28.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/104,

19. jaanuar 2015,

millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete kehtestamisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaks määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 jagatakse kalapüügivõimalused liikmesriikidele selliselt, et oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus iga kalavaru või püügiviisi puhul.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse liigi ja püügiviisi põhjal. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2015 kohaldatakse lossimiskohustust väikese pelaagilise kala (st makrell, heeringas, harilik stauriid, põhjaputassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardiin ja kilu), suure pelaagilise kala (st harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun, sinine marliin ja valge odanina) püügil ning tööstusliku otstarbega püügil (nt moiva-, tobia- ja tursikupüük). Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal.

(6)

Teatavate varilõpuseliste (haid ja raid) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega seotud sätte kohaselt on kehtestatud kohustus juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealustel kalavarudel on kehv kaitsestaatus, ning nende kõrge ellujäämise määra tõttu ei põhjusta tagasiheide kõrgemat kalastussuremust; tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(7)

Viimastel aastatel on anšoovise lubatud kogupüük Biskaia lahes kehtestatud kalapüügivõimalusi käsitleva eraldi määrusega, mida kohaldatakse ühe aasta 1. juulist alates kuni järgmise aasta 30. juunini 2014. aastal jõudis STECF järeldusele, et püügiperioodi muutmine tavapäraseks kalendriaastaks (jaanuar–detsember) vähendab oluliselt nende kalavarude kaitsel ettetulevaid ohte. Pärast konsultatsioone Hispaania ja Prantsusmaaga ning edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga (SWWRAC), kiideti STECFi soovitus heaks. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 (2) ning kehtestada käesoleva määrusega anšoovisevaru uus lubatud kogupüük Biskaia lahes 2015. aastaks.

(8)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari, La Manche'i lääneosa merikeele, Põhjamere lesta- ja merikeelevaru, Šotimaast läände jäävate vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 2166/2005, (3) (EÜ) nr 509/2007, (4) (EÜ) nr 676/2007, (5) (EÜ) nr 1300/2008, (6) (EÜ) nr 1342/2008 (7) (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009 (8).

(9)

Põhjapoolsete merluusivarude (nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004 (9)) ning Biskaia lahe merikeele varu (nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006 (10)) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teaduslikku nõuannet, et, olenevalt asjaoludest, kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

(10)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 punkti 1 alapunktis 8 määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(11)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (11) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artikli 3 kohast ennetuslikku lubatud kogupüüki ja artikli 4 kohast analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti võeti paindlikkusmehhanism kasutusele igasuguse sellise püügi puhul, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühises kalanduspoliitikas sätestatud kaitse-eesmärke, ning negatiivset mõju kalavarude bioloogilisele seisundile, võib määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 sätteid kohaldada lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9.

(12)

Vastavalt liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusele võib liit lubada liidu laevadel püüda harilikku süvameregarneeli IIIa püügipiirkonnas liidu kasutada olevast kvoodist 10 % rohkem, tingimusel et liidu kasutada olevast kvoodist rohkem kasutatud kogus arvatakse maha liidu 2015. aasta kvoodist. Liidu laevadele võrdsete võimaluste tagamiseks on asjakohane lubada nimetatud püügivõimaluste kehtestamisel sellist paindlikkust, andes asjaomastele liikmesriikidele kvoodi paindliku kasutamise võimaluse. Määrust (EÜ) nr 43/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(13)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus sellise lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(14)

2015. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 (12).

(15)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uusimate teaduslike nõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(16)

Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügivõimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(17)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooniosaliste 11. kohtumisel, mis toimus 3.–9. novembril 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (13) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(19)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodisüsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks seni veel määruses (EL) nr 1380/2013 esitatud lossimiskohustusega hõlmamata püügi kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Liikmesriigid peaksid tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid täielikult dokumenteeritud kalapüügi alaste katsetuste tingimuste täitmise seireks, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes peaksid liikmesriigid järgima tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Videovalvesüsteemide kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (14) nõudeid.

(20)

Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata saagi-/kvoodisüsteemide potentsiaali kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetustes osalevale laevale eraldatud kogupüügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustes mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(21)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise konkreetne süsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2015. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(22)

Püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(23)

Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra (15) ja Fääri saartega (16). Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis (17) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2015. aastaks püügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(24)

NEAFC võttis oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu meriahvena varude kaitsemeetme Irmingeri meres, määrates konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule 2015. aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Lisaks jätkuvad 2015. aastal NEAFCi rannikuäärsete riikide vahelised konsultatsioonid Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kohta nimetatud aastal. Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks Atlandi-Skandinaavia heeringa püügi ajutised piirnormid protsendina 2014. aasta liidu kvoodist, mis kehtivad kuni nende muutmiseni NEAFCi rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemuste põhjal.

(25)

NEAFC ei võtnud oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu meriahvena varude kaitsemeedet ICESi I ja II püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, määrates konventsiooniosalistele kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Mereahvena varude püügivõimalusi käsitlevad konsultatsioonid jätkuvad 2015. aastal. Kuna püük toimub aasta teises pooles, kehtestatakse nimetatud varu püügipiirangud 2015. aasta jooksul, võttes arvesse NEAFCi rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemusi.

(26)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2014. aastal peetud aastakoosolekul suurendada hariliku tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote kolmeks aastaks ning kinnitas Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid ajavahemikuks 2015–2016 praegusel tasemel. Lisaks, nagu juba hariliku tuuni varude osas, on asjakohane, et kõikide muude ID lisas esitatud ICCATi kalavarude harrastus- ja sportpüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügipiiranguid, et tagada, et liit ei ületaks oma kvoote. Kõiki neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(27)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid, sealhulgas kaaspüügi kvoodi 2015. ja 2016. aastaks teatud teadusuuringutega seotud püügi suhtes alapiirkonnas 88.2. Sellise kvoodi täituvust 2015. aastal tuleks 2016. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta.

(28)

Oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul ei muutnud India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid. Kuid käesoleva määruse VI lisas tuleb siiski kindlaks määrata püügivõimsuse piirmäärad, võttes arvesse Mayotte'i kui äärepoolseima piirkonna lisamist määruse (EL) nr 1380/2013 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 1385/2013 (18)) II lisasse.

(29)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) kolmas aastakoosolek toimub 2015. aasta veebruaris. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Tšiili stauriidi ei tohiks siiski püüda sihtpüügina enne, kui lubatud kogupüük on kehtestatud selle aastakoosoleku järel.

(30)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2014. aastal peetud 87. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(31)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2014. aasta aastakoosolekul vastu soovituse limapeade, oranž karekala ja kultkala uue kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi kohta ning jättis jõusse patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi lubatud kogupüügi. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

Oma üheksandal aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kaitse- ja majandamismeetme, millega kaitstakse vaalhailasi seinnoodaga püügi eest. Oma kümnendal aastakoosolekul võttis WCPFC vastu suursilm-tuuni õngejadalaevadega püügi piirnormid. WCPFC 11. aastakoosolekul 2014. aastal ei muudetud 2013. aastal püügivõimaluste suhtes vastuvõetud meetmeid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(33)

Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aastal peetud aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(34)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2014. aastal peetud 36. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2015. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses peatas NAFO süvameregarneeli püügi rajoonis 3L, suurendas meriahvena lubatud kogupüüki rajoonis 3M, et oleks hõlmatud teatav kaaspüük, ning taastas loa püüda pikklesta rajoonis 3NO.

(35)

Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2014, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(36)

Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ), (19) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(37)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(38)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (20).

(39)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2015, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist.

(40)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)

2015. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2016. aasta püügi piirnormid;

b)

püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 29 ja 31 on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015;

d)

teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2015 ja 2016 IATTC konventsiooni alas, mis on piiritletud artiklis 32.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)

liidu laevad;

b)

liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liidu laev”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud liidu kalalaev;

b)   „kolmanda riigi laev”— kalalaev, mis on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 4, sõidab kolmanda riigi lipu all ja on registreeritud kolmandas riigis;

c)   „liidu veed”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud liidu veed;

d)   „rahvusvahelised veed”— veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

e)   „varu”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud varu;

f)   „lubatud kogupüük” (TAC)—

i)

püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus — igast kalavarust aastas püüda lubatud kogus;

ii)

igasugusel muul kalapüügil — igast kalavarust aastas lossida lubatud kogus;

g)   „kvoot”— liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

h)   „analüütiline hindamine”— asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

i)   „ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele;

j)   „võrgusilma suurus”— kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (21);

k)   „liidu laevastikuregister”— kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;

l)   „püügipäevik”— määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)   „ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad”— määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas määratletud geograafilised alad (22);

b)   „Skagerrak”— geograafiline ala, mis on piiratud läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)   „Kattegat”— geograafiline ala, mis on piiratud põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibens Spidsini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)   „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

53°30′ N 15° 00′ W,

—

53° 30′ N 11° 00′ W,

—

51° 30′ N 11° 00′ W,

—

51° 30′ N 13° 00′ W,

—

51° 00′ N 13° 00′ W,

—

51° 00′ N 15° 00′ W,

—

53° 30′ N, 15° 00′ W;

e)   „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43° 00′ N 8° 00′ W,

—

43° 00′ N 10° 00′ W,

—

42o°00′ N 10° 00′ W,

—

42° 00′ N 8° 00′;

f)   „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

42° 00′ N 8° 00′ W,

—

42° 00′ N 10° 00′ W,

—

38° 30′ N 10° 00′ W,

—

38° 30′ N 9° 00′ W,

—

40° 00′ N 9° 00′ W,

—

40° 00′ N 8° 00′;

g)   „Cádizi laht”— ICESi IXa alarajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole pikkuskraadist 7° 23′ 48″ W;

h)   „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 II lisas määratletud geograafilised alad; (23)

i)   „Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad”— määruse (EÜ) nr 217/2009 III lisas määratletud geograafilised piirkonnad; (24)

j)   „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”— Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis määratletud geograafiline ala; (25)

k)   „ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala”— rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis määratletud geograafiline ala; (26)

l)   „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala”— määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala; (27)

m)   „IATTCi (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala”— Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) määratletud geograafiline ala; (28)

n)   „IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala”— India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus määratletud geograafiline ala; (29)

o)   „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”— põhjalaiusest 10° lõuna poole jääv avamerepiirkond, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (30) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p)   „WCPFCi (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala”— Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis määratletud geograafiline ala; (31)

q)   „Beringi mere avameri”— Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust;

r)   „IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond”— järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—

150° läänepikkust,

—

130° läänepikkust,

—

4° lõunalaiust,

—

50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu laevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüügi mahud, kõnealuste mahtude jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires, vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (32) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele, vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

3.   IA lisas sätestatud eritingimuse kohaldamisel tobiavarude suhtes ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kohaldatakse IID lisas määratletud majandamispiirkondi.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a)

kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)

selle tulemusena:

i)

analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid alates aastast 2015 ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)

kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele.

