30.6.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 174/32 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1032,
13. juuni 2016,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused värviliste metallide tööstuse jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3563 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga. |
(2) |
Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 4. detsembril 2014 oma arvamuse värviliste metallide tööstust käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on avalikkusele kättesaadav. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on kõnealuse PVT-viitedokumendi oluline osa. |
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kiidetakse heaks lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused värviliste metallide tööstuse jaoks.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 13. juuni 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Karmenu VELLA
(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.
LISA
PVT-JÄRELDUSED VÄRVILISTE METALLIDE TÖÖSTUSE KOHTA
KOHALDAMISALA
Käesolevates parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes on käsitletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktides 2.1, 2.5 ja 6.8 määratletud konkreetset tegevust, täpsemalt:
— 2.1: metallimaakide (sh sulfiidmaakide) särdamine või paagutamine;
— 2.5: värviliste metallide töötlemine:
a) |
värviliste toormetallide tootmine maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega; |
b) |
värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas; |
— 6.8: grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiitimise abil.
Eelkõige käsitletakse PVT-järeldustes järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi:
— |
värviliste metallide esmane ja teisene tootmine; |
— |
tsinkoksiidi tootmine suitsugaasidest muude metallide tootmise ajal; |
— |
nikliühendite tootmine vedelikest metalli tootmise ajal; |
— |
räni-kaltsiumi (CaSi) ja räni (Si) tootmine samas ahjus, kus toimub ferrosiliitsiumi tootmine; |
— |
alumiiniumoksiidi tootmine boksiidist enne esmase alumiiniumi tootmist, kus see on metalli tootmise lahutamatu osa; |
— |
alumiiniumsoola räbu ringlussevõtt; |
— |
süsi- ja/või grafiitelektroodide tootmine. |
Käesolevates PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi ega protsesse.
— |
Rauamaagi paagutamine. Seda käsitletakse PVT-järeldustes raua- ja terasetootmise kohta. |
— |
Värviliste metallide tootmisel tekkival SO2-gaasil põhinev väävelhappe tootmine. Seda käsitletakse PVT-järeldustes anorgaanilise suurkeemia saaduste kohta – ammoniaak, happed ja väetised. |
— |
Sepikodade ja valukodade tööstuse PVT-järeldustes käsitletud valukojad. |
Muud viitedokumendid, mis võivad olla olulised käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondade seisukohalt, on järgmised.
Viitedokument |
Valdkond |
Energiatõhusus (ENE) |
Energiatõhususe üldised aspektid |
Reovee ja heitgaaside ühised käitlemis- ja juhtimissüsteemid keemiatööstuses (CWW) |
Reovee puhastamise meetodid, et vähendada metalli heidet vette |
Anorgaanilise suurkeemia saadused – ammoniaagi, hapete ja väetiste tootmine (LVIC-AAF) |
Väävelhappe tootmine |
Tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS) |
Kaudne jahutus vee ja/või õhuga |
Ladustamisel tekkiv heide (EFS) |
Materjalide ladustamine ja käitlemine |
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM) |
Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju |
Õhku- ja vetteheite seire tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest (tulemustele suunatud seire, ROM) |
Õhku- ja vetteheite seire |
Jäätmekäitlustööstus (WT) |
Jäätmete käitlemine ja töötlemine |
Suured põletusseadmed (LCP) |
Auru ja/või elektrit tootvad põletusseadmed |
Pinnatöötlus orgaaniliste lahustitega (STS) |
Mittehappeline söövitamine |
Metallide ja plastide pinnatöötlus (STM) |
Happeline söövitamine |
MÕISTED
PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid.
Kasutatud mõiste |
Mõiste |
Uus käitis või käitiseosa |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist esmakordselt keskkonnaloa saanud käitis või käitiseosa või vanas käitise osas olemasolevale alusele paigaldatud uus käitiseosa. |
Olemasolev käitis |
Käitis (käitiseosa), mis ei ole uus käitis (käitiseosa) |
Oluline ajakohastamine |
Oluline muudatus käitise või käitiseosa projektis või tehnoloogias, mis hõlmab põhiseadme ja sellega seotud seadmete suuremaid muudatusi või asendamist. |
Esmane heide |
Ahjudest otseselt väljuv heide, mis ei levi ahje ümbritsevale alale |
Teisene heide |
Ahjuvoodrist või selliste protsesside ajal, nagu täitmine või tühjendamine, väljuv heide, mis püütakse kinni tõmbevarje või ümbrise abil (nt nn kuut) |
Esmane tootmine |
Metallide tootmine maakidest ja nende kontsentraatidest |
Teisene tootmine |
Metallide tootmine jääkidest ja/või jäätmetest, sealhulgas ümbersulatamise ja legeerimisprotsesside kasutamisega |
Pidev mõõtmine |
Mõõtmine, kasutades automatiseeritud mõõtesüsteemi, mis on püsivalt paigaldatud kohapeale, et heidet pidevalt seirata |
Perioodiline mõõtmine |
Mõõdetava näitaja (teatava mõõdetava koguse) määramine teatavate ajavahemike tagant käsitsi- või automaatmeetoditega. |
ÜLDISED KAALUTLUSED
Parim võimalik tehnika (PVT)
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. Lubatud on kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.
Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.
PVTga saavutatav õhkuheite tase
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatavad õhkuheite tasemed kehtivad normaaltingimustel: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa.
Õhkuheite keskmistamisajad
Õhkuheite keskmistamisaegade korral kasutatakse järgmisi mõisteid.
Päeva keskmine |
Kehtivate pideva mõõtmise tulemusena saadud pooltunni või tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta |
Proovivõtuperioodi keskväärtus |
Kolme järjestikuse vähemalt 30-minutilise mõõtmise keskmine väärtus, kui ei ole öeldud teisiti (1) |
Vetteheite keskmistamisajad
Vetteheite keskmistamisaegade korral kasutatakse järgmist mõistet.
Päeva keskmine |
Keskmine 24-tunnise proovivõtuperioodi jooksul, mida käsitatakse vooluhulgaga proportsionaalse koondproovina (või ajaga proportsionaalse koondproovina eeldusel, et piisav voolustabiilsus on tõendatud) (2) |
LÜHENDID
Mõiste |
Tähendus |
BaP |
Benso[a]püreen |
ESP |
Elektrifilter |
I-TEQ |
Rahvusvaheliste toksilisuse ekvivalentfaktorite kohaldamisest tuletatud rahvusvaheline toksiline ekvivalentsus, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL VI lisa 2. osas |
NOX |
Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud NO2-na |
PCDD/F |
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (17 analoogi) |
PAH |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
LOÜ kokku, LOÜ üldkogus |
Lenduv orgaaniline süsinik kokku; lenduvad orgaanilised ühendid kokku, mida mõõdetakse leekionisatsioondetektori (FID) abil ja väljendatakse süsiniku üldkogusena |
LOÜ |
Lenduvad orgaanilised ühendid, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45. |
1.1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED
Kõiki asjaomaseid protsessiga seotud PVT-järeldusi, mis on esitatud punktides 1.2–1.9, kohaldatakse lisaks käesolevas punktis esitatud üldistele PVT-järeldustele.
1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemid
PVT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
a) |
juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; |
b) |
keskkonnapoliitika selline määratlemine, mis muu hulgas näeb ette, et juhtkond täiustab pidevalt käitist; |
c) |
vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; |
d) |
korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
|
e) |
täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
|
f) |
keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; |
g) |
puhtama tehnoloogia arengu järgimine; |
h) |
uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; |
i) |
korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. |
Tolmu hajusheite tegevuskava koostamine ja rakendamine (vt PVT 6) ning eelkõige tolmutekke vähendamise süsteemide tulemuslikkusele suunatud hooldusjuhtimissüsteemi kohaldamine (vt PVT 4) on samuti osa keskkonnajuhtimissüsteemist.
Kohaldatavus
Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.
1.1.2. Energiamajandus
PVT 2. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Energiatõhususe juhtimissüsteem (nt ISO 50001) |
Üldkohaldatav |
b |
Regeneratiiv- või rekuperatiivpõletid |
Üldkohaldatav |
c |
Jäätmete käitlemisest tekkiva soojuse taaskasutamine (nt aur, kuum vesi, kuum õhk) |
Kohaldatav üksnes pürometallurgiliste protsesside korral |
d |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
Kohaldatav üksnes siis, kui on nõutav põleva saasteaine heite vähendamine |
e |
Eelkuumutada kõrgahju täidist, põletusõhku või kütust soojusega, mis on saadud sulatusetapi kuumast gaasist |
Kohaldatav üksnes sulfiidmaakide/rikastatud sulfiidmaakide särdamise või väljasulatamise ning muude pürometallurgiliste protsesside korral |
f |
Tõsta leostamisvedeliku temperatuuri, kasutades jääksoojusest tekkivat auru või kuuma vett |
Kohaldatav üksnes alumiiniumoksiidi või hüdrometallurgiliste protsesside korral |
g |
Kasutada sulametalli rennist tulevat kuuma gaasi eelkuumutatud põletusõhuna |
Kohaldatav üksnes pürometallurgiliste protsesside korral |
h |
Energiatarbimise vähendamiseks kasutada põletites hapnikuga rikastatud õhku või puhast hapnikku, võimaldades süsinikurikkal materjalil autogeenselt välja sulada või täielikult ära põleda |
Kohaldatav üksnes ahjude korral, kus kasutatakse väävlit või süsinikku sisaldavat tooret |
i |
Kuivatada rikastatud maake ja märgtooret madalal temperatuuril |
Kohaldatav üksnes siis, kui toimub kuivatamine |
j |
Võtta kasutusse elektrilises või šaht-/kõrgahjus toodetud süsinikmonooksiidi keemiline energiasisaldus, kasutades heitgaase kütusena pärast metallide eemaldamist muudes tootmisprotsessides või auru/kuuma vee või elektri tootmiseks |
Kohaldatav üksnes > 10 mahuprotsendilise süsinikmonooksiidi sisaldusega heitgaaside korral. Kohaldatavus sõltub ka heitgaasi koostisest ja pideva voo puudumisest (st perioodilised protsessid) |
k |
Suunata suitsugaas tagasi hapniku ja kütuse segul töötava põleti kaudu, et võtta kasutusele gaasi orgaanilistes süsinikuühendites sisalduv energia |
Üldkohaldatav |
l |
Kõrge temperatuuriga seadmete, nagu auru- ja soojaveetorude korralik isoleerimine |
Üldkohaldatav |
m |
Kasutada vääveldioksiidist väävelhappe tootmisel vabanevat soojust väävelhappe tootmise seadmesse suunatava gaasi eelsoojendamiseks või auru ja/või kuuma vee tootmiseks |
Kasutatav üksnes värviliste metallide tootmisel, kui metalliga koos toodetakse ka väävelhapet või vedelat SO2 |
n |
Kasutada kõrge efektiivsusega elektrimootoreid, millel on muudetava sagedusega ülekanne selliste seadmete jaoks nagu ventilaatorid |
Üldkohaldatav |
o |
Kasutada juhtimissüsteeme, mis aktiveerivad automaatselt õhu väljatõmbe süsteemi või kohandavad väljatõmbe kiirust vastavalt tegelikule heitele |
Üldkohaldatav |
1.1.3. Protsessijuhtimine
PVT 3. Üldise keskkonnategevuse tulemuslikkuse tõhustamiseks on PVT tagada protsessi stabiilne käitamine, kasutades protsessi juhtimissüsteemi koos kombinatsiooniga allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Kontrollida ja valida sisendmaterjalid vastavalt töötlemisviisile ja rakendatud heitevähendusmeetoditele |
b |
Etteantavate materjalide korralik segamine, et saavutada võimalikult hea muundamise kasutegur ning vähendada heidet ja jääke |
c |
Etteantavate materjalide kaalumise ja mõõtmise süsteemid |
d |
Protsessorid, et juhtida materjali etteande kiirust, olulisi protsessi näitajaid ja tingimusi, sealhulgas alarmiseadet, põlemistingimusi ja gaaside lisamist |
e |
Ahju temperatuuri, ahju rõhu ja gaasivoo elektrooniline seire reaalajas |
f |
Jälgida õhkuheite vähendamise seadme olulisi protsessi näitajaid, nagu gaasi temperatuur, reagendi lisamine, rõhu langus, elektrifiltri vool ja pinge, skraberivedeliku voog ning pH ja gaasilised komponendid (nt O2, CO, LOÜ) |
g |
Kontrollida tolmu- ja elavhõbedasisaldust heitgaasis enne selle suunamist väävelhappe tootmise seadmesse, st väävelhappe või vedela SO2 tootmisele |
h |
Vibratsioonide elektrooniline seire reaalajas, et tuvastada ummistusi ja võimalikke seadmerikkeid |
i |
Voolu, pinge ja elektrikontakti temperatuuride elektrooniline seire reaalajas elektrolüüsiprotsesside puhul |
j |
Temperatuuri seire ja juhtimine sulatus- ja väljasulatusahjude korral, et vältida metalliaurude ja metalloksiidisuitsu teket ülekuumenemise tõttu |
k |
Protsessor, et kontrollida reoveepuhastis reaktiivide etteannet ja seadme toimimist temperatuuri, hägususe, pH, juhtivuse ja vedelikuvoo kiiruse elektroonilise reaalajas toimuva seire kaudu |
PVT 4. Tolmu ja metalli suunatud õhkuheite vähendamiseks on PVT kohaldada hooldusjuhtimissüsteemi, mis on eelkõige suunatud tolmuheite vähendamise süsteemide tulemuslikkusele ühe osana keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1).
1.1.4. Hajusheide
1.1.4.1. Üldine lähenemisviis hajusheite vältimisele
PVT 5. Õhku ja vette jõudva hajusheite vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks on PVT koguda hajusheide nii suurel määral kui võimalik lähima saasteallika juurde ja käidelda seda.
PVT 6. Hajusa tolmu õhkuheite vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks on PVT koostada ja rakendada ühe osana keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1) tolmu hajusheite vähendamise tegevuskava, mis hõlmab mõlemat järgmist meedet:
a) |
tuvastada kõige olulisemad tolmu hajusheite allikad (kasutades nt EN 15445); |
b) |
määratleda asjakohased meetmed ja meetodid, et vältida või vähendada heidet asjaomase ajavahemiku vältel, ja neid rakendada. |
1.1.4.2. Toorme ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiv hajusheide
PVT 7. Toorme ladustamisel tekkiva hajusheite vältimiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
||||
a |
Suletud hooned või tornhoidlad/konteinerid tolmu tekitavate materjalide, nagu rikastatud maagid, räbustid ja peenestatud materjalid, hoidmiseks |
||||
b |
Selliste tolmu mitte tekitavate materjalide, nagu rikastatud maagid, räbustid, tahked kütused, puistematerjalid ja koks ning teisesed materjalid, mis sisaldavad vees lahustuvaid orgaanilisi komponente, kaetud ladustamine |
||||
c |
Tolmu tekitavate materjalide või vees lahustuvaid orgaanilisi komponente sisaldavate teiseste materjalide pakendamine suletud ruumis |
||||
d |
Kaetud salved granuleeritud või kokkupressitud materjali ladustamiseks |
||||
e |
Kasutada tolmu tekitavate materjalide puhul veepihusteid või udupihusteid koos selliste lisanditega nagu lateks või ilma nendeta |
||||
f |
Tolmu/gaasi väljatõmbe seadmed, mis on paigutatud tolmu tekitavate materjalide edastamise seadmete ja nende tühjakslaadimise kohtade juurde |
||||
g |
Sertifitseeritud rõhuanumad gaasilise kloori või kloori sisaldavate segude hoidmiseks |
||||
h |
Paagi ehitusmaterjalid, mis on paagis hoitavate materjalide suhtes vastupidavad |
||||
i |
Usaldusväärsed lekkedetektorsüsteemid ja paagi taseme kuva koos häireseadmega, et vältida ületäitumist |
||||
j |
Hoida reaktsioonivõimelisi materjale kahekordse põhjaga paakides või paakides, mis on paigutatud kemikaalikindla valliga piiratud alale, millel on samasugune mahutavus ning mille põhi ja seinad on ladustatava materjali suhtes läbilaskmatud ja vastupidavad |
||||
k |
Projekteerida ladustamisalad järgmiselt:
|
||||
l |
Kasutada katmist inertse gaasiga selliste materjalide ladustamisel, mis reageerivad õhuga |
||||
m |
Koguda ja töödelda ladustamisel tekkinud heidet heitevähendamissüsteemiga, mis on ette nähtud ladustatavate ühendite töötlemiseks. Koguda ja töödelda enne äravoolu laskmist kogu vesi, mida on kasutatud tolmu minemauhtmiseks |
||||
n |
Ladustamisala regulaarne puhastamine ja vajaduse korral veega niisutamine |
||||
o |
Välisoludes ladustamise korral seada puistangu pikitelg paralleelselt valitseva tuule suunaga |
||||
p |
Kaitstud paigutus, tuuletõkkemüürid ja pealttuulepaigaldised, et vähendada tuule kiirust välisoludes ladustamise korral |
||||
q |
Üks puistang mitme asemel, kui see välisoludes ladustamisel on võimalik |
||||
r |
Kasutada õli ja tahke aine püüdureid avatud väliste ladustamisalade äravooluvee puhastamiseks. Kasutada betoonitud alasid, mis on varustatud ääristega, või muid laialivoolamist takistavaid vahendeid sellise materjali, näiteks metallipuru ladustamiseks, millest võib eralduda õli |
Kohaldatavus
PVT 7.e ei saa kohaldada protsesside suhtes, kus on vaja kuivmaterjale või maake/rikastatud maake, mis sisaldavad looduslikult piisavalt niiskust, et vältida tolmu teket. Kohaldatavus võib olla piiratud veepuuduse või väga madala temperatuuriga piirkondades.
PVT 8. Toorme käitlemisel ja transpordil tekkiva hajusheite vältimiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Kinnised konveierid või pneumaatilised süsteemid, et teisaldada ja käidelda tolmutekitavaid rikastatud maake ja räbusteid ning peenteralisi materjale |
b |
Kaetud konveierid, et käidelda tolmu mittetekitavaid tahkeid materjale |
c |
Laadimiskohtadest, tornhoidlate õhuavadest, pneumaatilistest teisaldussüsteemidest ja konveierite üleminekukohtadest tolmu väljatõmbamine ning nende ühendamine filtrimissüsteemiga (tolmu tekitavate materjalide jaoks) |
d |
Kinnised kotid või trumlid, et käidelda pihusaid või vees lahustuvaid komponente sisaldavaid materjale |
e |
Sobivad mahutid, et käidelda granuleeritud materjale |
f |
Piserdamine, et niisutada käitlemispunktides olevaid materjale |
g |
Vähendada transpordikaugust |
h |
Vähendada konveierilintidelt, mehaanilistest koppadest või haaratsitest langemise kõrgust |
i |
Kohandada avatud lintkonveierite kiirust (< 3,5 m/s) |
j |
Vähendada materjalide langemise kiirust või vabalangemise kõrgust |
k |
Paigutada edastuskonveierid ja torujuhtmed ohututele ja avatud maapealsetele aladele nii, et lekkeid saab kiiresti tuvastada ning sõidukitest ja muudest seadmetest tulenevat kahju vältida. Kui maa-aluseid torujuhtmeid kasutatakse tavamaterjalide jaoks, dokumenteerida ja tähistada nende suund ja võtta kasutusele ohutud kaevesüsteemid |
l |
Vedela ja veeldatud gaasi edastamiseks kasutatavate ühenduste automaatne taastihendamine |
m |
Suunata välja surutud gaas tagasi tarnesõidukisse, et vähendada LOÜ-heidet |
n |
Pesta tolmuste materjalide veoks või käitlemiseks kasutatud sõidukite rattad ja kere |
o |
Korraldada plaanilist teede puhastamist |
p |
Eraldada kokkusobimatud materjalid (nt oksüdeerijad ja orgaanilised ained) |
q |
Vähendada materjalide teisaldamist protsesside vahel |
Kohaldatavus
PVT 8.n. ei pruugi olla kohaldatav, kui on jää tekkimise võimalus.
