8.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 153 kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega järk-järgult rakendamise miinimumnõudeid, et parandada töötingimusi ning töötajate teavitamist ja konsulteerimist. Selliste direktiividega ei tohiks ette näha ebaproportsionaalseid kulusid ega kehtestada haldus-, finants- ja õiguslike piiranguid viisil, mis pidurdaks jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise mootoriks olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/94/EÜ (4), 2009/38/EÜ (5) ja 2002/14/EÜ (6) ning nõukogu direktiivides 98/59/EÜ (7) ja 2001/23/EÜ (8) kas jäetakse teatavad meremeeste kategooriad kohaldamisalast välja või lubatakse liikmesriikidel need kohaldamisalast välja jätta.

(3)

Komisjon rõhutas oma 21. jaanuari 2009. aasta teatises „Strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani” vajadust luua integreeritud õigusraamistik, et muuta merendussektor konkurentsivõimelisemaks.

(4)

Väljajätmised ja/või nende rakendamise võimalus võivad piirata meremeeste õigusi, nagu õigus headele ja õiglastele töötingimustele ning teavitamisele ja konsulteerimisele, või takistada meremeestel neid õigusi täielikult kasutada. Kui väljajätmised ja/või nende rakendamise võimalus ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud ning kui meremehi ei kohelda võrdselt, tuleks selliseid väljajätmisi võimaldavad sätted välja jätta.

(5)

Praegune õiguslik olukord, mis on osaliselt tingitud meremehe elukutse eripärast, põhjustab eri liikmesriikides sama kategooria töötajate erinevat kohtlemist, olenevalt sellest, kas liikmesriigid kehtivate õigusaktidega lubatud erandeid ja valikulisi väljajätmisi kohaldavad või mitte. Märkimisväärne arv liikmesriike ei ole kõnealuseid valikulisi väljajätmisi kasutanud või on neid kasutanud üksnes vähesel määral.

(6)

Komisjon tõi oma 10. oktoobri 2007. aasta teatises „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” esile, et kõnealune poliitika tugineb selgele arusaamisele, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud ja et merendusstrateegiaid tuleb arendada ühendatult, kui nendega loodetakse saavutada soovitud tulemusi. Samuti rõhutas komisjon liidu kodanike jaoks merendusega seotud töökohtade hulga suurendamise ja kvaliteedi parandamise vajadust ning laeva pardal töötingimuste parandamise olulisust, muu hulgas teadusuuringutesse, haridusse, koolitusse, töötervishoidu ja -ohutusse tehtavate investeeringute kaudu.

(7)

Käesolev direktiiv on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle tööhõivealaste eesmärkidega ning strateegiaga, mille komisjon esitas oma 23. novembri 2010. aasta teatises „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”.

(8)

Meremajandusel on märkimisväärne osakaal liidu majanduse töökohtades ja kogulisandväärtuses.

(9)

Komisjon on vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikele 2 konsulteerinud liidu tasandi tööturu osapooltega, arutades võimalikke liidu tasandi meetmeid selles valdkonnas.

(10)

Merendussektori tööturu osapooled jõudsid oma sotsiaaldialoogi raames ühisele aruaamisele, mis on käesoleva direktiivi jaoks väga oluline. Kõnealuse ühise arusaamisega on leitud hea tasakaal meremeeste töötingimuste parandamise vajaduse ja sektori eripära asjakohase arvessevõtmise vahel.

(11)

Võttes arvesse merendussektori eripära ja selliste töötajate eriomaseid töötingimusi, keda mõjutab käesolevast direktiivist tulenev väljajätmiste kaotamine, tuleb kohandada käesoleva direktiiviga muudetavate direktiivide mõningaid sätteid, et need kajastaksid asjaomase sektori eripära.

(12)

Võttes arvesse viimaste aastate tehnoloogilist arengut, eelkõige kommunikatsioonitehnoloogia alal, tuleks ajakohastada teavitamist ja konsulteerimist käsitlevaid nõudeid ning neid tuleks kohaldada kõige asjakohasemal viisil, sealhulgas kasutades uusi kaugside tehnoloogiaid ning suurendades interneti kättesaadavust ja tagades selle mõistliku kasutamise laeva pardal, et parandada käesoleva direktiivi rakendamist.

(13)

Tuleks tagada, et ei mõjutata käesoleva direktiiviga hõlmatud meremeeste õigusi, mida liikmesriigid on neile andnud siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ, 2002/14/EÜ, 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei tohiks põhjendada üheski liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(14)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöönormide konventsiooni eesmärk on tagada meremeestele inimväärsed töö- ja elutingimused, kehtestades tervishoiu- ja ohutusnõuded, õiglased töötingimused ja erialase väljaõppe, kindlustada laevandusettevõtjatele aus konkurents konventsiooni ülemaailmse kohaldamise kaudu, ning tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused töötajate mõnede, ehkki mitte kõigi õiguste osas sõltumata töötajate kodakondsusest või riigist, mille lipu all laev sõidab. Kõnealuses konventsioonis, nõukogu direktiivis 2009/13/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2009/16/EÜ (10) ja 2013/54/EL (11) sätestatakse meremeeste õigused inimväärsetele töötingimustele paljudes valdkondades, tagatakse meremeeste ühtsed õigused ja kaitse tööl ning toetatakse võrdsete tingimuste loomist, sealhulgas liidu siseselt.

(15)

Liit peaks püüdma parandada töö- ja elutingimusi laeva pardal ning kasutama innovatsiooni potentsiaali, et suurendada merendussektori atraktiivsust liidu meremeeste, sealhulgas noorte meremeeste jaoks.

(16)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – parandada meremeeste töötingimusi ning nende teavitamist ja nendega konsulteerimist – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust headele ja õiglastele töötingimustele ning töötajate õigust olla ettevõttes informeeritud ja konsulteeritud. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(18)

Direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ, 2002/14/EÜ, 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõige 7 jäetakse välja.

2)

Artikli 10 lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on merelaeva meeskonna liige, on õigus osaleda läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu koosolekul või mis tahes muudel artikli 6 lõike 3 kohase kokkuleppe alusel toimuvatel koosolekutel, kui kõnealune liige või asendusliige ei asu koosoleku toimumise ajal merel või asub sellise riigi sadamas, mis ei ole laevandusettevõtja alalise asukoha riik.

Võimaluse korral kavandatakse koosolekute toimumine viisil, mis hõlbustab selliste liikmete või asendusliikmete osalemist, kes on merelaeva meeskonna liikmed.

Juhul kui läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on merelaeva meeskonna liige, ei ole võimalik koosolekul kohal viibida, kaalutakse võimaluse korral uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist.”

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

2)

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Kui kavandatav kollektiivne koondamine puudutab merelaeva meeskonna liikmeid, teatab tööandja sellest selle riigi pädevale asutusele, kelle lipu all merelaev sõidab.”