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2015 järgmise teabe:

a)

vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Lossimiskohustus kehtib kalade suhtes, mis on püütud lubatud kogupüügiga hõlmatud varudest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a määratletud püügi käigus, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 15 („lossimiskohustus”).

2.   Muudest varudest püütud kalu, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või lossida ainult järgmistel juhtudel:

a)

saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)

saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

3.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)

IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b)

IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)

IIC lisa kohaldatakse merikeelevarude majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9

Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1.   Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (33) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et 2015. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg muid süvamereliike kui põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

e)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)

käesoleva määruse artikli 19 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist;

h)

käesoleva määruse artikli 14 kohast täiendavat kvootide eraldamist.

2.   Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata ainult siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11

Püügikeeluaeg

1.   Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2015 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 27′ N

12° 19′ W

2

52° 40′ N

12° 30′ W

3

52° 47′ N

12° 39,600′ W

4

52° 47′ N

12° 56′ W

5

52° 13,5′ N

13° 53,830′ W

6

51° 22′ N

14° 24′ W

7

51° 22′ N

14° 03′ W

8

52° 10′ N

13° 25′ W

9

52° 32′ N

13° 07,500′ W

10

52° 43′ N

12° 55′ W

11

52° 43′ N

12° 43′ W

12

52° 38,800′ N

12° 37′ W

13

52° 27′ N

12° 23′ W

14

52° 27′ N

12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.   ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja IV alarajoonis on kutseline tobiapüük põhjatraali, -nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2015.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alarajooni liidu vetes.

Artikkel 12

Keelud

1.   Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

okkaline rai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b)

järgmised saagraide liigid kõikides vetes:

i)

salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

v)

roheline saagrai (Pristis zijsron);

c)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõigis vetes;

d)

sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)

õngejadadega püütud supi nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

f)

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g)

šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

i)

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

j)

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

k)

järgmised merisarvikute liigid kõikides vetes:

i)

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l)

ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

m)

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

n)

musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

o)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

p)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.   Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II PEATÜKK

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele

Artikkel 14

Täiendav püügiosa

1.   Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi-alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 15

Täiendava püügiosa andmise tingimused

1.   Artiklis 14 osutatud täiendav püügiosa vastab järgmistele tingimustele:

a)

liikmesriigid tagavad kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes järgivad liikmesriigid tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

b)

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

i)

75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)

30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

c)

kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (34) XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale antud individuaalses püügiosas, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 14 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)

kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas;

e)

nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2.   Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)

kalavaru tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi puhul hinnanguliselt alla 10 %;

b)

sellist liiki laevade kaasamine on oluline artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt kasutatud vahendite seirevõime hindamiseks;

c)

kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3.   Enne artiklis 14 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)

tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)

nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)

nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)

iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)

katsetustes osalevate laevade poolt 2014. aastal püütud saagi kogus sellest kalavarust, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

Artikkel 16

Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kui käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 17

Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida artiklis 15 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2015. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 18

Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt, kes kasutab käesoleva peatüki sätteid, et ta esitaks teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III PEATÜKK

Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 19

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada nimetatud lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

IV PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 20

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mis kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni vastava osalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. jagu

ICCATI konventsiooni ala

Artikkel 21

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.   Nende liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Nende liidu laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 22

Harrastus- ja sportpüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 23

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias spp. kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu

CCAMLRI konventsiooni ala

Artikkel 24

Keelud ja püügipiirangud

1.   V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 25

Uurimuslik kalapüük

1.   Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2015.

2.   FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 26

Tavalise hiilgevähi püük 2015/2016. püügihooajal

1.   Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015/2016. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. maiks 2015 komisjoni oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teatised CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2015.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.   Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitab teate oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.   Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu

IOTCI konventsiooni ala

Artikkel 27

IOTCi konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTCi konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.   IOTCi konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad IOTCile esitatud arengukava rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes nimetatud kavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 28

Haid

1.   Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 29

Pelaagiline kalapüük — püügivõimsuse piirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2015. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

Artikkel 30

Pelaagiline kalapüük — lubatud kogupüük

1.   Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 29, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2.   IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et komisjon edastaks need SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 31

Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kes on tõendatult tegelenud põhjalähedase kalapüügiga või kes püüdsid põhjalähedasi liike SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad 2015. aastal oma laevade püüki või püügikoormust konventsioonialas, piirdudes konventsiooniala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük nimetatud ajavahemikul toimus, ning hoiavad püügi tasemel, mis ei ületa saagi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.

5. jagu

IATTCI konventsiooni ala

Artikkel 32

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a)

29. juulist kuni 28. septembrini 2015 või 18. novembrist 2015 kuni 18. jaanuarini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:

—

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—

150° läänepikkust,

—

40° põhjalaiust,

—

40° lõunalaiust;

b)

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2015 järgmiste piiridega määratud alal:

—

96° läänepikkust,

—

110° läänepikkust,

—

4° põhjalaiust,

—

3° lõunalaiust.

2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluajast vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2015. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTCi konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)

reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 33

Süvamerehaide püügi keeld

1.   IATTCi konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

2.   Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta

a)

registreerima vette lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)

edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2015.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 34

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—

railased (Rajidae),

—

harilik ogahai (Squalus acanthias),

—

sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

—

lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

—

suur tumehai (Etmopterus princeps),

—

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—

tont-musthai (Apristurus manis),

—

harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

—

Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 35

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva. Kõnealusel püügil on keelatud asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalhaid (Rhincodon typus), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2.   Liidu laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas lõuna pool 20o lõunalaiust.

3.   Liikmesriigid tagavad, et 2015. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 36

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2015 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2015 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel:

a)

ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)

ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.   Kõik WCPFC konventsiooniala lõikes 1 osutatud osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)

külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 37

IATTCi ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.   IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis r, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 35–38 sätestatud meetmeid.

2.   Laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTCi registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTCi registrisse, kohaldatakse artikli 32 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 33 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis r.

Artikkel 38

Mõõkkala püügi luba omavate liidu laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 39

Siidhallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.   WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:

a)

siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)

pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.   Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

8. jagu

Beringi meri

Artikkel 40

Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 41

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 42

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 43

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püütud saagi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 42 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 44

Keelud

1.   Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

okkaline rai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b)

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i)

salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

v)

roheline saagrai (Pristis zijsron);

c)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d)

sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)

õngejadadega püütud supi nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

f)

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

g)

šokolaadhai (Dalatias licha), pikk-koonhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

h)

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

j)

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

j)

hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

k)

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l)

ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

m)

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

n)

musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

o)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

p)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.   Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 46

Määruse (EL) nr 43/2014 muudatus

Määruse (EL) nr 43/2014 artikli 18a lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„o)

 harilik süvameregarneel püügipiirkonnas IIIa.”

Artikkel 47

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 48

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2015.

Artikli 12 punkte b, i ja k ning artikli 44 punkte b, i ja k kohaldatakse alates 8. veebruarist 2015.

Artiklit 46 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artiklite 23, 24 ja 25 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 17. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 779/2014, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2014–2015 (ELT L 212, 18.7.2014, lk 1).

(3)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare lääneranniku vete merluusi- ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(4)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(5)  Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(6)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(7)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude majandamise ja püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(8)  Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(9)  Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

(10)  Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

(11)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(12)  Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

(13)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(15)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(16)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(17)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(18)  Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1385/2013, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1069/2009, (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses Mayotte'i staatuse muutumisega Euroopa Liidu suhtes (ELT L 354, 28.12.2013, lk 86).

(19)  ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(21)  Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(25)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(26)  Liit ühines konventsiooniga nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(27)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(28)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(29)  Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (ELT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(30)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(31)  Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(32)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(33)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

(34)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

LISADE NIMEKIRI

I LISA:

Liidu laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA:

Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA:

Atlandi ookeani loodeosa — NAFO konventsiooni ala

ID LISA:

Pika rändega liigid — kõik püügipiirkonnad

IE LISA:

Antarktika — CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA:

Atlandi ookeani kaguosa — SEAFO konventsiooni ala

IG LISA:

Siniuim-tuun — kõik piirkonnad

IH LISA:

WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA:

SPRFMO konventsiooni ala

IIA LISA:

Laevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes

IIB LISA:

Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA:

Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi VIIe rajoonis.

IID LISA:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

III LISA:

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade püügilubade maksimaalne arv

IV LISA:

ICCATi konventsiooni ala

V LISA:

CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA:

IOTC konventsiooni ala

VII LISA:

WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA:

Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Tähtrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kergueleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Pikkkoon-hai

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sile tiibrai, sh

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Gobionotothen gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidonotothen squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Limanda limanda

DAB

Harilik soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Platichthys flesus

FLE

Lest

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Limapead

ALF

Beryx spp.

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Pikkkoon-hai

DCA

Deania calcea

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Tursk

COD

Gadus morhua

Harilik soomuslest

DAB

Limanda limanda

Sile tiibrai, sh

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Süvamere punakrabi

GER

Chaceon spp.

Lest

FLE

Platichthys flesus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Hall nototeenia

NOS

Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Heeringas

HER

Clupea harengus

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Roheline rüntnototeenia

NOG

Gobionotothen gibberifrons

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Kultkala

EDW

Pseudopentaceros spp.

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Ümar helerai

RJI

Raja circularis

Huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Railised

SRX

Rajiformes

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Tähtrai

RJR

Amblyraja radiata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Ogarai

RJC

Raja clavata

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Meriluts

USK

Brosme brosme

Musterrai

RJU

Raja undulata

Kergueleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(SAN/04-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

0 (2)

 

 

Ühendkuningriik

0 (2)

 

 

Saksamaa

0 (2)

 

 

Rootsi

0 (2)

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond:

:

Tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1

2

3

4

5

6

7

 

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

0

0

0

0

0

0

0

Ühendkuningriik

0

0

0

0

0

0

0

Saksamaa

0

0

0

0

0

0

0

Rootsi

0

0

0

0

0

0

0

Liit

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0


Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

19

 

 

Ühendkuningriik

39

 

 

Liit

90

 

 

TAC

90

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

III ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ARU/34-C)

Taani

911

 

 

Saksamaa

9

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

7

 

 

Madalmaad

43

 

 

Rootsi

35

 

 

Ühendkuningriik

16

 

 

Liit

1 028

 

 

TAC

1 028

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

305

 

 

Madalmaad

3 434

 

 

Ühendkuningriik

241

 

 

Liit

4 316

 

 

TAC

4 316

 
Analüütiline TAC


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (3)

 

 

Prantsusmaa

6 (3)

 

 

Ühendkuningriik

6 (3)

 

 

Muud

3 (3)

 

 

Liit

21 (3)

 

 

TAC

21

 
Analüütiline TAC


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(USK/3A/BCD)

Taani

15

 

 

Rootsi

7

 

 

Saksamaa

7

 

 

Liit

29

 

 

TAC

29

 
Analüütiline TAC


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

64

 

 

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

44

 

 

Rootsi

6

 

 

Ühendkuningriik

96

 

 

Muud

6 (4)

 

 

Liit

235

 

 

TAC

235

 
Analüütiline TAC


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

13

 

 

Hispaania

46

 

 

Prantsusmaa

548

 

 

Iirimaa

53

 

 

Ühendkuningriik

264

 

 

Muud

13 (5)

 

 

Liit

937

 

 

Norra

2 923  (6)  (7)  (8)  (9)

 

 

TAC

3 860

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0

 

 

Taani

165

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

Liit

170

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond:

VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

13 079

 

 

Iirimaa

36 830

 

 

Ühendkuningriik

3 387

 

 

Liit

53 296

 

 

TAC

53 296

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Heeringas (10)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IIIa

(HER/03A.)

