16.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1852,

15. oktoober 2015,

millega avatakse ajutine erakorraline eraladustusabikava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ülemaailmne nõudlus piima ja piimatoodete järele vähenes kogu 2014. aasta jooksul ja vähenemine jätkus ka 2015. aasta esimesel poolel. Põhjuseks võib eelkõige tuua maailma peamise piimatoodete importija Hiina impordi vähenemise.

(2)	Pakkumine on suurenenud nii ELis kui ka maailma peamistes piimatootmispiirkondades ning seetõttu on täheldatud survet langetada piimatoodete hinda.

(3)	Lisaks teatas Venemaa valitsus 25. juunil 2015, et pikendab EList pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu veel üheks aastaks, see tähendab kuni 6. augustini 2016.

(4)	Kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus tugevasti tasakaalust väljas, seisab sektor silmitsi turuhäiretega.

(5)

Selle tulemusena on toorpiima ja piimatoodete hinnad ELis veelgi langenud ja tõenäoliselt langevad edaspidigi, mis tekitab paljudele põllumajandusettevõtjatele probleeme rahavoogude ja riigimaksudega, nii et nende tegevus ei ole enam jätkusuutlik. Põhiliste juustusortide hinnad olid ELis 2015. aastaks langenud 17 %.

(6)	Määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turusekkumismeetmed ei tundu hiljuti tekkinud olukorras piisavad olevat, kuna need on suunatud teistele toodetele, nagu või ja lõssipulber, või piiratud geograafilise tähisega juustudega.

(7)	Juustuturu tõsise tasakaalustamatuse ohtu võib vähendada või selle kõrvaldada juustu ladustamisega. Seepärast on asjakohane anda abi juustu eraladustamiseks ja määrata abi suurus eelnevalt kindlaks.

(8)	On asjakohane sätestada kavaga hõlmatava maksimumkoguse ülempiir ja üldkoguse jaotus liikmesriikide kaupa nende juustutootmismahu põhjal.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et eraladustamisabi võib anda vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) kohaste kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude puhul. Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustud moodustavad aga vaid väikese osa kogu ELi juustutoodangust. Operatiivse tegutsemise ja haldustõhususe huvides on asjakohane kehtestada ühtne kõiki juustusorte hõlmav eraladustusabikava.

(10)	On asjakohane jätta välja juustud, mis ei sobi ladustamiseks.

(11)	Üldreeglina tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks anda eraladustusabi ainult ettevõtjatele, kes asuvad liidus ja on seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(12)	Tagamaks, et selle korralduse üle on võimalik teostada nõuetekohast järelevalvet, tuleks käesolevas määruses ette näha, millist teavet on vaja ladustuslepingu sõlmimiseks ning millised on lepinguosaliste kohustused.

(13)	Kava tõhustamiseks tuleks lepingud sõlmida teatavate miinimumkoguste kohta ja täpsustada lepinguosaliste kohustused, eriti need, mis võimaldavad ladustustoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tulemuslikult kontrollida.

(14)	Lepingulise koguse ladustamine lepingulise ladustusaja jooksul on üks eraladustusabi andmise nõudeid. Kaubandustavasid silmas pidades ja praktilistel põhjustel võiksid abiga hõlmatud koguse osas olla lubatud teatavad kõikumised.

(15)	Kindlustamaks, et taotlus on mõeldud tõsiselt, ning tagamaks, et meede avaldaks turul soovitud mõju, on vaja tagatist. Seepärast tuleks vastu võtta sätted tagatise andmise, vabastamise ja sellest ilmajäämise kohta.

(16)	Tagamaks, et ladustamist juhitakse nõuetekohaselt, on kohane võtta vastu sätted tasutava abisumma vähendamiseks, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud.

(17)

Eraladustusabi suurus tuleks määrata ladustamiskulude ja/või muude asjakohaste turunäitajate põhjal. Asjakohane on määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljaviimise kulude katteks antav abi ning ladustamispäeva kohta külmhoones ladustamise kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(18)

On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teha ettemakseid, muuta abisummat juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust abi saamise tingimustele, sätestada võimalikud sanktsioonid ning määrata kindlaks teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

(19)

Kuna kõik liikmesriigid ei pruugi meedet kasutada täies ulatuses, on asjakohane ette näha koguste ümberjaotamine pärast meetme kolmekuulist kohaldamist. Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajaduse korral vastu rakendusakt, milles sätestatakse kasutamata koguste ümberjaotamine liikmesriikide kaupa ja taotluste esitamise tähtaeg.

