27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/6

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „eelmine uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1256/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 10,1–90,6 %.

(2)

Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 18. septembril 2013 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa liidu keevistorude kogutoodangust, käesoleval juhul enam kui 25 %.

(3)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise või kordumise.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 19. detsembril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Valgevene, HRV, Venemaa ja Ukraina (edaspidi „asjaomased riigid”) eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud mitteseotud importijatele ja kasutajatele ning asjaomaste riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(8)

Võttes arvesse HRV, Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Lõppkokkuvõttes ei saanud komisjon HRV eksportivatelt tootjatelt vastuseid väljavõttelise uuringu küsimustele. Ühelt Ukraina eksportivalt tootjalt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele üks vastus. Venemaa eksportivatelt tootjatelt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele kolm vastust. Seetõttu otsustas komisjon, et eksportivate tootjate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Liidu sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud ühtegi vastust, ei kohaldatud sõltumatute importijate suhtes väljavõttelist uuringut.

(11)

Arvestades selle menetlusega hõlmatud liidu tootjate suurt arvu, teatati algatamisteates, et komisjon on kahju kindlakstegemiseks moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi kooskõlas algmääruse artikliga 17. Esialgne valik põhines menetluse algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabel, mille aluseks oli tootjate müügimaht, tootmismaht ja geograafiline asukoht liidus. Valim vastas suurimale tüüpilisele tootmis- ja müügimahule, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, moodustades 52 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja müügist ELi sõltumatutele klientidele. Lisaks oli valim esindav äriühingute geograafilise asukoha poolest, sest kaasatud oli neli eri liikmesriiki. ELi tootjatega konsulteeriti kavandatava valimi osas algatamisteate avaldamiskuupäeval. Kuna ükski tootja endast täiendavalt teada ei andnud ning valimi kohta märkusi ei laekunud, kinnitati kavandatav valim.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Selleks saatis komisjon valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja liidu tootjatele küsimustiku. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Vaatlusalune toode on Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega keevistorud, mille välisläbimõõt on kuni 168,3 mm (v.a nafta- ja gaasijuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla.

(14)

Uurimine on näidanud, et kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel.

(15)

Leiti, et liidu tootmisharu liidus toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel ning asjaomastes riikides ja võrdlusriigis toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel on sisuliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad kui asjaomastes riikides toodetavatel ja liitu eksportimiseks müüdavatel keevistorudel. Seega käsitatakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(16)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda nelja asjaomase riigi poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(17)

Kõik neli uurimisalust riiki eksportisid vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väikestes kogustes. Seepärast on ebatõenäoline, et dumping ühestki neist neljast uurimisalusest riigist jätkub. Hinnangus piirduti dumpingu kordumise tõenäosusega, kasutades muude kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu. Sarnaselt eelmise uurimisega ei võetud arvesse eksporti Valgevenesse.

(18)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt ei käsitata Valgevenet ja HRVd turumajanduslike riikidena. Eelmises uurimises kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina USAd. Algatamisteates aegumise läbivaatamise kohta kavandati võrdlusriigina kasutada USAd, nagu taotluse esitaja soovitas.

(19)

Komisjon sai arvamusi nii Mogilevilt kui ka Valgevene ametiasutustelt. Hiina Rahvavabariigi huvitatud isikutelt ei laekunud ühtegi arvamust.

(20)

Valgevene huvitatud isikute sõnul ei olnud USA asjakohane valik USA ainsa koostööd tegeva tootja ja liidu tootmisharu väidetavate sidemete tõttu.

(21)

Valgevene huvitatud isikud soovitasid võrdlusriigina kasutada Venemaad, kuna väidetavalt sarnaneb Venemaa terasetööstus Valgevene terasetööstusega tänu nende ühistele seostele endise Nõukogude Liiduga.

(22)

Uurimisel aga selgus, et Venemaa ainsa koostööd tegeva tootja tootmiskuludes ei kajastatud nõuetekohaselt maagaasi väärtust (vt põhjendus 69 allpool). Lisaks ei olnud kõnealuse Venemaa tootja koostöö piisav (vt põhjendus 61 allpool). Seetõttu ei peetud Venemaa valimist asjakohaseks.

(23)

Samuti selgitas komisjon välja muud kolmandad riigid, kes ekspordivad vaatlusalust toodet liitu. Komisjon võttis ühendust tootjatega 14 teadaolevalt terase tootmisega tegelevas riigis. Nende riikide hulgas olid näiteks Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Serbia ja Taiwan.

(24)

Lõppkokkuvõttes ei teinud USA tootjad komisjoniga mingit koostööd. Komisjon sai aga täielikult vastatud küsimustikud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Lõuna-Aafrika tootjatelt. Lõuna-Aafrika tootja suurte omamaiste müügimahtude tõttu pidas komisjon kõige asjakohasemaks valikuks Lõuna-Aafrikat.

(25)

Suurim teadaolev Valgevene tootja, OJSC Mogilev Metallurgical Works (edaspidi „Mogilev”), tegi uurimisel koostööd. Mogilev aga ei eksportinud vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 27.

(26)

Valgevene puhul määrati normaalväärtus samasuguse toote tooteliigi kohta kindlaks nende omamaiste hindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud Lõuna-Aafrika omamaisel turul samasuguse toote tooteliiki või kui tooteliiki ei müüdud tüüpilises koguses, tuletas komisjon normaalväärtuse, liites samasuguse toote tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal ei eksportinud Mogilev vaatlusalust toodet liitu. Seega määrati tõenäoline ekspordihind muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavate müügihindade alusel.

