millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019

võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta, (1) eriti selle artiklit 3,

Määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud liidu mitmeaastane programm kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

LISA

I PEATÜKK

Mõisted

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, (1) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) mõisteid. Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1) Aktiivsed laevad : laevad, mis on kalendriaastal (üks päev või rohkem) osalenud mis tahes püügioperatsioonis. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

2) Anadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest magevees ja kes seejärel rändavad merevette ning hiljem pöörduvad tagasi magevette kudema.

3) Katadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest merevees ja kes seejärel rändavad magevette ning hiljem pöörduvad tagasi merevette kudema.

4) Püügi osakaal : osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud või vette tagasi lastud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, de minimis tagasiheide ja tagasiheide.

5) Merel viibitud päevad : mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

6) Püügipäevad : mis tahes kalendripäev, mil püügioperatsioon toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.

7) Püügipiirkond : geograafilised üksused (või nende rühm), kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.

8) Kalalaevastiku osa : samasse pikkusklassi (LOA, kogupikkus) kuuluvate ja aasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.

(9) Kalastusviis : hulk püügioperatsioone, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (4) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

(10) Teadusuuringud merel : reisid, mis tehakse uurimislaeval või kalavarude ja ökosüsteemi seirega seotud teadusuuringutega tegeleval laeval ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt kehtestatud riikliku programmi rakendamise eest vastutava ametiasutuse poolt.

II PEATÜKK

Andmekogumismeetodid

Andmekogumismeetodid ja andmete kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning nende puhul järgitakse asjaomaste teaduasutuste soovitatud parimaid tavasid ja asjakohaseid meetodeid. Selleks kontrollivad sõltumatud teadusasutused meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks nende sobivus ühise kalanduspoliitika rakendamise seisukohalt.

III PEATÜKK

Andmenõuded

1. Andmestu

1.1.

Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt koostatud töökavade raames kindlaks järgmiste andmestutena kogutavad andmed, nagu on sätestatud käesoleva peatüki punktides 2–7:

a)	bioloogilised andmed püügi osakaalu kaupa kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes;

b)	andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool;

c)	üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade tegevuse kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool, nagu on esitatud määruses (EÜ) nr 1224/2009;

d)	kalandussektorit käsitlevad sotsiaalvaldkonna ja majanduslikud andmed (5);

e)	vesiviljelust käsitlevad sotsiaalvaldkonna, majanduslikud ja keskkonnaalased andmed.

1.2.

Kogutavad andmed määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklitele 3, 4 ja 5, võttes arvesse käesoleva lisa V peatükis kehtestatud piirmäärasid.

1.3.

Andmeid kogutakse selleks, et püügiliike, -perioode ja -piirkondi usaldusväärselt hinnata, lähtudes merepiirkonna tasandil kokkulepitud lõppkasutaja vajadustest. Andmete kogumise sagedus peab olema kooskõlastatud merepiirkonna tasandil, kui käesolevas lisas ja vastavates tabelites ei ole sätestatud teisiti.

2. Bioloogilised andmed kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

Saagi kogused liikide kaupa ja üksikisendite bioloogilised andmed, mis võimaldavad hinnata järgmist:

i)	töönduspüügi puhul kogu püügi osakaalu mahuline ja pikkuseline koosseis (sh tagasiheide ja soovimatu püük) tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta 6. koondtasemel, nagu on esitatud tabelis 2. Ajaline jaotus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

ii)	töönduspüügi puhul saagi keskmine kaal ja vanus tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta. Varud, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, valitakse välja ning ajaline jaotus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

iii)

töönduspüügi puhul saagi soolise jaotumise, suguküpsuse ja sigivuse andmed tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta teadusliku nõuande seisukohast vajaliku sagedusega. Varud, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, valitakse välja ning ajaline täpsus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

iv)

harrastuskalapüügi puhul iga-aastased püügimahud (arv ja kaal või pikkus) ning vabastamine tabelis 3 loetletud liikide ja/või kalanduse majandamise eesmärgil merepiirkonna tasandil määratletud liikide kohta. Lõppkasutaja vajadusi seoses vanust käsitlevate või muude bioloogiliste andmetega, nagu on kindlaks määratud punktides i–iii, hinnatakse harrastuskalapüügi puhul merepiirkonna tasandil.

Lisaks punkti a kohaselt kogutud andmetele kogutakse andmeid tabelis 1E loetletud anadroomsete ja katadroomsete liikide kohta, mis on püütud töönduspüügi käigus nende elutsükli magevee etapis, olenemata püügiviisist järgmiselt:

i)	varudega seotud näitajad (üksikisendite vanus, pikkus, kaal, sugu, suguküpsus ja viljakus, arengustaadium, kuid täpsustatud kalaliikide ja piirkondade kaupa) ning

ii)	aastased püügikogused vanuseklasside või arengustaadiumide kaupa.

Lisaks:

kogutakse angerja puhul igal aastal (nt andmed, hinnangud, arengusuundumused jne) vähemalt ühes valgalas angerjavarude majandamisüksuse kohta järgmist teavet:

i)	noorkalade arvukus,

ii)	alalise kalavaru arvukus (kollane angerjas) ja

iii)	kudemisrändele asunud hõbeangerjate arv või kaal ja sooline jaotumine,

ning seoses kõigi looduslike lõhedega kogutakse igal aastal teavet – kui piirkondlikul tasandil ei ole kokku lepitud teisiti – laskujate ja tähnikute arvukuse ning laskujate arvu kohta.

Angerja ja lõhe puhul jälgitavate jõgede nimed määratakse kindlaks piirkondlikul tasandil. Selliste varude valik, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, kooskõlastatakse piirkondlikul tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest.

3. Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

Kõikide püügiviiside puhul andmed kõigi liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstavate lindude, imetajate, roomajate ja kalade (sh tabelis 1D loetletud liigid) juhusliku kaaspüügi (sh saagis mittesisalduvad) kohta teaduslike vaatlejatega hõlmatud püügireisidel või püügipäevikutes sisalduvate andmete põhjal.

Kui vaatlejate reiside käigus kogutud andmed ei anna lõppkasutajate jaoks piisavat teavet juhusliku kaaspüügi kohta, rakendavad liikmesriigid muid meetodeid. Selliste meetodite valik kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mereelupaikadele liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

Andmed, mida kasutatakse mereelupaikadele avalduva mõju hindamiseks, on määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed. Andmed liigendatakse püügitegevuse tasandil 3, (6) kui piirkondlikul tasandil ei ole nõutud madalam koondtase, eelkõige merekaitsealade puhul.

Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed ei ole õige lahendus või piisava kvaliteediga või teadusliku kasutuse jaoks sobivad, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks asjakohaseid valimimeetodeid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks asjakohasel andmete koondamise tasemel.

Andmed kalapüügi ning mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele avalduva kalanduse mõju hindamiseks, nt mõju mittetöönduslikele liikidele, röövlooma-saaklooma suhted, looduslik suremus igas merepiirkonnas.

Neid andmeid hinnatakse esmalt katseuuringute raames. Nende katseuuringute tulemuste põhjal määravad liikmesriigid kindlaks andmed, mida on tulevikus konkreetselt iga merepiirkonna jaoks vaja koguda. See kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

4. Üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade (7) tegevuse kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool; registreeritud määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt

Andmed liidu kalalaevade tegevuse hindamiseks liidu vetes ja liidu vetest väljaspool sisaldavad tabelis 4 esitatud näitajaid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud ja edastatud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks esmaste andmete kujul. Kui kõnealuseid andmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt ei koguta või kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt kogutud andmed ei ole teadusliku kasutuse jaoks õige lahendus või piisava kvaliteediga või katvusega, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks sobivaid valimimeetodeid. Tänu nendele statistilistele meetoditele saab hinnata tabelis 4 esitatud andmeid kõige madalamal asjakohasel geograafilisel tasandil laevastikuosade kaupa (tabel 5a) ja kalastusviisi tasandil 6 (tabel 2).

5. Kalanduse sotsiaalvaldkonna ja majanduslikud andmed, et hinnata liidu kalandussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

Tabelis 5A esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 5B kohasest sektorijaotusest ja tabeli 5C kohasest püügipiirkondade jaotusest.

Andmekogumi moodustavad kõik aktiivsed ja passiivsed laevad, mis on aruandlusaasta 31. detsembriks kantud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 (8) määratletud liidu laevastikuregistrisse, ja laevad, mis ei ole selleks kuupäevaks registrisse kandud, kuid on püüdnud kala aruandeaasta jooksul vähemalt ühel päeval.

Passiivsete laevade kohta kogutakse üksnes kapitaliväärtuse ja -kulude andmeid.

Juhul kui esineb oht, et füüsilised ja/või juriidilised isikud võidakse identifitseerida, võib statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks majandusnäitajad koondada. Näitajaid võib koondada ka statistiliselt usaldusväärse proovivõtukava koostamiseks. Selline koondamine peab olema järjepidev.

Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal.

b)	Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6. Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018. Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal.

6. Sotsiaalvaldkonna, majanduslikud ja keskkonnaalased andmed merevesiviljeluse kohta ning soovi korral magevee vesiviljeluse kohta, et hinnata liidu vesiviljelussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust ning keskkonnatoimet.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

Tabelis 7 esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 9 kohasest sektorijaotusest.

Andmekogumi moodustavad kõik ettevõtjad, kelle põhitegevus on määratletud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) (9) koodidega 03.21 ja 03.22 ning kes tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil.

Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal.

b)	Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6. Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018. Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal.

Tabelis 8 esitatud keskkonnaalased andmed vesiviljeluse kohta, et hinnata selle keskkonnatoime aspekte.

Keskkonnaalaseid andmeid võib koguda katseuuringute põhjal ja need ekstrapoleeritakse, et saada liikmesriigis toodetud kala kogumahule vastavad koguarvud.

Keskkonnaalaseid andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant.

IV PEATÜKK

Teadusuuringud merel

Tehakse vähemalt kõik tabelis 10 loetletud teadusuuringud merel, v.a juhul kui uuringute läbivaatamise tulemusel järeldatakse, et uuring ei ole enam kalavarude hindamise ja majandamise seisukohalt asjakohane. Samade teadusliku läbivaatamise kriteeriumide põhjal võib kõnealusesse tabelisse lisada uued uuringud.

Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt koostatud töökavade raames kindlaks merel teostatavad teadusuuringud ja vastutavad nende eest.

Liikmesriikide osalus rahvusvahelistes teadusuuringutes kooskõlastatakse sama merepiirkonna tasandil.

Liikmesriigid tagavad oma riiklike töökavade raames varasemate uuringute jätkumise.

V PEATÜKK

Piirmäärad

Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu kalavarude suhtes.

