3.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/8

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/881,

25. mai 2016,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Viimastel aastatel on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud probleem märgatavalt süvenenud ning see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka üleilmsel tasandil. Automaatne teabevahetus on selles valdkonnas oluline töövahend ning oma 6. detsembri 2012. aasta teatises, milles esitati maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, rõhutas komisjon vajadust edendada jõuliselt automaatset teabevahetust kui tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit maksualase läbipaistvuse ja maksualase teabe vahetamise valdkonnas. Euroopa Ülemkogu nõudis 22. mai 2013. aasta järeldustes, et automaatset teabevahetust laiendataks nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust.

(2)

Kuna hargmaiste ettevõtete kontsernid tegutsevad mitmes riigis, on neil võimalus tegeleda agressiivse maksuplaneerimisega, mis ei ole võimalik kodumaiste äriühingute jaoks. Kui hargmaiste ettevõtete kontsernid tegelevad agressiivse maksuplaneerimisega, siis võib see eelkõige mõjutada täielikult kodumaiseid äriühinguid, tavaliselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kuna nende maksukoormus on kõrgem kui hargmaiste ettevõtete kontsernidel. Teisalt võib väheneda kõikide liikmesriikide maksutulu ning on oht, et tekib konkurents hargmaiste ettevõtete kontsernide meelitamiseks, pakkudes neile täiendavaid maksusoodustusi.

(3)

Liikmesriikide maksuhaldurid vajavad põhjalikku ja asjakohast teavet hargmaiste ettevõtete kontsernide struktuuri, siirdehindade poliitika ja tehtud sisetehingute kohta nii liidus kui ka väljaspool liitu. Nimetatud teave võimaldab maksuhalduril reageerida kahjulikele maksutavadele, tehes muudatusi õigusaktides või asjakohaseid riskianalüüse ja maksuauditeid, ning teha kindlaks, kas äriühingud on kasutanud võtteid, millega on märkimisväärne osa tulust kunstlikult ümber suunatud soodsamasse maksukeskkonda.

(4)

Suurem läbipaistvus maksuhaldurite jaoks võiks motiveerida hargmaiste ettevõtete kontserne ka teatavatest võtetest loobuma ning kandma kasumi saamise riigis õiglast maksukoormust. Hargmaiste ettevõtete kontsernide läbipaistvuse suurendamisel on seega oluline osa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastases võitluses.

(5)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit (EU TPD), (3) on liidus tegutsevate hargmaiste ettevõtete kontsernide jaoks juba sätestatud meetod teabe esitamiseks maksuhalduritele ülemaailmse äritegevuse ja siirdehindade poliitika kohta („põhitoimik“) ning teabe esitamiseks kohaliku üksuse konkreetsete tehingute kohta („kohalik toimik“). Siiski ei ole nimetatud tegevusjuhendis praegu ette nähtud mingit vahendit riikidepõhise aruande esitamiseks.

(6)

Riikidepõhises aruandes peaksid hargmaiste ettevõtete kontsernid esitama igal aastal ja iga maksujurisdiktsiooni kohta, kus nad tegutsevad, tulude summa, tulumaksueelse kasumi ning tasutud ja kogunenud tulumaksu. Samuti peaksid hargmaiste ettevõtete kontsernid teatama oma töötajate arvu, osa- või aktsiakapitali, jaotamata kasumi ja materiaalse vara igas maksujurisdiktsioonis. Samuti peaks hargmaiste ettevõtete kontsern nimetama kõik kontserni kuuluvad üksused, mis tegutsevad konkreetses maksujurisdiktsioonis, ning osutama äritegevusele, millega need üksused tegelevad.

(7)

Selleks et edendada riigi vahendite tõhusat kasutamist ja vähendada hargmaiste ettevõtete kontsernide halduskoormust, peaks aruandluskohustus kehtima ainult selliste hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mille konsolideeritud kontserni aastatulu ületab teatava summa. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et kogu liidus kogutakse sama teave ning see tehakse maksuametitele õigeaegselt kättesaadavaks.

(8)

Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peab liit kindlustama õiglase konkurentsi nii liidu kui ka selliste liiduväliste hargmaiste ettevõtete kontsernide jaoks, mille üks või mitu üksust asuvad liidus. Seetõttu tuleks aruandluskohustust kohaldada mõlema suhtes. Sujuva ülemineku tagamiseks peaksid liikmesriigid saama siiski ühe aasta võrra edasi lükata aruandluskohustust liikmesriigi residendiks olevate kontserni kuuluvate üksuste puhul, mis ei ole hargmaiste ettevõtete kontserni lõplikud emaüksused ega asendusemaüksused.

