23.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 337/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2365,

25. november 2015,

mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Aastatel 2007–2008 alanud üleilmne finantskriis on toonud välja ülemäärase spekulatiivse tegevuse, olulised regulatiivsed puudused, järelevalve ebatõhususe, turgude läbipaistmatuse ja toodete ülemäärase keerukuse finantssüsteemis. Liit on võtnud mitmesuguseid meetmeid pangandussüsteemi tugevdamiseks ja selle stabiilsuse suurendamiseks, sealhulgas muutnud rangemaks kapitalinõuded, võtnud vastu parema juhtimise reeglid ning kehtestanud järelevalve- ja kriisilahenduskorra, ning selle tagamiseks, et finantssüsteem täidaks oma rolli suunata kapital reaalmajanduse rahastamisse. Otsustava tähtsusega on ka pangandusliidu loomisel tehtud edusammud. Siiski on kriis toonud esile vajaduse parandada läbipaistvust ja jälgitavust mitte ainult traditsioonilises pangandussektoris, vaid ka sellistes valdkondades, kus toimub pangandussektoris toimuvaga sarnane krediidivahendus ning mida tuntakse kui varipangandust, mille maht on ärevust tekitav ja moodustab hinnangute kohaselt juba ligi poole reguleeritud pangandussüsteemi mahust. Mis tahes sellise, krediidiasutuste tegevusele sarnase tegevusega seotud puudused võivad mõjutada ülejäänud finantssektorit.

(2)

Finantsstabiilsuse nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (5) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on varipanganduse piiramiseks tehtud töö käigus teinud kindlaks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskid. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud võimaldavad suurendada finantsvõimendust, protsüklilisust ja finantsturgude vastastikust seotust. Eelkõige ei ole reguleerivad ja järelevalveasutused ning investorid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamise läbipaistmatuse tõttu saanud enne finantskriisi ja kriisi ajal õigesti hinnata ning jälgida pangandusele omaseid riske ja vastastikuse seotuse taset finantssüsteemis. Seda silmas pidades võttis finantsstabiilsuse nõukogu väärtpaberite laenuks andmise ja repotehingutega seonduvate varipanganduse riskide käsitlemiseks vastu poliitikaraamistiku „Varipanganduse järelevalve ja reguleerimise tugevdamine” („finantsstabiilsuse nõukogu poliitikaraamistik”), mille kiitsid 2013. aasta septembris heaks G20 juhid.

(3)

Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 14. oktoobril 2014 õigusraamistiku keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes tehtavate väärtuskärbete jaoks. Kliiringu puudumisel kaasnevad selliste tehingutega suured riskid, kui neil puudub nõuetekohane tagatis. Kuigi läbipaistvuse suurendamine klientide vara uuesti kasutamise puhul oleks esimeseks sammuks, et suurendada vastaspoolte võimet riske analüüsida ja ennetada, peab finantsstabiilsuse nõukogu viima 2016. aastaks lõpule oma töö seoses mitmete soovitustega, mis puudutavad keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes tehtud väärtuskärpeid, et hoida ära ülemäärane finantsvõimendus ning leevendada kontsentratsiooniriski ja kohustuste täitmata jätmise riski.

(4)

2012. aasta 19. märtsil avaldas komisjon rohelise raamatu varipanganduse kohta. Tuginedes saadud ulatuslikule tagasisidele ja võttes arvesse rahvusvahelist arengut, avaldas komisjon 4. septembril 2013 teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Varipangandus – finantssektori uute riskiallikate käsitlemine”. Teatises rõhutati, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute keerukus ja läbipaistmatus raskendab vastaspoolte kindlakstegemist ja riskikontsentratsiooni jälgimist ning toob samuti kaasa ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise finantssüsteemis.

(5)

Erkki Liikaneni juhitud kõrgetasemeline eksperdirühm võttis 2012. aasta oktoobris vastu aruande liidu pangandussektori struktuurireformi kohta. Muu hulgas käsitles eksperdirühm traditsioonilise pangandussüsteemi ja varipangandussüsteemi vastastikust mõju. Aruandes tunnistati varipangandustegevuse riske, nagu suur finantsvõimendus ja protsüklilisus, ning kutsuti üles vähendama pankade ja varipangandussüsteemi omavahelist seotust, mis oli kogu süsteemi hõlmava panganduskriisi allikas. Samuti soovitati aruandes teatavaid struktuurimeetmeid liidu pangandussektori allesjäänud nõrkustega tegelemiseks.

(6)

Liidu pangandussüsteemi struktuurireforme käsitletakse eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta. Samas võib pankade suhtes struktuurimeetmete kehtestamine kaasa tuua selle, et teatavad tegevused viiakse üle vähem reguleeritud valdkondadesse, nagu varipangandussektorisse. Seetõttu peaks selle ettepanekuga kaasnema ka väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seonduvad siduvad läbipaistvus- ja teatamisnõuded, mis on sätestatud käesolevas määruses. Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnormid täiendavad seega nimetatud ettepanekut.

(7)

Käesolev määrus vastab vajadusele suurendada väärtpaberite kaudu finantseerimise turgude ja seega ka finantssüsteemi läbipaistvust. Selleks et tagada võrdsed konkurentsitingimused ja rahvusvaheline lähendamine, järgitakse käesolevas määruses finantsstabiilsuse nõukogu poliitikaraamistikku. Sellega luuakse liidu raamistik, mille alusel saab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjad edastada tõhusalt kauplemisteabehoidlatele ning teave väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute kohta avalikustatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate investoritele. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu määratlus käesolevas määruses ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (6) määratletud tuletislepinguid. Seevastu hõlmab see tehinguid, millele üldiselt viidatakse kui likviidsuse vahetustehingutele ja tagatise vahetustehingutele, mis ei kuulu määrusega (EL) nr 648/2012 reguleeritud tuletislepingute määratluse alla. Kõnealust rahvusvahelise lähendamise vajadust suurendab tõenäosus, et pärast liidu pangandussektori struktuurireformi võib tegevus, millega praegu tegelevad traditsioonilised pangad, kanduda üle varipangandussektorisse, kus sellega hakkavad tegelema nii finantssektorisse kuuluvad kui ka selle välised üksused. Seetõttu võib sellise tegevuse läbipaistvus reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste jaoks veelgi kahaneda, mis teeb nende jaoks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seonduvatest riskidest korraliku ülevaate saamise võimatuks. See võimendaks veelgi juba välja kujunenud seoseid reguleeritud finantssektori ja varipangandussektori vahel teatavatel turgudel.

(8)

Turutavade ja tehnoloogia areng võimaldavad turuosalistel kasutada rahastamisallikana, likviidsuse juhtimiseks, tagatisvara haldamiseks, tootluse suurendamise strateegiana, lühikeseks müügi katmiseks või dividendidega seotud maksuarbitraažiks muid tehinguid kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud. Sellistel tehingutel võib olla väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega samaväärne majanduslik mõju ning nendega võivad kaasneda sarnased riskid, sealhulgas protsüklilisus, mis tuleneb vara väärtuse kõikumisest ja volatiilsusest; tähtaegade või likviidsuse ümberkujundamine, mis tuleneb pikaajalise või mittelikviidse vara rahastamisest lühiajalise või likviidse vara kaudu; ning finantshäirete levimine, mis tuleneb tagatise uuesti kasutamist hõlmavate aheltehingute vastastikusest seotusest.

(9)

Selleks et reageerida finantsstabiilsuse nõukogu poliitikaraamistikus tõstatatud küsimustele ja liidu pangandussektori struktuurireformi järel kavandatud arengusuundadele, võtavad liikmesriigid tõenäoliselt vastu erinevaid riigisiseseid meetmeid, mis võivad takistada siseturu tõrgeteta toimimist ning olla kahjulikud turuosalistele ja finantsstabiilsusele. Samuti raskendab ühtlustatud läbipaistvusnormide puudumine riikide ametiasutustel eri liikmesriikidest pärit mikrotasandi andmete võrdlemist ning seega üksikutest turuosalistest süsteemile tulenevate tegelike riskide mõistmist. Seetõttu tuleb selliste moonutuste ja takistuste tekkimist liidus vältida. Sellest tulenevalt peaks käesoleva määruse asjakohane õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikkel 114, tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikaga.

(10)

Uute läbipaistvusnormidega tuleks seetõttu ette näha, et kõik turuosalised, olenemata sellest, kas nad kuuluvad finantssektorisse või on finantssektorivälised, teatavad sõlmitud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest, sealhulgas tagatise koosseisust, sellest, kas tagatist saab uuesti kasutada ja kas seda on uuesti kasutatud, tagatise asendamisest päeva lõpus ning kohaldatud väärtuskärbetest. Selleks et minimeerida turuosaliste täiendavaid tegevuskulusid, peaks uute normide ja standardite koostamisel arvesse võtma olemasolevaid infrastruktuure, tegevusprotsesse ja vorme, mis on kasutusele võetud seoses kauplemisteabehoidlatele tuletislepingutest teatamisega. Sellega seoses peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Väärtpaberiturujärelevalve”), kui see on võimalik ja asjakohane, minimeerima käesoleva määruse alusel ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 alusel välja töötatavate tehniliste standardite kattuvusi ja vältima nendevahelisi vastuolusid. Käesolevas määruses sätestatud õigusraamistik peaks võimalikult suures ulatuses olema samane määruse (EL) nr 648/2012 sätetega, mis käsitlevad tuletislepingutest teatamist kauplemisteabehoidlatele, kes on sel eesmärgil registreeritud. See peaks võimaldama nimetatud määruse kohaselt registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlatel täita ka käesoleva määrusega ette nähtud teabehoidla funktsiooni, kui nad vastavad teatavatele lisakriteeriumidele, tingimusel et nad on läbinud lihtsustatud registreerimise menetluse.