(28)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(29)

Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, hinnavähendites, allahindlustes ja kaubandustasandis.

(30)

Eespool esitatu põhjal määrati tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses kindlaks tasemel 28,4 %.

(31)

Mogilevi tootmisliine kasutati nii keevistorude kui ka õõnesprofiilide tootmiseks (kahe toote tootmist eristab üksnes väike tootmisetapp). Mogilev tootis suures mahus õõnesprofiile ja eksportis neid muu hulgas ka liitu, kuna nende kaupade suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse. Lisaks tootis Mogilev keevistorusid, mille läbimõõt ületas 168,3 mm (edaspidi „suured torud”) ja mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse.

(32)

Praeguse tootevaliku alusel on Mogilevi vaba tootmisvõimsus ligikaudu 20 000 tonni ehk ligikaudu 5 % liidu tarbimisest.

(33)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et Mogilev müüb liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

(34)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema tegelik vaba tootmisvõimsus on oluliselt väiksem, kuna hüdraulilised katsed tekitavad probleeme. Hüdraulilised katsed on siiski väike osa vaatlusaluse toote kogu tootmisprotsessist ning seetõttu on seda kitsaskohta suhteliselt lihtne kõrvaldada. Seega ei saa nõustuda väitega, et tehase vaba tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta hüdraulilisteks katseteks kasutatavate seadmete tekitatud probleemid.

(35)

Nagu osutatud eespool põhjenduses 31, on Mogilevile praegu palju tulusam toota õõnesprofiile, kuna nende suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, samal ajal kui keevistorude suhtes kohaldatakse liidus dumpinguvastaseid tollimakse. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tootmine tõepoolest peamiselt keskendunud toodetele, mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse, ja need moodustasid suurema osa toodetavatest toodetest. Kui keevistorude suhtes puuduvad meetmed, hakkab Mogilev eeldatavalt tootma tasakaalustatumat tootevalikut, kandes tootmisvõimsuse nendelt toodetelt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, üle keevistorudele.

(36)

Seega kaasneb meetmete kehtetuks tunnistamisega oluline risk, et Mogilev läheb nende toodete tootmiselt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, vähemalt osaliselt üle keevistorude tootmisele, et tuua neid dumpinguhindadega liidu turule.

(37)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et ta ei muudaks kohe oma tootevalikut õõnesprofiilidelt keevistorudele, kuna ta on mitme aasta jooksul müünud palju rohkem õõnesprofiile kui keevistorusid ning seda praktikat ei ole põhjust muuta.

(38)

Sellega seoses tuleb märkida, et EL on Mogilevi õõnesprofiilide suurim turg ning et praegu ei müü Mogilev liidu turul üldse keevistorusid. Mogilev ei esitanud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei muutuks eri toodete osakaal ELi suunatud müügis. Seega jäädakse järelduse juurde, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, toodaks Mogilev tõenäoliselt tasakaalustatumat tootevalikut ja läheks vähemalt osaliselt õõnesprofiilide tootmiselt üle keevistorude tootmisele liidu turu jaoks.

(39)

Nagu on osutatud põhjenduses 27 eespool, ei eksportinud Valgevene vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seega peaks kaubavoogude liidu turule ümbersuunamise riski tõenäosus meetmete tühistamise korral põhinema järgmisel:

(40)

Võrreldes Mogilevi keskmisi muude riikide suhtes kohaldatavaid müügihindu liidu turu hindadega, võib märgata olulist hinna allalöömist. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. Samuti on Mogilevi hinnad madalamad kui muude liidu turu impordiallikate, näiteks India ja Türgi hinnad.

(41)

Samuti kinnitab liidu turu tõenäolist atraktiivsust ka asjaolu, et Mogilevil on juba olemas müügikanalid, mida praegu kasutatakse muude toodete müümiseks ja mida saaks meetmete tühistamise korral kasutada ka vaatlusaluse toote müümiseks.

(42)

Eespool nimetatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et toodang suunatakse dumpinguhindadega ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad.

(43)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema keevistorude müügi olulist suurenemist omamaisel turul ja Venemaa turul kogu vaatlusaluse perioodi vältel ei olnud nõuetekohaselt arvesse võetud. Sellega seoses tuleks märkida, et müügimahu suurenemine nendel turgudel on uurimise käigus kinnitust leidnud. Pärast avalikustamist esitatud märkustes kinnitas Mogilev, et keevistorusid müüakse hinnaga, mis on madalam ELi turul valitsevatest hindadest. Seega ei saa asjaolu, et nende toodete müügimaht on nii omamaisel kui ka Venemaa turul aja jooksul suurenenud, vähendada ega kõrvaldada riski, et need tooted suunatakse ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad. Mogilevi väide lükatakse seepärast tagasi.

(44)

Valgevene olemasolev vaba tootmisvõimsus, risk, et tootmine lülitatakse muudelt toodetelt ümber vaatlusaluse toote tootmisele, ja liidu turu atraktiivne hinnatase viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda Valgevenest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport.

(45)

Nagu on öeldud põhjenduses 9 eespool, ei saanud komisjon HRV-st ühtegi vastust. Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Hiina ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

(46)

Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed) ning väljaanne Metal Bulletin.

(47)

Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(48)

Normaalväärtus määrati HRV puhul kindlaks keskmiste omamaiste müügihindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(49)

Arvestades, et koostööd ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja, tuli ekspordihind arvutada kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(50)

Esiteks analüüsis komisjon Eurostati statistikat. HRVst imporditud tootekogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud nende hindu tüüpilisena. Sel põhjusel määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks kolmandatesse riikidesse eksportimist käsitleva Hiina kaubandusstatistika alusel.

