1.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/115

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2017/164,

31. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (edaspidi „direktiiv 98/24/EÜ“), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt peab komisjon tegema ettepaneku, et liidu tasandil kehtestataks liidu eesmärgid töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta, et kaitsta töötajaid ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega.

(2)

Direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikes 2 on komisjonile antud õigus kehtestada või vaadata läbi töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikke piirnorme (võttes arvesse kasutada olevaid mõõtmismeetodeid) sellises korras, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (2) artiklis 17.

(3)

Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „SCOEL“), mis loodi komisjoni otsuse 2014/113/EL (3) alusel.

(4)

Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt mõistetakse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormina kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul töötaja hingamispiirkonna õhus keemilise mõjuri kontsentratsiooni aja-kaalu keskmist piirnormi (kui ei ole teisiti määratud).

(5)

Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on tervisekaitsel põhinevad piirväärtused, mis SCOEL on tuletanud uusimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal ja mis komisjon võtab vastu mõõtmismeetodite kättesaadavust arvesse võttes. Nende piirnormidega määratakse kokkupuute tase, millest allpool ei tohiks ükski keemiline mõjur üldjuhul pärast lühiajalist või igapäevast kokkupuutumist tööea jooksul kahjulikke tagajärgi põhjustada. Need piirnormid kujutavad endast liidu eesmärke ja on kehtestatud selleks, et aidata tööandjal riske kindlaks määrata ja hinnata ning kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ ennetus- ja kaitsemeetmeid rakendada.

(6)

Vastavalt SCOELi soovitustele on need piirnormid kehtestatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi suhtes arvestatud ajaga kaalutud keskmisena (pikaajalise kokkupuute piirväärtused) ja teatavate keemiliste ainete puhul lühemate perioodide suhtes, üldjuhul viieteist minuti pikkuse vaatlusperioodi ajaga kaalutud keskmisena (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võtta arvesse tagajärgi, mis tulenevad lühiajalisest kokkupuutest.

(7)

Kõikide keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on liidu tasandil kehtestatud kõnealused piirnormid, peavad liikmesriigid kehtestama siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid. Seda tehes on nad kohustatud arvesse võtma liidu piirnorme ja määrama vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele nende alusel siseriiklikud piirnormid.

(8)

Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on oluline osa üldisest korrast, mida rakendatakse töötajate kaitsel terviseriskide eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega.

(9)

Vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 3 on SCOEL hinnanud seost kõnealuse direktiivi lisa 31 kandes loetletud keemilise mõjuri tervisemõjude ja töökeskkonna kokkupuute taseme vahel ning soovitanud kehtestada kõigi nende keemiliste mõjurite jaoks soovituslikud piirnormid, mis kujutavad endast kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi jooksul sissehingamise teel toimuval kokkupuutel ajaga kaalutud keskmist. Seepärast on asjakohane kehtestada ohtlike ainetega pikaajalise kokkupuute piirnormid kõikide kõnealuse direktiivi lisas loetletud mõjurite kohta.

(10)

Mõne sellise keemiliste mõjuri jaoks on SCOEL soovitanud kehtestada ka asjakohased piirnormid lühemate kokkupuuteperioodide korral ja/või esitada märkused, milles käsitletakse kokkupuudet nahaga.

(11)

Neli nendest keemilistest mõjuritest – lämmastikmonooksiid, kaltsiumdihüdroksiid, liitiumhüdriid ja äädikhape – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 91/322/EMÜ (4) lisas.

(12)

Üks neist keemilistest mõjuritest – 1,4-diklorobenseen – on loetletud komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (5) lisas.

(13)

Veel üks – bisfenool A – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 2009/161/EL (6) lisas.

(14)

SCOEL on soovitanud kehtestada nende mõjurite puhul uued töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid. Seepärast on asjakohane lisada nende kuue keemilise mõjuri läbivaadatud piirnormid käesoleva direktiivi lisasse ja jätta neid keemilisi mõjureid käsitlevad kanded direktiivide 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL lisadest välja.

(15)

Käesoleva direktiivi lisas loetletud 31 keemilisest mõjurist ühe – akrüülhappe – puhul on SCOEL soovitanud kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti jooksul toimuva kokkupuute korral. Seepärast on asjakohane kehtestada vastav ohtliku ainega lühiajalise kokkupuute piirnorm käesoleva direktiivi lisas loetletud kõnealuse mõjuri puhul.

