu, on vaja kriminaliseerida terroristlikel eesmärkidel piiri ületav reisimine mitte ainult terroriakti toimepanemiseks või väljaõppe andmiseks või saamiseks, vaid ka terrorirühmituse tegevuses osalemiseks. Reisimist ennast ei ole vaja tingimata kriminaliseerida. Lisaks kujutab endast kasvavat julgeolekuohtu reisimine liidu territooriumile terroristlikel eesmärkidel. Liikmesriigid võivad ka otsustada reageerida terroristlikel eesmärkidel asjaomasesse liikmesriiki reisimisest tulenevale terroriohule, kriminaliseerides ettevalmistavad tegevused, mis võivad hõlmata planeerimist või kuritegelikke kokkuleppeid, mille eesmärk on panna toime terroriakt või aidata sellele kaasa. Ka sellise reisimise hõlbustamine tuleks kriminaliseerida.

(13)

Ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nafta, narkootikumide, sigarettide, võltsitud kaupade ja kultuuriväärtustega, samuti inimkaubandus, räkit ja väljapressimine on muutunud terrorirühmituste jaoks tulusaks rahaliste vahendite hankimise viisiks. Sellega seoses kujutavad üha tihedamad sidemed organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste vahel endast kasvavat ohtu liidu turvalisusele ning seepärast peaksid kriminaalmenetlusega seotud liikmesriikide asutused seda arvesse võtma.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (10) kehtestatakse liidu finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise üldnormid. Lisaks sellele ennetavale lähenemisviisile peaks terrorismi rahastamine liikmesriikides olema karistatav. Kriminaliseerimine peaks hõlmama nii terroriaktide kui ka terrorirühmituste, samuti muude terroristliku tegevusega seotud kuritegude, nagu värbamise ja väljaõppe, või terroristlikel eesmärkidel reisimise rahastamist, et lõhkuda terroriaktide toimepanemist hõlbustavad tugistruktuurid.

(15)

Terrorismi materiaalne toetamine isikute kaudu, kes tegelevad teenuste, vara ja esemetega varustamise või nende transpordiga, sealhulgas liitu sisenemist või sealt lahkumist hõlmavate kaubandustehingutega, näiteks sellise arheoloogilise, kunstilise, ajaloolise või teadusliku väärtusega kultuuriväärtuse müük, ost või vahetamine, mis on ebaseaduslikult välja toodud alalt, mis väljaviimise ajal on terrorirühmituse kontrolli all, või kes tegutsevad sellise tegevuse vahendajatena, peaks samuti olema liikmesriikides karistatav kui terrorismile kaasaaitamine või kui terrorismi rahastamine, kui seda tehakse teadlikuna asjaolust, et neid tehinguid või nendest saadud tulu kavatsetakse kasutada täielikult või osaliselt terroristlikel eesmärkidel või need toovad kasu terrorirühmitustele. Vajalikuks võivad osutuda täiendavad meetmed, pidades silmas võitlust ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu, mis on tuluallikaks terrorirühmitustele.

(16)

Terroristlikel eesmärkidel reisimise, terrorismialase väljaõppe andmise ja terrorismiks värbamise katse peaksid olema karistatavad.

(17)

Seoses käesolevas direktiivis käsitletud kuritegudega tuleb tahtluse mõistet kohaldada nende kuritegude kõikide elementide suhtes. Tegevuse või tegevusetuse tahtlikku iseloomu võib tuletada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.

(18)

Selliste kuritegude eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha karistused, mis vastavad kuritegude raskusastmele.

(19)

Kui värbamine ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel on suunatud lapsele, peaksid liikmesriigid tagama, et kohtunikel on võimalik seda asjaolu õigusrikkujatele karistuse määramisel arvesse võtta, kuigi kohtunikel ei peaks olema kohustust karistust suurendada. Kohtuniku kaalutlusõigusse jääb kõnealuse asjaolu hindamine koos konkreetse juhtumi teiste asjaoludega.

(20)

Tuleks ette näha jurisdiktsiooninormid, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude eest tõhus süüdistuse esitamine. Eelkõige näib asjakohane kehtestada jurisdiktsioon kuritegude puhul, mille on toime pannud terrorismialase väljaõppe andjad, sõltumata nende kodakondsusest, pidades silmas sellise käitumise võimalikku mõju liidu territooriumil ja terrorismialase väljaõppe andmise ja saamise kuriteo vahelist tihedat sisulist seost.