(11)

Selleks et tagada järjepidevus ja tõhusus Väärtpaberiturujärelevalve karistuste määramise õiguse teostamisel, tuleks, osutades määrusele (EL) nr 648/2012, kohaldada käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate turuosaliste puhul nimetatud määruses sätestatud Väärtpaberiturujärelevalve pädevust puudutavaid sätteid, mida on menetlusnormide osas täpsustatud nimetatud määruse artikli 64 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

(12)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetega tehtavate tehingute puhul ei tuleks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest kauplemisteabehoidlatele teatamise nõuet kohaldada. Tagamaks siiski, et reguleerivad asutused ja järelevalveasutused saaksid korraliku ülevaate nende üksuste poolt, kelle tegevust nad reguleerivad või kelle üle nad järelevalvet teostavad, sõlmitud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskidest, peaksid asjaomased asutused ja EKPSi liikmed tegema tihedat koostööd. Selline koostöö peaks võimaldama reguleerivatel asutustel ja järelevalveasutustel täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi. Kõnealune tihe koostöö peaks olema konfidentsiaalne ja seda tuleks teha asjaomastelt pädevatelt asutustelt põhjendatud taotluse saamise korral ning ainult sel eesmärgil, et need asutused saaksid täita oma vastavaid ülesandeid, võttes nõuetekohaselt arvesse keskpankade sõltumatuse põhimõtet ja nõudeid ning seda, et EKPSi liikmed täidavad oma ülesandeid rahaasutustena, sealhulgas teostavad raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitika toiminguid, milleks EKPSi liikmed on seaduslikult volitatud. EKPSi liikmetel peaks olema võimalik keelduda teabe andmisest, kui nad on teinud tehinguid oma ülesannete täitmisel rahaasutustena. Nad peaksid taotlevat asutust igast keeldumisest teavitama ja seda põhjendama.

(13)

Väärtpaberite kaudu finantseerimise turgudele omaseid riske käsitlevat teavet tuleks keskselt säilitada ning see teave tuleks reguleeritud ja reguleerimata üksuste varipangandustegevusest finantsstabiilsusele tulenevate riskide kindlakstegemise ja järelevalve eesmärgil teha kergesti ja vahetult kättesaadavaks muu hulgas Väärtpaberiturujärelevalvele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (8) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) („Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (9) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) („Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”), asjaomastele pädevatele asutustele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning EKPSi asjaomastele keskpankadele, sealhulgas EKP-le, kes täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (10) alusel. Käesoleva määrusega ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite koostamisel ja nende läbivaatamiseks ettepanekute tegemisel peaks ESMA arvesse võtma määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 kohaselt vastu võetud tehnilisi standardeid, millega reguleeritakse kauplemisteabehoidlaid seoses tuletislepingutega, ning kõnealuste standardite edasist arengut. Samuti peaks Väärtpaberiturujärelevalve püüdma tagada, et asjaomastel pädevatel asutustel, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ja EKPSi asjaomastel keskpankadel, sealhulgas EKP-l, oleks otsene ja viivitamatu juurdepääs kogu teabele, mida on vaja nende ülesannete, sealhulgas rahapoliitika kindlaks määramise ja rakendamisega ning finantsturu infrastruktuuride järelevaatamisega seonduvate ülesannete täitmiseks. Selle tagamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve määrama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus kindlaks sellisele teabele juurdepääsu tingimused.

(14)

On vaja kehtestada pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivad sätted ning tugevdada nende vastastikuse abi osutamise ja koostöökohustust. Kasvava piiriülese tegevuse tõttu peaksid pädevad asutused andma üksteisele nende ülesannete täitmiseks asjakohast teavet, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, sealhulgas olukordades, kus rikkumised või oletatavad rikkumised võivad puudutada kahe või enama liikmesriigi asutusi. Teabevahetuses on vajalik range ametisaladuse hoidmise nõue, et tagada kõnealuse teabe sujuv üleandmine ja eriõiguste kaitse. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaal- või maksuõigust, peaksid pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud peale pädevate asutuste, kes saavad konfidentsiaalset teavet, kasutama seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks. See ei tohiks siiski takistada liikmesriikide ametiasutustel, kes vastutavad haldusliku omavoli juhtumite vältimise, uurimise ja heastamise eest, täita oma ülesandeid vastavalt liikmesriigi õigusele.

(15)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid laialdaselt portfelli valitsemise eesmärgil. Selliste tehingute kasutamisel võib olla ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate tulemustele märkimisväärne mõju. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid võib kasutada kas investeerimiseesmärkide saavutamiseks või tootluse suurendamiseks. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad kasutavad ka kogutulu vahetustehinguid, millel on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega samaväärne mõju. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja kogutulu vahetustehinguid laialdaselt teatavate strateegiate järgimiseks või tootluse suurendamiseks. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute kasutamine võib suurendada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate üldist riskiprofiili, ent samal ajal ei avalikustata nende kasutamist investoritele piisavalt. Eriti oluline on tagada, et selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate investorid saaksid teha teadlikke valikuid ning hinnata ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kogu riski ja tootluse profiili. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute hindamisel peaks ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja võtma lisaks tehingu õiguslikule vormile arvesse ka selle sisu.

(16)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate investeerimisstrateegia kohta saadud ebatäieliku või ebatäpse teabe alusel tehtud investeeringud võivad põhjustada investoritele märkimisväärset kahju. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad avalikustaksid kogu asjaomase üksikasjaliku teabe enda kasutatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute kohta. Lisaks sellele on täielik läbipaistvus eriti oluline ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valdkonnas, kuna kogu vara, mida väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes ja kogutulu vahetustehingutes kasutatakse, ei kuulu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejatele, vaid nende investoritele. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute täielik avalikustamine on seetõttu hädavajalik vahend võimaliku huvide konflikti ärahoidmiseks.

(17)

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute läbipaistvust käsitlevad uued normid on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2009/65/EÜ (11) ja 2011/61/EL (12), sest nimetatud direktiivid moodustavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate asutamist, juhtimist ja turustamist reguleeriva õigusraamistiku.

(18)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad võivad tegutseda vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatena („eurofondid”), mida valitsevad direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsejad või äriühinguna asutatud eurofondid, või alternatiivsete investeerimisfondidena, mida valitsevad direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad. Käesoleva määrusega kehtestatud uued väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute läbipaistvusnormid täiendavad nimetatud direktiivide sätteid ning neid tuleks kohaldada lisaks nimetatud direktiivide sätetele.

(19)

Selleks et investorid oleksid teadlikud sellest, millised riskid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute kasutamisega seonduvad, peaksid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad esitama oma perioodilistes aruannetes üksikasjaliku teabe kõnealuste tehingute kasutamise kohta. Perioodilisi aruandeid, mida eurofondide valitsejad või äriühinguna asutatud eurofondid ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad esitama peavad, tuleks täiendada teabega väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute kasutamise kohta. Kõnealuste perioodiliste aruannete sisu täiendaval täpsustamisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma arvesse halduskoormust ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute eri liikide eripära.

(20)

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingutega seonduvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate investeerimispõhimõtted tuleks selgelt avalikustada lepingueelsetes dokumentides, nagu eurofondi prospektis või alternatiivse investeerimisfondi poolt lepingueelselt investoritele avaldatavas teabes. See peaks tagama, et investorid mõistavad ja hindavad kaasnevaid riske, enne kui nad otsustavad investeerida konkreetsesse eurofondi või alternatiivsesse investeerimisfondi.

(21)

Tagatise uuesti kasutamine pakub likviidsust ja võimaldab vastaspooltel vähendada rahastamiskulusid. Samas kaldub see looma traditsioonilise ja varipanganduse vahel keerulisi tagatise ahelaid, mis kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele. Läbipaistvuse puudumine selles osas, mil määral on tagatiseks antud finantsinstrumente uuesti kasutatud ja millised riskid kaasnevad sellega pankroti korral, võib õõnestada usaldust vastaspoolte vastu ning suurendada ohtu finantsstabiilsusele.

(22)

Selleks et suurendada uuesti kasutamise läbipaistvust, tuleks kehtestada minimaalsed teabenõuded. Uuesti kasutamine peaks toimuma vaid juhul, kui tagatise andnud vastaspool on sellest selgelt teadlik ja on selgelt väljendanud oma nõusolekut. Seetõttu peaks uuesti kasutamise õiguse kasutamist kajastama tagatise andnud vastaspoole väärtpaberikontol, välja arvatud juhul, kui seda kontot reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, millega võidakse näha ette muud asjakohased vahendid uuesti kasutamise kajastamiseks.

(23)

Kuigi käesolevas määruses on uuesti kasutamist käsitlevate normide kohaldamisala laiem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (13) puhul, ei muuda käesolev määrus nimetatud direktiivi kohaldamisala, vaid peaks pigem täiendama selle direktiivi sätteid. Tingimused, mille täitmisel on vastaspooltel uuesti kasutamise õigus, ja selle õiguse kasutamise tingimused, ei peaks mitte mingil moel kahandama õiguskaitset, mis on antud direktiivi 2002/47/EÜ alusel omandiõiguse üleminekul põhinevale finantstagatiskokkuleppele. Sellest tulenevalt ei tohiks uuesti kasutamisega seotud läbipaistvusnõuete rikkumine mõjutada tehingu kehtivust või tagajärgi käsitlevat liikmesriigi õigust.

(24)

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastaspooltele uuesti kasutamise kohta ranged teabe esitamise normid, mis ei tohiks piirata konkreetsete osalejate, struktuuride ja olukordade jaoks kohandatud valdkondlike normide kohaldamist. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestatud uuesti kasutamise norme kohaldada näiteks ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja depositooriumite või investeerimisühingute klientide suhtes vaid niivõrd, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid reguleerivas õigusraamistikus või klientide vara kaitsmist käsitlevates erinormides (lex specialis) ei ole tagatise uuesti kasutamise kohta ette nähtud rangemaid norme, mis on käesolevas määruses sätestatud õigusnormide suhtes ülimuslikud. Eelkõige tuleks käesolevat määrust kohaldada ilma, et see piiraks mis tahes selliste liidu või liikmesriigi õiguse kohaste normide kohaldamist, millega piiratakse vastaspoolte võimalust kasutada uuesti finantsinstrumente, mille vastaspooled või muud isikud kui vastaspooled on tagatiseks andnud. Uuesti kasutamise nõuete kohaldamine tuleks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuue kuu võrra edasi lükata, et anda vastaspooltele piisavalt aega oma täitmata tagatiskokkulepete, sealhulgas raamlepingute kohandamiseks ning selle tagamiseks, et uued tagatiskokkulepped vastaksid käesoleva määruse nõuetele.

