27.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/62


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/145,

25. jaanuar 2017,

mis käsitleb harmoneeritud standardi EN 14904:2006 „Spordiväljakute pinnakatted. Erinevatele spordialadele mõeldud siseruumide pinnakatted. Spetsifikatsioon“ viite piiranguga säilitamist Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 305/2011 peavad artiklis 17 käsitletavad harmoneeritud standardid vastama selles määruses või selle alusel sätestatud harmoneeritud süsteemi nõuetele.

(2)

2006. aasta märtsis võttis Euroopa Standardikomitee vastu harmoneeritud standardi EN 14904:2006 „Spordiväljakute pinnakatted. Erinevatele spordialadele mõeldud siseruumide pinnakatted. Spetsifikatsioon“. Standardi viide avaldati seejärel Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(3)

21. augustil 2015 esitas Saksamaa ametliku vastuväite seoses harmoneeritud standardiga EN 14904:2006. Ametlikus vastuväites viidati kõnealuse standardi lisa ZA.1 märkusele 1, mis käsitleb muude ohtlike ainete peale formaldehüüdi ja pentaklorofenooli (PCP) hindamise meetodeid ja kriteeriume, ning taotleti standardi viite väljajätmist Euroopa Liidu Teatajast või teise võimalusena piirangut, millega jäetakse avaldatud viitest välja standardi lisa ZA.1 märkus 1.

(4)

Saksamaa väitel ei sisalda see standard ühtki ühtlustatud meetodit kõnealuste ehitustoodete toimivuse hindamiseks seoses ohtlike ainete põhiomadusega, kui tegemist on muude ohtlike ainetega peale formaldehüüdi või pentaklorofenooli (PCP). Standardi lisa ZA.1 märkuses 1 on sätestatud, et standardi rakendusalasse kuuluvate toodete suhtes võidakse kohaldada ohtlike ainetega seotud lisanõudeid, sealhulgas siseriiklikke õigusakte, ning et vajaduse korral tuleb järgida neid kõiki. Saksamaa rõhutas, et ainsad ohtlike ainetega seotud eriklauslid selles standardis (klauslid 5.5 ja 5.6) puudutavad formaldehüüdi ja pentaklorofenooli (PCP).

(5)

Saksamaa hinnangul tähendab see puudujääk määruse (EL) nr 305/2011 artikli 17 lõike 3 rikkumist, kuna käesolev standard ei vasta täielikult asjakohases volituses sätestatud nõuetele, nagu on ette nähtud artiklis 18.

(6)

Lisaks rõhutas Saksamaa, kui oluline on selliste muude ohtlike ainete, eelkõige lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heidete asjakohane käsitlemine harmoneeritud standardites, eriti kõnealuste toodete puhul.

(7)

Eespool toodud põhjustel taotles Saksamaa selle standardi viite väljajätmist või teise võimalusena selle piiramist, jättes lisa ZA.1 märkuse 1 selle reguleerimisalast välja, et lubada liikmesriikidel kehtestada siseriiklikke sätteid kõnealuse põhiomadusega seotud toimivuse hindamiseks seoses muude ohtlike ainete heidetega peale formaldehüüdi või pentaklorofenooli (PCP).

(8)

Esitatud väidete vastuvõetavuse hindamisel tuleb märkida, et kui Saksamaa teise võimalusena esitatud taotlust tõlgendada eraldi taotlusena võimaldada liikmesriikidel võtta vastu riiklikke sätteid, millega kehtestatakse täiendavad nõuded, ei keskenduks selline nõue standardi EN 14904:2006 sisule ja oleks seega vastuvõetamatu. Kuna taotluse sõnastus on aga selgelt suunatud standardi viite reguleerimisala piiramisele, tuleks Saksamaa seotud avaldusi sellise piirangu tagajärgede kohta vaadelda üksnes ametliku vastuväite põhjenduste osana ning seega ei tule vaadelda neid eraldi.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 artikli 17 lõikele 3 nähakse harmoneeritud standarditega ette nendega hõlmatud toodete toimivuse hindamismeetodid ja -kriteeriumid seoses nende põhiomadustega. Just nagu Saksamaa väitis, on standardi EN 14904:2006 lisa ZA.1 märkuses 1 esitatud ainult viide kehtivatele siseriiklikele nõuetele. Selles osas ei vasta standard EN 14904:2006 määruse (EL) nr 305/2011 artikli 17 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(10)

Peale selle on Euroopa Kohtu praktikas (3) sedastatud, et liikmesriikidel ei ole õigust kehtestada toimivuse hindamiseks seoses mis tahes põhiomadusega siseriiklikke sätteid, mis lähevad kaugemale harmoniseeritud standardite sisust, kui see puudutab standarditega hõlmatud ehitustoodete turustamist ja kasutamist. Standardi EN 14904:2006 sisu on seega ka nende põhimõtetega vastuolus.