(21)

Terroriaktide, terrorirühmitusega seotud kuritegude ja terroristliku tegevusega seotud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise edu tagamiseks peaks asutustel, kes vastutavad selliste kuritegude uurimise või nende eest süüdistuse esitamise eest, olema võimalik kasutada tulemuslikke uurimismeetmeid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses kasutatavaid meetmeid. Selliste meetmete kasutamine peaks kooskõlas siseriikliku õigusega olema sihipärane ja arvesse peaks võtma proportsionaalsuse põhimõtet ning uurimise all olevate kuritegude olemust ja raskusastet ning tuleks austada õigust isikuandmete kaitsele. Selliste meetmete hulka peaksid asjakohasel juhul kuuluma näiteks isiklike asjade läbiotsimine, sidevahendite pealtkuulamine, varjatud jälgimine (sealhulgas elektrooniline jälgimine), helisalvestiste tegemine era- või ühissõidukites ja eravaldustes või avalikes kohtades ja isikutest ühissõidukites ja avalikes kohtades ning nende hoidmine, ning finantsuurimine.

(22)

Tõhus vahend internetis toimuvas terrorismivastases võitluses on eemaldada selle algallikas veebisisu, mis kujutab endast avalikku üleskutset panna toime terroriakt. Liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et teha koostööd kolmandate riikidega ja püüda tagada nende territooriumil asuvatest serveritest sellise veebisisu eemaldamine, mis kujutab endast avalikku üleskutset panna toime terroriakt. Kui aga sellise veebisisu eemaldamine selle algallikas osutub võimatuks, võib kehtestada mehhanismid, et tõkestada liidu territooriumil juurdepääs sellisele veebisisule. Liikmesriikide poolt käesoleva direktiiviga kooskõlas võetud meetmed sellise veebisisu eemaldamiseks, mis kujutab endast avalikku üleskutset panna toime terroriakt, või kui see ei ole võimalik, sellise veebisisu blokeerimiseks, võivad põhineda avalikel meetmetel, näiteks seadusandlikel ja mitteseadusandlikel meetmetel või kohtumenetlusel. Sellega seoses ei piira käesolev direktiiv internetisektori vabatahtlikku tegevust tema teenuste väärkasutamise ärahoidmisel ega liikmesriikide toetust sellisele tegevusele, näiteks terroristliku veebisisu tuvastamisele ja märgistamisele. Olenemata sellest, milline meede või meetod aluseks võetakse, peaksid liikmesriigid tagama, et see pakub piisavat õiguskindlust ja prognoositavust kasutajatele ja teenusepakkujatele ning võimalust saada õiguskaitset kooskõlas siseriikliku õigusega. Selliste meetmete puhul tuleb arvesse võtta lõppkasutajate õigusi, järgida kehtivaid õigus- ja kohtumenetluse norme ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat („harta“).

(23)

Sellise veebisisu eemaldamine, mis kujutab endast avalikku üleskutset panna toime terroriakt, või kui see ei ole võimalik, siis juurdepääsu tõkestamine sellisele veebisisule kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (11) sätestatud õigusnormide kohaldamist. Eelkõige ei tohiks teenusepakkujaid üldiselt kohustada jälgima teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega kohustada neid aktiivselt otsima ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. Lisaks ei tohiks veebimajutusteenuse osutajaid vastutusele võtta, kui neil ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja nad ei ole teadlikud faktidest või asjaoludest, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb.

(24)

Tulemuslikuks võitluseks terrorismi vastu on väga oluline pädevate asutuste poolt asjakohaseks peetava teabe tõhus vahetamine pädevate asutuste ja liidu ametite vahel kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või terroriaktide eest vastutusele võtmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et teavet vahetataks tulemuslikult ja õigeaegselt kooskõlas siseriikliku õiguse ja kehtiva liidu õigusraamistikuga, näiteks otsusega 2005/671/JSK, nõukogu otsusega 2007/533/JSK (12) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/681 (13). Kaaludes, kas asjakohast teavet vahetada või mitte, peaksid riiklikud pädevad asutused arvesse võtma terroriaktidest lähtuvat tõsist ohtu.

(25)

Selleks et tugevdada olemasolevat terrorismivastase võitluse alase teabevahetuse raamistikku, nagu on sätestatud otsuses 2005/671/JSK, peaksid liikmesriigid tagama, et nende pädevate asutuste, näiteks õiguskaitseasutuste, prokuröride või uurimist teostavate kohtunike poolt kriminaalmenetluse raames kogutud teave on kättesaadav asjaomase teise liikmesriigi pädevatele asutustele, kellele selline teave võiks olla asjakohane. Minimaalselt peaks selline teave asjakohasel juhul sisaldama teavet, mis on edastatud Europolile või Eurojustile vastavalt otsusele 2005/671/JSK. Selle suhtes kohaldatakse liidu andmekaitse norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680, (14) ilma et see piiraks liidu õigusnormide kohaldamist liikmesriigi pädevate asutuste vahelise koostöö kohta kriminaalmenetluse raames, mis on sätestatud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL (15) või raamotsuses 2006/960/JSK.