Taani

18 034  (11)

 

 

Saksamaa

289 (11)

 

 

Rootsi

18 865  (11)

 

 

Liit

37 188  (11)

 

 

Norra

5 816  (12)

 

 

Fääri saared

600

 

 

TAC

43 604

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N

(HER/4AB.)

Taani

74 079

 

 

Saksamaa

46 703

 

 

Prantsusmaa

22 488

 

 

Madalmaad

57 104

 

 

Rootsi

4 531

 

 

Ühendkuningriik

62 292

 

 

Liit

267 197

 

 

Norra

129 145 (2)

 

 

TAC

445 329

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2)

Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C). liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

50 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/*04N-) (1)

Liit

50 000

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.


Liik:

Heeringas (13)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

1 093  (13)

 

 

Liit

1 093

 

 

TAC

445 329

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Heeringas (14)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IIIa

(HER/03A-BC)

Taani

5 692

 

 

Saksamaa

51

 

 

Rootsi

916

 

 

Liit

6 659

 

 

TAC

6 659

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Heeringas (15)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

78

 

 

Taani

15 072

 

 

Saksamaa

78

 

 

Prantsusmaa

78

 

 

Madalmaad

78

 

 

Rootsi

74

 

 

Ühendkuningriik

286

 

 

Liit

15 744

 

 

TAC

15 744

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Heeringas (16)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IVc ja VIId (17)

(HER/4CXB7D)

Belgia

9 057  (18)

 

 

Taani

1 049  (18)

 

 

Saksamaa

661 (18)

 

 

Prantsusmaa

12 068  (18)

 

 

Madalmaad

21 478  (18)

 

 

Ühendkuningriik

4 673  (18)

 

 

Liit

48 986

 

 

TAC

445 329

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse nimetatud määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Vb, VIb ja VIaN (19) püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

2 536  (20)

 

 

Prantsusmaa

480 (20)

 

 

Iirimaa

3 427  (20)

 

 

Madalmaad

2 536  (20)

 

 

Ühendkuningriik

13 711  (20)

 

 

Liit

22 690  (20)

 

 

TAC

22 690

 
Analüütiline TAC


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIaS (21), VIIb, VIIc

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VI Clyde (22)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem (23)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (24)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (24)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIa (25)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 264

 

 

Ühendkuningriik

3 590

 

 

Liit

4 854

 

 

TAC

4 854

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

Liit

930

 

 

TAC

930

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIg (26), VIIh (26), VIIj (26) ja VIIk (26)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

174

 

 

Prantsusmaa

966

 

 

Iirimaa

13 527

 

 

Madalmaad

966

 

 

Ühendkuningriik

19

 

 

Liit

15 652

 

 

TAC

15 652

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

VIII

(ANE/08.)

Hispaania

22 500

 

 

Prantsusmaa

2 500

 

 

Liit

25 000

 

 

TAC

25 000

 
Analüütiline TAC


Liik:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

4 618

 

 

Portugal

5 038

 

 

Liit

9 656

 

 

TAC

9 656

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

10 (27)

 

 

Taani

3 336  (27)

 

 

Saksamaa

84 (27)

 

 

Madalmaad

21 (27)

 

 

Rootsi

584 (27)

 

 

Liit

4 035

 

 

TAC

4 171

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

62 (28)

 

 

Saksamaa

1 (28)

 

 

Rootsi

37 (28)

 

 

Liit

100 (28)

 

 

TAC

100 (28)

 
Analüütiline TAC


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

862 (29)

 

 

Taani

4 956  (29)

 

 

Saksamaa

3 142  (29)

 

 

Prantsusmaa

1 065  (29)

 

 

Madalmaad

2 800  (29)

 

 

Rootsi

33 (29)

 

 

Ühendkuningriik

11 369  (29)

 

 

Liit

24 227

 

 

Norra

4 962  (30)

 

 

TAC

29 189

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Liit

21 057


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

382 (31)

 

 

Liit

382

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ja XIV püügipiirkond

(COD/5W6-14)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

16

 

 

Ühendkuningriik

45

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0 (32)

 
Analüütiline TAC


Liik:

Tursk

Gadus morhua 

Püügipiirkond:

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

2

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

120

 

 

Madalmaad

1

 

 

Ühendkuningriik

52

 

 

Liit

182

 

 

TAC

182

 
Analüütiline TAC


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

218

 

 

Prantsusmaa

3 568

 

 

Iirimaa

901

 

 

Madalmaad

1

 

 

Ühendkuningriik

384

 

 

Liit

5 072

 

 

TAC

5 072

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIId

(COD/07D.)

Belgia

73 (33)

 

 

Prantsusmaa

1 428  (33)

 

 

Madalmaad

43 (33)

 

 

Ühendkuningriik

157 (33)

 

 

Liit

1 701

 

 

TAC

1 701

 
Analüütiline TAC


Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

6

 

 

Taani

5

 

 

Saksamaa

5

 

 

Prantsusmaa

34

 

 

Madalmaad

27

 

 

Ühendkuningriik

2 006

 

 

Liit

2 083

 

 

TAC

2 083

 
Analüütiline TAC


Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

469

 

 

Prantsusmaa

1 830

 

 

Iirimaa

535

 

 

Ühendkuningriik

1 295

 

 

Liit

4 129

 

 

TAC

4 129

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VII

(LEZ/07.)

Belgia

470 (34)

 

 

Hispaania

5 216  (34)  (35)

 

 

Prantsusmaa

6 329  (34)  (35)

 

 

Iirimaa

2 878  (34)

 

 

Ühendkuningriik

2 492  (34)

 

 

Liit

17 385

 

 

TAC

17 385

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

950

 

 

Prantsusmaa

766

 

 

Liit

1 716

 

 

TAC

1 716

 
Analüütiline TAC


Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 271

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Portugal

42

 

 

Liit

1 377

 

 

TAC

1 377

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

(FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia

503

 

 

Taani

1 888

 

 

Saksamaa

2 832

 

 

Prantsusmaa

196

 

 

Madalmaad

11 421

 

 

Rootsi

6

 

 

Ühendkuningriik

1 588

 

 

Liit

18 434

 

 

TAC

18 434

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

332 (36)

 

 

Taani

732 (36)

 

 

Saksamaa

357 (36)

 

 

Prantsusmaa

68 (36)

 

 

Madalmaad

251

 

 

Rootsi

9 (36)

 

 

Ühendkuningriik

7 641

 

 

Liit

9 390  (36)

 

 

TAC

9 390

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

45

 

 

Taani

1 152

 

 

Saksamaa

18

 

 

Madalmaad

16

 

 

Ühendkuningriik

269

 

 

Liit

1 500

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

191

 

 

Saksamaa

218

 

 

Hispaania

204

 

 

Prantsusmaa

2 350

 

 

Iirimaa

531

 

 

Madalmaad

184

 

 

Ühendkuningriik

1 635

 

 

Liit

5 313

 

 

TAC

5 313

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VII

(ANF/07.)

Belgia

3 097  (37)  (38)

 

 

Saksamaa

345 (37)  (38)

 

 

Hispaania

1 231  (37)  (38)

 

 

Prantsusmaa

19 875  (37)  (38)

 

 

Iirimaa

2 540  (37)  (38)

 

 

Madalmaad

401 (37)  (38)

 

 

Ühendkuningriik

6 027  (37)  (38)

 

 

Liit

33 516  (37)

 

 

TAC

33 516  (37)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 368

 

 

Prantsusmaa

7 612

 

 

Liit

8 980

 

 

TAC

8 980

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 490

 

 

Prantsusmaa

2

 

 

Portugal

495

 

 

Liit

2 987

 

 

TAC

2 987

 
Analüütiline TAC


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus 

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(HAD/3A/BCD)

Belgia

12

 

 

Taani

2 018

 

 

Saksamaa

128

 

 

Madalmaad

2

 

 

Rootsi

239

 

 

Liit

2 399

 

 

TAC

2 504

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

252

 

 

Taani

1 732

 

 

Saksamaa

1 103

 

 

Prantsusmaa

1 921

 

 

Madalmaad

189

 

 

Rootsi

174

 

 

Ühendkuningriik

28 576

 

 

Liit

33 947

 

 

Norra

6 764

 

 

TAC

40 711

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(HAD/*04N-)

Liit

25 252


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

707 (39)

 

 

Liit

707

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

6

 

 

Saksamaa

7

 

 

Prantsusmaa

285

 

 

Iirimaa

203

 

 

Ühendkuningriik

2 079

 

 

Liit

2 580

 

 

TAC

2 580

 
Analüütiline TAC


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

5

 

 

Saksamaa

6

 

 

Prantsusmaa

250

 

 

Iirimaa

743

 

 

Ühendkuningriik

3 532

 

 

Liit

4 536

 

 

TAC

4 536

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

93 (40)

 

 

Prantsusmaa

5 561  (40)

 

 

Iirimaa

1 854  (40)

 

 

Ühendkuningriik

834 (40)

 

 

Liit

8 342  (40)

 

 

TAC

8 342

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIIa

(HAD/07A.)

Belgia

19

 

 

Prantsusmaa

85

 

 

Iirimaa

511

 

 

Ühendkuningriik

566

 

 

Liit

1 181

 

 

TAC

1 181

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IIIa

(WHG/03A.)