1.1.4.3. Metalli tootmisel tekkiv hajusheide
PVT 9. Metalli tootmisel tekkiva hajusheite vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks on PVT tõhustada heitgaasi kogumist ja käitlemist, kasutades kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Teisese toorme termiline või mehaaniline eeltöötlemine, et vähendada ahju etteande orgaanilist saastamist |
Üldkohaldatav |
b |
Kasutada kinnist ahju koos nõuetekohaselt projekteeritud tolmuärastussüsteemiga või tihendada ahi ja muud protsessiseadmed ning kasutada sobivat ventilatsioonisüsteemi |
Kohaldatavust võivad piirata ohutuspiirangud (nt ahju tüüp/disain, plahvatusoht) |
c |
Kasutada lisakatet selliste ahjuprotsesside korral, nagu täitmine ja tühjendamine |
Kohaldatavust võivad piirata ohutuspiirangud (nt ahju tüüp/disain, plahvatusoht) |
d |
Tolmu või auru kogumine paikades, kus toimub tolmuste materjalide teisaldamine (nt ahju täitmise ja tühjendamise kohad, kaetud rennid) |
Üldkohaldatav |
e |
Täiustada tõmbevarjete ja torustike tehnilist lahendust ja talitlust, et püüda suitsu, mis tekib toiteavas ning kuuma metalli, kivi või räbu väljavõtmisest ja teisaldamisest kaetud rennides |
Olemasolevate seadmete puhul võivad kohaldatavust piirata ruumi suuruse ja seadmete konfiguratsiooniga seotud piirangud |
f |
Ahju/reaktori tühjendamise ja täitmise ajal kasutatavad ümbrised, nagu korpus korpuses või nn koerakuut |
Olemasolevate seadmete puhul võivad kohaldatavust piirata ruumi suuruse ja seadmete konfiguratsiooniga seotud piirangud |
g |
Optimeerida ahju heitgaasi voolu vedeliku dünaamika arvutipõhiste uuringute ja märkainete abil |
Üldkohaldatav |
h |
Poolavatud ahjude täitmise süsteemid, mis võimaldavad lisada tooret väikestes kogustes |
Üldkohaldatav |
i |
Käidelda kogutud heidet nõuetekohases vähendamissüsteemis |
Üldkohaldatav |
1.1.5. Õhkuheite seire
PVT 10. PVT on seirata õhkuheidet korstnast vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT kohaldada selliseid ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
Näitaja |
Seire seoses järgmiste metallidega |
Minimaalne seiresagedus |
Standard(id) |
||
Tolm (4) |
Vask: PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Alumiinium: PVT 56, PVT 58, PVT 59, PVT 60, PVT 61, PVT 67, PVT 81, PVT 88 Plii, tina: PVT 94, PVT 96, PVT 97 Tsink, kaadmium: PVT 119, PVT 122 Väärismetallid: PVT 140 Ferrosulamid: PVT 155, PVT 156, PVT 157, PVT 158 Nikkel, koobalt: PVT 171 Muud värvilised metallid: heide, mis tekib sellistes tootmise etappides, nagu toorme eeltöötlus, ahju täitmine, väljasulatamine, sulatamine ja ahju tühjendamine |
Pidev (3) |
EN 13284-2 |
||
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 40, PVT 41, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Alumiinium: PVT 56, PVT 58, PVT 59, PVT 60, PVT 61, PVT 66, PVT 67, PVT 68, PVT 80, PVT 81, PVT 82, PVT 88 Plii, tina: PVT 94, PVT 95, PVT 96, PVT 97 Tsink, kaadmium: PVT 113, PVT 119, PVT 121, PVT 122, PVT 128, PVT 132 Väärismetallid: PVT 140 Ferrosulamid: PVT 154, PVT 155, PVT 156, PVT 157, PVT 158 Nikkel, koobalt: PVT 171 Süsinik/grafiit: PVT 178, PVT 179, PVT 180, PVT 181 Muud värvilised metallid: heide, mis tekib sellistes tootmise etappides, nagu toorme eeltöötlus, ahju täitmine, väljasulatamine, sulatamine ja ahju tühjendamine |
Kord aastas (3) |
EN 13284-1 |
|||
Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb) |
Plii, tina: PVT 96, PVT 97 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) |
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Plii, tina: PVT 96, PVT 97 Tsink: PVT 122 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) |
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 41, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Plii, tina: PVT 94, PVT 95, PVT 96, PVT 97 Tsink, kaadmium: PVT 122, PVT 132 Ferrosulamid: PVT 156 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Kroom (VI) |
Ferrosulamid: PVT 156 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) |
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Plii, tina: PVT 96, PVT 97 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) |
Nikkel, koobalt: PVT 172, PVT 173 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) |
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 41, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Plii, tina: PVT 94, PVT 95, PVT 96, PVT 97 Ferrosulamid: PVT 156 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) |
Ferrosulamid: PVT 156 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn) |
Tsink, kaadmium: PVT 113, PVT 114, PVT 119, PVT 121, PVT 122, PVT 128, PVT 132 |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Muud metallid, kui see on asjakohane (5) |
Vask: PVT 37, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 41, PVT 42, PVT 43, PVT 44, PVT 45 Plii, tina: PVT 94, PVT 95, PVT 96, PVT 97 Tsink, kaadmium: PVT 113, PVT 119, PVT 121, PVT 122, PVT 128, PVT 132 Väärismetallid: PVT 140 Ferrosulamid: PVT 154, PVT 155, PVT 156, PVT 157, PVT 158 Nikkel, koobalt: PVT 171 Muud värvilised metallid |
Kord aastas |
EN 14385 |
||
Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) |
Vask, alumiinium, plii, tina, tsink, kaadmium, ferrosulamid, nikkel, koobalt ja muud värvilised metallid: PVT 11 |
Pidev või kord aastas (3) |
EN 14884 EN 13211 |
||
SO2 |
Vask: PVT 49 Alumiinium: PVT 60, PVT 69 Plii, tina: PVT 100 Väärismetallid: PVT 142, PVT 143 Nikkel, koobalt: PVT 174 |
EN 14791 |
|||
Tsink, kaadmium: PVT 120 |
Pidev |
||||
Süsinik/grafiit: PVT 182 |
Kord aastas |
||||
NOX, väljendatud NO2-na |
Vask, alumiinium, plii, tina, FeSi, Si (pürometallurgilised protsessid): PVT 13 Väärismetallid: PVT 141 Muud värvilised metallid (9) |
Pidev või kord aastas (3) |
EN 14792 |
||
Süsinik/grafiit: |
Kord aastas |
||||
LOÜ kokku |
Vask: PVT 46 Alumiinium: PVT 83 Plii, tina: PVT 98 Tsink, kaadmium: PVT 123 Muud värvilised metallid (10) |
Pidev või kord aastas (3) |
EN 12619 |
||
Ferrosulamid: PVT 160 Süsinik/grafiit: PVT 183 |
Kord aastas |
||||
Formaldehüüd |
Süsinik/grafiit: PVT 183 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
Fenool |
Süsinik/grafiit: PVT 183 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
PCDD/F |
Vask: PVT 48 Alumiinium: PVT 83 Plii, tina: PVT 99 Tsink, kaadmium: PVT 123 Väärismetallid: PVT 146 Ferrosulamid: PVT 159 |
Kord aastas |
EN 1948 osad 1, 2 ja 3 |
||
H2SO4 |
Vask: PVT 50 Tsink, kaadmium: PVT 114 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
NH3 |
Alumiinium: PVT 89 Väärismetallid: PVT 145 Nikkel, koobalt: PVT 175 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
Benso(a)püreen |
Alumiinium: PVT 59, PVT 60, PVT 61 Ferrosulamid: PVT 160 Süsinik/grafiit: PVT 178, PVT 179, PVT 180, PVT 181 |
Kord aastas |
ISO 11338–1 ISO 11338–2 |
||
Gaasilised fluoriidid, väljendatud HF-na |
Alumiinium: PVT 60, PVT 61, PVT 67 |
Pidev (3) |
ISO 15713 |
||
Alumiinium: PVT 60, PVT 67, PVT 84 Tsink, kaadmium: PVT 124 |
Kord aastas (3) |
||||
Fluoriidid kokku |
Alumiinium: PVT 60, PVT 67 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
Gaasilised kloriidid, väljendatud HCl-na |
Alumiinium: PVT 84 |
Pidev või kord aastas (3) |
EN 1911 |
||
Tsink, kaadmium: PVT 124 Väärismetallid: PVT 144 |
Kord aastas |
||||
Cl2 |
Alumiinium: PVT 84 Väärismetallid: PVT 144 Nikkel, koobalt: PVT 172 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
H2S |
Alumiinium: PVT 89 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
PH3 |
Alumiinium: PVT 89 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
AsH3 ja SbH3 summa |
Tsink, kaadmium: PVT 114 |
Kord aastas |
EN-standard ei ole kättesaadav |
||
|
1.1.6. Elavhõbedaheide
PVT 11. Pürometallurgilises protsessis tekkiva elavhõbeda õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Kasutada vähese elavhõbedasisaldusega tooret, sealhulgas teha koostööd tarnijatega, et eemaldada elavhõbe teisestest materjalidest. |
b |
Kasutada adsorbente (nt aktiivsüsi, seleen) koos tolmu filtrimisega (11) |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 1.
Tabel 1
PVTga saavutatav heitetase elavhõbeda õhkuheite korral (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse), mis pärineb pürometallurgilisest protsessist, kus kasutatakse elavhõbedat sisaldavat tooret
Näitaja |
|
Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) |
0,01–0,05 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.1.7. Vääveldioksiidi heide
PVT 12. Kõrge SO2-sisaldusega heitgaasist pärineva SO2-heite vähendamiseks ja suitsugaaside puhastussüsteemist pärinevate jäätmete tekke vältimiseks on PVT võtta väävel kasutusele väävelhappe või vedela SO2 tootmiseks.
Kohaldatavus
Kohaldatav üksnes põhiseadmete korral, millega toodetakse vaske, pliid, esmast tsinki, hõbedat, niklit ja/või molübdeeni.
1.1.8. NOX-heide
PVT 13. Pürometallurgilises protsessis tekkiva NOX õhkuheite vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (14) |
a |
Vähese NOX-heitega põletid |
b |
Hapniku ja kütuse segul töötavad põletid |
c |
Suitsugaasi ringlus (tagasi põleti kaudu, et vähendada leegi temperatuuri) hapniku ja kütuse segul töötavate põletite korral |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.1.9. Vetteheide ja selle seire
PVT 14. Reovee tekke vähendamiseks või vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Mõõta kasutatud puhta vee ja äravoolu lastud reovee kogust |
Üldkohaldatav |
b |
Taaskasutada samas protsessis puhastamisel tekkivat reovett (sealhulgas anoodi ja katoodi loputusvesi) ja mahavoolanud vett |
Üldkohaldatav |
c |
Taaskasutada märgelektrifiltris ja märgskraberis tekkivaid nõrku happevooge |
Kohaldatavus võib sõltuda reovee metalli- ja tahkete ainete sisaldusest |
d |
Taaskasutada räbu granuleerimisest pärinevat reovett |
Kohaldatavus võib sõltuda reovee metalli- ja tahkete ainete sisaldusest |
e |
Taaskasutada äravoolavat pinnavett |
Üldkohaldatav |
f |
Kasutada suletud kontuuriga jahutussüsteemi |
Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui protsessi jaoks on vaja madalat temperatuuri |
g |
Taaskasutada reoveepuhastist pärinevat käideldud vett |
Kohaldatavus võib olla piiratud soolasisalduse tõttu |
PVT 15. Vee saastamise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood saastatud reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.
Kohaldatavus
Saastamata vihmavee eraldamine ei pruugi olla kohaldatav juhul, kui on olemas reovee kogumise süsteemid.
PVT 16. PVT on kasutada standardit ISO 5667 veeproovide võtmiseks ja seirata vetteheidet vähemalt kord kuus (15) kohas, kus heide väljub käitisest, ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT kohaldada selliseid ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
Näitaja |
Metallid, mille tootmisel kohaldatakse (16) |
Standard(id) |
Elavhõbe (Hg) |
Vask, plii, tina, tsink, kaadmium, väärismetallid, ferrosulamid, nikkel, koobalt ja muud värvilised metallid |
EN ISO 17852 EN ISO 12846 |
Raud (Fe) |
Vask, plii, tina, tsink, kaadmium, väärismetallid, ferrosulamid, nikkel, koobalt ja muud värvilised metallid |
EN ISO 11885 EN ISO 15586 EN ISO 17294-2 |
Arseen (As) |
Vask, plii, tina, tsink, kaadmium, väärismetallid, ferrosulamid, nikkel ja koobalt |
|
Kaadmium (Cd) |
||
Vask (Cu) |
||
Nikkel (Ni) |
||
Plii (Pb) |
||
Tsink (Zn) |
||
Hõbe (Ag) |
Väärismetallid |
|
Alumiinium (Al) |
Alumiinium |
|
Koobalt (Co) |
Nikkel ja koobalt |
|
Kroom (kokku) (Cr) |
Ferrosulamid |
|
Kroom (IV) (Cr(VI)) |
Ferrosulamid |
EN ISO 10304-3 EN ISO 23913 |
Antimon (Sb): |
Vask, plii ja tina |
EN ISO 11885 EN ISO 15586 EN ISO 17294-2 |
Tina (Sn) |
Vask, plii ja tina |
|
Muud metallid, kui see on asjakohane (17) |
Alumiinium, ferrosulamid ja muud värvilised metallid |
|
Sulfaat (SO4 2-) |
Vask, plii, tina, tsink, kaadmium, väärismetallid, nikkel, koobalt ja muud värvilised metallid |
EN ISO 10304-1 |
Fluoriid (F) |
Esmane alumiinium |
|
Hõljuvaine kokku |
Alumiinium |
EN 872 |
PVT 17. Vetteheite vähendamiseks on PVT vedelike ladustamisel tekkivate lekete peatamine ja värviliste metallide tootmisel, sealhulgas Waelzi pöördahjuprotsessi pesemisetapis tekkiva reovee puhastamine, ning metallide ja sulfaatide eemaldamine, kasutades selleks kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (18) |
Kohaldatavus |
a |
Keemiline sadestamine |
Üldkohaldatav |
b |
Setitamine |
Üldkohaldatav |
c |
Filtrimine |
Üldkohaldatav |
d |
Flotatsiooon |
Üldkohaldatav |
e |
Ultrafiltrimine |
Kohaldatakse üksnes värviliste metallide tootmise konkreetsete voogude suhtes |
f |
Aktiivsöega filtrimine |
Üldkohaldatav |
g |
Pöördosmoos |
Kohaldatakse üksnes värviliste metallide tootmise konkreetsete voogude suhtes |
PVTga saavutatav heitetase
PVTga saavutatavad heitetasemed suublasse jõudva otseheite korral, mis tekib vase, plii, tina, tsingi, kaadmiumi, väärismetallide, nikli, koobalti ja ferrosulamite tootmisel, on esitatud tabelis 2.
Esitatud PVTga saavutatavad heitetasemed kehtivad heite käitisest väljumise kohas.
Tabel 2
PVTga saavutatavad heitetasemed suublasse jõudva otseheite korral, mis tekib vase, plii, tina, tsingi (sealhulgas Waelzi pöördahjuprotsessi pesemisetapist pärinev reovesi), kaadmiumi, väärismetallide, nikli, koobalti ja ferrosulamite tootmisel
PVTga saavutatav heitetase (mg/l) (päeva keskmine) |
||||||||
Näitaja |
Toodetav metall |
|||||||
Vask |
Plii ja/või tina |
Tsink ja/või kaadmium |
Väärismetallid |
Nikkel ja/või koobalt |
Ferrosulamid |
|||
Hõbe (Ag) |
NR |
≤ 0,6 |
NR |
|||||
Arseen (As) |
≤ 0,1 (19) |
≤ 0,1 |
≤ 0,1 |
≤ 0,1 |
≤ 0,3 |
≤ 0,1 |
||
Kaadmium (Cd) |
0,02–0,1 |
≤ 0,1 |
≤ 0,1 |
≤ 0,05 |
≤ 0,1 |
≤ 0,05 |
||
Koobalt (Co) |
NR |
≤ 0,1 |
NR |
0,1–0,5 |
NR |
|||
Kroom kokku (Cr) |
NR |
≤ 0,2 |
||||||
Kroom (VI) (Cr(VI)) |
NR |
≤ 0,05 |
||||||
Vask (Cu) |
0,05–0,5 |
≤ 0,2 |
≤ 0,1 |
≤ 0,3 |
≤ 0,5 |
≤ 0,5 |
||
Elavhõbe (Hg) |
0,005–0,02 |
≤ 0,05 |
≤ 0,05 |
≤ 0,05 |
≤ 0,05 |
≤ 0,05 |
||
Nikkel (Ni) |
≤ 0,5 |
≤ 0,5 |
≤ 0,1 |
≤ 0,5 |
≤ 2 |
≤ 2 |
||
Plii (Pb) |
≤ 0,5 |
≤ 0,5 |
≤ 0,2 |
≤ 0,5 |
≤ 0,5 |
≤ 0,2 |
||
Tsink (Zn) |
≤ 1 |
≤ 1 |
≤ 1 |
≤ 0,4 |
≤ 1 |
≤ 1 |
||
|
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 16.
1.1.10. Müra
PVT 18. Müraheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Ümbritseda müraallikas müratõketega |
b |
Sulgeda mürarikkad seadmed või komponendid heli summutavasse tarindisse |
c |
Kasutada seadmetel vibratsiooni summutavaid aluseid ja ühendusi |
d |
Müra tekitavate masinate paigutus |
e |
Muuta helisagedust |
1.1.11. Lõhn
PVT 19. Lõhnaheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Lõhnavate ainete nõuetekohane ladustamine ja käitlemine |
Üldkohaldatav |
b |
Vähendada lõhnavate materjalide kasutamist |
Üldkohaldatav |
c |
Kõikide lõhnaheidet tekitavate seadmete hoolikas projekteerimine, käitamine ja hooldamine |
Üldkohaldatav |
d |
Järelpõleti või filtrimismeetodid, sealhulgas biofiltrid |
Kohaldatav üksnes piiratud juhtudel (nt immutamise etapis eritootmise ajal süsiniku ja grafiidi sektoris) |
1.2. PVT-JÄRELDUSED VASE TOOTMISE KOHTA
1.2.1. Teisesed materjalid
PVT 20. Jäätmetest pärit teiseste materjalide kasutamise määra suurendamiseks on PVT eraldada mittemetallilised koostisosad ja muud metallid vasest, kasutades ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Suurte nähtavate koostisosade käsitsi eraldamine |
b |
Raudmetallide magnetiline eraldamine |
c |
Alumiiniumi optiline või pöörisvoolu abil eraldamine |
d |
Erinevate metallide ja mittemetalliliste koostisosade eraldamine suhtelise tiheduse järgi (kasutades erineva tihedusega vedelikku või õhku) |
1.2.2. Energia
PVT 21. Vase esmasel tootmisel energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Optimeerida rikastatud maagis sisalduva energia kasutamist, kasutades hõljuvsulatusahju |
Kohaldatav üksnes uute seadmete või olemasolevate seadmete olulise ajakohastamise korral |
b |
Kasutada sulatusetappidest pärit kuumi protsessigaase ahju täidise kuumutamiseks |
Kohaldatav üksnes šahtahjude suhtes |
c |
Katta rikastatud maagid transportimise ja ladustamise ajal |
Üldkohaldatav |
d |
Kasutada esmase väljasulatamise või konverteerimise etapis tekkinud liigset soojust, et sulatada vaske sisaldavaid teiseseid materjale |
Üldkohaldatav |
e |
Kasutada anoodiahjust pärit gaasis olevat soojust astmeliselt muude protsesside jaoks, nagu kuivatamine |
Üldkohaldatav |
PVT 22. Vase teisesel tootmisel energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Vähendada etteantava materjali veesisaldust |
Kohaldatavus on piiratud juhul, kui materjalide niiskusesisaldust kasutatakse hajusheite vähendamise meetodina |
b |
Kasutada väljasulatusahjust pärit liigset soojust, auru tootmiseks, et kuumutada elektrolüüte rafineerimistehastes ja/või toota elektrienergiat koostootmisjaamas |
Kohaldatav, kui on olemas majanduslik elujõuline nõudlus auru järele |
c |
Sulatada jäätmeid, kasutades liigset soojust, mis tekib väljasulatamise või konverteerimise käigus |
Üldkohaldatav |
d |
Seisutusahi töötlemisetappide vahel |
Kohaldatav üksnes osakaupa toimivate sulatusahjude korral, kus on vaja sulanud materjali puhvrit |
e |
Eelkuumutada ahjutäidist, kasutades sulatusetappidest pärit kuuma protsessigaasi |
Kasutatav üksnes šahtahju puhul |
PVT 23. Elektrolüütilise rafineerimise ja elektrokeemilise ekstraheerimise operatsioonides energia tõhusaks kasutamiseks on PVT rakendada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Lisada elektrolüüsipaakidele isoleermaterjal ja katted |
Üldkohaldatav |
b |
Pindaktiivsete ainete lisamine ekstraheerimiskambritesse |
Üldkohaldatav |
c |
Kambri tehnilise lahenduse tõhustamine vähesema energiatarbimise eesmärgil, optimeerides järgmisi näitajaid: anoodi ja katoodi vahekaugus, anoodi geomeetria, voolutihedus, elektrolüüdi koostis ja temperatuur |
Kohaldatav üksnes uute seadmete või olemasolevate seadmete olulise ajakohastamise korral |
d |
Roostevabast terasest katooditoorikute kasutamine |
Kohaldatav üksnes uute seadmete või olemasolevate seadmete olulise ajakohastamise korral |
e |
Katoodi/anoodi automaatne vahetamine, et saavutada elektroodide nõuetekohane paigutus kambris |
Kohaldatav üksnes uute seadmete või olemasolevate seadmete olulise ajakohastamise korral |
f |
Lühise tuvastamine ja kvaliteedikontroll eesmärgiga tagada, et elektroodid on sirged ja lamedad ning anood on õige kaaluga |
Üldkohaldatav |
1.2.3. Õhkuheide
PVT 24. Ahjudest ja abiseadmetest pärit teisese õhkuheite vähendamiseks vase esmasel tootmisel ning heitevähendussüsteemi toimimise optimeerimiseks on PVT koguda, segada ja töödelda teisest heidet keskses heitgaasi puhastamise süsteemis.
