18.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 301/1

(1)

Tuginedes 20. juunil 2000 Euroopa Ülemkogul saavutatud konsensusele, et asjakohast teavet tuleks vahetada maksustamise eesmärgil võimalikult laialdaselt, kohaldavad liikmesriigid alates 1. juulist 2005 nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ, (1) mille eesmärk on võimaldada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis maksuresidendist füüsilised isikud, tegelikult maksustada vastavalt viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormidele, kõrvaldades seega siseturuga vastuolus olevad moonutused liikmesriikidevahelises kapitali liikumises.

(2)

Piiriülestest maksupettustest ja maksudest kõrvalehoidumisest tulenevate probleemide ülemaailmne aspekt on suur mureküsimus kogu maailmas ja liidus. Deklareerimata ja maksustamata tulud vähendavad märkimisväärselt riikide maksutulusid. 22. mail 2013 tõstis Euroopa Ülemkogu esile G8, G20 ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kestvaid jõupingutusi ülemaailmse standardi väljatöötamisel.

(3)

Nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (2) nähakse ette teatava teabe kohustuslik automaatne vahetamine liikmesriikide vahel. Direktiiviga nähakse samuti ette selle rakendamise järkjärguline laiendamine uutele tulu- ja kapitalikategooriatele, et võidelda piiriüleste maksupettuste ja piiriülese maksudest kõrvalehoidumise vastu.

(4)

Nõukogu võttis 9. detsembril 2014 vastu direktiivi 2014/107/EL, (3) millega muudeti direktiivi 2011/16/EL, et laiendada kohustuslikku automaatset teabevahetust kõikidele tululiikidele kooskõlas OECD nõukogu poolt 2014. aasta juulis avaldatud ülemaailmse standardiga, ning tagati sidus, järjepidev ja kõikehõlmav üleliiduline lähenemisviis finantskontosid käsitleva teabe automaatsele vahetusele siseturul.

(5)

Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. Siiski on veel jäänud juhtumeid, mille korral kohaldataks ainult direktiivi 2003/48/EÜ. Need juhud tulenevad kahe direktiivi lähenemisviiside väikestest erinevustest ja mitmesugustest konkreetsetest eranditest. Sellistel piiratud juhtudel toob direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamine kaasa teabevahetuse topeltstandardid liidus. Sellisest topeltteabevahetusest tulenev kasu on väiksem kui sellega seotud kulud.

(6)

Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu 21. märtsil 2014 üles tagama, et asjakohane liidu õigus viidaks täielikult vastavusse OECDs välja töötatud uue automaatset teabevahetust käsitleva ülemaailmse standardiga. Lisaks kutsus nõukogu direktiivi 2014/107/EL vastuvõtmise ajal komisjoni üles esitama ettepanekut direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ja viima kõnealuse direktiivi kehtetuks tunnistamine kooskõlla direktiivis 2014/107/EL kindlaks määratud kohaldamiskuupäevaga, võttes asjakohaselt arvesse selles Austria jaoks sätestatud erandit. Seepärast peaks direktiivi 2003/48/EÜ kohaldama Austria suhtes veel ühe täiendava aasta jooksul. Nõukogu seisukohta arvesse võttes oleks vaja direktiiv 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistada, et vältida topeltteabevahetuse kohustust ja hoida kokku nii maksuametite kui ka ettevõtjate kulusid.

(7)

Nõukogu direktiivi 2014/48/EL (4) kohaselt peavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2016 võtma vastu ja avaldama kõnealuse direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid peavad hakkama kõnealuseid sätteid kohaldama alates 1. jaanuarist 2017. Direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamisega ei oleks direktiivi 2014/48/EL enam vaja üle võtta.

(8)

Selleks, et tagada finantskontosid käsitleva teabe automaatse esitamise sujuv jätkumine, peaks direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamine jõustuma direktiivis 2014/107/EL kindlaks määratud meetmete kohaldamiskuupäevaga samal päeval.

(9)

Olenemata direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamisest, tuleks makseagentide, ettevõtjate ja liikmesriikide poolt kuni kehtetuks tunnistamise kuupäevani kogutud teavet töödelda ja edastada nii, nagu algselt kavandatud, ja enne kõnealust kuupäeva tekkinud kohustused tuleks täita.

(10)

Seoses kinnipeetava maksuga, mida kogutakse direktiivis 2003/48/EÜ osutatud üleminekuperioodil, peaksid liikmesriigid tegelike tulusaajate omandatud õiguste kaitseks endiselt jätkama maksukrediidi andmist või tagasimaksete tegemist ning väljastama taotluse korral tõendeid, mis tagaksid, et tegelikelt tulusaajatelt ei nõutaks sisse kinnipeetavat maksu.

(11)

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et struktuurierinevusi arvesse võttes tehti Austriale direktiiviga 2014/107/EL erand, mis võimaldab tal lükata nimetatud direktiivi kohaldamist edasi ühe aasta võrra, kuni 1. jaanuarini 2017. Direktiivi 2014/107/EL vastuvõtmise ajal andis Austria teada, et ta ei kavatse erandit täies mahus kasutada. Selle asemel hakkab Austria piiratud arvu kontode puhul teavet vahetama 2017. aasta septembriks, säilitades erandi ülejäänud juhtudel. Seepärast tuleks lisada erisätted selle tagamiseks, et Austria ning seal asuvad makseagendid ja ettevõtjad jätkavad direktiivi 2003/48/EÜ sätete kohaldamist erandi kehtivuse ajal, välja arvatud nende kontode puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/107/EL.

(12)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, ja ükski käesoleva direktiivi säte ei piira ega kaota neid õigusi.

(13)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki tunnistada direktiiv 2003/48/EÜ kehtetuks ajutiste eranditega, mis on vajalikud omandatud õiguste kaitsmiseks ja direktiiviga 2014/107/EL Austriale lubatud erandi arvesse võtmiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Direktiiv 2003/48/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaseid liikmesriikide ja seal asuvate ettevõtjate kohustusi kohaldatakse kuni 5. oktoobrini 2016 või seni, kuni need kohustused on täidetud;

b)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 8 kohaseid makseagentide kohustusi või artikli 9 kohaseid makseagentide liikmesriikide kohustusi kohaldatakse kuni 5. oktoobrini 2016 või seni, kuni need kohustused on täidetud;

c)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaseid nende liikmesriikide kohustusi, kelle maksuresident on tegelik tulusaaja, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016;

d)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 14 kohaseid nende liikmesriikide kohustusi, kelle maksuresident on tegelik tulusaaja, kohaldatakse seni, kuni need kohustused on täidetud, pidades silmas 2016. aastal ja sellele eelnenud aastatel kogutud kinnipeetavat maksu.

a)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 12 kohased Austria kohustused ja seal asuvate makseagentide ja ettevõtjate makse aluseks olevad kohustused, mida kohaldatakse kuni 30. juunini 2017 või seni, kuni need kohustused on täidetud;

b)

direktiivi 2003/48/EÜ artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohased Austria ja seal asuvate ettevõtjate kohustused, mida kohaldatakse kuni 30. juunini 2017 või seni, kuni need kohustused on täidetud;

c)

kõik Austria kohustused ja seal asuvate makseagentide ja ettevõtjate makse aluseks olevad kohustused, mis tekivad otseselt või kaudselt seoses direktiivi 2003/48/EÜ artiklis 13 osutatud menetlustega ning mida kohaldatakse kuni 30. juunini 2017 või seni, kuni need kohustused on täidetud.