(26)

Liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste poolt terroriaktidega seotud kriminaalmenetluse raames kogutud teavet tuleks jagada. Kriminaalmenetluse all mõistetakse kõiki kriminaalmenetluse staadiumeid alates hetkest, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, kuni otsuse tegemiseni selle kohta, kas isik on asjaomase kuriteo toime pannud, ja see otsus on muutunud lõplikuks.

(27)

Liikmesriigid peaksid võtma vastu terrorismiohvrite konkreetsetele vajadustele vastavad kaitse, toetuse ja abi andmise meetmed, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL (16) ja mida käesolevas direktiivis on täiendavalt täpsustatud. Terrorismiohver on määratletud kõnealuse direktiivi artiklis 2, nimelt on ta füüsiline isik, kes on kannatanud kahju, sealhulgas füüsilist, vaimset või emotsionaalset kahju, või kandnud varalist kahju, niivõrd kui selle on otseselt põhjustanud terroriakt, või sellise isiku pereliige, kelle surma terroriakt otseselt põhjustas, ja kes on selle tulemusel kahju kannatanud. Kõnealuses artiklis määratletud terroriaktis ellujäänud ohvri pereliikmel on kooskõlas kõnealuse direktiiviga juurdepääs ohvriabiteenustele ja kaitsemeetmetele.

(28)

Abi ohvrite hüvitisnõuete esitamisel ei piira abistavate asutuste poolt terrorismiohvritele antavat abi kooskõlas nõukogu direktiiviga 2004/80/EÜ, (17) vaid lisandub sellele. See ei piira selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad juriidilist esindamist hüvitise taotlemise korral, sealhulgas õigusabi kokkulepete abil, ega mis tahes muu asjakohase riikliku hüvitise maksmist käsitlevate õigusnormide kohaldamist.

(29)

Liikmesriigid peaksid tagama, et terrorismiohvrite konkreetsetele vajadustele reageeritakse terviklikult kohe pärast terrorirünnakut ja seejärel niikaua, kui hädaolukorras reageerimise infrastruktuuris ette nähtud. Selleks võivad liikmesriigid luua ühtse ja ajakohastatud veebisaidi, kust leiab kogu asjakohase teabe, ning erakorralise toetuse keskuse, et pakkuda ohvritele ja nende pereliikmetele psühholoogilist esmaabi ja emotsionaalset tuge. Liikmesriikide sellekohaseid algatusi tuleks toetada, kasutades täielikult ära olemasolevaid ühiseid abimehhanisme ja vahendeid liidu tasandil. Abiteenuse osutajad peaksid võtma arvesse, et terrorismiohvrite konkreetsed vajadused võivad ajaga muutuda. Seoses sellega peaksid liikmesriigid tagama, et abiteenuse osutajad tegelevad kõigepealt kõige kaitsetumate terrorismiohvrite vähemalt emotsionaalsete ja psühholoogiliste vajadustega ning teavitavad kõiki terrorismiohvreid täiendava emotsionaalse ja psühholoogilise abi, sealhulgas traumaabi ja nõustamise kättesaadavusest.

(30)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil terrorismiohvritel on liikmesriigis, kus terroriakt toime pandi, juurdepääs kuriteoohvrite õigusi, olemasolevaid abiteenuseid ja hüvitussüsteeme käsitlevale teabele. Asjaomased liikmesriigid peaksid omavahelise koostöö hõlbustamiseks võtma sobivaid meetmeid, et tagada tõhus juurdepääs sellisele teabele terrorismiohvrite jaoks, kes elavad mõnes muus liikmesriigis kui see, kus terroriakt toime pandi. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et terrorismiohvritel on võimalik kasutada pikaajalisi abiteenuseid oma elukohariigis, isegi kui terroriakt pandi toime mõnes teises liikmesriigis.