Kirjeldus
Eri allikatest pärit teisene heide kogutakse kokku, segatakse ja seda töödeldakse ühes keskses heitgaasi puhastamise süsteemis, mis on ette nähtud voogudes olevate saasteainete tõhusaks eemaldamiseks. Välditakse keemiliselt ühildumatute voogude segamist ning soovimatuid keemilisi reaktsioone erinevates kogutud voogudes.
Kohaldatavus
Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavus olla piiratud nende tehnilise lahenduse ja paigutuse tõttu.
1.2.3.1. Hajusheide
PVT 25. Esmaste ja teiseste materjalide eeltöötlemisel (näiteks kokkusegamine, kuivatamine, segamine, homogeenimine, sõelumine ja granuleerimine) tekkiva hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Kasutada tolmuste materjalide korral kinniseid konveiereid või pneumaatilisi teisaldussüsteeme |
Üldkohaldatav |
b |
Korraldada tolmuste materjalide segamine ja muud taolised protsessid kinnises hoones |
Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavus osutuda keeruliseks ruumivajaduse tõttu |
c |
Kasutada tolmutõrje süsteeme, nagu veekahurid või -sprinklerid |
Ei ole kohaldatav siseruumides toimuva segamise suhtes. Ei ole kohaldatav kuivmaterjale vajavate protsesside suhtes. Kohaldatavus on piiratud ka veepuuduse või väga madala temperatuuriga piirkondades |
d |
Kasutada tolmuste materjalidega seotud protsessideks (nagu kuivatamine, jahvatamine, õhu eraldamine ja granuleerimine) kinniseid seadmeid koos väljatõmbesüsteemiga, mis on ühendatud heitevähendussüsteemiga |
Üldkohaldatav |
e |
Kasutada tolmu- ja gaasiheite korral väljatõmbesüsteemi, näiteks tõmbevarjet koos tolmu- ja gaasiheite vähendamise süsteemiga |
Üldkohaldatav |
PVT 26. Esmase ja teisese vase väljasulatusahjude ning seisutus- ja sulatusahjude täitmisel, väljasulatamisel ja ahjude tühjendamisel tekkiva hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Toorme brikettimine ja granuleerimine |
Kohaldatav üksnes siis, kui protsessis ja ahjus on võimalik kasutada granuleeritud tooret |
b |
Suletud täitmissüsteem, nagu ühejoaline põleti, uksetihendus (20), suletud konveierid või etteandurid, mis on varustatud väljatõmbesüsteemi ning tolmu- ja gaasiheite vähendamise süsteemiga |
Reaktiivpõleti on kasutatav üksnes hõljuvsulatusahjude korral |
c |
Kasutada ahjus ja gaasikanalis alarõhku ning piisavat gaasi väljatõmbamise kiirust, et vältida rõhu tekkimist |
Üldkohaldatav |
d |
Kasutada täitmise ja tühjendamise kohtades tõmbevarjeid/ümbriseid koos heitgaasi vähendamise süsteemiga (nt liikuva ukse/tõkkega suletav ning ventilatsioonisüsteemi ja heitevähendussüsteemiga varustatud korpus/tunnel kopatoimingute jaoks tühjendamise ajal) |
Üldkohaldatav |
e |
Ümbritseda ahi korpusega, millel on ventilatsioon |
Üldkohaldatav |
f |
Hoida ahju tihendus korras |
Üldkohaldatav |
g |
Hoida ahju temperatuur madalaimal nõutaval tasemel |
Üldkohaldatav |
h |
Võimendatud imursüsteemid (20) |
Üldkohaldatav |
i |
Kinnine hoone koos hajusheite kogumise muude meetoditega |
Üldkohaldatav |
j |
Kahekordse kupliga täitmissüsteem šaht-/kõrgahju jaoks |
Üldkohaldatav |
k |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahju tüübile ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele |
Üldkohaldatav |
l |
Kasutada pöördanoodahju suudmel katteid |
Üldkohaldatav |
PVT 27. Vase esmasel ja teisesel tootmisel Peirce-Smithi konverteris (PS) tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Kasutada ahjus ja gaasikanalis alarõhku ning piisavat gaasi väljatõmbamise kiirust, et vältida rõhu tekkimist |
b |
Hapnikuga rikastamine |
c |
Paigutada peamine tõmbevarje konverteriava ette, et koguda ja suunata esmane heide vähendamissüsteemi |
d |
Materjalide (nt vanametall ja räbusti) lisamine tõmbevarje kaudu |
e |
Teiseste tõmbevarjete süsteem lisaks peamisele tõmbevarjele, et koguda heidet täitmise ja tühjendamise ajal |
f |
Kinnises hoones asuv ahi |
g |
Kasutada mootoriga varustatud teiseseid tõmbevarjeid, et liigutada neid vastavalt protsessi etapile eesmärgiga suurendada teisese heite kogumise tõhusust |
h |
Võimendatud imursüsteemid (21) ja automaatne kontroll, et vältida puhumist, kui konverter on välja või sisse pööratud |
PVT 28. Vase esmasel tootmisel Hobokeni konverteerimisahjus tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada täitmise, räbueemaldamise ja tühjendamise ajal ahjus ja gaasikanalis alarõhku |
b |
Hapnikuga rikastamine |
c |
Ahjusuu on tööolekus kaantega suletud |
d |
Võimendatud imursüsteemid (22) |
PVT 29. Kivikssulatuse protsessist pärit hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada hõljuvkonverteerimisahju.
Kohaldatavus
Kohaldatav üksnes uute seadmete ja olemasolevate seadmete olulise ajakohastamise korral.
PVT 30. Vase teisesel tootmisel ülaläbipuhkega konverteris (TBRC) tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Kasutada ahjus ja gaasikanalis alarõhku ning piisavat gaasi väljatõmbamise kiirust, et vältida rõhu tekkimist |
Üldkohaldatav |
b |
Hapnikuga rikastamine |
Üldkohaldatav |
c |
Kinnises hoones asuv ahi koos meetoditega, mille abil kogutakse täitmise ja tühjendamise käigus tekkiv hajusheide ning suunatakse see heitevähendussüsteemi |
Üldkohaldatav |
d |
Paigutada peamine tõmbevarje konverteriava ette, et koguda ja suunata esmane heide vähendamissüsteemi |
Üldkohaldatav |
e |
Tõmbevarjed või kraanaga ühendatud tõmbevarjed, et koguda täitmise ja tühjendamise käigus tekkivat heidet ning suunata see vähendamissüsteemi |
Olemasolevate seadmete korral eeldab kraanaga ühendatud tõmbevarje kasutuselevõtmine ahjuruumi kapitaalset uuendamist |
f |
Materjalide (nt vanametall ja räbusti) lisamine tõmbevarje kaudu |
Üldkohaldatav |
g |
Võimendatud imursüsteem (23) |
Üldkohaldatav |
PVT 31. Räbukontsentraatoris vase eraldamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT rakendada allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Tolmutõrje meetodid, nagu vee pihustamine räbu käitlemise, ladustamise ja purustamise ajal |
b |
Vee abil peenestamine ja flotatsioon |
c |
Räbu suunamine lõplikku ladustamispaika hüdrotranspordi abil suletud torujuhtme kaudu |
d |
Säilitada tiigis veekiht või kasutada kuivadel aladel tolmu vähendavaid aineid, nagu lubjapiim |
PVT 32. Vaserikka räbu ahju puhastamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Tolmutõrje meetodid, nagu vee pihustamine lõpliku räbu käitlemise, ladustamise ja purustamise ajal |
b |
Kasutada ahjus alarõhku |
c |
Kinnine ahi |
d |
Korpus, ümbris ja tõmbevarje, et koguda heidet ja suunata see vähendamissüsteemi |
e |
Kaetud renn |
PVT 33. Vase esmasel ja teisesel tootmisel toimuva anoodivalu käigus tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada kinnist vahekoppa |
b |
Kasutada suletud vahelmist valukoppa |
c |
Kasutada valukopa ja valuratta kohal väljatõmbesüsteemiga varustatud tõmbevarjet |
PVT 34. Elektrolüüsikambritest pärit hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Pindaktiivsete ainete lisamine elektrolüütilise ekstraktsiooni kambritesse |
Üldkohaldatav |
b |
Kasutada katteid või tõmbevarjet, et koguda heidet ja suunata see vähendamissüsteemi |
Kohaldatav üksnes ekstraheerimis- või rafineerimiskambrite madala puhtuseastmega anoodide korral. Ei ole kohaldatav, kui kamber peab jääma katmata, et säilitada kambri temperatuuri kasutamiskõlblikul tasemel (ligikaudu 65 °C) |
c |
Suletud ja fikseeritud torujuhtmed elektrolüüdilahuse ülekandmiseks |
Üldkohaldatav |
d |
Gaasi väljatõmbamine katoodipuhastusseadme pesemiskambritest ja anoodijäätmete pesemise seadmest |
Üldkohaldatav |
PVT 35. Vasesulamite valamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada ümbriseid või tõmbevarjeid, et koguda heidet ja suunata see vähendamissüsteemi |
b |
Katta kinni seisutus- ja valuahjudes olevad sulamid |
c |
Võimendatud imursüsteem (24) |
PVT 36. Mittehappelisel ja happelisel söövitamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Ümbritseda söövitustoru suletud ahelas ringleva isopropanooli lahusega |
Kohaldatav üksnes vasktraadivarda pidevsöövitamise korral |
b |
Katta söövitustoru ümbrisega, et koguda heidet ja suunata see vähendamissüsteemi |
Kohaldatav üksnes pideva happelise söövitamise korral |
1.2.3.2. Suunatud tolmuheide
Käesolevas punktis esitatud meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
Kõik PVTga saavutatavad heitetasemed on esitatud tabelis 3.
PVT 37. Toorme vastuvõtmise, ladustamise, käitlemise, transportimise, mõõtmise, segamise, segunemise, purustamise, kuivatamise, lõikamise ja sõelumise käigus ning vase esmasel ja teisesel tootmisel tekkinud vase termotöötluse tagajärjel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVT 38. Vase esmases tootmises kontsentraadi kuivatamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
Kohaldatavus
Orgaanilise süsiniku kõrge sisalduse puhul rikastatud maakides (nt ligikaudu 10 massiprotsenti) ei pruugi kottfiltrid olla kasutatavad (kottide ummistumise tõttu) ja kasutada võib muid meetodeid (nt elektrifiltrit).
PVT 39. Vase esmasel tootmisel sulatusahjus või konverteris tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse või elektrijaama) vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit ja/või märgskraberit.
PVT 40. Vase teisesel tootmisel sulatusahjus või konverteris ning teisese vase vaheainete töötlemisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVT 41. Selleks et vähendada tolmu ja metallide õhkuheidet vase teisesel tootmisel seisutusahjust, on PVT kasutada kottfiltrit.
PVT 42. Vaserikka räbu ahjus töötlemisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või skraberit koos elektrifiltriga.
PVT 43. Vase esmases ja teiseses tootmises kasutatavast anoodiahjust pärit tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või skraberit koos elektrifiltriga.
PVT 44. Vase esmasel ja teisesel tootmisel toimuva anoodivalu käigus tekkiva tolmu ja metalli õhuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või kastepunkti lähedal oleva veesisaldusega heitgaasi korral märgskraberit või udupüüdurit.
PVT 45. Vasesulatusahjus tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT valida toore ja seda ette anda vastavalt kasutatavale ahju tüübile ja heitevähendussüsteemile ning kasutada kottfiltrit.
Tabel 3
PVTga saavutatav vasetootmisel tekkiva tolmu õhkuheite tase
Näitaja |
PVT |
Protsess |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
PVT 37 |
Toorme vastuvõtmine, ladustamine, käitlemine, transportimine, mõõtmine, segamine, segude valmistamine, purustamine, kuivatamine, lõikamine ja sõelumine ning vase esmasel ja teisesel tootmisel tekkinud vase termotöötlemine |
|
PVT 38 |
Rikastatud maagi kuivatamine vase esmasel tootmisel |
||
PVT 39 |
Esmase vase väljasulatusahi ja konverter (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse või elektrijaama) |
||
PVT 40 |
Teisese vase väljasulatusahi ja konverter ning vase teiseses tootmises tekkivate vahesaaduste töötlemine (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) |
||
PVT 41 |
Teisese vase seisutusahi |
≤ 5 (25) |
|
PVT 42 |
Vaserikka räbu töötlemine ahjus |
||
PVT 43 |
Anoodiahi (vase esmasel ja teisesel tootmisel) |
||
PVT 44 |
Anoodivalu (vase esmasel ja teisesel tootmisel) |
||
PVT 45 |
Vasesulatusahi |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.2.3.3. Orgaaniliste ühendite heide
PVT 46. Vase termotöötlemisel ning teisese toorme kuivatamisel, väljasulatamisel või sulatamisel tekkiva orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (33) |
Kohaldatavus |
a |
Järelpõleti või järelpõletuskamber või regeneratiivne termooksüdeerija |
Kohaldatavus on piiratud puhastamist vajavate heitgaaside energiasisaldusega, kuna vähem energiat sisaldavatele heitgaasidele kulub rohkem kütust |
b |
Adsorbendi lisamine koos kottfiltri kasutamisega |
Üldkohaldatav |
c |
Ahju tehnilise lahenduse ja heite vähendamise meetodite valimine vastavalt saadaolevale toormele |
Kohaldatav üksnes uute ahjude ja olemasolevate ahjude kapitaalse uuendamise korral |
d |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele |
Üldkohaldatav |
e |
Kõigi LOÜde termiline hävitamine ahjus kõrgel temperatuuril (> 1 000 °C) |
Üldkohaldatav |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 4.
Tabel 4
PVTga saavutatav heitetase vase termotöötlemisel ning teisese toorme kuivatamisel, väljasulatamisel või sulatamisel tekkivate LOÜde üldkoguse õhkuheite korral
Näitaja |
|
LOÜ kokku |
3–30 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 47. Vase hüdrometallurgilises tootmises toimuval lahustiga ekstraheerimisel tekkiva orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit ning teha LOÜ-heide kindlaks igal aastal, nt massibilansi kaudu.
|
Meetod |
a |
Madalama aururõhuga lahusti (protsessi reagent) |
b |
Kinnised seadmed, nagu kinnised segamispaagid, kinnised sadestusseadmed ja kinnised ladustamispaagid |
PVT 48. Vase termotöötlemisel, samuti vase teiseses tootmises väljasulatamisel, sulatamisel, tulega rafineerimisel ja konverteerimisel tekkiva PCDD/Fi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele |
b |
Parandada põlemistingimusi, et vähendada orgaaniliste ühendite heidet |
c |
Kasutada poolsuletud ahju täitmise süsteeme, mis võimaldavad tooret lisada väikestes kogustes |
d |
PCDD/Fi termiline hävitamine ahjus kõrgel temperatuuril (> 850 °C) |
e |
Lisada hapnikku ahju ülemisse tsooni |
f |
Sisemine põletisüsteem |
g |
Järelpõletuskamber või järelpõleti või regeneratiivne termooksüdeerija (36) |
h |
Temperatuuril > 250 °C vältida paksu tolmukihi kogunemist heitgaasisüsteemi |
i |
Kiire jahutamine (36) |
j |
Adsorbendi lisamine koos tõhusa tolmukogumissüsteemi kasutamisega (36) |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 5.
Tabel 5
PVTga saavutatav PCDD/Fi õhkuheite tase vase termotöötlemisel, samuti vase teiseses tootmises ümbersulatamisel, sulatamisel, tulega rafineerimisel ja konverteerimisel
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (ng I-TEQ/Nm3) (37) |
PCDD/F |
≤ 0,1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.2.3.4 Vääveldioksiidi heide
Käesolevas punktis esitatud meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
PVT 49. Vase esmasel ja teisesel tootmisel tekkiva SO2-heite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse või elektrijaama) vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
||||
a |
Kuiv või poolkuiv skraber |
Üldkohaldatav |
||||
b |
Märgskraber |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
||||
c |
Polüeetripõhine absorptsiooni-/desorptsioonisüsteem |
Ei ole kohaldatav vase sekundaarse tootmise puhul. Ei ole kohaldatav väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadme puudumisel |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 6.
Tabel 6
PVTga saavutatav heitetase vase esmasel ja teisesel tootmisel tekkiva SO2 õhkuheite korral (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse või elektrijaama)
Näitaja |
Protsess |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (38) |
SO2 |
Vase esmane tootmine |
50–500 (39) |
Vase teisene tootmine |
50–300 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.2.3.5. Happeline heide
BAT 50. PVT 50. Elektrolüütilise ekstraheerimise kambritest, elektrolüütilise rafineerimise kambritest, katoodipuhastusseadme pesemiskambritest ja anoodijäätmete pesemismasinast pärit happelise heitgaasi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada märgskraberit või udupüüdurit.
1.2.4. Pinnas ja põhjavesi
PVT 51. Räbukontsentraatoris vase eraldamise ajal pinnase ja põhjavee saastamise vältimiseks on PVT kasutada jahutamisaladel äravoolusüsteemi ja räbu lõppladustamispaiga nõuetekohast projektilahendust, et koguda ülevooluvett ja vältida vedeliku leket.