Taani

929

 

 

Madalmaad

3

 

 

Rootsi

99

 

 

Liit

1 031

 

 

TAC

1 050

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

280

 

 

Taani

1 209

 

 

Saksamaa

314

 

 

Prantsusmaa

1 817

 

 

Madalmaad

699

 

 

Rootsi

2

 

 

Ühendkuningriik

8 739

 

 

Liit

13 060

 

 

Norra

618 (41)

 

 

TAC

13 678

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Liit

8 848


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

2

 

 

Prantsusmaa

32

 

 

Iirimaa

79

 

 

Ühendkuningriik

150

 

 

Liit

263

 

 

TAC

263

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

3

 

 

Iirimaa

46

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

31

 

 

Liit

80

 

 

TAC

80

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

172

 

 

Prantsusmaa

10 565

 

 

Iirimaa

5 029

 

 

Madalmaad

86

 

 

Ühendkuningriik

1 890

 

 

Liit

17 742

 

 

TAC

17 742

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 270

 

 

Prantsusmaa

1 905

 

 

Liit

3 175

 

 

TAC

3 175

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHG/9/3411)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (42)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (43)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (43)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(WHG/04-N.) merlangi puhul;

(POL/04-N.) pollaki puhul

Rootsi

190 (44)

 

 

Liit

190

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

2 523  (46)

 

 

Rootsi

215 (46)

 

 

Liit

2 738

 

 

TAC

2 738  (45)

 
Analüütiline TAC


Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

45

 

 

Taani

1 845

 

 

Saksamaa

212

 

 

Prantsusmaa

408

 

 

Madalmaad

106

 

 

Ühendkuningriik

574

 

 

Liit

3 190

 

 

TAC

3 190  (47)

 
Analüütiline TAC


Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

468 (48)  (50)

 

 

Hispaania

15 017  (50)

 

 

Prantsusmaa

23 192  (48)  (50)

 

 

Iirimaa

2 810  (50)

 

 

Madalmaad

302 (48)  (50)

 

 

Ühendkuningriik

9 155  (48)  (50)

 

 

Liit

50 944

 

 

TAC

50 944  (49)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/*8ABDE)

Belgia

61

Hispaania

2 422

Prantsusmaa

2 422

Iirimaa

303

Madalmaad

30

Ühendkuningriik

1 363

Liit

6 602


Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

15 (51)

 

 

Hispaania

10 454

 

 

Prantsusmaa

23 478

 

 

Madalmaad

30 (51)

 

 

Liit

33 977

 

 

TAC

33 977  (52)

 
Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

(HKE/*57-14)

Belgia

3

Hispaania

3 028

Prantsusmaa

5 451

Madalmaad

9

Liit

8 491


Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

8 848

 

 

Prantsusmaa

849

 

 

Portugal

4 129

 

 

Liit

13 826

 

 

TAC

13 826

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

30 106  (53)  (55)

 

 

Saksamaa

11 706  (53)  (55)

 

 

Hispaania

25 524  (53)  (54)  (55)

 

 

Prantsusmaa

20 952  (53)  (55)

 

 

Iirimaa

23 313  (53)  (55)

 

 

Madalmaad

36 711  (53)  (55)

 

 

Portugal

2 371  (53)  (54)  (55)

 

 

Rootsi

7 447  (53)  (55)

 

 

Ühendkuningriik

39 065  (53)  (55)

 

 

Liit

197 195  (53)  (55)

 

 

Norra

102 605

 

 

Fääri saared

15 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

25 830

 

 

Portugal

6 457

 

 

Liit

32 287  (56)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56° 30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

0 (57)  (58)

 

 

Fääri saared

25 000  (59)  (60)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC


Liik:

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul;

(WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia

346

 

 

Taani

953

 

 

Saksamaa

122

 

 

Prantsusmaa

261

 

 

Madalmaad

794

 

 

Rootsi

11

 

 

Ühendkuningriik

3 904

 

 

Liit

6 391

 

 

TAC

6 391

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

50

 

 

Eesti

8

 

 

Hispaania

157

 

 

Prantsusmaa

3 586

 

 

Iirimaa

14

 

 

Leedu

3

 

 

Poola

2

 

 

Ühendkuningriik

912

 

 

Muud

14 (61)

 

 

Liit

4 746

 

 

Norra

150 (62)

 

 

Fääri saared

150 (63)

 

 

TAC

5 046

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

1 (64)

 

 

Hispaania

533 (64)

 

 

Prantsusmaa

13 (64)

 

 

Leedu

5 (64)

 

 

Ühendkuningriik

5 (64)

 

 

Muud

1 (64)

 

 

Liit

558 (64)

 

 

TAC

558 (64)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

4

 

 

Saksamaa

4

 

 

Iirimaa

4

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

Muud

4 (65)

 

 

Liit

53

 

 

TAC

53

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03-)

Taani

3

 

 

Saksamaa

2

 

 

Rootsi

3

 

 

Liit

8

 

 

TAC

8

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Ühendkuningriik

8

 

 

Muud

4 (66)

 

 

Liit

36

 

 

TAC

36

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

6 (67)

 

 

Taani

50

 

 

Saksamaa

6 (67)

 

 

Rootsi

19

 

 

Ühendkuningriik

6 (67)

 

 

Liit

87

 

 

TAC

87

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

16

 

 

Taani

243

 

 

Saksamaa

150

 

 

Prantsusmaa

135

 

 

Madalmaad

5

 

 

Rootsi

10

 

 

Ühendkuningriik

1 869

 

 

Liit

2 428

 

 

TAC

2 428

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

9

 

 

Taani

6

 

 

Saksamaa

6

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

33

 

 

TAC

33

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

32

 

 

Taani

6

 

 

Saksamaa

115

 

 

Hispaania

2 332

 

 

Prantsusmaa

2 487

 

 

Iirimaa

623

 

 

Portugal

6

 

 

Ühendkuningriik

2 863

 

 

Liit

8 464

 

 

Norra

5 500  (68)  (69)  (70)

 

 

Fääri saared

200 (71)  (72)

 

 

TAC

14 164

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

7

 

 

Taani

835

 

 

Saksamaa

23

 

 

Prantsusmaa

9

 

 

Madalmaad

1

 

 

Ühendkuningriik

75

 

 

Liit

950

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(NEP/3A/BCD)

Taani

3 909

 

 

Saksamaa

11

 

 

Rootsi

1 398

 

 

Liit

5 318

 

 

TAC

5 318

 
Analüütiline TAC


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

933

 

 

Taani

933

 

 

Saksamaa

14

 

 

Prantsusmaa

27

 

 

Madalmaad

480

 

 

Ühendkuningriik

153 456

 

 

Liit

17 843

 

 

TAC

17 843

 
Analüütiline TAC


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

947

 

 

Saksamaa

0

 

 

Ühendkuningriik

53

 

 

Liit

1 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

29

 

 

Prantsusmaa

115

 

 

Iirimaa

192

 

 

Ühendkuningriik

13 854

 

 

Liit

14 190

 

 

TAC

14 190

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse nimetatud määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 297

 

 

Prantsusmaa

5 257

 

 

Iirimaa

7 973

 

 

Ühendkuningriik

7 092

 

 

Liit

21 619

 

 

TAC

21 619

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16

(NEP/*07U16):

Hispaania

558

Prantsusmaa

349

Iirimaa

671

Ühendkuningriik

272

Liit

1 850


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

 

 

Prantsusmaa

3 665

 

 

Liit

3 899

 

 

TAC

3 899

 
Analüütiline TAC


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VIIIc

(NEP/08C.)

Hispaania

58

 

 

Prantsusmaa

2

 

 

Liit

60

 

 

TAC

60

 
Analüütiline TAC


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

64 (73)

 

 

Portugal

190 (73)

 

 

Liit

254 (73)

 

 

TAC

254

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

IIIa

(PRA/03A.)

Taani

2 648

 

 

Rootsi

1 426

 

 

Liit

4 074

 

 

TAC

7 630

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

2 429

 

 

Madalmaad

23

 

 

Rootsi

98

 

 

Ühendkuningriik

720

 

 

Liit

3 270

 

 

TAC

3 270

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

357

 

 

Rootsi

123 (74)

 

 

Liit

480

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem (75)  (76)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (76)  (77)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (76)  (77)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

60

 

 

Taani

7 830

 

 

Saksamaa

40

 

 

Madalmaad

1 506

 

 

Rootsi

419

 

 

Liit

9 855

 

 

TAC

10 056

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

2 337

 

 

Saksamaa

26

 

 

Rootsi

263

 

 

Liit

2 626

 

 

TAC

2 626

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

7 365 (1)

 

 

Taani

23 937 (1)

 

 

Saksamaa

6 905 (1)

 

 

Prantsusmaa

1 381 (1)

 

 

Madalmaad

46 035 (1)

 

 

Ühendkuningriik

34 066 (1)

 

 

Liit

119 690

 

 

Norra

8 686

 

 

TAC

128 376

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

Liit

49 114


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

 

 

Iirimaa

261

 

 

Ühendkuningriik

388

 

 

Liit

658

 

 

TAC

658

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

28

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

768

 

 

Madalmaad

9

 

 

Ühendkuningriik

281

 

 

Liit

1 098

 

 

TAC

1 098

 
Analüütiline TAC


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

 

 

Iirimaa

63

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

783 (78)

 

 

Prantsusmaa

2 611  (78)

 

 

Ühendkuningriik

1 393  (78)

 

 

Liit

4 787

 

 

TAC

4 787

 
Analüütiline TAC


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

69

 

 

Prantsusmaa

125

 

 

Iirimaa

202

 

 

Ühendkuningriik

65

 

 

Liit

461

 

 

TAC

461

 
Analüütiline TAC


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

 

 

Prantsusmaa

17

 

 

Iirimaa

59

 

 

Madalmaad

34

 

 

Ühendkuningriik

17

 

 

Liit

135

 

 

TAC

135

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

 

 

Prantsusmaa

263

 

 

Portugal

66

 

 

Liit

395

 

 

TAC

395

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

6

 

 

Prantsusmaa

190

 

 

Iirimaa

56

 

 

Ühendkuningriik

145

 

 

Liit

397

 

 

TAC

397

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VII

(POL/07.)

Belgia

420 (79)

 

 

Hispaania

25 (79)

 

 

Prantsusmaa

9 667  (79)

 

 

Iirimaa

1 030  (79)

 

 

Ühendkuningriik

2 353  (79)

 

 

Liit

13 495  (79)

 

 

TAC

13 495

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

 

 

Prantsusmaa

1 230

 

 

Liit

1 482

 

 

TAC

1 482

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VIIIc

(POL/08C.)

Hispaania

208

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Liit

231

 

 

TAC

231

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (80)

 

 

Portugal

9 (80)

 

 

Liit

282 (80)

 

 

TAC

282

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(POK/2A34.)

Belgia

23

 

 

Taani

2 711

 

 

Saksamaa

6 847

 

 

Prantsusmaa

16 112

 

 

Madalmaad

68

 

 

Rootsi

373

 

 

Ühendkuningriik

5 249

 

 

Liit

31 383

 

 

Norra

34 623  (81)

 

 

TAC

66 006

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

269

 

 

Prantsusmaa

2 668

 

 

Iirimaa

389

 

 

Ühendkuningriik

3 022

 

 

Liit

6 348

 

 

Norra

500 (82)

 

 

TAC

6 848

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

880 (83)

 

 

Liit

880

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

6

 

 

Prantsusmaa

1 245

 

 

Iirimaa

1 491

 

 

Ühendkuningriik

434

 

 

Liit

3 176

 

 

TAC

3 176

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul;

(BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul

Belgia

340

 

 

Taani

727

 

 

Saksamaa

186

 

 

Prantsusmaa

88

 

 

Madalmaad

2 579

 

 

Rootsi

5

 

 

Ühendkuningriik

717

 

 

Liit

4 642

 

 

TAC

4 642

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

211 (84)  (85)

 

 

Taani

8 (84)  (85)

 

 

Saksamaa

10 (84)  (85)

 

 

Prantsusmaa

33 (84)  (85)

 

 

Madalmaad

180 (84)  (85)

 

 

Ühendkuningriik

814 (84)  (85)

 

 

Liit

1 256  (84)

 

 

TAC

1 256

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

(SRX/03A-C.)