(20)	Samuti tuleks kehtestada eeskirjad dokumenteerimise, aruandluse ning kontrollimissageduse ja kontrolli iseloomu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette ajutine erakorraline eraladustusabikava CN-koodi 0406 alla kuuluvate juustude puhul (välja arvatud juustud, mis ei sobi pikaajaliseks säilitamiseks üle laagerdumisaja, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1).

Maksimaalne tootekogus liikmesriikide kaupa, mille suhtes käesolevat kava kohaldatakse, on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel on „liikmesriikide pädevad asutused” liikmesriikide poolt makseasutustena akrediteeritud asutused või organid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (3) artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Toodete abikõlblikkus

1. Artiklis 1 osutatud eraladustusabi (edaspidi „abi”) saamiseks peab juust olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga, ELi päritolu ning selle miinimumvanus peab ladustuslepingu alguspäeval vastama laagerdumisajale, mis on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude puhul kehtestatud vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 nende tootespetsifikaadis ning muude juustude puhul vastama liikmesriikide poolt kehtestatud tavapärasele laagerdumisajale.

2. Juust peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	iga juustupartii kaalub vähemalt 0,5 tonni;

b)	juustud kannavad tootjaettevõtte kustumatut märgist (mis võib olla kodeeritud) ja valmistamiskuupäeva;

c)	juustudele on kantud lattu saabumise kuupäev;

d)	juustude suhtes ei kehti varasemad ladustusabilepingud;

e)	juust ladustatakse liikmesriigis, kus see on toodetud.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse lõike 2 punktis b osutatud andmed, ei tule lõike 2 punktis c osutatud lattu saabumise kuupäeva juustule märkida.

Artikkel 4

Abitaotlused

1. Ettevõtja, kes abi taotleb, esitab taotluse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tooteid ladustatakse.

2. Ettevõtjad, kes esitavad taotluse eraladustusabi saamiseks, peavad asuma liidus ja olema seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

3. Eraladustusabi taotlusi võib esitada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Taotluste esitamise viimane kuupäev on 15. jaanuar 2016.

4. Abitaotlused peavad olema seotud toodetega, mis on täielikult lattu paigutatud.

5. Taotlused tuleb esitada, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid.

Liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et elektroonilistele taotlustele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (4) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratud kindlaks elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni eeskirjades, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2004/563/EÜ, Euratom (5) ja selle rakenduseeskirjades.

6. Taotlus on nõuetekohane üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	selles on viide käesolevale määrusele;

b)	selles on märgitud taotleja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

c)	selles on märgitud toode ja vastav kuuenumbriline CN-kood;

d)	selles on märgitud tootekogus taotluse esitamise ajal;

e)	selles on märgitud ladustamiskoha nimi ja aadress, laopartii number ning loanumber tootjaettevõtte kindlakstegemiseks;

f)	taotlus ei sisalda muid taotlejapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses sätestatud tingimuste;

g)	taotlus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotlus esitatakse;

h)	taotleja on vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (6) IV peatüki 2. jaole andnud asjaomasele makseasutusele tagatise 20 eurot tonni kohta.

7. Pärast taotluse esitamist selle sisu ei muudeta.

Artikkel 5

Tagatisest ilmajäämine ja selle vabastamine

1. Artikli 4 lõike 6 punktis h sätestatud tagatist ei tagastata, kui:

a)	lepingu sõlmimise taotlus võetakse tagasi;

b)	artikli 16 lõike 2 kohaste kontrollidega tuvastatud kogus on väiksem kui 95 % artikli 4 lõike 6 punktis d osutatud taotluses esitatud kogusest. Sellisel juhul lepingut ei sõlmita;

c)	lepinguosalise vastutusel artikli 6 tähenduses ja artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tingimustel paigutatakse lepinguliseks ladustusajaks lattu ja hoitakse seal alla 95 % lepingulisest kogusest.