(9)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ja tagama kõnealuste karistuste rakendamise. Kuigi liikmesriikidele jääb karistuste valikul otsustusõigus, peaksid kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(10)

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja tagada, et liikmesriigid võtaksid vastu hargmaiste ettevõtete kontsernide läbipaistvuskohustuste kooskõlastatud eeskirjad.

(11)

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse puhul on nõukogu direktiivis 2011/16/EL (4) juba sätestatud kohustuslik automaatne teabevahetus mitmes valdkonnas.

(12)

Riikidepõhiste aruannete kohustuslik automaatne vahetamine liikmesriikide vahel peaks igal juhul sisaldama kindlaksmääratud põhiteabe edastamist, mis oleks kättesaadav neile liikmesriikidele, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe alusel teada, et hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu üksust on liikmesriigi maksuresidendid või maksukohustuslased seoses hargmaiste ettevõtete kontserni püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

(13)

Selleks et vähendada nii maksuametite kui ka hargmaiste ettevõtete kontsernide kulusid ja halduskoormust, on vaja sätestada eeskirjad, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega ning aitaksid kaasa nende elluviimisele. 19. juulil 2013 avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase tegevuskava, mis on oluline algatus kehtivate rahvusvaheliste maksueeskirjade muutmiseks. 5. oktoobril 2015 esitas OECD oma lõpparuanded, mille kiitsid heaks G20 rahandusministrid. 15.–16. novembril 2015 toimunud kohtumisel kiitsid OECD paketi heaks ka G20 juhid.

(14)

Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase tegevuskava 13. meetme raames töötati hargmaiste ettevõtete kontsernide jaoks välja standardite kogum teabe esitamiseks, sealhulgas põhitoimik, kohalik toimik ja riikidepõhine aruanne. Seepärast on riikidepõhiseid aruandeid käsitlevate eeskirjade kehtestamisel asjakohane võtta arvesse OECD standardeid.

(15)

Olukorras, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluval üksusel ei ole võimalik saada või hankida kogu teavet, mis on nõutav käesoleva direktiivi kohase aruandluskohustuste täitmiseks, võiksid liikmesriigid pidada seda märgiks vajadusest hinnata kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserniga seotud kõrgendatud siirdehindade riski ja muid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske.

(16)

Kui liikmesriik teeb kindlaks, et mõni teine liikmesriik on jätnud automaatselt edastatavad riikidepõhised aruanded pidevalt esitamata, siis peaks ta püüdma nimetatud liikmesriigiga konsulteerida.

(17)

Liidu meetmete puhul riikidepõhiste aruannete valdkonnas tuleks ka edaspidi eelkõige arvesse võtta tulevasi suundumusi OECD tasandil. Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid kasutama 2015. aasta lõpparuannet OECD/G20 maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 13. meetme kohta, mille on välja töötanud OECD, kui käesoleva direktiivi kirjelduste või tõlgenduste allikat ja tagamaks käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist kõikides liikmesriikides.

(18)

On vaja täpsustada liikmesriikidevahelise teabevahetuse keelelisi nõudeid riikidepõhiste aruannete puhul. Samuti on vaja võtta vastu praktiline korraldus direktiivi 2011/16/EL artikli 3 punktis 13 määratletud ühise teabevõrgu („CCN-võrk“) ajakohastamiseks. Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike 6 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(19)

Selleks et tõhustada ressursside kasutamist, hõlbustada teabevahetust ja vältida vajadust kõikidel liikmesriikidel teha oma süsteemides sarnaseid kohandusi, peaks teabevahetus toimuma CCN-võrgu kaudu. Komisjon peaks võtma vastu süsteemi täiendamiseks vajaliku praktilise korra kooskõlas direktiivi 2011/16/EL artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

(20)

Kohustusliku teabevahetuse kohaldamisala tuleks seega laiendada, nii et see hõlmaks riikidepõhiste aruannete alast automaatset teabevahetust.

(21)

Liikmesriikide poolt komisjonile direktiivi 2011/16/EL artikli 23 kohaselt esitatavas aastaaruandes tuleks esitada andmed kohalike aruannete esitamise ulatuse kohta kõnealuse direktiivi artikli 8aa ja III lisa II jao punkti 1 kohaselt ning loetelu kõigist jurisdiktsioonidest, kus kontserni kuuluvate liidus asuvate üksuse lõplikud emaüksused on residendid, kuid mille puhul ei ole täielikke aruandeid esitatud või vahetatud.

(22)

Teabe vahetamine käesoleva direktiivi alusel ei too kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamist ega sellise teabe avalikustamist, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

(23)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(24)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)   „automaatne teabevahetus“–

a)

artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a ja 8aa kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;

b)

artikli 8 lõike 3a kohaldamisel teiste liikmesriikide residente käsitleva eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant asjaomasele asukohaliikmesriigile ilma eelneva taotluseta;

c)

kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a ja 8aa) kohaldamisel käesoleva punkti alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.

Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ning artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on terminitel I lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on terminitel III lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus.“

2)

II peatüki II jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8aa

Kohustusliku automaatse teabevahetuse kohaldamisala ja tingimused riikidepõhiste aruannete puhul

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda hargmaiste ettevõtete kontserni lõplikult emaüksuselt, mis on maksuresident tema territooriumil, või muult aruandekohustuslikult üksuselt kooskõlas III lisa II jaoga, et aruantava majandusaasta kohta esitataks riikidepõhine aruanne 12 kuu jooksul pärast hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimast päeva kooskõlas III lisa II jaoga.

2.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kus riikidepõhine aruanne lõike 1 kohaselt saadi, edastab riikidepõhise aruande automaatse teabevahetuse teel ja lõikes 4 sätestatud tähtajaks muule liikmesriigile, mille kohta on riikidepõhises aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandekohustusliku üksuse hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu koosseisu kuuluvat üksust on seal maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

3.   Riikidepõhine aruanne sisaldab hargmaiste ettevõtete kontsernide kohta järgmist teavet:

a)

koondandmed, mis sisaldavad tulude summat, tulumaksueelset kasumit (kahjumit), tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- või aktsiakapitali, jaotamata kasumit, töötajate arvu ning materiaalset vara, v.a raha või raha ekvivalendid, iga jurisdiktsiooni kohta, kus hargmaiste ettevõtete kontsern tegutseb;

b)

iga hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluva üksuse tuvastamist võimaldavad andmed, millest ilmnevad kõnealuse üksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon ja see jurisdiktsioon, mille õiguse alusel on kõnealuse kontserni kuuluva üksuse organisatsioonistruktuur moodustatud, kui kõnealune jurisdiktsioon on erinev üksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, ning kõnealuse kontserni kuuluva üksuse põhitegevusala(d).

4.   Teabevahetus toimub 15 kuu jooksul pärast selle hargmaiste ettevõtete kontserni majandusaasta viimast päeva, mille kohta riikidepõhine aruanne esitatakse. Esimene riikidepõhine aruanne edastatakse hargmaiste ettevõtete kontserni majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, ning edastamine toimub 18 kuu jooksul pärast nimetatud majandusaasta viimast päeva.“

3)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–4, kasutatakse liikmesriikide vahel artikli 8aa kohaselt vahetatud teavet selleks, et hinnata kõrgendatud siirdehindade riski ja muid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske, sealhulgas hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete poolt kohaldatavate siirdehindade eeskirjade rikkumise riski, ning asjakohasel juhul majanduslikuks ja statistiliseks analüüsiks. Siirdehinna korrigeerimine teavet saava liikmesriigi maksuhaldurite poolt ei tohi põhineda artikli 8aa kohaselt vahetatud teabel. Olenemata eespool toodust ei ole keelatud kasutada liikmesriikide vahel artikli 8aa kohaselt vahetatud teavet maksuauditi käigus täiendavate päringute tegemiseks hargmaiste ettevõtete kontserni siirdehindade kokkulepete või muude maksuküsimuste kohta ning teha selle tulemusel asjakohaseid kohandusi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluva üksuse maksustatavas tulus.“

4)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Riikidepõhise aruande puhul toimub artikli 8aa kohane automaatne teabevahetus standardvormide abil, mis on esitatud III lisa III jao tabelites 1, 2 ja 3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2016 rakendusaktidega vastu teabevahetuse keelelise korralduse. See ei takista liikmesriike edastamast artiklis 8aa osutatud teavet ükskõik millises liidu ametlikus keeles või töökeeles. Keelelise korraldusega võidakse siiski ette näha, et sellise teabe peamised elemendid esitatakse ka mõnes muus liidu ametlikus keeles. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

5)

Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Artikli 8aa lõike 2 kohaselt edastatud teave esitatakse elektrooniliselt, kasutades CCN-võrku. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajaliku praktilise korralduse CCN-võrgu täiendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

6)

Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8, 8a ja 8aa osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artiklit 8aa, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

8)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab maksundusalase halduskoostöö komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

9)

Lisatakse III lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. juuniks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 5. juunist 2017.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J. R. V. A. DIJSSELBLOEM

(1)  Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. aprilli 2016. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2006. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit (EU TPD) (ELT C 176, 28.7.2006, lk 1).

(4)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

LISA

„III LISA

EESKIRJAD HARGMAISTE ETTEVÕTETE KONTSERNIDE ARUANDLUSE KOHTA

I JAGU

TERMINITE MÄÄRATLUSED

1.