Taani

37 (86)

 

 

Rootsi

10 (86)

 

 

Liit

47 (86)

 

 

TAC

47

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

725 (87)  (88)  (89)

 

 

Eesti

4 (87)  (88)  (89)

 

 

Prantsusmaa

3 255  (87)  (88)  (89)

 

 

Saksamaa

10 (87)  (88)  (89)

 

 

Iirimaa

1 048  (87)  (88)  (89)

 

 

Leedu

17 (87)  (88)  (89)

 

 

Madalmaad

3 (87)  (88)  (89)

 

 

Portugal

18 (87)  (88)  (89)

 

 

Hispaania

876 (87)  (88)  (89)

 

 

Ühendkuningriik

2 076  (87)  (88)  (89)

 

 

Liit

8 032  (87)  (88)  (89)

 

 

TAC

8 032  (88)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

72 (90)  (91)  (92)

 

 

Prantsusmaa

602 (90)  (91)  (92)

 

 

Madalmaad

4 (90)  (91)  (92)

 

 

Ühendkuningriik

120 (90)  (91)  (92)

 

 

Liit

798 (90)  (91)  (92)

 

 

TAC

798 (91)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

7 (93)  (94)

 

 

Prantsusmaa

1 298  (93)  (94)

 

 

Portugal

1 051  (93)  (94)

 

 

Hispaania

1 057  (93)  (94)

 

 

Ühendkuningriik

7 (93)  (94)

 

 

Liit

3 420  (93)  (94)

 

 

TAC

3 420  (94)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

17

 

 

Saksamaa

30

 

 

Eesti

17

 

 

Hispaania

17

 

 

Prantsusmaa

278

 

 

Iirimaa

17

 

 

Leedu

17

 

 

Poola

17

 

 

Ühendkuningriik

1 090

 

 

Liit

1 500

 

 

Norra

1 000  (95)

 

 

TAC

2 500

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

658 (97)  (99)

 

 

Taani

22 709  (97)  (99)

 

 

Saksamaa

686 (97)  (99)

 

 

Prantsusmaa

2 073  (97)  (99)

 

 

Madalmaad

2 088  (97)  (99)

 

 

Rootsi

6 191  (96)  (97)  (99)

 

 

Ühendkuningriik

1 933  (97)  (99)

 

 

Liit

36 338  (96)  (97)  (99)

 

 

Norra

218 398  (98)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

 

IIIa

(MAC/*03A.)

IIIa ja IVbc

(MAC/*3A4BC)

IVb

(MAC/*04B.)

IVc

(MAC/*04C.)

VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist15. veebruarini 2015 ning 1. septembrist31. detsembrini 2015

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

13 625

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

3 528

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

3 000

0

0

0

0


Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

26 766 (4)

 

 

Hispaania

28 (4)

 

 

Eesti

223 (4)

 

 

Prantsusmaa

17 846 (4)

 

 

Iirimaa

89 220 (4)

 

 

Läti

164 (4)

 

 

Leedu

164 (4)

 

 

Madalmaad

39 033 (4)

 

 

Poola

1 885 (4)

 

 

Ühendkuningriik

245 363 (4)

 

 

Liit

420 692 (4)

 

 

Norra

18 852  (100)  (101)

 

 

Fääri saared

39 824  (102)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar — 15. veebruar 2015 ja 1. september — 31. detsember 2015.

(MAC/*4A-EN)

IIa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/*2AN-)

Fääri saarte veed

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

16 154

2 176

2 228

Prantsusmaa

10 770

1 449

1 485

Iirimaa

53 847

7 254

7 426

Madalmaad

23 557

3 172

3 249

Ühendkuningriik

148 087

19 952

20 424

Liit

252 415

34 003

34 812


Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

39 674  (103)

 

 

Prantsusmaa

263 (103)

 

 

Portugal

8 201  (103)

 

 

Liit

48 138

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIIb

(MAC/*08B.)

Hispaania

3 332

Prantsusmaa

22

Portugal

689


Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

16 521  (104)

 

 

Liit

16 521  (104)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

172

 

 

Saksamaa

10 (105)

 

 

Madalmaad

17 (105)

 

 

Rootsi

6

 

 

Liit

205

 

 

TAC

205

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

991

 

 

Taani

453

 

 

Saksamaa

793

 

 

Prantsusmaa

198

 

 

Madalmaad

8 945

 

 

Ühendkuningriik

510

 

 

Liit

11 890

 

 

Norra

10 (106)

 

 

TAC

11 900

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

 

 

Ühendkuningriik

11

 

 

Liit

57

 

 

TAC

57

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIa

(SOL/07A.)

Belgia

22

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

38

 

 

Madalmaad

7

 

 

Ühendkuningriik

23

 

 

Liit

90

 

 

TAC

90

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

 

 

Iirimaa

36

 

 

Liit

42

 

 

TAC

42

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

938

 

 

Prantsusmaa

1 875

 

 

Ühendkuningriik

670

 

 

Liit

3 483

 

 

TAC

3 483

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

30 (107)

 

 

Prantsusmaa

320 (107)

 

 

Ühendkuningriik

501 (107)

 

 

Liit

851

 

 

TAC

851

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

532

 

 

Prantsusmaa

53

 

 

Iirimaa

27

 

 

Ühendkuningriik

239

 

 

Liit

851

 

 

TAC

851

 
Analüütiline TAC


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Iirimaa

171

 

 

Madalmaad

51

 

 

Ühendkuningriik

64

 

 

Liit

382

 

 

TAC

382

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.


Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

47

 

 

Hispaania

9

 

 

Prantsusmaa

3 483

 

 

Madalmaad

261

 

 

Liit

3 800

 

 

TAC

3 800

 
Analüütiline TAC


Liik:

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond:

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

 

 

Portugal

669

 

 

Liit

1 072

 

 

TAC

1 072

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

IIIa

(SPR/03A.)

Taani

22 300  (108)

 

 

Saksamaa

47 (108)

 

 

Rootsi

8 437  (108)

 

 

Liit

30 784

 

 

TAC

33 280

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

2 506  (110)

 

 

Taani

198 375  (110)

 

 

Saksamaa

2 506  (110)

 

 

Prantsusmaa

2 506  (110)

 

 

Madalmaad

2 506  (110)

 

 

Rootsi

1 330  (109)  (110)

 

 

Ühendkuningriik

8 271  (110)

 

 

Liit

218 000

 

 

Norra

9 000

 

 

TAC

227 000

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3.


Liik:

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

26

 

 

Taani

1 674

 

 

Saksamaa

26

 

 

Prantsusmaa

361

 

 

Madalmaad

361

 

 

Ühendkuningriik

2 702

 

 

Liit

5 150

 

 

TAC

5 150

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

(DGS/03A-C.)

Taani

0 (111)

 

 

Rootsi

0 (111)

 

 

Liit

0 (111)

 

 

TAC

0 (111)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

IIa ja IVpüügipiirkonna liidu veed

(DGS/2AC4-C))

Belgia

0 (112)

 

 

Taani

0 (112)

 

 

Saksamaa

0 (112)

 

 

Prantsusmaa

0 (112)

 

 

Madalmaad

0 (112)

 

 

Rootsi

0 (112)

 

 

Ühendkuningriik

0 (112)

 

 

Liit

0 (112)

 

 

TAC

0 (112)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

I, V, VI, VII, VIII, XIII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0 (113)

 

 

Saksamaa

0 (113)

 

 

Hispaania

0 (113)

 

 

Prantsusmaa

0 (113)

 

 

Iirimaa

0 (113)

 

 

Madalmaad

0 (113)

 

 

Portugal

0 (113)

 

 

Ühendkuningriik

0 (113)

 

 

Liit

0 (113)

 

 

TAC

0 (113)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11


Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

13 (116)

 

 

Taani

5 519  (116)

 

 

Saksamaa

487 (114)  (116)

 

 

Hispaania

102 (116)

 

 

Prantsusmaa

458 (114)  (116)

 

 

Iirimaa

347 (116)

 

 

Madalmaad

3 323  (114)  (116)

 

 

Portugal

12 (116)

 

 

Rootsi

75 (116)

 

 

Ühendkuningriik

1 314  (114)  (116)

 

 

Liit

11 650

 

 

Norra

3 550  (115)

 

 

TAC

15 200

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

8 320  (117)  (119)

 

 

Saksamaa

6 492  (117)  (118)  (119)

 

 

Hispaania

8 855  (119)  (121)

 

 

Prantsusmaa

3 341  (117)  (118)  (119)  (121)

 

 

Iirimaa

21 621  (117)  (119)

 

 

Madalmaad

26 046  (117)  (118)  (119)

 

 

Portugal

853 (119)  (121)

 

 

Rootsi

675 (117)  (119)

 

 

Ühendkuningriik

7 829  (117)  (118)  (119)

 

 

Liit

84 032

 

 

Fääri saared

1 700  (120)

 

 

TAC

85 732

 
Analüütiline TAC


Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

12 159  (122)  (123)

 

 

Prantsusmaa

211 (122)

 

 

Portugal

1 202  (122)  (123)

 

 

Liit

13 572

 

 

TAC

13 572

 
Analüütiline TAC


Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IX

(JAX/09.)

Hispaania

15 394  (124)  (125)

 

 

Portugal

44 106  (124)  (125)

 

 

Liit

59 500

 

 

TAC

59 500

 
Analüütiline TAC


Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

X püügipiirkond; CECAFi liidu veed (126)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (127)  (128)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (129)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (129)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (130)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (131)  (132)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (133)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (133)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (134)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem (135)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (136)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (136)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

127 882  (137)

 

 

Saksamaa

24 (137)  (138)

 

 

Madalmaad

94 (137)  (138)

 

 

Liit

128 000  (137)

 

 

Norra

15 000

 

 

Fääri saared

7 000  (139)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(4)

Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist31. oktoobrini 2015.


Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

800 (140)  (141)

 

 

Liit

800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

140 (142)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

40

 

 

Taani

3 625

 

 

Saksamaa

409

 

 

Prantsusmaa

168

 

 

Madalmaad

290

 

 

Rootsi

Ei kohaldata (143)

 

 

Ühendkuningriik

2 719

 

 

Liit

7 250  (144)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

4 000  (145)  (146)

 

 

Fääri saared

150 (147)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)  Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiaslaste kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(4)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6)  Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(7)  Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000

(8)  Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.

Molva (LIN/*5B67-)

5 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(9)  Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(10)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(11)  Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(12)  Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).