(51)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(52)

Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, kindlustuskuludes, tagastamatus käibemaksus, hinnavähendites ja allahindlustes.

(53)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 39,3 %.

(54)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, kasutati järgmisi allikaid:

(55)

Hiina keevistorude tootmisharu on teadupärast maailma suurim. Metal Bulletini andmetel oli 2012. aastal keevistorude aastatoodang ligikaudu 35 miljonit tonni. Taotluse esitaja hinnangul ületab HRV keevistorude tootmisvõimsus ilmselt 45 miljonit tonni aastas. Kogu vaba tootmisvõimsus ületaks sel juhul 10 miljonit tonni, mis on 25 korda suurem kui kogu ELi ilmne keevistorude tarbimine.

(56)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Hiina eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

(57)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel. Seetõttu hinnatakse riski, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kaubavood ümber liidu turule, avalikult kättesaadavate allikate põhjal.

(58)

Avalikult kättesaadavate allikate, näiteks väljaande Metal Bulletin kohaselt on Hiina hinnatase oluliselt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja alla keskmiste impordihindade, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. See annab kindlasti tunnistust liidu turu atraktiivsusest ning Hiina võimest konkureerida hindade poolest, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama.

(59)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib eespool nimetatud suure hinnaerinevuse tõttu oluline risk, et madalamate hindadega kolmandad riigid suunavad kaubavood ümber tulusamale liidu turule.

(60)

HRV saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport Hiinast oluliselt suureneda.

(61)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat, kes toodavad ligikaudu 75 % Venemaa toodangust ja kes nõustusid osalema väljavõttelises uuringus, teavitasid hiljem komisjoni, et nad ei kavatsenud vastata eksportiva tootja küsimustikule. Ainult üks väike tootja, kes ei eksportinud liitu ja kelle eksport muudesse riikidesse oli väga väike, tegi uurimises koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes kontrollkäiguga. Arvestades Venemaa eksportivate tootjate selgelt väljendatud soovimatust teha koostööd, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Koostööst loobunud Vene eksportivaid tootjaid ja ka Venemaa ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

(62)

Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi käsitlev Eurostati kaubandusstatistika, Venemaa ekspordistatistika ja Metal Bulletin.

(63)

Selgelt väljendatud koostöösoovimatus mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(64)

Komisjon märkis, et Eurostati statistikas teatati mõningasest Venemaalt pärit vaatlusaluse toote ekspordist. Kogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud neid impordihindu tüüpilisena. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 73.

(65)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 61, oli komisjon Vene eksportivate tootjate selgelt väljendatud koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati koostööd tegeva Vene tootja esitatud teavet.

(66)

Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 2 esimesele lausele. Esiteks selgitati välja, kas kogu omamaine samasuguse toote müügikogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline võrreldes Venemaa eksportmüügiga kolmandatesse riikidesse. Omamaist müüki peeti tüüpiliseks, kui samasuguse toote müügimahud moodustasid 5 % või rohkem Venemaa eksportmüügist kolmandatesse riikidesse.

(67)

Järgmiseks uuriti, kas samasugust toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Selleks tehti vaatlusaluse tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas kasumlik omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(68)

Tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks võeti arvesse keskmist tootmiskulu. Tootmiskulude ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas hind, mida ainus koostööd tegev eksportiv tootja gaasi eest maksis, peegeldas asjakohaselt gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(69)

Selgitati välja, et gaasihind, mida eksportivad tootjad siseturul maksid, moodustas ligikaudu 30 % Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitasid kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa siseturu gaasihinnad on reguleeritud hinnad, mis jäävad tunduvalt madalamaks reguleerimata eksporditurgudel Venemaa maagaasi eest makstavatest hindadest. Kuna gaasihinnad ei peegeldunud asjakohaselt eksportiva tootja aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist moonutamata gaasihinda ei olnud võimalik leida, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta kohanduse aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ja seda kohandati kohalike jaotushindade järgi. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil ELi, mis on Vene gaasi suurim turg ja mille hindades kajastuvad asjakohaselt kulud. Seega saab seda turgu pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(70)

Selle tulemusel kasutas komisjon tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks keskmist tootmiskulu pärast gaasihinna korrigeerimist.

(71)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks kui kasumlik omamaine keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna kasumliku müügi maht moodustas 80 % või vähem müügi kogumahust.

(72)

Vene eksportivate tootjate rõhutatud koostöösoovimatuse tõttu oli komisjon sunnitud ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Ainsa koostööd tegeva Vene eksportiva tootja antud teavet ei saanud kasutada, sest see tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet ELi ning eksportis vaid väikeseid koguseid muudesse kolmandatesse riikidesse.

(73)

Sel põhjusel ja arvestades, et Venemaalt pärit eksport liitu oli väga väike, määrati tõenäoline ekspordihind Venemaa ekspordistatistika alusel, kasutades andmeid ekspordi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse. Muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditi suuri koguseid.

(74)

Kuna ainus koostööd tegev Vene eksportiv tootja tootis eranditult niinimetatud musti torusid (see tähendab galvaanimata torusid), kasutati ekspordihinna määramisel üksnes mustade torudega seotud teavet. Venemaa ekspordistatistika kohaselt on ülekaalukalt suurim osa Venemaa ekspordist samuti seotud mustade torudega.

(75)

Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud Venemaa tootja, et oleks tulnud kasutada tema ekspordihindu, sest need moodustavad rohkem kui 10 % kogumüügist. Kõnealune müük moodustab Venemaa ekspordistatistika kohaselt siiski vähem kui 2 % kogu ekspordist. Selle põhjal järeldati, et kõnealuse tootja hindu ei saa tühise ekspordimahu tõttu kasutada.