(25)

Terminoloogia järjepidevuse edendamiseks rahvusvahelisel tasandil on käesolevas määruses kasutatud termin „uuesti kasutamine” kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu poliitikaraamistikuga. Ent see ei tohiks tekitada ebajärjepidevust liidu õigustikus ja eelkõige ei tohiks see piirata direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kasutatud terminite „uuesti kasutamine / taaskasutamine” tähendust.

(26)

Tagamaks, et vastaspooled täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning et neid koheldakse sarnaselt kogu liidus, peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatel asutustel on õigus määrata halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed vastama teatavatele olulistele nõuetele seoses adressaatide, karistuse või meetme kohaldamisel arvesse võetavate kriteeriumide, karistuste ja meetmete avaldamise, peamiste karistuste määramise õiguste ja rahaliste halduskaristuste tasemetega. Käesoleva määruse kohaste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate läbipaistvuskohustuste rikkumise korral on asjakohane kohaldada direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt kehtestatud karistusi ja muid meetmeid.

(27)	Pädevatele asutustele antud karistuste määramise õigus ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohast EKP ainupädevust tunnistada usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil kehtetuks krediidiasutuste tegevuslube.

(28)	Kauplemisteabehoidlate registreerimistaotlust ja registreerimise kehtetuks tunnistamist käsitlevad käesoleva määruse sätted ei mõjuta määruse (EL) nr 1095/2010 V peatükis sätestatud õiguskaitsemeetmeid.

(29)

Finantsteenuste sektori tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Väärtpaberiturujärelevalve peaks tagama tehniliste standardite koostamisel tõhusa haldus- ja aruandlusmenetluse. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 delegeeritud õigusaktidega vastu regulatiivsed tehnilised standardid järgmistes valdkondades: eri liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest teatamine; kauplemisteabehoidla registreerimise või registreeringu laiendamise taotluste üksikasjad; selliste menetluste üksikasjad, milles kontrollitakse kauplemisteabehoidlatele esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasju; kauplemisteabehoidlate poolt andmete avaldamise sagedus ja üksikasjad, nõuded sellistele andmetele ja nendele juurdepääs, ning vajaduse korral lisa täiendav täpsustamine.

(30)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetluse kohaselt rakendusaktidega vastu Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid teatamise vormi ja sageduse, kauplemisteabehoidla registreerimise või registreeringu laiendamise taotluse vormi ning Väärtpaberiturujärelevalvega karistusi ja muid meetmeid käsitleva teabe vahetamise korra ja vormide kohta.

(31)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga: selliste üksuste loetelu muutmine, kes tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, ning tasu liigid ja see, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summad ja kord, mille alusel kauplemisteabehoidlad neid maksavad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused ning vältida võimalikke kattuvaid või käesoleva määrusega vastuolus olevaid nõudeid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta kolmandate riikide kauplemisteabehoidlate tunnustamise eesmärgil vastu otsuseid kolmandate riikide normide hindamise kohta. Hinnang, mis on aluseks kolmandas riigis toimuva teatamise samaväärsust käsitlevale otsusele, ei tohiks piirata asjaomases kolmandas riigis asutatud ja Väärtpaberiturujärelevalve poolt tunnustatud kauplemisteabehoidla õigust osutada teatamisteenuseid liidus asutatud üksustele, kuna tunnustamisotsus peaks olema sellest hinnangust sõltumatu.

(33)	Samaväärsust kinnitava rakendusakti kehtetuks tunnistamise korral peaksid vastaspooltele kohalduma uuesti automaatselt kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(34)	Asjakohasel juhul peaks komisjon tegema koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, otsimaks vastastikku toetavaid lahendusi, et tagada käesoleva määruse ja kolmandates riikides kehtestatud nõuete vaheline sidusus ning vältida nii nende võimalikku kattumist.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt suurendada teatavate finantsturu toimingute, nagu väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja tagatise uuesti kasutamise läbipaistvust, et võimaldada nendega kaasnevate riskide jälgimist ja kindlakstegemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust kaitsele ning ne bis in idem põhimõtet, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(37)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (14) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2014 (15).

(38)

Isikuandmete vahetamine või edastamine liikmesriikide pädevate asutuste ja kauplemisteabehoidlate vahel peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (16) kehtestatud isikuandmete edastamise normide kohaselt. Isikuandmete vahetamine või edastamine Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve või Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahel peaks toimuma määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud isikuandmete edastamise normide kohaselt.

(39)

Komisjon, keda abistab Väärtpaberiturujärelevalve, peaks teostama järelevalvet ning koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid käesolevas määruses sätestatud teatamiskohustuse rahvusvahelise kohaldamise kohta. Komisjoni aruannete esitamiseks ette nähtud tähtaeg peaks võimaldama käesoleva määruse eelnevat tõhusat kohaldamist.

(40)

Tuginedes rahvusvahelisel tasandil tehtavale tööle ning Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb rahvusvahelisel tasandil tehtud edusamme väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskide vähendamisel, sealhulgas seoses finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete suhtes, ning nende soovituste sobivust liidu turgudele.

(41)

Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõuete kohaldamine tuleks edasi lükata, et anda kauplemisteabehoidlatele piisavalt aega taotleda käesolevas määruses sätestatud tegevusluba või oma tegevuse tunnustamist ning et anda vastaspooltele ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele piisavalt aega kõnealuste nõuete täitmiseks. Eelkõige on asjakohane lükata edasi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate täiendavate läbipaistvusnõuete kohaldamine, võttes arvesse Väärtpaberiturujärelevalve 18. detsembri 2012. aasta suuniseid pädevatele asutustele ja eurofondide valitsejatele, milles nähakse eurofondide valitsejatele ette avaldamiskohustuste osas vabatahtlik raamistik, ning vajadust vähendada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate halduskoormust. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja nõudeid järk-järgult rakendada vastavalt vastaspoole liigile. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks võtta arvesse vastaspoole tegelikku suutlikkust käesolevas määruses sätestatud teatamiskohustust täita.

(42)

Käesolevas määruses sätestatud uued ühtsed normid, mis käsitlevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja teatavate börsiväliste tuletisinstrumentide, nimelt kogutulu vahetustehingute läbipaistvust, on tihedalt seotud määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud normidega, kuna kõnealused börsivälised tuletisinstrumendid kuuluvad nimetatud määruses sätestatud teatamisnõuete kohaldamisalasse. Selleks et tagada mõlemas määruses sätestatud läbipaistvus- ja teatamisnõuete ühtne kohaldamisala, on vaja piiritleda selgelt börsivälised ja börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid, olenemata sellest, kas kõnealuste instrumentidega kaubeldakse liidu või kolmandate riikide turgudel. Määruses (EL) nr 648/2012 esitatud börsiväliste tuletisinstrumentide määratlust tuleks seega muuta eesmärgiga tagada, et sama liiki tuletisinstrumendid määratletakse kas börsiväliste tuletisinstrumentidena või börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidena, olenemata sellest, kas kõnealuste instrumentidega kaubeldakse liidu või kolmandate riikide turgudel.

(43)	Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvuse kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu vastaspoolele, kes on asutatud

i)	liidus, sealhulgas kõik selle filiaalid, sõltumata nende asukohast;

ii)	kolmandas riigis, kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing tehakse kõnealuse vastaspoole liidus asuva filiaali tegevuse raames;

b)	vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate („eurofondid”) valitsejatele ja äriühinguna asutatud eurofondidele kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ;

c)	alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL;

uuesti kasutamisega tegelevale vastaspoolele, kes on asutatud

i)	liidus, sealhulgas kõik selle filiaalid, sõltumata nende asukohast;

ii)

kolmandas riigis, kui

—	uuesti kasutamine toimub kõnealuse vastaspoole liidus asuva filiaali tegevuse raames või

—	uuesti kasutamine toimub seoses finantsinstrumentidega, mille on tagatiskokkuleppe alusel andnud tagatiseks liidus asutatud vastaspool või kolmandas riigis asutatud vastaspoole liidus asuv filiaal.

2. Artikleid 4 ja 15 ei kohaldata

a)	Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetele, liikmesriikide teistele sarnaseid ülesandeid täitvatele asutustele ning muudele liidu ametiasutustele, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse;

b)	Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale.

3. Artiklit 4 ei kohaldata tehingutele, mille vastaspool on EKPSi liige.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetelu.

Selleks ja enne niisuguste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab keskpankade ning selliste ametiasutuste, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, rahvusvahelist kohtlemist.