(13)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(14)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(15)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(16)  Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(17)  Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51° 56′ N, 1° 19,1′ E) laiuskraadini 51° 33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(18)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(19)  Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(20)  Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud 6meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(21)  Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

(22)  Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

—

Mull of Kintyre (55° 17,9′ N, 05° 47,8′ W);

—

punkt konkreetses asukohas (55° 04′ N, 05° 23′ W) ja

—

Corsewall Point (55° 00,5′ N, 05° 09,4′ W).

(23)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(24)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(25)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(26)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(27)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(28)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(29)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(30)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(31)  Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(32)  Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(33)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(34)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(35)  5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(36)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(37)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(38)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(39)  Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(40)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(41)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(42)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(43)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(44)  Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(45)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849

(46)  Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(47)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849

(48)  Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(49)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849

(50)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(51)  Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(52)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849

(53)  Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1). 0 %

(54)  Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(55)  Eritingimus: liidu kasutatava 25 000 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 12,7 %

(56)  Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1). 0 %

(57)  Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.

(58)  Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 0

Kõnealune püügilimiit IV püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 0 %

(59)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormide hulka.

(60)  Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 6 250

(61)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(62)  Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).

(63)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(64)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(65)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(66)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(67)  Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.

(68)  Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000

(69)  Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:

Molva (LIN/*5B67-)

5 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(70)  Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(71)  Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).

(72)  Eritingimus: Selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75

(73)  Sellest võib ICESi IXa rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27 (NEP/*9U267) kasutada kuni 6 %.

(74)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(75)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(76)  Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(77)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(78)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(79)  Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(80)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(81)  Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(82)  Võib püüda põhja pool 56° 30 ′ N (POK/*5614N).

(83)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(84)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(85)  Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(86)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(87)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(88)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(89)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.

(90)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(91)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(92)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.

(93)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(94)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(95)  Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(96)  Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). 312

Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(97)  Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(98)  Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 63 324

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000

(99)  Eespool osutatud kvootide piires ei tohi kahes järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:

 

IIa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed

(MAC/*FRO1)

Belgia

89

91

Taani

3 060

3 131

Saksamaa

92

95

Prantsusmaa

279

286

Madalmaad

281

288

Rootsi

834

854

Ühendkuningriik

260

267

Liit

4 895

5 012

(100)  Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(101)  Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 43 680

(102)  See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

(103)  Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(104)  IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

(105)  Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.

(106)  Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

(107)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

(108)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OTH/*03A.) või (OTH/*2AC4C), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(109)  Kaasa arvatud tobiad.

(110)  Ilma, et see lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OTH/*03A.) või (OTH/*2AC4C), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(111)  Selle TACiga hõlmatud alas ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta.

(112)  Seda TACi kohaldatakse hariliku ogahai ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) suhtes. Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas on nende liikide sihtpüük keelatud. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(113)  Seda TACi kohaldatakse hariliku ogahai ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) suhtes. Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas on nende liikide sihtpüük keelatud. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades

(114)  Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(115)  Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, aga ei tohi püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(116)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(117)  Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2015 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(118)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja kooskõlas joonealuse märkusega 3 teatatakse hirvkala ja merlangi kaaspüügist eraldi järgmise koodi all: (OTH/*07D.).

(119)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(120)  Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(121)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja kooskõlas joonealuse märkusega 3 teatakse hirvkala ja merlangi kaaspüügist eraldi järgmise koodi all: (OTH/*08C2).

(122)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 (1) artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(1)

Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta, määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(123)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).

(124)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(125)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).

(126)  Assoori saarte ümbruse veed.

(127)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(128)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(129)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(130)  Madeira ümbruse veed.

(131)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.

(132)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(133)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(134)  Kanaari saarte ümbruse veed.

(135)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(136)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(137)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(138)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(139)  Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.

(140)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(141)  Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 400

(142)  Püütakse ainult õngejadaga.

(143)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(144)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(145)  Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(146)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(147)  Püütakse IV ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (OTH/2A46AN).

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:

Arktikakrabi

Chionoecetes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PCR/N1GRN.)

Iirimaa

16 (1)

 

 

Hispaania

109 (1)

 

 

Liit

125 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

5 (2)  (3)

 

 

Taani

4 694  (2)  (3)

 

 

Saksamaa

822 (2)  (3)

 

 

Hispaania

15 (2)  (3)

 

 

Prantsusmaa

202 (2)  (3)

 

 

Iirimaa

1 215  (2)  (3)

 

 

Madalmaad

1 679  (2)  (3)

 

 

Poola

238 (2)  (3)

 

 

Portugal

15 (2)  (3)

 

 

Soome

73 (2)  (3)

 

 

Rootsi

1 739  (2)  (3)

 

 

Ühendkuningriik

3 000  (2)  (3)

 

 

Liit

13 697  (2)  (3)

 

 

TAC

Ei ole kehtestatud (2)  (3)

 
Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas

(HER/*2AJMN)

 

0


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 480

 

 

Kreeka

307

 

 

Hispaania

2 766

 

 

Iirimaa

307

 

 

Prantsusmaa

2 276

 

 

Portugal

2 766

 

 

Ühendkuningriik

9 622

 

 

Liit

20 524

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 636  (4)

 

 

Ühendkuningriik

364 (4)

 

 

Liit

2 000  (4)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

6 656  (7)

 

 

Hispaania

13 283  (7)

 

 

Prantsusmaa

3 154  (7)

 

 

Poola

2 728  (7)

 

 

Portugal

2 660  (7)

 

 

Ühendkuningriik

4 446  (7)

 

 

Muud liikmesriigid

250 (5)  (7)

 

 

Liit

33 176  (6)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

114

 

 

Ühendkuningriik

817

 

 

Liit

950

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(HAL/514GRN)

Portugal

125

 

 

Liit

125

 

 

Norra

75 (8)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(HAL/N1GRN.)

Liit

125

 

 

Norra

75 (9)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

120 (10)

 

 

TAC

Ei kohaldata (11)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

120 (12)

 

 

TAC

Ei kohaldata (13)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

IIb

(CAP/02B.)

Liit

0

 

 

TAC

0

 
Analüütiline TAC


Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Rootsi

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Kõik liikmesriigid

0 (14)

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

257

 

 

Prantsusmaa

154

 

 

Ühendkuningriik

789

 

 

Liit

1 200

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

880

 

 

Saksamaa

60

 

 

Prantsusmaa

96

 

 

Madalmaad

84

 

 

Ühendkuningriik

880

 

 

Liit

2 000  (15)

 

 

TAC

Ei kohaldata (15)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterygia

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(LIN/05B-F.) hariliku molva puhul;

(BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa

439

 

 

Prantsusmaa

975

 

 

Ühendkuningriik

86

 

 

Liit

1 500  (16)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

825

 

 

Prantsusmaa

825

 

 

Liit

1 650

 

 

Norra

2 550

 

 

Fääri saared

1 300

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 000

 

 

Prantsusmaa

1 000

 

 

Liit

2 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

 

 

Prantsusmaa

328

 

 

Ühendkuningriik

182

 

 

Liit

2 550

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC


Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

60

 

 

Saksamaa

372

 

 

Prantsusmaa

1 812

 

 

Madalmaad

60

 

 

Ühendkuningriik

696

 

 

Liit

3 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25 (17)

 

 

Ühendkuningriik

25 (17)

 

 

Liit

50 (17)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 925  (18)

 

 

Liit

1 925  (18)

 

 

Norra

575 (18)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/514GRN)

Saksamaa

3 686

 

 

Ühendkuningriik

194

 

 

Liit

3 880  (19)

 

 

Norra

575

 

 

Fääri saared

110

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Läti

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Poola

0

 

 

Portugal

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

44 (20)  (21)

 

 

Saksamaa

896 (20)  (21)

 

 

Hispaania

157 (20)  (21)

 

 

Prantsusmaa

84 (20)  (21)

 

 

Iirimaa

0 (20)  (21)

 

 

Läti

16 (20)  (21)

 

 

Madalmaad

0 (20)  (21)

 

 

Poola

81 (20)  (21)

 

 

Portugal

188 (20)  (21)

 

 

Ühendkuningriik

2 (20)  (21)

 

 

Liit

1 468  (20)  (21)

 

 

TAC

9 500  (20)  (21)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

766 (22)

 

 

Hispaania

95 (22)

 

 

Prantsusmaa

84 (22)

 

 

Portugal

405 (22)

 

 

Ühendkuningriik

150 (22)

 

 

Liit

1 500  (22)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Ei kohaldata (23)  (24)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

1 334  (25)  (26)  (27)

 

 

Prantsusmaa

7 (25)  (26)  (27)

 

 

Ühendkuningriik

9 (25)  (26)  (27)

 

 

Liit

1 350  (25)  (26)  (27)

 

 

Norra

800 (25)  (26)

 

 

Fääri saared

50 (25)  (26)  (28)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 976  (29)

 

 

Prantsusmaa

10 (29)

 

 

Ühendkuningriik

14 (29)

 

 

Liit

2 000  (29)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

Va püügipiirkonna Islandi veed

(RED/05A-IS)

Belgia

0 (30)  (31)

 

 

Saksamaa

0 (30)  (31)

 

 

Prantsusmaa

0 (30)  (31)

 

 

Ühendkuningriik

0 (30)  (31)

 

 

Liit

0 (30)  (31)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

8

 

 

Saksamaa

1 012

 

 

Prantsusmaa

68

 

 

Ühendkuningriik

12

 

 

Liit

1 100

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117 (32)

 

 

Prantsusmaa

47 (32)

 

 

Ühendkuningriik

186 (32)

 

 

Liit

350 (32)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Muud liigid (33)

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

322

 

 

Prantsusmaa

289

 

 

Ühendkuningriik

189

 

 

Liit

800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Lestalised

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

54

 

 

Prantsusmaa

42

 

 

Ühendkuningriik

204

 

 

Liit

300

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Püük on keelatud ajavahemikul 1. jaanuarist 31. märtsini NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes põhja pool 64° 15′ N.

(2)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(3)  Esialgne kvoot 2015. aastal kuni toimuvad NEAFCi rannikuriikide vahelised kalandusläbirääkimised.

(4)  Käesolevale kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:

1.

püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2015;

2.

püüda võib ainult NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ja ICESi XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:

Aruandluskoodid

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonest 35° 15′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL2

Joonte 62° 30′ N ja 63° 45′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonte 44° 00′ W ning 35° 15′ W vaheline Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL3

Joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonte 59° 00′ N ja 62° 30′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL4

Joonte 60° 45′ N ja 59° 00′ N vaheline ning joonest 44° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

(5)  Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(6)  Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(7)  Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(8)  Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN).

(9)  Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN).

(10)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(11)  Allpool osutatud kogumaht tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus sellele kogusele: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514NIG) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514NIG) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

60

(12)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(13)  Allpool osutatud kogumaht tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas TAC-piirkonnas või Gröönimaa V ja XIV piirkonna vetes (GRV/514N1G). Eritingimus sellele kogusele: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514NIG) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514NIG) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

60

(14)  Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(15)  Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.

