2.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/6

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus”) on kehtestatud Euroopa Liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük”) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks määramise, selliseks riigiks määratud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse määrata koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne meede. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel. Samuti peab komisjon rakendama teavitatud kolmandate riikide suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise määramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise määramise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegutsemiskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja mõistlikult aega olukorra parandamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik määratakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, turustus- või rannikuriigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(5)

Koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks määramine põhineb ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 koostab nõukogu koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

Lipuriigi ja rannikuriigi kohustuste mõistet on rahvusvahelises kalandusõiguses pidevalt tugevdatud ning täna käsitatakse seda hoolsuskohustusena ehk kohustusena teha kõik võimalik ETR-kalapüügi vältimiseks, mis hõlmab kohustust võtta vajalikud haldus- ja täitemeetmed selle tagamiseks, et riigi lipu all sõitvad laevad, tema kodanikud ega tema vetes tegutsevad kalalaevad ei osale tegevuses, mis on vastuolus kohaldatavate mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise meetmetega, teha rikkumiste korral teiste riikidega koostööd ja pidada nendega nõu uurimiseks ning vajaduse korral selliste karistuste määramiseks, mis on piisavalt karmid, et rikkumisi ära hoida ja võtta rikkujatelt ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu.

(8)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse lipuriigiks oleva kolmanda riigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et komisjonile on teatatud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise kord, mida asjaomase kolmanda riigi kalalaevad peavad täitma.

(9)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse rakendamisega.

(10)

Komoori Liit (edaspidi „Komoorid”) ei ole komisjonile esitanud enda kui lipuriigi teatist vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20.

(11)

4.–8. maini 2014 tegi komisjon Mauritiuse Vabariigi, Komoori Liidu ja Seišelli Vabariigi juures asunud Euroopa Liidu delegatsiooni toel kontrollkäigu Komooridele ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö raames.

(12)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Komooride selliste õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida tema kalalaevad peavad täitma, ning meetmeid, mida Komoorid on võtnud ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks.

(13)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Komooridele 3. juunil 2015. Komisjon tegi kontrollkäigu ajal kindlaks, et Komooride ametiasutused on alates 2011. aasta oktoobrist oluliste tuvastatud puuduste kõrvaldamisel saavutanud vähe või ei ole üldse midagi saavutanud (2).

(14)

Komoorid lõpparuannet ei kommenteerinud.

(15)

Komoorid on India ookeani tuunikomisjoni (IOTC) ja India ookeani edelaosa kalanduskomisjoni (SWIOFC) liige. Komoorid on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS).

(16)

Euroopa Liit ja Komoori Liit on sõlminud kalandusalase partnerluslepingu, mis on praegu jõus (3).

(17)

Selleks et hinnata, kuidas Komoorid täidavad rahvusvahelisi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi, millele on osutatud põhjenduses 15 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning mille on kehtestanud kõnealuses põhjenduses nimetatud piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda. Komooride praegune kalavarude majandamist reguleeriv õigusraamistik seisneb kalanduse ja vesiviljeluse seadustikus, mis on kehtestatud 29. augusti 2007. aasta seadusega nr 07-011/AU, ja hulgas ministrite kokkulepetes.

(18)

Komisjon kasutas ka asjakohaste kalavarude majandamise organisatsioonide avaldatud andmetest saadud teavet ning avalikult kättesaadavat teavet.

(19)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Komooride kohustusi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume.

(20)

Komisjon jõudis avalikult kättesaadava teabe ning komisjoni kogutud ja Komooride ametiasutuste antud teabe põhjal järeldusele, et on olemas tõendid selle kohta, et ajavahemikul 2010–2015 on 20 Komooride laeva tegelenud ETR-kalapüügiga.

