1.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 85/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/467,

30. september 2015,

millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate mitmete varaklasside puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse algatamise ja jätkamise kohta (1), eriti selle artikli 31 lõiget 4, artikli 75 lõikeid 2 ja 3, artikli 92 lõiget 1a, artikli 111 lõike 1 punkte b, c, ja m ja artikli 308b lõiget 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni poolt 2014. aasta novembris vastu võetud Euroopa investeerimiskava eesmärk on kõrvaldada takistused investeeringutele, pakkudes investeerimisprojektidele nähtavust ja tehnilist abi ning võimaldades arukamalt kasutada uusi ja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Selle kava raames on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (2) loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mille eesmärk on kõrvaldada investeeringute puudujääk ELis, kaasates erasektori rahastamise strateegilistesse investeeringutesse, mida turg ei suuda üksi rahastada. Sellega toetatakse strateegilisi investeeringuid taristusse ning riskifinantseerimist väikeettevõtete jaoks. Samal ajal süvendab kapitaliturgude liidu loomine finantsintegratsiooni ning aitab suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis.

(2)

Selleks et aidata kaasa nendele eesmärkidele ning samuti ELi eesmärgile saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv, tuleks hõlbustada suurte institutsionaalsete investoritena tegutsevate kindlustusandjate investeeringuid taristusse või nende investeeringuid EFSI kaudu. Kõnealuste investeeringute hõlbustamiseks tuleks luua direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatud raamistikus uus taristuinvesteeringute varaklass. Sellise algatuse paralleelne rakendamine koos EFSIga peaks suurendama tööhõive ja majanduskasvu üldist mõju kogu Euroopa Liidus.

(3)

Uue taristuinvesteeringute varaklassi kriteeriumide ja kalibreerimise kohta palus ja sai komisjon tehnilist nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt.

(4)

Kooskõlas Euroopa investeerimiskava eesmärgiga toetada investeeringuid, mis aitavad tugevdada Euroopa taristuid, keskendudes eelkõige paremini ühendatud siseturu kujundamisele, ei tohiks uus taristu varaklass olla piiratud konkreetsete sektorite või füüsiliste struktuuridega, vaid peaks hõlmama kõiki süsteeme ja võrke, mis pakuvad ja toetavad olulisi avalikke teenuseid.

(5)

Tagamaks, et taristu varaklass on rangelt piiratud investeeringutega taristusse, peaks taristuvarasid valdama, rahastama, arendama või haldama taristuprojekti üksused, kellel ei ole muid ülesandeid.

(6)

Uus taristu varaklass peaks olema reguleeritud kriteeriumidega, mis tagavad, et taristuinvesteeringutel on hea riskiprofiil seoses nende stressile vastupidavuse, rahavoogude prognoositavuse ja lepingulises raamistikus ette nähtud kaitsega. Kui on võimalik tõendada, et taristuinvesteeringul on parem riskiprofiil kui muudel ettevõtjate investeeringutel, tuleks vähendada riskinõudeid standardvalemi hinnavaheriski ja aktsiariski alammoodulites.

(7)

Taristuprojekti üksus peaks kehtestama lepingulise raamistiku, mis tagab investorite kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas sätted, mis kaitsevad kahju eest, mis tuleneb projekti lõpetamisest kaupu ja teenuseid ostma nõustunud poole poolt, mis võib olla põhjustatud müügilepingu lõpetamisest. Olemas peaksid olema piisavad rahalised vahendid, et katta ettenägematute kulude ja käibekapitali nõuded.

(8)

Et vähendada laenuandjate riski, tuleks taristuprojekti üksuse üle kehtestada piisav kontroll, sealhulgas vara ja omakapitali turvalisus, ning piirata rahavooge ja tegevust.

(9)

Kui võlakirjadesse ja laenudesse tehtud investeeringute kalibreerimist on vähendatud, eeldusel et enamik taristuinvesteeringuid hoitakse lõpptähtajani, peaks kindlustus- või edasikindlustusandja suutma tõestada, et ta on võimeline seda tegema.

(10)

Selleks et stimuleerida kõrge sissenõudmismääraga taristuinvesteeringuid, peaks uus varaklass piirduma investeerimisjärgu võlgadega ning kui väline hindamine ei ole võimalik, siis ainult kõrgema nõudeõiguse järguga võlgadega. Selleks et säilitada kooskõla direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud omakapitaliinstrumentide raamistikuga, ei tohiks taristu-omakapitaliinstrumentide hõlmamine uude varaklassi sõltuda taristuüksuse välise hindamise olemasolust või tasemest.