2. Kui lepingu sõlmimise taotlusi vastu ei võeta, vabastatakse tagatised viivitamata.

3. Tagatised vabastatakse koguste osas, millega seoses on lepingulised kohustused täidetud.

Artikkel 6

Lepingute sõlmimine

1. Lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi pädeva asutuse, kelle territooriumil tooteid ladustatakse, ja taotleja vahel (edaspidi „lepinguosaline”).

2. Lepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis e osutatud teabe kättesaamise kuupäevast, vajaduse korral eeldusel, et seejärel esitatakse artikli 16 lõike 2 teise lõigu kohane kinnitus toodete abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping õigustühiseks.

Artikkel 7

Lepinguosalise kohustused

1. Lepingus nähakse lepinguosalisele ette vähemalt järgmised kohustused:

ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustusaja jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad toote omaduste säilimise, ilma ladustatud tooteid asendamata ja teise ladustamiskohta üle viimata. Lepinguosalise põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist;

b)	säilitada ladustamiskohta saabumisel koostatud kaalumisdokumendid;

c)	võimaldada pädeval asutusel igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist;

ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja eristatavad: iga eraldi ladustatud kaubaühik peab olema märgistatud nii, et oleks näidatud lattu paigutamise kuupäev, lepingu number, toote nimetus ja mass. Liikmesriigid võivad siiski loobuda lepingu numbri märkimise nõudest, kui lao juhataja kohustub sisestama lepingu numbri artikli 3 lõikes 3 osutatud registrisse.

2. Lepinguosaline annab kontrollimise eest vastutava asutuse käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida eraladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

a)	loa number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)	toodete päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)	lattu paigutamise kuupäev;

d)	pakkeühikute mass ja arv;

e)	nende olemasolu laos ja lao aadress;

f)	lepingulise ladustamisaja eeldatav lõppkuupäev ja lõpuks tegelik laost väljaviimise kuupäev.

3. Lepinguosaline või vajaduse korral laopidaja peab laoarvestust, mis on laos kättesaadav ja sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

a)	eraladustatud toodete märgistus partiide kaupa;

b)	lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev;

c)	kogus iga ladustuskoha kohta partiides;

d)	toodete asukoht laos.

Artikkel 8

Lepinguline ladustamisaeg

1. Lepinguline ladustamisaeg algab päeval, mis järgneb päevale, mil pädev asutus saab artikli 4 lõike 6 punktis e nimetatud teabe.

2. Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval.

3. Abi võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on vahemikus 60–210 päeva.

Artikkel 9

Laost väljaviimine

1. Laost väljaviimine võib alata päeval, mis järgneb lepingulise ladustusaja viimasele päevale.

2. Laost väljaviimine toimub tervete laopartiide kaupa või pädeva asutuse loal väiksemate kogustena. Artikli 16 lõike 5 punktis a osutatud juhul võib laost välja võtta üksnes pitseeritud koguse.

3. Kui lepinguosaline kavatseb hakata tooteid laost välja viima, teatab ta sellest pädevale asutusele kooskõlas artikli 16 lõike 6 sätetega.

4. Kui lõikes 3 sätestatud nõuet ei ole täidetud, kuid pädev asutus on veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, vähendatakse abi 15 % ja seda makstakse üksnes selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevale asutusele rahuldavad tõendid, et toodet on hoitud lepingujärgses laos.

5. Kui lõikes 3 sätestatud nõuet ei ole täidetud ja pädev asutus ei ole veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, siis asjaomase lepinguga seotud abi ei maksta ning vajaduse korral jäädakse asjaomase lepingu suhtes ilma kogu tagatisest.

Artikkel 10

Abi suurus

Abi suurus on järgmine:

—	15,57 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest,

—	0,40 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

Artikkel 11

Abi ettemaksmine

1. Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha abi ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest.

2. Ettemakse ei ole suurem kui 90-päevasele ladustusajale vastava toetuse summa. Lõikes 1 osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast abi jääksumma tasumist.