PVT 52. Vase esmases ja teiseses tootmises toimuva elektrolüüsi käigus pinnase ja põhjavee saastamise vältimiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada suletud äravoolusüsteemi |
b |
Kasutada läbilaskmatuid ja happekindlaid põrandaid |
c |
Kasutada topeltseinaga paake või paigutada paak kemikaalikindla valliga piiratud ja läbilaskmatu põhjaga alale |
1.2.5. Reovee teke
PVT 53. Vase esmasest ja teisesest tootmisest pärineva reovee tekke vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada auru kondensaati elektrolüüsikambrite kuumutamiseks, vaskkatoodide pesemiseks või suunata aur tagasi aurukatlasse |
b |
Taaskasutada jahutusalalt, flotatsiooniprotsessist ja lõpliku räbu hüdrotranspordi käigus kogutud vett räbu kontsentreerimise protsessis |
c |
Võtta ringlusse söövitamislahused ja loputusvesi |
d |
Töödelda vase hüdrometallurgilises tootmises lahustiga ekstraheerimise etapist pärit jääke (tooret), et võtta kasutusele lahuses sisalduvad orgaanilised ained |
e |
Tsentrifuugida vase hüdrometallurgilises tootmises puhastamisel tekkiva ja lahustiga ekstraheerimise etapist pärit vedeliku sadestusseadmetes tekkivat püdelat materjali |
f |
Taaskasutada elektrolüüti pärast metalli eemaldamise etappi ekstraheerimisel ja/või leostamisel |
1.2.6. Jäätmed
PVT 54. Vase esmasel ja teisesel tootmisel tekkivate kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada protsesse nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Võtta kasutusele tolmutekke vähendamise süsteemis tekkivas tolmus ja mudas sisalduvad metallid |
Üldkohaldatav |
b |
Taaskasutada või müüa kaltsiumiühendeid (nt kipsi), mis on tekkinud SO2-heite vähendamisel |
Kohaldatavus võib sõltuda metallisisaldusest ja turu olemasolust |
c |
Uuendada või ringlusse võtta kasutatud katalüsaatorid |
Üldkohaldatav |
d |
Võtta kasutusele reoveepuhasti settes sisalduv metall |
Kohaldatavus võib sõltuda metallisisaldusest ja turu/protsessi olemasolust |
e |
Kasutada nõrka hapet leostamisprotsessis või kipsi tootmiseks |
Üldkohaldatav |
f |
Eraldada metallirikkas räbus sisalduv vask räbuahjus või räbu flotatsiooni seadmes |
|
g |
Kasutada ahjudest pärit lõplikku räbu abrasiivse või (tee-)ehitusmaterjalina või muul kasulikul otstarbel |
Kohaldatavus võib sõltuda metallisisaldusest ja turu olemasolust |
h |
Kasutada ahjuvooderdist sealt metallide eraldamiseks või selle taaskasutamiseks tulekindla materjalina |
|
i |
Kasutada räbu flotatsioonrikastusel tekkivat räbu abrasiivse või (tee-)ehitusmaterjalina või muul kasulikul otstarbel |
|
j |
Kasutada sulatusahjudest pärit ujuräbu selles sisalduvate metallide eraldamiseks |
Üldkohaldatav |
k |
Eraldada kasutatud elektrolüüdijääkidest neis sisalduv vask ja nikkel. Taaskasutada ülejäänud hapet, et teha uus elektrolüüt või toota kipsi |
|
l |
Rakendada kasutatud anoodi jahutusmaterjalina vase pürometallurgilisel puhastamisel või ümbersulatamisel |
|
m |
Eraldada anoodijääkidest neis sisalduvad väärismetallid |
|
n |
Kasutada reoveepuhastist pärinevat kipsi pürometallurgilises protsessis või müügiks |
Kohaldatavus võib sõltuda toodetud kipsi kvaliteedist |
o |
Eraldada mudast seal sisalduvad metallid |
Üldkohaldatav |
p |
Taaskasutada vase tootmise hüdrometallurgilisest protsessist pärit kasutatud elektrolüüti leostamisainena |
Kohaldatavus võib sõltuda metallisisaldusest ja turu/protsessi olemasolust |
q |
Võtta vase valtsimisest pärinevad vaselaastud kasutusele väljasulatusahjus |
Üldkohaldatav |
r |
Eraldada kasutatud söövitamislahusest seal sisalduvad metallid ja taaskasutada puhastatud happelahust |
1.3. PVT-JÄRELDUSED ALUMIINIUMI, SEALHULGAS ALUMIINIUMOKSIIDI JA ANOODIDE TOOTMISE KOHTA
1.3.1. Alumiiniumoksiidi tootmine
1.3.1.1. Energia
PVT 55. Energia tõhusaks kasutamiseks boksiidist alumiiniumoksiidi tootmisel on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldatavus |
a |
Plaatsoojusvahetid |
Plaatsoojusvahetid suudavad sadestamisalale voolavast vedelikust kätte saada rohkem soojust võrreldes muude meetoditega, nagu kiirjahutusseadmed |
Kohaldatav, kui jahutusvedelikust pärit energiat saab protsessis taaskasutada ning kui kondensaadi tasakaal ja vedeliku tingimused seda võimaldavad |
b |
Ringleva keevkihi särdamisahjud |
Ringleva keevkihi särdamisahjud on palju energiatõhusamad kui pöördpõletusahjud, kuna alumiiniumoksiidi ja suitsugaasi soojuse taaskasutamine on suurem |
Kohaldatav üksnes sulatamisel kasutatava alumiiniumoksiidi korral. Ei ole kohaldatav eri-/sulatusklassi mittekuuluva alumiiniumoksiidi korral, kuna sel juhul on nõutav kõrgem kaltsineerimise tase, mida on praegu võimalik saavutada üksnes pöördahjus |
c |
Ühevooluline toimimissüsteem |
Lobri kuumutatakse ühes vooluahelas, kasutamata vaheltvõtuauru ning seega ilma lobri lahjendamiseta (erinevalt kahevoolulisest toimimissüsteemist) |
Kasutatav üksnes uute seadmete korral |
d |
Boksiidi valik |
Suurema niiskusesisaldusega boksiit toob protsessi rohkem vett, mis suurendab aurustamiseks kuluvat energiakogust. Lisaks sellele on kõrge monohüdraadisisaldusega boksiidi (bömiit ja/või diaspoor) korral vaja laagerdusprotsessis kõrgemat rõhku ja temperatuuri, mis suurendab energiakulu |
Kohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud seadme erilahendusega, kuna mõned seadmed on spetsiaalselt ette nähtud teatava kvaliteediga boksiidi jaoks, mis piirab alternatiivsete boksiidiallikate kasutamist |
1.3.1.2. Õhkuheide
PVT 56. Alumiiniumoksiidi kaltsineerimisel tekkiva tolmu- ja metalliheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või elektrifiltrit.
1.3.1.3. Jäätmed
PVT 57. Kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks ja alumiiniumoksiidi tootmisel tekkivate boksiidijäätmete kõrvaldamise tõhustamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Vähendada boksiidijääkide mahtu kokkupressimise abil, et vähendada niiskusesisaldust, nt kasutades vaakumit või kõrgrõhufiltreid, et moodustada poolkuiv brikett |
b |
Vähendada/minimeerida boksiidijääkide aluselisust, et võimaldada jääkide prügilasse ladestamist |
1.3.2. Anoodide tootmine
1.3.2.1. Õhkuheide
1.3.2.1.1.
PVT 58. Pastaseadmest (koksitolmu eemaldamine sellistest protsessidest nagu koksi ladustamine ja peenestamine) pärit tolmu õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 7.
PVT 59. Pastaseadmest (kuuma pigi ladustamine, pasta segamine, jahutamine ja vormimine) pärit tolmu ja PAHi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (40) |
a |
Eeljahutusega või ilma selleta kuivskraber, milles kasutatakse koksi adsorbendina ja mille järel on kottfilter |
b |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
c |
Katalüütiline termooksüdeerija |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 7.
Tabel 7
PVTga saavutatav heitetase pastaseadmest pärit tolmu ja BaPi (PAHi näitaja) õhkuheite korral
Näitaja |
Protsess |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
||||
Tolm |
|
2–5 (41) |
||||
BaP |
Kuuma pigi ladustamine, pasta segamine, jahutamine ja vormimine |
0,001–0,01 (42) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.2.1.2.
PVT 60. Esmase alumiiniumi sulatusahjuga integreeritud anooditootmisseadmes olevas kuumutamisseadmes tekkiva tolmu, vääveldioksiidi, PAHi ja fluoriidi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (43) |
Kohaldatavus |
||||
a |
Kasutada vähese väävlisisaldusega tooret ja kütuseid |
Üldkohaldatav SO2-heite vähendamiseks |
||||
b |
Kuivskraber, kasutades alumiiniumoksiidi adsorbendina, millele järgneb kottfilter |
Üldkohaldatav tolmu, PAHi ja fluoriidi heite vähendamiseks |
||||
c |
Märgskraber |
Kohaldatavus tolmu, SO2, PAHi ja fluoriidide heite vähendamiseks võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
||||
d |
Regeneratiivne termooksüdeerija koos tolmutekke vähendamise süsteemiga |
Üldkohaldatav tolmu ja PAHi heite vähendamiseks. |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 8.
Tabel 8
PVTga saavutatav heitetase alumiiniumi esmase sulatusahjuga integreeritud anooditootmisseadmes olevast kuumutamisseadmest pärit tolmu, BaPi (PAHi näitaja) ja fluoriidi õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
2–5 (44) |
BaP |
0,001–0,01 (45) |
HF |
0,3–0,5 (44) |
Fluoriidid kokku |
≤ 0,8 (45) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 61. Eraldiseisvas anooditootmisseadmes olevast kuumutamisseadmest pärit tolmu, PAHi ja fluoriidi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada eelfiltrimisüksust ja regeneratiivset termooksüdeerijat, millele järgneb märgskraber (nt lubjakiht).
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 9.
Tabel 9
PVTga saavutatav heitetase eraldiseisvas anooditootmisseadmes olevast kuumutamisseadmest pärit tolmu, BaPi (PAHi näitaja) ja fluoriidi õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
2–5 (46) |
BaP |
0,001–0,01 (47) |
HF |
≤ 3 (46) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.2.2. Reovee teke
PVT 62. Anoodi kuumutamisel reovee tekkimise vältimiseks on PVT kasutada suletud veeringlust.
Kohaldatavus
Üldkohaldatav uute seadmete ja kapitaalse uuendamise korral. Kohaldatavus võib olla piiratud vee kvaliteedi ja/või toote kvaliteedi nõuete tõttu.
1.3.2.3. Jäätmed
PVT 63. Kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT võtta puhastamisvahendina ringlusse koksifiltrist pärinev söetolm.
Kohaldatavus
Sõltuvalt söetolmu tuhasisaldusest võivad kohaldatavuse suhtes esineda piirangud.
1.3.3. Alumiiniumi esmane tootmine
1.3.3.1. Õhkuheide
PVT 64. Søderbergi tehnoloogiat kasutaval alumiiniumi esmasel tootmisel elektrolüüsikambritest pärit hajusheite vältimiseks või kogumiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada pastat, mille pigisisaldus jääb vahemikku 25–28 % (kuivpasta) |
b |
Uuendada kollektori tehnilist lahendust, et võimaldada suletud punktetteandega seotud toiminguid ning tõhustada heitgaasi kogumist |
c |
Alumiiniumoksiidi punktetteanne |
d |
Suurendada anoodi kõrgust koos PVT 67 esitatud töötlemisviisiga |
e |
Anoodi ülaosa katmine varjega, kui kasutatakse kõrge voolutihedusega anoode, koos PVT 67 osutatud puhastusmeetoditega |
PVT 64(c): alumiiniumoksiidi punktetteandega välditakse tavapärast kooriku purustamist (nagu näiteks käsitsi küljelt etteande või kooriku kaabitsaga purustamisega etteande korral) ning seega vähendatakse seotud fluoriidi- ja tolmuheidet.
PVT 64(d): anoodi suurem kõrgus võimaldab saavutada madalamaid temperatuure anoodi tipus, mille tulemusena väheneb õhkuheide.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 12.
PVT 65. Alumiiniumi esmasel tootmisel eelkuumutatud anoodide kasutamisega on elektrolüüsikambritest pärit tolmuheite vältimiseks või kogumiseks PVT kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Alumiiniumoksiidi automaatne mitmik-punktetteanne |
b |
Kambri täielik katmine tõmbevarjega ning piisavad heitgaasi väljatõmbe kiirused (et suunata heitgaas meetodis PVT 67 osutatud puhastamisele), arvestades fluoriidi tekkimist vannis ja süsinikanoodi kulumist |
c |
Meetodis PVT 67 loetletud puhastusseadmetega ühendatud võimendatud imursüsteem |
d |
Anoodide vahetamiseks ja muuks kambrikatete eemaldamist eeldavaks tegevuseks kuluva aja vähendamine |
e |
Tõhus protsessijuhtimissüsteem, millega välditakse tootmishälbeid, mis muul juhul võivad viia kambris gaaside rohke eraldumise ja suurenenud heiteni |
f |
Programmeeritud süsteemi kasutamine kambri käitamiseks ja hooldamiseks |
g |
Kontrollitud tõhusate puhastamismeetodite kasutamine varrasseadmes, et võtta kasutusele fluoriide ja süsinikku |
h |
Eemaldatud anoodide ladustamine kambri lähedal sektsioonis seoses PVT 67 osutatud puhastamisega või otste ladustamine kitsastes kastides |
Kohaldatavus
PVT 65(c) ja h ei ole olemasolevate seadmete suhtes kohaldatavad.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 12.
1.3.3.1.1.
PVT 66. Toorme ladustamisel, käitlemisel ja transpordil tekkiva hajusheite vältimiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 10.
Tabel 10
PVTga saavutatav heitetase toorme ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiva tolmu korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (48) |
Tolm |
≤ 5–10 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 67. Elektrolüüsikambritest pärit tolmu, metalli ja fluoriidi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (49) |
Kohaldatavus |
||||
a |
Kuivskraber, milles alumiiniumoksiidi kasutatakse adsorbendina; sellele järgneb kottfilter |
Üldkohaldatav |
||||
b |
Kuivskraber, milles alumiiniumoksiidi kasutatakse adsorbendina; sellele järgnevad kottfilter ja märgskraber |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 11 ja tabel 12.
Tabel 11
PVTga saavutatav heitetase elektrolüüsikambrites tekkiva tolmu ja fluoriidi õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
2–5 (50) |
HF |
≤ 1,0 (50) |
Fluoriidid kokku |
≤ 1,5 (51) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.3.1.2.
PVTga saavutatav heitetase elektrolüüsikorpusest pärit tolmu ja fluoriidi õhkuheite korral (kogutakse elektrolüüsikambritest ja nende lagede ventilatsiooniavadest): vt tabel 12.
Tabel 12
PVTga saavutatav heitetase elektrolüüsikorpusest pärit tolmu ja fluoriidi õhkuheite korral (kogutakse elektrolüüsikambritest ja nende lagede ventilatsiooniavadest)
Näitaja |
PVT |
PVTga saavutatavad olemasolevate seadmete heitetasemed (kg/t Al) (52) (53) |
PVTga saavutatavad uute seadmete heitetasemed (kg/t Al) (52) |
Tolm |
PVT 64, PVT 65 ja PVT 67 kombinatsioon |
≤ 1,2 |
≤ 0,6 |
Fluoriidid kokku |
≤ 0,6 |
≤ 0,35 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 68. Alumiiniumi esmases tootmises sulatamisel ning sulametalli töötlemisel ja valul tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada elektrolüüsi teel saadud vedelat metalli ja saastamata alumiiniummaterjali, st tahket materjali, millel ei ole värvaineid, plasti ega õli (nt toorikute ülemine ja alumine osa, mis lõigatakse ära kvaliteedi eesmärgil) |
b |
Kottfilter (54) |
PVTga saavutav heitetase: vt tabel 13.
Tabel 13
PVTga saavutatav heitetase alumiiniumi esmases tootmises sulatamisel ning sulametalli töötlemisel ja valamisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
|
Tolm |
2–25 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.3.1.3.
PVT 69. Elektrolüüsikambritest pärit õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
||||
a |
Vähese väävlisisaldusega anoodide kasutamine |
Üldkohaldatav |
||||
b |
Märgskraber (57) |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
PVT 69(a): aastakeskmisena vähem kui 1,5 % väävlisisaldusega anoode on võimalik toota kasutatava toorme sobiva kombineerimise teel. Elektrolüüsiprotsessi teostatavuse jaoks on vajalik vähemalt 0,9 % aastakeskmine väävlisisaldus.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 14.
Tabel 14
PVTga saavutatavad heitetasemed elektrolüüsikambritest õhku eralduva SO2-heite korral
Näitaja |
|
SO2 |
≤ 2,5–15 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.3.1.4.
PVT 70. Alumiiniumi esmasel tootmisel tekkiva perfluorosüsivesinike õhkuheite vähendamiseks on PVT kõigi järgmiste meetodite kasutamine.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Alumiiniumoksiidi automaatne mitmik-punktetteanne |
Üldkohaldatav |
b |
Aktiivsete kambrite andmebaasidel ja kambri töönäitajate seirel põhinev elektrolüüsiprotsessi arvutijuhtimine |
Üldkohaldatav |
c |
Anoodiefekti automaatne summutamine |
Mittekohaldatav Søderbergi kambrite suhtes, sest anoodide ehitus (ainult ühes tükis) ei võimalda käesoleva meetodiga seotud vannivoolu |
PVT 70(c): anoodiefekt tekib siis, kui elektrolüüdi alumiiniumoksiidi sisaldus langeb alla 1–2 %. Anoodiefektide ajal lagundatakse alumiiniumoksiidi lagundamise asemel krüoliitvanni metalli- ja fluoriidioonideks, viimased moodustavad gaasilised perfluorosüsivesinikud, mis reageerivad süsinikanoodiga.
1.3.3.1.5.
PVT 71. Søderbergi tehnoloogia kasutamisel alumiiniumi esmasel tootmisel tekkiva CO and PAHi õhkuheite vähendamiseks on PVT põletada CO ja PAH kambri heitgaasis.
1.3.3.2. Reovee teke
PVT 72. Reovee tekke vältimiseks on PVT taaskasutada või võtta protsessis ringlusse jahutusvesi ja käideldud reovesi, sealhulgas vihmavesi.
Kohaldatavus
Üldkohaldatav uute seadmete ja kapitaalse uuendamise korral. Kohaldatavus võib olla piiratud vee kvaliteedi ja/või toote kvaliteedi nõuete tõttu. Taaskasutatava või ringlussevõetava jahutusvee, käideldud reovee ja vihmavee kogus ei saa olla suurem kui protsessi jaoks vajalik vee kogus.
1.3.3.3. Jäätmed
PVT 73. Kasutatud tiiglivooderduse kõrvaldamise vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada selle välist ringlussevõttu, nagu tsemendi tootmine soolaräbu taaskasutamise protsessis, süsinikrikastajana terase või ferrosulamitööstuses või teisese toormena (nt kivivill), sõltuvalt lõpptarbija nõuetest.
1.3.4. Alumiiniumi teisene tootmine
1.3.4.1. Teisesed materjalid
PVT 74. Saagise suurendamiseks toormest on PVT eraldada mittemetallilised koostisosad ja muud metallid alumiiniumist, kasutades ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni, sõltuvalt töödeldavate materjalide koostisosadest.
|
Meetod |
a |
Mustmetallide magnetiline eraldamine |
b |
Alumiiniumi pöörisvooluga eraldamine (liikuvate elektromagnetväljade kasutamine) muudest koostisosadest |
c |
Eri metallide ja mittemetalliliste koostisosade eraldamine suhtelise tiheduse järgi (kasutades erineva tihedusega vedelikku) |
1.3.4.2. Energeetika
PVT 75. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Ahju täidise eelkuumutamine heitgaasiga |
Kohaldatav üksnes mittepöördahjude korral |
b |
Gaaside retsirkuleerimine koos põlemata jäänud süsivesinikega tagasi põletisüsteemi |
Kohaldatav üksnes kiirgusahjude ja kuivatite korral |
c |
Suunata vedel metall otse vormimisele |
Kohaldatavus on piiratud transportimiseks vajaliku ajaga (maksimaalselt 4–5 tundi) |
1.3.4.3. Õhkuheide
PVT 76. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT eemaldada metallipurust enne väljasulatamisetappi õli ja orgaanilised koostisosad, kasutades tsentrifuugimist ja/või kuivatamist (60).
Kohaldatavus
Tsentrifuugimine on kasutatav üksnes õliga väga saastunud metallipuru korral enne kuivatamist. Õli ja orgaaniliste komponentide eemaldamine ei pruugi olla vajalik, kui ahi ja heitevähendussüsteem on projekteeritud töötlema orgaanilist materjali.
1.3.4.3.1.
PVT 77. Vanametalli ringlussevõtu eeltöötlusprotsessis tekkiva hajusheite vähendamiseks või selle tekke vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Kinnine või pneumaatiline konveier, väljatõmbesüsteemiga |
b |
Täitmis- ja tühjenduskohtade ümbrised või tõmbevarjed, väljatõmbesüsteemiga |
PVT 78. Sulatusahjude täitmisel ja tühjendamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks või vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Tõmbevarje asetamine ahjuukse peale ning väljalaskeavale, mille heitgaasi väljatõmbe süsteem on ühendatud filtrimissüsteemiga |
Üldkohaldatav |
b |
Suitsu kogumise ümbris, mis katab nii täitmise kui ka tühjendamise tsoone |
Kohaldatav üksnes statsionaarsete trummelahjude korral |
c |
Tihendatud ahjuuks (61) |
Üldkohaldatav |
d |
Tihendatud täitmisvagun |
Kohaldatav üksnes mittepöörlevate ahjude korral |
e |
Võimendatud imursüsteem, mida saab kohandada vastavalt vajaminevale protsessile (61) |
Üldkohaldatav |
PVT 78(a) ja (b): väljatõmbefunktsiooniga katte paigaldamine, et koguda ja käidelda protsessis tekkivaid heitgaase.
PVT 78(d): tihenditega laadimisvagonett surutakse jäätmemetalli mahalaadimise ajal tihedalt vastu avatud ahjuust; sellega säilitatakse ahju tihendatus selles etapis.
PVT 79. Ujuräbu/drossi töötlemisel tekkiva heite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Ujuräbu/drossi jahutamine tihendatud mahutites inertse gaasi all kohe pärast ahjust riibumist |
b |
Ujuräbu/drossi märgumise vältimine |
c |
Ujuräbu/drossi tihendamine väljatõmbe ja tolmutekke vähendamise süsteemi kasutamisega |
1.3.4.3.2.