(11)

Seetõttu ja arvestades asjaolu, et määrused on vahetult kohaldatavad, ei tuleks standardi EN 14904:2006 lisa ZA.1 märkust 1 kohaldada sõltumata käesoleva ametliku vastuväite menetluse tulemusest.

(12)

Kuna aga Euroopa Kohtu praktika (4) kinnitab, et määruses (EL) nr 305/2011 või selle abil loodud harmoniseeritud süsteem on ammendav, ei tähenda standardi EN 14904:2006 lisa ZA.1 märkuse 1 kehtetus, et liikmesriigid võiksid kehtestada siseriiklikke sätteid ohtliku aine põhiomadusega seotud toimivuse hindamiseks seoses muude ohtlike ainete heidetega peale formaldehüüdi või pentaklorofenooli (PCP).

(13)

Lähtudes standardi EN 14904:2006 sisust ning Saksamaa, teiste liikmesriikide, Euroopa Standardikomitee ja tööstusharu esitatud teabest ning olles konsulteerinud määruse (EL) nr 305/2011 artikli 64 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (5) artikli 22 alusel loodud komiteedega, tuleb märkida, et selle standardi viite jätkuva avaldamise vastu Euroopa Liidu Teatajas ei esitatud olulisi vastuväiteid. Lisa ZA.1 märkuse 1 väljajätmise suhtes Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitest väljendati muret, toetudes Euroopa Kohtu praktika tõlgendusele, nagu võimaldaks see liikmesriikidel, kes leiavad, et toote ohutus ei ole piisavalt tagatud, kehtestada nõudeid nende toodete vaba ringluse piiramiseks. Siiski on Euroopa Kohus ise juba täpsustanud, et selline tõlgendus seaks kahtluse alla selle valdkonna ühtlustamise kasuliku mõju (6).

(14)

Standardi väidetavat puudulikkust ei tohiks seega pidada piisavaks põhjuseks kiita heaks Saksamaa esimene taotlus kustutada Euroopa Liidu Teatajast täielikult viide standardile EN 14904:2006. See taotlus tuleks seega tagasi lükata.

(15)

Seoses alternatiivse taotlusega piirata viidet, jättes sellest välja lisa ZA.1 märkuse 1, tuleb esiteks meenutada, et nagu juba tõendatud, ei ole see klausel kohaldatav sõltumata käesoleva ametliku vastuväite menetluse tulemusest. Siiski tuleb selguse huvides see kehtetu klausel viitest sõnaselgelt välja jätta.

(16)

Viide standardile EN 14904:2006 tuleks seetõttu säilitada, kuid on vaja kehtestada piirang, millega selle reguleerimisalast jäetakse välja kõnealuse standardi EN 14904:2006 lisa ZA.1 märkus 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Harmoneeritud standardi EN 14904:2006 „Spordiväljakute pinnakatted. Erinevatele spordialadele mõeldud siseruumide pinnakatted. Spetsifikatsioon“ viide säilitatakse piiranguga.

Komisjon lisab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standardite viidete loetellu järgmise piirangu: „Standardi EN 14904:2006 lisa ZA.1 märkus 1 jäetakse avaldatud viitest välja“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

(2)  Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ rakendamisega (ELT C 304, 13.12.2006, lk 1). Viimati avaldatud: komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ) rakendamisega (ELT C 398, 28.10.2016, lk 7).

(3)  Vt eelkõige Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-100/13 (komisjon vs. Saksamaa), punkt 55 jj.

(4)  Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-100/13 (komisjon vs. Saksamaa), punkt 62.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(6)  Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-100/13 (komisjon vs. Saksamaa), punkt 60.