„Kontsern“ – ettevõtete rühm, mis on omandi või kontrolli kaudu seotud selliselt, et on finantsaruandluse eesmärgil kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded vastavalt kohaldatavatele raamatupidamispõhimõtetele või temalt võidaks konsolideeritud aruannet nõuda, kui mis tahes ettevõtte omakapitaliosalusega kaubeldaks väärtpaberibörsil.

2.

„Ettevõte“ – artikli 3 punkti 11 alapunktides b, c ja d nimetatud isikute mis tahes äritegevuse vorm.

3.

„Hargmaiste ettevõtete kontsern“ – kontsern, mis koosneb kahest või enamast ettevõttest, mis on maksuresidendid eri jurisdiktsioonides, või hõlmab ettevõtet, mis on maksuresident ühes jurisdiktsioonis, kuid püsiva tegevuskoha kaudu toimiva äritegevusega seoses maksukohustuslane teises jurisdiktsioonis, ning tegemist ei ole kohaldamisalast välja jäetud hargmaiste ettevõtete kontserniga.

4.

„Kohaldamisalast välja jäetud hargmaiste ettevõtete kontsern“ – kontsern, millel seoses kontserni mis tahes majandusaastaga ei ületa kontserni konsolideeritud tulu 750 000 000 eurot või 750 000 000 euroga umbes samaväärset summat kohalikus vääringus 2015. aasta jaanuari seisuga, majandusaastal, mis vahetult eelneb aruantavale majandusaastale, nagu on kajastatud konsolideeritud finantsaruannetes kõnealuse eelneva majandusaasta kohta.

5.

„Kontserni kuuluv üksus“ – mis tahes järgmine üksus:

a)

hargmaiste ettevõtete kontserni mis tahes eraldiseisev äriüksus, mis on finantsaruandluse eesmärgil hõlmatud hargmaiste ettevõtete kontserni konsolideeritud finantsaruandes, või oleks selles hõlmatud, kui hargmaiste ettevõtete kontserni äriüksuse omakapitaliosalusega kaubeldaks väärtpaberibörsil;

b)

mis tahes äriüksus, mis on hõlmatud hargmaiste ettevõtete kontserni konsolideeritud finantsaruandest välja jäetud ainuüksi suuruse või olulisuse tõttu;

c)

hargmaiste ettevõtete kontserni punktidega a või b hõlmatud eraldiseisva äriüksuse mis tahes püsiv tegevuskoht, eeldusel et kõnealune äriüksus koostab eraldiseisva finantsaruande selle püsiva tegevuskoha jaoks finantsaruandluse, regulatiivsel, maksualasel või sisemise juhtimiskontrolli eesmärgil.

6.

„Aruandekohustuslik üksus“ – kontserni kuuluv üksus, mis peab oma maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama hargmaiste ettevõtete kontserni nimel artikli 8aa lõike 3 nõuetele vastava riikidepõhise aruande. Aruandekohustuslik üksus võib olla lõplik emaüksus, asendusemaüksus või mis tahes üksus, mida on kirjeldatud II jao punktis 1.

7.

„Lõplik emaüksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

tal on otseselt või kaudselt piisav osalus kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni ühes või mitmes muus kontserni kuuluvas üksuses, nii et ta on kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruande vastavalt raamatupidamispõhimõtetele, mida üldiselt kohaldatakse tema maksuresidentsuse jurisdiktsioonis, või oleks ta selleks kohustatud, kui tema omakapitaliosalusega kaubeldaks maksuresidentsuse jurisdiktsiooni väärtpaberibörsil;

b)

hargmaiste ettevõtete kontsernil ei ole muud kontserni kuuluvat üksust, millel oleks punktis a kirjeldatud otsene või kaudne osalus kõnealuses kontserni kuuluvas üksuses.

8.

„Asendusemaüksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mille hargmaiste ettevõtete kontsern on nimetanud lõpliku emaüksuse ainuasendajaks, mis peab kõnealuse kontserni kuuluva üksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama hargmaiste ettevõtete kontserni nimel riikidepõhise aruande, kui kohaldatakse II jao punkti 1 esimese lõigu alapunktis b sätestatud üht või mitut tingimust.

9.

„Majandusaasta“ – iga-aastane aruandlusperiood, millega seoses hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus koostab oma finantsaruanded.

10.

„Aruantav majandusaasta“ – majandusaasta, mille finants- ja tegevustulemusi kajastatakse artikli 8aa lõikes 3 osutatud riikidepõhises aruandes.

11.

„Tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe“ – kokkulepe, mis on sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe osaliseks oleva ELi liikmesriigi ja väljaspool liitu asuva jurisdiktsiooni volitatud esindajate vahel ja millega nõutakse riikidepõhiste aruannete automaatset vahetamist kokkuleppeosaliste jurisdiktsioonide vahel.

12.

„Rahvusvaheline kokkulepe“ – maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon, kahe- või mitmepoolne maksukonventsioon või maksualase teabe vahetamise kokkulepe, millega liikmesriik on ühinenud ning mis sätestab õigusliku aluse maksualase teabe vahetamiseks jurisdiktsioonide vahel, sealhulgas sellise teabe automaatse vahetamise.

13.

„Konsolideeritud finantsaruanded“ – hargmaiste ettevõtete kontserni finantsaruanded, milles lõpliku emaüksuse ja kontserni kuuluvate üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega.

14.

Jurisdiktsiooni puhul tähendab „süsteemne nõuete täitmata jätmine“ kas seda, et jurisdiktsioonil on liikmesriigiga kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe, kuid ta on peatanud automaatse teabevahetuse (muudel põhjustel kui need, mis on kooskõlas kõnealuse kokkuleppe tingimustega), või et kõnealune jurisdiktsioon on muul viisil pidevalt rikkunud nõuet esitada tema valduses olevad riikidepõhised aruanded nende hargmaiste ettevõtete kontsernide kohta, millel on kõnealuses liikmesriigis kontserni kuuluvad üksused.

II JAGU

ARUANDLUSE ÜLDNÕUDED

1.

Liikmesriigi residendiks olev kontserni kuuluv üksus, mis ei ole hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus, esitab riikidepõhise aruande seoses selle hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaastaga, mille koosseisu ta kuulub, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

üksus on liikmesriigi maksuresident;

b)

kohaldub üks järgmistest tingimustest:

i)

hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus ei ole kohustatud esitama riikidepõhist aruannet oma maksuresidentsuse jurisdiktsioonis;

ii)

lõpliku emaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon on ühinenud kehtiva rahvusvahelise kokkuleppega, mille osaline on asjaomane liikmesriik, kuid ei ole ühinenud kehtiva tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkuleppega, mille osaline on asjaomane liikmesriik, artikli 8aa lõikes 1 nimetatud tähtajaks, et esitada riikidepõhine aruanne aruantava majandusaasta kohta;

iii)

lõpliku emaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonis on esinenud süsteemne nõuete täitmata jätmine, millest liikmesriik on liikmesriigi maksuresidendist kontserni kuuluvat üksust teavitanud.

Ilma et see piiraks artikli 8aa lõikes 1 osutatud lõpliku emaüksuse või asendusemaüksuse kohustust esitada esimene riikidepõhine aruanne hargmaiste ettevõtete kontserni 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava majandusaasta kohta, võivad liikmesriigid otsustada, et käesoleva jao punktis 1 sätestatud kontserni kuuluvate üksuste riikidepõhise aruande esitamise kohustust kohaldatakse alates aruantavast majandusaastast, mis algab 1. jaanuaril 2017 või hilisemal kuupäeval.

Liikmesriigi residendiks olev kontserni kuuluv üksus, nagu see on määratletud käesoleva punkti esimeses lõigus, taotleb lõplikult emaüksuselt kogu teabe, mis on vajalik selleks, et kontserni kuuluv üksus saaks täita oma kohustuse esitada artikli 8aa lõike 3 kohaselt riikidepõhine aruanne. Kui kõnealune kontserni kuuluv üksus ei ole sellele vaatamata saanud või hankinud kogu vajalikku teavet hargmaiste ettevõtete kontserni kohta aruande esitamiseks, esitab ta ikkagi riikidepõhise aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses ja mille ta on saanud või hankinud, ning teatab oma residentsuse liikmesriigile, et lõplik emaüksus on keeldunud vajalikku teavet kättesaadavaks tegemast. See ei piira asjaomase liikmesriigi õigust kohaldada tema siseriiklike õigusaktidega ette nähtud karistusi ja asjaomane liikmesriik teatab sellisest keeldumisest kõigile teistele liikmesriikidele.