Kõnealune aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi keskpankade ja kõnealuste ametiasutuste käsitlemise kohta mitmete kolmandate riikide õigusraamistikus. Tingimusel, et aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi ja võimaliku mõju põhjal – järeldusele, et nende kolmandate riikide keskpankade ja ametiasutuste kui rahapoliitikat teostavate asutuste vabastamine artikli 15 kohaldamisest on vajalik, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti ja lisab nad käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetellu.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kauplemisteabehoidla”– juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute andmeid;

2) „vastaspool”– finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

3) „finantssektori vastaspool”–

a)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (17) tegevusloa saanud investeerimisühing;

b)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (18) või määrusega (EL) nr 1024/2013 tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (19) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja;

d)	kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud eurofond ja, kui see on asjakohane, selle valitseja;

e)	kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetav alternatiivne investeerimisfond;

f)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/41/EÜ (20) tegevusloa saanud või registreeritud tööandjapensioni kogumisasutus;

g)	kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 tegevusloa saanud keskne vastaspool;

h)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (21) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium;

i)	kolmanda riigi üksus, kes peaks taotlema tegevusluba või end registreerima punktides a–h osutatud seadusandlike aktide kohaselt, kui ta oleks asutatud liidus;

4) „finantssektoriväline vastaspool”– ettevõtja, mis on asutatud liidus või kolmandas riigis, välja arvatud punktis 3 osutatud ettevõtjad;

5) „asutatud”–

a)	füüsilisest isikust vastaspoole puhul tema peakontor;

b)	juriidilisest isikust vastaspoole puhul tema registrijärgne asukoht;

c)	kui siseriikliku õiguse alusel puudub vastaspoolel registrijärgne asukoht, siis tema peakontor;

6) „filiaal”– peakontorist erinev muu tegevuskoht, mis on vastaspoole osa, kuid ei ole juriidiline isik;

7) „väärtpaberite või kauba laenuks andmine” või „väärtpaberite või kauba laenuks võtmine”– tehing, mille raames vastaspool kannab üle väärtpaberid või kauba, tingimusel et laenuks võtja kohustub tagastama samaväärsed väärtpaberid või kauba teataval kuupäeval tulevikus või siis, kui ülekandja seda nõuab; nimetatud tehingut käsitatakse väärtpaberite või kauba laenuks andmisena väärtpaberid või kauba üle kandnud vastaspoole seisukohast ning väärtpaberite või kauba laenuks võtmisena selle vastaspoole seisukohast, kellele need üle kanti;

8) „ostu-tagasimüügi tehing” või „müügi-tagasiostu tehing”– tehing, mille alusel vastaspool ostab või müüb väärtpabereid, kaupu või tagatud õigusi, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaupadele, ning nõustub vastavalt müüma või ostma kindlaksmääratud kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi sama kirjeldusega väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused, kusjuures väärtpabereid, kaupu või tagatud õigusi ostvale poolele on see ostu-tagasimüügi tehing ja neid müüvale vastaspoolele müügi-tagasiostu tehing ning selliseid ostu-tagasimüügi ja müügi-tagasiostu tehinguid ei reguleerita repo- ega pöördrepolepingutega punkti 9 tähenduses;

9) „repotehing”– tehing, mida reguleeritakse lepinguga, mille alusel vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaubale, kui kõnealuse tagatise on andnud tunnustatud börs, kellel on õigus nendele väärtpaberitele või kaubale, ja kõnealuse lepinguga ei ole vastaspoolel lubatud võõrandada ega pantida väärtpabereid ega kaupu korraga rohkem kui ühele vastaspoolele ja talle on pandud siduv kohustus need või samalaadsed asendusväärtpaberid või -kaubad võõrandaja määratud või määrataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi osta; kusjuures väärtpabereid või kaupu müüvale vastaspoolele on see repoleping ja neid ostvale vastaspoolele pöördrepoleping;

10) „võimenduslaenu tehing”– tehing, mille puhul vastaspool annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega, ent see ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid;

11) „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing”–

a)	repotehing,

b)	väärtpaberite või kauba laenuks andmine ja väärtpaberite või kauba laenuks võtmine,

c)	ostu- ja tagasimüügi tehing või müügi- ja tagasiostu tehing,

d)	võimenduslaenu tehing;

12) „uuesti kasutamine”– tagatiskokkuleppe alusel saadud finantsinstrumentide oma nimel ja oma arvel või teise vastaspoole, sealhulgas mis tahes füüsilise isiku arvel kasutamine tagatise saanud vastaspoole poolt; selline kasutamine tähendab omandiõiguse üleminekut või kasutusõiguse kasutamist kooskõlas direktiivi 2002/47/EÜ artikliga 5, kuid ei hõlma finantsinstrumendi realiseerimist tagatise andnud vastaspoole poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral;

13) „omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe”– vastaspoolte vahel mis tahes kohustuse tagamiseks sõlmitud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe, nagu see on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b;

14) „pandiõigusel põhinev tagatiskokkulepe”– vastaspoolte vahel mis tahes kohustuse tagamiseks sõlmitud pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe, nagu see on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis c;

15) „tagatiskokkulepe”– omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe ja pandiõigusel põhinev tagatiskokkulepe;

16) „finantsinstrument”– direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

17) „kaup”– komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (22) artikli 2 punktis 1 määratletud kaup;

18) „kogutulu vahetustehing”– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 määratletud tuletisinstrument, mille puhul üks vastaspool kannab teisele vastaspoolele üle tuletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi majandusliku kogutootluse, mis hõlmab intressidest ja tasudest saadud tulusid, hinnamuutuse tulemusena saadud kasumit ja kahjumit ning krediidikahjumit.

II PEATÜKK

VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 4

Teatamiskohustus ja kaitsemeetmed väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul

1. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspooled teatavad iga nende sõlmitud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ning tehingu muutmise või lõpetamise üksikasjadest artikli 5 kohaselt registreeritud või artikli 19 kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlale. Üksikasjadest teatatakse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast tehingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Esimeses lõigus sätestatud teatamiskohustust kohaldatakse selliste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes, mis

sõlmiti enne artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud asjakohast kohaldamiskuupäeva ja mida ei ole selle kuupäeva seisuga lõpetatud, kui

i)	kõnealuste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute järelejäänud lõpptähtaeg asjakohasel kuupäeval ületab 180 päeva või kui

ii)	selliste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute lõpptähtaeg on lahtine ning neid ei ole lõpetatud 180 päeva jooksul pärast asjaomast kuupäeva;

b)	sõlmitakse artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud asjaomasel kohaldamiskuupäeval või pärast seda.

Teise lõigu punktis a osutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatatakse 190 päeva jooksul pärast artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud asjaomast kohaldamiskuupäeva.

2. Vastaspool, kellel on teatamiskohustus, võib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest teatamise delegeerida.

3. Kui finantssektori vastaspool sõlmib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu finantssektorivälise vastaspoolega, kes oma bilansipäeval ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (23) artikli 3 lõikes 3 sätestatud kolme kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära, vastutab finantssektori vastaspool teatamise eest mõlema vastaspoole nimel.

Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspooleks on fondivalitseja valitsetav eurofond, vastutab fondivalitseja kõnealuse eurofondi teatamise eest.

Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspooleks on alternatiivne investeerimisfond, vastutab alternatiivse investeerimisfondi valitseja kõnealuse alternatiivse investeerimisfondi teatamise eest.

4. Vastaspooled säilitavad kõigi enda sõlmitud, muudetud või lõpetatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu lõpetamist.

5. Kui kauplemisteabehoidla ei ole väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjade registrisse kandmiseks kättesaadav, tagavad vastaspooled, et kõnealustest üksikasjadest teavitatakse Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Väärtpaberiturujärelevalve”).

Väärtpaberiturujärelevalve tagab sellisel juhul kõikidele artikli 12 lõikes 2 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.

6. Kauplemisteabehoidlad ja Väärtpaberiturujärelevalve peavad käesoleva artikli alusel saadud teabe osas kinni asjaomastest konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kaitse sätetest ja täidavad määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kohustusi, eelkõige selle artiklit 80. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 80 esinevaid viiteid selle määruse artiklile 9 ja tuletislepingutele viidetena vastavalt käesolevale artiklile ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele.

7. Kui vastaspool teatab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu üksikasjadest kauplemisteabehoidlale või Väärtpaberiturujärelevalvele või kui üksus teatab nendest üksikasjadest vastaspoole nimel, ei loeta seda teabe avaldamisele lepingus või õigus- või haldusnormides ette nähtud piirangute rikkumiseks.

8. Teatamiskohustust täitev üksus, tema juhid ega töötajad ei vastuta teabe avaldamise eest.

9. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine ja selleks, et tagada järjepidevus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohase teatamisega ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditega, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud teatamise üksikasjad eri liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu pooled ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandja, kui need on erinevad;

põhisumma; valuuta; tagatisena kasutatav vara ja selle liik, kvaliteet ja väärtus; tagatise andmiseks kasutatav meetod; kas tagatist saab uuesti kasutada; kui tagatis on eristatav muust varast, kas tagatist on uuesti kastutatud; tagatise asendamine; tagasiostu määr, laenuks andmise teenustasu või võimenduslaenu intressimäär; väärtuskärbe; väärtuspäev; lõpptähtaeg; tagasiostuõiguse tekkimise kuupäev, ja turusegment;

olenevalt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingust, üksikasjad järgmise kohta:

i)	rahalise tagatise reinvesteerimine,

ii)	laenuks antavad või võetavad väärtpaberid või kaubad.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste tehniliste standardite eelnõu välja töötamisel arvesse varakogumite tehnilisi omadusi ning näeb ette võimaluse teatada asjakohasel juhul andmed positsiooni tasandi tagatise kohta.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10. Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused ja niivõrd, kui see on võimalik, selleks et tagada järjepidevus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohase teatamisega ning vormide ühtlustamine kauplemisteabehoidlate vahel, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata eri liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud teatamise vorm ja sagedus.

Vorm sisaldab eelkõige järgmist:

a)	juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI) või juriidilise isiku ajutine ülemaailmne tunnus (pre-LEI) kuni juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteemi täieliku rakendamiseni;

b)	rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood) ning

c)	tehingu kordumatu tunnuskood.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõneluste tehniliste standardite eelnõu välja töötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ja liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

III PEATÜKK

KAUPLEMISTEABEHOIDLA REGISTREERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 5

Kauplemisteabehoidla registreerimine

1. Kauplemisteabehoidla registreeritakse artiklis 4 sätestatud eesmärgil Väärtpaberiturujärelevalve juures käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2. Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema liidus asutatud juriidiline isik, kohaldama menetlusi talle artikli 4 lõike 1 alusel teatatud üksikasjade täielikkuse ja õigsuse kontrollimiseks ning vastama määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78, 79 ja 80 sätestatud nõuetele. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78 ja 80 esitatud viiteid kõnealuse määruse artiklile 9 viidetena käesoleva määruse artiklile 4.

3. Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.

4. Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Kauplemisteabehoidla teavitab põhjendamatu viivituseta Väärtpaberiturujärelevalvet registreerimise tingimuste igast olulisest muutumisest.

5. Kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele

a)	registreerimistaotluse,

b)	taotluse registreeringu laiendamiseks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamise eesmärgil, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatükile.

6. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, määrab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.

7. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kõik üksikasjad alljärgneva kohta:

a)	menetlus, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2 ja mida kauplemisteabehoidlad peavad kohaldama, et kontrollida neile artikli 4 lõike 1 alusel teatatud üksikasjade täielikkust ja õigsust;

b)	lõike 5 punktis a osutatud registreerimistaotlus;

c)	lõike 5 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlus, et vältida kattuvaid nõudeid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8. Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmisi vorme:

a)	lõike 5 punktis a osutatud registreerimistaotlus,

b)	lõike 5 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotlus.

Esimese lõigu punkti b puhul koostab Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustatud vormi, et vältida kattuvaid menetlusi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 6

Pädevate asutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine enne registreerimist või registreeringu laiendamist

1. Kui registreerimist või registreeringu laiendamist taotlev kauplemisteabehoidla on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kauplemisteabehoidla on asutatud, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib temaga enne kauplemisteabehoidla registreerimist.

2. Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomane pädev asutus vahetavad kogu teavet, mis on vajalik kauplemisteabehoidla registreerimiseks või registreeringu laiendamiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, kas üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.

Artikkel 7

Taotluse läbivaatamine

1. Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse või registreeringu laiendamise taotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 5 lõikes 6 osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab käesoleva peatüki sätteid, ning võtab vastu igakülgselt põhjendatud otsuse registreerimine või registreeringu laiendamine rahuldada või sellest keelduda.

2. Väärtpaberiturujärelevalve lõike 1 kohane otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 8

Teavitamine registreerimise või registreeringu laiendamise kohta tehtud Väärtpaberiturujärelevalve otsustest

1. Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artikli 7 lõikes 1 osutatud otsuse või tunnistab vastavalt artikli 10 lõikele 1 registreeringu kehtetuks, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud pädevat asutust oma otsusest.

2. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab igast lõike 1 kohaselt tehtud otsusest komisjoni.

3. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 9

Väärtpaberiturujärelevalve pädevus

1. Määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61–68, 73 ja 74 ning koostoimes nimetatud määruse I ja II lisaga Väärtpaberiturujärelevalvele antud pädevust tuleb kasutada ka käesoleva määruse kohaldamisel. Määruse (EL) nr 648/2012 I lisas osutatud viiteid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõigetele 1 ja 2 käsitatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõigetele 1 ja 2.

2. Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve volitatud isikutele määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61, 62 ja 63 antud pädevust ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avalikustamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 10

Registreeringu kehtetuks tunnistamine

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve kauplemisteabehoidla registreeringu kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla

a)	loobub selge sõnaga registreeringust või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

b)	on registreerimisel esitanud valeandmeid või kui registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;

c)	ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.

2. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada kauplemisteabehoidla registreerimine kehtetuks.

3. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegutseb, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Väärtpaberiturujärelevalve l kontrollida, kas asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei tunnista asjaomase kauplemisteabehoidla registreeringut kehtetuks, põhjendab ta igakülgselt oma otsust.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktide a ja b kohaselt määratud asutust.

Artikkel 11

Järelevalvetasud

1. Väärtpaberiturujärelevalve võtab kauplemisteabehoidlatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. Need tasud peavad olema proportsionaalsed asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ja katma täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, tunnustamiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1. Kui käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 viidatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 74, käsitatakse viiteid nimetatud määruse artikli 72 lõikele 3 viidetena käesoleva artikli lõikele 2.

Kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatüki kohaselt, kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tasusid üksnes selleks, et kajastada täiendavaid kulutusi, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, tunnustamiseks ja järelevalveks vastavalt käesolevale määrusele.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30, et veelgi täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summasid ja nende maksmise korda.

Artikkel 12

Kauplemisteabehoidlas hoitavate andmete läbipaistvus ja kättesaadavus

1. Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil agregeeritud positsioonid talle teatatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute liikide lõikes.

2. Kauplemisteabehoidla kogub ja säilitab üksikasju väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta ning tagab, et järgmistel üksustel on vahetu ja viivitamatu juurdepääs kõnealustele üksikasjadele, mis võimaldab neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:

a)	Väärtpaberiturujärelevalve;

b)	Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) („Pangandusjärelevalve”);

c)	Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) („Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”);

d)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

e)	pädev asutus, kes teostab järelevalvet teatatud tehingutega seotud kauplemiskohtade üle;

f)	EKPSi asjaomased liikmed, sealhulgas Euroopa Keskpank (EKP) oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013;

g)	selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 19 lõike 1 kohane rakendusakt;

h)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ (24) artikli 4 kohaselt määratud järelevalveasutused;

i)	liidu asjaomased väärtpaberi- ja turuasutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad tehinguid, turge, turuosalisi ja varasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;

j)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (25) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;

k)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (26) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

l)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 (27) loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;

m)	artiklis 16 lõikes 1 osutatud asutused.

3. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja lõikes 2 osutatud asutuste vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse

a)	lõikes 1 osutatud agregeeritud positsioonide avaldamise sagedus ja üksikasjad ning lõikes 2 osutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjad;

tegevusstandardid, mida on vaja, et võimaldada õigeaegselt, struktureeritult ja terviklikult

i)	kauplemisteabehoidlatel koguda andmeid,

ii)	agregeerida ja võrrelda kauplemisteabehoidlate andmeid;

c)	sellise teabe üksikasjad, millele lõikes 2 osutatud üksustel on juurdepääs, võttes arvesse nende volitusi ning konkreetseid vajadusi;

d)	tingimused, mille täitmisel lõikes 2 osutatud üksused saavad vahetu ja viivitamatu juurdepääsu kauplemisteabehoidlates hoitavatele andmetele.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga tagatakse, et lõike 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal ei oleks võimalik ühegi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu pooli tuvastada.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

IV PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS INVESTORITE JAOKS

Artikkel 13

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1. Eurofondide valitsejad, äriühinguna asutatud eurofondid ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad teavitavad investoreid sellest, kuidas nad kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja kogutulu vahetustehinguid järgmisel viisil:

a)	eurofondide valitsejad ja äriühinguna asutatud eurofondid oma aasta- ja poolaastaaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 68;

b)	alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad oma aastaaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 22.

2. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja kogutulu vahetustehinguid käsitlev teave hõlmab lisa A jaos esitatud andmeid.

3. Selleks et tagada teabe ühetaoline avalikustamine ja võtta arvesse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute eri liikide eripära võib Väärtpaberiturujärelevalve direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaseid kehtivaid nõudeid ning turutavade arengut arvesse võttes koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse täiendavalt lisa A jao sisu.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja läbipaistvus lepingueelsetes dokumentides

1. Direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud eurofondi prospektis ja direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõigetes 1 ja 3 osutatud alternatiivsete investeerimisfondide valitseja poolt investoritele avaldatavas teabes täpsustatakse seda, milliseid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja kogutulu vahetustehinguid on vastavalt kas eurofondi valitsejal või äriühinguna asutatud eurofondil ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejal lubatud kasutada, ning sinna lisatakse selge märkus selle kohta, et kasutatakse selliseid tehinguid.

2. Lõikes 1 osutatud prospekt ja investoritele avaldatav teave peab hõlmama lisa B jaos esitatud andmeid.

3. Selleks et võtta arvesse turutavade arengut või tagada teabe ühetaoline avalikustamine võib Väärtpaberiturujärelevalve direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaseid kehtivaid nõudeid arvesse võttes koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse täiendavalt lisa B jao sisu.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel arvesse vajadust jätta piisav ajavaru enne nende kohaldamist.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

V PEATÜKK

UUESTI KASUTAMISE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 15

Tagatiskokkuleppe alusel saadud finantsinstrumentide uuesti kasutamine

1. Vastaspoolel on õigus uuesti kasutada tagatisena saadud finantsinstrumente, kui täidetud on vähemalt mõlemad järgmised tingimused:

tagatise saanud vastaspool on tagatise andnud vastaspoolt nõuetekohaselt kirjalikult teavitanud riskidest ja tagajärgedest, mis võivad kaasneda

i)	nõusoleku andmisega tagatise kasutusõigusele, mis on ette nähtud pandiõigusel põhineva tagatiskokkuleppega vastavalt direktiivi 2002/47/EÜ artiklile 5;

ii)	omandiõiguse üleminekul põhineva tagatiskokkuleppe sõlmimisega;

tagatise andnud vastaspool on andnud sõnaselge eelneva nõusoleku, mille tõenduseks on tema kirjalik allkiri pandiõigusel põhineval tagatiskokkuleppel või mis on tõendatud õiguslikult samaväärsel viisil ja millega nähakse ette kasutusõigus vastavalt direktiivi 2002/47/EÜ artiklile 5, või ta on andnud sõnaselge nõusoleku anda tagatis omandiõiguse üleminekul põhineva tagatiskokkulepe alusel.

Esimese lõigu punktis a sätestatud asjaoludel tuleb tagatise andnud vastaspoolt teavitada kirjalikult vähemalt riskidest ja tagajärgedest, mis võivad realiseeruda tagatise saanud vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral.

2. Vastaspool võib kasutada oma uuesti kasutamise õigust, kui täidetud on vähemalt mõlemad järgmised tingimused:

a)	uuesti kasutamine toimub lõike 1 punktis b osutatud tagatiskokkuleppe tingimuste kohaselt;

b)	tagatiskokkuleppe alusel saadud finantsinstrumendid kantakse üle tagatise andnud vastaspoole kontolt.

Erandina esimese lõigu punktist b, kui tagatiskokkuleppe vastaspool on asutatud kolmandas riigis ja tagatise andnud vastaspoole konto on avatud kolmandas riigis ja selle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, tõendatakse uuesti kasutamist kas ülekandega tagatise andnud vastaspoole kontolt või muul asjakohasel viisil.

3. Käesolev artikkel ei piira rangemate valdkondlike õigusaktide, eelkõige direktiivide 2009/65/EÜ ja 2014/65/EL ning selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mille eesmärk on tagada tagatise andnud vastaspoolele ulatuslikum kaitse.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta tehingu kehtivust või õiguslikke tagajärgi käsitlevat siseriiklikku õigust.

VI PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 16

Pädevate asutuste määramine ja nende volitused

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on pädevad asutused järgmised:

a)	finantssektori vastaspoolte puhul pädevad asutused või riiklikud pädevad asutused määruste (EL) nr 648/2012, (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL tähenduses ning järelevalveasutused direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses;

b)	finantssektoriväliste vastaspoolte puhul määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused;

c)	käesoleva määruse artiklite 13 ja 14 kohaldamisel eurofondide valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide puhul direktiivi 2009/65/EÜ artikli 97 kohaselt määratud pädevad asutused;

d)	käesoleva määruse artiklite 13 ja 14 kohaldamisel alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artikli 44 kohaselt määratud pädevad asutused.

2. Pädevad asutused teostavad neile lõikes 1 osutatud sätetega antud volitusi ja järelevalvet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise üle.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud pädevad asutused teostavad järelevalvet nende territooriumil asutatud eurofondide valitsejate, äriühinguna asutatud eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate üle, et teha kindlaks, et kõnealused fondid ei kasuta väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja kogutulu vahetustehinguid, välja arvatud juhul, kui nad täidavad artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 17

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1. Artiklis 16 osutatud pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemise ja heastamise eesmärgil.

2. Pädev asutus võib keelduda lõike 1 kohase koostöö- või teabevahetustaotluse korral tegutsemast üksnes ühel järgmisel erandjuhul:

a)	sama tegevusega seoses ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi pädevas asutuses või

b)	taotluse saanud liikmesriigi pädevas asutuses on selliste isikute suhtes seoses sama tegevusega juba tehtud lõplik otsus.

Sellise keeldumise korral teavitab pädev asutus vastavalt taotlevat asutust ja Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades võimalikult üksikasjaliku teabe.

3. Artikli 12 lõikes 2 osutatud üksused ja EKPSi asjaomased liikmed teevad tihedat koostööd käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Tihe koostöö on konfidentsiaalne ja seda tehakse asjaomastelt pädevatelt asutustelt põhjendatud taotluse saamise korral ning ainult sel eesmärgil, et need asutused saaksid täita oma asjaomaseid ülesandeid.

Olenemata esimesest ja teisest lõigust, võivad EKPSi liikmed keelduda teabe andmisest, kui nad on teinud tehinguid oma ülesannete täitmisel rahaasutustena.

Kolmandas lõigus osutatud keeldumise korral teavitab EKPSi asjaomane liige taotlevat asutust keeldumisest ja põhjendab seda.

Artikkel 18

Ametisaladus

1. Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

2. Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 12 lõikes 2 osutatud üksuste või artiklis 16 osutatud pädevate asutuste heaks, Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve või Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks või pädevatelt asutustelt või Väärtpaberiturujärelevalvelt, Pangandusjärelevalvelt või Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt juhtnööre saanud audiitorite ja ekspertide heaks. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaal- või maksuõiguse ja käesoleva määruse kohaldamist, ei avalda need isikud mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad on saanud oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises koondvormis, mille põhjal üksikuid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

3. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaal- või maksuõiguse kohaldamist, võivad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve ja Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused kasutada seda teavet üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks; pädevad asutused võivad seda kasutada oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaldamisalas ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud sel eesmärgil, milleks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse raames, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, pädev asutus või muu asutus või isik, kes annab teavet, on sellega nõus, võib kõneluse teabe saanud asutus kasutada seda muudel mitteärilistel eesmärkidel.

4. Lõiked 2 ja 3 ei takista Väärtpaberiturujärelevalvet, Pangandusjärelevalvet, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, pädevaid asutusi ega asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega, mida kohaldatakse investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turukorraldajate suhtes, või muul juhul teabe edastanud pädeva asutuse või muu asutuse või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5. Lõiked 2 ja 3 ei takista pädevaid asutusi vahetamast või edastamast kooskõlas siseriikliku õigusega konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

VII PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 19

Kauplemisteabehoidlate samaväärsus ja tunnustamine

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et

a)	vastavas kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlad täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;

b)	vastavas kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmine on tagatud riikliku sunniga;

c)	on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas on tagatud sellise ärisaladuse kaitse, mida asutused jagavad kolmandate isikutega, ja need nõuded on vähemalt samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning

d)	vastavas kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kehtib õiguslikult siduv ja nende suhtes täitmisele pööratav kohustus anda artikli 12 lõikes 2 osutatud üksustele otsene ja kohene juurdepääs teabele.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktis täpsustatakse samuti need asjaomased kolmanda riigi asutused, kellel on õigus juurde pääseda liidus asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitlevale teabele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Juhul kui kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes ei kohaldata kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt õiguslikult siduvat ja nende suhtes täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 12 lõikes 2 osutatud üksustele otsene ja kohene juurdepääs teabele, esitab komisjon nõukogule soovitused pidada asjaomase kolmanda riigiga läbirääkimisi sellise rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu kõnealuses kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitlevale teabele ning sellise teabe vahetamist, selleks et oleks tagatud kõigi artikli 12 lõikes 2 osutatud üksuste otsene ja kohene juurdepääs kogu teabele, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks.

3. Artikli 4 kohaldamisel võib kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla osutada teenuseid ja suunata oma tegevusi liidus asutatud üksustele üksnes pärast seda, kui Väärtpaberiturujärelevalve on teda käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt tunnustanud.

4. Lõikes 3 osutatud kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmise taotluse

a)	tunnustamistaotluse;

b)	taotluse registreeringu laiendamiseks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamise eesmärgil, kui kauplemisteabehoidla on juba tunnustatud vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012.

5. Lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabega, mis on vajalik selle kindlakstegemiseks, et kauplemisteabehoidlale on antud tegevusluba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet kõigile järgmistele kriteeriumitele vastavas kolmandas riigis:

a)	komisjon on teinud lõike 1 kohase rakendusaktiga kindlaks, et kolmandas riigis on samaväärne ja riikliku sunniga tagatud õigus- ja järelevalveraamistik;

kolmanda riigi asjaomased asutused on leppinud Väärtpaberiturujärelevalvega kokku koostöökorra, milles on täpsustatud vähemalt järgmine:

i)	mehhanism, mida kasutatakse teabe vahetamiseks ühelt poolt Väärtpaberiturujärelevalve ja mis tahes teise liidu asutuse, mis täidab artikli 9 lõike 1 kohaselt delegeeritud ülesandeid, ning teiselt poolt asjassepuutuva kolmanda riigi asjaomaste pädevate asutuste vahel, ning

ii)	järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.

Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab isikuandmete edastamisel kolmandale riigile määrust (EÜ) nr 45/2001.

6. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et taotlus ei ole täielik, määrab ta tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

7. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat kirjalikult kas tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades igakülgselt oma otsust.

8. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.

Artikkel 20

Asutustevaheline kaudne juurdepääs teabele

Väärtpaberiturujärelevalve võib leppida kolmandate riikide asjaomaste asutustega kokku koostöökorra, mis reguleerib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitleva teabe, mille liidu kauplemisteabehoidlad teevad artikli 12 lõike 2 kohaselt kättesaadavaks Väärtpaberiturujärelevalvele, ja kolmandate riikide asutuste kogutava ja säilitatava väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitleva teabe vastastikust vahetamist, mida need asutused vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks, tingimusel et on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega.

Artikkel 21

Tehingutest teatamise samaväärsus

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted

a)	on samaväärsed artiklis 4 sätestatud nõuetega;

b)	tagavad ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga;

c)	leiavad tõhusat kohaldamist ja rakendamist õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil ning tagavad seega selles kolmandas riigis tõhusa järelevalve ja riikliku sunni kasutamise;

d)	tagavad, et artikli 12 lõikes 2 osutatud üksustel on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadele kas otsene juurdepääs vastavalt artikli 19 lõikele 1 või kaudne juurdepääs vastavalt artiklile 20.

2. Kui komisjon on võtnud vastu käesoleva määruse lõikes 1 osutatud samaväärsust kinnitava rakendusakti, loetakse artiklis 4 sätestatud nõuded täidetuks juhul, kui vähemalt üks vastaspooltest, kes sõlmib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tehingu, on asutatud asjaomases kolmandas riigis ning vastaspooled täidavad selle tehingu osas asjaomase kolmanda riigi asjakohaseid nõudeid.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon jälgib koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega seda, kas kolmandad riigid, kelle kohta on samaväärsust kinnitav rakendusakt vastu võetud, rakendavad artiklis 4 sätestatud nõuetega samaväärseid nõudeid ka tegelikult, ning annab sellest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruandest ilmneb, et kolmanda riigi asutused rakendavad samaväärseid nõudeid puudulikult või ebajärjekindlalt, kaalub komisjon 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist, kas tunnistada asjaomase kolmanda riigi õigusraamistikule antud samaväärsustunnustus kehtetuks.

VIII PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD HALDUSMEETMED

Artikkel 22

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1. Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja kohaldada muid haldusmeetmeid vähemalt artiklite 4 ja 15 rikkumise korral.

Kui esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele õiguse määrata õigusrikkumise korral liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel karistusi juhtorgani liikmetele ja muudele üksikisikutele, kes liikmesriigi õiguses sätestatud korras õigusrikkumise eest vastutavad.

2. Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3. Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 näha nimetatud lõikes osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd õigusasutuste, süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste või kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artiklite 4 ja 15 võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja asjakohasel juhul Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

Pädevad asutused võivad teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutustega seoses oma karistuste määramise õiguse kasutamisega.

Pädevad asutused võivad teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ka selleks, et hõlbustada rahaliste karistuste täitmisele pööramist.

4. Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud õigusrikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a)	ettekirjutus millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle kordamisest;

b)	avalik teadaanne, milles märgitakse kooskõlas artikliga 26 vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

c)	tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

d)	ajutise juhtimisülesannete täitmise keelu kehtestamine juhtimisülesandeid täitva isiku suhtes või iga füüsilise isiku suhtes, keda loetakse õigusrikkumise eest vastutavaks;

e)	maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või välditud kahjule, kui asjaomasel asutusel on võimalik selline kasu või kahju kindlaks määrata, isegi kui need karistused ületavad punktides f ja g osutatud summasid;

f)	füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga;

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i)	artikli 4 rikkumiste eest 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava, juhtorgani poolt heaks kiidetud raamatupidamise aastaaruande järgi;

ii)	artikli 15 rikkumiste eest 15 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava, juhtorgani poolt heaks kiidetud raamatupidamise aastaaruande järgi.

Esimese lõigu punkti g alapunktide i ja ii kohaldamisel, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava, kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgani poolt heaks kiidetud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi. Liikmesriigid võivad ka ette näha muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.

5. Artikli 4 rikkumine ei mõjuta väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu tingimuste kehtivust ega poolte võimalusi neid tingimusi täitmisele pöörata. Artikli 4 rikkumine ei anna õigust nõuda väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu poolelt hüvitist.

6. Liikmesriigid võivad otsustada jätta lõikes 1 osutatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad]igusnormid sätestamata, kui kõnealuses lõikes osutatud õigusrikkumiste puhul on enne 13. jaanuari 2018 siseriiklikus õiguses kriminaalkaristused juba ette nähtud. Kui liikmesriigid otsustavad jätta halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad normid sätestamata, teavitavad nad üksikasjalikult Väärtpaberiturujärelevalvet oma asjakohastest kriminaalõiguse normidest.

7. Liikmesriigid teavitavad lõigete 1, 3 ja 4 kohastest õigusnormidest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet 13. juuliks 2017. Nad teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist õigusnormide hilisematest muudatustest.

Artikkel 23

Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete määramine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja ulatuse määramisel arvesse kõiki kohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)	õigusrikkumise raskus ja kestus;

b)	õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)	õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, võttes arvesse selliseid tegureid nagu juriidilise isiku kogukäive ja füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)	õigusrikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurus, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

e)	õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahju loovutamine;

f)	õigusrikkumise eest vastutava isiku toime pandud varasemad rikkumised.

Pädevad asutused võivad halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja ulatuse määramisel võtta peale esimeses lõigus osutatud asjaolude arvesse täiendavaid asjaolusid.

Artikkel 24

Õigusrikkumistest teatamine

1. Pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad teatada teistele pädevatele asutustele artiklite 4 ja 15 tegelikest või võimalikest rikkumistest.

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	artikli 4 või 15 rikkumise teadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelmeetmed, sealhulgas turvaliste sidekanalite loomine kõnealuste teadete esitamiseks;

b)	asjakohane kaitse kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest töölepinguga töötavatele isikutele, kes teatavad artikli 4 või 15 rikkumisest või keda süüdistatakse nende artiklite rikkumises;

nii artikli 4 või 15 rikkumisest teatava isiku kui ka õigusrikkumise väidetavalt toime pannud füüsilise isiku isikuandmete kaitse, sealhulgas kaitse, mis seondub nende isiku konfidentsiaalsuse säilitamisega menetluse kõikides etappides, ilma et see piiraks sellise teabe avaldamist, mida nõutakse siseriikliku õigusega uurimise või sellele järgneva kohtumenetluse raames.

3. Vastaspooltel on kehtestatud asjakohane sisekord, mille kohaselt nende töötajad teatavad artiklite 4 ja 15 rikkumisest.

Artikkel 25

Teabevahetus Väärtpaberiturujärelevalvega

1. Pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal koond- ja üksikasjaliku teabe kõigi halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta, mida nad on kohaldanud artikli 22 kohaselt. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab koondteabe aastaaruandes.

2. Kui liikmesriigid on otsustanud näha artiklis 22 osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal anonüümsed koondandmed kõigi korraldatud kriminaaluurimiste ja mõistetud kriminaalkaristuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

3. Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristuse või muu haldusmeetme või kriminaalkaristuse üldsusele, edastab ta selle teabe samal ajal ka Väärtpaberiturujärelevalvele.

4. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 26

Otsuste avaldamine

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused avaldavad artikli 4 või 15 rikkumise eest halduskaristuse või muu haldusmeetme kohaldamise kohta tehtud kõik otsused oma veebisaidil viivitamata pärast seda, kui isikule, kelle kohta otsus on tehtud, on otsusest teada antud.

2. Lõike 1 kohaselt avaldatavas teabes täpsustatakse vähemalt rikkumise liik ja laad ning isik, kelle kohta otsus on tehtud.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsuste puhul, millega kohaldatakse uurimislikku laadi meetmeid.

Kui pädev asutus leiab pärast iga üksikjuhtumi eraldi hindamist, et sellise juriidilise isiku identiteeti, kelle kohta otsus on tehtud, või füüsilise isiku isikuandmeid avaldada oleks ebaproportsionaalne, või kui selline avaldamine seaks ohtu käimasoleva uurimise või finantsturgude stabiilsuse, teeb ta üht järgnevast:

a)	lükkab otsuse avaldamise edasi, kuni edasilükkamise aluseid enam ei ole;

b)	avaldab otsuse kooskõlas siseriikliku õigusega anonüümselt, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse, ning asjakohasel juhul lükkab asjaomaste andmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi, kui on ette näha, et anonüümse avaldamise aluseid tulevikus enam ei ole;

ei avalda otsust, kui ta on arvamusel, et punkti a või b kohane avaldamine on ebapiisav, et tagada

i)	et finantsturgude stabiilsus ei satuks ohtu või

ii)	sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.

4. Juhul kui otsuse saab liikmesriigi kohtule või haldus- või muule asutusele edasi kaevata, avaldavad pädevad asutused oma veebisaidil viivitamata ka selle teabe ja hilisema teabe edasikaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse teave iga otsuse kohta, millega tühistatakse edasikaevatud otsus.

5. Pädevad asutused teavitavad Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest määratud, kuid lõike 3 punkti c kohaselt avaldamata halduskaristustest ja kohaldatud muudest haldusmeetmetest, sealhulgas nende peale esitatud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõplikest otsustest ning et nad esitavad kõnealuse teabe Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud halduskaristuste, muude haldusmeetmete ja kriminaalkaristuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

6. Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud mis tahes otsus jääb nende veebisaidil kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks pärast selle avaldamist. Kõnealustes otsustes sisalduvaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil aja jooksul, mis on vajalik kohaldatavate andmekaitse normide kohaselt.

Artikkel 27

Edasikaebeõigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused ja meetmed on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Kohtule võib kaebuse esitada ka juhul, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamisest ei võeta vastu otsust.

Artikkel 28

Artiklite 13 ja 14 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad karistused ja muud meetmed

Käesoleva määruse artiklite 13 ja 14 rikkumise eest on kohaldatavad direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt kehtestatud karistused ja muud meetmed.

IX PEATÜKK

LÄBIVAATAMINE

Artikkel 29

Aruandlus ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab 36 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste tulemuslikkuse, tõhususe ja proportsionaalsuse kohta, millele lisatakse kõik asjakohased ettepanekud. Kõnealuses aruandes esitatakse eelkõige ülevaade kolmandates riikides sätestatud sarnastest teatamiskohustustest ning selles võetakse arvesse rahvusvahelisel tasandil tehtud tööd. Aruandes käsitletakse ka sellistest asjakohastest tehingutest teatamist, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja, võttes arvesse olulisi turutavade arengusuundi, ja võimalikku mõju väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute läbipaistvusele.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud aruande koostamise eesmärgil 24 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta järel või varem, kui turutavad muutuvad oluliselt, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande ja teatamiskohustuse tõhususe kohta, võttes arvesse ühepoolse teatamise asjakohasust, eelkõige mis puudutab teatamiskohustuse ulatust ja teatamise kvaliteeti ning kauplemisteabehoidlatele esitatavate teadete vähendamist, ning turutavade oluliste arengusuundade kohta, keskendudes tehingutele, mille eesmärk või mõju on samaväärne väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute eesmärgi või mõjuga.

2. Pärast rahvusvahelisel tasandil tehtava töö lõpuleviimist ja seda arvesse võttes tehakse lõikes 1 osutatud aruandes ka kindlaks olulised riskid, mis on seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamisega krediidiasutuste ja börsiettevõtjate poolt, ning analüüsitakse selle sobivust, et nendele üksustele on ette nähtud täiendav avalikustamiskohustus nende perioodilistes aruannetes.

3. Komisjon esitab hiljemalt 13. oktoobriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb rahvusvahelisel tasandil tehtud edusamme väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskide vähendamisel, sealhulgas seoses finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete suhtes, ning nende soovituste sobivust liidu turgudele. Komisjon lisab nimetatud aruandele kõik asjakohased ettepanekud.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab hiljemalt 13. oktoobriks 2016 sel eesmärgil koostöös Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning rahvusvahelisel tasandil tehtud jõupingutusi nõuetekohaselt arvesse võttes aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, milles hinnatakse,

a)	kas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamine toob kaasa märkimisväärse finantsvõimenduse kuhjumise, mida kehtivad õigusnormid ei reguleeri;

b)	asjakohasel juhul sellise kuhjumisega tegelemiseks olemas olevaid võimalusi;

c)	kas on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada selle võimenduse protsüklilisust.

Väärtpaberiturujärelevalve aruandes kaalutakse ühtlasi finantsstabiilsuse nõukogu soovituste kvantitatiivset mõju.

4. Komisjon esitab 39 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike teises lõigus osutatud Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastatud aruannete esitamist pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 11 kohaldamise kohta, käsitledes eelkõige seda, kas kauplemisteabehoidlatelt küsitud tasud on proportsionaalsed asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ega ole suuremad sellest, mis on vajalik, et katta täielikult Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused seoses kauplemisteabehoidlate registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega ning et hüvitada kõik kulud, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 9 lõikele 1.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud komisjoni aruannete koostamise eesmärgil 33 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta järel või sagedamini, kui kehtivaid tasusid muudetakse oluliselt, komisjonile aruande kauplemisteabehoidlatelt käesoleva määrusega kooskõlas küsitud tasude kohta. Kõnealuses aruandes esitatakse vähemalt Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused seoses kauplemisteabehoidlate registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega; kulud, mida pädevad asutused on kandnud seoses ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige ülesannete delegeerimise tulemusena, ning kauplemisteabehoidlatelt küsitud tasud ja tasude proportsionaalsus kauplemisteabehoidlate käibega.

5. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist aastaaruande väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute koondmahtude kohta vastavalt vastaspoole ja tehingu liigile andmete põhjal, mis on esitatud kooskõlas artikliga 4.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 4 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. jaanuarist 2016.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 4 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 2 lõike 4 või artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (28). Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (29) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 32

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

„börsiväline tuletisinstrument” või „börsiväline tuletisleping” – tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt käesoleva määruse artiklile 2a;”.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

Samaväärsust kinnitavad otsused börsiväliste tuletisinstrumentide määratlemise eesmärgil

1. Käesoleva määruse artikli 2 punkti 7 kohaldamisel loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, kui see täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed kõnealuse direktiivi III jaotises sätestatud nõuetega, ja kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi, nagu komisjon on kindlaks määranud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korraga.

2. Komisjon võib lõike 1 kohaldamisel võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi turg täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ja selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon ja Väärtpaberiturujärelevalve avaldavad oma veebisaitidel nende turgude loetelu, mida loetakse samaväärseteks vastavalt lõikes 2 osutatud rakendusaktile. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.”

Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kauplemisteabehoidla teeb vajaliku teabe kättesaadavaks järgmistele üksustele eesmärgiga võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:

a)	Väärtpaberiturujärelevalve;

b)	Pangandusjärelevalve;

c)	Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;

d)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

e)	pädev asutus, kes teostab järelevalvet selliste kesksete vastaspoolte üle, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlatele;

f)	pädev asutus, kes teostab järelevalvet teatatud lepingutega seotud kauplemiskohtade üle;

g)	EKPSi asjaomased liikmed, sealhulgas EKP oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (30);

h)	liiduga artiklis 75 osutatud rahvusvahelise lepingu sõlminud kolmanda riigi asjaomased asutused;

i)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ (31) artikli 4 kohaselt määratud järelevalveasutused;

j)	liidu asjaomased väärtpaberi- ja turuasutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad lepinguid, turge, turuosalisi ja alusvarasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;

k)	Väärtpaberiturujärelevalvega artiklis 76 osutatud koostöökorra kokku leppinud kolmanda riigi asjaomased asutused;

l)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (32) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;

m)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (33) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

n)	määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;

o)	pädevad asutused või riiklikud pädevad asutused määruste (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL tähenduses ning järelevalveasutused direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses;

p)	käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused.

(30) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)."

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12)."

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1)."

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”"

Artikkel 33

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2016, välja arvatud

artikli 4 lõige 1, mida hakatakse kohaldama:

pärast 12 kuu möödumist komisjoni poolt artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud finantssektori vastaspoolte puhul ning artikli 3 punkti 3 alapunktis j osutatud kolmandate riikide üksuste puhul, kes peavad taotlema tegevusluba või end registreerima artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud õigusaktide kohaselt, kui nad on asutatud liidus;

ii)

pärast 15 kuu möödumist komisjoni poolt artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast artikli 3 punkti 3 alapunktides g ja h osutatud finantssektori vastaspoolte puhul ning artikli 3 punkti 3 alapunktis j osutatud kolmandate riikide üksuste puhul, kes peavad taotlema tegevusluba või end registreerima artikli 3 punkti 3 alapunktides g ja h osutatud õigusaktide kohaselt, kui nad on asutatud liidus;

iii)

pärast 18 kuu möödumist komisjoni poolt artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast artikli 3 punkti 3 alapunktides c–f osutatud finantssektori vastaspoolte puhul ning artikli 3 punkti 3 alapunktis i osutatud kolmandate riikide üksuste puhul, kes peavad taotlema tegevusluba või end registreerima artikli 3 punkti 3 alapunktides c–f osutatud õigusaktide kohaselt, kui nad on asutatud liidus, ning

iv)	pärast 21 kuu möödumist komisjoni poolt artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast finantssektoriväliste vastaspoolte puhul;

b)	artikkel 13, mida kohaldatakse alates 13. jaanuarist 2017;

c)	artikkel 14, mida kohaldatakse alates 13. juulist 2017 ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/65/EÜ või direktiivi 2011/61/EL ja mis on loodud enne 12. jaanuarit 2016;

d)	artikkel 15, mida kohaldatakse alates 13. juulist 2016, sealhulgas nimetatud kuupäeval kehtivate tagatiskokkulepete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. november 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) ELT C 336, 26.9.2014, lk 5.

(2) ELT C 451, 16.12.2014, lk 59.

(3) ELT C 271, 19.8.2014, lk 87.

(4) Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. novembri 2015. aasta otsus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(10) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15) ELT C 328, 20.9.2014, lk 3.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(22) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprill 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(28) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

LISA

A jagu – Eurofondi poolaasta- ja aastaaruandes ning alternatiivse investeerimisfondi aastaaruandes esitatav teave

Üldandmed:

—	laenuks antud väärtpaberite ja kaupade osakaal laenuks andmiseks aktsepteeritava vara kogusummas, mis ei hõlma raha ja raha ekvivalente;

—	vara summa, mida on kasutatud iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ja kogutulu vahetustehingu liigi puhul, väljendatuna absoluutväärtuses (ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valuutas) ja osakaaluna ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitsetavas varas.

Andmed kontsentratsiooni kohta:

—	kümme suuremat tagatise andjat kõigi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute puhul (tagatisena saadud väärtpaberite ja kauba mahu liigendus tagatise andjate alusel);

—	kümme olulisemat vastaspoolt eraldi iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ja kogutulu vahetustehingu liigi puhul (vastaspoole nimi ning pooleliolevate tehingute kogumaht).

Tehingute koondandmed iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ja kogutulu vahetustehingu liigi kohta eraldi, jaotatuna järgmiste kategooriate lõikes:

—	tagatise liik ja kvaliteet;

—	tagatise lõpptähtaeg, jaotatuna järgmiste tähtaegade lõikes: alla ühe päeva, üks päev kuni üks nädal, üks nädal kuni üks kuu, üks kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üle ühe aasta, lahtise lõpptähtajaga;

—	tagatise valuuta;

—	väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute lõpptähtaeg, jaotatuna järgmiste tähtaegade lõikes: alla ühe päeva, üks päev kuni üks nädal, üks nädal kuni üks kuu, üks kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üle ühe aasta, lahtise lõpptähtajaga;

—	riik, kus vastaspool on asutatud;

—	arveldus ja kliiring (nt kolmepoolne, keskne vastaspool, kahepoolne).

Andmed tagatise uuesti kasutamise kohta:

—	selliste saadud tagatiste osakaal, mida kasutatakse uuesti, võrrelduna prospektis või investoritele avaldatud teabes kindlaks määratud maksimumsummaga;

—	tulu, mille ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on saanud rahalise tagatise reinvesteerimisest.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute raames ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt saadud tagatiste hoidmine:

kontohaldurite arv ja nende nimed ning neist iga kontohalduri poolt hoitava tagatisvara summa.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute raames ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt antud tagatiste hoidmine:

eraldi kontodel või koondkontodel või mis tahes muudel kontodel hoitavate tagatiste osakaal.

Andmed tulude ja kulude kohta iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ja kogutulu vahetustehingu liigi puhul, jaotatuna ühiseks investeerimiseks looudud ettevõtja, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitseja ja kolmandate isikute (nt laenude vahendajate) lõikes, absoluutväärtuses ja protsendina kogutulust, mis on saadud seoses selle väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu või kogutulu vahetustehingu liigiga.

B jagu – eurofondi prospekti ja alternatiivse investeerimisfondi poolt investoritele avaldatavasse teabesse lisatav teave:

—	ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kasutatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingute üldine kirjeldus ning kasutamise põhjendus;

—

kõik iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu ja kogutulu vahetustehingu liigi puhul aruannetes kajastatavad andmed:

—	vara liigid, mida võib nende jaoks kasutada;

—	sellise valitsetava vara maksimaalne osakaal, mida võib selle jaoks kasutada;

—	sellise valitsetava vara eeldatav osakaal, mida sellest igaühe jaoks kasutatakse;

—	vastaspoolte valiku kriteeriumid (sealhulgas õiguslik seisund, päritoluriik, minimaalne krediidireiting);

—	aktsepteeritav tagatis: aktsepteeritava tagatise kirjeldus seoses vara liikide, emitentide, lõpptähtaegade ja likviidsusega ning tagatise hajutamise ja korrelatsiooni põhimõtetega;

—	tagatise väärtuse hindamine: tagatise väärtuse hindamise metoodika kirjeldus ja selle põhjendused ning see, kas kasutatakse igapäevast turuhinnas hindamist ja igapäevaseid variatsioonitagatisi;

—

riskijuhtimine: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingutega seotud riskide ning tagatiste haldamisega seotud riskide (nt operatsiooni-, likviidsus- ja vastaspoole riskid ning hoidmisega seotud ja õiguslikud riskid ning samuti tagatise uuesti kasutamisest tulenevad riskid) kirjeldus;

—	selle täpsustamine, kuidas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes ja kogutulu vahetustehingutes kasutatavaid varasid ja saadud tagatisi hoitakse (nt fondi kontohalduri halduses);

—	tagatise uuesti kasutamise suhtes kohaldatavate mis tahes (õiguslike või enda poolt kehtestatud) piirangute kirjeldus;

—

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingutega loodud tulu jagamise põhimõte: selle kirjeldus, millised osad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kogutulu vahetustehingutega loodud tulust kantakse tagasi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjasse, ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitseja või kolmandate isikute (nt laenude vahendaja) kulude ja tasude kirjeldus. Prospektis või investoritele avaldatavas teabes tuuakse ka välja, kas need on ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitsejaga seotud pooled.