8.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/8

(1)

Pärast segarändevoogude järsku suurenemist alates 2015. aastast seisab EL silmitsi seninägematu rände- ja põgenikekriisiga. See on tekitanud suuri raskusi tõhusa välispiirikontrolli tagamisel kooskõlas Schengeni acquis'ga ning saabuvate rändajate vastuvõtmisel ja nende menetlemisel. Selle kriisi käigus on ilmnenud ka laiemad struktuursed puudused liidu välispiiride kaitse korralduses.

(2)

Kreeka Vabariik on peamiselt oma geograafilise asukoha tõttu neist arengusuundadest eriti mõjutatud ning Egeuse mere saartele saabuvate rändajate arv on järsult suurenenud.

(3)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (2) ja 2015. aasta hindamisprogrammiga (3) toimus 10.–13. novembril 2015 etteteatamata kohapealne kontrollkäik, et hinnata, kuidas rakendab Kreeka Vabariik Schengeni acquis'd välispiiri haldamise valdkonnas Kreeka ja Türgi vahelisel maismaapiiril (Orestiada, Fylakio, Kastanies, Nea Vyssa) ning merepiiril (Chiose ja Samose saar).

(4)

Komisjon võttis 2. veebruaril 2016 vastu rakendusotsuse, millega koostati Kreeka Vabariigis välispiiri haldamise valdkonnas Schengeni acquis' rakendamise aruanne, (4) milles järeldati, et välispiirikontrolli läbiviimises on tõsiseid puudusi, mille Kreeka ametiasutused peavad kõrvaldama.

(5)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2016 vastu soovitused hindamise käigus kindlaks tehtud tõsiste puuduste kõrvaldamise kohta ja määras kindlaks nende soovituste rakendamise prioriteedid. Kreeka ametiasutused peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, millega tagada, et kõigil Kreeka välispiiridel toimub välispiirikontroll ja see viiakse vastavusse Schengeni acquis'ga, et mitte seada ohtu Schengeni ala toimimist.

(6)

Komisjon võttis 24. veebruaril 2016 vastu soovitused erimeetmete kohta, mis Kreeka Vabariigil tuleb võtta pärast 2. veebruari 2016. aasta hindamisaruannet, et tagada nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovituste järgimine.

(7)

Kreeka Vabariik teatas 12. märtsil 2016 tegevuskavast hindamisaruandes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, mida oli nimetatud nõukogu soovitustes. Komisjon esitas 12. aprillil 2016 nõukogule hinnangu tegevuskava piisavuse kohta. Komisjon leidis, et kuigi Kreeka on teinud märkimisväärseid edusamme, on tegevuskava vaja hindamisaruandes kindlaks määratud puuduste piisavaks ja terviklikuks kõrvaldamiseks veelgi täiustada. Ta palus Kreekal tegevuskava täiendada ja selgitada 26. aprilliks.

(8)

Kreeka Vabariik esitas 26. aprillil 2016 komisjonile tegevuskava nõutud täiendused ja selgitused. Kreeka Vabariik esitas komisjonile 29. aprillil 2016 tegevuskava rakendamist käsitleva aruande kooskõlas määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 16 lõikega 4.

(9)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja 2016. aasta hindamisprogrammiga toimus 10.–16. aprillil 2016 Kreekas etteteatamata kohapealne kontrollkäik (5).

(10)

Euroopa Liitu alates 2015. aastast saabunud rändajate rekordarv ja 2015. aasta novembris toimunud hindamise käigus kindlaks tehtud puudused liidu välispiiri teatavates lõikudes on põhjustanud suure teisese rände, mis ohustab mitmes liikmesriigis tõsiselt avalikku korda või sisejulgeolekut.

(11)

Praegu teevad viis Schengeni riiki (Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra) sisepiiridel piirikontrolli tulenevalt avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduvast tõsisest ohust, mille on põhjustanud tõsistest välispiirikontrolli puudustest tulenev ebaseaduslike rändajate teisene ränne. Sisepiiridel kontrolli taaskehtestamine võimaldab Schengeni piirieeskirju järgides adekvaatselt reageerida kindlaks tehtud ohule, mis ähvardab sisejulgeolekut ja avalikku korda, ning see meede on vajalik ja seda loetakse proportsionaalseks.