Kui hargmaiste ettevõtete kontsernil on rohkem kui üks koosseisu kuuluv üksus, mis on liidu maksuresident, ning täidetud on üks või mitu esimese lõigu alapunktis b sätestatud tingimust, võib hargmaiste ettevõtete kontsern määrata ühe koosseisu kuuluva üksuse, mis esitab riikidepõhise aruande artikli 8aa lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt iga aruantava majandusaasta kohta artikli 8aa lõikes 1 nimetatud tähtajaks ning teatab liikmesriigile, et aruande esitamine täidab kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate liidu maksuresidentidest üksuste teabe esitamise nõuded. Artikli 8aa lõike 2 kohaselt edastab liikmesriik riikidepõhise aruande kõigile teistele liikmesriikidele, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandekohustusliku üksuse hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu kontserni kuuluvat üksust on liikmesriigi maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

Kui kontserni kuuluval üksusel ei ole võimalik saada või hankida kogu teavet, mis on nõutav artikli 8aa lõike 3 kohase riikidepõhise aruande esitamiseks, siis ei ole selline kontserni kuuluv üksus sobiv, et määrata ta hargmaiste ettevõtete kontserni aruandekohustuslikuks üksuseks käesoleva punkti neljanda lõigu kohaselt. See nõue ei mõjuta kontserni kuuluva üksuse kohustust teatada oma residentsuse liikmesriigile, et lõplik emaüksus on keeldunud vajalikku teavet kättesaadavaks tegemast.

2.

Erandina punktist 1, kui täidetud on üks või mitu punkti 1 esimese lõigu alapunktis b sätestatud tingimust, ei pea punktis 1 kirjeldatud üksus esitama riikidepõhist aruannet seoses mis tahes aruantava majandusaastaga, kui hargmaiste ettevõtete kontsern, mille koosseisu üksus kuulub, on teinud kättesaadavaks kõnealust majandusaastat käsitleva riikidepõhise aruande artikli 8aa lõike 3 kohaselt sellise asendusemaüksuse kaudu, mis esitab riikidepõhise aruande oma maksuresidentsuse jurisdiktsiooni maksuhaldurile artikli 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, ning mille puhul on juhul, kui asendusemaüksus on maksuresident väljaspool liitu asuvas jurisdiktsioonis, täidetud järgmised tingimused:

a)

asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon nõuab riikidepõhise aruande esitamist artikli 8aa lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt;

b)

asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon on ühinenud kehtiva tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkuleppega, mille osaline on asjaomane liikmesriik, artikli 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, et esitada aruantava majandusaasta kohta riikidepõhine aruanne;

c)

asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon ei ole liikmesriigile teatanud süsteemsest nõuete täitmata jätmisest;

d)

kontserni kuuluv jurisdiktsiooni maksuresidendist üksus on hiljemalt sellise hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimaseks päevaks teatanud asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonile, et ta on asendusemaüksus;

e)

liikmesriigile on edastatud teade punkti 4 kohaselt.

3.

Liikmesriigid nõuavad, et hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis on kõnealuse liikmesriigi maksuresident, teavitaks liikmesriiki hiljemalt kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimasel päeval, kas ta on lõplik emaüksus või asendusemaüksus või punkti 1 kohaselt määratud kontserni kuuluv üksus. Liikmesriigid võivad pikendada nimetatud tähtaega kõnealuse kontserni kuuluva üksuse eelmise majandusaasta maksudeklaratsiooni esitamise viimase päevani.

4.

Liikmesriigid nõuavad, et hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis on kõnealuse liikmesriigi maksuresident, kuid ei ole lõplik emaüksus või asendusemaüksus või punkti 1 kohaselt määratud kontserni kuuluv üksus, teavitaks liikmesriiki aruandekohustusliku üksuse identiteedist ja maksuresidentsusest hiljemalt kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimasel päeval. Liikmesriigid võivad pikendada nimetatud tähtaega kõnealuse kontserni kuuluva üksuse eelmise majandusaasta maksudeklaratsiooni esitamise viimase päevani.

5.

Riikidepõhises aruandes täpsustatakse, millises vääringus summad kõnealuses aruandes esitatakse.

III JAGU

RIIKIDEPÕHINE ARUANNE

Α.   Riikidepõhise aruande vorm

Tabel 1.   Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Kasutatud vääring:

Maksujurisdiktsioon

Tulud

Tulumaksueelne kasum (kahjum)

Tasutud tulumaks (kassapõhiselt)

Kogunenud tulumaks – jooksev aasta

Osa- või aktsiakapital

Jaotamata kasum

Töötajate arv

Materiaalne vara, v.a raha ja raha ekvivalendid

Mitteseotud osapool

Seotud osapool

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2.   Hargmaiste ettevõtete kontserni kõigi kontserni kuuluvate üksuste loetelu maksujurisdiktsiooni kaupa

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Maksujurisdiktsioon

Kontserni kuuluvad üksused maksujurisdiktsioonis

Maksujurisdiktsioon, kus organisatsioonistruktuur on moodustatud või asutatud, kui see on erinev residentsuse maksujurisdiktsioonist

Põhitegevusala(d)