PVT 80. Metallipuru kuivatamisel ning metallipurust õli ja orgaaniliste komponentide eemaldamisel, mittemetalliliste komponentide ja muude metallide purustamisel, jahvatamisel ja kuival eraldamisel alumiiniumist ning alumiiniumi sekundaarse tootmisega seotud ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiva tolmu- ja metalliheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 15.
Tabel 15
PVTga saavutatav heitetase metallipuru kuivatamisel ning metallipurust õli ja orgaaniliste komponentide eemaldamisel, mittemetalliliste komponentide ja muude metallide purustamisel, jahvatamisel ja kuival eraldamisel alumiiniumist ning alumiiniumi sekundaarse tootmisega seotud ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (62) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 81. Alumiiniumi teisesel tootmisel sellistes ahjuprotsessides, nagu täitmine, sulatamine, tühjendamine ja sulametalli töötlemine, tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 16.
Tabel 16
PVTga saavutatav heitetase alumiiniumi teisesel tootmisel sellistes ahjuprotsessides, nagu täitmine, sulatamine, mahalaadimine ja sulametalli töötlemine, tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (63) |
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 82. Alumiiniumi teiseses tootmises ümbersulatamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Kasutada saastamata alumiiniummaterjali, st tahket materjali, millel ei ole värvaineid, plasti ega õli (nt toorikud) |
b |
Parandada põlemistingimusi, et vähendada tolmuheidet |
c |
Kottfilter |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 17.
Tabel 17
PVTga saavutatav heitetase alumiiniumi teiseses tootmises ümbersulatamisel tekkiva tolmu korral
Näitaja |
|
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.4.3.3.
PVT 83. Saastatud teisese toorme (nt metallipuru) termilisel töötlemisel ja sulatusahjus tekkivate orgaaniliste ühendite ja PCDD/Fi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit koos vähemalt ühe allpool esitatud meetodiga.
|
Meetod (66) |
a |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele |
b |
Sisemine põletisüsteem sulatusahjudele |
c |
Järelpõleti |
d |
Kiire jahutamine |
e |
Aktiivsöe lisamine |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 18.
Tabel 18
PVTga saavutatav heitetase saastunud teisese toorme (nt metallipuru) termilisel töötlemisel ning sulatusahjus tekkivate LOÜde üldkoguse ja PCDD/Fi õhkuheite korral
Näitaja |
Ühik |
PVTga saavutatav heitetase |
LOÜ kokku |
mg/Nm3 |
≤ 10– 30 (67) |
PCDD/F |
ng I-TEQ/Nm3 |
≤ 0,1 (68) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.4.3.4.
PVT 84. Saastunud teisese toorme (nt metallipuru) termilisel töötlemisel, sulatusahjus ja ümbersulatamisel ning sulametalli töötlemisel tekkivate HCl, Cl2 ja HFi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetodit või nende kombinatsiooni.
Meetod |
|
a |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele (69) |
b |
Ca(OH)2 või naatriumvesinikkarbonaadi sissepritsimine koos kottfiltri kasutamisega (69) |
c |
Juhtida rafineerimisprotsessi, kohandades sulametallis olevate saasteainete eemaldamiseks kasutatava rafineerimisgaasi kogust |
d |
Kasutada rafineerimisprotsessis lahjendatud kloori koos inertse gaasiga |
PVT 84(d): kasutada puhta kloori asemel inertse gaasiga lahjendatud kloori, et vähendada klooriheidet. Puhastamine on võimalik ka üksnes inertset gaasi kasutades.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 19.
Tabel 19
PVTga saavutatav heitetase saastunud teisese toorme (nt metallipuru) termilisel töötlemisel, sulatusahjus ja ümbersulatamisel ning sulametalli töötlemisel tekkivate HCl, Cl2 ja HF õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
HCl |
≤ 5–10 (70) |
Cl2 |
|
HF |
≤ 1 (73) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.4.4. Jäätmed
PVT 85. Alumiiniumi teisesest tootmisest pärit kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Sulatusahjus soolakatte kasutamise või soolaräbu taaskasutamisprotsessi puhul: taaskasutada kogutud tolm protsessis |
b |
Soolaräbu täielik ringlussevõtt |
c |
Soolakatet mittekasutavate ahjude korral töödelda ujuräbu/drossi, et eraldada sellest alumiinium |
PVT 86. Alumiiniumi teisesel tootmisel tekkiva soolaräbu koguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Parandada kasutatava toorme kvaliteeti mittemetalliliste koostisosade ja muude metallide alumiiniumist eraldamise abil, kui alumiinium on jäätmetes segamini muude koostisosadega |
Üldkohaldatav |
b |
Eemaldada saastunud metallipurust enne sulatamist õli ja orgaanilised koostisosad |
Üldkohaldatav |
c |
Metalli pumpamine või segamine |
Mittekohaldatav pöördahjude korral |
d |
Kallutatav pöördahi |
Selle ahju kasutamine võib olla piiratud etteantava materjali suurusega |
1.3.5. Soolaräbu ringlussevõtu protsess
1.3.5.1. Hajusheide
PVT 87. Soolaräbu ringlussevõtu protsessis tekkiva hajusheite vähendamiseks või selle tekke vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Kinnised seadmed koos gaasi väljatõmbe ja juhtimisega filtrimissüsteemi |
b |
Tõmbevarje koos gaasi väljatõmbe ja juhtimisega filtrimissüsteemi |
1.3.5.2. Suunatud tolmuheide
PVT 88. Soolaräbu taaskasutamisprotsessis purustamisel ja kuivjahvatamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 20.
Tabel 20
PVTga saavutatav heitetase soolaräbu taaskasutamisprotsessiga seotud purustamisel ja kuivjahvatamisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (74) |
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.3.5.3. Gaasilised ühendid
PVT 89. Soolaräbu taaskasutamisprotsessis märgjahvatamisel ja leostamisel tekkivate gaaside õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (75) |
a |
Aktiivsöe lisamine |
b |
Järelpõleti |
c |
Märgskraber H2SO4-lahusega |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 21.
Tabel 21
PVTga saavutatav heitetase soolaräbu taaskasutamise protsessis märgjahvatamisel ja leostamisel tekkivate gaaside õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (76) |
NH3 |
≤ 10 |
PH3 |
≤ 0,5 |
H2S |
≤ 2 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.4. PVT-JÄRELDUSED PLII JA/VÕI TINA TOOTMISE KOHTA
1.4.1. Õhkuheide
1.4.1.1. Hajusheide
PVT 90. Esmaste ja teiseste materjalide, välja arvatud akude eeltöötlemisel (nagu mõõtmine, segamine, segu koostamine, purustamine, lõikamine ja sõelumine) tekkinud hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Kinnine konveier või pneumaatiline teisaldussüsteem tolmuse materjali jaoks |
Üldkohaldatav |
b |
Kinnised seadmed. Tolmuste materjalide kasutamisel kogutakse heide kokku ja saadetakse heitevähendussüsteemi |
Kohaldatav üksnes etteandesegude korral, mis on ette valmistatud doseerimiskonteineris või nn kaalukaotuse süsteemides |
c |
Toorme segamine kinnises hoones |
Kohaldatav üksnes tolmuste materjalide korral. Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavus osutuda keeruliseks ruumivajaduste tõttu |
d |
Tolmutõrjesüsteemid, nagu veepihustid |
Kohaldatav üksnes välistingimustes toimuva segamise korral |
e |
Toorme granuleerimine |
Kohaldatav üksnes siis, kui protsessis ja ahjus on võimalik kasutada granuleeritud toormaterjale |
PVT 91. Plii esmases ja plii ja/või tina teiseses tootmises materjali eeltöötlemisel (nagu kuivatamine, purustamine, paagutamine, brikettimine, granuleerimine ja akude purustamine, sõelumine ja klassifitseerimine) tekkiva hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Kinnine konveier või pneumaatiline teisaldussüsteem tolmuse materjali jaoks |
b |
Kinnised seadmed. Tolmuste materjalide kasutamisel kogutakse heide kokku ja saadetakse heitevähendussüsteemi |
PVT 92. Plii ja/või tina tootmises ahju täitmisel, väljasulatamisel ja ahju tühjendamisel ning plii esmases tootmises eelnevate vaseärastusprotsesside käigus tekkiva hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodite sobivat kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Ümbrises täitmissüsteem koos väljatõmbesüsteemiga |
Üldkohaldatav |
b |
Tsüklilise etteande ja väljavõtmise protsesside jaoks tihendatud või ümbrisesse suletud ahjud koos uksetihendusega (77) |
Üldkohaldatav |
c |
Kasutada ahjus ja gaasikanalis alarõhku ning piisavat gaasi väljatõmbe kiirust, et vältida ülerõhu tekkimist |
Üldkohaldatav |
d |
Tõmbevarjed/ümbrised täitmis- ja tühjendamiskohtades |
Üldkohaldatav |
e |
Kinnine hoone |
Üldkohaldatav |
f |
Täielik katmine tõmbevarjega, millel on väljatõmbesüsteem |
Olemasolevate seadmete või nende olulise ajakohastamisel korral võib kohaldatavus osutuda keeruliseks ruuminõuete tõttu |
g |
Säilitada ahju tihendus |
Üldkohaldatav |
h |
Hoida ahju temperatuur madalaimal nõutaval tasemel |
Üldkohaldatav |
i |
Kasutada väljavõtmiskohas, koppade ja räbu käitlemise alal tõmbevarjet koos väljatõmbesüsteemiga |
Üldkohaldatav |
j |
Tolmuse toorme eeltöötlemine, nagu granuleerimine |
Kohaldatav üksnes siis, kui protsessis ja ahjus on võimalik kasutada granuleeritud toormaterjale |
k |
Kasutada väljavõtmise ajal koppade jaoks nn kuuti |
Üldkohaldatav |
l |
Täitmis-ja tühjendamisala väljatõmbesüsteem, mis on ühendatud filtrimissüsteemiga |
Üldkohaldatav |
PVT 93. Plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ümbersulatamisel, rafineerimisel ja valamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Tiigelahju või katla peal olev tõmbevarje koos väljatõmbesüsteemiga |
b |
Kaaned, millega sulgeda katel rafineerimisreaktsioonide ja kemikaalide lisamise ajal |
c |
Väljatõmbesüsteemiga varustatud tõmbevarje valurennide kohal ja väljavõtmiskohtades |
d |
Sulandi temperatuuri kontrollimine |
e |
Suletud mehaanilised räbueemaldajad tolmuse drossi ja jääkide eemaldamiseks |
1.4.1.2. Suunatud tolmuheide
PVT 94. Plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises toorme ettevalmistamisel (nagu vastuvõtmine, käitlemine, ladustamine, mõõtmine, segamine, segu koostamine, kuivatamine, purustamine, lõikamine ja sõelumine) tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 22.
Tabel 22
PVTga saavutatav heitetase plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises toorme ettevalmistamisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (78) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 95. Akude ettevalmistamisel (purustamine, sõelumine, klassifitseerimine) tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või märgskraberit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 23.
Tabel 23
PVTga saavutatav heitetase akude ettevalmistamisel (purustamine, sõelumine ja klassifitseerimine) tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (79) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 96. Plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ahju täitmisel, väljasulatamisel ja ahju tühjendamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 24.
Tabel 24
PVTga saavutatav heitetase plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ahju täitmisel, väljasulatamisel ja ahju tühjendamisel tekkiva tolmu ja plii õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse) korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
|
Plii |
≤ 1 (82) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 97. Plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ümbersulatamisel, rafineerimisel ja valamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Pürometallurgiliste protsesside korral: hoida sulatusvanni temperatuur madalaimal võimalikul tasemel vastavalt protsessietapile ja kasutada kottfiltrit |
b |
Hüdrometallurgiliste protsesside korral: kasutada märgskraberit |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 25.
Tabel 25
PVTga saavutatav heitetase plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ümbersulatamisel, rafineerimisel ja valamisel tekkiva tolmu ja plii õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
Tolm |
|
Plii |
≤ 1 (85) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.4.1.3. Orgaaniliste ühendite heide
PVT 98. Plii ja/või tina teiseses tootmises toorme kuivatamisel ja väljasulatamisel tekkivate orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (86) |
Kohaldatavus |
a |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele |
Üldkohaldatav |
b |
Parandada põlemistingimusi, et vähendada orgaaniliste ühendite heidet |
Üldkohaldatav |
c |
Järelpõleti või regeneratiivne termooksüdeerija |
Kohaldatavus on piiratud nende heitgaaside energiasisalduse tõttu, mida peab töötlema, kuna vähem energiat sisaldavatele heitgaasidele kulub rohkem kütust |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 26.
Tabel 26
PVTga saavutatav heitetase plii ja/või tina teiseses tootmises toorme kuivatamisel ja väljasulatamisel tekkivate LOÜde üldkoguse õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (87) |
LOÜ kokku |
10–40 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 99. Plii ja/või tina teisese toorme väljasulatamisel tekkiva PCDD/Fi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
Meetod |
|
a |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heite vähendamise meetoditele (88) |
b |
Poolavatud ahju korral kasutada täitmissüsteeme, mis võimaldavad ette anda väikeses koguses tooret (88) |
c |
Sisemine põletisüsteem (88) sulatusahjudele |
d |
Järelpõleti või regeneratiivne termooksüdeerija (88) |
e |
Temperatuuril > 250 °C vältida paksu tolmukihi kogunemist heitgaasisüsteemi (88) |
f |
Kiire jahutamine (88) |
g |
Adsorbendi lisamine koos tõhusa tolmukogumissüsteemi kasutamisega (88) |
h |
Kasutada tõhusat tolmukogumissüsteemi |
i |
Lisada ahju ülemisse tsooni hapnikku |
j |
Parandada põlemistingimusi, et vähendada orgaaniliste ühendite heidet (88) |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 27.
Tabel 27
PVTga saavutatav heitetase teisese plii ja/või tina toorme väljasulatamisel tekkiva PCDD/Fi õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (ng I-TEQ/Nm3) (89) |
PCDD/F |
≤ 0,1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.4.1.4. Vääveldioksiidi heide
PVT 100. Plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ahju täitmisel, väljasulatamisel ja ahju tühjendamisel tekkiva SO2 õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse) vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
||||
a |
Sulfaadivormis olevat väävlit sisaldava toorme leeliseline leostamine |
Üldkohaldatav |
||||
b |
Kuiv või poolkuiv skraber (90) |
Üldkohaldatav |
||||
c |
Märgskraber (90) |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
||||
d |
Väävli sidumine ümbersulatusetapis |
Kohaldatav üksnes plii teisese tootmise korral |
PVT 100(a): leeliselist soolalahust kasutatakse teisesest materjalist sulfaatide eemaldamiseks enne väljasulatamist.
PVT 100(d): väävli fikseerimine ümbersulatusetapis saavutatakse ümbersulatusahjus raua ja sooda (Na2CO3) lisamisega, mis reageerib toormes sisalduva väävliga nii, et tekib Na2S-FeS räbu.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 28.
Tabel 28
PVTga saavutatav heitetase plii ja/või tina esmases ja teiseses tootmises ahju täitmisel, väljasulatamisel ja ahju tühjendamisel tekkiva SO2 õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe või vedela SO2 tootmise seadmesse) korral
Näitaja |
|
SO2 |
50–350 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.4.2. Pinnase ja põhjavee kaitse
PVT 101. Akude ladustamisel, purustamisel, sõelumisel ja klassifitseerimisel pinnase ja põhjavee saastumise vältimiseks on PVT kasutada happekindlat pinnakatet ja mahavoolanud happe kogumise süsteemi.
1.4.3. Reovee teke ja puhastamine
PVT 102. Leeliselise leostamise käigus reovee tekke vältimiseks on PVT taaskasutada leeliselisest soolade lahusest naatriumsulfaadi kristalliseerimisel alles jäävat vett.
PVT 103. Akude ettevalmistamisel, kui happeudu suunatakse reoveepuhastisse, tekkiva vetteheite vähendamiseks on PVT käitada sobivalt projekteeritud reoveepuhastit, et vähendada selles voos sisalduvate saasteainete sisaldust.
1.4.4. Jäätmed
PVT 104. Plii esmasest tootmisest kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, protsessijääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Taaskasutada tolmu eemaldamise süsteemis tekkivat tolmu plii tootmises |
Üldkohaldatav |
b |
Võtta kasutusele gaasi märg- või kuivpuhastamisel tekkivas tolmus/mudas sisalduv Se ja Te |
Kohaldatavus võib olla piiratud elavhõbedasisalduse tõttu |
c |
Võtta kasutusele rafineerimisdrossis sisalduvad Ag, Au, Bi, Sb ja Cu |
Üldkohaldatav |
d |
Võtta kasutusele reoveepuhasti mudas sisalduvad metallid |
Reoveepuhastist pärineva muda otsene väljasulatamine võib olla piiratud selliste elementide manuluse tõttu nagu As, Tl ja Cd |
e |
Lisada räbustit, mis muudab räbu sobivamaks väliseks kasutamiseks |
Üldkohaldatav |
BAT 105. PVT 105. Pliiakudes sisalduvate polüpropüleeni ja polüetüleeni kasutamise võimaldamiseks on PVT eraldada see akudest enne väljasulatamist.
Kohaldatavus
See ei pruugi olla kohaldatav šahtahjude korral, kuna lahti võtmata (terved) akud lasevad gaasi läbi ning see on ahju talitluse jaoks vajalik.
PVT 106. Akude taaskasutamisprotsessi käigus kogutud väävelhappe taaskasutamiseks või kasutusele võtmiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada selle sisest või välist taaskasutamist või ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Taaskasutada söövitamisainena |
Üldkohaldatav sõltuvalt kohalikest tingimustest, nagu söövitamise kasutamine ja happes olevate lisandite kokkusobivus protsessiga |
b |
Taaskasutada toormena keemiatööstusettevõttes |
Kohaldatavus võib sõltuda kohaliku keemiatööstusettevõtte olemasolust |
c |
Happe regenereerimine krakkimise teel |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas väävelhappe või vedela vääveldioksiidi tootmise seadmed |
d |
Kipsi tootmine |
Kohaldatav üksnes siis, kui taaskasutatavas happes olevad lisandid ei mõjuta kipsi kvaliteeti või kui madalama kvaliteediga kipsi saab kasutada muul otstarbel, nt räbustina |
e |
Naatriumsulfaadi tootmine |
Kohaldatav üksnes leeliselise leostamisprotsessi korral |
PVT 107. Plii ja/või tina teisesest tootmisest kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Taaskasutada väljasulatusprotsessi jääke, et eraldada nendest plii ja muud metallid |
b |
Käidelda jääke ja jäätmeid materjali taaskasutamiseks ettenähtud seadmetes |
c |
Käidelda jääke ja jäätmeid nii, et neid saaks kasutada muudes rakendustes |
1.5. PVT-JÄRELDUSED TSINGI JA/VÕI KAADMIUMI TOOTMISE KOHTA
1.5.1. Esmane tsingi tootmine
1.5.1.1. Tsingi hüdrometallurgiline tootmine
1.5.1.1.1.
PVT 108. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT taaskasutada särdamisel tekkinud heitgaasist pärit kuumust, kasutades ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Kasutada jääksoojuse katelt ja turbiine elektri tootmiseks |
Kohaldatavus võib sõltuda liikmesriigi energiahindadest ja energiapoliitikast |
b |
Kasutada jääksoojuse katelt ja turbiine, et toota mehaanilist energiat, mida kasutatakse protsessi käigus |
Üldkohaldatav |
c |
Kasutada jääksoojuse katelt, et toota soojust, mida kasutatakse protsessi käigus ja/või kontori kütmiseks |
Üldkohaldatav |
1.5.1.1.2.
1.5.1.1.2.1. Hajusheide
PVT 109. Särdamise etteande ettevalmistamisel ja etteande käigus tekkiva tolmu hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Märgetteanne |
b |
Täielikult kinnised protsessiseadmed, mis on ühendatud heitevähendussüsteemiga |
PVT 110. Särdamisprotsessis tekkiva tolmu hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
Meetod |
a |
Protsessi läbiviimine negatiivse rõhu all |
b |
Täielikult kinnised protsessiseadmed, mis on ühendatud heitevähendussüsteemiga |
PVT 111. Leostamisel, tahke ja vedela fraktsiooni eraldamisel ja puhastamisel tekkiva hajusa õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Katta paagid kaanega |
Üldkohaldatav |
b |
Katta protsessi vedeliku sisselaske ja väljalaske rennid |
Üldkohaldatav |
c |
Ühendada paagid keskse mehaanilise tõmbega heitevähendussüsteemiga või ühtse paagiga heitevähendussüsteemiga |
Üldkohaldatav |
d |
Katta vaakumfiltrid tõmbevarjega ja ühendada need heitevähendussüsteemiga |
Kohaldatav üksnes kuumade vedelike filtrimisel leostamise ja tahkest materjalist vedeliku eraldamise etapis |
PVT 112. Elektrolüütilisel ekstraheerimisel tekkiva hajusa õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ekstraheerimiskambrites lisandeid, eriti vahustusaineid.