(31)

Nagu kajastub 2014. aasta radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu võitlemise muudetud ELi strateegias ning Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 2015. aasta järeldustes terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise tugevdamise kohta, nõuab radikaliseerumise ja terroristide värbamise ennetamine, sealhulgas internetis, pikaajalist, ennetavat ja terviklikku lähenemisviisi. Selline lähenemisviis peaks kombineerima kriminaalõiguse valdkonna meetmeid haridus-, sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni valdkonna poliitikameetmetega ning võimaldama tõhusaid deradikaliseerimise ja suhete katkestamise ja lõpetamise või rehabiliteerimise programme, sealhulgas vangla ja kriminaalhoolduse kontekstis. Liikmesriigid peaksid jagama parimaid tavasid tõhusate meetmete ja projektide kohta selles valdkonnas, eelkõige seoses terroristidest välisvõitlejate ja tagasipöördujatega, vajaduse korral koostöös komisjoni ning asjaomaste liidu ametite ja organitega.

(32)

Liikmesriigid peaksid jätkama oma jõupingutusi, et hoida ära terrorismini viivat radikaliseerumist ning selle vastu võidelda, koordineerides, jagades teavet ja kogemusi riikliku ennetuspoliitika kohta või, olenevalt asjaoludest, ajakohastades riiklikku ennetuspoliitikat, võttes arvesse enda vajadusi, eesmärke ja suutlikkust, mis põhinevad nende endi kogemustel. Komisjon peaks vajaduse korral pakkuma riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele toetust ennetuspoliitika väljatöötamisel.

(33)

Liikmesriigid peaksid sõltuvalt asjaomastest vajadustest ja konkreetsest olukorrast igas liikmesriigis pakkuma tuge spetsialistidele, sealhulgas kodanikuühiskonna partneritele, kes võivad kokku puutuda radikaliseerumisaltite isikutega. Selline toetus võib hõlmata eelkõige koolitust ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, mis võimaldaks neil radikaliseerumise märke tuvastada ja nendega tegeleda. Vajaduse korral tuleks selliseid meetmeid võtta koostöös eraettevõtete, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike kogukondade ja muude huvirühmadega.

(34)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid liiduüleste ühtlustatud normide vajaduse tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Käesolevas direktiivis austatakse ELi lepingu artiklis 2 tunnustatud põhimõtteid, põhiõigusi ja -vabadusi ning hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas selle II, III, V ja VI jaotises nimetatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad muu hulgas õigus vabadusele ja turvalisusele, sõna- ja teabevabadus, ühinemisvabadus, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, üldine diskrimineerimise, eelkõige rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu diskrimineerimise keelamine, õigus era- ja pereelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mis hõlmab kriminaalõiguses kohaldatavat täpsuse, selguse ja prognoositavuse nõuet, süütuse presumptsioon ja liikumisvabadus, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 21 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/38/EÜ (18). Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, võttes samuti arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid inimõiguste valdkonna kohustusi.

(36)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest seoses kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigustega kriminaalmenetluses.

(37)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi, kohustusi ega ülesandeid. Käesoleva direktiiviga ei reguleerita rahvusvahelise humanitaarõigusega hõlmatud relvajõudude tegevust relvastatud konfliktide ajal, vastavalt nende mõistete humanitaarõiguse kohasele määratlusele, ega riigi sõjaliste üksuste tegevust nende teenistuskohustuste täitmisel, niivõrd, kui selle suhtes kohaldatakse muid rahvusvahelise õiguse norme.

(38)

Humanitaarabi andmine erapooletute humanitaarabiga tegelevate organisatsioonide poolt, mida tunnustatakse rahvusvahelise õigusega – sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõigusega –, ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

(39)

Võttes arvesse seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, peaks käesoleva direktiivi alusel vastu võetud kriminaalõiguse normide rakendamine olema proportsionaalne kuriteo laadi ja asjaoludega ning välistada tuleks igasugune omavoli, rassism või diskrimineerimine.

(40)

Käesolevat direktiivi ei tohiks mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata teabe levitamist teaduslikel, akadeemilistel ja aruandluse eesmärkidel. Radikaalsete, poleemiliste ja vaidlust tekitavate vaadete väljendamine avalike arutelude käigus tundlikes poliitilistes küsimustes jääb käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja ning eelkõige ei kata seda mõiste „avalik üleskutse panna toime terroriakt“.