(21)

Komisjon on tuvastanud, et ligi 20 Komooride laeva tegutseb väljaspool Komooride majandusvööndit ilma Komooride ametiasutuste loata. See on vastuolus soovitustega, mis on esitatud ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskavaga (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane rahvusvaheline tegevuskava”) (4) punktis 45 ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhendi punktis 8.2.2, mille kohaselt peaksid lipuriigid tagama, et igal nende lipu all sõita võival laeval oleks nende vetest väljaspool kala püüdes kehtiv püügiluba. Lisaks on see vastuolus lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste (5) punktides 29 ja 30 esitatud soovitustega.

(22)

Avalikult kättesaadava teabe põhjal otsustades on lisaks kaks Komooride laeva väidetavalt teinud 2014. aastal Lääne-Aafrika ranniku lähedal ümberlaadimise merel (6). See toimus ilma Komooride ametiasutuste loata. Komooride-poolse kontrolli puudumine on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 49, milles kutsutakse lipuriike tagama, et kõigil nende merel ümberlaadimisega tegelevatel laevadel oleks lipuriigi eelnevalt väljastatud ümberlaadimisluba ja et sellised laevad annavad lipuriigi ametiasutustele aru.

(23)

Lisaks on Komooride ametiasutused tunnistanud, et väljaspool Komooride majandusvööndit ei toimu Komooride laevade suhtes mitte mingisugust seiret, kontrolli ega järelevalvet. Sellised laevad ei teata oma geograafilist asukohta Komooride kalandusseirekeskusele ega edasta Komooride ametiasutustele muud teavet, nagu näiteks püügiandmed või teave lossimiste ja ümberlaadimiste kohta. Seetõttu on Komooride tegevus vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt peab iga riik rakendama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle. Lisaks on see vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 esitatud soovitusega, mille kohaselt peaksid riigid kalapüüki põhjalikult ja tõhusalt kontrollima, ning tegevuskava punktiga 35, mille kohaselt peavad riigid tagama, et nad suudavad enne laeva registreerimist täita oma kohustust kindlaks teha, et laev ei tegele ETR-kalapüügiga. Samuti on see vastuolus lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktidega 31, 32 ja 33, mille kohaselt peavad riigid oma laevade suhtes rakendama kontrolli- ja täitekorra, mis muu hulgas võimaldab avastada kehtivate seaduste, määruste ning rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumisi ning võtta täitemeetmeid. Peale selle on seetõttu tõenäoline, et need laevad tegutsevad ebaseaduslikult ega deklareeri oma püüki.

(24)

Komooride ametiasutuste avalduste põhjal tegi komisjon järelduse, et Komooride lipu all sõitvate laevade nimekiri ei ole konsolideeritud. Kui kalanduse eest vastutaval asutusel ei ole konkreetset teavet väljaspool Komooride majandusvööndit tegutsevate Komooride laevade kohta, on laevade registreerimise eest vastutaval asutusel ainult osalist teavet Komooride registri seisu kohta. Vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 40 ja lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktis 19 esitatud soovitustega ei ole laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahel koostööd ega teabevahetust. Ka seetõttu on Komooride tegevus vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktiga b. Lisaks on Komooride tegevus vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 42 esitatud soovitusega, mille kohaselt peaks iga riik pidama laevaregistrit oma lipu all sõitvate laevade nimede ja andmetega.

(25)

Põhjenduses 24 kirjeldatud Komooride asutuste vahelise koostöö puudumine on vastuolus Komooride ametiasutuste poolt 2011. aasta oktoobris Euroopa Liidule antud lubadusega seada laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahel sisse tihedam koostöö (7).

(26)

Laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahelise koostöö puudumine vähendab Komooride võimalusi oma laevastiku suuruse ja püügivõimsuse jälgimiseks ning võimaldab ebaseaduslikel käitajatel avastamata tegutseda Komooride lipu all.

(27)

Komisjon on tuvastanud, et laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahelise koostöö puudumist raskendab asjaolu, et registreerimisega on seotud maksuvabad eraettevõtted, kes kannavad laevu registrisse ja võivad välja anda ajutisi registreerimistunnistusi.