1.5.1.1.2.2. Suunatud heide
PVT 113. Toorme käitlemisel ja ladustamisel, kuiva särdamise etteande ettevalmistamisel, kuiva särdamise etteandel ja särdamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 29.
Tabel 29
PVTga saavutatav heitetase toorme käsitsemisel ja ladustamisel, kuiva särdamise etteande ettevalmistamisel, kuiva särdamise etteandel ja särdamisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (93) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 114. Leostamisel, puhastamisel ja elektrolüüsi ajal tekkiva tsingi ja väävelhappe õhkuheite ning puhastamisel tekkiva arsaani ja stibaani heite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (94) |
a |
Märgskraber |
b |
Udupüüdur |
c |
Tsentrifuugimissüsteem |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 30.
Tabel 30
PVTga saavutatav heitetase leostamisel, puhastamisel ja elektrolüüsi ajal tekkiva tsingi ja väävelhappe õhkuheite ning puhastamisel tekkiva arsaani ja stibaani heite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (95) |
Zn |
≤ 1 |
H2SO4 |
< 10 |
AsH3 ja SbH3 summa |
≤ 0,5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.1.1.3.
PVT 115. Pinnase ja põhjavee saastumise vältimiseks on PVT paigutada leostamise või setitamise ajal kasutatavad paagid veekindla valliga piiratud alale ning kasutada kambrikestade ümber lisaümbrist.
1.5.1.1.4.
PVT 116. Puhta vee tarbimise ja reovee tekke vähendamiseks on PVT kasutada kombinatsiooni allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Katlast väljalastava vee ja särdamise kinnisest jahutuskontuurist pärit vee tagasijuhtimine gaasi märgpuhastuse või leostamise etappi |
b |
Põletusahju puhastamisel/ülejooksul, elektrolüüsil ja leostamisprotsessil tekkiva reovee tagasijuhtimine |
c |
Põletusahju puhastamisel/ülejooksul, elektrolüüsil ja leostamisprotsessil, filtrikoogi pesemisel ja gaasi märgpuhastamisel tekkiva reovee tagasijuhtimine leostamise ja/või puhastamise etappi |
1.5.1.1.5.
PVT 117. Kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, protsessijääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Rikastatud maakide ladustamisel ja protsessisisesel käitlemisel kogutud tolmu taaskasutamine (koos rikastatud maakide etteandega) |
Üldkohaldatav |
b |
Taaskasutada särdamisprotsessi käigus kogutud tolmu kaltsineeritud materjali punkri kaudu |
Üldkohaldatav |
c |
Pliid ja hõbedat sisaldavate jääkainete ringlussevõtt toormena väljaspool käitist |
Kohaldatav sõltuvalt metallisisaldusest ja turu/protsessi olemasolust |
d |
Cu, Co, Ni, Cd, Mn sisaldavate jääkainete ringlussevõtt toormena välisseadmes, et saada müügikõlblikke tooteid |
Kohaldatav sõltuvalt metallisisaldusest ja turu/protsessi olemasolust |
PVT 118. Leostamisjäätmete lõppladustamiskõlblikuks muutmiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Pürometallurgiline käitlemine Waelzi pöördahjus |
Kohaldatav üksnes neutraalsete leostusjääkide suhtes, mis ei sisalda liiga palju tsinkferriite ega palju väärismetalle |
b |
Jarofixi protsess |
Kohaldatav üksnes jarosiitraua jääkide korral. Piiratud kohaldatavus olemasoleva patendi tõttu |
c |
Sulfideerimisprotsess |
Kohaldatav üksnes jarosiitraua jääkide ja otseste leostusjääkide suhtes |
d |
Rauajääkide tihendamine |
Kohaldatav üksnes reoveepuhastist pärinevate götiidijääkide ja kipsirikka sette suhtes |
PVT 118(b): Jarofixi protsess hõlmab jarosiidisademe segamist Portlandi tsemendi, lubja ja veega.
PVT 118(c): sulfideerimisprotsess hõlmab NaOH ja Na2S lisamist jääkainetele leostamistankis ja sulfideerimisreaktoris.
PVT 118(d): rauajääkide tihendamine hõlmab niiskusesisalduse vähendamist filtrite ja lubja või muude ainete lisamise abil.
1.5.1.2. Pürometallurgiline tsingi tootmine
1.5.1.2.1.
1.5.1.2.1.1. Suunatud tolmuheide
PVT 119. Tsingi pürometallurgilisel tootmisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
Kohaldatavus
Rikastatud maakide kõrge orgaanilise süsiniku sisalduse korral (nt ligikaudu 10 mahuprotsenti) ei pruugi kottfiltrid olla kasutatavad kottide ummistumise tõttu ja tuleb kasutada muid meetodeid (nt märgskraberit).
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 31.
Tabel 31
PVTga saavutatav heitetase tsingi pürometallurgilisel tootmisel tekkiva tolmu õhkuheite puhul (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse)
Näitaja |
|
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 120. Tsingi pürometallurgilisel tootmisel tekkiva SO2 õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada väävlitustamise märgmeetodit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 32.
Tabel 32
PVTga saavutatav heitetase tsingi pürometallurgilisel tootmisel tekkiva SO2 õhkuheite puhul (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse)
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (98) |
SO2 |
≤ 500 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.2. Tsingi teisene tootmine
1.5.2.1. Õhkuheide
1.5.2.1.1.
PVT 121. Granuleerimisel ja räbu töötlemisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 33.
Tabel 33
PVTga saavutatav heitetase granuleerimisel ja räbu töötlemisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (99) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 122. Metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkiva ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
Kohaldatavus
Kottfilter ei pruugi olla kasutatav klinkritootmises (kus on vaja metallioksiidide asemel vähendada kloriidide sisaldust).
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 34.
Tabel 34
PVTga saavutatav heitetase metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkiva ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit tolmu ja metalli õhkuheite korral
Näitaja |
|
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.2.1.2.
PVT 123. Metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkivate ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (103) |
Kohaldatavus |
a |
Adsorbendi (aktiivsüsi või pruunsöekoks) lisamine, millele järgneb kottfiltri ja/või elektrifiltri kasutamine |
Üldkohaldatav |
b |
Termooksüdeerija |
Üldkohaldatav |
c |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
Ei pruugi olla kohaldatav ohutuskaalutlustel. |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 35.
Tabel 35
PVTga saavutatav heitetase metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkiva ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit LOÜde üldkoguse ja PCDD/Fi õhkuheite korral
Näitaja |
Ühik |
PVTga saavutatav heitetase |
LOÜ kokku |
mg/Nm3 |
2–20 (104) |
PCDD/F |
ng I-TEQ/Nm3 |
≤ 0,1 (105) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.2.1.3.
PVT 124. Metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkiva ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit HCl ja HF õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (106) |
Protsess |
||||
a |
Adsorbendi lisamine, seejärel kottfiltri kasutamine |
|
||||
b |
Märgskraber |
|
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 36.
Tabel 36
PVTga saavutatav heitetase metalli ning metalli-oksiidi-segu voogude sulatamisel tekkiva ning räbu põletusahjust ja Waelzi pöördahjust pärit HCl ja HF õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (107) |
HCl |
≤ 1,5 |
HF |
≤ 0,3 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.2.2. Reovee teke ja puhastamine
PVT 125. Puhta vee tarbimise vähendamiseks Waelzi pöördahjuprotsessis on PVT kasutada mitmeetapilist vastuvoolu-pesemist.
Eelmisest pesemisetapist pärit vesi filtritakse ja taaskasutatakse järgmises pesemisetapis. Kasutada saab kaht või kolme etappi, mis võimaldavad tarbida vett kuni kolm korda vähem võrreldes üheastmelise vastuvoolu-pesemisega.
PVT 126. Waelzi pöördahjuprotsessi pesemisetapist pärinevate halogeniidide õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada kristallisatsiooni.
1.5.3. Tsingi valuplokkide sulatamine, legeerimine ja valamine ning tsingipulbri tootmine
1.5.3.1. Õhkuheide
1.5.3.1.1.
PVT 127. Tsingiplokkide sulatamisel, legeerimisel ja valamisel tekkiva tolmu hajusa õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada seadmeid alarõhu all.
1.5.3.1.2.
PVT 128. Tsingiplokkide sulatamisel, legeerimisel ja valamisel ning tsingipulbri tootmisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 37.
Tabel 37
PVTga saavutatav heitetase tsingiplokkide sulatamisel, legeerimisel ja valamisel ning tsingipulbri tootmisel tekkiva tolmu korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (108) |
Tolm |
≤ 5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.3.2. Reovesi
PVT 129. Tsingiplokkide sulatamisel ja valamisel tekkiva reovee tekkimise vältimiseks on PVT taaskasutada jahutusvett.
1.5.3.3. Jäätmed
PVT 130. Tsingiplokkide sulatamisel tekkivate kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Sulatusahjus tekkiva tsingidrossi ja tsinki sisaldava tolmu oksüdeeritud fraktsiooni kasutamine särdamisahjus või tsingi hüdrometallurgilisel tootmisel |
b |
Tsingidrossi metallifraktsiooni ja katoodivalust tekkiva metallidrossi kasutamine sulatusahjus või taaskasutamine tsingitolmu või tsinkoksiidina tsingi rafineerimise seadmes |
1.5.4. Kaadmiumi tootmine
1.5.4.1. Õhkuheide
1.5.4.1.1.
PVT 131. Hajusa õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Leostamise ning tahke ja vedela osa eraldamise juures hüdrometallurgilises tootmises, brikettimise/granuleerimise ja aurustamise juures pürometallurgilises tootmises ning sulatamise, legeerimise ja valamise juures kasutada keskset väljatõmbesüsteemi, mis on ühendatud heitevähendussüsteemiga |
b |
Katta kambrid hüdrometallurgilise tootmise elektrolüüsietapis |
1.5.4.1.2.
PVT 132. Kaadmiumi pürometallurgilisel tootmisel ja kaadmiumiplokkide sulatamisel, valamisel ja valul tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (109) |
Kohaldatavus |
||||
a |
Kottfilter |
Üldkohaldatav |
||||
b |
ESP |
Üldkohaldatav |
||||
c |
Märgskraber |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 38.
Tabel 38
PVTga saavutatav õhkuheite tase kaadmiumi pürometallurgilisel tootmisel kaadmiumplokkide sulatamisel, legeerimisel ja valamisel tekkiva tolmu ja kaadmiumi korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (110) |
Tolm |
2–3 |
Cd |
≤ 0,1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.5.4.2. Jäätmed
PVT 133. Kaadmiumi hüdrometallurgilisest tootmisest pärit kõrvaldamisele suunatud jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Ekstraheerida tsingiprotsessist pärit kaadmium kaadmiumirikka tsementaadina puhastusetapis, seejärel see kontsentreerida ja rafineerida (elektrolüüsi või pürometallurgilise protsessi teel) ning lõpuks muundada see müügikõlblikuks metalseks kaadmiumiks või kaadmiumiühenditeks |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas majanduslikult tasuv nõudlus |
b |
Ekstraheerida tsingiprotsessist pärit kaadmium kaadmiumirikka tsementaadina puhastusetapis ning seejärel kohaldada hüdrometallurgilisi protsesse, et saada kaadmiumirikas sade (nt tsement (Cd-metall), Cd(OH)2), mis ladestatakse prügilatesse samal ajal, kui kõik muud protsessist tulenevad vood võetakse ringlusse kaadmiumi või tsingi tootmisseadme voos |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas sobiv lõppladustuspaik |
1.6. PVT-JÄRELDUSED VÄÄRISMETALLIDE TOOTMISE KOHTA
1.6.1. Õhkuheide
1.6.1.1. Hajusheide
PVT 134. Eeltöötlemisega seotud protsessil (nagu purustamine, sõelumine ja segamine) tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Sulgeda eeltöötlemise alad ja tolmuste materjalide teisaldamise süsteemid |
b |
Ühendada tolmavate materjalide eeltöötlemis- ja töötlemiskohad tolmukogumis- või väljatõmbesüsteemidega tõmbevarjete ja torustiku kaudu |
c |
Seada sisse eeltöötlemis- ja töötlemisseadmete elektriline blokeerimine, nii et neid seadmeid ei saaks ilma toimiva tolmukogumis- ja filtrimissüsteemita kasutada |
PVT 135. Väljasulatamisel ja sulatamisel (nii Doré kui ka mitte-Doré protsessid) tekkiva hajusa õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Sulgeda hooned ja/või väljasulatusahju alad |
b |
Protsessi läbiviimine alarõhu all |
c |
Ühendada ahjuprotsessid tolmukogumis- või väljatõmbesüsteemidega tõmbevarjete ja torustiku kaudu |
d |
Seada sisse ahjuseadmete elektriline blokeerimine, nii et neid seadmeid ei saaks ilma toimiva tolmukogumis- ja filtrimissüsteemita kasutada |
PVT 136. Leostamisel ja kulla elektrolüüsil tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Suletud paagid/anumad ja suletud torud lahuste teisaldamiseks |
b |
Katted ja ekstraheerimissüsteemid elektrolüüsikambrite jaoks |
c |
Veekardin kulla tootmise jaoks, et vältida gaasilise kloori heidet anoodisette leostamise ajal koos soolhappe või muude lahustitega |
PVT 137. Hüdrometallurgilisel protsessil tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Isoleerimismeetmed, nagu tihendatud või kinnised reaktsioonianumad, hoiupaagid, lahustiga ekstraheerimise seadmed ja filtrid, tasemekontrolliga varustatud anumad ja paagid, suletud torud, tihendatud äravoolusüsteemid, ja hoolduskavad |
b |
Reaktsioonianumad ja paagid, mis on ühendatud heitgaasi äratõmmet võimaldava ühise torustikusüsteemiga (rikke puhuks on ette nähtud automaatne varusüsteemi käivitumine) |
PVT 138. Põletamisel, särdamisel ja kuivatamisel tekkiva tolmu õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Ühendada kõik särdamisahjud, põletusahjud ja kuivatusahjud torustikusüsteemiga, mis tõmbab välja protsessis tekkivat heitgaasi |
b |
Prioriteetsel vooluahelal töötav skraberiseade, mis saab elektrikatkestuse korral toidet varugeneraatorilt |
c |
Juhtida käivitamist ja seiskamist, kasutatud happe kõrvaldamist ja skraberitesse uue happe lisamist automaatse juhtimissüsteemi abil |
PVT 139. Rafineerimise ajal metallist lõpptoodete sulatamisel tekkiva tolmu õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool esitatud meetodeid.
|
Meetod |
a |
Alarõhul töötav suletud ahi |
b |
Nõuetekohased kestad, ümbrised ja tõmbevarjed koos tõhusa väljatõmbe/ventilatsiooniga |
1.6.1.2. Suunatud tolmuheide
PVT 140. Kõikidest tolmustest protsessidest, nagu purustamine, sõelumine, segamine, sulatamine, väljasulatamine, põletamine, särdamine, kuivatamine ja rafineerimine, pärit tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (111) |
Kohaldatavus |
a |
Kottfilter |
Ei pruugi olla kohaldatav suures koguses lenduvat seleeni sisaldavate heitgaaside puhul |
b |
Märgskraber koos elektrifiltriga, mis võimaldab seleeni taaskasutamist |
Kohaldatav üksnes lenduvat seleeni sisaldavate heitgaaside korral (nt Doré metallitootmine) |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 39.
Tabel 39
PVTga saavutatav heitetase tolmu õhkuheite korral, mis tekib protsessidest, nagu purustamine, sõelumine, segamine, sulatamine, väljasulatamine, põletamine, särdamine, kuivatamine ja rafineerimine
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (112) |
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.1.3. NOX-heide
PVT 141. Lämmastikhappega lahustamist/leostamist hõlmava hüdrometallurgilise protsessi käigus tekkiva NOX õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (113) |
a |
Naatriumhüdroksiidiga leelisskraber |
b |
Skraber koos oksüdantidega (nt hapnik, vesinikperoksiid) ja redutseerijatega (nt lämmastikhape, karbamiid) nendel hüdrometallurgilistel protsessidel kasutatavate anumate jaoks, millest võib eralduda suures kontsentratsioonis NOX. Seda kohaldatakse sageli kombinatsioonis PVT 141(a)-ga. |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 40.
Tabel 40
PVTga saavutatav heitetase lämmastikhappega lahustamist/leostamist hõlmavast hüdrometallurgilisest protsessist pärit NOX õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (114) |
NOX |
70–150 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.1.4. Vääveldioksiidi heide
PVT 142. Doré metalli tootmises sulatamisel ja väljasulatamisel, sealhulgas sellega seotud põletamisel, särdamisel ja kuivatamisel tekkiva SO2 õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (115) |
Kohaldatavus |
||||
a |
Lubja lisamine, kottfilter |
Üldkohaldatav |
||||
b |
Märgskraber |
Kohaldatavus võib olla piiratud järgmistel juhtudel:
|
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 41.
Tabel 41
PVTga saavutatav heitetase Doré metalli tootmises, sealhulgas sellega seotud põletamise, särdamise ja kuivatamise jaoks ettenähtud sulatus- ja väljasulatusprotsessis tekkiva SO2 õhkuheite korral (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse)
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (116) |
SO2 |
50–480 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 143. Hüdrometallurgiaprotsessides, sealhulgas sellega seotud põletamisel, särdamisel ja kuivatamisel tekkinud SO2 õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada märgskraberit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 42.
Tabel 42
PVTga saavutatav heitetase hüdrometallurgilisel protsessil, sealhulgas sellega seotud põletamisel, kaltsineerimisel ja kuivatamisel tekkiva SO2 õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (117) |
SO2 |
50–100 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.1.5. HCl ja Cl2 heide
PVT 144. Hüdrometallurgilisel protsessil, sealhulgas sellega seotud põletamisel, särdamisel ja kuivatamisel tekkiva HCl ja Cl2 õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada leeliselist skraberit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 43.
Tabel 43
PVTga saavutatav heitetase hüdrometallurgilisel protsessil, sealhulgas sellega seotud põletamisel, särdamisel ja kuivatamisel tekkiva HCl and Cl2 õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (118) |
HCl |
≤ 5–10 |
Cl2 |
0,5–2 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.1.6. NH3 heide
PVT 145. Ammoniaagil või ammooniumkloriidil põhineval hüdrometallurgilisel protsessil tekkiva NH3 õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada märgskraberit, milles on väävelhape.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 44.
Tabel 44
PVTga saavutatav heitetase ammoniaaki või ammooniumkloriidi kasutavast hüdrometallurgilisest protsessist pärit NH3 õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (119) |
NH3 |
1–3 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.1.7. PCDD/Fi heide
PVT 146. Kui toore sisaldab orgaanilisi ühendeid, halogeene või muid PCDD/Fi lähteaineid, siis kuivatamisel, põletamisel ja särdamisel tekkiva PCDD/Fi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Järelpõleti või regenereeriv termooksüdeerija (120) |
b |
Adsorbendi lisamine koos tõhusa tolmukogumissüsteemi kasutamisega (120) |
c |
Parandada põlemise või protsessi tingimusi, et vähendada orgaaniliste ühendite heidet (120) |
d |
Temperatuuril > 250 °C vältida paksu tolmukihi kogunemist heitgaasisüsteemi (120) |
e |
Kiire jahutamine (120) |
f |
PCDD/Fi termiline hävitamine ahjus kõrgel temperatuuril (> 850 °C) |
g |
Lisada ahju ülemisse tsooni hapnikku |
h |
Sisemine põletisüsteem (120) |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 45.
