31.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 81/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/424,

9. märts 2016,

mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/9/EÜ (3) on sätestatud normid köisteede kohta, mis on projekteeritud ja ehitatud reisijate veoks ja mida sel eesmärgil käitatakse.

(2)

Direktiiv 2000/9/EÜ põhineb uue lähenemisviisi põhimõtetel, nagu on sätestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele (4). Seega sätestatakse selles üksnes köisteede suhtes kohaldatavad olulised nõuded, tehnilised üksikasjad võtab aga vastu Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (5). Vastavus sel viisil sätestatud harmoneeritud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubab eeldada vastavust direktiivi 2000/9/EÜ nõuetele. Kogemused näitavad, et need põhimõtted on kõnealuses sektoris hästi toiminud ning need tuleks säilitada ja neid veelgi edendada.

(3)	Direktiivi 2000/9/EÜ rakendamisel omandatud kogemused on näidanud vajadust muuta selle teatavaid sätteid peamiselt kohaldamisala ja alamsüsteemide vastavushindamise valdkonnas, et neid selgemaks muuta ja ajakohastada ning tagada seega õiguskindlus.

(4)

Kuna kohaldamisala, olulised nõuded ja vastavushindamismenetlused peavad olema ühesugused kõigis liikmesriikides, ei ole uue lähenemisviisi põhimõtetel baseeruva direktiivi ülevõtmisel liikmesriigi õigusesse peaaegu üldse paindlikkust. Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks direktiiv 2000/9/EÜ asendada määrusega, mis on asjakohane õigusakt, kuna sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud normid, mis ei jäta ruumi selle erinevaks ülevõtmiseks liikmesriikides, mistõttu see tagab selle ühetaolise rakendamise kogu liidus.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi õigusaktide puhul, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi, et tagada ühtne alus nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks. Seega tuleks direktiivi 2000/9/EÜ kohandada nimetatud otsusele.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (7) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise reeglid, ette nähtud toodete turujärelevalve raamistik, kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(7)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks peegeldama direktiivi 2000/9/EÜ kohaldamisala. Käesolevat määrust tuleks kohaldada eelkõige kõrgmäestikes asuvates turismikuurortides, linnatranspordivahendites või spordirajatistes reisijateveoks projekteeritud köisteede suhtes. Köisteed on peamiselt liftisüsteemid, näiteks köisraudteed, trossiga rippteed (köissõidukid, gondlid, isteliftid) ja vedamisliftid. Käesoleva määrusega reguleeritud köisteede kindlaks määramise peamised kriteeriumid on trossi abil vedamine ja reisijatevedu.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada tervikuna uutele köisteedele ja köisteede sellisele muutmisele, mille jaoks on vaja uut luba, ning hõlmab alamsüsteeme ja ohutusseadiseid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued; see tähendab seda, et need on kas uued alamsüsteemid ja ohutusseadised, mille on tootnud liidus asuv tootja, või uued või kasutatud alamsüsteemid ja ohutusseadised, mis on imporditud kolmandast riigist. Käesolevat määrust ei kohaldata liidu territooriumile paigutatud köisteede ümberpaigutamiseks ega nimetatud köisteedes kasutatud alamsüsteemide ega ohutusseadiste ümberpaigutamiseks, välja arvatud juhul, kui ümberpaigutamisega kaasneb köistee põhjalik muutmine.

(9)	On välja töötatud uut tüüpi köisteed, mis on mõeldud nii reisijate vedamiseks kui ka meelelahutuslikul otstarbel kasutamiseks. Kõnealused seadmed peaksid olema käesoleva määrusega hõlmatud.

(10)	Käesoleva määruse kohaldamisalast on kohane välja jätta teatavad köisteed kas seetõttu, et neile kohalduvad muud liidu ühtlustamisõigusaktid või et neid saab piisavalt reguleerida liikmesriigi tasandil.

(11)

Liftidele, sealhulgas püstsuunaliste või kaldega trossliftidele, mis teenindavad püsivalt hoonete ja ehitiste teatavaid korruseid ja mis ei liigu köisteede jaamade vahel, kohalduvad liidu õiguse erinormid, mistõttu liftid tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Käesoleva määrusega hõlmatud köisteed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL (8) kohaldamisalast välja jäetud.

(12)

Köisteed, mille liikmesriigid on liigitanud ajaloolist, kultuurilist või muinsusväärtust omavatena ning mida endiselt käitatakse ja mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1986 ning mille projektis või konstruktsioonis ei ole tehtud olulisi muudatusi, tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Väljajätmist kohaldatakse ka spetsiaalselt selliste köisteede jaoks projekteeritud alamsüsteemidele ja ohutusseadistele. Liikmesriigid peaksid seoses nimetatud köisteedega tagama inimeste tervise ja ohutuse ning vara kaitse kõrge taseme, kasutades selleks vajaduse korral oma riigisiseseid õigusakte.

(13)	Õiguskindluse tagamiseks peaks köisparvlaevade väljajätmine hõlmama kõiki trossi abil töötavaid seadmeid, mille puhul kasutajad või transpordivahendid asuvad vees, näiteks trossi abil töötavad veesuusatamise seadmed.

(14)	Köisteede ja nende infrastruktuuri, alamsüsteemide ning ohutusseadiste puhul inimeste tervise ja ohutuse ning vara kaitse kõrge taseme tagamiseks on vaja sätestada köisteede projekteerimise ja ehitamise nõuded.

(15)	Liikmesriigid peaksid tagama köisteede ohutuse nende ehitamise, kasutuselevõtu ja käitamise ajal.

(16)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks seoses maakasutuse ja regionaalplaneeringuga ning selleks, et tagada keskkonna ja inimeste ning eriti töötajate ja käituspersonali tervise ja ohutuse kaitse köisteede kasutamise ajal.

(17)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust määrata kindlaks asjakohased menetlused kavandatud köisteedele lubade väljastamiseks, köisteede kontrollimiseks enne nende kasutuselevõttu ja järelevalveks köisteede üle nende käitamise ajal.

(18)

Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta asjaolu, et köisteede ohutus sõltub võrdselt ümbritsevatest tingimustest, tarnitud tööstuskaupade kvaliteedist ja nende monteerimise ja kohapeal paigaldamise viisist ja järelevalvest käitamise ajal. Raskete õnnetuste põhjused võivad olla seotud asukoha valiku, transpordisüsteemi, selle struktuuride või süsteemi käitamise ja hooldamise viisiga.

(19)	Kuigi käesolev määrus ei reguleeri köisteede tegelikku käitamist, peaks see andma üldise raamistiku, mille eesmärk on tagada liikmesriikide territooriumil asuvate köisteede käitamisel reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute kõrgetasemeline kaitse.

(20)	Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada köisteede kasutuselevõtt ainult juhul, kui need vastavad käesolevale määrusele ning need ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse.

(21)

Liikmesriigid peaksid kehtestama menetlused kavandatud köisteede ehitamiseks ja kõnealuste köisteede muutmiseks ning nende kasutusele võtmiseks lubade väljastamiseks, tagamaks et köisteed ehitatakse ja monteeritakse kohapeal ohutult kooskõlas ohutusanalüüsiga, mille tulemused lisatakse ohutusaruandesse, ja kõigi asjakohaste regulatiivsete nõuetega.

(22)	Kavandatava köistee ohutusanalüüsis tuleks kindlaks määrata osad, millest köistee ohutus sõltub.

(23)	Kavandatud köistee ohutusanalüüsis tuleks võtta arvesse köisteede käitamise piiranguid, kuigi mitte sellisel moel, et see ohustaks alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul kaupade vaba liikumise põhimõtet või köisteede endi ohutust.

(24)

Õigusnormid, mille kohaselt antakse luba köisteede kasutuselevõtuks, kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Kasutuselevõtuks vajaliku loa väljastavad pädevad asutused või organid. Köisteede käitamise ohutuse järelevalve kuulub samuti liikmesriikide pädevusse. Liikmesriigid peaksid seetõttu määrama isiku, kes vastutab köistee eest ja seega ka kavandatava köistee ohutusanalüüsi eest.

(25)	Käesoleva määruse eesmärk on tagada köisteede alamsüsteemide ja köisteede ohutusseadiste siseturu toimimine. Käesolevale määrusele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul peaks kehtima kaupade vaba liikumise põhimõte.

(26)

Tuleks lubada alamsüsteemide ja ohutusseadiste lisamist köisteele juhul, kui need võimaldavad köistee ehitamist käesoleva määrusega kooskõlas oleval viisil ega ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse.

(27)	Olulisi nõudeid tuleks tõlgendada ja kohaldada nii, et võetakse arvesse tehnika taset projekteerimise ja tootmise ajal, samuti tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi, mis on kooskõlas tervisekaitse ja ohutuse kõrge tasemega.

(28)	Ettevõtjad peaksid vastutama alamsüsteemide ja ohutusseadiste vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele vastavalt oma osale tarneahelas, et tagada avalike huvide, nagu inimeste tervise ja ohutuse ning vara kaitse kõrge tase ja aus konkurents liidu turul.

(29)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et teha turul kättesaadavaks ainult käesoleva määrusega vastavuses olevad alamsüsteemid ja ohutusseadised. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(30)	Alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise ning tootmisega üksikasjalikult kursis olev tootja on kõige sobivam vastavushindamismenetluse korraldaja. Vastavushindamine peaks seega jääma ainult alamsüsteemi või ohutusseadise tootja kohustuseks.

(31)	Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate ja riiklike turujärelevalveasutuste vahel, peaksid liikmesriigid innustama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka veebisaidi aadressi.

