23.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/33

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline kaotamine kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2439 (2) kehtestas komisjon tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes ajavahemikuks 2016–2018, võttes aluseks liikmesriikide poolt 2015. aastal esitatud ühise soovituse.

(4)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil on otsene huvi kalavarude majandamiseks edelapiirkonna vetes. Nimetatud liikmesriigid esitasid pärast edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga konsulteerimist 31. mail 2016 komisjonile uue ühise soovituse. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused ning selle on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3 ja need võib lisada käesolevasse määrusesse.

(5)

Seoses edelapiirkonna vetega kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2016.

(6)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2439 nähti ette sätted lossimiskohustuse kehtestamiseks teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes ajavahemikuks 2016–2018.

(7)

Vastavalt liikmesriikide poolt 2016. aastal esitatud uuele ühisele soovitusele peaks 2017. aasta tagasiheitekava hõlmama hariliku merikeele, euroopa merluusi, euroopa merikuradi ja norra salehomaari püüki (ainult kalavarude levikualadel, mida nimetatakse „funktsionaalseteks üksusteks“) ICESi VIIIa, b, d ja e rajoonis, norra salehomaari püüki ICESi VIIIc ja IXa rajoonis (ainult funktsionaalse üksuse sees), hariliku merikeele ja atlandi merilesta püüki ICESi IXa rajoonis, euroopa merluusi püüki ICESi VIIIc ja IXa rajoonis ning euroopa merikuradi püüki ICESi VIIIa, b, c, d, e ja IXa rajoonis.

(8)

Ühises soovituses pakuti välja, et erandit lossimiskohustusest kohaldataks norra salehomaari traalipüügi suhtes ICESi VIII ja IX alapiirkonnas, kuna olemasolevad teaduslikud tõendid näitavad, et liigi ellujäämismäär võib olla kõrge, võttes arvesse selle püüdmiseks kasutavate vahendite, meetodite ja ökosüsteemi omadusi. STECFi hinnangu kohaselt näitavad viimased katsed, et ellujäämismäärad on samades piirides, mida täheldati varasema töö puhul. Kavas on korraldada täiendavaid uuringuid, mis peaksid andma lisateavet kõnealuse püügiga seotud tõenäoliste ellujäämismäärade kohta. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada käesolevasse määrusesse 2017. aastaks koos sättega, milles palutakse asjaomastel liikmesriikidel esitada komisjonile käimasolevate katsete tulemusel saadud täiendavad andmed, mis võimaldaksid STECFil täielikult hinnata erandi põhjendusi.

(9)

Ühine soovitus sisaldab lossimiskohustusest tehtavat kolme vähese tähtsusega erandit teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi. STECF jõudis järeldusele, et ühine soovitus sisaldab põhjendatud argumente seoses selektiivsuse suurendamise raskustega ja juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kuludega. Eespool öeldut arvesse võttes on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand vastavalt ühises soovituses kavandatud protsendimäärale, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lubatut.

(10)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis piimtraale ja põhjatraale kasutavate kalalaevadega püütud hariliku merikeele aastase kogusaagi suhtes (kuni 5 %), põhineb asjaolul, et mõistlikku selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et kõnealuse erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks see erand lisada käesolevasse määrusesse.

(11)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis abaraid ja nakkevõrkusid kasutavate kalalaevadega püütud hariliku merikeele aastase kogusaagi suhtes (kuni 3 %), põhineb asjaolul, et mõistlikku selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et taotletava erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks see erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII ja IX alapiirkonnas traale kasutavate kalalaevadega püütud euroopa merluusi aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastal 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et mõistlikku selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et selektiivsuse kohta esitatud lisateave ei sisaldanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et seonduvate kalapüügiviiside puhul on selektiivsust väga raske saavutada. Seepärast tuleks selle erandi paremaks põhjendamiseks teha rohkem tööd. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada käesolevasse määrusesse 2017. aastaks, st üksnes üheks aastaks, ja tingimusel, et liikmesriigid esitavad kõnealuse erandi põhjendamiseks paremat teavet, mida STECF hindab.

(13)

Seepärast tuleks delegeeritud määrus (EL) 2015/2439 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(14)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2017,

a)

euroopa merluusi (Merluccius merluccius) puhul kuni 7 % aastal 2017 ja kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud traale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, SDN, SX ja SV) kasutavate kalalaevadega ICESi VIII ja IX alapiirkonnas;

b)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud piimtraali (püügivahendi kood: TBB) ja põhjatraale (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT ja TX) kasutavate kalalaevadega ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis;

c)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud abaraid ja nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate kalalaevadega ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis.