29.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/77


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/120,

28. jaanuar 2016,

XBRL 2.1 vormingu väljavalimise kohta riigihangetes viitamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 1,

pärast IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormi ja valdkondlike ekspertidega konsulteerimist

ning arvestades järgmist:

(1)

Standardimisel on oluline koht komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) sätestatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel. Mitmes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgudel toimuva vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnika arengut ja toetada innovatsiooni.

(2)

Nagu rõhutati komisjoni teatises „2015. aasta majanduskasvu analüüs”, (3) on digitaalse ühtse turu väljakujundamine Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete. Teatises Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta (4) rõhutas komisjon standardimise ja koostalitlusvõime olulisust pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalse majanduse loomisel.

(3)

Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks” (5) tunnistatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna standardimise eripära: selles valdkonnas tegelevad lahenduste, rakenduste ja teenuste väljatöötamisega sageli üleilmsed IKT foorumid ja konsortsiumid, millest on kujunenud juhtivad IKT standardiorganisatsioonid.

(4)

Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige sobivamad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetes võimalikult paljusid IKT tehnilisi spetsifikatsioone võimaldab tagada seadmete, teenuste ja rakenduste koostalitlusvõime, aitab ametiasutustel vältida seotust, mis tekib, kui avaliku sektori hankija ei saa pärast hankelepingu tähtaja lõppemist toote või teenuse pakkujat muuta firmaomaste IKT-lahenduste kasutamise tõttu, ning julgustab konkurentsi koostalitlusvõimeliste IKT-lahenduste pakkumisel.

(5)

Et IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele saaks riigihangetes viidata, peavad need vastama määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud nõuetele. Kooskõla nende nõuetega on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega.

(6)

Otsus IKT spetsifikatsioonide väljavalimise kohta võetakse vastu pärast komisjoni otsusega 2011/C 349/04 (6) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks on peetud täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega.

(7)

26. veebruaril 2015 hindas IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas esitatud nõuete alusel XBRL (laiendatav rahandusalaste andmete aruandluskeel ehk eXtensible Business Reporting Language) versiooni 2.1 ja esitas pooldava arvamuse selle väljavalimise kohta riigihangetes viitamiseks. Seejärel esitati XBRL 2.1 hinnang konsulteerimiseks valdkondlikele ekspertidele, kes kinnitasid pooldavat arvamust selle väljavalimise kohta.

(8)

XBRL 2.1 on rahandusaruandluse tehniline spetsifikatsioon, mida haldab ülemaailmne mittetulunduskonsortsium XBRL International. Konsortsiumi kuulub ligikaudu 600 avaliku ja erasektori organisatsiooni kõikjalt maailmast. Konsortsiumi eesmärk on muuta aruandlus avalikku huvi silmas pidades paremaks.

(9)

Standardit XBRL 2.1 saab kasutada väga erinevate ettevõtlus- ja finantsandmete jaoks. Selle kasutamine optimeerib sisemiste ja väliste otsuste tegemise jaoks vajalike ettevõtlus- ja finantsaruannete koostamist. Tänu XBRL 2.1 kasutamisele saavad äriühingud ja muud finantsandmete ja ettevõtlusaruannete esitajad andmete kogumise automatiseerida.

(10)

Seetõttu tuleks XBRL 2.1 esitada selliseks väljavalitud IKT tehniliseks spetsifikatsiooniks, millele võib riigihangetes viidata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

XBRL 2.1 vormingut võib kasutada riigihangetes viitamiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2)  KOM(2010) 2020 (lõplik), 3. märts 2010.

(3)  COM(2014) 902 final, 28. november 2014.

(4)  COM(2015) 192 final, 6. mai 2015.

(5)  KOM(2011) 311 (lõplik), 1. juuni 2011.

(6)  Komisjoni otsus 2011/C 349/04, 28. november 2011, millega luuakse IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm (ELT C 349, 30.11.2011, lk 4).