(32)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad alamsüsteemid ja ohutusseadised oleksid vastavuses kõigi käesoleva määruse nõuetega ning eelkõige, et tootjad oleksid alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama nende poolt turule lastavate alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning et nad ei lase turule alamsüsteeme ega ohutusseadised, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et vastavushindamismenetlused on läbitud ning et alamsüsteemi ja ohutusseadise märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(33)	Levitaja teeb alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja ta peaks tegutsema vajaliku hoolsusega, tagamaks et alamsüsteemi või ohutusseadise käitlemine tema poolt ei kahjusta selle nõuetekohasust.

(34)

Alamsüsteemi või ohutusseadist turule lastes peaks iga importija märkima alamsüsteemile või ohutusseadisele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi, millel saab temaga ühendust võtta, ning veebisaidi, kui see on olemas. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui alamsüsteemi või ohutusseadise suurus või omadused seda ei võimalda. See hõlmab ka juhtusid, kui importijal on vaja avada pakend, et kanda alamsüsteemile või ohutusseadisele oma nimi ja aadress.

(35)	Kui ettevõtja laseb alamsüsteemi või ohutusseadise turule oma nime või kaubamärgi all või muudab alamsüsteemi või ohutusseadist selliselt, et see võiks mõjutada selle vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(36)	Kuna levitajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, tuleks nad kaasata pädevate riiklike asutuste tehtavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomaste alamsüsteemide või ohutusseadistega seotud kogu vajaliku teabe.

(37)

Alamsüsteemi või ohutusseadise jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgimissüsteemi abil on turujärelevalveasutustel lihtsam teha kindlaks ettevõtja, kes tegi nõuetele mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks. Käesoleva määruse kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud või kellele nemad on alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud.

(38)

Käesolev määrus peaks piirduma üksnes oluliste nõuete kindlaks määramisega. Selleks et hõlbustada nimetatud nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda köisteed, alamsüsteemid ja ohutusseadised, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditega, mille eesmärk on anda üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, eelkõige köisteede projekteerimise, ehitamise ja käitamise tarvis.

(39)	Määruses (EL) nr 1025/2012 on ette nähtud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva määruse nõuetele.

(40)

Et võimaldada ettevõtjatel näidata ja pädevatel asutustel tagada, et turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemid ja ohutusseadised vastavad olulistele nõuetele, on vaja näha ette vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi sõltuvalt riski tasemest ja nõutud ohutustasemest. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast.

(41)

Alamsüsteemide ja ohutusseadiste tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva määruse kohast teavet alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisõigusaktidele. Alamsüsteemi või ohutusseadisega peaks kaasas olema ELi vastavusdeklaratsioon.

(42)

Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, peaks teave kõigi selliste liidu õigusaktide kindlaks tegemiseks, mida alamsüsteemide või ohutusseadiste suhtes kohaldatakse, olema kättesaadav ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib ühtne ELi vastavusdeklaratsioon olla üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(43)

Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava kogu menetluse nähtav tulem on alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendav CE-märgis. CE-märgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted ja selle seos teiste märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. CE-märgise tootele kandmise normid tuleks sätestada käesolevas määruses.

(44)	Alamsüsteemide ja ohutusseadiste kontrollimine käesolevas määruses sätestatud olulistele nõuetele vastavuse suhtes on vajalik selleks, et pakkuda reisijatele, käituspersonalile ja kolmandatele isikutele tõhusat kaitset.

(45)	Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(46)

Kogemused on näidanud, et direktiivis 2000/9/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline töö kogu liidus. Samas on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid ühesugusel tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(47)	Samuti tuleb vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks kehtestada nõuded, mida peavad järgima teavitavad asutused ja teised teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(48)	Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et toode vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(49)	Käesolevas määruses kehtestatud süsteemi peaks täiendama määruses (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuste pädevuse kontrollimise oluline vahend, tuleks seda kasutada ka sellest asutusest teavitamisel.

(50)

Riiklikud asutused kogu liidus peaksid vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme tagamiseks toetuma vastavushindamisasutuste tehnilise pädevuse tõendamisel määruse (EÜ) nr 765/2008 kohasele läbipaistvale akrediteerimisele. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealust hindamist ise teha. Tagamaks teiste riiklike asutuste tehtud hindamiste piisava usaldusväärsuse, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaseid regulatiivseid nõudeid.

(51)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada liidu turule lastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul nõutav kaitsetase, on vastavushindamise jaoks oluline, et alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid vastavushindamise ülesannete täitmise puhul samadele nõuetele nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(52)	Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(53)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha tähtaeg, mille jooksul saaks selgitada kõik vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused ja probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(54)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö kaudu.

(55)	Huvitatud isikutel peaks olema õigus teavitatud asutuse tehtud vastavushindamise tulemus vaidlustada. Seetõttu on tähtis tagada, et on olemas menetlus teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks.

(56)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud reegleid liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(57)

Kaitsemeetmete menetlus, mida on vaja võimalikuks alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse vaidlustamiseks, on juba ette nähtud direktiiviga 2000/9/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja olemasolevat kaitsemeetmete menetlust parandada, et muuta see tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele tuginevaks.

(58)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta inimeste tervist või ohutust või vara ohustavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul juba varem reageerida.

(59)	Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetmete põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(60)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(61)	Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega esitatakse teavitavale liikmesriigile taotlus võtta vajalikud parandusmeetmed nende teavitatud asutuste puhul, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(62)	Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadistega, mis ohustavad inimeste tervist või ohutust või vara.

(63)	Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervist või ohutust ohustavate, nõuetele vastavate alamsüsteemide või ohutusseadistega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(64)	Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva määrusega moodustatud komitee olla kasulik käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(65)	Kui komisjoni eksperdirühm uurib käesoleva määrusega seotud küsimusi, mis ei puuduta määruse rakendamist või rikkumist, tuleks kooskõlas väljakujunenud tavaga esitada Euroopa Parlamendile täielik teave ja dokumentatsioon ning vajaduse korral kutse asjaomastel koosolekutel osalemiseks.

(66)	Komisjon peaks tegema rakendusaktidega ja nende eripära arvesse võttes ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata kindlaks, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate seadmete või abiseadmete suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte.

(67)	On vaja näha ette mõistlik üleminekukord, mis võimaldab, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha turul kättesaadavaks alamsüsteeme ja ohutusseadiseid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2000/9/EÜ.

(68)	On vaja näha ette üleminekukord, mis võimaldab võtta kasutusele juba direktiivi 2000/9/EÜ kohaselt paigaldatud köisteid.

(69)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja käesoleva määruse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide rikkumise korral, ja tagama nende normide rakendamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuste puhul peaks võtma arvesse õigusrikkumise raskust, kestust ning vajaduse korral tahtlikku laadi. Lisaks peaks karistuste puhul arvestama, kas asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva määruse samalaadse rikkumise.

(70)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada, et köisteed vastavad nõuetele, millega nähakse ette inimeste tervise ja ohutuse ning vara kõrgetasemeline kaitse, tagades samal ajal ka alamsüsteemide ja ohutusseadiste siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(71)	Direktiiv 2000/9/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemise ja vaba liikumise kohta. Samuti sisaldab see õigusnorme uute köisteede projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse reisijateveoks projekteeritud uute köisteede, köisteede sellise muutmise, mille jaoks on vaja uut luba, ning köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	direktiiviga 2014/33/EL reguleeritud liftid;

liikmesriikide poolt ajaloolist, kultuurilist või muinsusväärtust omavateks liigitatud köisteed, mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1986 ja mida jätkuvalt käitatakse ning mille projektis või konstruktsioonis, sealhulgas spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud alamsüsteemides ja ohutusseadistes, ei ole tehtud olulisi muudatusi;

c)	põllumajanduses või metsanduses kasutamiseks ette nähtud seadmed;

d)	mägionnide teenindamiseks ette nähtud köisteed, mida kasutatakse üksnes kaupade ja konkreetselt selleks määratud isikute transpordiks;

e)	püsivalt paigaldatud või mobiilsed riistad, mis on ette nähtud ainult vaba aja veetmiseks ja meelelahutuslikul eesmärgil kasutamiseks ning mida ei kasutata inimeste veoks;

f)	kaevanduses kasutatavad seadmed või muud tööstuslikul otstarbel kasutatavad püsivalt paigaldatud seadmed;

g)	seadmed, mille puhul kasutajad või transpordivahend asuvad vees.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „köistee”– infrastruktuurist ja alamsüsteemidest koosnev kogu püsivalt paigaldatud süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud, monteeritud ja kasutusele võetud reisijate vedamiseks ning mille puhul jõuülekanne toimub piki liikumissuunda paigaldatud trosside abil;

2) „alamsüsteem”– I lisas sellisena määratletud süsteem või kõnealuste süsteemide kombinatsioon, mis on ette nähtud köisteedes kasutamiseks;

3) „infrastruktuur”– jaama infrastruktuur või teise liini kõrval asuv infrastruktuur, mis on projekteeritud iga köistee jaoks eraldi ja ehitatud koha peal ning milles võetakse arvesse asendiplaani ja süsteemi andmeid ja mis on vajalik köistee ehitamiseks ning käitamiseks, sh vundamendid;

4) „ohutusseadis”– iga seadmestiku seadis või iga seade, mis ohutuse tagamiseks on kavas alamsüsteemi või köistee koosseisu lülitada ning mille töökindluse puudumine ohustab reisijate, käituspersonali või kolmandate isikute ohutust või tervist;

5) „käitamise tehnilised tingimused”– tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on köistee ohutuks käitamiseks vältimatud;

6) „hoolduse tehnilised tingimused”– tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on köistee ohutut käitamist tagavaks hoolduseks vajalikud;

7) „köissõiduk”– transpordivahend sellisel köisteel, mille puhul transpordivahend ripub ühe või mitme trossi küljes, mida mööda seda liigutatakse;

8) „vedamislift”– köistee, mille puhul veetakse vajalike seadmetega varustatud reisijaid mööda ettevalmistatud rada;

9) „köisraudtee”– köistee, mille puhul veetakse transpordivahendit ühe või mitme trossi küljes rööbastel, mis võivad asuda maapinnal või on toetatud püsitarinditega;

10) „turul kättesaadavaks tegemine”– alamsüsteemi või ohutusseadise tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, levitamiseks või kasutamiseks;

11) „turule laskmine”– alamsüsteemi või ohutusseadise esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

12) „kasutuselevõtt”– köistee esimene käitamine, mille konkreetne eesmärk on reisijaid vedada;

13) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes toodab alamsüsteemi või ohutusseadise või kes laseb kõnealuse alamsüsteemi või ohutusseadise projekteerida või toota ja kes turustab kõnealust alamsüsteemi või ohutusseadist oma nime või kaubamärgi all või lisab selle köisteele;

14) „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaks määratud ülesannetega tema nimel;

15) „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb alamsüsteemi või ohutusseadise kolmandast riigist liidu turule;

16) „levitaja”– tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks;

17) „ettevõtja”– alamsüsteemi või ohutusseadise tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja;

18) „tehniline kirjeldus”– dokument, milles nähakse ette köisteele, infrastruktuurile, alamsüsteemile või ohutusseadisele esitatavad tehnilised nõuded;

19) „harmoneeritud standard”– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

20) „akrediteerimine”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

21) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

22) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas alamsüsteemi või ohutusseadisega seotud käesoleva määruse olulised nõuded on täidetud;

23) „vastavushindamisasutus”– asutus, kes teeb alamsüsteemi või ohutusseadise vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

24) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi alamsüsteem või ohutusseadis, mis on juba tehtud kättesaadavaks isikule, kes vastutab köistee eest;

25) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist;

26) „liidu ühtlustamisõigusaktid”– liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

27) „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et alamsüsteem või ohutusseadis vastab märgise alamsüsteemile või ohutusseadisele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 4

Alamsüsteemide ja ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemine

Alamsüsteemid ja ohutusseadised tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 5

Köisteede kasutuselevõtt

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas artikliga 9 kõik asjakohased meetmed, mida on vaja nende menetluste kindlaks määramiseks, millega tagatakse, et köisteed võetakse kasutusele ainult juhul, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele ja need ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse.

2. Liikmesriigid võtavad kooskõlas artikliga 9 kõik asjakohased meetmed, mida on vaja nende menetluste kindlaks määramiseks, millega tagatakse, et alamsüsteemid ja ohutusseadised lisatakse köisteedele ainult juhul, kui need võimaldavad käesoleva määruse nõuetele vastavate köisteede ehitamist, ning need ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse.

3. Eeldatakse, et köisteed, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses II lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

4. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitse kõnealuste köisteede kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda nende köisteede muutmist käesolevas määruses reguleerimata viisil.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Köisteed ning nende infrastruktuur, alamsüsteemid ja ohutusseadised peavad vastama neile kohaldatavatele II lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Artikkel 7

Alamsüsteemide ja ohutusseadiste vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 8

Kavandatavate köisteede ohutusanalüüs ja ohutusaruanne

1. Köistee eest vastutav isik, kelle määrab liikmesriik vastavalt siseriiklikule õigusele, teeb kavandatava köistee kohta ohutusanalüüsi või laseb sellise ohutusanalüüsi teha.

2. Iga köistee puhul nõutud ohutusanalüüsis

a)	võetakse arvesse kõiki ettenähtud kasutusviise;

b)	järgitakse tunnustatud või praktikas levinud metoodikat;

c)	võetakse arvesse praegust tehnika taset ja asjaomase köistee keerukust;

d)	tagatakse, et köistee projekteerimisel ja kokkupanemisel on piisavate ohutustingimuste tagamiseks arvesse võetud kohalikku ümbrust ja kõige ebasoodsamaid tingimusi;

e)	käsitletakse köistee ja väliste tegurite kõiki ohutusaspekte, võttes arvesse projekteerimist, ehitamist ja kasutuselevõttu;

f)	on võimalik varasemate kogemuste põhjal määrata kindlaks köistee käitamisel tekkivad võimalikud ohud.

3. Ohutusanalüüsis käsitletakse ka ohutusseadiseid ja nende mõju köisteele ning sellega seotud alamsüsteemidele, mida nad mõjutavad nii, et

a)	ohutusseadised on võimelised rikke või vea ilmnemisel kohe reageerima ja jääma ohutust tagavasse seisundisse, aeglasemale töörežiimile või tõrkekindlasse seisundisse;

b)	ohutusseadiseid ei kasutata, kuid neid valvatakse, või

c)	ohutusseadised on niisugused, et nende rikke võimalikkust saab prognoosida ja nende toime on punktides a ja b nimetatud kriteeriumide kohaste ohutusseadistega võrdne.

4. Ohutusanalüüsi kasutatakse ohtude ja ohtlike olukordade loetelude koostamiseks, selles esitatakse soovitused nende ohtudega toimetulemiseks kavandatud meetmete kohta ja määratakse kindlaks köisteele lisatavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste loetelu.

5. Ohutusanalüüsi tulemused esitatakse ohutusaruandes.

Artikkel 9

Köisteedele loa andmine

1. Iga liikmesriik kehtestab menetlused, mille kohaselt antakse luba selle territooriumil asuvate köisteede ehitamiseks ja kasutuselevõtuks.

2. Köistee eest vastutav isik, kelle määrab liikmesriik vastavalt riigisisesele õigusele, esitab köisteele loa väljastamise eest vastutavale asutusele või organile artiklis 8 osutatud ohutusaruande, ELi vastavusdeklaratsiooni ja muud dokumendid, mis käsitlevad alamsüsteemide ja ohutusseadiste vastavushindamist, ning köistee omadusi käsitlevad dokumendid. Köisteed käsitlevad dokumendid peavad samuti sisaldama vajalikke tingimusi, sh käitamispiiranguid, ja täielikke andmeid köistee kasutamise järelevalve, seadistamise ning hooldamise kohta. Kõnealuste dokumentide koopiat hoitakse köistee juures.

3. Kui olemasolevate köisteede olulisi tunnuseid, alamsüsteeme või ohutusseadiseid muudetakse nii, et asjaomane liikmesriik nõuab nende kasutuselevõtuks uut luba, peavad need muudatused ja nende mõju kogu köisteele vastama II lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4. Liikmesriigid ei kasuta lõikes 1 osutatud menetlusi käesoleva määrusega hõlmatud asjaolude põhjal käesoleva määrusega kooskõlas olevate selliste köisteede ehitamise ja kasutuselevõtu keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks, mis ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need on paigaldatud nõuetekohaselt ja sihtotstarbeliselt.

5. Liikmesriigid ei kasuta lõikes 1 osutatud menetlusi käesoleva määruse nõuetele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste vaba liikumise keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks.

Artikkel 10

Köisteede käitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et köisteed kasutatakse ainult niikaua, kuni see vastab ohutusaruandes ettenähtud tingimustele.

2. Kui liikmesriik leiab, et tüübikinnitusega köistee, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, võib ohustada inimeste tervist või ohutust või vara, võtab ta vajalikke meetmeid, et piirata köistee käitamistingimusi või keelata selle kasutamise.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 11

Tootjate kohustused

1. Alamsüsteeme või ohutusseadiseid turule lastes või neid köisteele lisades tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2. Alamsüsteemide või ohutusseadiste tootjad koostavad VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni (edaspidi „tehniline dokumentatsioon”) ja korraldavad või lasevad korraldada artiklis 18 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud alamsüsteemi või ohutusseadise vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kannavad sellele CE-märgise.

3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 30 aasta jooksul peale alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva määruse nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi alamsüsteemi või ohutusseadise konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille põhjal alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust kinnitati.

Kui seoses alamsüsteemist või ohutusseadisest tuleneva ohuga peetakse vajalikuks, kontrollivad tootjad reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteeme või ohutusseadiseid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui vaja, peavad registrit kaebuste kohta, mis on esitatud nõuetele mittevastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste ja nende tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5. Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud alamsüsteemidel või ohutusseadistel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu nende identifitseerimist võimaldav märgistus.

Kui alamsüsteemi või ohutusseadise suurus või omadused seda ei võimalda, tagavad tootjad, et nõutav teave on esitatud alamsüsteemi või ohutusseadise pakendil või sellega kaasas olevates dokumentides.

6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi alamsüsteemile või ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, alamsüsteemi või ohutusseadise pakendile või sellega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab ühele kindlale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. Kui tootja märgib veebisaidi aadressi, tagab ta, et kõnealusel veebisaidil olev teave on ligipääsetav ja seda ajakohastatakse pidevalt.

7. Tootjad tagavad, et alamsüsteemi või ohutusseadisega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning kasutusjuhend ja ohutusteave kasutajatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik. Kasutusjuhend ja ohutusteave peab olema selge, arusaadav ja mõistetav.

Kui ühele ettevõtjale või kasutajale tarnitakse suur hulk alamsüsteeme ja ohutusseadiseid, võib asjaomase partiiga kaasas olla üksainus ELi vastavusdeklaratsiooni koopia.

8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia alamsüsteem või ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

9. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad talle alamsüsteemi või ohutusseadise käesolevale määrusele vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 12

Volitatud esindajad

1. Tootja võib kirjaliku volitusega määrata volitatud esindaja.

Artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituse piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist;

b)	esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)	teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse volitatud esindaja volitusega hõlmatud alamsüsteemide või ohutusseadiste põhjustatud ohtude ärahoidmiseks.

Artikkel 13

Importijate kohustused

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid alamsüsteeme või ohutusseadiseid.

2. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist tagavad importijad, et tootja on korraldanud artiklis 18 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et alamsüsteem või ohutusseadis kannab CE-märgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, kasutusjuhend ja ohutusteave ning vajaduse korral muud nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele, siis ei lase ta alamsüsteemi või ohutusseadist turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitab importija sellest viivitamata tootjat ja turujärelevalveasutusi.

3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi alamsüsteemile või ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, alamsüsteemi või ohutusseadise pakendile või sellega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadavas keeles.

Kui importija märgib veebisaidi aadressi, tagab ta, et kõnealusel veebisaidil olev teave on ligipääsetav ja seda ajakohastatakse pidevalt.

4. Importijad tagavad, et alamsüsteemi või ohutusseadisega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on kasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui alamsüsteem või ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele.

6. Kui seda peetakse alamsüsteemist või ohutusseadisest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteeme või ohutusseadiseid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui vaja, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste ja nende tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia alamsüsteem või ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

8. Importijad hoiavad 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 14

Levitajate kohustused

1. Alamsüsteemi või ohutusseadist turul kättesaadavaks tehes järgivad levitajad vajaliku hoolsusega käesoleva määruse nõudeid.

2. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealusel alamsüsteemil või ohutusseadisel on CE-märgis ja et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, kasutusjuhend ja ohutusteave, ning vajaduse korral muud nõutud dokumendid asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 11 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele, ei tee ta alamsüsteemi või ohutusseadist turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui alamsüsteem või ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele.

4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetega vastavusse viimiseks või, kui see on asjakohane, kõrvaldatakse see turult või võetakse see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 15

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijatele ja levitajatele

Käesolevas määruses käsitatakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb alamsüsteemi või ohutusseadise turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadist viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 11 alusel tootja kohustusi.

Artikkel 16

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada:

a)	ettevõtja, kes on neile alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud;

b)	ettevõtja ja iga köistee eest vastutava isiku, kellele nad on alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 30 aasta jooksul pärast seda, kui alamsüsteem või ohutusseadis neile tarniti, ja 30 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise alamsüsteemi või ohutusseadist tarnisid.

III PEATÜKK

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 17

Alamsüsteemide ja ohutusseadiste vastavuse eeldamine

Eeldatakse, et alamsüsteemid ja ohutusseadised, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses II lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 18

Vastavushindamismenetlused

1. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist esitab tootja lõike 2 kohaselt alamsüsteemi või ohutusseadise vastavushindamise tegemiseks.

2. Alamsüsteemide ja ohutusseadiste nõuetele vastavust hinnatakse tootja valikul ühega järgmistest vastavushindamismenetlustest:

III lisas sätestatud ELi tüübihindamine (moodul B – toote tüüp), mis on kombineeritud ühega järgmistest:

i)	tüübivastavus, mis põhineb tootmiskvaliteedi tagamisel (moodul D) ja on sätestatud IV lisas;

ii)	tüübivastavus, mis põhineb alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse tõendamisel (moodul F) ja on sätestatud V lisas;

b)	vastavus, mis põhineb üksiktoote vastavuse tõendamisel (moodul G) ja on sätestatud VI lisas;

c)	vastavus, mis põhineb täielikul kvaliteedi tagamisel ja projektihindamistel (moodul H 1) ning on sätestatud VII lisas.

3. Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lõikes 2 osutatud menetlusi korraldav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritud keeles.

Artikkel 19

ELi vastavusdeklaratsioon

1. Alamsüsteemi või ohutusseadise ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2. ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama IX lisas sätestatud näidisele, sisaldama III–VII lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See on alamsüsteemi või ohutusseadisega kaasas ja see tõlgitakse selle liikmesriigi nõutud keelde või keeltesse, kelle turule alamsüsteem või ohutusseadis lastakse või kelle turul see kättesaadavaks tehakse.

3. Kui alamsüsteem või ohutusseadis peab vastama enam kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks neid kõiki arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse selle eest, et alamsüsteem või ohutusseadis vastab käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 20

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgisele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 21

CE-märgise tootele kandmise nõuded ja tingimused

1. CE-märgis kantakse nähtaval, loetaval ja mitte-eemaldataval viisil alamsüsteemile või ohutusseadisele või selle andmeplaadile. Kui see ei ole võimalik või ei ole alamsüsteemi või ohutusseadise omadusi arvestades lubatud, kantakse märgis pakendile või sellega kaasas olevatele dokumentidele.

2. CE-märgis kantakse alamsüsteemile või ohutusseadisele enne selle turule laskmist.

3. CE-märgisele järgneb tootmise kontrollifaasi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kannab tootele teavitatud asutus ise või tema juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.

4. Lisaks CE-märgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

IV PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 22

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 23

Teavitavad asutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 28 nõuete täitmise eest.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 24 nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 24

Nõuded teavitavale asutusele

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus.

3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist korraldanud isikud.

4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid kommerts- või konkurentsi tingimustes.

5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 25

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 26

Nõuded teavitatud asutusele

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või alamsüsteemist või ohutusseadisest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida asutus hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasuguse huvide konflikti puudumine.

4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatavate alamsüsteemide ega ohutusseadiste projekteerijad, tootjad, tarnijad, paigaldajad, ostjad, omanikud, kasutajad ega hooldajad ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud alamsüsteemide või ohutusseadiste kasutamist ega nende alamsüsteemide või ohutusseadiste kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise, tootmise või konstrueerimise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning nad ei tohi alluda surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale III–VII lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja alamsüsteemi või ohutusseadise iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud

a)	töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)	menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, alamsüsteemide või ohutusseadiste puhul kasutatava tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase elluviimisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7. Vastavushindamisülesannete eest vastutavatel töötajatel

a)	peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)	peavad olema piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning nimetatud hindamisteks piisav pädevus;

c)	on vaja tunda ja mõista II lisas sätestatud olulisi nõudeid, kohaldatavaid harmoneeritud standardeid ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid sätteid;

d)	peab olema oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute tegemist.

8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt riik või kui vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne.

10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe puhul, mis on saadud III–VII lisa või nende rakendamiseks vastuvõetud liikmesriigi õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja käesoleva määruse alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 27

Teavitatud asutuste nõuetelevastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, sätestatud kriteeriumidele, eeldatakse tema vastavust artikli 26 nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 28

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artikli 26 nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd III–VII lisa alusel.

Artikkel 29

Teavitamise taotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2. Teavitamise taotlusele lisatakse selliste vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja alamsüsteemi/ohutusseadise või alamsüsteemide/ohutusseadiste kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artikli 26 nõuetele.

3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artikli 26 nõuetele kontrollida, kinnitada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 30

Teavitamismenetlus

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artikli 26 nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismooduli(te)st ja alamsüsteemist/ohutusseadisest või alamsüsteemidest/ohutusseadistest ning asjakohase pädevuse kinnitust.

4. Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast jälgimist tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artikli 26 nõuetele.

5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse mõistes teavitatud asutusena.

6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste identifitseerimisnumber ja nimekiri

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks nimekirja käesoleva määruse alusel teavitatud asutustest; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja ajakohastatakse pidevalt.

Artikkel 32

Teavituse muutmine

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artikli 26 nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tunnistab selle kehtetuks, kui see on asjakohane, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.

3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tunnistaks teavituse vajaduse korral kehtetuks.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste töökohustused

1. Teavitatud asutused teevad vastavushindamist kooskõlas III–VII lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamistoiminguid tehakse proportsionaalselt, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse alamsüsteemi või ohutusseadise tehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski nõutavat rangusastet ja kaitsetaset, et tagada alamsüsteemi või ohutusseadise vastavus käesolevale määrusele.

3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati või kinnitussotsust.

4. Kui pärast sertifikaadi väljastamist või kinnitusotsuse tegemist avastab teavitatud asutus vastavuse kontrollimisel, et alamsüsteem või ohutusseadis ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab sertifikaadi või kinnitusotsuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, piirab teavitatud asutus vajaduse korral sertifikaati või kinnitusotsust, peatab need või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Teavitatud asutused tagavad, et nende otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste teabekohustus

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)	sertifikaadi või kinnitusotsuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või kehtetuks tunnistamine;

b)	teavituse sihtvaldkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud sarnase vastavushindamistegevuse ja samade alamsüsteemide või ohutusseadistega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 37

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub köisteedega tegelevate teavitatud asutuste koordineerimisrühma vormis.

Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

V PEATÜKK

LIIDU TURULE SISENEVATE ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE TURUJÄRELEVALVE, KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 39

Liidu turule sisenevate alamsüsteemide ja ohutusseadiste turujärelevalve ja kontroll

Alamsüsteemidele ja ohutusseadistele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 40

Menetlus ohtlike alamsüsteemide või ohutusseadistega tegelemiseks liikmesriigi tasandil

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määrusega hõlmatud alamsüsteem või ohutusseadis ohustab inimeste tervist või ohutust või vara, korraldavad nad asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmed alamsüsteemi või ohutusseadise nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjaomasele teavitatud asutusele.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3. Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, need turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad neist meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet alamsüsteemi või ohutusseadise päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavusel on üks järgmine põhjus:

a)	alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta inimeste tervist või ohutust või vara kaitset käsitlevatele nõuetele või

b)	esinevad puudused artiklis 17 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid menetluse algatanud liikmesriigi ajutisele meetmele, loetakse meede põhjendatuks.

8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse alamsüsteem või ohutusseadis turult.

Artikkel 41

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1. Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et riigisisene meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab riigisisest meedet. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on õigustatud või mitte.

Komisjon adresseerib otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole õigustatud, tunnistab asjaomane liikmesriik selle meetme kehtetuks.

3. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning alamsüsteemi või ohutusseadise mittevastavust põhjendatakse käesoleva määruse artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 42

Nõuetele vastavad ohtlikud alamsüsteemid või ohutusseadised

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et alamsüsteem või ohutusseadis, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, ohustab sellegipoolest inimeste tervist või ohutust või vara, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et selline alamsüsteem või ohutusseadis ei oleks turule laskmisel enam ohtlik, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemide või ohutusseadiste suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastavate alamsüsteemide või ohutusseadiste tuvastamiseks vajalikku teavet, teavet nende päritolu, tarnahela, ohu olemuse, võetud riigisiseste meetmete ja nende kestuse kohta.

4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab riigisisest meedet. Selle hinnangu tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5. Komisjon adresseerib otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 43

Vormiline mittevastavus

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)	CE-märgis on kantud tootele määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 21 rikkudes;

b)	CE-märgist ei ole tootele kantud;

c)	tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber puudub või on kantud tootele artikli 21 sätteid rikkudes;

d)	alamsüsteemi või ohutusseadisega ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni;

e)	ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)	ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)	artikli 11 lõikes 6 või artikli 13 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik;

i)	mõni muu artiklis 11 või artiklis 13 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

VI PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab köisteede komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul nõutakse määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt konsulteerimist valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 45

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes rikuvad käesoleva määruse ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide sätteid. Kõnealused normid võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva määruse sätete samalaadse rikkumise.

Liikmesriigid teatavad nendest normidest komisjonile hiljemalt 21. märtsiks 2018 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest järgnevatest normidesse tehtavatest muudatustest.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätteid rikkunud ettevõtjate suhtes kohaldatavate karistusnormide täitmine.

Artikkel 46

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2000/9/EÜ hõlmatud ja selle direktiivi nõuetele vastavate ning enne 21. aprilli 2018 turule lastud alamsüsteemide või ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemist.

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2000/9/EÜ hõlmatud ja selle direktiivi nõuetele vastavate ning enne 21. aprilli 2018 paigaldatud köisteede kasutuselevõttu.

Direktiivi 2000/9/EÜ alusel väljastatud tõendid ja kinnitusotsused jäävad ohutusseadiste puhul kehtima käesoleva määruse alusel.

Artikkel 47

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2000/9/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprillist 2018.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 48

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2018, välja arvatud

a)	artikleid 22–38 ja 44, mida kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2016;

b)	artikli 45 lõiget 1, mida kohaldatakse alates 21. märtsist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. märts 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J.A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1) ELT C 451, 16.12.2014, lk 81.

(2) Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. veebruari 2016. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/9/EÜ reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

(4) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

I LISA

ALAMSÜSTEEMID

Köistee jaguneb infrastruktuuriks ja allpool loetletud alamsüsteemideks.

1.	Trossid ja trossühendused.

2.	Ajamid ja pidurid.

Mehaaniline varustus:

3.1.	trossi tõstevints;

3.2.	masinajaam;

3.3.	liiniseadmed.

Liikurid:

4.1.	kabiinid, istmed või vedamisseadmed;

4.2.	riputusmehhanism;

4.3.	käitusmehhanism;

4.4.	trossile kinnitatavad haakeseadmed.

Elektrotehnilised seadmed:

5.1.	jälgimis-, kontrolli- ja ohutusseadised;

5.2.	kommunikatsiooni- ja info edastamise varustus;

5.3.	piksekaitsevarustus.

Päästevarustus:

6.1.	statsionaarne päästevarustus;

6.2.	teisaldatav päästevarustus.

II LISA

OLULISED NÕUDED

1. Eesmärk

Käesolevas lisas sätestatakse köisteede projekteerimist, ehitamist ja kasutuselevõttu käsitlevad olulised nõuded, sealhulgas nende hoolduse ja käitamise tehnilised tingimused, ning alamsüsteeme ja ohutusseadiseid käsitlevad olulised nõuded.

2. Üldnõuded

2.1. Inimeste ohutus

Reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute ohutus on põhinõue köisteede projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel.

2.2. Ohutuspõhimõtted

Kõikide köisteede projekteerimisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid nende esitamise järjekorras:

—	täielikult vältida ohtu või kui see ei ole võimalik, siis vähendada ohtu projekteerimis- ja ehitamisetapi meetmete abil;

—	määrata kindlaks ja rakendada kõik vajalikud meetmed kaitseks ohu vastu, mida ei saa projekteerimis- ja ehitamisetapis kõrvaldada;

—	määrata kindlaks ja teha teatavaks ettevaatusabinõud, mida tuleks võtta sellise ohu vältimiseks, mida ei olnud võimalik täielikult vältida esimeses ja teises taandes nimetatud sätete ja meetmete abil.

2.3. Välistegurite arvessevõtmine

Köisteed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neid saab turvaliselt kasutada, võttes arvesse köistee tüüpi, maastiku laadi ja füüsikalisi omadusi, kuhu köistee paigaldatakse, ümbrust, atmosfääri- ja ilmastikutingimusi, samuti võimalikke ehitisi või takistusi maapinnal või õhus.

2.4. Mõõtmed

Köistee, alamsüsteemid ja kõik selle ohutusseadised peavad olema mõõtmestatud, projekteeritud ja ehitatud nii, et need peavad piisava ohutustasemega vastu igale tõenäolisele koormusele, ka sellele, mis ei ole seotud kasutamisega, võttes arvesse eelkõige välist mõju, dünaamilist koormust ja materjali väsimist, võttes seejuures arvesse tehnika taset, seda eelkõige materjalide valimisel.

2.5. Monteerimine

2.5.1. Köistee, alamsüsteemid ja kõik ohutusseadised peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis tagab nende ohutu monteerimise ja paigaldamise.

2.5.2. Ohutusseadised peavad olema projekteeritud nii, et tänu seadiste konstruktsioonile või komponentide asjakohasele märgistamisele ei ole monteerimisvigu võimalik teha.

2.6. Köistee töökindlus

2.6.1. Ohutusseadised peavad olema projekteeritud ja ehitatud ning neid peab saama kasutada nii, et igal juhul on tagatud nende töökindlus ja/või köistee ohutus, nagu on osutatud artiklis 8 ette nähtud ohutusanalüüsis, ja et nende rike oleks äärmiselt ebatõenäoline ning piisava ohutusvaruga.

2.6.2. Köistee peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kui selle kasutamise ajal komponendi rike võib seada ohtu turvalisuse, siis on õigel ajal tagatud asjakohaste meetmete võtmine.

2.6.3. Punktide 2.6.1 ja 2.6.2 osutatud töökindlus kehtib kogu asjaomase komponendi kahe plaanilise kontrollimise vahelise aja. Kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud ohutusseadiste plaanilise kontrolli tähtaeg.

2.6.4. Ohutusseadised, mis on lisatud köisteedele varuosadena, peavad vastama käesoleva määruse olulistele nõuetele ja tingimustele, mis on seatud tõrgeteta koostalitluseks köistee muude osadega.

2.6.5. Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et inimeste turvalisuse ei satuks köistees puhkenud tulekahju tagajärjel ohtu.

2.6.6. Tuleb võtta erimeetmeid, et kaitsta köisteid ja inimesi pikselöögi mõju eest.

2.7. Ohutusseadised

2.7.1. Iga defekt köistees, mis võib kahjustada ohutust, tuleb avastada võimaluse korral ohutusseadise abil, selle kohta esitatakse aruanne ja seda analüüsitakse. Sama kehtib ka iga tavalise ettenähtava välisteguri puhul, mis võib seada ohtu turvalisuse.

2.7.2. Köisteed peab olema võimalik igal ajal käsitsi seisata.

2.7.3. Kui ohutusseadis on köistee seisanud, ei tohi olla seda võimalik enne asjakohaste meetmete võtmist uuesti tööle panna.

2.8. Hoolduse tehnilised tingimused

Köistee peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tavapäraseid või muid hooldus- ja remonditöid saab teha ohutult.

2.9. Häiring

Köistee peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et mürgistest gaasidest, mürast või vibratsioonist põhjustatud sise- või välishäiringud jääksid ettenähtud piiridesse.

3. Infrastruktuurinõuded

3.1. Asendiplaan, sõidukiirus ja pikivahe

3.1.1. Köistee peab olema projekteeritud nii, et seda saab turvaliselt kasutada, võttes arvesse maastiku laadi, ümbrust, atmosfääri- ja ilmastikutingimusi, kõiki läheduses asuvaid võimalikke ehitisi või takistusi maapinnal või õhus, et need ei põhjustaks häiringuid ega ohtu ühegi käitamis- või hooldustingimuse või inimeste päästmise korral.

3.1.2. Liikurite, vedamisseadmete, radade, trosside jm ning läheduses asuvate võimalikke ehitiste või takistuste vahel maapinnal või õhus peab olema piisavalt ruumi nii külg- kui ka püstsuunas, võttes arvesse trosside, liikurite või vedamisseadmete püst-, piki- või külgsuunalist liikumist kõige ebasoodsamates eeldatavates käitamistingimustes.

3.1.3. Liikurite ja maapinna vahelise maksimaalse vahemaa kindlaksmääramisel võetakse arvesse köistee omadusi, liikurite tüüpi ja päästetoiminguid. Lahtiste vagunite puhul tuleb võtta arvesse ka kukkumisohtu ja psühholoogilisi aspekte, mis on seotud vahemaaga liikurite ja maapinna vahel.

3.1.4. Liikurite ja vedamisseadmete maksimaalne kiirus, nendevaheline minimaalne vahemaa ning kiirendus- ja pidurdustõhusus valitakse nii, et oleks tagatud inimeste ohutus ja köistee ohutu käitamine.

3.2. Jaamad ja liinistruktuurid

3.2.1. Jaamad ja liinistruktuurid peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja seadmestatud nii, et need oleksid stabiilsed. Need peavad võimaldama trosside, liikurite ja vedamisseadmete ohutut juhtimist ning hooldust kõikides võimalikes käitamistingimustes.

