19.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 365/97

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1358/2014,

18. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu, vesiviljeluse kasvatustavade, mahepõllumajandusliku vesiviljeluse loomasööda ja mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasutada lubatud toodete ja ainetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3, artikli 15 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on kehtestatud merevetikate ja vesiviljelusloomade mahepõllumajandusliku tootmise põhinõuded. Üksikasjalikud eeskirjad nende nõuete rakendamiseks on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (2).

(2)

Ajavahemikus 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta aprillini taotlesid teatavad liikmesriigid mahepõllumajanduslikus vesiviljelustootmises kasutada lubatud tooteid, aineid, loomasööda allikaid ja tehnoloogiat käsitlevate eeskirjade läbivaatamist. Neid taotlusi on hinnanud komisjoni otsusega 2009/427/EÜ (3) loodud mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm”). Võttes arvesse eksperdirühma arvamust, on komisjon teinud kindlaks vajaduse olemasolevaid merevetikate ja vesiviljelusloomade mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rakendamise eeskirju ajakohastada ja integreerida.

(3)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel võib ettevõttesse eritingimustel tuua loomi, mida ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, kui mahepõllumajanduslikust sugukarjast või mahepõllumajanduslikest ettevõtetest pärit noorloomi pole saada. Määruses (EÜ) nr 889/2008 on sätestatud konkreetsed piirangud seoses loodusest püütud vesiviljelusloomadega, sealhulgas vesiviljelusloomade noorvormide püüdmisega. Mõned traditsioonilised ekstensiivse kalakasvatuse tavad, mida viljeletakse märgaladel, nagu riimveetiikides, loodete aladel ja põhiveekogust tammide ja kallastega eraldatud rannikulaguunides, on eksisteerinud sajandeid ning on väärtuslikud kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kohalike kogukondade majanduse seisukohast. Teatud tingimustel ei mõjuta need tavad asjaomaste liikide kalavarude seisukorda.

(4)

Seega loetakse nende traditsiooniliste vesiviljelustavade puhul maimude püüdmist loodusest edasikasvatamise otstarbel mahepõllumajandusliku vesiviljeluse eesmärkide, kriteeriumite ja põhimõtetega kokkusobivaks, tingimusel, et rakendatakse kõnealuste kalavarude haldamise eest vastutava asjaomase asutuse poolt heaks kiidetud haldusmeetmeid, et tagada kõnealuste liikide säästev kasutamine, ümberasustamine on nende meetmetega vastavuses ja kalu söödetakse üksnes looduslikus keskkonnas esineva söödaga.

(5)

Eksperdirühm on väljendanud muret, et mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lubatud loomasööda allikad ja lisandid ei vasta piisaval määral lihatoiduliste kalaliikide toitumisvajadustele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti d alapunktile i tuleb loomi sööta söödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Seetõttu tuleks lubada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lihatoidulistele loomadele mõeldud loomasööda allikana terve kala kasutamist. Siiski ei tohiks see kaasa tuua täiendavat survet ohustatud või ülepüütud kalavarudele. Sel põhjusel tuleks mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lihatoiduliste loomade sööda tootmiseks kasutada ainult kolmanda osapoole poolt jätkusuutlikuks tunnistatud kalandustooteid. Tarbijate veenmiseks kogu mahepõllumajandusliku vesiviljelustoote jätkusuutlikkuses on selles kontekstis oluline kasutatava jätkusuutlikkuse kava usaldusväärsus. Seega peaksid pädevad asutused määratlema sertifitseerimissüsteemid, mis nende arvates, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (4) sätestatud säästva kalapüügi põhimõtteid, on piisavad selleks, et tõendada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses loomasöödana kasutatavate kalandustoodete jätkusuutlikkust. Selliste sertifitseerimissüsteemide sobivuse hindamisel võib viitena kasutada 2009. aasta ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni suuniseid merest püütud kalade ja kaladest valmistatud toodete ökomärgistamise kohta (5).

(6)

Eksperdirühm rõhutas ka vajadust anda lõhelastele piisavalt suure histidiinisisaldusega toitu, et tagada selle liigi tervise ja heaolu kõrge tase. Võttes arvesse merelise tooraine histidiinisisalduse märkimisväärseid erinevusi sõltuvalt liikidest ja aastaajast, samuti tootmise, töötlemise ja ladustamise tingimustest, tuleks lubada kasutada kääritamise abil saadud histidiini, et tagada lõhelaste toitumisvajaduste rahuldamine.

(7)

Praegu lubatud maksimaalne kalajahu kogus krevetisöödas ei ole krevettide toitumisvajaduste rahuldamiseks piisav ning seetõttu tuleks seda suurendada. Kvantitatiivsete toitumisvajaduste rahuldamiseks tuleks vastavalt eksperdirühma aruande soovitustele vajaduse korral lubada loomasöödale ka kolesterooli lisamist. Selleks tuleks kasutada võimaluse korral mahepõllumajanduslikku kolesterooli. Kui mahepõllumajanduslikku kolesterooli ei ole saada, võib kasutada ka villast, karpidest või muudest allikatest saadud kolesterooli.

(8)

Artikli 25k lõikes 2 sätestatud erand aegub 31. detsembril 2014, seega tuleks see lõige välja jätta.

(9)

Selleks, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punktile a seoses mahepõllumajanduslikust sugukarjast ja mahepõllumajanduslikest ettevõtetest pärit noorloomade kasvatamisega, peetakse kooskõlas eksperdirühma aruandega vajalikuks kehtestada konkreetsed eeskirjad planktoni kasutamise kohta mahepõllumajanduslike noorloomade söötmiseks. Plankton on vajalik noorvormide kasvatamiseks ja seda ei toodeta vastavalt mahepõllumajanduse eeskirjadele.