(28)

Lisaks ei kontrolli registreerimise eest vastutav asutus enne sellise laeva registreerimist, mis kavatseb tegutseda väljaspool Komooride majandusvööndit, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide koostatud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja. See on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 36, mille kohaselt lipuriigid peaksid vältima varem nõudeid rikkunud laevade registreerimist oma lipu alla. See viitab sellele, et usaldusväärne registreerimiskord on alles vaja välja töötada ning et ETR-kalapüügi risk on Komooride laevastiku puhul suur.

(29)

Lisaks tuvastas komisjon 2015. aasta mais Komooridel toimunud kontrollkäigu ajal kogutud teabe põhjal, et kolmel Komooride laeval oli luba tegutseda Komooride vetes, kuid neil ei olnud laevaseiresüsteemi seadet või pardal vaatlejat. See olukord on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigetega 1 ja 2 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 24. Lisaks ei edastanud need laevad Komooride ametiasutustele pardal oleva kala koguseid ettenähtud aja jooksul enne Komooridel lossimist. See on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 55, mille kohaselt peaksid riigid laevadelt enne nende sadamasse lubamist nõudma, et nad teataksid aegsasti oma kavatsusest sadamasse siseneda, oma püügireisi andmed ja pardal oleva kala kogused, et teha kindlaks, kas asjaomane laev on tegelenud ETR-kalapüügiga või seda toetanud. See tähendab, et kõnealustelt laevadelt pärit toodete puhul ei ole võimalik tagada, et need ei ole saadud ETR-kalapüügi tulemusena.

(30)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 4 punktile b uuris komisjon ka meetmeid, mida Komoorid on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(31)

Arvestades põhjendustes 22, 23 ja 25 kirjeldatud olukorda, nõrgendab kala või kalatoodete jälgitavust seire, kontrolli ja järelevalve puudumine, Komooride registri olukord ning laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahelise koostöö puudumine.

(32)

Komooride ametiasutustelt saadud teabe kohaselt on Komooride laevad, millel on luba tegutseda Komooride majandusvööndis, kasutanud logiraamatuid, mida ettevõtjad koostavad Sri Lanka keeltes. Komooride kalandusinspektorid ei oska neid keeli. 2015. aasta mais Komooridel toimunud kontrollkäigu ajal kogutud teabe kohaselt ei ole Komooride ametiasutused oma logiraamatut välja töötanud. Jälgitavust ei saa tagada logiraamatutega, mis on koostatud Komooride kalandusinspektoritele arusaamatus keeles. See olukord vähendab ka läbipaistvust ja on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 24 ning lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktiga 33, mille kohaselt riigid peaksid tagama kalapüügi igakülgse ja tõhusa kontrolli püügi algusest lossimiskoha ja lõppsihtkohani. Lisaks on see vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 71, mille kohaselt peaksid riigid astuma samme oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks, et võimaldada kala ja kalatoodete jälgitavust.

(33)

Nagu põhjenduses 23 kirjeldatud, ei kontrolli Komooride ametiasutused väljaspool Komooride majandusvööndit tegutsevaid Komooride laevu. Nendel laevadel ei ole Komooride ametiasutustele esitamiseks mõeldud logiraamatuid ning nad ei edasta teavet oma püügitegevuse, lossimiste ja ümberlaadimiste kohta Komooride ametiasutustele. See olukord on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 24 ja 35 ja lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktis 33 esitatud soovitustega, kuna selle põhjal on võimalik järeldada, et nendelt laevadelt pärit kala või kalatoodete jälgitavust ei ole võimalik tagada.

(34)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendi (edaspidi „FAO juhend”) punktides 11.2 ja 11.3 on sätestatud, et rahvusvaheline kala- ja kalatoodete kaubandus ei tohiks takistada kalanduse säästvat arengut, see peaks põhinema läbipaistvatel meetmetel ning lihtsatel ja kõikehõlmavatel õigus- ja haldusnormidel ning haldusmenetlustel. Lisaks näeb FAO juhendi punkt 11.1.11 ette, et riigid peavad tagama, et riikidevaheline ja kodumaine kalade ja kalatoodetega kauplemine on kooskõlas nõutavate kaitse- ja majandamismeetmetega, parandades kaubaks mineva kala ja kalatoodete päritolu kindlakstegemist. Lisaks on ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga ette nähtud juhised, milles käsitletakse rahvusvahelisi turuga seotud meetmeid (punktid 65–76), millega toetatakse ETR-kalapüügist saadud kala ja kalatoodetega kauplemise vähendamist või kaotamist.