Artikkel 12

Abi maksmine

1. Abi või artikli 11 alusel tehtud ettemakse korral abi jääksumma makstakse lepinguosalise abitaotluse alusel, mis tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamisaja lõppu.

2. Kui lepinguosaline ei suutnud tõendavaid dokumente hoolimata kiirest tegutsemisest kolmekuulise tähtaja jooksul esitada, võib nende esitamiseks anda ajapikendust, mis ei tohi olla kokku pikem kui kolm kuud.

3. Abi või abi jääksumma makstakse 120 päeva jooksul alates abitaotluse esitamise päevast eeldusel, et lepingutingimused on täidetud ning lõplik kontroll teostatud. Kui aga abi saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

4. Kui lepingujärgsel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingujärgsest kogusest väiksem, aga vähemalt 95 % sellest, makstakse abi tegelikult ladustatava koguse kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

5. Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui lõikes 4 esitatud protsent, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat abi poole võrra, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

6. Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, abi ei maksta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

7. Kui ladustamise või väljaviimise ajal toimunud kontrollimisel ilmnevad ebakvaliteetsed tooted, ei maksta nende koguste eest abi. Abi saamiseks kõlbliku laopartii allesjääv osa peab olema vähemalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud miinimumkogus. Sama reegel kehtib, kui osa laopartiist kõrvaldatakse sel põhjusel enne minimaalse ladustusaja lõppu.

Ebakvaliteetseid tooteid ei võeta arvesse lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud tegelikult ladustatava koguse arvutamisel.

Artikkel 13

Teatamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisipäeval eelmise nädala kohta kogused, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning ka nende toodete kogused, mille kohta on esitatud abitaotlused.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga kuu lõpuks järgmise teabe eelmise kuu kohta:

a)	asjaomase kuu jooksul lattu paigutatud ja laost väljaviidud toodete kogused;

b)	asjaomase kuu lõpus laos olevate toodete kogused;

c)	toodete kogused, mille lepinguline ladustusaeg on lõppenud.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriikide teated edastatakse komisjonile kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (7).

Artikkel 14

Maksimumkogusest kinnipidamise meetmed

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinev süsteem, et lisas osutatud liikmesriigipõhiseid maksimumkoguseid ei ületataks.

Artikkel 15

Kasutamata kogustega seonduvad meetmed

Vajaduse korral muudetakse kasutamata kogused pärast 15. jaanuari 2016 kättesaadavaks liikmesriikidele, kes hiljemalt 31. detsembriks 2015 teatavad komisjonile oma soovist eraladustusabikava ulatuslikumalt kasutada. Jaotus liikmesriikide kaupa, mille korral võetakse arvesse liikmesriikide poolt kuni 15. jaanuarini 2016 taotletud koguseid, ning taotluste esitamise tähtaeg otsustatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu ilma kontrollimenetluseta, millele osutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõigetes 2 ja 3.

Artikkel 16

Kontrollimine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–9.

2. Kontrollimise eest vastutav asutus kontrollib lattu saabuvaid tooteid 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis e osutatud teabe kättesaamisest.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punkti a kohaldamist, tuleb ladustatud toodete abikõlblikkuse füüsiliseks kontrollimiseks võtta representatiivne proov vähemalt 5 % ladustatud kogustest, et teha kindlaks, kas kõik partiid vastavad muu hulgas toodete massi, märgistuse ja omaduste poolest lepingu sõlmimise taotluses esitatud andmetele.

Abi maksmise kindlaksmääramiseks kasutatakse lepinguperioodi alguses kindlaks määratud toodete kaalu. Abi ei tohi siiski maksta koguse eest, mis ületab artikli 4 lõike 6 punkti d kohaselt taotletud kogust.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 2 ettenähtud 30-päevast tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

4. Kui kontrollimisel selgub, et ladustatud tooted ei vasta artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ega ole kooskõlas artikli 4 lõike 6 punktiga c, siis artikli 4 lõike 6 punktis h sätestatud tagatist ei tagastata.