(76)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(77)

Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude erinevusi.

(78)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 38,7 %.

(79)

Taotluse esitaja hinnangul ületab vaatlusaluse toote vaba tootmisvõimsus Venemaal ELi turu kogutarbimist. Taotluse esitaja hinnang tugines väljaandes Metal Expert avaldatud teabele. Lisaks eeldas taotluse esitaja, et tootmisvõimsuse rakendusaste oli 56 %, mida kinnitab koostööd tegeva tootja antud teave.

(80)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Venemaa eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

(81)

Pärast avalikustamist väitsid põhjenduses 61 osutatud, koostööst keeldunud Venemaa tootjad, et komisjon jättis arvesse võtmata nende poolt esitatud teabe, mis käsitles muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetavat atraktiivsust ja vaba tootmisvõimsust Venemaal.

(82)

Sellega seoses tuleb märkida, et teave vaba tootmisvõimsuse kohta käsitles laiemat tootevalikut, sealhulgas õõnesprofiile ja suure läbimõõduga torusid. Seega on see teave vähem oluline kui taotluse esitaja esitatud teave. Isegi kui võtta arvesse Venemaa tootjate väidetud 60–70 %list tootmisvõimsuse rakendusastet, moodustaks vaba tootmisvõimsus enamuse ELi turu tarbimisest.

(83)

Mis puudutab koostööst keeldunud Venemaa tootjate teavet muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetava atraktiivsuse kohta, tuleb kõigepealt märkida, et koostööst keeldumise tõttu ei saanud neid andmeid kontrollida. Teiseks vastandub selline teave uurimise käigus saadud teabele, mis on esitatud põhjendustes 84–86 ja põhineb Venemaa ametlikul ekspordistatistikal ning mida kaks koostööd teinud Venemaa tootjat ei ole vaidlustanud.

(84)

Venemaa kaubandusstatistika kohaselt on Venemaa keskmine ekspordihind — 647 eurot tonni kohta — tunduvalt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja see vastab keskmistele impordihindadele, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad.

(85)

Sama kaubandusstatistika kohaselt müüdi 33 % kogu Venemaa ekspordist Aserbaidžaani, Venemaa tähtsaimale eksporditurule. Aserbaidžaani puhul on müügihind 586 eurot tonni kohta, mis on oluliselt madalam kui ELi tootmisharu müügihind 848 eurot tonni kohta ja koguni madalam kui teiste peamiste liitu eksportivate riikide, nagu India ja Türgi kohaldatav hind. Lisaks on Venemaa eksport Aserbaidžaani võrdväärne ligikaudu 15 %ga ELi tarbimisest. Seetõttu tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et eksport suunatakse ümber ELi.

(86)

Eespool esitatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et kaubavood suunatakse ümber liidu turule.

(87)

Venemaa saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport Venemaalt Euroopa Liitu.

(88)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et kehtivate meetmete säilitamine Venemaa suhtes ja nende lõpetamine Ukraina suhtes (vt allpool) kujutab endast diskrimineerimist, sest väidetavalt oli Venemaal ja Ukrainal sarnane kasutamata tootmisvõimsus.

(89)

Seda väidet ei toeta uurimise järeldused, mille kohaselt on Venemaal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis vastab vähemalt enamikule ELi turu tarbimisele. Teisalt tehti kindlaks, et Ukraina vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud. Selle olulise erinevuse tõttu kasutamata tootmisvõimsuses lükatakse diskrimineerimist käsitlev väide tagasi.

(90)

Uurimise ajal tegi koostööd ainult üks Ukraina eksportiv tootja, „Interpipe Group” (edaspidi „Interpipe”). Interpipe'i toodang moodustab olulise osa Ukraina toodangust ja peaaegu kogu Ukraina väga vähese ekspordi liitu. Teada on vähemalt neli Ukraina tootjat, kes ei tee koostööd, aga kaubandusstatistika kohaselt on nende eksport ELi väga väike.

(91)

Arvestades Ukraina vähest eksporti liitu, määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab muude kolmandate riikide suhtes, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 17.

(92)

Kõigepealt uuris komisjon, kas ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja, Interpipe'i omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaise turu sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi mahust. Sellel alusel oli Interpipe'i samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul tüüpiline.

(93)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad Interpipe'i poolt liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(94)

Seejärel uuris komisjon, kas Interpipe'i kõigi selliste omamaisel turul müüdavate tooteliikide müük, mis on identsed või võrreldavad ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi eksportmüügi kogumahust. Komisjon selgitas välja, et enamiku tooteliikide puhul toimus omamaine müük tüüpilistes kogustes.

(95)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4.

(96)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(97)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(98)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(99)

Omamaise müügi analüüsist nähtus, et normaalväärtus arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud omamaise kogumüügi kaalutud keskmise hinnana või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena, olenevalt tooteliigist.

(100)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või kui omamaisel turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(101)

Normaalväärtus arvutati, liites Interpipe'i samasuguse toote tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(102)

Arvestades, et Ukraina ei ekspordi liitu olulisi koguseid, määrati tõenäoline ekspordihind müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab eespool põhjenduses 17 kirjeldatud viisil muude kolmandate riikide suhtes, kuhu ta eksportis olulisi koguseid.

(103)

Kogu Interpipe'i müük oli suunatud otse sõltumatutele kolmandate riikide klientidele. Seega määrati müügihind kindlaks nende sõltumatute klientide makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel.