Bioloogilisi andmeid ei ole vaja koguda, kui teatava kalavaru või liigi puhul:

a)	on liikmesriigi osa vastavast lubatud kogupüügist väiksem kui 10 % liidu lubatud kogupüügist või

b)	juhul, kui lubatud kogupüüki ei ole kehtestatud, on liikmesriik eelmisel kolmel aastal kokku lossinud kalavaru või liike vähem kui 10 % liidu keskmisest lossitud kogusaagist, või

c)	liikmesriigi poolt aastas lossitud liikide üldkogus on vähem kui 200 tonni. Erisugust majandamist vajavate liikide jaoks võib piirmäära kindlaks määrata merepiirkonna tasandil.

Kui mitmete selliste liikmesriikide asjaomaste kvootide summa, kelle osa lubatud kogupüügist on väiksem kui 10 %, on suurem kui 25 % lubatud kogupüügi osast teatava kalavaru puhul, ei kohaldata punktis a osutatud 10 % piirmäära ja liikmesriigid tagavad ülesannete jagamise piirkondlikul tasandil, et tagada proovivõtt kalavarust vastavalt lõppkasutaja vajadustele.

Piirmäära ei kohaldata suurte pelaagiliste liikide ega anadroomsete ja katadroomsete liikide suhtes.

Ilma et see piiraks konkreetsemaid sätteid seoses piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames võetud rahvusvaheliste kohustustega, ei ole vaja koguda bioloogilisi andmeid teatavate rahvusvaheliselt kasutatavate kalavarude (v.a suured pelaagilised liigid ja pika rändega liigid) kohta, kui liidu osa on väiksem kui 10 %.

Liikmesriigid esitavad hinnangulised püügiandmed, mis on saadud harrastuskalapüüki käsitlevatest uuringutest, sealhulgas sellistest, mis on tehtud andmete kogumise raamistiku alusel, või saadud täiendavatest katseuuringutest kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Need uuringud võimaldavad hinnata harrastuskalapüügi osakaalu võrreldes tööndusliku saagiga kõigi selliste merepiirkonna liikide puhul, mille kohta liidu mitmeaastase programmi raames harrastuspüügi hinnangulisi andmeid nõutakse. Harrastuskalapüüki käsitlevate riiklike uuringute vorm ja ulatus, sealhulgas andmekogumisega seotud piirmäärad, kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

Piirmäära ei kohaldata selliste kalavarude harrastuspüügi suhtes, mis on hõlmatud taastamiskavade või mitmeaastaste majandamiskavadega, nagu näiteks suurte pelaagiliste liikide ja pika rändega liikide suhtes kohaldatavad kavad.

Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda sotsiaalvaldkonna ja majanduslikke andmeid, kui liikmesriigi kogutoodang on alla 1 % liidu kogutoodangu mahust ja väärtusest. Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest vähem kui 10 %. Lisaks võivad liikmesriigid, kelle vesiviljeluse kogutoodang on väiksem kui 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest, kindlaks määrata lihtsustatud meetodi, nagu näiteks katseuuringud, et ekstrapoleerida andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest rohkem kui 10 %.

Võrdlusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (10) kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.

Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda keskkonnaalaseid andmeid, kui liikmesriigi vesiviljeluse kogutoodang on alla 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest.

Võrdlusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.

Liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel (loetletud tabelis 10) ei ole kohustuslik, kui liikmesriigi osa liidu lubatud kogupüügist seoses uuringuga hõlmatud sihtliikidega on alla ettenähtud 3 % piirmäära. Kui lubatud kogupüüki ei ole kehtestatud, ei ole liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel kohustuslik, kui liikmesriigi osa kõigist eelmisel kolmel aastal toimunud liidu lossimistest (kalavaru või liigid) on alla ettenähtud 3 % piirmäära. Mitut liiki hõlmavate ja ökosüsteemi uuringute piirmäärad võib kindlaks määrata merepiirkonna tasandil.

Olenemata punktidest 2–7 võivad liikmesriigid sama merepiirkonna suhtes leppida kokku alternatiivsetes piirmäärades.

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1 A

Liidu vete kalavarud

Liik (tavanimetus)	Liik (teaduslik nimetus)	Piirkond (ICES, (11) IBSFC (12) või FAO (13) piirkonna kood), kus kalavaru asub, või kalavaru kood
Arktika idaosa, Norra meri ja Barentsi meri
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	I, II
Meriluts	Brosme brosme	I, II
Atlandi-Skandinaavia heeringas	Clupea harengus	I, II,
Tursk	Gadus morhua	I, II
Moiva	Mallotus villosus	I, II
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	I, II
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-II
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	I, II
Põhjaatlandi süsikas	Pollachius virens	I, II
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	I, II
Lõhe	Salmo salar	I, II
Harilik makrell	Scomber scombrus	II,
Kuldne meriahven	Sebastes marinus	I, II
Nokk-meriahven	Sebastes mentella	I, II
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa,
Skagerrak ja Kattegat
Meritobias	Ammodytidae	IIIa
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	IIIa
Heeringas	Clupea harengus	IIIa/22–24, IIIa
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	IIIa
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	IIIa
Punane merikukk	Aspitrigla cuculus	IIIa,
Tursk	Gadus morhua	IIIaN
Tursk	Gadus morhua	IIIaS
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IIIa
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IIIa
Merlang	Merlangius merlangus	IIIa
Euroopa merluus	Merluccius merluccius	IIIa,
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	IIIa
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IIIa
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa
Põhjaatlandi süsikas	Pollachius virens	IIIa
Lõhe	Salmo salar	IIIa
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IIIa
Harilik makrell	Scomber scombrus	IIIa
Sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	IIIa
Harilik merikeel	Solea solea	IIIa
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa
Norra tursik	Trisopterus esmarki	IIIa
Töönduslik püük: haid ja railased (14)	Selachii, Rajidae	IIIa
Läänemeri
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	22–32
Räim	Clupea harengus	22–24/25–29, 32/30/31/Riia laht
Harilik siig/põhjamere siig	Coregonus lavaretus	IIId
Rääbis	Coregonus albula	22–32
Tursk	Gadus morhua	22–24/25–32
Harilik soomuslest	Limanda limanda	22–32
Harilik ahven	Perca fluviatilis	IIId
Lest	Platichtys flesus	22–32
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	22–32
Harilik kammeljas	Psetta maxima	22–32
Lõhe	Salmo salar	22–31/32
Meriforell	Salmo trutta	22–32
Harilik koha	Sander lucioperca	IIId
Sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	22–32
Harilik merikeel	Solea solea	22
Kilu	Sprattus sprattus	22–32
Põhjameri ja La Manche'i idaosa
Meritobias	Ammodytidae	IV
Harilik merihunt	Anarhichas spp.	IV
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId
Hõbekala	Argentina spp.	IV
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	IV
Meriluts	Brosme brosme	IV
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId
Põhjamere garneel	Crangon crangon	IV, VIId
Huntahven	Dicentrarchus labrax	IV, VIId
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	IV
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IV
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IV
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	IV, VIId
Megrim	Lepidorhombus whiffiagonis	IV, VIId
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IV, VIId
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VIId
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV
Põhja-pikksaba	Macrourus berglax	IV
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV
Merlang	Merlangius merlangus	IV, VIId
Euroopa merluus	Merluccius merluccius	IV, VII
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	IV, VIId
Väikesuulest	Microstomus kitt	IV, VIId
Sinine molva	Molva dypterygia	IV
Harilik molva	Molva molva	IV
Harilik meripoisur	Mullus barbatus	IV, VIId
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	IV, VIId
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Kõik funktsionaalsed üksused
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IVa ida/IVa/IV
Suur kammkarp	Pecten maximus	VIId
Lima-niituimluts	Phycis blennoides	IV
Tavaline niituimluts	Phycis phycis	IV
Lest	Platichthys flesus	IV
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IV
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIId
Põhjaatlandi süsikas	Pollachius virens	IV
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IV, VIId
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	IV
Lõhe	Salmo salar	IV, VIId
Harilik makrell	Scomber scombrus	IV, VIId
Sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	IV, VIId
Meriahvenad	Sebastes mentella	IV
Harilik merikeel	Solea solea	IV
Harilik merikeel	Solea solea	VIId
Kilu	Sprattus sprattus	IV/VIId
Harilik stauriid	Trachurus trachurus.	IV, VIId
Ruuge merikukk	Trigla lucerna	IV
Norra tursik	Trisopterus esmarki	IV
Harilik peetrikala	Zeus faber	IV, VIId
Töönduslik püük: haid ja railased (14)	Selachii, Rajidae	IV, VIId
Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche'i lääneosa
Silepea	Alepocephalus bairdii	VI, XII
Meritobias	Ammodytidae	VIa
Hirvkala	Capros aper	V, VI,VII
Kammkarp	Pecten maximus	IV, VI, VII
Kammkarplane	Aequipecten opercularis	VII
Roosa ämblikkrabi	Maja squinado	V, VI,VII
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad
Harilik lintuim	Aphanopus spp.	Kõik püügipiirkonnad
Hõbekala	Argentina spp.	Kõik püügipiirkonnad
Kotkaskala	Argyrosomus regius	Kõik püügipiirkonnad
Punane merikukk	Aspitrigla cuculus	Kõik püügipiirkonnad
Limapead	Beryx spp.	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X ja IXa
Limapead	Beryx spp.	IXa ja X
Harilik taskukrabi	Cancer pagurus	Kõik püügipiirkonnad
Heeringas	Clupea harengus	VIa/VIaN/ VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj
Harilik meriangerjas	Conger conger	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X
Harilik meriangerjas	Conger conger	X
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	Kõik püügipiirkonnad
Šokolaadhai	Dalatias licha	Kõik püügipiirkonnad
Harilik astelrai	Dasyatis pastinaca	VII, VIII
Luits-nokkhai	Deania calcea	V, VI, VII, IX, X, XII
Huntahven	Dicentrarchus labrax	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud IX
Huntahven	Dicentrarchus labrax	IX
Lestlane	Dicologlossa cuneata	VIIIc, IX
Euroopa anšoovis	Engraulis encrasicolus	IXa (üksnes Cádiz)
Euroopa anšoovis	Engraulis encrasicolus	VIII
Harilik tumehai	Etmopterus spinax	VI, VII, VIII
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	VIId,e
Tursk	Gadus morhua	Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe-k
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	VI, VII
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	Kõik püügipiirkonnad
Euroopa homaar	Homarus gammarus	Kõik püügipiirkonnad
Oranž karekala	Hoplostethus atlanticus	Kõik püügipiirkonnad
Harilik lintuim	Lepidopus caudatus	IXa
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	VIIIc, IXa
Megrim	Lepidorhombus whiffiagonis	VI/VII, VIIIabd/VIIIc, IXa
Harilik soomuslest	Limanda limanda	VIIe/VIIa, f-h
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	VIIIc, IXa
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VI/VIIb-k, VIIIabd
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	VIIIc, IXa
Euroopa merikurat	Lophius piscatorious	IV, VI/VIIb-k, VIIIabd
Euroopa merikurat	Lophius piscatorious	VIIIc, IXa
Moiva	Mallotus villosus	XIV
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	Va/Vb
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	VIa/VIb/VIIa/VIIb-k
Merlang	Merlangius merlangus	VIII/IX, X
Merlang	Merlangius merlangus	Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe-k
Euroopa merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa
Merikeel	Microchirus variegatus	Kõik püügipiirkonnad
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV
Väikesuulest	Microstomus kitt	Kõik püügipiirkonnad
Sinine molva	Molva dypterygia	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X
Hispaania molva	Molva macrophthalma	X
Harilik molva	Molva molva	Kõik püügipiirkonnad
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	Kõik püügipiirkonnad
Tähnik kärphai	Mustelus asterias	VI, VII, VIII, IX
Harilik kärphai	Mustelus mustelus	VI, VII, VIII, IX
Musttäpp-kärphai	Mustelus punctulatus	VI, VII, VIII, IX
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VI funktsionaalne üksus
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VII funktsionaalne üksus
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VIII, IX funktsionaalne üksus
Harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa
Harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	VIIIc, IXa
Merikogerlased	Pagellus bogaraveo	IXa, X
Külmaveegarneelid	Pandalus spp.	Kõik püügipiirkonnad
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	IXa
Lima-niituimluts	Phycis blennoides	Kõik püügipiirkonnad
Tavaline niituimluts	Phycis phycis	Kõik püügipiirkonnad
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIa/VIIe/VIIfg
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIbc/VIIh-k/VIII, IX, X
Euroopa süsikas	Pollachius pollachius	Kõik piirkonnad, välja arvatud IX, X
Euroopa süsikas	Pollachius pollachius	IX, X
Põhjaatlandi süsikas	Pollachius virens	Va/Vb/IV, IIIa, VI
Põhjaatlandi süsikas	Pollachius virens	VII, VIII
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	X
Harilik kammeljas	Psetta maxima	Kõik püügipiirkonnad
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	V, XIV/VI
Harilik hiidlest	Hippoglossus hippoglossus	V, XIV
Lõhe	Salmo salar	Kõik püügipiirkonnad
Sardiin	Sardina pilchardus	VIIIabd/VIIIc, IXa
Tuunmakrell	Scomber colias	VIII, IX, X
Harilik makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX
Sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	Kõik püügipiirkonnad
Kuldne meriahven	Sebastes marinus	ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K).
Nokk-meriahven	Sebastes mentella	ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K)
Seepia	Sepia officinalis	Kõik püügipiirkonnad
Harilik merikeel	Solea solea	VIIa/VIIfg
Harilik merikeel	Solea solea	VIIbc/VIIhjk/IXa/VIIIc
Harilik merikeel	Solea solea	VIIe
Harilik merikeel	Solea solea	VIIIab
Merikogerlased	Sparidae	Kõik püügipiirkonnad
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	VIII, IX
Sinistauriid	Trachurus picturatus	VIII, IX, X
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa-c, e-k, VIIIabde/X
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	VIIIc, IXa
Tursik	Trisopterus spp.	Kõik püügipiirkonnad
Harilik peetrikala	Zeus faber	Kõik püügipiirkonnad
Töönduslik püük: haid ja railased (14)	Selachii, Rajidae	IV, VIId
Vahemeri ja Must meri
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	Kogu Vahemeri
Hiidlehthännak	Aristeomorpha foliacea	Kogu Vahemeri
Punakas aristiid	Aristeus antennatus	Kogu Vahemeri
Suursilm-kuldtriipahven	Boops boops	1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2
Harilik kuldmakrell	Coryphaena equiselis	Kogu Vahemeri
Harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus	Kogu Vahemeri
Huntahven	Dicentrarchus labrax	Kogu Vahemeri
Kähar muskuspolüüp	Eledone cirrhosa	1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1
Harilik muskuspolüüp	Eledone moschata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1
Euroopa anšoovis	Engraulis encrasicolus	Kogu Vahemeri
Euroopa anšoovis	Engraulis encrasicolus	Must meri GSA 29
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	2.2, 3.1
Kalmaar	Illex spp., Todarodes spp.	Kogu Vahemeri
Tuulehaug	Istiophoridae	Kogu Vahemeri
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	Kogu Vahemeri
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1
Merlang	Merlangius merlangus	Must meri GSA 29
Euroopa merluus	Merluccius merluccius	Kogu Vahemeri
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	1.1, 3.1
Kefaallased	Mugilidae	1.3, 2.1, 2.2, 3.1
Harilik meripoisur	Mullus barbatus	Kogu Vahemeri
Harilik meripoisur	Mullus barbatus	Must meri GSA 29
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	Kogu Vahemeri
Harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	Kogu Vahemeri
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Kogu Vahemeri
Besuugo	Pagellus erythrinus	Kogu Vahemeri
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	Kogu Vahemeri
Karamot-viburhännak	Penaeus kerathurus	3.1
Harilik kammeljas	Psetta maxima	Must meri GSA 29
Sardiin	Sardina pilchardus	Kogu Vahemeri
Harilik makrell	Scomber spp.	Kogu Vahemeri
Seepia	Sepia officinalis	Kogu Vahemeri
Harilik merikeel	Solea vulgaris	1.2, 2.1, 3.1
Kuld-merikoger	Sparus aurata	1.2, 3.1
Harilik spikaar	Spicara smaris	2.1, 3.1, 3.2
Kilu	Sprattus sprattus	Must meri GSA 29
Harilik ritsikvähk	Squilla mantis	1.3, 2.1, 2.2
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	Kogu Vahemeri
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	Must meri GSA 29
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	Kogu Vahemeri
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	Must meri GSA 29
Ruuge merikukk	Trigla lucerna	1.3, 2.2, 3.1
Merekarp	Veneridae	2.1, 2.2
Väike plankmudil	Aphia minuta	GSA 9,10,16 ja 19
Ateriin	Atherina spp.	GSA 9,10,16 ja 19
Väike tursik	Trisopterus minutus	Kõik piirkonnad
Töönduslik püük: haid ja railased (14)	Selachii, Rajidae	Kõik püügipiirkonnad

