9.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 326/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2269,

7. detsember 2017,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“) saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, peab nõukogu võtma iga viie aasta järel vastu mitmeaastase raamistiku, määrates kindlaks ameti tegevuse teemavaldkonnad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 168/2007 (2).

(2)	Esimese mitmeaastase raamistiku kehtestas nõukogu otsusega 2008/203/EÜ (3). Teise mitmeaastase raamistiku kehtestas nõukogu otsusega nr 252/2013/EL (4).

(3)	Mitmeaastast raamistikku tuleks kohaldada üksnes liidu õiguse kohaldamisala piires.

(4)	Mitmeaastane raamistik peaks olema kooskõlas liidu prioriteetidega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioonidest ja nõukogu järeldustest tulenevaid suundumusi põhiõiguste valdkonnas.

(5)	Mitmeaastases raamistikus tuleks vajalikul määral arvestada ameti rahaliste ja inimressurssidega.

(6)

Mitmeaastane raamistik peaks sisaldama sätteid, mis tagavad vastastikuse täiendavuse liidu teiste organite ja asutuste ning samuti Euroopa Nõukogu ja muude põhiõiguste valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide volitustega. Mitmeaastase raamistiku seisukohalt on kõige olulisemad liidu organid ja asutused Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010; (5) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), mis on asutatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (6) ning nimetatud ümber Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624; (7) Euroopa rändevõrgustik, mis on loodud nõukogu otsusega 2008/381/EÜ; (8) Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006; (9) Euroopa Andmekaitseinspektor, kelle ametikoht on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001; (10) Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 526/2013; (11) Eurojust, mis on moodustatud nõukogu otsusega 2002/187/JSK; (12) Euroopa Politseiamet (Europol), mis on asutatud nõukogu otsusega 2009/371/JSK; (13) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2219; (14) Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), mis on loodud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/75, (15) ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (16).

(7)	Ameti töö teemavaldkonnad peaksid hõlmama võitlust rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse vastu.

(8)

Võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse tähtsust liidu jaoks, kes on selle nimetanud üheks tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ viiest eesmärgist, peaks amet käesoleva otsusega kehtestatud teemavaldkondade raames andmeid kogudes ja levitades võtma arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid eeltingimusi, mis võimaldavad põhiõigusi tõhusalt teostada.

(9)	Ettepaneku koostamise ajal konsulteeris komisjon ameti haldusnõukoguga ja sai kirjaliku arvamuse 1. märtsil 2016. Ameti haldusnõukoguga konsulteeriti täiendavalt selle 19.–20. mai 2016. aasta koosolekul.

(10)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 5 lõikele 3 võib amet tegutseda ka väljaspool mitmeaastases raamistikus kindlaksmääratud teemavaldkondi, kui seda taotleb Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon ning kui ameti rahalised ja inimressursid seda võimaldavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mitmeaastane raamistik

1. Kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet“) mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklile 3 täidab amet kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 määratletud ülesandeid käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud teemavaldkondades.

Artikkel 2

Teemavaldkonnad

Teemavaldkonnad on järgmised:

a)	kuriteoohvrid ja õiguskaitse kättesaadavus;

b)	võrdõiguslikkus ja diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

c)	infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;

d)	õigusalane koostöö, välja arvatud kriminaalasjades;

e)	ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine;

f)	rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus;

g)	lapse õigused;

h)	romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine.

Artikkel 3

Vastastikune täiendavus ja koostöö muude asutustega

1. Mitmeaastase raamistiku rakendamiseks teeb amet vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklitele 6, 7, 8 ja 10 koostööd ja kooskõlastab oma tegevust liidu asjaomaste institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga.

2. Amet käsitleb soo alusel diskrimineerimist üksnes sel määral, kuivõrd see on seotud artikli 2 punktis b osutatud üldistes diskrimineerimisküsimustes tehtava tööga ja on selle töö seisukohalt vajalik, võttes arvesse asjaolu, et andmete kogumine soolise võrdõiguslikkuse ja soolise diskrimineerimise kohta on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ülesanne. Amet ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut teevad koostööd vastavalt 22. novembri 2010. aasta koostöökokkuleppele.

3. Amet teeb koostööd muude liidu organite ja asutustega, näiteks Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga (Eurofound) vastavalt 8. oktoobri 2009. aasta koostöökokkuleppele, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) vastavalt 26. mai 2010. aasta koostöökokkuleppele, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) vastavalt 11. juuni 2013. aasta koostöökokkuleppele; Eurojustiga vastavalt 3. novembri 2014. aasta vastastikuse mõistmise memorandumile ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga (eu-LISA) vastavalt 6. juuli 2016. aasta töökokkuleppele. Lisaks teeb amet koostööd Euroopa Politseiametiga (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL) ja Euroopa rändevõrgustikuga vastavalt tulevastele koostöökokkulepetele. Koostöö kõnealuste asutustega on piiratud tegevusega, mis kuulub artiklis 2 sätestatud teemavaldkondadesse.

4. Amet täidab oma ülesandeid infoühiskonna ning eeskätt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse valdkonnas koostöös Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega nende tööd täiendaval viisil.

5. Amet kooskõlastab oma tegevuse Euroopa Nõukogu tegevusega vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklile 9 ja kõnealuses artiklis osutatud Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vahelisele kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelist koostööd (17).

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Brüssel, 7. detsember 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANVELT

(1) 1. juuni 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(3) Nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsus 2008/203/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012 (ELT L 63, 7.3.2008, lk 14).

(4) Nõukogu 11. märtsi 2013. aasta otsus nr 252/2013/EL, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2013–2017 (ELT L 79, 21.3.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(6) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(8) Nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus 2008/381/EÜ Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 526/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 41).

(12) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

(13) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).

(15) Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(17) Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelist koostööd (ELT L 186, 15.7.2008, lk 7).