(16)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F): 500

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(18)  Tohib püüda lõuna pool 68°N.

(19)  Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(20)  Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W

(21)  Võib püüda ainult 10. maist kuni 1. juulini 2015.

(22)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(23)  Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(24)  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(25)  10. maist kuni 1. juulini 2015 võib püüda ainult pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.

(26)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W

(27)  Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(28)  Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

(29)  Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15′N

54°26′W

2

59°15′N

44°00′W

3

59°30′N

42°45′W

4

60°00′N

42°00′W

5

62°00′N

40°30′W

6

62°00′N

40°00′W

7

62°40′N

40°15′W

8

63°09′N

39°40′W

9

63°30′N

37°15′W

10

64°20′N

35°00′W

11

65°15′N

32°30′W

12

65°15′N

29°50′W

(30)  Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(31)  Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2015.

(32)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(33)  Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (2)

 

 

TAC

0 (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

153

 

 

Saksamaa

642

 

 

Läti

153

 

 

Leedu

153

 

 

Poola

523

 

 

Hispaania

1 975

 

 

Prantsusmaa

275

 

 

Portugal

2 708

 

 

Ühend-kuningriik

1 285

 

 

Liit

7 867

 

 

TAC

13 795

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (3)

 

 

TAC

0 (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Eesti

44

 

 

Läti

44

 

 

Leedu

44

 

 

Liit

133

 

 

TAC

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (4)

 

 

TAC

0 (4)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (5)

 

 

TAC

0 (5)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (6)

 

 

Läti

128 (6)

 

 

Leedu

128 (6)

 

 

Poola

227 (6)

 

 

Liit

Ei kohaldata (6)  (7)

 

 

TAC

34 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (8)

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (9)

 

 

TAC

0 (9)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3L (10)

(PRA/N3L.)

Eesti

0 (11)

 

 

Läti

0 (11)

 

 

Leedu

0 (11)

 

 

Poola

0 (11)

 

 

Hispaania

0 (11)

 

 

Portugal

0 (11)

 

 

Liit

0 (11)

 

 

TAC

0 (11)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (12)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata (13)  (14)

 
Analüütiline TAC


Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

313

 

 

Saksamaa

319

 

 

Läti

44

 

 

Leedu

22

 

 

Hispaania

4 281

 

 

Portugal

1 789

 

 

Liit

6 768

 

 

TAC

11 543

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Railased

Rajidae

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

 

Leedu

62

 

 

Hispaania

3 403

 

 

Portugal

660

 

 

Liit

4 408

 

 

TAC

7 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

514

 

 

Saksamaa

354

 

 

Läti

514

 

 

Leedu

514

 

 

Liit

1 896

 

 

TAC

10 400

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571  (15)

 

 

Saksamaa

513 (15)

 

 

Läti

1 571  (15)

 

 

Leedu

1 571  (15)

 

 

Hispaania

233 (15)

 

 

Portugal

2 354  (15)

 

 

Liit

7 813  (15)

 

 

TAC

6 700  (15)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

 

 

Portugal

5 229

 

 

Liit

7 000

 

 

TAC

20 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (16)

 

 

Leedu

0 (16)

 

 

Liit

0 (16)

 

 

TAC

0 (16)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

 

Portugal

333

 

 

Liit

588 (17)

 

 

TAC

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(2)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(3)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(5)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6)  Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015.

(7)  Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Järgmine kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 611

(8)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(9)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(10)  Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0

(11)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmistes piirmäärades: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(12)  Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2015 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 55′ 0

45° 00′ 0

2

47° 30′ 0

44° 15′ 0

3

46° 55′ 0

44° 15′ 0

4

46° 35′ 0

44° 30′ 0

5

46° 35′ 0

45° 40′ 0

6

47° 30′ 0

45° 40′ 0

7

47° 55′ 0

45° 00′ 0

(13)  Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügipäevade maksimaalne arv

Taani

0

0

Eesti

0

0

Hispaania

0

0

Läti

0

0

Leedu

0

0

Poola

0

0

Portugal

0

0

(14)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(15)  Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2015 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt: 3 350

6 500 tonni ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük. Ülejäänud TACi võib püüda kaaspüügina ja see on piiratud 5 %ga tursasaagist 3M piirkonnas .

(16)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(17)  Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa joonealuse märkuse 27 kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID — KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

Liik:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

81,99 (4)

 

 

Kreeka

152,39

 

 

Hispaania

2 956,92  (2)  (4)

 

 

Prantsusmaa

2 917,71  (2)  (3)  (4)

 

 

Horvaatia

461,16 (6)

 

 

Itaalia

2 302,8  (4)  (5)

 

 

Malta

188,93 (4)

 

 

Portugal

278,05

 

 

Muud liikmesriigid

32,97 (1)

 

 

Liit

9 372,92  (2)  (3)  (4)  (5)

 

 

TAC

15 821

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(SWO/AN05N)

Hispaania

7 167,47  (8)

 

 

Portugal

1 035,24  (8)

 

 

Muud liikmesriigid

144,80 (7)  (8)

 

 

Liit

8 347,50

 

 

TAC

13 700

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

5 248,01  (9)

 

 

Portugal

447,18 (9)

 

 

Liit

5 695,19

 

 

TAC

15 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 510,64  (11)

 

 

Hispaania

17 690,58  (11)

 

 

Prantsusmaa

4 421,71  (11)

 

 

Ühendkuningriik

195,89 (11)

 

 

Portugal

2 120,3  (11)

 

 

Liit

26 939,13  (10)

 

 

TAC

28 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

847,44

 

 

Prantsusmaa

278,5

 

 

Portugal

593,06

 

 

Liit

1 719

 

 

TAC

24 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

15 158,0

 

 

Prantsusmaa

8 905,37

 

 

Portugal

5 403,73

 

 

Liit

29 467,10

 

 

TAC

85 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

10,36

 

 

Prantsusmaa

454,84

 

 

Portugal

62,80

 

 

Liit

528,00

 

 

TAC

1 985

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

24,31

 

 

Portugal

27,3

 

 

Liit

51,61

 

 

TAC

355

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

452,12

Prantsusmaa

203,99

Liit

656,10

(3)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

100,00

Liit

100,00

(4)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

59,14

Prantsusmaa

58,35

Itaalia

46,06

Küpros

3,78

Malta

5,56

Liit

172,89

(5)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

46,06

Liit

46,06

(6)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:

Horvaatia

415,04

Liit

415,04

(7)  Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8)  Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(9)  Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(10)  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

[1]

Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(11)  Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

TAC

2 659

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

TAC

309

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

TAC

2 200  (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

TAC

150 (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

TAC

2 400  (4)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43°30′ W — 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)

0

Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W — 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B):

720

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30′ W — 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C):

1 680


Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

TAC

42 (5)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

TAC

4 410  (6)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

TAC

28 (7)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 48

(KRI/F48.)

TAC

5 610 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

Kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.):

155 000

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.):

279 000

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.):

279 000

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.):

93 000


Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

TAC

440 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E)

163 000


Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

TAC

2 645 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W):

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E):

192 000


Liik:

Roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

TAC

1 470  (8)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

TAC

300 (9)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

TAC

80 (10)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GRV/F5852.)

TAC

360 (11)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

TAC

120 (12)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

TAC

11 (13)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

TAC

300 (14)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

TAC

300 (15)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

TAC

120 (16)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

TAC

3 (17)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

TAC

120 (18)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

TAC

50 (19)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—

joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′,

—

seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

—

seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°,

—

seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

—

seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning

—

seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(4)  Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2015 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016.

(5)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust.

(6)  Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(7)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

(8)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(16)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(18)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(19)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200 (1)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

TAC

200

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

276

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOPP/F47-D)

TAC

0

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

TAC

0 (4)

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

50

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Kultkala

Pseudopentaceros spp

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

143

 
Ennetuslik TAC

(1)  Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni.

(2)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3)  Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(4)  Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni.

IG LISA

SINIUIM-TUUN — KÕIK PIIRKONNAD

Liik:

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

Kõik püügipiirkonnad

(SBF/F41-81)

Liit

10 (1)

 

 

TAC

14 647

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust.

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

Tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

Tuleb kehtestada (1)

 

 

Madalmaad

Tuleb kehtestada (1)

 

 

Leedu

Tuleb kehtestada (1)

 

 

Poola

Tuleb kehtestada (1)

 

 

Liit

Tuleb kehtestada (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni kolmandat aastakoosolekut veebruaris 2015.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA MERIKEELEVARUDE MAJANDAMISEGA ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId RAJOONIS, ICESi VI ALAPIIRKONNAS NING ICESi IIa JA Vb RAJOONI LIIDU VETES

1.   Reguleerimisala

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. Nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud püügiperioodi jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2.   Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punktis 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3.   Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.   Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.

 Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile käesoleva määruse artiklis 8 osutatud püügiperioodiks on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.

 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5.   Haldamine

5.1.

 Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

 Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6.   Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7.   Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

a)

Kattegat:

Kindlaksmääratud püügivahend

DK

DE

SE

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

0

490

BT1

0

0

0

BT2

0

0

0

GN

115 456

26 534

13 102

GT

22 645

0

22 060

LL

1 100

0

25 339

b)

Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DK

DE

ES

FR

IE

NL

SE

UK

TR1

895

3 385 928

954 390

1 409

1 505 354

157

257 266

172 064

6 185 460

TR2

193 676

2 841 906

357 193

0

6 496 811

10 976

748 027

604 071

5 037 332

TR3

0

2 545 009

257

0

101 316

0

36 617

1 024

8 482

BT1

1 427 574

1 157 265

29 271

0

0

0

999 808

0

1 739 759

BT2

5 401 395

79 212

1 375 400

0

1 202 818

0

28 307 876

0

6 116 437

GN

163 531

2 307 977

224 484

0

342 579

0

438 664

74 925

546 303

GT

0

224 124

467

0

4 338 315

0

0

48 968

14 004

LL

0

56 312

0

245

125 141

0

0

110 468

134 880

c)

ICESi VIIa rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

FR

IE

NL

UK

TR1

0

48 193

33 539

0

339 592

TR2

10 166

744

475 649

0

1 086 399

TR3

0

0

1 422

0

0

BT1

0

0

0

0

0

BT2

843 782

0

514 584

200 000

111 693

GN

0

471

18 255

0

5 970

GT

0

0

0

0

158

LL

0

0

0

0

70 614

d)

ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DE

ES

FR

IE

UK

TR1

0

9 320

186 864

1 057 828

428 820

1 033 273

TR2

0

0

0

34 926

14 371

2 203 071

TR3

0

0

0

0

273

16 027

BT1

0

0

0

0

0

117 544

BT2

0

0

0

0

3 801

4 626

GN

0

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

GT

0

0

0

0

1 953

145

LL

0

0

1 402 142

184 354

4 250

630 040

IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „püügivahendite rühm”— rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii)

nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b)   „kindlaksmääratud püügivahend”— ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)   „piirkond”— ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)   „käesolev püügiperiood”— artiklis 8 osutatud periood;

e)   „eritingimused”— punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.   Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.   Püügiloaga laevad

4.1.