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1B

Liidu äärepoolseimate piirkondade kalavarud

Liik (tavanimetus)	Liik (teaduslik nimetus)
Prantsuse Guajaana
Punakas riffahven	Lutjanus purpureus
Garneelid	Farfantepenaeus subtilis
Varjukala	Cynoscion acoupa
Varjukala	Cynoscion steindachneri
Varjukala	Cynoscion virescens
Hammassägalased	Ariidae
Surinami kolmsaba	Lobotes surinamensis
Uriseja	Genyatremus luteus
Robalod	Centropomus spp.
Kivikohad	Serranidae
Meripoisurid	Mugil spp.
Guadeloupe ja Martinique
Riffahvenad	Lutjanidae
Urisejalased	Haemulidae
Kivikohad	Serranidae
Vöödiline tiibkala	Pterois volitans
Tuunilaadsed liigid	Scombridae
Sinine marliin	Makaira nigricans
Harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus
Réunion ja Mayotte
Riffahvenad	Lutjanidae
Kivikohad	Serranidae
Tuunilaadsed liigid	Scombridae
Mõõkkala	Xiphias gladius
Purikalalased	Istiophoridae
Harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus
Harilik selar	Selar crumenophthalmus
Assoorid, Madeira ja Kanaari saared
Tuunmakrell	Scomber colias
Sardinellad	Sardinella maderensis
Harilik stauriid	Trachurus spp.
Sardiin	Sardina pilchardus
Harilik aarakala	Sparisoma cretense
Liudkodalased	Patellidae

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1C

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalasse kuuluvate ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaste merepiirkondade kalavarud

IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Thunnus albacares	Kulduim-tuun	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Thunnus obesus	Suursilm-tuun	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Katsuwonus pelamis	Vööttuun	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Thunnus orientalis	Idatuun	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Xiphias gladius	Mõõkkala	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Makaira nigricans (või mazara)	Sinine marliin	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Makaira indica	Must marliin	Vaikse ookeani idaosa	kõrge
Tetrapturus audax	Vöödiline odanina	Vaikse ookeani idaosa	kõrge

ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Thunnus albacares	Kulduim-tuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Thunnus obesus	Suursilm-tuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Katsuwonus pelamis	Vööttuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Thunnus thynnus	Harilik tuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Xiphias gladius	Mõõkkala	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Makaira nigricans (või mazara)	Sinine marliin	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Istiophorus albicans	Purikala	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Tetrapturus albidus	Valge odanina	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Prionace glauca	Sinihai	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Auxis rochei	Kuul-makrelltuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Sarda sarda	Atlandi pelamiid	Atlandi ookean ja külgnevad mered	kõrge
Euthynnus alleteratus	Atlandi väiketuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Thunnus atlanticus	Atlandi tuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Orcynopsis unicolor	Klaarpelamiid	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Scomberomorus brasiliensis	Brasiilia kuningmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Scomberomorus regalis	Lääneatlandi kuningmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Auxis thazard	Fregatt-makrelltuun	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Scomberomorus cavalla	Kavalla-kuningmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Scomberomorus tritor	Lääneaafrika kuningmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Scomberomorus maculatus	Tähniline kuningmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Acanthocybium solandri	Vahuu	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine
Coryphaena hippurus	Harilik kuldmakrell	Atlandi ookean ja külgnevad mered	keskmine

NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratletud kalavarud	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Gadus morhua	Tursk	NAFO 2J 3KL	madal
Gadus morhua	Tursk	NAFO 3M	kõrge
Gadus morhua	Tursk	NAFO 3NO	kõrge
Gadus morhua	Tursk	NAFO 3Ps	kõrge
Gadus morhua	Tursk	NAFO SA1	kõrge
Glyptocephalus cynoglossus	Pikklest	NAFO 3NO	kõrge
Glyptocephalus cynoglossus	Pikklest	NAFO 2J3KL	madal
Hippoglossoides platessoides	Harilik karelest	NAFO 3LNO	kõrge
Hippoglossoides platessoides	Harilik karelest	NAFO 3M	kõrge
Limanda ferruginea	Ruske soomuslest	NAFO 3LNO	keskmine
Coryphaenoides rupestris	Kalju-tömppeakala	NAFO SA0 + 1	madal
Macrourus berglax	Põhja-pikksaba	NAFO SA2 + 3	kõrge
Pandalus borealis	Harilik süvameregarneel	NAFO 3LNO	kõrge
Pandalus borealis	Harilik süvameregarneel	NAFO 3M	kõrge
Amblyraja radiata	Täht-sünkrai	NAFO 3LNOPs	kõrge
Reinhardtius hippoglossoides	Süvalest	NAFO 3KLMNO	kõrge
Reinhardtius hippoglossoides	Süvalest	NAFO SA1	kõrge
Hippoglossus hippoglossus	Harilik hiidlest	NAFO SA1	madal
Sebastes mentella	Meriahvenad	NAFO SA1	kõrge
Sebastes spp.	Meriahvenad	NAFO 3LN	kõrge
Sebastes spp.	Meriahvenad	NAFO 3M	kõrge
Sebastes spp.	Meriahvenad	NAFO 3O	kõrge
Urophycis tenuis	Valge ameerikaluts	NAFO 3NO	kõrge
Mallotus villosus	Moiva	NAFO 3NO	kõrge
Beryx spp.	Limapead	NAFO 6G	kõrge
Illex illecebrosus	Lühiuimkalmaar	NAFO alapiirkonnad 3 + 4	madal
Salmo salar	Lõhe	NAFO S1+ ICESi alapiirkond XIV, NEAF, NASCO	kõrge

