30.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 370/31

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine, kehtestades lossimiskohustuse püütavatele liikidele, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil on otsene huvi kalavarude majandamiseks edelapiirkonna vetes. Kõnealused liikmesriigid on esitanud komisjonile pärast konsulteerimist pelaagiliste liikide nõuandekomisjoni, kaugpüügi nõuandekomisjoni ja edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga ühise soovituse, mis sisaldab konkreetseid meetmeid. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused. Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)

Seoses edelapiirkonna vetega tuleks vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile a kohaldada lossimiskohustust hiljemalt 1. jaanuarist 2015 kõigile laevadele, mis tegelevad väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püügiga kõnealuses piirkonnas ja seoses selliste liikidega, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(5)

Ühise soovituse kohaselt peaks tagasiheitekava hõlmama teatavat väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püüki, nimelt stauriidide, makrelli, kilu, anšoovise, pikkuim-tuuni ja põhjaputassuu püüki ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 alates 1. jaanuarist 2015.

(6)

Ühine soovitus sisaldab ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 seinnoodaga püütud anšoovise, stauriidide ja makrelli puhul erandit lossimiskohustusest. See erand põhineb teaduslikel tõenditel kõrge ellujäämuse kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktiga b. Ühises soovituses on esitatud teaduslikud tõendid kõrge ellujäämuse kohta ja selles viidatakse konkreetsele teaduslikule uuringule kalade ellujäämuse kohta seinnoodast pääsemisel Euroopa lõunapiirkonna vetes. Uuringu käigus leiti, et ellujäämise määr sõltub kalade võrku kogumise ajast ja tihedusest, mis on sellisel püügil tavaliselt piiratud. STECF vaatas kõnealuse teabe läbi (täiskogu teisel istungil 2014. aastal). STECF jõudis järeldusele, et kui eeldada, et ellujäämusuuringu tulemused on ellujäämismäära seisukohalt esinduslikud kutselise püügitegevuse puhul, siis võrgust vette tagasi sattunud ja ellujäänud kalade osakaal oleks tõenäoliselt suurem kui 50 %. Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (2) artikli 19b lõike 2 kohaselt on keelatud makrelli ja heeringat püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus. See ellujäämuse erand ei mõjuta kehtivat keeldu, kuna kalade vabastamine toimub püügi selles etapis, kus kalade ellujäämise määr pärast vabastamist on kõrge. Seepärast tuleks selline erand lisada käesolevasse määrusesse.

(7)

Ühine soovitus sisaldab ka nelja vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi ja järeldas, et ühine soovitus sisaldab põhjendatud argumente seoses juhupüügi käitlemisega kaasnevate kulude suurenemisega ja mõnel juhul toetas neid argumente kvalitatiivne hinnang kulude kohta. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 kohaselt lubatud tasemeid.

(8)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga püütud põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist) ja kõnealuse liigi töötlemisel pardal surimiks, on põhjendatud raskustega selektiivsuse parandamisel ja juhupüügi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. STECF järeldas, et erand on piisavalt põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas kaksiktraalnoodaga püütud pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist), on põhjendatud juhupüügi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. Need on kulud, mis on seotud ladustamise ja käitlemisega merel ja maismaal. STECF mainis oma hinnangus ohtu seoses valikulise püügiga. Selline erand ei piira siiski määruse (EÜ) 850/98 artikli 19a kohaldamist. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(10)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas pelaagilise traalnoodaga püütud anšoovise (Engraulis encrasicolus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % aastasest kogusaagist), on põhjendatud raskustega selektiivsuse parandamisel. STECF järeldab, et erand on hästi põhjendatud makrelli ja hariliku stauriidi puhul ja märgib osalist ohtu seoses anšoovise valikulise püügiga. Selline erand ei piira siiski määruse (EÜ) 850/98 artikli 19a kohaldamist. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(11)

Viimane vähese tähtsusega erand kehtestatakse seinnoodapüügi suhtes ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 seoses järgmiste liikide sihtpüügiga: 2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % hariliku stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) aastasest kogusaagist ning 2015. ja 2016. aastal kuni 2 % ning 2017. aastal 1 % anšoovise (Engraulis encrasicolus) aastasest kogusaagist. STECF jõudis järeldusele, et seda erandit toetavad põhjendatud argumendid, mis tõendavad, et selle püügiliigi puhul on raskusi selektiivsuse parandamisel. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Ühises soovituses on esitatud ka kalavarude kaitseks referentsalammõõt 9 cm anšoovise puhul kahes püügipiirkonnas, et tagada kõnealuse liigi noorkalade kaitse. STECF hindas kõnealust meedet ja jõudis järeldusele, et see ei kahjusta noori anšooviseid, et tänu sellele suureneks inimtoiduks müüdavate kalade kogus kalastussuremust suurendamata ning sellest võib olla kasu kontrolli- ja jõustamistegevuses. Seega peaks anšoovise referentsalammõõt asjaomastes püügipiirkondades olema 9 cm.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooajaga ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud tähtaega. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 6 kohaselt tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

a)

2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastasest kogusaagist, mis on püütud tööstusliku pelaagilise traalnoodaga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi VIII alapiirkonnas ja kõnealuse liigi töötlemisel pardal surimiks;

b)

2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastasest kogusaagist, mis on püütud kaksiktraalnoodaga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi VIII alapiirkonnas;

c)

2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud pelaagilise traalnoodaga ICESi VIII alapiirkonnas;

d)

2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % hariliku stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) aastasest kogusaagist, mis on püütud seinnoodaga kõnealuste liikide sihtpüügil ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0; ning 2015. ja 2016. aastal kuni 2 % ning 2017. aastal 1 % anšoovise (Engraulis encrasicolus) aastasest kogusaagist.