(104)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(105)

Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude ja laenukulude erinevusi.

(106)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 16 %.

(107)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et komisjon oli Ukraina puhul kindlaks määranud dumpingu jätkumise 16 % tasemel. See väide ei ole siiski põhjendatud, sest see paistab põhinevat vääritimõistmisel. Tõepoolest, nagu on osutatud põhjenduses 17 eespool, eksportisid kõik riigid, k.a Ukraina, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu tühises koguses. Seega ei saa nende koguste põhjal teha mõistlikke järeldusi, ning Ukraina puhul ei tehtud kindlaks dumpingu jätkumist. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(108)

Eelmises uurimises selgitas komisjon välja, et Ukraina tootmisvõimsus ületas 400 000 tonni aastas. Pärast seda uurimist on aga keevistorude tootmise lõpetanud kaks tuntud tootjat, nimelt Lugansk Tube Plant ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, üks Interpipe Groupi tehaseid. Kuna tootmisvõimsuse lisandumine Ukrainas ei ole kinnitust leidnud, on praegused tootmismahud oluliselt väiksemad kui eelmise uurimise ajal.

(109)

Tootmismahu rakendamise põhjal, millele on osutatud eespool põhjenduses 108, rakendas Interpipe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu kogu tootmisvõimsust, võttes arvesse tehase tehnilisi piiranguid.

(110)

Veel üks oluline aspekt oli Ukraina tehaste geograafiline asukoht. Need asuvad enamasti Ida-Ukrainas ja on kas otseselt või kaudselt mõjutatud riigi selle osa praegusest julgeolekuolukorrast. Seetõttu ei ole kindel, millises ulatuses saavad need ettevõtted oma tootmisvõimsust täielikult kasutada.

(111)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et oluline osa Ukraina tootmisvõimsusest paikneb väljaspool praegusest julgeolekuolukorrast mõjutatud ala. Tuleks siiski märkida, et ka väljaspool seda piirkonda asuvad ettevõtted on julgeolekuolukorrast kaudselt mõjutatud, näiteks toorainetarnete nappuse tõttu. Seetõttu jõuti järeldusele, et praegune julgeolekuolukord mõjutab otseselt või kaudselt enamikku Ukraina tehaseid. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(112)

Samal ajal võib arvata, et arvestades Ukraina eriolukorda pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu, võidakse julgeolekuolukorra normaliseerumisel vajada omamaisel turul ehitustegevuseks täiendavaid tootmismahte. Samasugust toodet kasutatakse ka ehituses, näiteks kandekonstruktsioonides, kandetorustikes, kaitsevahendites ja tellingutes.

(113)

Arvestades tootmisvõimsuse vähenemist ja eeldatavat omamaise nõudluse suurenemist, järeldati, et saadaolev vaba tootmisvõimsus kõikidesse riikidesse eksportimiseks on piiratud.

(114)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et Ukrainas on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Neid väiteid ei toeta aga konkreetsed tõendid ja seetõttu lükati need tagasi.

(115)

Huvitatud isikud väitsid lisaks, et Interpipe teatas, et suurendab märkimisväärselt oma ELi suunduvat eksporti umbes 60 % võrra, mis on vastuolus väitega Ukraina ekspordiks kasutatava piiratud vaba tootmisvõimsuse kohta. Selle argumendiga ei saanud siiski nõustuda. Interpipe'i teadaanne käsitleb äriühingut üldiselt, mitte konkreetselt vaatlusalust toodet. Isegi kui see oleks vaatlusaluse toote puhul asjakohane, oleks 60 % suurenemise tulemuseks ligikaudu 0,5 % turuosa ELi turul, ning seda käsitataks ikkagi tühisena. Seega ei ole väide vastuolus järeldusega, et kättesaadav vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud.

(116)

Samad huvitatud isikud väitsid, et vaba tootmisvõimsust ei tohiks kasutada dumpinguanalüüsi elemendina, sest tootmisvõimsuse rakendamist ei peeta kahjuanalüüsis oluliseks näitajaks, nagu on märgitud põhjenduses 139.

(117)

Selle väitega ei saa nõustuda. Nende kahe hinnangu eesmärgid on erinevad. Kahju analüüsimisel hinnatakse, kas tootmisvõimsuse madalat rakendusastet võib pidada märgiks liidu tootmisharu kahju kohta, mis ei ole tingimata nii, kui ülejäänud võimsust saab kasutada muude toodete tootmiseks. Dumpingu analüüs keskendub vabale tootmisvõimsusele endale, st rakendamata tootmisvõimsusele, mida ei kasutata ühegi toote tootmiseks ning mis on seetõttu hõlpsasti kättesaadav vaatlusaluse toote tootmiseks.

(118)

Ukraina piiratud saadaolev vaba tootmisvõimsus ja piiratud risk dumpinguhinnaga ekspordi ümbersuunamiseks viib järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, puudub oht, et Ukrainast lähtuv vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport oluliselt suureneks. Seega ei ole tõenäoline, et Ukraina suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine põhjustaks dumpingu kordumist olulistes kogustes algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(119)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet ligikaudu 20 liidu tootjat. Nende tootjate toodangut (mis põhineb koostööd tegevatelt tootjatelt kogutud teabel ning läbivaatamistaotlusest saadud andmetel liidu teiste tootjate kohta) käsitatakse seega liidu kogutoodanguna. Kõik need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(120)

Nagu põhjenduses 11 märgiti, moodustati liidu tootjate suure hulga tõttu valim. Kahju analüüsimiseks määrati kindlaks kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(121)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimaht liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta liidu turul.