(11)

Kui krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse välist hinnangut kvalifitseeruvasse taristusse tehtava investeeringu kohta ei ole võimalik saada, tuleks kohaldada lisakriteeriume, tagamaks, et investeeringu risk on piiratud. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama taristuprojekti professionaalse haldamise ehitusetapis, tagama ehitusriski adekvaatse maandamise, piirama haldamise ja refinantseerimise riski ning keelama projektil võtta spekulatiivseid tuletisinstrumentide positsioone.

(12)

Kui ei ole saadaval krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse välishinnangut kvalifitseeruva taristu kohta, tuleks tagada, et taristuprojekt viiakse ellu stabiilses poliitilises keskkonnas.

(13)

Projektid, mis põhinevad innovaatilisel tehnoloogial või disainilahendusel, peaksid olema kõlblikud kuuluma uude varaklassi, tagamaks, et EL saaks jätkuvalt olla tehnoloogia arengu esirinnas, kui see toimub. Tagamaks, et innovatsioonil põhinevad projektid on turvalised, peaksid kindlustusandjad täitma asjakohast hoolsuskohustust, kontrollimaks, et tehnoloogia on testitud. See võib sisaldada prototüüpide, katseprojektide või muud testimist, et näidata projekti tehnoloogia ja disainilahenduse usaldusväärsust.

(14)

Üldiselt tagab EIOPA tehnilisel nõuandel põhinev kriteeriumide kogum selle, et on olemas usaldusväärne süsteem, sest need taristuvarad, mille puhul vähendatakse kapitalinõudeid, on ohutumad ja vähem volatiilsed kui võrreldavad ettevõtjate investeeringud.

(15)

EIOPA on analüüsinud andmeid taristuaktsiaindeksite, noteeritud taristuaktsiate ja rahastamisalgatustega tegelevate erasektori äriühingute kohta. Kokkuvõttes soovitatakse taristustressi puhul vahemikku 30–39 %. Kooskõlas Euroopa investeerimiskava eesmärgiga edendada investeerimist reaalmajandusse valiti uue taristuvaraklassi jaoks kalibreerimine 30 %, kuna selline kalibreerimine on kõige tõhusam stiimul taristusse investeerimise edendamiseks.

(16)

Vastavalt EIOPA nõuandele tuleks aktsiariski omavahendite nõude sümmeetrilist kohandust kohaldada taristu-omakapitaliinstrumentide stressiteguri suhtes proportsionaalselt.

(17)

Hinnavaheriski alammoodulis tuleks riskiga seonduvate tasude vähendamisel arvesse võtta asjaolu, et on tõendeid, mis näitavad, et taristusse tehtavate investeeringute sissenõudmismäärad on kõrgemad kui äriühingu võlakirjade sissenõudmismäärad ja et need on üldiste majandustegurite suhtes vähem tundlikud. Seega tuleks hinnavahe krediidikomponendi survet uue varaklassi puhul kooskõlas EIOPA antud kalibreerimisega vähendada. Selleks et võtta arvesse kvalifitseerumiskriteeriumi, et taristusse tehtavaid investeeringuid võib hoida lõpptähtajani, tuleks vähendada ka hinnavahe likviidsusriski komponendi survet.

(18)

Kui hinnavahe likviidsusriski komponendi survet kvalifitseeruvate taristuinvesteeringute puhul vähendatakse, tuleks seda vähendamist kohaldada ka varade suhtes kattuvuse kohandamise portfellis, kuid ilma, et vähenenud likviidsusriski topelt arvesse võetaks. Seetõttu peaks kattuvuse kohandamise portfellis kvalifitseeruvate taristuvarade suhtes kohaldatav hinnavahesurve olema kas kattuvuse kohandamise varade suhtes kohaldatav vähendatud surve või kvalifitseeruvate taristuvarade hinnavahesurve, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.

(19)

Tuleks tagada kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/760 (3) loodud fondidesse tehtavate investeeringute asjakohasem käsitlemine kooskõlas Euroopa riskikapitalifondidesse ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse tehtavate investeeringute käsitlemisega, mis on juba ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (4) artikliga 168.