FAO mereala 34 – Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Brachydeuterus spp.	Urisejalased	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Caranx spp.	Sälgmakrellid	34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Cynoglossus spp.	Koerakeeled	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Decapterus spp.	Sigarstauriidid	34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Dentex canariensis	Kanaari hammasahven	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	keskmine
Dentex congoensis	Kongo hammasahven	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	keskmine
Dentex macrophthalmus	Suursilm-hammasahven	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Dentex maroccanus	Maroko hammasahven	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	keskmine
Dentex spp.	Hammasahvenad	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Engraulis encrasicolus	Euroopa anšoovis	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Epinephelus aeneus	Valgevööt-kivikoha	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Ethmalosa fimbriata	Bonga	34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Farfantepenaeus notialis	Viburhännak	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Galeoides decadactylus	Rehauim	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Loligo vulgaris	Harilik ebakalmaar	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Merluccius polli	Senegali merluus	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Merluccius senegalensis	Senegali merluus	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Merluccius spp.	Merluusid	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	keskmine
Octopus vulgaris	Harilik kaheksajalg	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Pagellus acarne	Lääneaafrika besuugo	34.1.1	kõrge
Pagellus bellottii	Lääneaafrika besuugo	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Pagellus bogaraveo	Besuugo	34.1.1	keskmine
Pagellus spp.	Besuugo	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Pagrus caeruleostictus	Sinitähniline merikoger	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Parapenaeus longirostris	Roosa süvahännak	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Pomadasys incisus	Triibuline uriseja	34.1.1	keskmine
Pomadasys spp.	Urisejalased	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Pseudotolithus spp.	Kaptenkalad	34.1.1	kõrge
Sardina pilchardus	Sardiin	34.1.1, 34.1.3	kõrge
Sardinella aurita	Ümar sardinell	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Sardinella maderensis	Madeira sardinell	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Scomber japonicus	Jaapani makrell	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Scomber spp.	Muud makrellid	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Sepia hierredda	Seepia	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Sepia officinalis	Harilik seepia	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Sepia spp.	Seepiad	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	keskmine
Sparidae	Kagu-Atlandi pagrus	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Sparus spp.	Kagu-Atlandi pagrus	34.1.1	kõrge
Trachurus trachurus	Harilik stauriid	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Trachurus trecae	Cunène stauriid	34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6	kõrge
Umbrina canariensis	Kanaari umbriin	34.3.3–6	keskmine

SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Dissostichus eleginoides	Patagoonia kihvkala	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Beryx spp.	Limapead	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Chaceon spp.	Punakrabid	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Pseudopentaceros richardsoni	Harilik kultkala	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Helicolenus spp.	Liftahven	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Hoplostethus atlanticus	Oranž karekala	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Trachurus spp.	Harilik stauriid	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Scomber spp.	Harilik makrell	Atlandi ookeani kaguosa	kõrge
Polyprion americanus	Ameerika vrakkahven	Atlandi ookeani kaguosa	keskmine
Jasus tristani	Tristan da Cunha kaljulangust	Atlandi ookeani kaguosa	keskmine
Lepidotus caudatus	Lintuim	Atlandi ookeani kaguosa	keskmine
Schedophilus ovalis	Keiser-salpkala	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Schedophilus velaini	Salpkala	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Allocyttus verucossus	Süvapeetrikala	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Neocyttus romboidales		Atlandi ookeani kaguosa
Allocyttus guineensis		Atlandi ookeani kaguosa
Pseudocyttu smaculatus		Atlandi ookeani kaguosa
Emmelichthys nitidus	Lõuna-punasilm	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Ruvettus pretiosus	Rasvakala	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Promethichthys prometheus	Gempüül	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Macrourus spp.	Pikksabad	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Antimora rostrata	Sinine antimora	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Epigonus spp.	Must kardinal	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Merluccius spp.	Euroopa merluus	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Notopogon fernandezianus	Notopogon fernandezianus	Atlandi ookeani kaguosa	madal
Octopodidae ja Loliginidae	Kaheksajalad ja kalmaarid	Atlandi ookeani kaguosa	madal

WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimetus

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteet

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Thunnus orientalis

Idatuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Xiphias gladius

Mõõkkala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Makaira nigricans (või mazara)

Sinine marliin

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Makaira indica

Must marliin

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Tetrapturus audax

Vöödiline odanina

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Acanthocybium solandri

Vahuu

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Elagatis bipinnulata

Ebaseriool

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Lepidocybium flavobrunneum

Gempüüllane

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Lampris regius

Harilik läikkala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Mola mola

Harilik kuukala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Istiophorus platypterus

Purikala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Tetrapturus angustirostris

Lühikoon-odanina

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Ruvettus pretiosus

Rasvakala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

keskmine

Prionace glauca

Sinihai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Carcharhinus longimanus

Pikkuim-hallhai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Carcharhinus falciformis

Siid-hallhai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Alopias superciliosus

Suursilm-rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Alopias vulpinus

Harilik rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

Alopias pelagicus

Avavee-rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

kõrge

NB! WCPFi puhul tuleb õngejadalaevadele lisada järgmised aruandlusnõuded:

1)	Ujukitevaheliste haruliinide arv. Ujukitevaheliste haruliinide arv tuleb märkida iga loomuse kohta.

Püütud kalade arv loomuse kohta järgmiste liikide puhul: pikkuim-tuun (Thunnus alalunga), suursilm-tuun (Thunnus obesus), atlandi väiketuun (Katsuwonus pelamis), kulduim-tuun (Thunnus albacares), vöödiline odanina (Tetrapturus audax), sinine marliin (Makaira mazara), must marliin (Makaira indica) ja mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai, siid-hallhai, pikkuim-hallhai, makohaid, rebashaid, harilik heeringahai (20° lõunalaiusest lõuna pool, kui bioloogiliste andmete kohaselt ei ole mõni muu geograafiline piir asjakohasem), vasarhaid (Sphyrnidae perekond, indopatsi vasarhai, hiid-vasarhai ja harilik vasarhai), vaalhai ja muud, komisjoni määratud liigid.

Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta on registreeritud, tuleb märkida ka püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta liikide kaupa. Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta ei ole registreeritud, tuleb hinnata püütud kala kogukaalu või keskmist kaalu loomuse kohta liikide kaupa ning märkida hinnangulised andmed. Kogukaal või keskmine kaal tähendab pigem üldkaalu kui töödeldud massi.

WECAFC (Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Panulirus argus	Langust	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Strombus gigas	Suur tiibkodalane	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Shark-like Selachii, Rajidae	Haid ja railased	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Coryphaena hippurus	Harilik kuldmakrell	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Acanthocybium solandri	Vahuu	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Epinephelus guttatus	Tähniline kivikoha	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Lutjanus vivanus	Riffahven	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Lutjanus buccanella	Riffahven	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Lutjanus campechanus	Punakas riffahven	Atlandi ookeani lääne- ja keskosa	kõrge
Penaeus subtilis	Viburhännakud	Prantsuse Guajaana majandusvöönd	kõrge

IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon)

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Thunnus albacares	Kulduim-tuun	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Thunnus obesus	Suursilm-tuun	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Katsuwonus pelamis	Vööttuun	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Xiphias gladius	Mõõkkala	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Makaira nigricans (või mazara)	Sinine marliin	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Makaira indica	Must marliin	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Tetrapturus audax	Vöödiline odanina	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Istiophorus platypterus	Purikala	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Auxis rochei	Kuul-makrelltuun	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Auxis thazard	Fregatt-makrelltuun	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Euthynnus affinis	Tähniline väiketuun	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Thunnus tonggol	Austraalia tuun	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Scomberomorus guttatus	India kuningmakrell	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Scomberomorus commerson	Vöödiline kuningmakrell	India ookeani lääne- ja idaosa	keskmine
Prionace glauca	Sinihai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Alopias superciliosus	Suursilm-rebashai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Carcharhinus falciformes	Siid-hallhai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Carcharhinus longimanus	Pikkuim-hallhai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Alopias pelagicus	Avavee-rebashai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge
Sphyrna lewini	Indopatsi vasarhai	India ookeani lääne- ja idaosa	kõrge

Muud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.				Bioloogiliste andmete kogumise sagedus
Teaduslik nimetus	Üldnimetus	Geograafiline ala	Prioriteet	Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
Trachurus murphyi	Tšiili stauriid	SPRFMO konventsiooni ala	kõrge
Euphausia superba	Tavaline hiilgevähk	CCAMLRi konventsiooni ala	kõrge
Dissostichus spp. Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni	Kihvkalad	CCAMLRi konventsiooni ala	kõrge
Champsocephalus gunnari	Haugjääkala	CCAMLRi konventsiooni ala	madal
Kalade, limuste, koorikloomade ja muude sessiilsete liikide varud pädevuspiirkonnas, välja arvatud: i) sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide kalandusjurisdiktsiooni alla vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikli 77 lõikele 4; ii) pika rändega liigid, mis on loetletud ÜRO 1982. aasta mereõiguste konventsiooni 1. lisas.		SIOFA konventsiooni ala

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1D

Liigid, mida jälgitakse liidu kaitseprogrammide või rahvusvaheliste kohustuste raames