Tabel 45
PVTga saavutatav PCDD/Fi õhkuheite tase kuivatamisel, põletamisel ja särdamisel, kui toore sisaldab orgaanilisi ühendeid, halogeene või muid PCDD/Fi lähteaineid
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (ng I-TEQ/Nm3) (121) |
PCDD/F |
≤ 0,1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.6.2. Pinnase ja põhjavee kaitse
PVT 147. Pinnase ja põhjavee saastamise vältimiseks on PVT kasutada kombinatsiooni järgmistest meetoditest.
|
Meetod |
a |
Suletud äravoolusüsteemi kasutamine |
b |
Topeltseinaga paakide kasutamine või paigutamine kemikaalikindlale valliga piiratud alale |
c |
Läbilaskmatute ja happekindlate põrandate kasutamine |
d |
Reaktsioonianumate taseme automaatne kontroll |
1.6.3. Reovee teke
PVT 148. Reovee tekkimise vältimiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
a |
Kasutatud/taaskasutatud skraberivedelike ja muude hüdrometallurgiliste reaktiivide ringlussevõtt leostamisel ja muudes rafineerimisprotsessides |
b |
Leostamisel, ekstraheerimisel ja sadestamisel tekkivate lahuste ringlussevõtt |
1.6.4. Jäätmed
PVT 149. Kõrvaldamisele suunatud jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
Meetod |
Protsess |
a |
Räbus, filtritolmus ja tolmu märgeemaldussüsteemi jääkainetes sisalduvate metallide eraldamine |
Doré metalli tootmine |
b |
Tolmu märgeemaldussüsteemi kogutud lenduvat seleeni sisaldavatest heitgaasidest seleeni eraldamine |
|
c |
Kasutatud elektrolüüdis ja kasutatud muda pesemislahustes sisalduva hõbeda eraldamine |
Hõbeda elektrolüütiline rafineerimine |
d |
Elektrolüüdi puhastamisel tekkinud jääkainetes (nt hõbetsement, vase karbonaatne jääk) sisalduvate metallide eraldamine |
|
e |
Kulla leostamisprotsessides tekkivas elektrolüüdis, mudas ja lahustes sisalduva kulla eraldamine |
Kulla elektrolüütiline rafineerimine |
f |
Kasutatud anoodides sisalduvate metallide eraldamine |
Hõbeda või kulla elektrolüütiline rafineerimine |
g |
Plaatinarühma metalliga rikastatud lahustes sisalduvate plaatinarühma metallide eraldamine |
|
h |
Metallide eraldamine protsessi lõppvedelike töötlemise käigus |
Kõik protsessid |
1.7. PVT-JÄRELDUSED FERROSULAMITE TOOTMISE KOHTA
1.7.1. Energia
PVT 150. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT taaskasutada energiat, mis on pärit CO-rikkast heitgaasist, mis on tekkinud suletud sukelkaarahjus või suletud plasmatolmprotsessis, kasutades ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Aurukatla ja turbiinide kasutamine, et taaskasutada heitgaasi energiasisaldust ja toota elektrit |
Kohaldatavus võib sõltuda liikmesriigi energiahindadest ja energiapoliitikast |
b |
Heitgaasi otsene kasutamine kütusena protsessi käigus (nt toorme kuivatamiseks, protsessi laaditavate materjalide eelkuumutamiseks, paagutamiseks, valukoppade kuumutamiseks) |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas nõudlus käitlemisest tekkiva soojuse järele |
c |
Heitgaasi kasutamine kütusena naabruses asuvates käitistes |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas majanduslikult tasuv nõudlus sellist liiki kütuse järele |
PVT 151. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT taaskasutada poolavatud sukelkaarahjus tekkivast kuumast heitgaasist pärit energiat, kasutades ühte allpool esitatud meetoditest või mõlemaid.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Heitsoojuskatla ja turbiinide kasutamine, et taaskasutada heitgaasi energiasisaldust ja toota elektrit |
Kohaldatavus võib sõltuda liikmesriigi energiahindadest ja energiapoliitikast |
b |
Heitsoojuskatla kasutamine kuuma vee tootmiseks |
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas majanduslikult elujõuline nõudlus |
PVT 152. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT taaskasutada energiat, mis saadakse avatud sukelkaarahjus tekkinud heitgaasist, kuuma vee tootmiseks.
Kohaldatavus
Kohaldatav üksnes siis, kui on olemas majanduslikult tasuv nõudlus kuuma vee järele.
1.7.2. Õhkuheide
1.7.2.1. Tolmu hajusheide
PVT 153. Tühjendamisel ja valamisel tekkiva hajusheite vältimiseks või vähendamiseks ja kogumiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Katmissüsteemi kasutamine |
Olemasolevate seadmete korral sõltub kohaldatavus seadme konfiguratsioonist |
b |
Vältida vedelate ferrosulamite kasutamist metallivalus |
Kohaldatav üksnes siis, kui tarbija (nt terasetootja) on tehniliselt seotud ferrosulami tootjaga |
1.7.2.2. Suunatud tolmuheide
PVT 154. Tahkete ainete ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel ning eeltöötlemisega seotud protsessidel, nagu mõõtmine, segamine, segu koostamine ja rasvast puhastamine, ning tühjendamisel, valamisel ja pakendamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 46.
PVT 155. Purustamisel, brikettimisel, granuleerimisel ja paagutamisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või kottfiltrit koos muude meetoditega.
Kohaldatavus
Kottfiltri kasutatavus võib olla piiratud madala välistemperatuuri (– 20 °C kuni – 40 °C) ja heitgaaside kõrge niiskusesisalduse korral ning CaSi jahvatamisel ohutusprobleemide tõttu (st plahvatusohtlikkus).
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 46.
PVT 156. Avatud või poolavatud sukelkaarahjust pärit tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 46.
PVT 157. Suletud sukelkaarahjust pärit või suletud plasmatolmprotsessis tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (122) |
Kohaldatavus |
a |
Märgskraber koos elektrifiltriga |
Üldkohaldatav |
b |
Kottfilter |
Üldkohaldatav, v.a juhul, kui heitgaasides sisalduvad CO ja H2 tekitavad ohutusprobleeme |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 46.
PVT 158. Ferro-molübdeeni ja ferro-vanaadiumi tootmiseks vajalikust tulekindla vooderdisega tiiglist pärit tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 46.
Tabel 46
PVTga saavutatav heitetase ferrosulamite tootmisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
Protsess |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) |
||||||
Tolm |
|
2–5 (123) |
||||||
Purustamine, brikettimine, granuleerimine ja paagutamine |
||||||||
Avatud või poolsuletud sukelkaarahi |
||||||||
|
2–5 (124) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.7.2.3. PCDD/Fi heide
PVT 159. Ferrosulameid tootvas ahjus tekkiva PCDD/Fi õhkuheite vähendamiseks on PVT lisada adsorbente ja kasutada elektrifiltrit ja/või kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 47.
Tabel 47
PVTga saavutatav heitetase ferrosulameid tootvast ahjust pärit PCDD/Fi õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (ng I-TEQ/Nm3) |
PCDD/F |
≤ 0,05 (128) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.7.2.4. PAHi ja orgaaniliste ühendite heide
PVT 160. Pöördpõletusahjus titaanipuru rasvast puhastamisel tekkiva PAHi ja orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada termooksüdeerijat.
1.7.3. Jäätmed
PVT 161. Kõrvaldamisele saadetavate räbukoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada räbu taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, räbu ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Räbu kasutamine ehitusrakendustes |
Kohaldatav üksnes süsinikurikka FeCr ja SiMn tootmisel tekkiva räbu, terasetootmisjääkidest sulamite taaskasutusse võtmise räbu ning FeMn ja FeMo tootmisel tekkiva tavalise metallivaese räbu korral |
b |
Räbu kasutamine liivjoapuhastuspuruna |
Kohaldatav üksnes kõrge süsinikusisaldusega FeCr tootmisel tekkinud räbu korral |
c |
Räbu kasutamine tulekindla betooni valmistamiseks |
Kohaldatav üksnes kõrge süsinikusisaldusega FeCr tootmisel tekkinud räbu korral |
d |
Räbu kasutamine väljasulatusprotsessis |
Kohaldatav üksnes räni-kaltsiumi tootmisel tekkinud räbu korral |
e |
Räbu kasutamine toormena räni-mangaani või muude metallurgiliste rakenduste tootmiseks |
Kohaldatav üksnes FeMn tootmisel tekkinud (kõrge MnO sisaldusega) rikka räbu korral |
PVT 162. Kõrvaldamisele suunatud filtritolmu ja -muda koguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada filtritolmu ja -muda taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, filtritolmu ja -muda ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus (129) |
a |
Filtritolmu kasutamine väljasulatusprotsessis |
Kohaldatav üksnes FeCr ja FeMo tootmisel tekkinud filtritolmu korral |
b |
Filtritolmu kasutamine roostevaba terase tootmisel |
Kohaldatav üksnes süsinikurikka FeCr tootmises purustamisel ja sõelumisel tekkinud filtritolmu korral |
c |
Filtritolmu ja -muda kasutamine kontsentreeritud etteandena |
Kohaldatav üksnes Mo särdamises heitgaasi puhastamisel tekkiva filtritolmu ja muda korral |
d |
Filtritolmu kasutamine muudes tööstusharudes |
Kohaldatav üksnes FeMn, SiMn, FeNi, FeMo ja FeV tootmise korral |
e |
Mikro-ränimulla kasutamine lisandina tsemenditööstuses |
Kohaldatav üksnes FeSi ja Si tootmisel tekkiva mikro-ränimulla korral |
f |
Filtritolmu ja -muda kasutamine tsingitööstuses |
Kohaldatav üksnes terasetootmisjääkidest sulamite taaskasutusse võtmise ahjutolmu ja märgskraberi muda korral |
1.8. PVT-JÄRELDUSED NIKLI JA/VÕI KOOBALTI TOOTMISE KOHTA
1.8.1. Energia
PVT 163. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Hapnikuga rikastatud õhu kasutamine väljasulatusahjudes ja hapniku konverterites |
b |
Soojusutilisaatorkatelde kasutamine |
c |
Protsessi (nt kuivatamise) käigus ahjus tekkinud suitsugaasi kasutamine |
d |
Soojusvahetite kasutamine |
1.8.2. Õhkuheide
1.8.2.1. Hajusheide
PVT 164. Ahju täitmisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kinniseid konveiersüsteeme.
PVT 165. Väljasulatamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada kaetud ja tõmbevarjega varustatud renne, mis on ühendatud heitevähendussüsteemiga.
PVT 166. Konverteerimisprotsesside käigus tekkiva tolmu hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada protsessi käigus negatiivset rõhku ja püüdur-tõmbekappe, mis ühendatud heitevähendussüsteemiga.
PVT 167. Atmosfäärilisel ja autoklaavleostamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit.
|
Meetod |
a |
Tihendatud või suletud reaktorid, setitid ja rõhu all olevad autoklaavid/anumad |
b |
Leostamisetappides õhu asemel hapniku või kloori kasutamine |
PVT 168. Rafineerimisel lahustitega ekstraheerimisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod |
a |
Vähest või suurt nihkepinget tekitava segisti kasutamine lahusti ja veesegu korral |
b |
Katete kasutamine segisti ja separaatori puhul |
c |
Heitevähendussüsteemiga ühendatud täielikult tihendatud paakide kasutamine |
PVT 169. Elektrokeemilisel ekstraheerimisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Gaasilise kloori kogumine ja taaskasutamine |
Kohaldatav üksnes kloriidipõhise ekstraheerimise korral |
b |
Polüstüreenhelmeste kasutamine elektrolüüsirakkude katmiseks |
Üldkohaldatav |
c |
Vahustusainete kasutamine, et katta elektrolüüsirakud stabiilse vahukihiga |
Kohaldatav üksnes sulfaadipõhise ekstraheerimise korral |
PVT 170. Niklipulbri ja niklibrikettide tootmise ajal (surveprotsessid) vesinikuga taandamisel tekkiva hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada tihendatud või suletud reaktorit, setitit ja rõhuautoklaavi/-anumat, pulbrikonveierit ja tootekogumispunkrit.
1.8.2.2. Suunatud tolmuheide
PVT 171. Sulfiidmaakide töötlemisel toorme käitlemisel ja ladustamisel, materjalide eeltöötlemisel (nagu maagi ettevalmistamine ja maagi/rikastatud maagi kuivatamine), ahju täitmisel, väljasulatamisel, konverteerimisel, termilisel rafineerimisel ja niklipulbri ja brikettide tootmisel tekkiva tolmu ja metalli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit või elektrifiltri ja kottfiltri kombinatsiooni.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 48.
Tabel 48
PVTga saavutatav heitetase sulfiidmaakide töötlemise ajal toorme käitlemisel ja ladustamisel, materjalide eeltöötlemisel (nagu maagi ettevalmistamine ja maagi/rikastatud maagi kuivatamine), ahju täitmisel, väljasulatamisel, konverteerimisel, termilisel rafineerimisel ja niklipulbri ja brikettide tootmisel tekkiva tolmu õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (130) |
Tolm |
2–5 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.8.2.3. Nikli- ja klooriheide
PVT 172. Atmosfäärilisel ja autoklaavleostamisel tekkiva nikli ja kloori õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada märgskraberit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 49.
Tabel 49
PVTga saavutatav heitetase atmosfäärilisel või autoklaavleostamisel tekkiva nikli ja kloori õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (131) |
Ni |
≤ 1 |
Cl2 |
≤ 1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 173. Niklikivi rafineerimisprotsessis, milles kasutatakse raud(III)kloriidi koos klooriga, tekkiva nikli õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 50.
Tabel 50
PVTga saavutatav heitetase niklikivi rafineerimisprotsessis, milles kasutatakse raud(III)kloriidi koos klooriga, tekkiva nikli õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (132) |
Ni |
≤ 1 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.8.2.4. Vääveldioksiidi heide
PVT 174. Sulfiidmaakide töötlemise puhul väljasulatamisel ja konverteerimisel tekkiva SO2 õhkuheite (v.a heide, mis suunatakse väävelhappe tootmise seadmesse) vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (133) |
a |
Lubja lisamine, millele järgneb kottfiltri kasutamine |
b |
Märgskraber |
1.8.2.5. NH3 heide
PVT 175. Niklipulbri ja nikkelbriketi tootmisel tekkiva NH3 õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada märgskraberit.
1.8.3. Jäätmed
PVT 176. Kõrvaldamisele saadetavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada jääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, jääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
Kohaldatavus |
a |
Elektrikaarahjus toodetud granuleeritud räbu kasutamine (kasutatakse väljasulatamisel) abrasiiv- või ehitusmaterjalina |
Kohaldatavus sõltub räbu metallisisaldusest |
b |
Elektrikaarahjust pärit heitgaasitolmu kasutamine (kasutatakse väljasulatamisel) toormena tsingi tootmisel |
Üldkohaldatav |
c |
Elektrikaarahjust pärit kivi granuleerimisel tekkiva heitgaasitolmu kasutamine (kasutatakse väljasulatamisel) toormena nikli rafineerimisel/ümbersulatamisel |
Üldkohaldatav |
d |
Pärast kivi klooripõhise leostamise järgset filtrimist saadud väävlijääkide kasutamine toormena väävelhappe tootmiseks jaoks |
Üldkohaldatav |
e |
Pärast sulfaadipõhist leostamist saadud rauajäägi kasutamine etteandena nikli väljasulatusahjule |
Kohaldatavus sõltub jäätmete metallisisaldusest |
f |
Rafineerimisel lahustitega ekstraheerimise teel saadud tsinkkarbonaadi jäägi kasutamine toormena tsingi tootmisel |
Kohaldatavus sõltub jäätmete metallisisaldusest |
g |
Sulfaadi- ja klooripõhisel leostamisel saadud vasejääkide kasutamine toormena vase tootmisel |
Üldkohaldatav |
1.9. PVT-JÄRELDUSED SÜSINIKU JA/VÕI GRAFIIDI TOOTMISE KOHTA
1.9.1. Õhkuheide
1.9.1.1. Hajusheide
PVT 177. Vedela pigi ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiva PAHi hajusheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod |
a |
Vedela pigi ladustamispaagi ventilatsiooniõhu tagasisuunamine |
b |
Välise ja/või sisemise jahutamisega kondenseerimine õhu- ja/või veesüsteemide kaudu (nt jahutustornid), millele järgnevad filtrimismeetodid (adsorptsiooniskraberid või elektrifilter) |
c |
Heitgaasi kogumine ja suunamine heitevähendussüsteemi (märgskraber või termooksüdeerija/regeneratiivne termooksüdeerija), mis on kasutatav protsessi muudes etappides (nt segamine ja kujundamine või kuumutamine) |
1.9.1.2. Tolm ja PAHi heide
PVT 178. Koksi ja pigi ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel ning mehaanilistes protsessides (nagu jahvatamine) ja grafiitimisel ja metallide lõiketöötlemisel tekkiva tolmu õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kottfiltrit.
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 51.
Tabel 51
PVTga saavutatav heitetase koksi ja pigi ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel ning mehaanilistes protsessides (nagu jahvatamine) ja grafiitimisel ja metallide lõiketöötlemisel tekkiva tolmu ja BaPi (kui PAHi näitaja) õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (134) |
Tolm |
2–5 |
BaP |
≤ 0,01 (135) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 179. Rohelise pasta ja töötlemata vormide (roheliste vormide) tootmisel tekkiva tolmu ja PAHi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (136) |
a |
Kuivskraber, milles kasutatakse koksi adsorbendina, koos või ilma eeljahutuseta, millele järgneb kottfiltri kasutamine |
b |
Koksifilter |
c |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
d |
Termooksüdeerija |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 52.
Tabel 52
PVTga saavutatav heitetase rohelise pasta ja töötlemata vormide (roheliste vormide) tootmisel tekkiva tolmu ja BaPi (kui PAHi näitaja) õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (137) |
Tolm |
2–10 (138) |
BaP |
0,001–0,01 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 180. Kuumutamisel tekkiva tolmu ja PAHi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (139) |
Kohaldatavus |
a |
Elektrifilter koos termooksüdatsioonietapiga (nt regeneratiivne termooksüdeerija), kui on oodata väga lenduvaid aineid |
Üldkohaldatav |
b |
Regeneratiivne termooksüdeerija koos eeltöötlusega (nt elektrifilter) juhul, kui heitgaas sisaldab palju tolmu |
Üldkohaldatav |
c |
Termooksüdeerija |
Mittekohaldatav pidevtoimeliste ringahjude korral |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 53.
Tabel 53
PVTga saavutatav heitetase kuumutamisel ja järelkuumutamisel tekkiva tolmu ja BaPi (kui PAHi näitaja) õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (140) |
Tolm |
2–10 (141) |
BaP |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
PVT 181. Immutamisel tekkiva tolmu ja PAHi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.
|
Meetod (144) |
a |
Kuivskraberi kasutamine, millele järgneb kottfiltri kasutamine |
b |
Koksifilter |
c |
Termooksüdeerija |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 54.
Tabel 54
PVTga saavutatav heitetase immutamisel tekkiva tolmu ja BaPi (kui PAHi näitaja) õhkuheite korral
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) (145) |
Tolm |
2–10 |
BaP |
0,001–0,01 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.9.1.3. Vääveldioksiidi heide
PVT 182. Protsessis väävli lisamisel tekkiva SO2 õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada kuiv- ja/või märgskraberit.
1.9.1.4. Orgaaniliste ühendite heide
PVT 183. Immutamisetapist, milles kasutatakse spetsiaalseid immutusaineid, nagu vaigud ja biolagundatavad lahustid, pärit orgaaniliste ühendite, sealhulgas fenooli ja formaldehüüdi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud meetoditest.
|
Meetod (146) |
a |
Regeneratiivne termooksüdeerija koos elektrifiltriga segamis-, kuumutamis- ja immutusetapi jaoks |
b |
Biofilter ja/või bioskraber immutamisetapiks, milles kasutatakse spetsiaalseid immutusained nagu vaigud ja biolagundatavad lahustid |
PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 55.
Tabel 55
PVTga saavutatav õhku eralduvate LOÜde üldkoguse heite tase segamise, kuumutamise ja immutamise korral
Näitaja |
|
LOÜ kokku |
≤ 10–40 |
Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 10.
1.9.2. Jäätmed
PVT 184. Kõrvaldamisele suunatud jäätmekoguste vähendamiseks on PVT korraldada kohapealset tööd nii, et hõlbustada protsessijääkide taaskasutamist või, kui see ei ole võimalik, protsessijääkide ringlussevõttu, kasutades sealhulgas süsinikku või muid protsessijääke samas protsessis või muudes välistes protsessides.
1.10. MEETODITE KIRJELDUS
1.10.1. Õhkuheide
Allpool kirjeldatud meetodid on loetletud vastavalt peamis(t)ele saasteaine(te)le, mille heidet tahetakse vähendada.