(20)

Viimastel aastatel kaubeldakse finantsinstrumentidega üha enam mitmepoolsetes kauplemissüsteemides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (5) on tagatud, et mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes kohaldatakse seoses liikmeks või osaliseks lubamisega samalaadseid nõudeid kui reguleeritud turgudel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (6) on kehtestatud mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude suhtes ka samalaadsed läbipaistvusnõuded. Selleks et võtta arvesse mitmepoolsete kauplemissüsteemide suurenenud tähtsust ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamist, tuleks mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele avalduvat positsiooniriski käsitada aktsiariski alammoodulis 1. liiki omakapitaliinstrumendina.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/51/EL (7) kehtestati üleminekumeede, mida kohaldatakse enne 1. jaanuari 2016 ostetud omakapitaliinvesteeringute suhtes. Selleks et vältida noteerimata aktsiate muutumist stiimuliks paljude negatiivsete investeeringute jaoks enne direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatud raamistiku kohaldamist, ei peaks üleminekumeetme kohaldamisala piirduma noteeritud aktsiatega.

(22)

Selleks et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavaid omakapitaliinstrumente või fondide vormis investeeringuid proportsionaalselt käsitleda, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei saa kohaldada, on käesolevas määruses täpsustatud, et direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 13 sätestatud üleminekumeedet kohaldatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavate omakapitaliinstrumentide osade või fondide vormis investeeringute suhtes kooskõlas alusvara sihtpaigutusega 1. jaanuaril 2016, tingimusel et sihtpaigutus on ettevõtja jaoks kasutatav. See võimaldab ettevõtjatel hinnata fondivalitseja poolt enne 1. jaanuari 2016 ostetud omakapitaliinstrumentide osakaalu, kui nende ostmist ei ole avalikustamist käsitlevate eeskirjade piirangute tõttu võimalik kindlaks teha või see on ülemäära kulukas. Seejärel vähendatakse selliste omakapitaliinstrumentide osakaalu, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, igal aastal vastavalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute varade käibemäärale.

(23)

Delegeeritud määruses (EL) 2015/35 on mitu väikest redaktsioonilist viga, mis tuleks parandada.

(24)

Eelkõige on delegeeritud määruses (EL) 2015/35 sätestatud hindamismeetod selliste osaluste kohta seotud ettevõtjates, mis on kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvatud või kindlustusgrupi solventsusnõuete täitmiseks nõuetekohastest omavahenditest maha arvatud. Hindamise mõju osalustele seotud ettevõtjates peaks olema samasugune, olenemata põhjusest, miks asjaomane seotud ettevõtja on kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvatud, ja selle tulemusel tuleks arvesse võtta kõiki olukordi, kus seotud ettevõtja võib kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvata. Seega tuleks muuta artiklit 13.

(25)

Seoses strateegiliste osalustega finantseerimis- ja krediidiasutustes, mille puhul viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (8) kohasele 1. meetodile, ei tohiks see tähendada, et kindlustusgrupp peab samuti kvalifitseeruma finantskonglomeraadina ja tema suhtes tuleks vastavalt kõnealusele direktiivile kohaldada täiendavat järelevalvet. Erandi kohaldamiseks on piisav, kui finantseerimis- või krediidiasutus on kaasatud direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustusgrupi solventsuse arvutusse. Mõlemad direktiivi 2002/87/EÜ ja direktiivi 2009/138/EÜ kohased konsolideerimismeetodid on samaväärsed, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 342/2014 (9) artiklis 8. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 68 lõiget 3 muuta.

(26)

Statistiliste koondandmete esitamise tähtaegu tuleb ühtlustada ja seega peab enne 31. detsembrit 2020 avalikustatud teave sisaldama kõigi eelmiste aastate andmeid alates 1. jaanuarist 2016. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 316 lõiget 2 muuta.

(27)

Delegeeritud määrus (EL) 2015/35 sisaldab ka mitmeid trükivigu, näiteks valed sisemised ristviiteid, mis tuleks parandada.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisel tuleks arvesse võtta kindlustus- ja edasikindlustusandja tegevuses esinevate riskide laadi, ulatust ja keerukust. Kindlustusandjatele kehtestatavate nõuete koormus ja keerukus peaks olema võrdeline nende riskiprofiiliga. Käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisel tuleks teavet pidada oluliseks, kui see teave võiks mõjutada selle sihtkasutajate otsuseid või kaalutlusi.