Komisjon esitas 23. oktoobril 2015 arvamuse Saksamaa ja Austria poolt taaskehtestatud sisepiirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta (6) ning tegi selles järelduse, et kontrolli taaskehtestamine ja selle pikendamine oli kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega.

(12)

Komisjon mainis tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“, (7) et juhul, kui rändesurve ja välispiirikontrolli tõsised puudused püsivad ka pärast 12. maid 2016, siis on vaja esitada nõukogule Schengeni piirieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohane ettepanek, milles soovitatakse vastu võtta ühtne liidu lähenemisviis sisepiirikontrolli küsimustes seniks, kuni välispiirikontrolli struktuurseid puudusi on vähendatud või kuni need on kõrvaldatud. Teatises on esitatud abinõud, mida tuleb võtta Schengeni ala normaalse toimimise taastamiseks hiljemalt 2016. aasta lõpuks.

(13)

Kreeka Vabariik on teinud märkimisväärseid edusamme paljude 2015. aasta novembris kindlaks tehtud tõsiste välispiirihalduse puuduste kõrvaldamisel. Lisaks on ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse (8) esialgse rakendamise ning Frontexi ja NATO käimasolevate operatsioonide tulemusel järsult vähenenud Türgist Kreeka Vabariiki saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arv. Kreeka Vabariiki saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate voo arvestatav vähenemine ning ELi ametite ja teiste liikmesriikide pakutud tugi esmase vastuvõtu keskustes on võimaldanud Kreeka Vabariigil oluliselt parandada äsja saabunud ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate registreerimist. Kas see rändevoo arvestatav vähenemine on kestlik, vajab veel kinnitamist.

(14)

Vaatamata neile märkimisväärsetele edusammudele ei olnud võimalik kõiki kindlaks tehtud tõsiseid puudusi määruse (EL) 2016/399 artikli 21 lõike 3 kohase kolmekuulise tähtaja jooksul piisavalt ega terviklikult kõrvaldada. Mõningad tõsised välispiirikontrolli puudused püsivad ja seavad ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise. Eelkõige ei ole veel kõrvaldatud välispiirikontrolli struktuurseid puudusi, mis on seotud riigi üldise piirihaldussüsteemiga, piirivalvega ja olukorrateadlikkusega. Lisaks viibib Kreeka Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult mitmeid veel registreerimata isikuid, kes võivad püüda jätkata ebaseaduslikult teed teistesse liikmesriikidesse. Teisese rände oht on eriti suur nende ebaseaduslike rändajate puhul, kes ei ole paigutatud nõuetekohastesse vastuvõtukohtadesse. Vaatamata nõukogu soovitusele, et Kreeka Vabariik peaks võtma asjakohaseid meetmeid, millega tagada, et kõigil Kreeka välispiiridel toimub välispiirikontroll ja see viiakse vastavusse Schengeni acquis'ga, ei vasta endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi piiril toimuv piirivalve praegu täielikult Schengeni piirieeskirjadele. See suurendab riski, et toimub rändajate teisene ränne muudesse liikmesriikidesse.

(15)

Seega on alles mõningad tõsised välispiirikontrolli puudused, mis põhjustasid ebaseaduslike rändajate teisese rände ja mille tõttu taaskehtestasid mitu liikmesriiki avaliku korra ja sisejulgeolekuga seotud põhjustel ajutiselt sisepiirikontrolli ning mis seavad ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise. Püsiv teisese rände oht nõuab ühtset, kooskõlastatud ja jätkusuutlikku lähenemisviisi ajutiselt tehtavatele sisepiirikontrollidele.

(16)

Kuna kõik muud meetmed on olnud kindlakstehtud tõsise ohu leevendamisel ebatõhusad, on täidetud tingimused Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kohaldamiseks viimase abinõuna.