1.10.1.1. Tolmuheide
Meetod |
Kirjeldus |
Kottfilter |
Kottfilter, millele viidatakse sageli kui tekstiilfiltrile, on valmistatud poorsest kootud või vilditud kangast, millest gaas voolab läbi, kuid osakesed peetakse kinni. Kottfiltri kasutamise korral tuleb valida heitgaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal. |
Elektrifilter (ESP) |
Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada laias tingimuste vahemikus. Kuivelektrifiltris eemaldatakse kogutud materjal mehaaniliselt (nt raputamise, vibratsiooni, suruõhu abil), samal ajal kui märgelektrifiltris loputatakse see sobiva vedeliku, tavaliselt vee abil välja. |
Märgskraber |
Märgpuhastamisega kaasneb tolmu eemaldamine nii, et sissetulevat gaasi segatakse intensiivselt veega; tavaliselt kuulub sinna juurde ka suuremate osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu abil. Eemaldatud tolm koguneb skraberi põhja. Samuti võidakse eemaldada selliseid aineid, nagu SO2, NH3, mõnesid LOÜsid ja raskmetalle. |
1.10.1.2. NOX-heide
Meetod |
Kirjeldus |
Vähese NOX-heitega põleti |
Vähese NOX-heitega põletid vähendavad NOX tekkimist, vähendades leegitipu temperatuuri; sellega põlemine aeglustub, ent läheb siiski lõpuni ja paraneb soojusülekanne (suureneb leegi kiirgusvõime). Eriti vähese NOx-heitega põletite puhul on põletamine etapiviisiline (õhk/kütus) ja suitsugaasi suunatakse tagasi põletisse. |
Hapniku ja kütuse segul töötav põleti |
Selle meetodi korral asendatakse põletusõhk hapnikuga, mille tagajärjel lõpeb/väheneb termiline NOX moodustumine ahju sisenevast lämmastikust. Ahju jääv lämmastiku kogus sõltub kasutatava hapniku puhtusest, kütuse kvaliteedist ja õhu sissepääsu võimalikkusest. |
Suitsugaasi ringlus |
See tähendab, et ahju heitgaas juhitakse tagasi leegi sisse, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri. Eripõletite kasutamise korral toimub põlemisgaaside sisemine ringlus, millega jahutatakse leegi alumist osa ning vähendatakse hapnikusisaldust leegi kõige kuumemas osas. |
1.10.1.3. SO2, HCl ja HF heide
Meetod |
Kirjeldus |
Kuiv või poolkuiv skraber |
Heitgaasi voogu pihustatakse aluselise reaktiivi (nt lubi või naatriumvesinikkarbonaat) kuiva pulbrit või suspensiooni/lahust. Materjal reageerib happeliste gaasiliste ühenditega (nt SO2) ning moodustab tahke aine, mis kõrvaldatakse filtrimisega (kottfilter või elektrifilter). Skraberisüsteemi tõhusust suurendab reaktsioonikolonni kasutamine. Adsorptsiooni on võimalik saavutada ka täidisega pakitud tornide kasutamise abil (nt koksifilter). Olemasolevate seadmete korral on jõudlus seotud selliste protsessinäitajatega, nagu temperatuur (min 60 °C), niiskusesisaldus, kokkupuute kestus, gaasivoo kõikumised ja tolmu filtrimise süsteemi (nt kottfiltri) võime pidada kinni täiendavat tolmukogust. |
Märgskraber |
Märgpuhastusprotsessis lahustatakse gaasilised ühendid puhastuslahuses (nt leeliselahus, mis sisaldab lupja, NaOH või H2O2). Pärast märgskraberi läbimist on heitgaas veega küllastunud ning enne heitgaasi väljalaskmist toimub piiskade eraldamine. Saadud vedelikku puhastatakse järgnevalt nagu reovett ning selles sisalduv tahke aine eraldatakse setitamise või filtrimise abil. Olemasolevate seadmete korral võib kõnealune meetod vajada märkimisväärset lisaruumi. |
Vähese väävlisisaldusega kütuste kasutamine |
Maagaasi või vähese väävlisisaldusega kütteõli kasutamine vähendab põlemise ajal kütuses sisalduva väävli oksüdeerumisel tekkiva SO2 ja SO3 heidet. |
Polüeetripõhine absorptsiooni-/desorptsioonisüsteem |
Polüeetripõhist lahustit kasutatakse valikuliselt selleks, et absorbeerida heitgaasidest SO2. Seejärel eraldatakse adsorbeerunud SO2 teises kolonnis ning lahus regenereeritakse täielikult. Eraldatud SO2 kasutatakse vedela SO2 või väävelhappe tootmiseks. |
1.10.1.4. Elavhõbeda heide
Meetod |
Kirjeldus |
Adsorptsioon aktiivsöel |
Protsess põhineb elavhõbeda adsorptsioonil aktiivsöele. Kui pind on adsorbeerinud nii palju kui võimalik, desorbeeritakse adsorbeeritud sisu adsorbendi regeneratsiooni osana. |
Adsorptsioon seleenil |
Protsess põhineb seleeniga kaetud kuulidega täidetud kolonni kasutamisel. Punane amorfne seleen reageerib gaasis oleva elavhõbedaga, moodustub HgSe. Seejärel töödeldakse filtrit, et regenereerida seleen. |
1.10.1.5. LOÜ, PAH ja PCDD/Fi heide
Meetod |
Kirjeldus |
Järelpõleti või termooksüdeerija |
Põletamissüsteem, milles heitgaasivoos sisalduval saasteainel lastakse kontrollitud temperatuuriga keskkonnas reageerida hapnikuga, et saasteaine oksüdeeruks. |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
Põletamissüsteem, milles kasutatakse regeneratiivset protsessi, et kasutada gaasis ja süsinikuühendites sisalduvat soojusenergiat tulekindlate tugitarindite abil. Kihtide puhastamiseks on vaja gaasivoolu suunda mitmekordselt muuta. Seda nimetatakse ka regeneratiivseks järelpõletiks. |
Katalüütiline termooksüdeerija |
Põletamissüsteem, milles lagundamine viiakse läbi metallkatalüsaatori pinnal madalamal temperatuuril, tavaliselt vahemikus 350–400 °C. Seda nimetatakse ka katalüütiliseks järelpõletiks. |
Biofilter |
See koosneb orgaanilise või inertse materjali kihist, kus mikroorganismid oksüdeerivad heitgaasist pärinevaid saasteaineid bioloogilisel teel. |
Bioskraber |
See hõlmab gaasi märgpuhastamist (absorptsioon) ja biolagundamist; puhastamisvesi sisaldab mikroorganismide populatsiooni, mis on võimeline oksüdeerima mürgiseid gaasi komponente. |
Valida tooraine ja see ette anda vastavalt ahjule ja kasutatavatele heitevähendusmeetoditele |
Toore valitakse nii, et kasutatavas ahjus ja heitevähendussüsteemis oleks võimalik etteandes sisalduvaid saasteaineid nõuetekohaselt käidelda ja saavutada nõutav heitevähendusmäär. |
Parandada põlemistingimusi, et vähendada orgaaniliste ühendite heidet |
Õhu või hapniku ja süsinikuühendite korralik segamine, gaaside temperatuuri ja kõrgel temperatuuril viibimise aja juhtimine eesmärgiga oksüdeerida PCDD/Fina esinev orgaaniline süsinik. See võib hõlmata ka rikastatud õhu või puhta hapniku kasutamist. |
Poolsuletud ahju korral kasutada täitmissüsteeme, et tooret ette anda väikeste kogustena |
Poolsuletud ahju korral lisada tooret väikeste portsjonitena, et vähendada ahju jahtumist täitmise ajal. Niimoodi püsib gaasi temperatuur kõrgem; see hoiab ära PCDD/Fi taasmoodustumise. |
Sisemine põletisüsteem |
Heitgaas suunatakse läbi põleti leegi ja orgaaniline süsinik muundatakse hapniku abil CO2-ks. |
Temperatuuril > 250 °C vältida paksu tolmukihi kogunemist heitgaasisüsteemi |
Tolmu olemasolu temperatuuril üle 250 °C aitab de novo sünteesi abil moodustada PCDD/Fi. |
Adsorbendi lisamine koos tõhusa tolmukogumissüsteemi kasutamisega |
PCDD/F võib adsobeeruda tolmule ja seega on võimalik heidet vähendada tõhusa tolmufiltrimissüsteemi abil. Spetsiaalse adsorbendi kasutamine soodustab kõnealust protsessi ning vähendab PCDD/Fi heidet. |
Kiire jahutamine |
PCDD/Fi de novo sünteesi takistab gaasi kiire jahutamine temperatuurilt 400 °C temperatuurini 200 °C. |
1.10.2. Vetteheide
Meetodid |
Kirjeldused |
Keemiline sadestamine |
Lahustunud saasteainete muundamine lahustamatuks ühendiks keemiliste sadestajate lisamise abil. Tekkinud tahke sade eraldatakse seejärel setitamise, flotatsiooni või filtrimise teel. Vajaduse korral võib sellele järgneda ultrafiltrimine või pöördosmoos. Metalli sadestamiseks kasutatavad tüüpilised kemikaalid on lubi, naatriumhüdroksiid ja naatriumsulfiid. |
Setitamine |
Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine gravitatsioonilise setitamisega. |
Flotatsiooon |
Tahked või vedelad osakesed eralduvad reoveest, kuna nad kinnituvad väikeste gaasimullide külge; tavaliselt on selleks gaasiks õhk. Hõljuvad osakesed kuhjuvad veepinnale ja neid kogutakse kaabitsaga. |
Filtrimine |
Tahke aine eraldamine reoveest laskmisega läbi poorse keskkonna. Enim kasutatav filtrimisaine on liiv. |
Ultrafiltrimine |
Filtrimisprotsess, mille käigus kasutatakse filtrimisvahendina membraane, mille poorisuurus on umbes 10 μm. |
Aktiivsöega filtrimine |
Filtrimisprotsess, mille käigus kasutatakse filtrimisainena aktiivsütt. |
Pöördosmoos |
Membraanprotsess, milles membraaniga eraldatud osadele avaldatavate rõhkude vahe põhjustab vee voolamist kontsentreeritumast lahusest vähem kontsentreeritud lahusesse. |
1.10.3. Muud
Meetodid |
Kirjeldused |
Udupüüdur |
Udupüüdur on filtrimisseade, millega gaasivoost eemaldatakse sellega kaasa kandunud veepiisad. Seade kujutab endast metall- või plasttraadist kootud struktuuri, millel on suur eripind. Liikudes põrkavad gaasivoos olevad väikesed piisad vastu traate ja liituvad suuremateks tilkadeks. |
Tsentrifuugisüsteem |
Tsentrifuugisüsteemides kasutatakse inertsi, et eemaldada piisad heitgaasi voogudest tsentrifugaaljõu abil. |
Võimendatud imursüsteem |
Väljatõmbeventilaatori võimsust reguleeriv süsteem, mis juhib ventilaatori tööd, olenevalt suitsukoguste muutumisest suitsuallika täitmis-, sulatamis- ja tühjendamistsüklitest. Samuti kasutatakse täitmise ajal põletamiskiiruse automaatset kontrolli, et ukse lahtioleku ajal oleks gaasivoog võimalikult väike. |
Metallipuru tsentrifuugimine |
Tsentrifuugimine on mehaaniline meetod, et eraldada metallipurust õli. Setitamisprotsessi kiirendamiseks rakendatakse metallipurule tsentrifugaaljõudu ning õli eraldatakse. |
Metallipuru kuivatamine |
Metallipuru kuivatamise protsessis kasutatakse kaudselt köetavat pöörlevat trumlit. Õli eemaldamiseks toimub pürolüütiline protsess temperatuuril vahemikus 300–400 °C. |
Tihendatud ahjuuks või ahjuukse tihendamine |
Ahjuuks projekteeritakse nii, et see oleks tõhusalt tihendatud, et vältida hajusheite väljumist ning säilitada ahjus väljasulatamise/sulatamise ajal ülerõhku. |
(1) Partiidena töötlemise korral saab kasutada nende mõõtmiste esindava arvu keskmist, mis on tehtud partii koguaja vältel, või mõõtmise tulemust, mis on saadud partii koguaja vältel.
(2) Katkestustega voolu korral võib esindavate tulemuste saamiseks kasutada erinevat proovivõtukorda (nt pisteliste proovide võtmine).
(3) Suure heitega allikate korral on PVT pidev mõõtmine või juhul, kui pidevat mõõtmist ei saa kasutada, siis sagedasem perioodiline seire.
(4) Toorme ladustamisel ja käitlemisel tekkiva tolmu heite väikeste allikate (< 10 000 Nm3/h) korral võiks seire põhineda asendusnäitajate (näiteks rõhu langus) mõõtmisel.
(5) Seirealused metallid sõltuvad kasutatava toorme koostisest.
(6) Seoses PVT 69(a) saab SO2 heite arvutamiseks kasutada massibilanssi, võttes aluseks mõõdetud väävlisisalduse kõikides kasutatud anoodipartiides.
(7) Pidades vajaduse korral silmas selliseid tegureid, nagu halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus kasutatavas toormes, temperatuuriprofiil jne.
(8) Seire on asjakohane, kui toore sisaldab väävlit.
(9) Seire ei pruugi olla asjakohane hüdrometallurgiaprotsesside korral.
(10) Kui see on asjakohane kasutatavas toormes sisalduvate orgaaniliste ühendite tõttu.
(11) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(12) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(13) Vahemiku alumine ots on seotud adsorbentide kasutamisega (nt aktiivsüsi, seleen) kombinatsioonis tolmu filtrimisega, välja arvatud Waelzi pöördahjuprotsesside puhul.
(14) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(15) Seire sagedust võib kohandada juhul, kui andmetest on selgelt näha, et heide on piisavalt stabiilne.
(16) Märkus.„Muud värvilised metallid“ – nende muude värviliste metallide tootmine, mida ei ole käsitletud eraldi punktides 1.2–1.8.
(17) Seirealused metallid sõltuvad kasutatava toorme koostisest.
(18) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(19) Põhiseadme tootmissisendi suure arseenisisalduse korral võib PVTga saavutatav heitetase olla kuni 0,2 mg/l.
(20) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(21) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(22) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(23) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(24) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(25) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(26) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(27) Päeva keskmisena.
(28) Kui raskmetallide heide ületab järgmisi tasemeid, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale: plii 1 mg/Nm3, vask 1 mg/Nm3, arseen 0,05 mg/Nm3, kaadmium 0,05 mg/Nm3.
(29) Kui kasutatavatel rikastatud maakidel on suur orgaanilise süsiniku sisaldus (nt ligi 10 massiprotsenti), võib eeldada heidet kuni 10 mg/Nm3.
(30) Kui pliiheide on üle 1 mg/Nm3, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale.
(31) Vahemiku alumise piiri lähedal olevate väärtuste korral kasutatakse enamasti kottfiltrit.
(32) Kui vaseheide on üle 1 mg/Nm3, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale.
(33) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(34) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(35) Vahemiku alumise piiri lähedal olevate väärtuste korral kasutatakse enamasti regeneratiivset termooksüdeerijat.
(36) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(37) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(38) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(39) Märgskraberi või vähese väävlisisaldusega rikastatud maagi kasutamisel võib PVTga saavutatav heitetase olla kuni 350 mg/Nm3.
(40) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(41) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(42) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(43) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(44) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(45) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(46) Päeva keskmisena.
(47) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(48) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(49) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(50) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(51) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(52) Aasta jooksul elektrolüüsikorpusest eralduva saasteaine mass, mis on jagatud samal aastal toodetud vedela alumiiniumi massiga.
(53) Käesolevad PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed ei ole kohaldatavad seadmete suhtes, kus nende konfiguratsiooni tõttu ei saa mõõta heidet läbi lae.
(54) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(55) Aasta jooksul saadud proovide keskmisena.
(56) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud kottfiltri kasutamisega.
(57) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(58) Aasta jooksul eralduva saasteaine mass, mis on jagatud samal aastal toodetud vedela alumiiniumi massiga.
(59) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud märgskraberi kasutamisega. Vahemiku suuremad väärtused on seotud vähese väävlisisaldusega anoodide kasutamisega.
(60) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(61) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.
(62) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(63) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(64) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(65) Kui ahjus tuleks projekti järgi kasutada ja kasutatakse üksnes saastamata tooret, mille korral tolmuheide on alla 1 kg/h, on vahemiku suurim väärtus 25 mg/Nm3 keskmisena aasta jooksul saadud proovidest.
(66) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(67) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(68) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(69) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(70) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena. Kloori sisaldavate kemikaalidega rafineerimise korral osutab PVTga saavutatav õhkuheite tase keskmisele kontsentratsioonile kloorimisel.
(71) Proovivõtuperioodi keskväärtusena. Kloori sisaldavate kemikaalidega rafineerimise korral osutab PVTga saavutatav õhkuheite tase keskmisele kontsentratsioonile kloorimisel.
(72) Kohaldatav üksnes nendest rafineerimisprotsessidest tekkiva heite korral, milles kasutatakse kloori sisaldavaid kemikaale.
(73) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(74) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(75) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(76) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(77) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(78) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(79) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(80) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(81) Tolmuheide eeldatakse olevat vahemiku väiksemate väärtuste pool, kui heide on üle järgmiste tasemete: 1 mg/Nm3 vase, 0,05 mg/Nm3 arseeni, 0,05 mg/Nm3 kaadmiumi kohta.
(82) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(83) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(84) Kui heide ületab järgmisi tasemeid, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale: vask 1 mg/Nm3, antimon 1 mg/Nm3, arseen 0,05 mg/Nm3, kaadmium 0,05 mg/Nm3.
(85) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(86) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(87) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(88) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(89) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(90) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(91) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(92) Kui märgskraberid ei ole kasutatavad, on vahemiku suurim väärtus 500 mg/Nm3.
(93) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(94) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(95) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(96) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(97) Kui kottfilter ei ole kohaldatav, on vahemiku suurim väärtus 10 mg/Nm3.
(98) Päeva keskmisena.
(99) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(100) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(101) Kui kottfilter ei ole kohaldatav, võib vahemiku suurim väärtus olla kõrgem, kuni 15 mg/Nm3.
(102) Kui arseeni- või kaadmiumheide on üle 0,05 mg/Nm3, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale.
(103) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(104) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(105) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(106) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(107) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(108) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(109) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(110) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(111) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(112) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(113) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(114) Tunni keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(115) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(116) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(117) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(118) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(119) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(120) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(121) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(122) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(123) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(124) Päeva või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(125) Kui kottfiltrit saa kasutada, võib vahemiku suurim väärtus olla kuni 10 mg/Nm3.
(126) FeMn, SiMn, CaSi tootmisel võib vahemiku suurim väärtus kottfiltri tõhusust kahjustava kleepuva tolmu tõttu (mida põhjustavad näiteks tolmu hügroskoopsus või keemilised omadused) olla kuni 15 mg/Nm3.
(127) Kui metallide heide ületab järgmisi tasemeid, siis eeldatakse, et tolmuheide jääb vahemiku alumise piiri lähedale: plii 1 mg/Nm3, kaadmium 0,05 mg/Nm3, kroomVI 0,05 mg/Nm3, tallium 0,05 mg/Nm3.
(128) Vähemalt kuuetunnise proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(129) Väga saastunud tolmu ega muda ei saa taaskasutada ega ringlusse võtta. Taaskasutamine ja ringlussevõtt võib olla piiratud ka kuhjumisega seotud probleemide tõttu (nt FeCr tootmisel tekkiva tolmu taaskasutamine võib põhjustada Zn kuhjumist ahjus).
(130) Päeva keskmise või proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(131) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(132) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(133) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(134) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(135) BaPi osakesi eeldatakse üksnes siis, kui töödeldakse tahket pigi.
(136) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(137) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(138) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud kuivskraberi kasutamisega, mille korral koksi kasutatakse adsorbendina ja millele järgneb kottfiltri kasutamine. Vahemiku suuremad väärtused on seotud termooksüdeerija kasutamisega.
(139) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(140) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(141) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud elektrifiltri ja regeneratiivse termooksüdeerija kombinatsiooni kasutamisega. Vahemiku suuremad väärtused on seotud termooksüdeerija kasutamisega.
(142) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud termooksüdeerija kasutamisega. Vahemiku suuremad väärtused on seotud elektrifiltri ja regeneratiivse termooksüdeerija kombinatsiooni kasutamisega.
(143) Katoodide tootmisel on vahemiku suurim väärtus 0,05 mg/Nm3.
(144) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(145) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(146) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 1.10.
(147) Proovivõtuperioodi keskväärtusena.
(148) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud elektrifiltri kasutamisega kombinatsioonis regeneratiivse termooksüdeerijaga. Vahemiku suuremad väärtused on seotud biofiltri ja/või bioskraberi kasutamisega.