5. Kontrollimise eest vastutav asutus:

a)	pitseerib lõikes 2 sätestatud kontrolli toimumise ajal kõik lepinguga, laopartiiga või väiksema kogusega seotud tooted või

b)	kontrollib ette teatamata lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

Esimese lõigu punktis b osutatud kontroll peab vastama vähemalt 10 protsendile lepingulisest üldkogusest ning olema representatiivne. Kontrolli käigus uuritakse artikli 7 lõikes 3 osutatud laoarvestust ning tõendavaid dokumente, nagu kaalumis- ja üleandmisdokumendid, ning võimaluse korral kontrollitakse toodete olemasolu laos ja liiki ning nende märgistamist vähemalt 5 % ette teatamata kontrollitava koguse puhul.

6. Lepingulise ladustusaja lõpus peab kontrollimise eest vastutav asutus juhuslike proovidega kontrollima ladustatud toodete massi ja märgistust vähemalt poolte lepingute puhul. Kontrollimise eesmärgil teatab lepinguosaline pädevale asutusele asjaomastest laopartiidest vähemalt viis tööpäeva enne

a)	lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu või

b)	väljaviimise algust, kui tooted viiakse välja enne lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu.

Liikmesriigid võivad nõustuda lühema ajavahemikuga kui viis tööpäeva.

7. Kui toodete olemasolu kontrollimiseks lepingulisel ladustusajal ja selle lõppedes kontrollitakse toodete kaalu, ei too võimalik loomulik kaalu vähenemine kaasa abi vähendamist ega tagatisest ilmajäämist.

8. Kui kohaldatakse lõike 5 punktis a esitatud võimalust, siis kontrollitakse pitserite olemasolu ja rikkumatust lepingulise ladustamisaja lõpus. Pitseerimis- ja käitlemiskulud kannab lepinguosaline.

9. Kõik toodete kvaliteedi ja koostise tõendamiseks võetavad proovid võetakse kontrolli eest vastutava asutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

Kaalumisel toimub nende ametnike juuresolekul füüsiline kontroll ja massi kindlakstegemine.

Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik ametnike kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel tuleb neist teha koopia, mida säilitatakse kontrollkäigu kaustas.

Artikkel 17

Kontrolliaruanne

1. Kontrollimise eest vastutav asutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Aruanne sisaldab järgmist:

a)	kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

b)	etteteatamise üksikasjad;

c)	kontrolli kestus;

d)	kohalviibivad vastutavad isikud;

e)	teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

f)	tulemused ja järeldused;

g)	järelkontrolli vajadus.

Nimetatud aruandele peab alla kirjutama vastutav ametnik ja lepinguosaline või vajaduse korral laojuhataja ning see tuleb lisada maksedokumentidele.

2. Kui vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate tootekoguste puhul on eiratud olulisi eeskirju, kontrollitakse suuremat valimit, mille määrab kontrolli eest vastutav asutus.

3. Kontrolli eest vastutav asutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 18 lõikele 1 võivad põhjustada abi välistamise ja/või vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 alusetult makstud abi tagasimaksmise, vajaduse korral koos intressidega.

Artikkel 18

Karistused

1. Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et taotleja poolt käesolevast määrusest tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused taotleja osalemise selle toote abi andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses, mille kohta esitati valeandmeid, ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

2. Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui taotleja esitab pädevat asutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3. Alusetult makstud abi nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (8) artiklis 7 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

4. Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (9).

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(5) Komisjoni otsus 2004/563/EÜ, Euratom, 7. juuli 2004, millega muudetakse komisjoni kodukorda (ELT L 251, 27.7.2004, lk 9).

(6) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, 14. detsember 2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

LISA

Liikmesriik	Maksimumkogus (t)
Belgia	1 243
Bulgaaria	696
Tšehhi Vabariik	1 421
Taani	3 334
Saksamaa	23 626
Eesti	454
Iirimaa	1 835
Kreeka	1 880
Hispaania	3 635
Prantsusmaa	20 830
Horvaatia	348
Itaalia	12 015
Küpros	199
Läti	348
Leedu	1 163
Luksemburg	33
Ungari	827
Malta	30
Madalmaad	8 156
Austria	1 968
Poola	7 859
Portugal	704
Rumeenia	797
Sloveenia	164
Slovakkia	426
Soome	1 210
Rootsi	945
Ühendkuningriik	3 854
Kokku	100 000