(35)

Komisjoni kogutud teabe ja Komooride ametiasutuste avalduste põhjal võib otsustada, et kuigi Komooridel arendatakse töötlemisrajatisi, on usaldusväärsed jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemid alles vaja välja töötada. See olukord suurendab riski, et ETR-kalapüügist pärit tooteid töödeldakse ja turustatakse Komooride kaudu.

(36)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele, võib ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 4 punktide a ja b kohaselt väita, et Komoorid ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigi kohustusi, mis on seotud ETR-kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate laevade või tema kodanikega ja ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(37)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Komooridega, et teha kindlaks, kas see riik on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates, tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(38)

Kuigi Komooride kalandusasutused on kontrollkäigu ajal üldiselt olnud koostööaltid, ei vastanud nad täpsustavatele teabenõuetele. Komisjon on tuvastanud, et sellise koostöö puudumist raskendab Komooride registri olukord ning laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahelise koostöö puudumine, nagu kirjeldatud punktis 3.1.

(39)

Nagu põhjenduses 25 kirjeldatud, oleksid Komoorid pidanud oma laevade registreerimise eest vastutavate asutuste ja kalanduse eest vastutavate asutuste vahelise koostöö puudumise probleemi lahendama vastavalt 2011. aasta oktoobris antud lubadusele seada nende vahel sisse tihedam koostöö (8). Nagu punktis 3.1 kirjeldatud, ei ole selle olulise puuduse kõrvaldamisel edusamme tehtud või neid on tehtud vähe ja Komoorid ei ole oma lubadust täitnud.

(40)

Komisjoni 2015. aasta mai kontrollkäigu ajal teatasid Komooride ametiasutused komisjonile, et nad ei saa komisjoniga jagada oma merendusseadustikku, mis ootas jõustamist. Pärast seda ei ole komisjonile teatatud ei seadustiku jõustamisest ega edastatud talle koopiat sellest.

(41)

Lisaks palus komisjon Komooridel esitada nimekiri Komooride kalalaevadest ja kalapüügiga seotud laevadest. Komisjon ei ole sellist nimekirja saanud.

(42)

Üldise hinnangu andmisel sellele, kas Komoorid on täitnud oma kohustusi lipuriigina, analüüsis komisjon ka seda, kas Komoorid teevad ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd teiste riikidega.

(43)

Komisjon on tuvastanud, et kuigi Komoorid teevad koostööd India ookeani äärsete riikidega, ei tee nad seda kaugemate kolmandate riikidega, kelle vetes Komooride laevad tegutsevad. Nagu põhjenduses 24 kirjeldatud, võib sellise koostöö puudumine olla tingitud asjaolust, et Komooride ametiasutustel ei ole asjaomaste laevade kohta peaaegu mitte mingisugust teavet. See olukord, mis rõhutab punktis 3.1 kirjeldatud järeldusi, on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 28 esitatud soovitusega, mille kohaselt peaksid riigid oma tegevust ETR-kalapüügi vastases võitluses kooskõlastama ning omavahel koostööd tegema. Lisaks on see olukord vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 31, mille kohaselt peaksid lipuriigid sõlmima kokkuleppeid teiste riikidega või kehtestama asjakohase korra ja tegema koostööd kohaldatavate riigi, piirkonna või ülemaailmsel tasandil vastuvõetud seaduste ning kaitse- ja majandamismeetmete jõustamiseks.

(44)

Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile b analüüsis komisjon olemasolevaid täitemeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Komooridel.

(45)

Komisjon tuvastas, et Komooride ametiasutused ei ole teatanud ühestki meetmest, mida oleks võetud põhjenduses 23 osutatud laevade suhtes, mis oma tegevuse käigus tegid 2014. aastal Lääne-Aafrika ranniku lähedal ümberlaadimise merel.