(122)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine ELis 28 %. 2011. aastal vähenes see 6 %, 2012. aastal 8 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 10 protsendipunkti. Langustrendi saab osaliselt selgitada teatava tehnilise asendamisega, kuna veetorustike puhul on suundumus asendada terastorud alternatiivsete toodetega, nagu vask-, plast- või roostevabast terasest torud.

(123)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et liidu tarbimist on oluliselt alahinnatud. Need isikud ei esitanud siiski usaldusväärseid tõendeid oma väite toetuseks, mistõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(124)

Kuna uurimise käigus selgitati välja, et Ukrainast lähtuv dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool), ei ole sellest riigist pärit vähest importi arvestatud koos teiste allpool esitatud analüüsi kaasatud riikide impordiga.

(125)

Et hinnata Valgevenest, HRVst ja Venemaalt lähtuvat kumulatiivset importi, uuriti kõigi kolme riigi olukorda eraldi, pidades silmas algmääruse artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimusi.

(126)

Seoses koguste ja dumpingumarginaalidega ning arvestades väga väikeseid impordikoguseid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal, korraldas komisjon iga riigi kohta tõenäolisi ekspordimahte ja dumpingumarginaale käsitleva tulevikuanalüüsi juhuks, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama. Analüüsist ilmnes, et tõenäoliselt suureneksid mahud üle tasemete, milleni jõuti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ja meetmete kehtetuks tunnistamise korral ületaksid need kindlasti vähese tähtsuse künnise (vt põhjendused 33, 56 ja 80 eespool). Samal viisil selgitas komisjon välja, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid tõenäolised dumpingumarginaalid olulised (vt põhjendused 30, 53 ja 78 eespool).

(127)

Mis puudutab keskmist impordihinda, siis ei saa väga väikeseid impordikoguseid kasutada kokkuvõtlike järelduste tegemiseks.

(128)

Lisaks sellele näitas uurimine, et asjaomaste ettevõtjate konkurentsitingimused olid samasugused. Uurimisest nähtus, et Valgevenest, HRVst ja Venemaalt imporditud vaatlusalune toode ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav samasugune toode olid kõigi oma füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest sarnased.

(129)

Eespool esitatut arvesse võttes olid algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid Valgevene, HRV ja Venemaa puhul täidetud. Seetõttu uuriti nende kolme riigi importi kumulatiivselt.

(130)

Vaatlusaluse toote Valgevenest, HRVst ja Venemaalt liitu importimise maht vähenes 60 %: ligikaudu 7 000 tonnilt 2010. aastal ligikaudu 2 900 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. 2011. aastal suurenes see 31 %, enne kui 2012. aastal vähenes 62 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 28 protsendipunkti.

(131)

Valgevene, HRV ja Venemaa eksportijate vastav turuosa liidu turul vähenes 2010. aasta 1,3 %-lt 0,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenes turuosa 2010. aasta 1,3 %-lt 1,8 %-le 2011. aastal, enne kui vähenes 1,1 %-ni 2012. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 0,7 %-ni.

(132)

2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind 11 % — 488 eurolt tonni kohta 2010. aastal 528 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenesid hinnad 2011. aastal 9 % ja 2012. aastal 12 %, enne kui vähenesid 10 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(133)

Mõtestatud järelduse tegemiseks ei saa tugineda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud väga vähesele vaatlusaluse toote müügile HRVst ja Venemaalt liitu. Seetõttu võrreldi liidu tootmisharu toodetava ja müüdava samasuguse toote hindu ning Valgevenes, HRVs ja Venemaal toodetava ning kogu ülejäänud maailmale müüdava uurimisaluse toote hindu. Sellest võrdlusest nähtus oluline hinna allalöömine.

(134)

Import Türgist ja Indiast suurenes vaatlusalusel perioodil. Ukrainast pärit impordi turuosa jäi väga väikeseks. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

(135)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et India ja Türgi suurenev turuosa on peaaegu täielikult hõlvanud liidu tootmisharu turuosa 12 %-lise kaotuse ning et madala hinnaga import Indiast ja Türgist on liidu tootmisharu ebakindla olukorra peamine põhjus. Selles osas tuleb meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas kehtivate meetmete tühistamine kolme riigi suhtes, mille puhul dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, toob tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Uurimise käigus leiti, et Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt ülejäänud maailma suunatud toodete müügi puhul oli hinna allalöömine märkimisväärne. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks tõenäoliselt dumpinguhinnaga eksport neist riikidest ning selle tagajärjel suureneks tõenäoliselt ELi tootmisharu kahju. Türgist ja Indiast pärit impordi võimalik suurenemine vaatlusalusel perioodil ei mõjuta käesolevat hinnangut dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta.

(136)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohast asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(137)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisharu toodang 437 000 tonnilt 2010. aastal 37 % võrra. Täpsemalt vähenes see 2011. aastal 14 %, 2012. aastal 19 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 protsendipunkti. Tootmise vähenemine oli seotud tarbimise vähenemisega, aga see tuli rohkem esile Indiast ja Türgist pärit impordi suurenemise tõttu.

(138)

2010. aastal oli tootmisvõimsus üle 1 700 000 tonni ja see vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Vähenemise põhjuseks oli asjaolu, et mõned ELi tootjad olid vähendanud päevaste tootmisvahetuste arvu.