(16)

Teatavate ainete puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka ohtu, et aine võib tungida läbi naha. Käesoleva direktiivi lisasse kantud 31 keemilise mõjuri hulgas on SCOEL tuvastanud naha kaudu imendumise olulise võimaluse järgmiste ainete puhul: glütserooltrinitraat, süsiniktetrakloriid, vesiniktsüaniid, metüleenkloriid, nitroetaan, 1,4-diklorobenseen, metüülformiaat, tetrakloroetüleen, naatriumtsüaniid ja kaaliumtsüaniid. Seepärast on asjakohane esitada käesoleva direktiivi lisas märkused, milles nende keemiliste mõjurite puhul märgitakse lisaks töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikele piirnormidele seda, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu.

(17)

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee, (7) kellega konsulteeriti vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikele 2, tunnistas, et lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi puhul kavandatud töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormidega seoses olid tehnilise teostatavuse osas kahtlused allmaakaevandamise ja läbindamissektori puhul ning seoses süsinikmonooksiidi piirnormidega allmaakaevandamise puhul. Nõuandekomitee oli teadlik, et praegu on väga raske leida selliseid mõõtmismeetodeid, mida saaks kasutada lämmastikdioksiidi puhul kavandatud piirnormidele vastavuse tõendamiseks maa-alustes kaevandustes ja läbindamissektoris. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel kasutada üleminekuperioodi käesoleva direktiivi lisas lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi puhul sätestatud piirnormide rakendamisel maa-alustes kaevandustes ning läbindamissektoris, ning teha komisjonile ülesandeks enne üleminekuperioodi lõppu eelnimetatud piirnormide küsimus üle vaadata. Üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada praegu kehtivaid piirnorme selle asemel, et kohaldada neid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas.

(18)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (8) on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(19)

Käesoleva direktiivi puhul leiab komisjon, et selliste dokumentide edastamine käesoleva direktiivi ja siseriiklike meetmete vastavustabelina on õigustatud, kuna mõnede mõjurite kohta on siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid siseriiklikus õiguses juba olemas, ning võttes arvesse, et riikliku tasandi õiguslikud vahendid töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kehtestamiseks on väga erinevad ja tehnilised.

(20)

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee esitas oma arvamused 27. novembril 2014 ja 21. mail 2015.

(21)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 kohaselt asutatud tehnilise arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga kehtestatakse lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes neljas liidu loetelu töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta.

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes liidu piirnorme arvesse võttes riigisisesed töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid.

Artikkel 3

Kui artikli 6 lõike 2 punktist a ei tulene teisiti, jäetakse direktiivi 91/322/EMÜ lisast alates 21. augustist 2018 välja viited äädikhappe, kaltsiumdihüdroksiidi, liitiumhüdriidi ja lämmastikmonooksiidi kohta.

Artikkel 4

Direktiivi 2000/39/EÜ lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide 1,4-diklorobenseeni kohta.

Artikkel 5

Direktiivi 2009/161/EL lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide bisfenool A kohta.

Artikkel 6

1.   Maa-aluse kaevandamise ja läbindamissektori puhul võivad liikmesriigid kasutada üleminekuperioodi, mis lõpeb lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi piirnormide puhul hiljemalt 21. augustil 2023.

2.   Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi kestel võivad liikmesriigid selle asemel, et kohaldada lisas kehtestatud piirnorme, jätkuvalt kohaldada järgmisi piirnorme:

a)

lämmastikmonooksiid: direktiivi 91/322/EMÜ lisa kohaselt kehtestatud piirmäärad;

b)

lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid: 1. veebruaril 2017 kehtivad siseriiklikud piirnormid.

Artikkel 7

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. augustil 2018.

Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile ja lisavad selle juurde selgitava dokumendina vastavustabeli, milles näidatakse kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(2)  Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(3)  Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(4)  Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ, millega kehtestatakse soovituslike piirnormide loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 5.7.1991, lk 22).

(5)  Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 142, 16.6.2000, lk 47).

(6)  Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87).