(41)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(43)

Käesolev direktiiv peaks seetõttu asendama raamotsuse 2002/475/JSK liikmesriikide puhul, kelle jaoks käesolev direktiiv on siduv, ja muutma otsust 2005/671/JSK,

a)

rünnakud inimelu vastu, mis võivad põhjustada surma;

b)

rünnakud isiku kehalise puutumatuse vastu;

c)

inimrööv või pantvangi võtmine;

d)

riikliku või avaliku rajatise, transpordisüsteemi, infrastruktuurirajatise, sealhulgas infosüsteemi, mandrilavale kinnitatud aluse, avaliku koha või eraomandi tõsine kahjustamine, mis võib ohustada inimelu või põhjustada suurt majanduslikku kahju;

e)

õhusõiduki, laeva või mõne muu ühistranspordi- või kaubaveovahendi ebaseaduslik hõivamine;

f)

lõhkeainete või relvade, sealhulgas keemia-, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumarelvade valmistamine, valduses hoidmine, omandamine, vedu, tarnimine või kasutamine, samuti keemia-, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumarelvadega seotud teadus- ja arendustöö;

g)

ohtlike ainete heite või tulekahjude, plahvatuste või üleujutuste põhjustamine, kui see ohustab inimelu;

h)

vee, elektri või mõne tähtsa loodusvaraga varustamise häirimine või katkestamine, kui see ohustab inimelu;

i)

ebaseaduslik süsteemi häirimine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/40/EL (19) artiklis 4, neil juhtudel, kui kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 9 lõiget 3 või lõike 4 punkti b või c, ning ebaseaduslik andmetesse sekkumine, nagu on osutatud nimetatud direktiivi artiklis 5, neil juhtudel, kui kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 4 punkti c;

j)

mõne punktides a–i loetletud teo toimepanemisega ähvardamine.

a)

elanikkonna tõsine hirmutamine;

b)

valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni õigusvastane sundimine mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma;

c)

mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitiliste, põhiseaduslike, majanduslike või sotsiaalsete struktuuride märkimisväärne tasakaalust väljaviimine või nende hävitamine.

a)

terrorirühmituse juhtimine;

b)

terrorirühmituse tegevuses osalemine, sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel, olles teadlik asjaolust, et selline osalemine aitab kaasa terrorirühmituse kuritegelikule tegevusele.

a)

kõnealusesse liikmesriiki reisimine mõne artiklis 3 osutatud terroriakti toimepanemise või selle toimepanemisele kaasaaitamise eesmärgil, artiklis 4 osutatud terrorirühmituse tegevuses osalemise eesmärgil, kui osaleja teab, et aitab oma osalemisega kaasa sellise rühmituse kuritegelikule tegevusele, või artiklites 7 ja 8 osutatud terrorismialase väljaõppe andmise või saamise eesmärgil, või

b)

ettevalmistav tegevus, millega kõnealusesse liikmesriiki sisenenud isik tegeleb, kavatsusega panna toime terroriakt või selle toimepanemises osaleda, nagu on osutatud artiklis 3.

a)

röövimine mõne artiklis 3 loetletud kuriteo toimepanemiseks;

b)

väljapressimine mõne artiklis 3 loetletud kuriteo toimepanemiseks;

c)

võltsitud haldusdokumentide koostamine või kasutamine mõne artikli 3 lõike 1 punktides a–i, artikli 4 punktis b ning artiklis 9 loetletud kuriteo toimepanemiseks.

a)

loobub terroristlikust tegevusest ja

b)

annab haldus- või kohtuorganitele teavet, millele neil muul viisil juurdepääs puuduks, aidates neil

a)

õigus esindada juriidilist isikut,

b)

õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

c)

õigus kontrollida juriidilist isikut.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

b)

ajutine või alaline ettevõtluskeeld;

c)

kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d)

sundlõpetamine;

e)

kuriteoteo toimepanemiseks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.

a)

kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle riigi territooriumil;

b)

kuritegu on toime pandud selle riigi lipu all sõitval laeval või selles riigis registreeritud õhusõidukis;

c)

kuriteo on toime pannud selle riigi kodanik või elanik;

d)

kuritegu on toime pandud selle riigi territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks;

e)

kuritegu on toime pandud kõnealuse liikmesriigi institutsioonide või elanikkonna vastu või liidu institutsiooni, organi, asutuse või ameti vastu, mis asub selles liikmesriigis.

a)

tegemist on liikmesriigiga, mille territooriumil kuritegu toime pandi;

b)

tegemist on liikmesriigiga, mille kodanik või elanik teo toimepanija on;

c)

tegemist on liikmesriigiga, kust ohvrid pärit on;

d)

tegemist on liikmesriigiga, mille territooriumilt teo toimepanija kätte saadi.

1)

Artikli 1 punkt a asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).“"

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

emotsionaalne ja psühholoogiline tugi, nagu traumaabi ja nõustamine;

b)

nõu ja teabe võimaldamine asjakohastes juriidilistes, praktilistes või finantsküsimustes, sh hõlbustades terrorismiohvritel rakendada oma õigust teabele, nagu on sätestatud artiklis 26;

c)

abi hüvitisnõuete esitamisel seoses terrorismiohvritele vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule õigusele makstavate hüvitistega.