(139)

2010. aastal oli tootmisvõimsuse rakendusaste 25 %. See vähenes 2011. aastal 23 %ni, 2012. aastal 22 %ni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 19 %ni. Väikeseid tootmisvõimsuse rakendusastmeid saab peamiselt selgitada asjaoluga, et keevistorude tootmiseks kasutatavate tootmisseadmetega saab toota ka tooteid (põhiliselt õõnesprofiile), mis ei kuulu käesoleva uurimise alla. Seetõttu ei ole tootmisvõimsuse rakendusaste selle konkreetse tootmisharu puhul tingimata mõttekas kahjunäitaja.

(140)

Liidu tootmisharu oma toodangu müük sõltumatutele klientidele ELis vähenes 2011. aastal 16 %, 2012. aastal 21 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku vähenes kõnealune müügimaht 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 40 % võrra. Selle põhjuseks oli tarbimise vähenemine ning suurenenud import Indiast ja Türgist.

(141)

Liidu tootmisharu turuosa oli 2010. aastal 73 %. See vähenes 2011. aastal 65 %ni ja 2012. aastal edasi 56 %ni, enne kui suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 61 %ni. Ühtekokku vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti võrra.

(142)

2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kui liidu tarbimine vähenes 28 %, vähenes ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimaht 40 %. Selle tagajärjel vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(143)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2011. aastal 13 %, 2012. aastal 27 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku kahanes liidu tootmisharus tööhõive vaatlusalusel perioodil 43 % võrra ehk enam kui 1 600 töötajalt vähem kui 1 000 töötajale.

(144)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, alustades tasemelt 264 tonni aastas töötaja kohta, esialgu veidi kahanes — 2011. aastal 2 %. Edasi suurenes see 2012. aastal 14 protsendipunkti ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu tootlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil ühtekokku 12 %.

(145)

Liidu tootmisharu ühikuhinnad sõltumatutele klientidele müümisel suurenesid 2011. aastal 5 % ja 2012. aastal 1 protsendipunkti võrra, enne kui vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 protsendipunkti. Kokku suurenesid kõnealused hinnad vaatlusalusel perioodil 2 % ehk 833 eurolt tonni kohta 848 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(146)

Uurimisega selgitati välja, et tõenäoliselt kordub dumping oluliste marginaalide ulatuses, mille suurusjärke ei saa Valgevene, HRV ja Venemaa puhul pidada tähtsusetuks.

(147)

Nagu eespool osutatud, ei leia komisjon, et dumping võiks Ukraina puhul jätkuda või korduda.

(148)

Eespool uuritud makronäitajad viitavad sellele, et kuigi dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju –, on tootmisharu siiski veel väga ebakindel ja haavatav. Tõepoolest, vaatlusalusel perioodil vähenes tootmismaht 37 %, müügimaht ELi sõltumatutele klientidele vähenes 40 % ja tööhõive vähenes 43 %. Lisaks vähenes liidu tootmisharu turuosa ELi turul 2010. aasta 73 %-lt 61 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

(149)

Valimisse kuulunud liidu tootjate lõppvarude tase oli 2011. aastani peaaegu stabiilne. See suurenes 2012. aastal 14 protsendipunkti, enne kui vähenes 10 protsendipunkti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Varude tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli seega 5 % suurem kui 2010. aastal.

(150)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid tööjõukulud 29 %. Täpsemalt vähenesid need 2011. aastal 2 %, 2012. aastal 15 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 12 protsendipunkti. Vaatlusalusel perioodil toimunud üleüldine langus on tingitud tööhõive vähenemisest.

(151)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud töötaja kohta 25 %. Seda põhjustas tõenäoliselt ajutine koondamiskuludega seotud olukord, mis tekkis töötajate arvu olulise vähenemise tõttu.

(152)

Vaatlusalusel perioodil paranes valimisse kuulunud liidu tootjate müügi kasumlikkus ELi turul 2010. aasta enam kui 7 % kahjumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 1 % kasumiks, väljendatuna protsendina netomüügist. Täpsemalt vähenes valimisse kuulunud liidu tootjate kahjum 2010. aasta 7,3 %-lt 5 %-le 2011. aastal ja 0,6 %-le 2012. aastal, enne kui muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikeseks kasumiks 0,8 % tasemel.

(153)

Kasumlikkuse suurenemist saab selgitada asjaoluga, et vaatlusalusel perioodil suurenesid müügihinnad 2 %, samal ajal kui tootmiskulud (peamiselt puudutab see kuumvaltsitud spiraaltorusid, mis moodustavad üle 60 % tootmiskuludest) vähenesid samal perioodil 6 % ning lisaks vähenesid oluliselt ka aastased tööjõukulud. Seega on valimisse kuulunud liidu tootjatel olnud järk-järgult võimalik kohaldada oma ELi turu klientide suhtes kasumlikke hindu.

(154)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. See paranes 2010. aasta 19,2 % kahjumist 2011. aastal 11,8 % kahjumiks ja edasi 2012. aastal 0,5 % kasumiks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 % kasumiks.

(155)

Äritegevuse netorahakäive püsis 2010. aastal – 44 miljoni euro tasemel. See suurenes 2011. aastal ligikaudu – 7 miljoni euroni, 2012. aastal 17 miljoni euroni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20 miljoni euroni. Ükski valimisse kuuluv liidu tootja ei andnud teada, et tal oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega. Paranemist saab selgitada tootmiskulude ja tööjõukulude vähenemisega ning hindade väikese suurenemisega.

(156)

Liidu tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2011. aastal 34 %, 2012. aastal suurenesid 90 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid lõpuks 59 protsendipunkti. Investeeringud, mis olid ette nähtud olemasolevate seadmete hooldamiseks ja väljavahetamiseks ning mitte tootmisvõimsuse suurendamiseks, vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %.