(7)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/C 218/01, millega luuakse nõuandekomitee tööohutuse ja töötervishoiu kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(8)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

LISA

EÜ nr (1)

CASi nr (2)

KEEMILISE MÕJURI NIMETUS

PIIRNORMID

Märkus (3)

8 tundi (4)

Lühiajaline (5)

mg/m3  (6)

ppm (7)

mg/m3  (6)

ppm (7)

—

—

Mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid

(mangaanina)

0,2 (8)

0,05 (9)

—

—

—

—

200-240-8

55-63-0

Glütserooltrinitraat

0,095

0,01

0,19

0,02

Imendub naha kaudu

200-262-8

56-23-5

Süsiniktetrakloriid; tetraklorometaan

6,4

1

32

5

Imendub naha kaudu

200-521-5

61-82-5

Amitrool

0,2

—

—

—

—

200-580-7

64-19-7

Äädikhape

25

10

50

20

—

200-821-6

74-90-8

Vesiniktsüaniid

(tsüaniidina)

1

0,9

5

4,5

Imendub naha kaudu

200-838-9

75-09-2

Metüleenkloriid; diklorometaan

353

100

706

200

Imendub naha kaudu

200-864-0

75-35-4

Vinülideenkloriid; 1,1-dikloroetüleen

8

2

20

5

—

201-083-8

78-10-4

Tetraetüülortosilikaat

44

5

—

—

—

201-177-9

79-10-7

Akrüülhape; prop-2-eenhape

29

10

59 (10)

20 (10)

—

201-188-9

79-24-3

Nitroetaan

62

20

312

100

Imendub naha kaudu

201-245-8

80-05-7

Bisfenool A; 4,4′-isopropülideendifenool

2 (8)

—

—

—

—

202-981-2

101-84-8

Difenüüleeter

7

1

14

2

—

203-234-3

104-76-7

2-etüülheksaan-1-ool

5,4

1

—

—

—

203-400-5

106-46-7

1,4-diklorobenseen; p-diklorobenseen

12

2

60

10

Imendub naha kaudu

203-453-4

107-02-8

Akroleiin; akrüülaldehüüd; prop-2-enaal

0,05

0,02

0,12

0,05

—

203-481-7

107-31-3

Metüülformiaat

125

50

250

100

Imendub naha kaudu

203-788-6

110-65-6

But-2-üün-1,4-diool

0,5

—

—

—

—

204-825-9

127-18-4

Tetrakloroetüleen

138

20

275

40

Imendub naha kaudu

205-500-4

141-78-6

Etüülatsetaat

734

200

1 468

400

—

205-599-4

143-33-9

Naatriumtsüaniid

(tsüaniidina)

1

—

5

—

Imendub naha kaudu

205-792-3

151-50-8

Kaaliumtsüaniid

(tsüaniidina)

1

—

5

—

Imendub naha kaudu

207-069-8

431-03-8

Diatsetüül; butaandioon

0,07

0,02

0,36

0,1

—

211-128-3

630-08-0

Süsinikmonooksiid

23

20

117

100

—

215-137-3

1305-62-0

Kaltsiumdihüdroksiid

1 (9)

—

4 (9)

—

—

215-138-9

1305-78-8

Kaltsiumoksiid

1 (9)

—

4 (9)

—

—

231-195-2

7446-09-5

Vääveldioksiid

1,3

0,5

2,7

1

—

231-484-3

7580-67-8

Liitiumhüdriid

—

—

0,02 (8)

—

—

233-271-0

10102-43-9

Lämmastikmonooksiid

2,5

2

—

—

—

233-272-6

10102-44-0

Lämmastikdioksiid

0,96

0,5

1,91

1

—

262-967-7

61788-32-7

Hüdrogeenitud terfenüül

19

2

48

5

—

(1)  

EÜ nr: Euroopa Ühenduse (EÜ) number (Euroopa Liidus kasutatav aine numbriline tunnus).

(2)  

CASi nr: Chemical Abstracts Service'i registrinumber.

(3)  Ohtlike ainete soovitusliku piirnormi juures olev märkus „Imendub naha kaudu“ osutab sellele, et aine võib olulisel määral imenduda ka naha kaudu.

(4)  Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnisel vaatlusperioodil ajaga kaalutud keskmisena.

(5)  Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel vaatlusperioodil, kui pole näidatud teisiti.

(6)  

mg/m3 : milligrammi ühes kuupmeetris õhus. Gaasi või auruna esinevate kemikaalide piirnormid on esitatud temperatuuri 20 °C ja rõhu 101,3 kPa juures.

(7)  

ppm: mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(8)  Inhaleeritav (sissehingatav osakeste) fraktsioon.

(9)  Respireeritav (ripsepiteeliga katmata hingamisteedeni jõudvate sissehingatud osakeste) fraktsioon.

(10)  Lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti pikkuse vaatlusperioodi korral.