Üldnimetus	Teaduslik nimetus	Piirkond/piirkondlik kalandusorganisatsioon	Õigusraamistik
Luukalad	Teleostei
Tuurlased	Acipenser spp.	Vahemeri ja Must meri; Läänemeri; OSPAR II, IV	Barcelona konventsiooni (15) II lisa, Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; OSPAR; (16) HELCOM (17)
Silepealased	Alepocephalidae	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul (18)
Bairdi silepea	Alepocephalus Bairdii	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Risso silepea	Alepocephalus rostratus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Pontose aloosa	Alosa immaculata	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Euroopa aloosa	Alosa alosa	OSPAR II, III, IV	OSPAR
Harilik siig	Coregonus lavaretus	OSPAR II	OSPAR
Tursk	Gadus morhua	OSPAR II, III; Läänemeri	OSPAR; HELCOM
Täpiline merihobuke/Musta mere merihobuke	Hippocampus guttulatus (sünonüüm: Hippocampus ramulosus)	OSPAR II, III, IV, V	OSPAR
Harilik merihobuke	Hippocampus hippocampus	OSPAR II, III, IV, V	OSPAR
Tanaisi aloosa	Alosa tanaica	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Antimora	Antimora rostrata	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Süsisaba	Aphanopus carbo	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Harilik lintuim	Aphanopus intermedius	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Vähid	Astacus spp.	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Ateriin	Atherina pontica	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Harilik tuulehaug	Belone belone euxini Günther	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Limapead	Beryx spp.	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Habemik nirkkala	Cataetyx laticeps	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Euroopa rääbis	Coregonus albula	Läänemeri	Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus
Merivarblane	Cyclopterus lumpus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Harilik peitelhammas	Diplodus annularis	Vahemeri	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006 (19) (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Nõgusnina-peitelhammas	Diplodus puntazzo	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Suur peitelhammas	Diplodus sargus	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Kaksvööt-peitelhammas	Diplodus vulgaris	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Patagoonia kihvkala	Dissostichus eleginoides	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Antarktika kihvkala	Dissostichus mawsoni	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Kivikohad	Epinephelus spp.	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Must kardinal	Epigonus telescopus	Kõik piirkonnad	Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Mudillased	Gobiidae	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Harilik hiidlest	Hippoglossus hippoglossus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Oranž karekala	Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad; OSPAR I, V	Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Vahemere saagkõht	Hoplosthetus mediterraneus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Lintuim	Lepidopus caudatus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Marmor-leetekoger	Lithognathus mormyrus	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Kuld-tintkefaal	Liza aurata	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Teravnina-tintkefaal	Liza saliens	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Vöödiline lükood	Lycodes esmarkii	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Muud pikksabad kui kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba	Macrouridae other than Coryphaenoides rupestris ja Macrourus berglax	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Põhja-pikksaba	Macrourus berglax	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Merlang	Merlangius merlangus	Läänemeri ja Must meri	Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri	OSPAR; HELCOM
Atlandi lõhe e. lõhi	*Salmo salar	OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri	OSPAR; HELCOM
Harilik tuun	*Thunnus thynnus	OSPAR V	OSPAR; HELCOM
Sinine molva	Molva dypterygia	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Mora	Mora moro	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Meripoisurid	Mugil spp.	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Gempüüllane	Nesiarchus nasutus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Okasturilane	Notocanthus chemnitzii	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Meritint	Osmerus eperlanus	Läänemeri	Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus, HELCOM
Hispaania besuugo	Pagellus acarne	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Mustlaik-besuugo	Pagellus bogaraveo	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Harilik pagrus	Pagrus pagrus	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Sinikala	Pomatomus saltatrix	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Väike meriahven	Sebastes viviparus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Beluuga	Huso huso	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Atlandi okasahven	Trachyscorpia cristulata	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Merikogerlased	Brama spp.	GSA 1.1, 1.2, 1.3 ja Must meri GSA 29	Nõukogu määruse (EÜ) nr 894/97 (20) VIII lisa
Tuunmakrell	Scomber colias Gmelin	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Kristallmudil	Crystallogobius linearis	Must meri	Riiklikud majandamiskavad
Euroopa meritont	Chimaera monstrosa	Läänemeri	HELCOM
Euroopa aloosa	Alosa alosa	Läänemeri	HELCOM
Vintaloosa e. vinträim	Alosa fallax	Läänemeri	HELCOM
Sügisel kudev räim	Clupea harengus subsp.	Läänemeri	HELCOM
Abakala	Abramis ballerus	Läänemeri	HELCOM
Harilik viidikas	Alburnus alburnus	Läänemeri	HELCOM
Tõugjas	Aspius aspius	Läänemeri	HELCOM
Harilik pardkala	Barbus barbus	Läänemeri	HELCOM
Rünt	Gobio gobio	Läänemeri	HELCOM
Nugakala	Pelecus cultratus	Läänemeri	HELCOM
Harilik lepamaim	Phoxinus phoxinus	Läänemeri	HELCOM
Vimb	Vimba vimba	Läänemeri	HELCOM
Harilik hink	Cobitis taenia	Läänemeri	HELCOM
Forell	Salmo trutta	Läänemeri	HELCOM
Rääbis	Coregonus albula	Läänemeri	HELCOM
Siig	Coregonus balticus, sünonüüm: Coregonus lavaretus, rändav liik	Läänemeri	HELCOM
Harilik siig	Coregonus maraena, sünonüüm: Coregonus lavaretus, paikne liik	Läänemeri	HELCOM
Siig	Coregonus pallasii	Läänemeri	HELCOM
Meritint	Osmerus eperlanomarinus	Läänemeri	HELCOM
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	Läänemeri	HELCOM
Raudkiisk	Spinachia spinachia	Läänemeri	HELCOM
Madusabanõel	Entelurus aequoreus	Läänemeri	HELCOM
Harilik madunõel	Nerophis ophidion	Läänemeri	HELCOM
Liimuk-madunõel	Nerophis lumbriciformis	Läänemeri	HELCOM
Suur merinõel	Syngnathus acus	Läänemeri	HELCOM
Harilik merinõel	Syngnathus typhle	Läänemeri	HELCOM
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	Läänemeri	HELCOM
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	Läänemeri	HELCOM
Euroopa süsikas	Pollachius pollachius	Läänemeri	HELCOM
Harilik molva	Molva molva	Läänemeri	HELCOM
Suttlimusk	Lumpenus lampretaeformis	Läänemeri	HELCOM
Kuldne meriahven	Sebastes marinus	Läänemeri	HELCOM
Väike meriahven	Sebastes viviparus	Läänemeri	HELCOM
Harilik võldas	Cottus gobio	Läänemeri	HELCOM
Kirjuuim-võldas	Cottus poecilopus	Läänemeri	HELCOM
Euroopa nolgus	Myoxocephalus scorpius	Läänemeri	HELCOM
Meripühvel	Taurulus bubalis	Läänemeri	HELCOM
Merihärg	Triglopsis quadricornis	Läänemeri	HELCOM
Merivarblane	Cyclopterus lumpus	Läänemeri	HELCOM
Pullukala	Liparis liparis	Läänemeri	HELCOM
Montagu kulleskala	Liparis montagui	Läänemeri	HELCOM
Harilik peetrikala	Zeus faber	Läänemeri	HELCOM
Harilik huntahven	Dicentrarchus labrax	Läänemeri	HELCOM
Laiguline huulkala	Labrus bergylta	Läänemeri	HELCOM
Sinakas huulkala	Labrus mixtus	Läänemeri	HELCOM
Lauk-sälkhuulkala	Symphodus melops	Läänemeri	HELCOM
Harilik merilohe	Trachinus draco	Läänemeri	HELCOM
Merihunt	Anarhichas lupus	Läänemeri	HELCOM
Meritobias	Ammodytes marinus	Läänemeri	HELCOM
Väike tobias	Ammodytes tobianus	Läänemeri	HELCOM
Laikmudilake	Pomatoschistus pictus	Läänemeri	HELCOM
Kuul-makrelltuun	Auxis rochei	Läänemeri	HELCOM
Atlandi väiketuun	Euthynnus alleteratus	Läänemeri	HELCOM
Klaarpelamiid	Orcynopsis unicolor	Läänemeri	HELCOM
Harilik makrell	Scomber scombrus	Läänemeri	HELCOM
Harilik hiidlest	Hippoglossus hippoglossus	Läänemeri	HELCOM
Mõõkkala	Xiphias gladius	Läänemeri	HELCOM
Must tsentroloof	Centrolophus niger	Läänemeri	HELCOM
Kõhrkalad	Chondrichthyes
Salesaagrai	Anoxypristis cuspidata	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Luits-nokkhai	Deania calcea	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Ronkjas tumehai	Etmopterus pusillus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Väike saagrai	Pristis clavata	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Roheline saagrai	Pristis zijsron	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Norra rai	Raja (Dipturus) nidarosiensis	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Ogarai	Raja clavata	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM
Musterrai	Raja undulata	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Avavee-rebashai	Alopias pelagicus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Suursilm-rebashai	Alopias superciliosus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Harilik rebashai	Alopias vulpinus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM
Tähtrai	Amblyraja radiata	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Islandi koerhailane	Apristurus spp.	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Siid-hallhai	Carcharhinus falciformis	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Galapagose hallhai	Carcharhinus galapagensis	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Pikkuim-hallhai	Carcharhinus longimanus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Leetseljaku-hallhai	Carcharhinus plumbeus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Harilik liivhai	Carcharias taurus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Mõrtsukhai	Carcharodon carcharias	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Kare astelhai	Centrophorus granulosus	Kõik ookeanid ja mered	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa; OSPAR
Astelhaid	Centrophorus spp.	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	Kõik ookeanid ja mered	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR
Must koletishai	Centroscyllium fabricii	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük
Portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; OSPAR
Pikk-koon-süvahai	Centroscymnus crepidater	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Hiidhai	Cetorhinus maximus	Kõik ookeanid ja mered	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR; HELCOM
Euroopa meritont	Chimaera monstrosa	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Mantelhai	Chlamydoselachus anguineus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Šokolaadhai	Dalatias licha	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Astelrai	Dasyatis pastinaca	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; HELCOM
Luits-nokkhai	Deania calcea	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük
Sile tiibrai	Dipturus batis	Kõik ookeanid ja mered	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR; HELCOM
Valgerai	*Rostroraja alba	OSPAR II, III, IV	OSPAR
Suur tumehai	Etmopterus princeps	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Harilik tumehai	Etmopterus spinax	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM
Haamerhai	Eusphyra blochii	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Supihai	Galeorhinus galeus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM
Mustsuu-koerhai	Galeus melastomus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük
Hiir-saaghai	Galeus murinus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük
Liblikrai	Gymnura altavela	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Pärlhai	Heptranchias perlo	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa
Harilik kammhai	Hexanchus griseus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM
Suursilm-merijänes	Hydrolagus mirabilis	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Lühiuim-makohai	Isurus oxyrinchus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Pikkuim-makohai	Isurus paucus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Harilik heeringahai	Lamna nasus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM
Ümar helerai	Leucoraja circularis	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Malta rai	Leucoraja melitensis	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Alfredi sarvikrai	Manta alfredi	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Hiid-sarvikrai	Manta birostris	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Väike merisarvik	Mobula eregoodootenkee	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Atlandi merisarvik	Mobula hypostoma	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Astelsaba-merisarvik	Mobula japanica	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Lühiuim-merisarvik	Mobula kuhlii	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Vahemere merisarvik	Mobula mobular	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Munki merisarvik	Mobula munkiana	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Guinea merisarvik	Mobula rochebrunei	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Sirpuim-merisarvik	Mobula tarapacana	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Silesaba-merisarvik	Mobula thurstoni	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Tähnik kärphai	Mustelus asterias	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa
Harilik kärphai	Mustelus mustelus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa
Musttäpp-kärphai	Mustelus punctulatus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa
Saagsabahai	Galeus melanostomus	Läänemeri	HELCOM
Harilik koerhai	Scyliorhinus canicula	Läänemeri	HELCOM
Täht-sünkrai	Amblyraja radiata	Läänemeri	HELCOM
Šagrään-helerai	Leucoraja fullonica	Läänemeri	HELCOM
Harilik elektrirai	Torpedo marmorata	Läänemeri	HELCOM
Puriuim-vinkelhai	Oxynotus paradoxus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul
Väikehammas saagrai	Pristis pectinata	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Harilik saagrai	Pristis pristis	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Krokodillhai	Pseudocarcharias kamoharai	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Ulgurai	Pteroplatytrygon violacea	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Leht-väikerai	Raja fyllae	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Arktika rai	Raja hyperborea	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Norra rai	Raja nidarosiensus	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Täpiline rai	Raja montagui	OSPAR I, II, III, IV	OSPAR; HELCOM