(46)

Arvestades põhjendustes 21 ja 23 kirjeldatut ning Komooride avaldusi, tegi komisjon järelduse, et Komooride ametiasutused olid teadlikud, et Komooride lipu all sõitvad laevad tegutsesid vastuolus Komooride õiguse ja nõuetega väljaspool Komooride majandusvööndit ning tegelesid lossimisega Lääne-Aafrikas ja Aasias. Samas on komisjon tuvastanud, et Komooride ametiasutused ei ole nende laevade suhtes täitemeetmeid võtnud.

(47)

Lisaks tuvastas komisjon oma 2015. aasta mai kontrollkäigu ajal, et enamik Komooride laevu ei edasta Komooride ametiasutustele laevaseiresüsteemi andmeid. See olukord tõstab esile Komooride ametiasutuste suutmatuse jälgida Komooride laevade tegevust ning õõnestab nende suutlikkust tagada tõhusalt asjaomaste merealade suhtes kohaldatavate eeskirjade täitmist. See koos oma asutuste vahelise koostöö puudumisega ja kolmandate riikidega koostöö puudumisega loob ideaalse keskkonna ETR-kalapüügi arenguks.

(48)

Põhjendustes 45–47 kirjeldatud olukord on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94. Lisaks on see vastuolus soovitusega, et riigid peaksid ETR-kalapüügi suhtes võtma täitemeetmeid ja määrama sellise kalapüügi eest piisavalt karme karistusi, et tulemuslikult vältida ja ära hoida ETR-kalapüüki ja see lõpetada ning võtta ära sellisest kalapüügist saadud kasu, nagu on kirjeldatud FAO juhendi punktis 8.2.7, ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 21 ning lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 31–33, 35 ja 38.

(49)

Mis puudutab Komooride kalandust reguleerivat õigusraamistikku, siis tunnistasid Komooride ametiasutused 2015. aasta mais toimunud komisjoni kontrollkäigu ajal, et kalanduse ja vesiviljeluse seadustiku jaoks on vaja välja töötada täiendavad rakendusaktid, et tagada kooskõla teiste siseriiklike õigusaktidega ning rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil kohaldatavate eeskirjadega.

(50)

Lisaks ei hõlma Komooride kalanduse ja vesiviljeluse seadustikus sätestatud kalalaevade mõiste laevu, mis tegelevad kalapüügiga seotud tegevusega. Kuigi Komooride õigusaktid hõlmavad rahvusvahelises õiguses määratletud raskeid rikkumisi, ei ole neis sõnaselgelt määratletud ETR-kalapüügi mõiste ega ette nähtud täitemeetmeid ja karistusi ETR-kalapüügiga tegelevatele või seda toetavatele kodanikele, nagu on sätestatud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 18. Karistussüsteemi puhul tuleb märkida, et tööstusliku kalapüügi eest ette nähtud trahvid põhinevad püügilitsentside väärtusel. Samas hõlmavad Komooride õiguses määratletud püügilitsentsid ainult tuuniliike. Seega, kui tööstuslikud kalalaevad püüavad põhjalähedasi ja pelaagilisi kalu, ei ole selle eest karistusi ette nähtud, kuna vastavate litsentside eest võetavad tasud puuduvad. See olukord vähendab Komooride karistussüsteemi hoiatavust.

(51)

Lisaks ei ole Komooridel riiklikku inspektsioonikava, mis näeks ette sidusad põhimõtted Komooride laevade tegevuse kontrollimise kohta. Arvestades Komooride laevastiku suurust ja arenguväljavaateid, (9) ei ole Komooridel piisavalt vaatlejaid.

(52)

Komooride inimarenguindeks on madal ja ÜRO inimarengu indeksi põhjal oli ta 2013. aastal (10) 187 riigi seas 159. kohal. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1905/2006 (11) II lisas on Komoorid liigitatud vähim arenenud riikide hulka vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee (DAC) ametliku arenguabi saajate nimekirjale seisuga 1. jaanuar 2015 (12).