 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.   Päevade maksimaalne arv

5.1.

 Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.

 Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.   Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

 Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)

asjaomase laeva poolt kahel kalendriaastal 2012 või 2013 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)

asjaomase laeva poolt eespool alapunktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.

 Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.

 Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

 Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

 

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

ES

114

FR

109

PT

113

Punkti 6.1 alapunktid a ja b

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

Tähtajatu

7.   Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

 Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

 Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluseI tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.

 Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.   Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

 Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.

 Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.

 Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.

 Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.

 Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.   Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.

 Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.

 Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

 Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10.   Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.   Püügiperioodid

11.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

 Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

12.2.

 Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

 Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

 Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.   Päevade Ülekandmine Eri Liikmesriikide Lipu All Sõitvate Kalalaevade Vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14.   Püügikoormuse Aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.   Andmete Kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16.   Andmete Esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperioodid

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR

=

traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN

=

nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL

=

põhjaõngejadad

(3)

Püügiperiood

4

 

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

R

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahendid

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(9)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

L

Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

(4)

Püügiperioodi kestus

2

L

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahendid

2

L

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR

=

traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN

=

nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL

=

põhjaõngejadad

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

2

L

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

3

L

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

L

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(9)

Ülekantud päevad

4

L

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”

(1)  Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2)  Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3)  Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6)  Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE′I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   Reguleerimisala

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)

sellised laevad püüdsid 2014. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2015 ja 31. jaanuariks 2016 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2015. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad koheselt vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „püügivahendite rühm”— rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii)

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

b)   „kindlaksmääratud püügivahend”— ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)   „piirkond”— ICESi VIIe rajoon;

d)   „käesolev püügiperiood”— ajavahemik 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016.

3.   Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.   Püügiloaga laevad

4.1

 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2

 Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.   Päevade maksimaalne arv

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

BE

164

FR

175

UK

207

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

BE

164

FR

178

UK

164

6.   Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

 Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

 Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

 Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.   Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

 Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

 Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

 Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.

 Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.

 Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.   Lisapäevade Määramine Teadusliku Vaatlemise Tõhustamiseks

8.1.

 Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

 Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

 Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

 Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9.   Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.   Püügiperioodid

10.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

 Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2.

 Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

 Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13.   Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.   Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.   Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperioodid

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT

=

piimtraalid ≥ 80 mm

GN

=

nakkevõrk < 220 m

TN

=

abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Püügiperiood

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

R

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahendid

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

L

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)

Püügiperioodi kestus

2

L

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahendid

2

L

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT

=

piimtraalid ≥ 80 mm

GN

=

nakkevõrk < 220 m

TN

=

abar või takervõrk < 220 mm

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

L

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

L

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)

Ülekantud päevad

4

L

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”

(1)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IID LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamispiirkond

ICESi statistilised ruudud

1

31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6

2

31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8

3

41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0

4

38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0

5

47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5

6

41-43 G0-G3; 44 G1

7

47-51 E7-E9

IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

Image 1

III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU LAEVADE PÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtestatakse hiljem

DK

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

DE

Kehtestatakse hiljem

FR

Kehtestatakse hiljem

IE

Kehtestatakse hiljem

NL

Kehtestatakse hiljem

PL

Kehtestatakse hiljem

SV

Kehtestatakse hiljem

UK

Kehtestatakse hiljem

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

Harilik makrell (1)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W

8 (2)

Ei kohaldata

4

 

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE (3)

8

20 (4)

FR (3)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid

70

Ei kohaldata

22 (4)

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

Õngepüük

10

UK

10

6

Harilik makrell

12

DK

1

12

BE

0

DE

1

FR

1

IE

2

NL

1

SE

1

UK

5

 

Heeringas, põhja pool 61° N

Kehtestatakse hiljem

DK

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

DE

Kehtestatakse hiljem

IE

Kehtestatakse hiljem

FR

Kehtestatakse hiljem

NL

Kehtestatakse hiljem

SE

Kehtestatakse hiljem

UK

Kehtestatakse hiljem

(1)  Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2)  Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.

(3)  Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüügis 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

1.   Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania

60

Prantsusmaa

8

Liit

68

2.   Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania

152

Prantsusmaa

94

Itaalia

30

Küpros

6 (2)

Malta

28 (3)

Liit

310

3.   Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Horvaatia

11

Itaalia

12

Liit

23

4.   Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (4)

 

Küpros (5)

Kreeka (6)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (7)

Seinnooda-laevad

1

1

11

12

17

6

1

Õngepüügilaevad

6 (8)

0

0

30

8

59

28

Söödalaevad

0

0

0

0

8

70

0

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

29

0

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad (9)

0

21

0

0

94

83

0


Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnoodalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngepüügilaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud rannalähedase püügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.   Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

 

Mõrdade arv (10)

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

2

6.   Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvatusettevõtete arv

Tootmisvõimsus tonnides

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

8

12 300


Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 768

(1)  1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2)  Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Küpros otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 5.

(3)  Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Malta otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 7.

(4)  4. jao tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(5)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(6)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne rannapüügilaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannapüügilaevaga.

(7)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(8)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(9)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(10)  Seda arvu võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid

Piirkond

Keeluaeg

Haid (kõik liigid)

Konventsiooni ala

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Notothenia rossii

FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala

FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Merikogerlased

FAO 48.1. Antarktika (1)

FAO 48.2. Antarktika (1)

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Gobionotothen gibberifrons

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Electrona carlsbergi  (1)

FAO 48.3.

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Dissostichus spp.

FAO 48.5. Antarktika

1. detsember 2013 kuni 30. november 2015

Dissostichus spp.

FAO 88.3. Antarktika (1)

FAO 58.5.1. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1)  (2)

FAO 58.4.4. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.6. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.7. Antarktika (1)

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Lepidonotothen squamifrons

FAO 58.4.4 (1)  (2)

1. jaanuar — 31. detsember 2015

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2. Antarktika

1. detsember 2014 kuni 30. november 2015

Dissostichus mawsoni

FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust

1. jaanuar — 31. detsember 2015

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2014–2015

Alapiirkond/rajoon

Piirkond

Hooaeg

SSRUd

Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides)

Kaaspüügi piirnorm (tonnides) (3)

Uurimisüksus (SSRU)

Piirnorm

Railised

Macrourus spp.

Muud liigid

58.4.1.

Kogu rajoon

1. detsember 2014 kuni 30. november 2015

A, B, F

0

724

50

116

100 (jagatuna 20 kaupa, 20 igas väikeses uurimisalas, välja arvatud suletud väikesed uurimisalad) (ABF)

C (4)

252

D (4)

42

E

315

G (4)

68

H (4)

42

58.4.2.

Kogu rajoon

1. detsember 2014 kuni 30. november 2015

A

0

35

50

20

20

B, C, D

0

E (kaasa arvatud 58.4.2_1)

35

58.4.3a.

Kogu rajoon

1. detsember 2014 kuni 30. november 2015

Ei kohaldata

 

32

50

26

20

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsember 2014 kuni 31. august 2015

A, D, E, F, M

0

3 044  (5)

152

430

160

B, C, G

371

A, D, E, F, M

0

A, D, E, F, M

0

A, D, E, F, M

0

H, I, K

2 099

B, C, G

50

B, C, G

40

B, C, G

60

J, L

306

H, I, K

112

H, I, K

320

H, I, K

60

 

 

J, L

50

J, L

70

J, L

40

88.2.

Lõuna pool 65° S

1. detsember 2014 kuni 31. august 2015

A, B, I

0

619

50

99

120

C, D, E, F, G (88.2_1 kuni 88.2_4)

419

A, B, I

0

A, B, I

0

A, B, I

0

H

200

C, D, E, F, G

50

C, D, E, F, G

67

C, D, E, F, G

100

H

50

H

32

H

20

V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU

Piirkond

Uurimisüksus (SSRU)

Piirjoon

48,6

A

Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

 

B

Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 50° S 1° 30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1

A

Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

 

B

Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130 ° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

H

Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2

A

Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

B

Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

C

Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

D

Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

E

Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a

A

Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b

A

Punktist 56° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.

 

B

Punktist 60° S 73° 10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.

 

D

Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

 

E

Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4

A

Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

B

Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

C

Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

D

Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6

A

Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

B

Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

C

Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

D

Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58.7

A

Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

F

Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.

 

G

Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.

 

H

Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

I

Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.

 

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

 

K

Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.

 

L

Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.

 

M

Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

D

Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

E

Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

F

Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

G

Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88.3

A

Punktist 60° S 105 ° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85 ° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada sobiv kastike

48.1

☐

48.2

☐

48.3

☐

48.4

☐

58.4.1

☐

58.4.2

☐


Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

 

☐ Tavaline traalpüük

 

☐ Pidevpüügisüsteem

 

☐ Noodapärasse pumpamine

 

☐ Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Toote liik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (6)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode, palun täpsustada

 

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (7) (m)

 

 

 

Suudme pindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (9) (mm)

Väline (8)

Sisemine (8)

Väline (8)

Sisemine (8)

Väline (8)

Sisemine (8)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1.

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed):

Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Valem (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Tüüp

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

Formula

W= mahuti laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

L= mahuti pikkus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ= mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H= hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (10)

Formula

V= hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (10) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (10) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ= mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (11)

Formula

V= hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (10) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M= protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (10) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ= hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuv

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

Formula

M= hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (11) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F= vee osakaal proovis

Muutuv

Vookaalu massi parandustegur

—

Kogur

Formula

Mtray = tühja koguri mass

Püsiv

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M= koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuv

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N= kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

Formula

Mmeal = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF= jahu teisendustegur

Muutuv

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

Formula

W= noodapära laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

H= noodapära kõrgus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ= mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L= noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Palun täpsustada

 

 

 

 

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (12)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (12)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (12)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (13)

Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (13)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).

Iga nädal (12)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.

Iga loomus (13)

Võtta mõlema voolumeetri näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduse arvestada 1 kg/liiter.

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (13)

Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Jahu teisendamine

Iga kuu (12)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 — 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (12)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

(1)  Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)  Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3)  Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

—

railised: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

—

Macrourus spp.: 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1;

—

muud liigid kokku: 20 tonni SSRU kohta.

(4)  Sisaldab piirnormi 42 tonni, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2014–2015 vähendamise eksperimenti.

(5)  Teadusuuringutega seotud püügi piirmäär 200 tonni on eraldatud teadusuuringuteks alapiirkonna 88.2 SSRUdes A ja B.

(6)  Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.

(7)  Eeldatud töötingimustes.

(8)  Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(9)  Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

(10)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(11)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(12)  Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(13)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1.

 Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

28

47 520

Portugal

5

1 627

Liit

55

110 511

2.

 Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

3.

 Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.

 Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

(1)  See number ei sisalda Mayottes registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte laevastiku arendamise kavale.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

14

Liit

14

VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Fääri saared

Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond

14

14

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Heeringas, IIIa püügipiirkond

4

4

Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (1)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45

(1)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.