(29)

Et suurendada õiguskindlust järelevalvekorra suhtes enne, kui Solventsus II kord muutub 1. jaanuaril 2016 täielikult kohaldatavaks, on oluline tagada, et käesolev määrus jõustuks nii pea kui võimalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatussätted

Komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse punktid 55.a ja 55.b:

„55.a)   „taristuvarad”– füüsilised struktuurid või rajatised, süsteemid ja võrgud, mis pakuvad või toetavad peamisi avalikke teenuseid;

55.b)   „taristuprojekti üksus”– üksus, kellel ei ole lubatud täita muid funktsioone peale taristuvarade omamise, rahastamise, arendamise või haldamise, ja kelle puhul on võlausaldajale ja omakapitali investoritele tehtava makse esmane allikas rahastatavatelt varadelt saadav tulu.”

2)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kindlustus- ja edasikindlustusandjad, mis on arvatud kindlustusgrupi järelevalve kohaldamisalast välja vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 214 lõikele 2.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud kriteeriumid on täidetud ja kui lõike 1 punktides a ja b osutatud hindamismeetodeid ei ole võimalik kasutada, võib osalusi seotud ettevõtjates hinnata hindamismeetodi alusel, mida kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab oma raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel. Sellisel juhul arvab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja väärtusest maha firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse, mis hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 12 punktile 2 võrdseks nulliga.”

3)

Artikli 68 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei arva kindlustus- ja edasikindlustusandjad maha artiklis 171 osutatud strateegilisi osalusi, mida võetakse arvesse kindlustusgrupi solventsuse arvutamisel 1. meetodiga, nagu sätestatud direktiivi 2002/87/EÜ I lisas või direktiivi 2009/138/EC artiklis 230.”

4)

I jaotise V peatüki 5. jaole lisatakse 1a alajagu:

„1a alajagu

Kvalifitseeruv taristuinvesteering

Artikkel 164a

Kvalifitseeruv taristuinvesteering

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab kvalifitseeruv taristuinvesteering investeeringuid taristuprojekti üksusesse, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

taristuprojekti üksus suudab täita oma rahalisi kohustusi pideva stressi all, mis on projektiga kaasneva riski seisukohast oluline;

b)

taristuprojekti üksuse loodavad rahavood võlausaldajale ja omakapitali investoritele on prognoositavad;

c)

taristuvarasid ja taristuprojekti üksust reguleeritakse lepingulise raamistikuga, mis tagab võlausaldajale ja omakapitali investoritele kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas järgmise:

a)

kui taristuprojekti üksuse tulusid ei rahasta suure hulga kasutajate maksetega, sisaldab lepinguline raamistik sätteid, mis kaitsevad tõhusalt võlausaldajaid ja omakapitali investoreid kahjude eest, mis tulenevad sellest, kui projekti lõpetab lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojekti üksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid;

b)

taristuprojekti üksusel on piisav reservfond või rahastamiskord, et katta projekti ettenägematuid kulusid ja käibekapitali nõudeid.

Kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, hõlmab lepinguline raamistik ka järgmist:

i)

võlausaldajatel on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses selline tagatis kõigi varade ja lepingute suhtes, mis võimaldab neil projekti ellu viia;

ii)

omakapital on panditud võlausaldajatele selliselt, et need saaksid kontrolli taristuprojekti üksuse üle võtta enne makseviivituse tekkimist;

iii)

tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid muul eesmärgil kui võlakohustuste haldamiseks on piiratud;

iv)

lepingulised piirangud taristuprojekti üksuse sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada võlausaldajaid, sealhulgas asjaolu, et uusi võlakirju ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta;

d)

kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;

e)

kui investeeringud on võlakirjades, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, on investeerimisvahend kõigist teistest nõuetest kõrgema nõudeõiguse järguga, välja arvatud kohustuslikud nõuded ja tuletistehingu vastaspoolte nõuded;

f)

kui investeeringud on aktsiates, võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

i)

taristuvarad ja taristuprojekti üksus asuvad EMPs või OECDs;

ii)

kui taristuprojekti üksus on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor täitma järgmisi kriteeriume, või kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, peab omakapitali investorite grupp tervikuna täitma järgmisi kriteeriume:

—

omakapitaliinvestorid on varem edukalt taristuprojekte kontrollinud ja neil on asjakohased eksperditeadmised;

—

omakapitaliinvestoritel on madal makseviivituse risk või nende makseviivituse tõttu taristuprojekti üksusele tekkida võiva olulise kahju saamise risk on väike;