Teadus- ja arendustegevus

Intellektuaalomandi haldamine või juhtimine

Ostmine või hanked

Tootmine

Müük, turundus või levitamine

Haldus-, juhtimis- või tugiteenused

Teenuste osutamine mitteseotud osapooltele

Kontsernisisene rahastamine

Reguleeritud finantsteenused

Kindlustus

Aktsiate või muude omakapitaliinstrumentide omamine

Seisev

Muu (1)

 

1.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 3.   Lisateave

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Esitage lühike lisateave või selgitused, mida peate vajalikuks või mis võimaldaksid paremini mõista riikidepõhises aruandes sisalduvat kohustuslikku teavet

B.   Riikidepõhise aruande täitmise üldjuhend

1.   Eesmärk

Vormi kasutatakse hargmaiste ettevõtete kontserni tulu, maksude ja äritegevuse jaotuse aruandluseks iga maksujurisdiktsiooni kohta eraldi.

2.   Filiaalide ja püsivate tegevuskohtade käsitlemine

Püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel osutatakse maksujurisdiktsioonile, kus ta asub, mitte sellele maksujurisdiktsioonile, mille resident on äriüksus, millele püsiv tegevuskoht kuulub. Seda äriüksust, millele püsiv tegevuskoht kuulub, käsitlev residentsuse maksujurisdiktsiooni aruandlus ei sisalda püsiva tegevuskohaga seotud finantsandmeid.

3.   Iga-aastase vormiga hõlmatav periood

Vorm hõlmab aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte majandusaastat. Kontserni kuuluvate üksuste puhul tuleb vormis vastavalt aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte äranägemisele kajastada emba-kumba järgmisest teabest:

a)

teave asjaomase kontserni kuuluva üksuse majandusaasta kohta, mis lõpeb samal kuupäeval kui aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte majandusaasta või kuni 12 kuud enne kõnealust kuupäeva;

b)

teave kõigi asjaomaste kontserni kuuluvate üksuste kohta aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte majandusaastat silmas pidades.

4.   Andmete allikas

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kasutab vormi täitmisel järjepidevalt aastast aastasse samu andmeallikaid. Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte võib valida, kas kasutada oma aruandluses oma konsolideerimisaruandeid, eraldiseisvate üksuste kohustuslikke finantsaruandeid, regulatiivseid finantsaruandeid või sisemisi kalkulatsioone. Vormis esitatud tulu, kasumit ja makse ei ole vaja võrrelda konsolideeritud finantsaruannetega. Kui aruandluse alusena kasutatakse kohustuslikke finantsaruandeid, tuleb kõik summad teisendada aruandkohustusliku hargmaise ettevõtte arvestusvaluutaks, kasutades selle aasta keskmist vahetuskurssi, mis on esitatud vormi lisateabe osas. Ei ole vaja teha muudatusi, kui on erinevusi eri maksujurisdiktsioonides kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes.

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte esitab vormi lisateabe osas lühikese kirjelduse selle kohta, milliseid teabeallikaid on vormi täitmisel kasutatud. Kui aastast aastasse kasutatavat andmeallikat vahetatakse, selgitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte selle põhjuseid ja tagajärgi vormi lisateabe osas.

C.   Konkreetsed juhised riikidepõhise aruande täitmiseks

1.   Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes (tabel 1)

1.1.   Maksujurisdiktsioon

Vormi esimeses veerus loetleb aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kõik maksujurisdiktsioonid, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused on maksuresidendid. Maksujurisdiktsioon on riik või ka mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on maksualane autonoomia. Eraldi tuleb lisada kõik hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused, mis aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte hinnangul ei oma maksuresidentsust. Kui kontserni kuuluv üksus on resident rohkem kui ühes maksujurisdiktsioonis, kohaldatakse residentsuse maksujurisdiktsiooni määramiseks kohaldatava maksulepingu otsustavat kriteeriumit (tie breaker). Kui ei ole ühtki kohaldatavat maksulepingut, antakse kontserni kuuluva üksuse kohta aru maksujurisdiktsioonis, kus toimub üksuse tegelik juhtimine. Tegeliku juhtimise koht määratakse kindlaks rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kohaselt.

1.2.   Tulud

Vormis pealkirja „Tulud“ all olevas kolmes veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte järgmise teabe:

a)

kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste tulude summa asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on saadud tehingutest sidusühingutega;

b)

kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste tulude summa asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on saadud tehingutest sõltumatute osapooltega;

c)

punktides a ja b esitatud summad kokku.

Tulud hõlmavad tulu vallas- ja kinnisvara müügist ning teenuseid, litsentsitasusid, intresse, kindlustusmakseid ning mis tahes muid summasid. Tulud ei hõlma teistelt kontserni kuuluvatelt üksustelt saadud makseid, mida maksja maksujurisdiktsioonis käsitletakse dividendidena.