(53)

Vaatamata põhjenduses 52 esitatud analüüsile märgitakse ka, et komisjoni 2015. aasta mai kontrollkäigult saadud teabe põhjal ei saa väita, et Komooride ametiasutustel puuduvad rahalised vahendid. Pigem puudub Komooridel vajalik halduskeskkond, millega tagada oma kohustuste tõhus ja tulemuslik täitmine lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigina.

(54)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Komooride avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 väita, et Komoorid ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses koostöö ja nõuete täitmise tagamisega.

(55)

Komoorid ratifitseerisid ÜRO mereõiguse konventsiooni 1994. aastal ning on IOTC ja SWIOFC lepinguosalised.

(56)

Komisjon analüüsis artikli 31 lõike 6 punkti b kohaselt kogu teavet seoses Komooride staatusega IOTC ja SWIOFC lepinguosalisena.

(57)

23. märtsil 2015 esitatud IOTC vastavusaruandest (13) Komooride kohta saadud teabe kohaselt tuvastati 2014. aastal mitu korduvat vastavusprobleemi. Konkreetsemalt ei ole Komoorid teatanud andmeid haide nominaalsaagi kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 05/05; nad ei ole teatanud andmeid haisaagi ja haide püügikoormuse kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 05/05; nad ei ole teatanud andmeid haide suuruse sageduse kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 05/05; nad ei ole teatanud oma majandusvööndis tegutsevate seinnoodalaevade saagi ja püügikoormuse kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 10/02, ja nad ei ole rakendanud vaatlejate kava väikesemahulise püügiga tegelevatel laevadel, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 11/04.

(58)

Peale korduvate tuvastati ka muid vastavusprobleeme. Komoorid ei ole teatanud andmeid rannikuäärsete püügipiirkondade nominaalsaagi kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 10/02; nad ei ole teatanud andmeid rannikuäärsete püügipiirkondade saagi ja püügikoormuse kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 10/02, ja nad ei ole teatanud suuruse sageduse andmeid rannikuäärsete püügipiirkondade kohta, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 10/02.

(59)

Asjaolu, et Komooridel on probleeme IOTC eeskirjade täitmisega, näitab, et Komoorid ei täida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 94 tulenevaid lipuriigi kohustusi. Lisaks näitab see, et Komoorid ei järgi lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 31–33, 35 ja 38 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 esitatud soovitusi.

(60)

Peale IOTC ja SWIOFC ei ole Komoorid ühegi teise piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni lepinguosaline. Arvestades Komooride laevastiku struktuuri, mis ei tegutse ainult India ookeani piirkonnas, takistab see järeldus Komooridel täita ÜRO mereõiguse konventsiooni, eelkõige selle artiklitest 117 ja 118 tulenevaid kohustusi.

(61)

Lisaks ei ole Komoorid peale ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud teisi rahvusvahelisi kalamajandust käsitlevaid õigusakte. Arvestades piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude tähtsust Komooride jaoks, takistab see järeldus Komooridel täita neile ÜRO mereõiguse konventsioonist, eelkõige selle artiklitest 63 ja 64 tulenevaid lipu-, ranniku-, sadama- ja turustusriigi kohustusi.

(62)

Lisaks, kuigi Komooridel ehitatakse konkreetselt kalalaevadele mõeldud sadamaid, ei ole Komoorid ratifitseerinud FAO 2009. aasta sadamariigi meetmete lepingut.

(63)

Komooride tulemused rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisel ei ole kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 11 esitatud soovitustega, mille kohaselt peaksid riigid eelkõige ratifitseerima ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (UNFSA) ning FAO meetmete järgimise kokkuleppe, need heaks kiitma või nendega ühinema. Need tulemused ei ole ka kooskõlas punktiga 14, mille kohaselt peaksid riigid täielikult ja tõhusalt rakendama juhendi ja sellega seotud rahvusvahelised tegevuskavad.