—

omakapitaliinvestorid on motiveeritud investorite huvide kaitsmisest;

iii)

taristuprojekti üksus on kehtestanud kaitsemeetmed, et tagada projekti lõpuleviimine vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile, eelarvele ja tähtajale;

iv)

kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt hallatud;

v)

taristuprojekti üksus kasutab testitud tehnoloogiat ja disaini;

vi)

taristuprojekti üksuse kapitalistruktuur suudab oma võlgu teenindada;

vii)

taristuprojekti üksuse refinantseerimisrisk on väike;

viii)

taristuprojekti üksus kasutab tuletisinstrumente üksnes riski maandamiseks.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel ei käsitata võlausaldajale ja omakapitali investoritele loodud rahavooge prognoositavana, kui kogu tulu (välja arvatud ebaoluline osa tuludest) vastab järgmistele tingimustele:

a)

täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

i)

tulu põhineb kasutusvalmidusel;

ii)

tulu reguleeritakse vastavalt tulumäärale;

iii)

tulu reguleeritakse vastavalt võta-või-maksa lepingule;

iv)

tootluse tase või kasutus ja hind vastavad sõltumatult ühele järgmistest kriteeriumidest:

—

see on reguleeritud;

—

see on lepingus kindlaks määratud;

—

see on väikese nõudluse tõttu piisavalt prognoositav;

b)

kui taristuprojekti üksuse tulusid ei rahasta suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojekti üksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks järgmistest üksustest:

i)

käesoleva määruse artikli 180 lõikes 2 loetletud üksus;

ii)

piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, mis on loetletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punkti a kohaselt vastu võetud määruses;

iii)

üksus, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;

iv)

üksus, mis on asendatav ilma, et märkimisväärselt muutuks tulude tase ja ajastus.”

5)

Artiklit 168 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1.   Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud aktsiariski alammoodul hõlmab 1. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit, 2. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit ja kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit.

2.   1. liiki omakapitaliinstrumendid hõlmavad selliste riikide reguleeritud turgudel noteeritud omakapitaliinstrumente, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) liikmed või millega kaubeldakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 osutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis, mille registrijärgne asukoht või peakontor on ELi liikmesriikides.

3.   2. liiki omakapitaliinstrumendid hõlmavad muid kui lõikes 2 osutatud omakapitaliinstrumente ning kaupu ja muid alternatiivseid investeeringuid. Need hõlmavad ka kõiki muid varasid kui need, mis on hõlmatud intressiriski alammooduli, kinnisvarariski alammooduli või hinnavaheriski alammooduliga, sealhulgas artikli 84 lõigetes 1 ja 2 osutatud varasid ja kaudseid riskipositsioone, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada ning kindlustus- või edasikindlustusandja ei kohalda artikli 84 lõike 3 sätteid.”

b)

Lisatakse lõige 3a:

„3a.   Kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid hõlmavad omakapitaliinvesteeringuid sellistesse taristuprojekti üksustesse, mis vastavad artiklis 164a sätestatud kriteeriumidele.”

c)

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Aktsiariski kapitalinõue võrdub järgmisega:

Formula

kus:

a)

SCRtype1equities tähistab 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

b)

SCRtype2equities tähistab 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

c)

SCRquinf tähistab kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.”

d)

Lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 (*) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondina tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 (**) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 346/2013, 17. aprill 2013, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18)."

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 345/2013, 17. aprill 2013, Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).”;"

ii)

punktis c asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)

selliste fondide hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;”

iii)

lisatakse punkt d:

„d)

määruse (EL) 2015/760 kohaselt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes.”

6)

Artiklile 169 lisatakse lõige 3:

„3.   Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:

a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

b)

kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.”

7)

Artiklile 170 lisatakse lõige 3:

„3.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest kohesest vähenemisest:

a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;

b)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

c)

kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.”

8)

Artikli 171 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 169 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a ja lõike 3 punkti a ning artikli 170 lõike 1 punkti b, lõike 2 punkti b ja lõike 3 punkti b kohaldamisel tähendavad strateegilist laadi omakapitaliinvesteeringud omakapitaliinvesteeringuid, mille puhul suudab osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja tõendada järgmist:”

9)

Artikkel 173 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 173

Standardaktsiariski üleminekumeetme kasutamise kriteeriumid

1.   Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõike 13 kohast standardaktsiariski üleminekumeedet kohaldatakse ainult 1. liiki omakapitaliinstrumentide suhtes, mis osteti 1. jaanuaril 2016 või enne seda ja mille suhtes ei kohaldata kestusel põhineva aktsiariski alammoodulit vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 304.