Vaalhai	Rhincodon typus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Mustlõug-logardrai	Rhinobatos cemiculus	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Harilik logardrai	Rhinobatos rhinobatos	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Atlandi nokistont	Rhinochimaera atlantica	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Valgerai	Rostroraja alba	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Lühikoon-hammashai	Scymnodon ringens	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük
Muud haid	Selachimorpha (või Selachii), Batoidea (määratakse kindlaks liikide kaupa lossimis-, uuringu- või püügiandmete põhjal)	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM
Atlandi polaarhai	Somniosus microcephalus	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM
Suur vasarhai	Sphyrna lewini	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Hiid-vasarhai	Sphyrna mokarran	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Harilik vasarhai	Sphyrna zygaena	Kõik ookeanid	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis
Harilik ogahai	Squalus acanthias	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa; OSPAR HELCOM
Saagselg-ingelhai	Squatina aculeata	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Täpik-ingelhai	Squatina oculata	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa
Euroopa ingelhai	Squatina squatina	Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri	Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR HELCOM
Merisutt	Petromyzon marinus	OSPAR I, II, III, IV	OSPAR; HELCOM
Jõesilm	Lampetra fluviatilis	Läänemeri	HELCOM
Imetajad	Mammalia
Vaalalised – kõik liigid	Cetacea – kõik liigid	Kõik püügipiirkonnad	Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (21)
Kääbusvaal	Balaenoptera acutorostrata	Vahemeri	GFCM (22) soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Grööni vaal	Balaena mysticetus	OSPAR I	OSPAR
Sinivaal	Balaenoptera musculus	Kogu OSPAR	OSPAR
Silevaal	Eubalaena glacialis	Kogu OSPAR	OSPAR
Vaal	Balaenoptera borealis	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Finnvaal	Balaenoptera physalus	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Harilik delfiin	Delphinus delphis	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Silevaal	Eubalaena glacialis	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Pikkuim pilootvaal	Globicephala melas	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Halldelfiin	Grampus griseus	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Kašelott	Kogia simus	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Küürvaal	Megaptera novaeangliae	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Nokisvaal	Mesoplodon densirostris	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Mõõkvaal	Orcinus orca	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Pringel	Phocoena phocoena	Vahemeri; OSPAR II, III	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa; direktiiv 92/43/EMÜ; OSPAR
Kašelott	Physeter macrocephalus	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Valemõõkvaal	Pseudorca crassidens	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Vööt-eeldelfiin	Stenella coeruleoalba	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Kurdhammasdelfiin	Steno bredanensis	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Afaliin	Tursiops truncatus	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Nokisvaal	Ziphius cavirostris	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Munkhüljes	Monachus monachus	Kõik püügipiirkonnad	GFCM soovitus 35/2011/5 ning Barcelona konventsiooni II lisa; direktiiv 92/43/EMÜ
Saimaa hülged	Phoca hispida saimensis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ
Hallhüljes	Halichoerus grypus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ
Randal	Phoca vitulina	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ
Läänemere viigerhüljes	Phoca hispida bottnica	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ
Linnud	Aves
Portugali tormilind	Calonectris borealis	Kõik püügipiirkonnad	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (23)
Kormoran	Phalacrocorax carbo	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Suula	Morus bassanus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Lunn	Fratercula arctica	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Baleaari tormilind	Puffinus mauretanicus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Naerukajakas	Larus ridibundus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Mustvaeras	Melanitta nigra	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Karikormoran	Phalacrocorax aristotelis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Mustkõht-tormilind	Ardenna gravis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Põhja-tormilind	Puffinus puffinus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Jää-tormilind	Fulmarus glacialis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Atlantise tormilind	Calonectris diomedea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Peegel-tormilind	Ardenna grisea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Vahemere tormilind	Puffinus yelkouan	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Vahemere kajakas	Larus audouinii	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Läänesõtkas	Bucephala islandica	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Nõgi-tormilind	Bulweria bulwerii	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Sõtkas	Bucephala clangula	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Hõbekajakas	Larus argentatus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Jääkajakas	Larus hyperboreus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Merikajakas	Larus marinus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Suuränn	Catharacta skua	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Merivart	Aythya marila	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Punapea-vart	Aythya ferina	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Tõmmukajakas	Larus fuscus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Väikealk	Alle alle	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Pikksaba-änn	Stercorarius longicaudus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Alk	Alca torda	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Söödikänn	Stercorarius parasiticus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Järvekaur	Gavia arctica	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Troopika-tormilind	Puffinus lherminieri	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Krüüsel	Cepphus grylle	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Mustvaeras	Melanitta americana	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Mustkael-pütt	Podiceps nigricollis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Koldjalg-hõbekajakas	Larus cachinnans	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Hahk	Somateria mollissima	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Lõunatirk	Uria aalge	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Jääkaur	Gavia immer	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Jääkoskel	Mergus merganser	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tuttpütt	Podiceps cristatus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Kärestikuaul	Histrionicus histrionicus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Sarvikpütt	Podiceps auritus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Polaarkajakas	Larus glaucoides	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Kuninghahk	Somateria spectabilis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Aul	Clangula hyemalis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Karbuskajakas	Larus melanocephalus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Kalakajakas	Larus canus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Rohukoskel	Mergus serrator	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Hallpõsk-pütt	Podiceps grisegena	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Punakurk-kaur	Gavia stellata	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Salenokk-kajakas	Larus genei	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Kirjuhahk	Polysticta stelleri	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Laisaba-änn	Stercorarius pomarinus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Põhjatirk	Uria lomvia	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tõmmuvaeras	Melanitta fusca	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tundrakaur	Gavia adamsii	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Lõuna-hõbekajakas	Larus michahellis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Madeira tormilind	Pterodroma madeira	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Stepikajakas	Larus ichthyaetus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Kaljukajakas	Rissa tridactyla	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Pelikan	Pelecanus onocrotalus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Põhja-tormipääsu	Oceanodroma leucorhoa	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Puna-veetallaja	Phalaropus fulicarius	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Veetallaja	Phalaropus lobatus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Lõuna-tormipääsu	Oceanites oceanicus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Randtiir	Sterna paradisaea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tõmmu-tormipääsu	Hydrobates castro	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Mustviires	Chlidonias niger	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Räusktiir	Hydroprogne caspia	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Naerutiir	Gelochelidon nilotica	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Jõgitiir	Sterna hirundo	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Desertase tormilind	Pterodroma deserta	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Vandelkajakas	Pagophila eburnea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Liivatiir	Thalasseus bengalensis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Väikekajakas	Hydrocoloeus minutus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Väiketiir	Sternula albifrons	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Assoori tormipääsu	Hydrobates monteiroi	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Roosatiir	Sterna dougallii	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Roosakajakas	Rhodostethia rosea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Harksaba-kajakas	Xema sabini	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tutt-tiir	Thalasseus sandvicensis	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Eskimo kajakas	Larus thayeri	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Valgekulm-tormipääsu	Pelagodroma marina	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Atlandi tormipääsu	Hydrobates pelagicus	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 2009/147/EÜ
Tõmmukajakas	Larus fuscus fuscus	OSPAR I	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Vandelkajakas	Pagophila eburnea	OSPAR I	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Kirjuhahk	Polysticta stelleri	OSPAR I	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Väike-tormilind	Puffinus assimilis baroli (auct.incert.)	OSPAR V	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Baleaari tormilind	Puffinus mauretanicus	OSPAR II, III, IV, V	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Kaljukajakas	Rissa tridactyla	OSPAR I, II,	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Roosatiir	Sterna dougallii	OSPAR II, III, IV, V	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Lõunatirk	Uria aalge – Iberian population (sünonüümid: Uria aalge albionis, Uria aalge ibericus)	OSPAR IV	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Põhjatirk	Uria lomvia	OSPAR I	OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest
Roomajad	Reptilia
Merikilpkonn	Lepidochelys kempii	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Merikilpkonn	Caretta caretta	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR
Nahkkilpkonn	Dermochelys coriacea	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR
Karettkilpkonn	Eretmochelys imbricata	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Rohekilpkonn	Chelonia mydas	Kõik püügipiirkonnad	Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Kolmküüniskilpkonn	Trionyx triunguis	Vahemeri	GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa
Limused	Mollusca
Veenuskarp	Chamelea gallina	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Donacilla cornea	Donacilla cornea	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Kaheksajalg	Eledone spp.	Kõik püügipiirkonnad	Riiklikud majandamiskavad
Vahemere rannakarp	Mytilus galloprovincialis	Kogu Vahemeri	Riiklikud majandamiskavad
Vahemere rannakarp	Mytilus galloprovincialis	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Mereliud	Patella spp.	Vahemeri	Barcelona konventsiooni II lisa
Meritigu	Rapana venosa	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Südakarp	Acanthocardia tuberculata	Kõik püügipiirkonnad	Riiklikud majandamiskavad
Ogakodalased	Bolinus brandaris	Kõik püügipiirkonnad	Riiklikud majandamiskavad
Harilik ebaveenuskarp	Callista chione	Kõik püügipiirkonnad	Riiklikud majandamiskavad
Donax trunculus	Donax trunculus	Kõik püügipiirkonnad	Riiklikud majandamiskavad
Islandi hiilakarp	Arctica islandica	OSPAR II	OSPAR
Megabalanus azoricus	Megabalanus azoricus	OSPAR V, kõik alad, kus neid esineb	OSPAR
Nucella lapillus	Nucella lapillus	OSPAR II, III, IV	OSPAR
Söödav auster	Ostrea edulis	OSPAR II	OSPAR
Mereliud	Patella ulyssiponensis aspera	Kõik OSPARi alad, kus neid esineb	OSPAR
Koorikloomad	Crustacea
Euroopa homaar	Homarus gammarus	Vahemeri	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Süvamere punakrabi	Chaceon (Geryon) affinis	Kõik piirkonnad	Süvamerepüügi puhul
Põhjamere garneel	Crangon crangon	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Läänemere krevett	Palaemon adspersus	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Elegantne krevett	Palaemon elegans	Must meri	Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa
Langustid	Palinuridae	Vahemeri	Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)
Ainuõõssed	Cnidaria
Punakorall	Corallium rubrum	Vahemeri	GFCM soovitus 36/2012/1 ja GFCM soovitus 35/2011/2