(17)

Seepärast tuleks neile liikmesriikidele, kes teevad praegu sisepiiridel piirikontrolli tulenevalt avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduvast tõsisest ohust, mille on põhjustanud ebaseaduslike rändajate teisene ränne (st Saksamaale, Taanile, Austriale, Rootsile ja assotsieerunud riigile Norrale), esitada praegu saada oleva teabe põhjal soovitus teha Schengeni piirieeskirjade artikli 29 alusel sisepiirikontrolli. Neil liikmesriikidel tuleks lubada sellist kontrolli teha, sest see kontroll on tõhus vahend, mille abil kõrvaldada ebaseaduslike rändajate teisese rändega seotud tõsist ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Praegu kontrollitavad sisepiirid vastavad kindlakstehtud rändetrajektooridele ja ohtudele ning tähelepanu keskmes on konkreetsed maismaapiiri lõigud või sadamad.

(18)

Liikmesriigid, kes otsustavad käesoleva soovituse kohaselt sisepiirikontrolli teha, peaksid sellest teavitama ülejäänud liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

(19)

Schengeni piirieeskirjade artikli 29 alusel tuleks kontrolli teha vaid vajalikus ulatuses, kontrollide intensiivsus peaks piirduma hädavajalikuga ja need peaksid võimalikult vähe takistama üldsusel vastavate sisepiiride ületamist. Seepärast tuleks teha vaid sihipärast kontrolli. Kontrolli vajalikkus ja mõjutatud piirilõigud tuleks asjaomaste liikmesriikidega koostöös korrapäraselt läbi vaadata.

(20)

Piirikontrolli tuleks teha vaid nii kaua, kui on vajalik avalikku korda ja sisejulgeolekut ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Ka mitu liidu seadusandlikku algatust ja meedet, millega tugevdada liidu välispiirihaldust (Euroopa piiri- ja rannikuvalve, tagasipöördumine ELi varjupaigaõiguse sätete täieliku kohaldamise juurde Kreeka Vabariigis, hädaolukorras ümberpaigutamise kava rakendamise tõhustamine, ELi ja Türgi avaldus), peaksid olema viivitamata kasutusele võetud ja täielikult toimivad ning seega aitama oluliselt vähendada ebaseaduslike rändajate teisest rännet.

(21)

Nõukogu võtab teadmiseks, et komisjon jälgib käesoleva soovituse kohaldamist ning, kui see on vajalik ja proportsionaalne, teeb kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 kohandamisettepanekuid, et võtta arvesse muutusi konkreetsetes asjaoludes, mis on tinginud käesoleva soovituse vastuvõtmise.

(22)

Komisjon on samuti teatanud, et ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule neli kuud pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist aruande soovituse kohaldamise kohta või teeb seda võimaluse korral varem ning võib saadud kogemustest ja olukorrast tulenevalt esitada samal ajal soovituse kohta muudatusettepanekuid,

1.

Austrial, Saksamaal, Taanil, Rootsil ja Norral jätkata kuni kuue kuu jooksul alates käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast proportsionaalset ajutist piirikontrolli järgmistel sisepiiridel:

Enne sellise piirikontrolli kehtestamist peaks asjaomane liikmesriik vahetama arvamusi asjakohase naaberliikmesriigi või asjakohaste naaberliikmesriikidega selle tagamiseks, et piirikontrolli sisepiiridel teostatakse üksnes nendel sisepiirilõikudel, kus seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega.

2.

Asjaomased liikmesriigid peaksid vastavalt teavitama ülejäänud liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.

Piirikontroll peaks olema sihipärane ning kontrollide ulatus, sagedus, koht ja aeg peaks piirduma sellega, mis on tingimata vajalik tõsise ohuga toimetulekuks ning avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitsmiseks. Käesoleva rakendusotsuse kohaselt sisepiirikontrolli tegev liikmesriik peaks korrapäraselt läbi vaatama kontrollide vajalikkuse, sageduse, koha ja aja, kohandama kontrolli vastavalt kõrvaldamist vajava ohu tasemele, lõpetama kontrolli, kui see on asjakohane, ning esitama komisjonile iga kahe kuu järel aruande.