2.   Kui omakapitaliinstrumente hoiavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või neid hoitakse muudes fondide vormis investeeringutes ja kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei saa kohaldada, kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 13 sätestatud üleminekumeedet sellise omakapitaliinstrumentide osa suhtes, mida hoiavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või mida hoitakse muudes fondide vormis investeeringutes kooskõlas alusvara sihtpaigutusega 1. jaanuaril 2016, tingimusel et sihtpaigutus on ettevõtja jaoks kasutatav. Selliste omakapitaliinstrumentide osakaalu, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, vähendatakse igal aastal vastavalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute varade käibemäärale. Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringutes hoitavate omakapitaliinstrumentide sihtpaigutus suureneb, siis selliste omakapitaliinstrumentide osakaal, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, ei suurene.”

10)

Artiklile 180 lisatakse lõiked 11, 12 ja 13:

„11.   Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 12 tingimustele, määratakse riskitegur stressi sõltuvalt riskipositsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest vastavalt järgmisele tabelile:

Krediidikvaliteedi aste

0

1

2

3

Kestus

(duri )

stressi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

kuni 5

bi · duri

—

0,64 %

—

0,78 %

—

1,0 %

—

1,67 %

rohkem kui 5 ja kuni 10

ai + bi · (duri – 5)

3,2 %

0,36 %

3,9 %

0,43 %

5,0 %

0,5 %

8,35 %

1,0 %

rohkem kui 10 ja kuni 15

ai + bi · (duri – 10)

5,0 %

0,36 %

6,05 %

0,36 %

7,5 %

0,36 %

13,35 %

0,67 %

rohkem kui 15 ja kuni 20

ai + bi · (duri – 15)

6,8 %

0,36 %

7,85 %

0,36 %

9,3 %

0,36 %

16,7 %

0,67 %

üle 20

min[ai + bi · (duri – 20);1]

8,6 %

0,36 %

9,65 %

0,36 %

11,1 %

0,36 %

20,05 %

0,36 %

12.   Riskipositsioonide kriteeriumid, millele määratakse riskitegur vastavalt lõikele 11, peavad olema järgmised:

a)

riskipositsioon on seotud sellise kvalifitseeruva taristuinvesteeringuga, mis vastab artiklis 164a sätestatud kriteeriumidele;

b)

riskipositsioon ei ole vara, mis vastab järgmistele tingimustele:

—

see on määratud kattuvuse kohandamise portfellide suhtes vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõikele 2;

—

sellele on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–2;

c)

krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt riskipositsioonile antud krediidikvaliteedi hinnang on kättesaadav;

d)

riskipositsioonile on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–3.

13.   Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 12 punktide a ja b tingimustele, kuid ei vasta lõike 12 punktis c sätestatud tingimustele, määratakse riskitegur stressi , mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 3, ja riskipositsiooni kestus vastavalt lõikes 11 esitatud tabelile.”

11)

Artikli 181 punkti b viimane lause asendatakse järgmisega:

„Määratud portfelli varade puhul, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, ja selliste kvalifitseeruvate taristuvarade puhul, millele on määratud krediidikvaliteedi aste 3, on vähendustegur 100 %.”

12)

Lisatakse artikkel 261a:

„Artikkel 261a

Kvalifitseeruva taristuinvesteeringu riskijuhtimine

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad täidavad enne kvalifitseeruva taristuinvesteeringu tegemist nõuetekohaselt hoolsuskohustust, sealhulgas kõiki järgnevaid nõudeid:

a)

dokumenteeritud hinnang selle kohta, kuidas valideerimisprotsessis osalev projekt vastab artiklis 164a sätestatud kriteeriumidele. Sellise hinnangu annavad isikud, keda ei mõjuta hindamiskriteeriumide eest vastutavad isikud ja kellel ei ole võimalikku huvide konflikti kõnealuste isikutega;

b)

kinnitus selle kohta, et projekti kõik rahavoogude finantsmudelid on osalenud valideerimisprotsessis, mida teostavad isikud, keda ei mõjuta finantsmudeli väljatöötamise eest vastutavad isikud ja kellel ei ole võimalikku huvide konflikti kõnealuste isikutega.

2.   Kvalifitseeruva taristuinvesteeringuga seotud kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad korrapäraselt stressiteste ja teostavad järelevalvet taristuprojekti üksust toetavate rahavoogude ja tagatise väärtuse üle. Mis tahes stressitest peab olema vastavuses taristuprojektiga kaasneva riski olemuse, ulatuse ja komplekssusega.