1.3.   Tulumaksueelne kasum (kahjum)

Vormi viiendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte tulumaksueelse kasumi (kahjumi) kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Tulumaksueelne kasum (kahjum) sisaldab ka erakorralisi tulu- ja kuluobjekte.

1.4.   Tasutud tulumaks (kassapõhiselt)

Vormi kuuendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte asjaomasel majandusaastal tegelikult makstud tulumaksu summa kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Tasutud maksud sisaldavad kontserni kuuluva üksuse tegelikult makstud makse maksjurisdiktsioonis, mille resident üksus on, ja kõigis muudes maksujurisdiktsioonides. Tasutud maksude hulka kuuluvad muude üksuste (sidusühingud ja sõltumatud ettevõtted) makstud kinnipeetavad maksud seoses kontserni kuuluvale üksusele tehtavate maksetega. Seega, kui äriühing A, mis on maksujurisdiktsiooni A resident, teenib intressi maksujurisdiktsioonis B, siis maksujurisdiktsioonis B kinnipeetud maksu kohta annab aru äriühing A.

1.5.   Kogunenud tulumaks (jooksev aasta)

Vormi seitsmendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kogunenud jooksva maksukulu summa, mis kajastatakse kõigi nende kontserni kuuluvate üksuste aruantava aasta maksustavas kasumis või kahjumis, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Käesoleva perioodi maksukulu kajastab ainult jooksvat aastat ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

1.6.   Osa- või aktsiakapital

Vormi kaheksandas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte osa- või aktsiakapitali summa kõigi selliste kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsiva tegevuskoha puhul kajastatakse osa- või aktsiakapital õigusliku moodustise kohta, kelle püsiva tegevuskohaga on tegemist, välja arvatud juhul, kui püsiva tegevuskoha maksujurisdiktsioonis on regulatiivsel eesmärgil määratletud kapitalinõue.

1.7.   Jaotamata kasum

Vormi üheksandas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte jaotamata kasumi summa aasta lõpu seisuga kõigi selliste kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsiva tegevuskoha puhul kajastatakse jaotamata kasumit õiguslike moodustiste kaupa, kelle püsiva tegevuskohaga on tegemist.

1.8.   Töötajate arv

Vormi kümnendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte töötajate koguarvu täistööaja ekvivalendi alusel kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Töötajate arvu võib esitada aastalõpu seisuna, aasta keskmise töötajate arvuna või muul alusel, mida maksujurisdiktsioonis järjepidevalt aastast aastasse kasutatakse. Sõltumatuid töövõtjaid, kes osalevad kontserni kuuluva üksuse tavategevuses, võib kajastada töötajatena. Töötajate arvu mõistlik ümardamine või umbkaudne esitamine on lubatud, tingimusel et selline ümardamine või umbkaudne esitamine ei moonuta oluliselt töötajate suhtelist jaotust eri maksujurisdiktsioonide vahel. Lähenemisviis peab olema järjepidev aastast aastasse ja üksuste lõikes.

1.9.   Materiaalne vara, v.a raha ja raha ekvivalendid

Vormi üheteistkümnendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte materiaalse vara arvestusliku netoväärtuse kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsivate tegevuskohtade puhul kajastatakse vara, osutades maksujurisdiktsioonile, kus püsiv tegevuskoht asub. Materiaalne vara ei hõlma raha ega raha ekvivalente, immateriaalset vara ega finantsvara.

2.   Hargmaiste ettevõtete kontserni kõigi kontserni kuuluvate üksuste loetelu maksujurisdiktsiooni kaupa (tabel 2)

2.1.   Kontserni kuuluvad üksused maksujurisdiktsioonis

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte loetleb maksujurisdiktsioonide kaupa ja õigusliku moodustise nime kasutades kõik hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Üldjuhendi punkti 2 kohaselt lähtutakse püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel maksujurisdiktsioonist, kus ta asub. Ära märgitakse ka õiguslik moodustis, mille püsiv tegevuskoht ta on.

2.2.   Maksujurisdiktsioon, kus organisatsioonistruktuur on moodustatud või asutatud, kui see on erinev residentsuse maksujurisdiktsioonist

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte teatab maksujurisdiktsiooni, mille õiguse kohaselt on hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluva üksuse organisatsioonistruktuur moodustatud või asutatud, kui see erineb residentsuse maksujurisdiktsioonist.

2.3.   Põhitegevusala(d)

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte määrab kontserni kuuluva üksuse põhitegevusala(d) asjaomases maksujurisdiktsioonis, märkides ühe või mitu asjakohast kasti.“

(1)  Täpsustage kontserni kuuluva üksuse tegevuse laadi „Lisateabe“ all.