(157)

Vaatlusalusel perioodil paranesid oluliselt mitmed näitajad, eelkõige finantsnäitajad. Kasumlikkus paranes enam kui 7 % kahjumist 0,8 % kasumiks, mis on aga siiski väiksem kui eelmises uurimises osutatud sihtkasum 5 %. Investeeringutasuvus paranes enam kui 19 % kahjumist enam kui 4 % kasumiks ning rahakäibe tase paranes – 44 miljonilt eurolt 20 miljoni euroni. Nende tegurite põhjal võib väita, et liidu tootmisharul õnnestus osaliselt taastuda.

(158)

Teisest küljest ilmnes mõnede näitajate puhul 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel negatiivne areng. Tootmismaht vähenes 37 %, tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 25 %, ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimahud vähenesid 40 %, liidu tootmisharu turuosa vähenes 12 protsendipunkti ja tööhõive vähenes 43 %.

(159)

Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidus. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades hindu mahtudele. Seega on selge, et liidu tootmisharu ei ole varasema dumpingu mõjust veel täielikult toibunud ja on endiselt ebakindlas seisus ning seetõttu dumpingu võimaliku kordumise korral äärmiselt haavatav.

(160)

Isegi kui liidu tootmisharu haavatavat olukorda käsitati olulise kahjuna, ei saa selle põhjuseks pidada asjaomastest riikidest pärit importi. Kolme asjaomase riigi (Ukraina puhul selgitati uurimisega välja, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu) kumulatiivne turuosa moodustab vähem kui 1 % liidu turust. Asjaomaste riikide poolse hinnasurve puudumisel on liidu tootmisharu saanud säilitada hinnad kasumlikkuse saavutamiseks piisaval tasemel, kuigi märgatavalt alla sihtkasumi.

(161)

Eespool esitatud suundumuste põhjal saab öelda, et dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju. Teisalt aga tuleb öelda, et nagu nähtub mitmete kahjunäitajate negatiivsest arengust, on tootmisharu siiski veel väga haavatav.

(162)

Nagu eespool osutatud, on kõigi kolme riigi eksportijatel olemas vajalik vaba tootmisvõimsus ekspordi väga kiireks suurendamiseks. Võttes arvesse ELi turu tulusamaid hindu, võrreldes mõne kolmanda riigi turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunataks praegu kolmandatesse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed kogused ümber ELi turule. See dumpinguhinnaga impordi suurenemine, mille puhul lüüakse alla liidu tootmisharu hinnad, tõenäoliselt suurendab hinnasurvet liidu turul, halvendades seega liidu tootmisharu niigi haavatavat olukorda. Sellist järsku arengut täheldati juba eelmise uurimise käigus, kui nendest kolmest riigist ELi suunatud impordi turuosa suurenes vaid kolme ja poole aasta jooksul kolm korda ehk 2004. aasta 6,2 %-lt 18,7 %-le uurimisperioodil (1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007). HRV, Valgevene ja Venemaa eksportivad tootjad on seega juba näidanud oma suutlikkust kiiresti suurendada liitu suunatud ekspordimahte.

(163)

Seega saab eespool esitatu põhjal järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine tõenäoline.

(164)

Pidades silmas järeldust, et Ukraina puhul dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu, ei ole siinkohal vaja analüüsida kahju kordumise tõenäosust.

(165)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(166)

Uurimisest nähtub, et liidu tootmisharu on ikka veel väga haavatav. Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidu turul. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades kehtivate meetmete tõttu pigem hindu kui mahte. Meetmete lõpetamine suurendab hinnasurvet liidu turule ja viib uuesti kahjude tekkeni. Seetõttu on liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

(167)

Komisjon võttis koostöö tegemise eesmärgil ühendust liidu enam kui 100 sõltumatu importija ja kasutajaga, kellest aga ükski ei vastanud. Seda saab selgitada väga väikeste ekspordimahtudega, mida asjaomased riigid liidu turule suunavad. Igal juhul ei osuta ükski tegur sellele, et importijad või kasutajad oleksid meetmete pikendamise korral ebaproportsionaalselt mõjutatud.

(168)

Eespool nimetatut arvesse võttes leitakse seega, et meetmete pikendamine tõenäoliselt ei mõjuta liidu importijate ja kasutajate olukorda.

(169)

ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 400 000 tonnini. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil pidevalt ületanud ELi nõudlust, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 1 500 000 tonnini. ELi tootjate vahel on piisavalt konkurentsi. Lisaks oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 19 %, sest see toodab ühtede ja samade tootmisseadmetega erinevaid tooteid (vaatlusalune toode ja muud tooted, nagu õõnesprofiilid). Seega on liidu tootmisharul nõudluse suurenemise korral vaba tootmisvõimsust oma toodangut tootevaliku muutmise abil suurendada. Osa nõudlusest saaks rahuldada ka impordiga kolmandatest riikidest, mille suhtes ei kohaldata meetmeid, eelkõige Indiast ja Türgist.

(170)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades ei saa järeldada, et dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine tooks tõenäoliselt kaasa toote ebapiisava pakkumise või konkurentsipiirangu ELi turul.

(171)

Eespool esitatu põhjal on ilmne, et meetmete jätkuva rakendamise negatiivne mõju oleks piiratud ning kindlasti ei oleks see ebaproportsionaalne kasu suhtes, mida liidu tootmisharu saaks meetmete rakendamise pikendamise korral.

(172)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(173)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad erineva maksumääraga väärtuselistes tollimaksudes.

(174)

Ukraina puhul tuleks meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada, kuna jõuti järeldusele, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool).

(175)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(176)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (5). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(177)

Käesolev määrus on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,