3.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad omavad olulisi kvalifitseeruvaid taristuinvesteeringuid, lisavad nad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 41 lõikes 3 osutatud kirjalikku strateegiat koostades sellesse sätted selliste investeeringute aktiivse järelevalve kohta ehitusetapi käigus ja võlgade stsenaariumi korral sätteid sellistest investeeringutest sissenõutava summa maksimeerimise kohta.

4.   Kindlustus- või edasikindlustusandjad, kellel on kvalifitseeruv taristuinvesteering võlakirjades või laenudes, lähtub varade ja kohustiste juhtimisel sellest, et ta suudab jooksvalt tagada investeeringu hoidmise lõpptähtajani.”

13)

Artikli 316 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Alates 31. detsembrist 2020 hõlmab avalikustatud teave nelja eelmise aasta andmeid. Enne 31. detsembrit 2020 avalikustatud teave sisaldab kõigi eelmiste aastate andmeid alates 1. jaanuarist 2016.”

Artikkel 2

Parandussätted

Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 parandatakse järgmiselt.

1)

Artikli 73 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Artiklis 72 osutatud omadused on sätestatud kas punktides a–i või punktis j:”.

2)

Artiklit 170 parandatakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;”

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;”.

3)

Artiklit 176 parandatakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Võlakirjadele või laenudele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse sõltuvalt võlakirja või laenu i krediidikvaliteedi astmest ja modifitseeritud kestusest duri riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:

Krediidikvaliteedi aste

0

1

2

3

4

5 ja 6

Kestus

(duri )

stressi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

kuni 5

bi · duri

—

0,9 %

—

1,1 %

—

1,4 %

—

2,5 %

—

4,5 %

—

7,5 %

rohkem kui 5 ja kuni 10

ai + bi · (duri – 5)

4,5 %

0,5 %

5,5 %

0,6 %

7,0 %

0,7 %

12,5 %

1,5 %

22,5 %

2,5 %

37,5 %

4,2 %

rohkem kui 10 ja kuni 15

ai + bi · (duri – 10)

7,0 %

0,5 %

8,5 %

0,5 %

10,5 %

0,5 %

20,0 %

1,0 %

35,0 %

1,8 %

58,5 %

0,5 %

rohkem kui 15 ja kuni 20

ai + bi · (duri – 15)

9,5 %

0,5 %

11 %

0,5 %

13,0 %

0,5 %

25,0 %

1,0 %

44,0 %

0,5 %

61,0 %

0,5 %

üle 20

min[ai + bi · (duri – 20);1]

12,0 %

0,5 %

13,5 %

0,5 %

15,5 %

0,5 %

30,0 %

0,5 %

46,6 %

0,5 %

63,5 %

0,5 %”

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Võlakirjadele ja laenudele, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav ning mille puhul ei ole võlgnikud andnud tagatist, mis vastab artiklis 214 sätestatud kriteeriumidele, määratakse sõltuvalt võlakirja või laenu i kestusest duri riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:

Kestus (duri )

stressi

kuni 5

3 % · duri

rohkem kui 5 ja kuni 10

15 % + 1,7 % · (duri – 5)

rohkem kui 10 ja kuni 20

23,5 % + 1,2 % · (duri – 10)

üle 20

min(35,5 % + 0,5 % · (duri – 20);1)”.

4)

Artikli 179 lõiget 1 parandatakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Muude kui lõikes 3 osutatud krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõue SCRcd võrdub järgmistest kapitalinõuetest suuremaga:”;

b)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

põhiomavahendite kahjum, mis tuleneks krediidituletisinstrumentide alusvaraks olevate instrumentide krediidiriski marginaali kohesest suurenemisest absoluutväärtuses;”.

5)

Artikli 192 lõike 2 viiendas lõigus esitatud valem asendatakse järgmisega:

„LGD = max(90 % · (Recoverables + 50 % · RMre ) – F′ · Collateral;0)”.

6)

Artikli 218 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad on sõlminud mitu kahju ülemmäära edasikindlustuslepingut, millest igaüks vastab lõike 2 punktis d osutatud nõuetele ja mis koos vastavad lõike 2 punktides a, b ja c osutatud nõuetele, siis käsitatakse neid koos üheainsa arvestatava kahju ülemmäära edasikindlustuslepinguna.”

7)

Artikli 296 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Solventsuse ja finantsseisundi aruanne sisaldab teavet artiklis 263 sätestatud valdkondade kohta, et täita käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 kehtestatud kindlustus- või edasikindlustusandja avalikustamisnõudeid.”