(64)

Vastupidiselt ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 25–27 esitatud soovitustele ei ole Komoorid töötanud välja ETR-kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(65)

Nagu põhjenduses 27 märgitud, selgus komisjoni kontrollkäigu ajal, et Komooride registri juhtimine on osaliselt delegeeritud ühele eraettevõttele, mis asub väljaspool Komoore. Komisjoni kogutud teabe ja Komooride avalduste põhjal oli võimalik tuvastada, et Komoorid ei taga, et nende lipu all sõitvatel laevadel on nendega tegelik seos. See on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 91, mille kohaselt peab lipuriigi ja selle laevade vahel olema tegelik seos.

(66)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Komooride avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 väita, et Komoorid ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(67)

Nagu eespool märgitud, on Komooride inimarenguindeks madal ja ÜRO inimarengu indeksi põhjal oli ta 2013. aastal 187 riigi seas 159. kohal (14). Lisaks on eespool märgitud, et määruses (EÜ) nr 1905/2006 on Komoorid liigitatud vähim arenenud riikide hulka vastavalt OECD arenguabi komitee (DAC) ametliku arenguabi saajate nimekirjale seisuga 1. jaanuar 2015 (15).

(68)

Ehkki suutlikkuse eripiirangud võivad seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas üldiselt olemas olla, ei saa Komooride arengutasemest tulenevad eripiirangud õigustada eespool kirjeldatud puudusi. See puudutab eelkõige Komooride registri olukorda ja kontrolli puudumist eelkõige seetõttu, et osa Komooride laevastikust ei kasuta laevaseiresüsteemi, samal ajal kui Komooridel on olemas toimiv kalandusseirekeskus ja suutlikkus jälgida nende majandusvööndis toimuvat tegevust.

(69)

Tundub, et kirjeldatud puudused tulenevad pigem sellest, et Komooridel puudub asjakohane halduskeskkond, millega tagada Komooride kui lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigi kohustuste tõhus ja tulemuslik täitmine. Seda olukorda raskendab Komooride laevastiku tasakaalustamata suurus ja tegevuspiirkond.

(70)

Lisaks on asjakohane märkida, et Euroopa Liit ja Komoori Liit on sõlminud kalandusalase partnerluslepingu (16). Selle praegu kehtiv protokoll (17) hõlmab valdkondlikku rahalist abi Komooridele makstavas rahalises toetuses. Valdkondliku abi eesmärk on edendada kalanduse säästvat arendamist, tugevdades kalanduse säästvale arengule, majandamisele, seirele, kontrollile ja järelevalvele keskendudes haldus- ja teadussuutlikkust. See peaks aitama Komooridel täita kohustusi, mis talle kui lipu-, ranniku-, sadama- ja turustusriigile tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ja võidelda ETR-kalapüügi vastu.

(71)

Lisaks saavad Komoorid toetust piirkondlikest algatustest, nagu näiteks projekt SmartFish, mida rahastab Euroopa Liit ja rakendab India Ookeani Komisjon (IOC) ning mille eesmärk on muu hulgas võidelda ETR-kalapüügi vastu ressursside jagamise, teabevahetuse, koolituse ning toimivate seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemide väljaarendamise teel.

(72)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Komooride avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 väita, et riigi arengutase võib piirata Komooride kalamajanduse olukorda ja üldist tulemuslikkust. Arvestades aga Komooridel tuvastatud puuduste laadi, ei saa ainult Komooride arengutase õigustada ega muul viisil põhjendada Komooride kui lipu-, sadama, ranniku- või turustusriigi üldist kalandusalast tulemuslikkust ja tema ebapiisavat tegevust ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(73)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Komooride suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealust riiki kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust määramisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(74)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 32 lõikele 1 peaks komisjon teavitama Komoore sellest, et nad võidakse määrata koostööd mittetegevaks riigiks. Samuti peaks komisjon rakendama Komooride suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(75)

Komooride teavitamine võimalikust määramisest koostööd mittetegevaks riigiks ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid koostööd mittetegevate riikide kindlaksmääramiseks ja nende nimekirja koostamiseks,