3.2.2. Köistee sissepääsud ja väljapääsud peavad olema projekteeritud nii, et tagada liikurite, vedamisseadmete ja inimeste ohutus. Liikurite ja vedamisseadmete liikumine jaamades peab toimuma inimesi ohustamata, võttes arvesse nende võimalikku aktiivset tegevust liikurite ja vedamisseadmete liikumises.

4. Trosside, ajamite ja pidurite ning mehaaniliste ja elektriliste seadmetega seotud nõuded

4.1. Trossid ja nende kinnitused

4.1.1. Tuleb võtta kõik viimaste tehniliste arengutega kooskõlas olevad meetmed, et

—	vältida trosside või nende kinnitusdetailide purunemist,

—	katta nende miinimum- ja maksimumkoormuste väärtused,

—	tagada trosside ohutu monteerimine nende kinnitustele ja vältida rööbastelt mahajooksu,

—	võimaldada trosside jälgimist.

4.1.2. Trosside rööbastelt mahajooksu ei ole võimalik täielikult vältida, seepärast võetakse meetmeid, et rööbastelt mahajooksu korral saaks inimesi ohustamata trossid kinni pidada ja köistee seisata.

4.2. Mehaanilised seadmed

4.2.1. Ajamid

Köistee ajamisüsteemi tehnilisi omadusi ja kasutamisvõimalusi peab saama kohandada erinevate kasutussüsteemide ja -viisidega.

4.2.2. Varuajamid

Köisteel peab olema varuajam, mille energiavarustus ei sõltu peaajamist. Varuajamit ei ole vaja, kui ohutusanalüüs näitab, et inimesed saavad liikuritest ja eelkõige vedamisseadmetest lihtsalt, kiiresti ja ohutult lahkuda, isegi kui varuajamit ei ole.

4.2.3. Pidurdamine

4.2.3.1. Avarii puhul peab olema võimalik köistee ja/või liikurid igal ajal seisata ka siis, kui käitamise ajal lubatud koormus ja veoratta hõõrdumistingimused on kõige ebasoodsamad. Peatumisteekond peab olema nii lühike, kui köistee ohutus nõuab.

4.2.3.2. Aeglustusväärtused peavad olema sobivates piirides, et tagada inimeste ohutus ning liikurite, trosside ja köistee muude osade nõuetekohane töö.

4.2.3.3. Kõikides köisteedes peab olema kaks või enam pidurisüsteemi, millest igaüks suudab köistee peatada, ning nende tegevus on kooskõlastatud nii, et need asendavad aktiivse süsteemi automaatselt, kui selle tõhususest ei piisa. Köistee viimane pidurisüsteem peab toimima veotrossile võimalikult lähedal. Neid sätteid ei kohaldata vedamisliftide suhtes.

4.2.3.4. Köisteel peavad olema tõhusad kinnitus- ja lukumehhanismid, millega hoitakse ära enneaegne taaskäivitumine.

4.3. Juhtimisseadmed

Juhtimisseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need on ohutud ja usaldusväärsed ning peavad vastu tavapärasele käitamiskoormusele ja välisteguritele, nagu niiskus, äärmuslikud temperatuurid või elektromagnetilised häired, ega põhjusta ohtlikke olukordi isegi käitamisvea korral.

4.4. Kommunikatsiooniseadmed

Käituspersonalil peavad olema sobivad vahendid, mis võimaldavad igal ajal üksteisega suhelda ning hädaolukorras reisijaid teavitada.

5. Liikurid ja vedamisseadmed

5.1. Liikurid ja/või vedamisseadmed peavad olema projekteeritud ja varustatud nii, et eeldatavates käitamistingimustes ei kuku ükski reisija ega käituspersonali liige välja ega satu muusse ohtu.

5.2. Liikurite ja vedamisseadmete kinnitused peavad olema mõõtmestatud ja ehitatud nii, et need kõige ebasoodsamates tingimustes

—	ei ohusta trossi ega

—	libise, välja arvatud juhul, kui libisemine ei mõjuta märkimisväärselt liikuri, vedamisseadme või seadmestiku ohutust.

5.3. Liikurite (vagunite, kabiinide) uksed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neid saab sulgeda ja lukustada. Liikuri põrand ja seinad peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need peavad igas olukorras vastu reisijate ja käituspersonali poolsele survele ja koormusele.

5.4. Kui käitamisohutuse tõttu peab käitaja olema liikuris, peab liikur olema varustatud tema tegevuseks vajalike seadmetega.

5.5. Liikurid ja/või vedamisseadmed ning eelkõige nende riputusmehhanismid peavad olema projekteeritud ja toodetud nii, et oleks tagatud töötajate ohutus, kui nad teevad hooldustöid asjakohaste eeskirjade ja juhendite kohaselt.

5.6. Lahutatava ühendusega liikurite puhul tuleb võtta kõik meetmed, et tagada reisijaid või käituspersonali ohustamata trossidele valesti ühendunud liikurite peatamine enne nende sõitma hakkamist ja saabuvate lahutamata jäänud ühendustega liikurite peatamine ning vältida liikuri kukkumist.

5.7. Köisteed, mille liikurid sõidavad fikseeritud rajal (näiteks funikulööridel ja mitme trossiga köissõidukitel), peavad olema varustatud rada mõjutava automaatpiduriseadmega, kui veotrossi katkemisvõimalust ei saa tegelikkuses välistada.

5.8. Kui muudest meetmetest hoolimata ei saa liikuri rajalt mahajooksu ohtu täiesti vältida, peab liikur olema varustatud rajalt mahajooksu takistava seadmega, mis võimaldab liikurit peatada inimesi ohustamata.

6. Reisijatele ja käituspersonalile ettenähtud varustus

Pääs pealeminekualasse ja mahatulekualasse ning reisijate ja käituspersonali pealeminek ja mahatulek korraldatakse liikurite liikumist ja peatumist arvestades nii, et oleks tagatud reisijate ja käituspersonali ohutus, eelkõige aladel, kus on kukkumisoht.

Lastel ja liikumispuudega isikutel peab olema võimalik kasutada köisteed ohutult, kui köistee on niisuguste isikute vedamiseks projekteeritud.

7. Käitamise tehnilised tingimused

7.1. Ohutus

7.1.1. Tuleb rakendada kõiki tehnilisi eeskirju ja meetmeid, et tagada köistee sihtotstarbeline kasutamine selle tehniliste kirjelduste ja spetsiaalsete käitamistingimuste kohaselt ja ohutu käitamise ning hooldusjuhiste täitmine. Kasutusjuhend ja sellega seotud märkused koostatakse kasutajatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kelle territooriumil köistee ehitatakse.

7.1.2. Köistee käitamise eest vastutavatele isikutele tuleb anda asjakohased töövahendid ja neil peab olema tööle vastav kvalifikatsioon.

7.2. Ohutus köistee seiskumise korral

Kui köistee seiskub ja seda ei saa kiiresti uuesti käivitada, tuleb rakendada kõiki tehnilisi võtteid ja meetmeid, et saada reisijad ja käituspersonal turvalisse paika köistee tüübi kohaselt ja selles ümbruses ettenähtud aja jooksul.

7.3. Muud ohutusega seotud erisätted

7.3.1. Juhiruum ja töökohad

Liikuvad osad, millele tavaliselt pääsetakse ligi jaamadest, peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et need ei oleks ohtlikud, või kui oht on olemas, paigaldatakse turvaseadmed, et vältida igasugust kokkupuudet köistee osadega, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seadmed peavad olema sellised, mida ei saa kergesti eemaldada ega töökõlbmatuks muuta.

7.3.2. Kukkumisoht

Töökohad ja tööpiirkonnad, sealhulgas need, mida kasutatakse juhuti, ning neile juurdepääs peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et hoida ära seal töötavate või liikuvate isikute kukkumisohtu. Kui konstruktsioon ei vasta nõuetele, varustatakse töökohad ka kinnituspunktidega isikukaitsevahendite jaoks, et hoida ära inimeste kukkumist.

III LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUSED: MOODUL B: ELi TÜÜBIHINDAMINE – TOOTE TÜÜP

ELi tüübihindamine on osa vastavushindamismenetlusest, mille raames hindab teavitatud asutus alamsüsteemi või ohutusseadise tehnilist projekteerimist ning kontrollib ja kinnitab, et see vastab käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele.

ELi tüübihindamine toimub alamsüsteemi või ohutusseadise tehnilise projekti nõuetele vastavuse hindamise vormis punktis 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ning kavandatava toodangu tervikliku alamsüsteemi või ohutusseadise tootenäidise (toote tüüp) hindamise teel.

Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)	alamsüsteemi või ohutusseadise tehniline dokumentatsioon vastavalt VIII lisale;

d)	alamsüsteemi või ohutusseadise representatiivne näidiseksemplar või andmed valduste kohta, kus seda on võimalik uurida. Teavitatud asutus võib esitada taotluse täiendavate näidiseksemplaride uurimiseks, kui seda on kontrollimiseks vaja.