8)

Artikli 317 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Statistilised koondandmed järelevalve all olevate kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusgruppide kohta vastavalt artiklile 316 avalikustatakse iga kalendriaasta kohta kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mis ajaks kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, on artikli 312 lõike 1 punkti c kohaselt kohustatud esitama kvantitatiivsed aastaaruande vormid. Teave järelevalveasutuste kohta tehakse kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast iga kalendriaasta 31. detsembrit.”

9)

Artikli 330 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui järelevalveasutused hindavad, kas teatavaid seotud kindlustus- või edasikindlustusandja, seotud kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalikke omavahendeid ei saa tegelikult kasutada kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude täitmiseks, kaaluvad nad, kas kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:

a)

kas omavahendite kirje suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis piiravad võimalust kasutada seda kõigi kahjumiliikide katmiseks, kus iganes need kahjumid kindlustusgrupis ka ei tekiks;

b)

kas on õiguslikke või regulatiivseid nõudeid, mis piiravad varade teisele kindlustus- või edasikindlustusandjale ülekantavust;

c)

kas kõnealuseid omavahendeid ei oleks maksimaalselt üheksa kuu jooksul võimalik kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude täitmiseks kättesaadavaks teha;

d)

juhul kui kasutatakse 2. meetodit, siis kas omavahendite kirje ei vasta artiklites 71, 73 ja 77 sätestatud nõuetele; sel eesmärgil hõlmab kõnealustes artiklites kasutatud „solventsuskapitalinõude” mõiste nii omavahendite kirje emiteerinud seotud ettevõtja solventsuskapitalinõuet kui ka kindlustusgrupi solventsuskapitalinõuet.”

10)

Artikli 375 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Osalust omavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad esitavad lõikes 1 nimetatud teabe kindlustusgrupi järelevalve teostajale hiljemalt 26 nädalat pärast artikli 314 lõike 1 punktis a osutatud esimese finantsaruande kuupäeva.”

11)

XVII lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

12)

XVIII lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

13)

XXI lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. september 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/760, 29. aprill 2015, Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) ((ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/51/EL, 16. aprill 2014, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 seoses Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitustega (ELT L 153, 22.5.2014, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(9)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 342/2014, 21. jaanuar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantskonglomeraatide kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamise meetodite kohaldamist (ELT L 100, 3.4.2014, lk 1).

I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 XVII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

B osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kui artikli 218 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punkti c alapunktis ii osutatud standardparameetrite asendamiseks on kasutatud kindlustusmaksete riski meetodit, ei kohandata agregeeritud kahju ja teenitud kindlustusmakseid summadega, mis on sissenõutavad edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest, ega edasikindlustuse kindlustusmaksetega.”;

b)

punkti 2 alapunkti d esimene lause asendatakse järgmisega:

„kui artikli 218 lõike 1 punkti a alapunktis i ja punkti c alapunktis i osutatud standardparameetrite asendamiseks kohaldatakse kindlustusmaksete riski meetodit:”.

2)

D osa punkti 5 esimene lause ja esimene valem asendatakse järgmisega:

„Prognoositava vea ruutkeskmine võrdub järgmisega:

Image”.

3)

F osa punkti 3 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

kui artikli 218 lõikes 2 osutatud arvestatava kahju ülemmäära edasikindlustuslepinguga nähakse ette hüvitis ainult teatava piirsummani, tähistab b2 kõnealust piirsummat.”

II LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 XVIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

C osa punkti 2 alapunkti b esimene lause asendatakse järgmisega:

„need hõlmavad kõiki järgmisi standardvalemi alammooduleid, välja arvatud neid, mis kuuluvad osalise sisemudeli ulatusse:”

2)

C osa punkti 2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

need hõlmavad standardvalemi vastaspoole makseviivituse riski moodulit, välja arvatud juhul, kui see kuulub osalise sisemudeli ulatusse.”

III LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 XXI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osa viimane lause asendatakse järgmisega:

„Punktides 1–32 sätestatud teave esitatakse viimase kalendriaasta lõpu seisuga. Punktide 12–21, 23, 24 ja 29–31 puhul esitatakse teave kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusgruppide sellise majandusaasta lõpu seisuga, mis lõppes viimasel kalendriaastal.”

2)

B osa viimane lause asendatakse järgmisega:

„Punktides 2–18 sätestatud teave esitatakse viimase kalendriaasta kohta.”