Keelatud liigid: kasutatakse üksnes surnuna püütud isendeid. Pärast mõõtmist heidetakse vette tagasi. Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1E

Magevee anadroomsed ja katadroomsed liigid

Liik (tavanimetus)	Liik (teaduslik nimetus)	Merealaväline ala, kus asub kalavaru, või kalavaru kood
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	Angerjavarude majandamise üksused vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (24)
Lõhe	Salmo salar	Kõik looduslikud levikualad
Meriforell	Salmo trutta	Kõik siseveed, mis suubuvad Läänemerre

Tabel 2

Püük (püügitegevus) piirkondade kaupa

1. tase

2. tase

3. tase

4. tase

5. tase

6. tase

LOA klassid (m) (d)

Tegevus

Püügivahendi klassid

Püügivahendite rühmad

Püügivahendi liik

Sihtliigid (a)

Võrgusilma suurus ja muud valikud

< 10

10-< 12

12-< 18

18-< 24

24-< 40

40 &+

Püük

Tragid

Paaditragi [DRB]

Anadroomsed liigid (ANA)

Katadroomsed liigid (CAT)

Peajalgsed (CEP)

Koorikloomad (CRU)

Põhjalähedased liigid (DEF)

Süvamereliigid (DWS)

Kalad (FIF)

Mageveekalade liigid (kood puudub)

Erinevad liigid (MIS)

Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad (MCF)

Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad (MCD)

Erinevad süvamereliigid ja põhjalähedased kalad (MDD)

Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad (MPD)

Limused (MOL)

Suured pelaagilised kalad (LPF)

Väikesed pelaagilised kalad (LPF)

Suured pelaagilised kalad (LPF) ja väikesed pelaagilised kalad (LPF)

Mehaanilised/imutragid [HMD]

Traalid

Põhjatraalid

Traallaudadega põhjatraal [OTB]

Mitmiktraalnoot [OTT]

Paarispüügi põhjatraal [OTB]

Piimtraal [TBB]

Pelaagiline traal

Traallaudadega pelaagiline traal [OTM]

Paarispüügi pelaagiline traal [PTM]

Õngekonksud ja -nöörid

Veo- ja ritvõnged

Ridvata õnged ja ridvaga õnged [LHP] [LHM]

Veoõnged [LTL]

Õngejadad

Triivõngejadad [LLD]

Põhjaõngejadad [LLS]

Püünised

Lõkspüünised ja mõrrad [FPO]

Mõrrad [FYK]

Katmata seisevnoodad [FPN]

Tarade ja ülevoolupaisude püsirajatised (kood vajalik)

Võrgud

Abar [GTR]

Põhja kinnitatud nakkevõrk [GNS]

Triivnakkevõrk [GND]

Noodad

Haardvõrgud

Seinnoot [PS]

Avamerenoodad [LA]

Noodad (c)

Ankurdamata põhjanoodad [SSC]

Ankurdatud põhjanoodad [SDN]

Paarispüügi noot [SPR]

Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]

Muud püügivahendid

Angerjamaimude (klaasangerja) püük (kood puudub)

Klaasangerjas

Mitmesugust (täpsustada)

Muu tegevus kui kalapüük

Passiivne

a)	vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

b)	vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

c)	peibutuspüügivahenditega või vabad võimalused

d)	Vahemeres < 6 m ja 6–12 m

Tabel 3

Harrastuskalapüügi kohta kogutavad liigid

	Piirkond	Liik
1	Läänemeri (ICESi alarajoonid 22–32)	Lõhe, angerjad ja meriforell (sh magevetes) ning tursk.
2	Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa, IV ja VIId)	Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised.
3	Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)	Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised.
4	Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)	Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.
5	Vahemeri	Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.
6	Must meri	Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.

Tabel 4

Püügitegevuse muutujad

	Muutujad (25)	Ühik
Võimsus
	Laevade arv	Arv
	GT, kW, laeva vanus	Arv
Püügikoormus
	Merel viibitud päevad	Päevad
	Kalastatud tundide arv (valikuline)	Tunnid
	Püügipäevad	Päevad
	kW * Püügipäevad	Arv
	GT * Püügipäevad	Arv
	Püügireiside arv	Arv
	Püügitoimingute arv	Arv
	Võrkude arv/pikkus (*)	Arv/meetrites
	Õngekonksude arv, õngejadade arv (*)	Arv
	Lõkspüüniste, mõrdade arv (*)	Arv
Lossimine
	Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi töönduslike liikide lõikes	euro
	Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes	Tonnid
	Hinnad töönduslike liikide lõikes	euro/kg

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5A

Laevastiku majanduslikud andmed

Muutuja rühm	Muutuja	Ühik
Tulud	Lossitud kalasaagi koguväärtus	euro
	Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest	euro
	Muu tulu	euro
Tööjõukulud	Tööjõukulud	euro
Tööjõukulud	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
Energiakulud	Energiakulud	euro
Remondi- ja hoolduskulud	Remondi- ja hoolduskulud	euro
Muud tegevuskulud	Muutuvad kulud	euro
	Püsikulud	euro
	Liisingu/rendimaksed kvoodi või muude püügiõiguste eest	euro
Subsiidiumid	Tegevustoetused	euro
Subsiidiumid	Investeeringutega seotud toetused	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Kapitalimaksumus	Füüsilise kapitali väärtus	euro
Kapitalimaksumus	Kvoodi või muude püügiõiguste väärtus	euro
Investeeringud	Investeeringud materiaalsesse varasse, neto	euro
Finantsseisund	Pika-/lühiajaline võlg	euro
Finantsseisund	Varad kokku	euro
Tööhõive	Töölevõetud meeskond	Arv
	Tasustamata tööjõud	Arv
	Töötundide koguarv aastas	Arv
Laevastik	Laevade arv	Arv
	Laevade keskmine kogupikkus	Meetrites
	Laeva kogutonnaaž	GT
	Laeva koguvõimsus	kW
	Laevade keskmine vanus	Aastad
Püügikoormus	Merel viibitud päevad	Päevad
Püügikoormus	Energiatarbimine	liiter
Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Arv
Toodangu väärtus liigi kohta	Lossitud kalasaagi väärtus liigiti	euro
Toodangu väärtus liigi kohta	Keskmine hind liigiti	euro/kg

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5B

Laevastikuosad

		Pikkuseklassid (LOA) (26)
Aktiivsed laevad		0-< 10 m 0-< 6 m	10-< 12 m 6-< 12 m	12-< 18 m	18-< 24 m	24-< 40 m	40 m või enam
Kasutavad aktiivseid püügivahendeid	Piimtraalerid
	Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad
	Pelaagilise püügi traalerid
	Seinerid
	Süvenduslaevad
	Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad passiivseid püügivahendeid	Õngesid kasutavad laevad	(27)	(27)
	Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad
	Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad
	Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid	Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Passiivsed laevad

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5C

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

Alapiirkond/püügipiirkond	Piirkond	Ülempiirkond
I	II	III
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (NAFO rajoon)	NAFO (FAO piirkond 21)	Läänemeri; Põhjameri; Arktika idaosa; NAFO Laiendatud loodepiirkonna vetes (ICESi piirkonnad V, VI ja VII) ning edelapiirkonna vetes
4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon)	Läänemeri (ICESi piirkonnad III b–d)
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon)	Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa ja IV), Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)
	Loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Vb (üksnes liidu veed), VI ja VII)
	Liiduvälised loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Va ja Vb) (ainult väljaspool liitu asuvates vetes)
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi/CECAFi rajoon)	Edelapoolsed veed (ICESi VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed)), CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed)
4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (GSA)	Vahemeri (Vahemere veed ida pool 5° 36′ läänepikkuse joonest), Must meri (GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile FCM/33/2009/2)	Vahemeri ja Must meri
Piirkondliku kalandusorganisatsiooni valikuuringu alapiirkonnad (välja arvatud GFCM)	Muud piirkonnad, kus püüavad liidu laevad ning mida haldab piirkondlik kalandusorganisatsioon, kus Euroopa Liit on lepingupool või vaatleja (nt ICCAT, IOTC, CECAF vms)	Muud piirkonnad

Tabel 6

Kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaalvaldkonna andmed

Muutuja	Ühik
Tööhõive soolise jaotuse alusel	Arv
Täistööajale taandatud töötajate arv soolise jaotuse alusel	Arv
Tasustamata tööjõud soolise jaotuse alusel	Arv
Tööhõive vanuse järgi	Arv
Tööhõive haridustaseme alusel	Arv haridustasemete kaupa
Tööhõive kodakondsuse kaupa	EList, EMP riikidest ning ELi ja EMPsse mittekuuluvatest riikidest pärit töötajate arv
Tööhõive tööhõiveseisundi kaupa	Arv
Täistööaja ekvivalent – riiklik	Number

Tabel 7

Vesiviljelussektori majanduslikud andmed

Muutuja rühm	Muutuja	Ühik
Tulud (**)	Kogukäive liikide kaupa	euro
Tulud (**)	Muu tulu	euro
Tööjõukulud	Tööjõukulud	euro
Tööjõukulud	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
Energiakulud	Energiakulud	euro
Toormaterjali maksumus	Karja kulud	euro
Toormaterjali maksumus	Söödakulud	euro
Remont ja hooldus	Remont ja hooldus	euro
Muud tegevuskulud	Muud tegevuskulud	euro
Subsiidiumid	Tegevustoetused	euro
Subsiidiumid	Investeeringutega seotud toetused	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Kapitalimaksumus	Varade koguväärtus	euro
Finantstulemused	Finantstulu	euro
	Rahalised kulutused	euro
Investeeringud	Netoinvesteeringud	euro
Võlg	Võlg	euro
Toormaterjali kaal	Kasutatud loomad	kg
Toormaterjali kaal	Kasutatud kalasööt	kg
Müügi osakaal	Müügi osakaal liikide kaupa	kg
Tööhõive	Palgalised töötajad	Arv/täistööaja ekvivalent
	Tasustamata tööjõud	Arv/täistööaja ekvivalent
	Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv	Tunnid
Ettevõtete arv	Ettevõtete arv kategooriate kaupa (tööga hõivatud isikute arv)	Arv

Tabel 8

Vesiviljelussektori keskkonnaalased andmed

Muutuja	Väärtus	Ühik
Ravimid või määratud annused (28)	Liikide kaupa	grammides
Suremus (29)		Protsent

Tabel 9

Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav jaotus (30)

Kalakasvanduse meetodid (31)

Polükultuur

Haudejaamad ja esmased kasvukohad (32)

Koorikloomakasvanduse meetodid

Tiigid

Mahutid ja voolava veega veekogud

Võrkpiirdega alad (35)

Ringleva veega veekogud (34)

Muud meetodid

Võrkpuurid (36)

Kõik meetodid

Tõstetud pinnal (Off-bottom)

Merepõhjas (On-bottom) (33)

Muud

Parved

Õngejada

Lõhe

Forell

Huntahven ja merikoger

Karpkala

Tuun

Angerjas

Euroopa tuur (inimtoiduks ettenähtud munad)