Teavitatud asutus

4.1.	kontrollib tehnilist dokumentatsiooni, et hinnata alamsüsteemi või ohutusseadise tehnilise projekti nõuetele vastavust;

4.2.

veendub, et näidis(ed) on toodetud kooskõlas nimetatud tehnilise dokumentatsiooniga, ja selgitab välja, millised elemendid on projekteeritud asjakohaste harmoneeritud standardite kohaldatavate sätete kohaselt ning millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjaomastele tehnilistele kirjeldustele;

4.3.	teeb või laseb teha asjaomased hindamised ja katsed, et kontrollida, kas tootja on asjakohastes harmoneeritud standardites esitatud lahendusi õigesti rakendanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid rakendada;

4.4.	teeb või laseb teha vajalikud hindamised ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole harmoneeritud standarditele vastavaid lahendusi rakendanud, on muid asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi kohaldava tootja kasutatavad lahendused kooskõlas käesoleva määruse vastavate oluliste nõuetega;

4.5.	lepib tootjaga kokku hindamiste ja vajalike katsete tegemise koha.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud punkti 4 kohased tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

Kui tüüp vastab käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi. Sertifikaadil on tootja nimi ja aadress, hindamise järeldused, kehtivustingimused, kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed ning vajaduse korral selle töökirjeldus. Sertifikaadiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamissertifikaat ja selle lisad peavad sisaldama kogu teavet, mis võimaldab hinnata toodetud alamsüsteemide ja ohutusseadiste vastavust hinnatud tüübile ja teha kasutuskontrolli. Lisaks peavad ELi tüübihindamissertifikaadil olema märgitud kõik selle väljastamisega seotud tingimused ning sertifikaadiga peavad kaasas olema kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Sertifikaat kehtib maksimaalselt 30 aastat pärast selle väljastamiskuupäeva.

Kui tüüp ei vasta käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaati väljastamisest ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnika tasemes toimuvate muutustega; kui need näitavad, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, otsustab teavitatud asutus, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teavitab teavitatud asutust, kelle käes on hoiul ELi tüübihindamissertifikaadiga seotud tehniline dokumentatsioon, kinnitatud alamsüsteemi või ohutusseadise tüübis tehtud igast muudatustest, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva määruse olulistele nõuetele või sertifikaadi kehtivuse tingimusi.

Teavitatud asutus hindab muudatusi ja annab tootjale teada, kas ELi tüübihindamissertifikaat jääb kehtima või on vaja täiendavat hindamist, kontrollimist või katsetamist. Vajaduse korral annab teavitatud asutus ELi tüübihindamise originaalsertifikaadile välja lisa või palub esitada uue ELi tüübihindamissertifikaadi taotluse.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või kehtetuks tunnistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tunnistati kehtetuks, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni selle sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

Tootja hoiab riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaati, selle lisade ja täienduste koopiaid koos tehnilise dokumentatsiooniga 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

10.

Punktides 7 ja 9 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

IV LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUSED: MOODUL D: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1. Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased alamsüsteemid või ohutusseadised vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2. Tootmine

Tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja alamsüsteemide või ohutusseadiste katsetamise jaoks punktis 3 sätestatud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes teostatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)	kogu asjakohane teave mooduli B alusel tüübikinnitusega alamsüsteemi või ohutusseadise kohta;

d)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)	tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamissertifikaadi koopia(d);

f)	üksikasjalikud andmed valduste kohta, kus alamsüsteemi või ohutusseadist toodetakse.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile/tüüpidele ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad põhimõtted, nõuded ja sätted tuleb süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja -aruannete ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige annab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon piisava ülevaate järgmisest:

a)	kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooniline ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga;

b)	kasutatavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

c)	enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsed ning nende sagedus;

d)	kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, andmed asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni kohta jne;

e)	vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi nõuetele.

Auditi raames tehakse kontrollkäik valdustesse, kus alamsüsteeme või ohutusseadiseid toodetakse, kontrollitakse ja katsetatakse.

Lisaks kvaliteedijuhtimissüsteemide alaseid kogemusi omavatele isikutele peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on köisteede valdkonna ning alamsüsteemide või ohutusseadiste tehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva määrusega kohaldatavaid nõudeid. Auditi raames tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva määruse asjaomaseid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke hindamistoiminguid, et tagada alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsus tehakse tootjale teatavaks. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Ta teeb tootjale hindamise tulemuse teatavaks. Uuesti hindamise korral annab ta tootjale oma otsuse teada. Teade sisaldab hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4. Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

b)	kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus teeb vähemalt kord kahe aasta jooksul korralise auditi tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja juurde. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral katsetada või lasta katsetada tooteid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katsearuande.

5. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale alamsüsteemile või ohutusseadisele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga alamsüsteemi või ohutusseadise mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse alamsüsteemi või ohutusseadise mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6. Tootja hoiab 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmised dokumendid:

a)	punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)	teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta kinnitatud kujul;

c)	teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.

7. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste kehtetuks tunnistamistest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või tema taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele oma otsust põhjendades nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tunnistati kehtetuks või mida piirati muul moel, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnitusotsus(t)e koopia.

Teavitatud asutus säilitab kinnitusotsuse ning selle lisade ja täienduste koopiad.

8. Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

V LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUSED: MOODUL F: ALAMSÜSTEEMI VÕI OHUTUSSEADISE VASTAVUSE TÕENDAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1. Alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse tõendamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased alamsüsteemid ja ohutusseadised, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

3. Vastavustõendamine

3.1.

Tootja esitab oma alamsüsteemi või ohutusseadise vastavustõendamiseks enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)	kogu asjakohane teave mooduli B alusel tüübikinnitusega alamsüsteemi või ohutusseadise kohta;

d)	tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamissertifikaadi koopia(d);

e)	üksikasjalikud andmed valduste kohta, kus alamsüsteemi või ohutusseadist saab kontrollida.

3.2.

Teavitatud asutus teeb või laseb teha asjakohased hindamised ja katsed, et kontrollida alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud hindamised ja katsed alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavuse kontrollimiseks asjaomastele nõuetele tehakse tootja valikul kas nii, et iga alamsüsteemi või ohutusseadist hinnatakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt, või alamsüsteeme või ohutusseadiseid hinnatakse ja katsetatakse punktis 5 kirjeldatud statistilistel alustel.

4. Vastavustõendamine iga alamsüsteemi või ohutusseadise hindamise ja katsetamise teel

4.1.

Iga alamsüsteemi või ohutusseadist tuleb individuaalselt hinnata ja teha asjakohased katsed, mis on ette nähtud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, ja/või samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes kirjeldustes, et kontrollida vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis kinnitatud tüübile ja käesoleva määruse nõuetele.

Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

4.2.

Teavitatud asutus annab tehtud hindamiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale tüübikinnitusega alamsüsteemile või ohutusseadisele identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavussertifikaati kontrollimiseks asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

5. Statistiline vastavustõendamine

5.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi ja selle jälgimisega iga toodetud partii ühtsus, ja esitab oma alamsüsteemi või ohutusseadise tõendamiseks ühtsete partiide kujul.

5.2.

Igast partiist võetakse juhuslik valim. Iga alamsüsteemi või ohutusseadist tuleb individuaalselt hinnata ja teha asjakohased katsed, mis on ette nähtud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, ja/või samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes kirjeldustes, et kontrollida vastavust ELi tüübihindamissertifikaadi kinnitatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

5.3.

Vastuvõetud partii puhul loetakse kõik partiis olevad alamsüsteemid või ohutusseadised kinnitatuks, välja arvatud need partiis sisalduvad alamsüsteemid või ohutusseadised, mis ei läbinud katset.

Tootja hoiab vastavussertifikaati riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul alates alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

5.4.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus või pädev asutus vajalikud meetmed, et vältida selle partii turule laskmist. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada ja võtta kohaseid meetmeid.

6. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kannab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale alamsüsteemile või ohutusseadisele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Tootja koostab iga alamsüsteemi või ohutusseadise mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise mudeli turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse alamsüsteemi või ohutusseadise mudel, mille kohta see koostati.

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kanda alamsüsteemidele või ohutusseadistele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

7. Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kanda teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri alamsüsteemile või ohutusseadisele tootmise ajal.

8. Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud kohustusi.

VI LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUSED: MOODUL G: ÜKSIKTOOTE VASTAVUSE TÕENDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1. Üksiktoote vastavuse tõendamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3.1 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased alamsüsteemid või ohutusseadised, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ning selle kontroll tagaksid toodetud alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

3. Vastavustõendamine

3.1.

Tootja esitab oma alamsüsteemi või ohutusseadise üksiktoote vastavuse tõendamiseks enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)	VIII lisas sätestatud alamsüsteemi või ohutusseadise tehniline dokumentatsioon;

d)	üksikasjalikud andmed valduste kohta, kus alamsüsteemi või ohutusseadist saab kontrollida.

3.2.

Teavitatud asutus hindab alamsüsteemi või ohutusseadise tehnilist dokumentatsiooni ning teeb asjakohased hindamised ja katsed, mis on ette nähtud asjaomastes harmoneeritud standardites, ja/või samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes kirjeldustes, et kontrollida alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, või laseb teha nimetatud katsed. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab tehtud hindamiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda tüübikinnitusega alamsüsteemile või ohutusseadisele identifitseerimisnumbri.

Kui teavitatud asutus keeldub vastavussertifikaadi väljastamisest, põhjendab ta seda üksikasjalikult ja soovitab vajalikke parandusmeetmeid.

Kui tootja esitab asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise uue vastavustõendamise taotluse, siis esitab ta selle samale teavitatud asutusele.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele vastavussertifikaadi koopia.

Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni ja vastavussertifikaati riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

4. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kannab CE-märgise ja punktis 3 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale alamsüsteemile või ohutusseadisele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse alamsüsteem või ohutusseadis, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5. Volitatud esindaja

Punktides 3.1 ja 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

VII LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUSED: MOODUL H 1: TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL JA PROJEKTIHINDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1. Täielikul kvaliteedi tagamisel ja projektihindamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 osutatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased alamsüsteemid või ohutusseadised vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2. Tootmine

Tootja kasutab asjaomaste alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks punktis 3 kirjeldatud kinnitatud kvaliteedisüsteemi; tootja üle tehakse järelevalvet punktis 4 kirjeldatud viisil. Alamsüsteemi või ohutusseadise tehnilise projekti vastavust kontrollitakse vastavalt punktile 3.6.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja esitab asjakohaste alamsüsteemide või ohutusseadiste puhul taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	toodetavat alamsüsteemi või ohutusseadist käsitlev kogu vajalik teave;

c)	tehniline dokumentatsioon kooskõlas VIII lisaga toodetava alamsüsteemi või ohutusseadise iga kategooria ühe representatiivse tüübi kohta;

d)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)	valduse aadress, kus alamsüsteeme või ohutusseadiseid projekteeritakse, toodetakse, kontrollitakse ja katsetatakse;

f)	kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavuse käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad põhimõtted, nõuded ja eeskirjad tuleb süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteerida kirjalike strateegiate, menetluste ja juhiste vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja -aruannete ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige annab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon piisava ülevaate järgmisest:

a)	kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooniline ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote projekteerimise ja kvaliteediga;

b)	tehnilised projekteerimisnõuded, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täielikult, siis meetmed, sealhulgas muud asjakohased tehnilised kirjeldused, mida võetakse tagamaks, et käesoleva määruse olulised nõuded oleksid täidetud;

c)	projekteerimise järelevalve ja kontrolli meetodid, alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed;

d)	tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

e)	enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsed ning nende sagedus;

f)	kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, andmed asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni kohta jne;

g)	toote nõutava projekti ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi nõuetele.

Auditi raames tehakse kontrollkäik valdustesse, kus alamsüsteeme või ohutusseadiseid projekteeritakse, toodetakse, kontrollitakse ja katsetatakse.

Auditirühm vaatab läbi punktis 3.1 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva määrusega kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke hindamistoiminguid, et tagada alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavus kõnealustele nõuetele.

Teavitatud asutus annab oma otsusest tootjale või tema volitatud esindajale teada. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5. Tootja teatab kvaliteedinõuded kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Ta annab tootjale või volitatud esindajale oma otsuse teada. Teade sisaldab kontrollimise järeldusi ja põhjendatud otsust hindamise kohta.

3.6. Projektihindamine

3.6.1.

Tootja esitab oma projektihindamistaotluse punktis 3.1 osutatud teavitatud asutusele.

3.6.2.

Taotlus võimaldab alamsüsteemi või ohutusseadise projektist, tootmisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)	VIII lisas kirjeldatud tehniline dokumentatsioon.

3.6.3.

Teavitatud asutus hindab taotlust ja kui projekt vastab alamsüsteemi või ohutusseadise suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, väljastab ta tootjale ELi projektihindamistõendi. Tõendil on tootja nimi ja aadress, hindamise järeldused, kehtivustingimused (kui on) ja kinnitatud projekti identifitseerimiseks vajalikud andmed. Tõendil võib kaasas olla üks või mitu lisa.

Tõend ja selle lisad peavad sisaldama kogu teavet, mis võimaldab hinnata toodetud alamsüsteemide või ohutusseadiste vastavust hinnatud projektile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui projekt ei vasta käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi projektihindamistõendi väljastamisest ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

3.6.4.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnika tasemes toimuvate muutustega; kui need näitavad, et kinnitatud projekt ei pruugi enam vastata käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, otsustab teavitatud asutus, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teavitab ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutust igast kinnitatud projektis tehtud muudatusest, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva määruse olulistele nõuetele või tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused nõuavad ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutuse lisakinnitust, mis väljastatakse esialgse ELi projektihindamistõendi lisana.

3.6.5.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi projektihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on väljastanud või tunnistanud kehtetuks ning teeb teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi projektihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tunnistati kehtetuks, peatati või mida piirati muul viisil ning annavad taotluse korral teavet väljastatud tõendite ja/või nende lisade kohta.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi projektihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab ELi projektihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

3.6.6.

Tootja hoiab riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana ELi projektihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiaid koos tehnilise dokumentatsiooniga 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist.

4. Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

b)	projekteerimist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud dokumendid kvaliteedi tõendamise kohta, näiteks analüüsi-, arvutuste, katsetulemused jms;

c)	tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud dokumendid kvaliteedi tõendamise kohta, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, andmed asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni kohta jms.

4.3. Teavitatud asutus teeb korralisi auditeid tagamaks, et tootja haldab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. Korralisi auditeid tehakse sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehtaks iga kolme aasta tagant.

4.4. Lisaks võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja juurde.

Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral tooteid katsetada või lasta katsetada, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Ta annab tootjale kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katsearuande.

5. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon.

5.1. Tootja kannab CE-märgise ja punktis 3.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale alamsüsteemile või ohutusseadisele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

5.2. Tootja koostab iga alamsüsteemi või ohutusseadise mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste tarbeks kättesaadavana vähemalt 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise mudeli turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse alamsüsteemi või ohutusseadise mudel, mille kohta see koostati, ja tuuakse ära ELi projektihindamistõendi number.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6. Tootja hoiab 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmised dokumendid:

a)	punkti 3.1 alapunktis c osutatud tehniline dokumentatsioon;

b)	punkti 3.1 alapunktis d osutatud kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

c)	teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta kinnitatud kujul;

d)	teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punktides 3.3, 3.5, 4.3 ja 4.4.

7. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või selle kehtetuks tunnistamisest ja teevad teavitavale asutusele korraliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nende kvaliteedisüsteemide loetelu, mis kinnitati, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest juhtumistest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kiidetud heaks, kinnitus peatati, tunnistati kehtetuks või seda piirati muul moel, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamisest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnitusotsus(t)e koopia.

Teavitatud asutus säilitab kvaliteedisüsteemi kinnitusotsus(t)e koopiat, selle lisade ja täienduste koopiad ning tehnilise toimiku 30 aasta jooksul alates nende väljastamise kuupäevast.

8. Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.6.4, 3.6.6, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

VIII LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas alamsüsteem või ohutusseadis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele ning see dokumentatsioon peab sisaldama piisavat ohtude analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse alamsüsteemi või ohutusseadise projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet vastavushindamiseks vajalikul määral.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	alamsüsteemi või ohutusseadise üldine kirjeldus;

b)	seadiste, alamkoostude, vooluringide jms projekteerimis- ja tootmisjoonised ning -diagrammid ning kõnealuste jooniste ja diagrammide mõistmiseks ning alamsüsteemi või ohutusseadise käitamiseks vajalikud kirjeldused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, millele on osutatud artiklis 17, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas määruses esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

d)	projekteerimise nõuetekohasust tõendavad dokumendid, sh tootja tehtud kõigi projekteerimisarvutuste, hindamiste või katsete tulemused ja nendega seotud aruanded;

e)	alamsüsteemi või ohutusseadise kasutusjuhendi koopia;

f)	alamsüsteemide puhul alamsüsteemi lisatud ohutusseadiste ELi vastavusdeklaratsioonide koopiad.

IX LISA

ALAMSÜSTEEMIDE JA OHUTUSSEADISTE ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON nr … (*)

Alamsüsteem/ohutusseadis või alamsüsteemi/ohutusseadise mudel (toote-, tüübi-, partii-, või seerianumber).

Tootja või vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

Deklareeritav toode (alamsüsteemi või ohutusseadise tähistus, mis võimaldab toodet jälgida. Kui see on alamsüsteemi või ohutusseadise kindlaks tegemiseks vajalik, võib see sisaldada kujutist):

—	alamsüsteemi või ohutusseadise kirjeldus;

—	kõik asjakohased sätted, millele ohutusseadis peab vastama, eelkõige kasutustingimused.

Punktis 4 kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega: …

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse:

Teavitatud asutus … (nimi, aadress, number) tegi/tegid … (tegevuse kirjeldus) ja andis/andsid välja järgmise(d) tõendi(d): … (andmed, sh selle kuupäev ning vajaduse korral teave kehtivusaja ja -tingimuste kohta).

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt/nimel): …

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

(*) Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioonid nummerdada.

X LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2000/9/EÜ	Käesolev määrus
—	Artikkel 1
Artikli 1 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 3 punkt 1
Artikli 1 lõige 3	Artikli 3 punktid 7–9
Artikli 1 lõike 4 esimene lõik	Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõike 4 teine lõik	—
Artikli 1 lõike 4 kolmas lõik	Artikli 9 lõige 3
Artikli 1 lõige 5	Artikli 3 punkt 1 ja punktid 3–6
Artikli 1 lõige 6	Artikli 2 lõige 2
Artikkel 2	—
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 6
Artikli 3 lõige 2	Artikkel 17
—	Artikli 3 punktid 10–27
Artikkel 4	Artikkel 8
Artikli 5 lõige 1	Artikkel 4 ja artikli 5 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 5 lõige 4
Artikkel 6	Artikkel 7
Artikli 7 lõiked 1–3	Artiklid 18–21
Artikli 7 lõige 4	Artikli 19 lõige 3
Artikkel 8	Artikkel 4
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 10	Artiklid 18–21
Artikli 11 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 11 lõige 2	Artikli 9 lõige 4
Artikli 11 lõige 3	—
Artikli 11 lõige 4	Artikli 5 lõige 1
Artikli 11 lõige 5	Artikkel 7
Artikli 11 lõiked 6 ja 7	Artikli 9 lõige 2
—	Artiklid 11–16
Artikkel 12	Artikli 9 lõige 4
Artikkel 13	Artikli 10 lõige 1
Artikkel 14	Artiklid 39–43
Artikkel 15	Artikli 10 lõige 2
Artikkel 16	Artiklid 22–38
Artikkel 17	Artikkel 44
Artikkel 18	Artiklid 20 ja 21
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikli 21 lõige 3	Artikkel 46
Artikkel 22	Artikkel 48
—	Artikkel 45
—	Artikkel 47
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	Artikkel 8
IV lisa	IX lisa
V lisa	III–VII lisa
VI lisa	IX lisa
VII lisa	III–VII lisa
VIII lisa	Artikkel 26
IX lisa	Artikkel 20
—	VIII lisa