Muud mageveekalad

Muud merekalad

Rannakarplased

Austrid

Merekarp

Koorikloomad

Muud limused

Mitut liiki hõlmav

Merevetikad

Muud veeorganismid

Tabel 10

Teadusuuringud merel

Uuringu nimetus	Akronüüm	Piirkond	Ajavahemik	Kavandatud sihtliigid
Läänemeri
Balti rahvusvaheline traalpüügi uuring	BITS 1. kvartal BITS 4. kvartal	IIIaS, IIIb–d	1. ja 4. kvartal	Tursk ja muud põhjalähedased liigid
Balti rahvusvaheline akustiline uuring (sügis)	BIAS	IIIa, IIIb–d	Sept–okt	Heeringas ja kilu
Riia lahe heeringa akustiline uuring	GRAHS	IIId	3. kvartal	Heeringas
Kilu akustiline uuring	SPRAS	IIId	Mai	Kilu ja heeringas
Rügeni heeringavastsete uuring	RHLS	IIId	Märts–juuni	Heeringas
Põhjameri ja Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring	IBTS 1. kvartal IBTS 3. kvartal	IIIa, IV	1. ja 3. kvartal	Kilttursk, tursk, põhjaatlandi süsikas, heeringas, kilu, merlang, makrell, Norra tursik.
Põhjamere piimtraalide uuring	BTS	IVb,IVc,VIId	3. kvartal	Atlandi merilest, merikeel
Põhjalähedaste noorjärkude uuring	DYFS	Põhjamere rannikud	3. ja 4. kvartal	Atlandi merilest, merikeel, krevetid
Merikeele võrgukatsepüügid	SNS	IVb, IVc	3. kvartal	Merikeel, atlandi merilest
Põhjamere tobiate uuring	NSSS	IVa, IVb	4. kvartal	Tobiaslased
Rahvusvaheline ökosüsteemi uuring Põhjamere vetes	ASH	IIa	Mai	Heeringas, põhjaputassuu
Meriahvena uuring Norra merel ja külgnevates vetes	REDNOR	II	August–september	Meriahvenad
Makrelli marja uuring (Kolme aasta tagant)	NSMEGS	IV	Mai–juuli	Makrelli marja toodang
Heeringavastsete uuring	IHLS	IV,VIId	1. ja 3. kvartal	Heeringa- ja kiluvastsed
Põhjamere heeringa akustiline uuring	NHAS	IIIa, IV,VIa	Juuni, juuli	Heeringas, kilu
Norra salehomaari videouuring (funktsionaalsed üksused 3 ja 4)	NTV3&4	IIIA	2. ja 3. kvartal	Norra salehomaar
Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 6)	NTV6	IVb	September	Norra salehomaar
Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 7)	NTV7	IVa	2. või 3. kvartal	Norra salehomaar
Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 8)	NTV8	IVb	2. ja 3. kvartal	Norra salehomaar
Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 9)	NTV9	IVa	2. või 3. kvartal	Norra salehomaar
Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)
Rahvusvaheline meriahvena traalpüügi ja akustiline uuring (iga kahe aasta tagant)	REDTAS	Va, XII, XIV; NAFO alapiirkonnad 1–3	Juuni/juuli	Meriahvenad
Flemish Capi põhjakalade uuring	FCGS	3M	Juuli	Põhjalähedased liigid
Gröönimaa põhjakalade uuring	GGS	XIV, NAFO SA1	Oktoober/november	Tursk, meriahven ja muud põhjalähedased liigid
3LNO põhjakalade uuring	PLATUXA	NAFO 3LNO	2. ja 3. kvartal	Põhjalähedased liigid
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring, idapiirkond, 4. kvartal (sealhulgas Porcupine'i madaliku uuring)	IBTS 4. kvartal	VIa, VII, VIII, IXa	4. kvartal	Põhjalähedased liigid
Lääne-Šotimaa rahvusvaheline põhjatraalide uuring	IBTS 1. kvartal	VIa,VIIa	Märts	Päristursalised, heeringas, harilik makrell
ISBCBTS september	ISBCBTS	VIIa, f, g,	September	Merikeel, atlandi merilest
WCBTS	VIIe BTS	VIIe	Oktoober	Merikeel, atlandi merilest, euroopa merikurat, väikesuulest
Põhjaputassuu uuring		VI, VII	1. ja 2. kvartal	Põhjaputassuu
Rahvusvaheline makrelli ja hariliku stauriidi marja uuring (Kolme aasta tagant)	MEGS	VIa, VII,VIII, IXa	Jaanuar–juuli	Makrelli, hariliku stauriidi marja toodang
Sardiini, anšoovise ja hariliku stauriidi akustiline uuring		VIII, IX	Märts–aprill–mai	Sardiini, anšoovise, makrelli, hariliku stauriidi arvukuse indeksid
Sardiini DEPM (päevase marjaproduktsiooni meetod) (Kolme aasta tagant)		VIIIc, IXa	2. ja 4. kvartal	Sardiini kudemarja biomass ja CUFESi (kalamarja proovivõtt) kasutamine
Kudeva/eelkudeva heeringa/hirvkala akustiline uuring		VIa, VIIa–g	Juuli, september, november, märts, jaanuar	Heeringas, kilu
Euroopa anšoovise biomass	BIOMAN	VIII	Mai	Anšoovise kudemarja biomass (päevane marjatoodang)
Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega (avamerel)	UWTV (funktsionaalsed üksused 11–13)	VIa	2. ja 3. kvartal	Norra salehomaar
Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega Iiri meri	UWTV (funktsionaalne üksus 15)	VIIa	August	Norra salehomaar
Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega Arani saarte piirkond	UWTV (funktsionaalne üksus 17)	VIIb	Juuni	Norra salehomaar
Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega Keldi meri	UWTV (funktsionaalsed üksused 20–22)	VIIg,h,j	Juuli	Norra salehomaar
Norra salehomaari uuring Portugal NepS (avameri)	UWTV (funktsionaalsed üksused 28 ja 29)	IXa	Juuni	Norra salehomaar
Vahemeri ja Must meri
Kogu Vahemerd hõlmav akustiline uuring ()	MEDIAS	GSA 1, 6, 7, 9, 10, 15, 16, 17, 18, 20, 22	Kevad-suvi (2. ja 3. kvartal)	Väikesed pelaagilised liigid
Musta mere põhjatraalide uuring	BTSBS	GSA 29	Kevad–sügis (2., 3. ja 4. kvartal)	Harilik kammeljas
Musta mere pelaagiliste traalide uuring	PTSBS	GSA 29	Kevad–sügis (2., 3. ja 4. kvartal)	Kilu ja merlang
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring Vahemerel (),	MEDITS	GSA 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25	Kevad-suvi (2. ja 3. kvartal)	Põhjalähedased liigid

Tabel 11

Töötleva tööstuse sektorit käsitlevad majanduslikud ja sotsiaalvaldkonna andmed, mille kogumine on vabatahtlik

Muutuja rühm	Muutuja		Ühik
MAJANDUSNÄITAJAD
Tulud	Käive		euro
	Muu tulu		euro
Tööjõukulud	Tööjõukulud		euro
	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus		euro
	Välisagentuuri töötajate tasud (vabatahtlik)		euro
Energiakulud	Energiakulud		euro
Toormaterjali maksumus	Kalade ja muu tootmiseks vajaliku toormaterjali ost		euro
Muud tegevuskulud	Muud tegevuskulud		euro
Subsiidiumid	Tegevustoetused		euro
	Investeeringutega seotud toetused		euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum		euro
Kapitalimaksumus	Varade koguväärtus		euro
Finantstulemused	Finantstulu		euro
	Rahalised kulutused		euro
Investeeringud	Netoinvesteeringud		euro
Võlg	Võlg		euro
Tööhõive	Palgaliste töötajate arv		Arv
	Täistööaja ekvivalent – riiklik		Arv
	Tasustamata tööjõud		Arv
	Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv		Arv
Ettevõtete arv	Ettevõtete arv (1)		Arv
Toormaterjali kaal (VABATAHTLIK)	Toormaterjali kaal liikide ja päritolu kohta (VABATAHTLIK)		Kg
SOTSIAALVALDKONNA ANDMED
Tööhõive soolise jaotuse alusel		Arv
Tööhõive vanuse järgi		Arv
Tööhõive haridustaseme alusel		Arv haridustasemete kaupa
Tööhõive kodakondsuse kaupa		Arv riigi kohta maailmas
Täistööaja ekvivalent – riiklik		Arv

(1) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(2) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11 detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 404/2011 XI lisas.

(5) Töötleva tööstuse sektori andmete kogumine on vabatahtlik, sel juhul võib kasutada tabelis 11 esitatud jaotust ja muutujaid.

(6) Vt tabel 2.

(7) Sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonide erinõuded, nagu on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(8) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).

(11) Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu

(12) Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon

(13) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

(14) Esitada liikide kaupa

(15) Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (Barcelona konventsioon)

(16) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon

(17) HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(18) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT. L 351, 28.12.2002, lk 6)

(19) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(20) Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed (EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1).

(21) Nõukogu 21 mai 1992. aasta direktiiv (EÜ) nr 1100/2007 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(22) Vahemere üldine kalanduskomisjon.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(24) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(25) Kõik muutujad esitatakse koondtasemel (püügitegevus ja laevastikuosa), mis on esitatud tabelites 3 ja 5B ning ala-/püügipiirkonna kaupa vastavalt tabelile 5Cb.

(*) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil

(26) Vahemerel ja Mustal merel on alla 12 meetriste laevade pikkusekategooriad 0–< 6 ja 6–< 12 meetrit. Muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0–< 10 ja 10–< 12 meetrit.

(27) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12 meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(**) Hõlmab otsetoetusi, nagu hüvitis kaubavahetuse lõpetamise eest, hüvitis kütuseaktsiisi eest või sarnased ühekordsed hüvitise maksed. Ei hõlma sotsiaaltoetuste makseid ja kaudseid toetusi, nt alandatud aktsiisi sisenditele, nagu kütus või investeerimistoetused.

(28) Ekstrapoleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) I lisa punkti 8b alusel registreeritud andmetest.

(29) Ekstrapoleeritud nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14) artikli 8 lõike 1 punkti b alusel registreeritud andmetest – protsent riiklikust toodangust.

(30) Kalakasvanduse meetodite mõisted, vt määrus (EÜ) nr 762/2008.

(31) Ettevõtted tuleks jaotada nende põhilise kasvatustehnika alusel.

(32) „Haudejaamad ja esmased kasvukohad“ – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile. (KOM(2006) 864, 19.7.2007).

(33) „Põhjalähedased“ tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse merepõhjas või tõstetult).

(34) „Ringleva veega veekogud“ – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

(35) „Võrkpiirdega alad“ – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani; ning nad on tavaliselt suuremahulised. (KOM(2006) 864, 19.7.2007).

(36) „Võrkpuurid“ – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu. (KOM(2006) 864, 19.7.2007).