(10)

Samuti soovitas eksperdirühm ajakohastada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lubatud puhastus- ja desinfitseerimisainete nimekirja, eelkõige seoses võimalusega kasutada mõnda juba nimekirjas olevat ainet ka loomade olemasolu korral. Määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisa tuleks vastavalt muuta.

(11)

Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa reguleerimisala, nagu see on määratletud artikli 25f lõikes 2, tuleks selgemalt määratleda, eelkõige seoses loomakasvatustavadega.

(12)

Arktika paalia suurimat lubatud asustustihedust tuleks selle liigi heaolu parandamiseks suurendada. Samuti tuleks määrata kindlaks jõevähi maksimaalne asustustihedus. Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa tuleks vastavalt muuta.

(13)

Määrust (EÜ) nr 889/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 889/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 25e lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Looduslike vesiviljelusloomade noorvorme kogutakse edasikasvatuse otstarbel vaid järgmistel juhtudel:

a)

kala- või koorikloomavastsete ning noorkalade või noorte koorikloomade loomulik sissevool tiikide, hoidlate ja muude kasvatusrajatiste täitmise ajal;

b)

Euroopa klaasangerjas, tingimusel et asjaomase asukoha puhul kasutatakse angerjate majandamise heakskiidetud kava ning et angerjate kunstliku paljundamise küsimus on veel lahendamata;

c)

looduslike maimude, välja arvatud euroopa angerja maimud, kogumine edasikasvatamiseks tavapärases ekstensiivses vesiviljeluses märgaladel, näiteks riimveetiikides, loodete aladel ning tammide ja kallastega eraldatud rannikulaguunides, tingimusel, et:

i)

ümberasustamine on kooskõlas kõnealuste kalavarude haldamise eest vastutavate asutuste poolt heaks kiidetud haldusmeetmetega, et tagada asjaomaste liikide jätkusuutlik kasutamine, ja

ii)

kalu söödetakse üksnes looduses leiduva söödaga.”

2)

Artikli 25f lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikide või nende rühmade asustustihedus ja kasvatustavad on sätestatud XIIIa lisas. Selle hindamisel, milline on asustustihedus ja kasvatustavade mõju kasvatatavate kalade heaolule, jälgitakse kalade seisundit (nt uimede kahjustused, muud vigastused, kasvukiirus, käitumine ja üldine tervislik seisund) ning veekvaliteeti.”

3)

Artikli 25k lõikele 1 lisatakse punkt e:

„e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (6) sätestatud põhimõtetega kooskõlas pädeva asutuse poolt tunnustatud kava kohaselt jätkusuutlikuks tunnistatud püügipiirkondadest püütud tervest kalast valmistatud söödatooted.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).”"

4)

Artikli 25k lõige 2 jäetakse välja.

5)

Artiklile 25k lisatakse järgmine lõige:

„5.   Lõhelaste söödaratsioonis võib kasutada kääritamise teel saadud histidiini, kui lõikes 1 loetletud allikatest ei saada piisavalt suurt histidiinikogust kõnealuste kalade toitumisvajaduste rahuldamiseks, ning et vältida katarakti tekkimist.”

6)

Artikli 25l lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui looduslikke söödavarusid lõike 2 kohaselt täiendatakse, siis:

a)

võib XIIIa lisa 9. jaos viidatud pangasiuse (Pangasius spp.) söödakogus kuni 10 % ulatuses sisaldada säästvast kalandusest pärinevat kalajahu või -õli;

b)

XIIIa lisa 7. jaos viidatud krevettide söödakogus võib sisaldada kuni 25 % ulatuses säästvast kalandusest pärit kalajahu ja kuni 10 % säästvast kalandusest pärit kalaõli. Krevettide koguseliste toitumisvajaduste rahuldamiseks võib nende söödale lisada mahepõllumajanduslikku kolesterooli; kui mahepõllumajanduslikku kolesterooli ei ole saada, võib kasutada ka villast, karpidest või muudest allikatest saadud mittemahepõllumajanduslikku kolesterooli.”

7)

Lisatakse järgmine artikkel 25la:

„Artikkel 25la

Teatavate mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide sööta käsitlevad erieeskirjad

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade vastsete kasvatamisel võib söödana kasutada tavalist füto- ja zooplanktonit.”

8)

Artikli 25s lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Ektoparasiitide bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse eelkõige puhtamat kala ja magevett, merevett ning naatriumkloriidi lahuseid.”

9)

VII ja XIIIa lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(3)  Komisjoni otsus 2009/427/EÜ, 3. juuni 2009, millega luuakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (ELT L 139, 5.6.2009, lk 29).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)  ISBN 978-92-5-006405-5.

LISA

1.

Määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

2.   Vahendid, mida vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisel kasutatakse artikli 6e lõikes 2, artikli 25s lõikes 2 ja artiklis 29a osutatud puhastamisel ja desinfitseerimisel.

2.1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikes 1 viidatud asjaomaste liidu ja siseriiklike sätetega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012, (1) võivad vesiviljelusloomade puudumisel seadmete ja rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad tooted sisaldada järgmisi toimeaineid:

—

osoon,

—

naatriumhüpoklorit,

—

kaltsiumhüpoklorit,

—

kaltsiumhüdroksiid,

—

kaltsiumoksiid,

—

naatriumhüdroksiid,

—

alkohol,

—

vasksulfaat ainult kuni 31. detsembrini 2015,

—

kaaliumpermanganaat,

—

looduslikust kameeliaseemnest saadud teepõõsaseemnekook (inglise k tea seed cake, kasutatakse üksnes krevetitootmisel),

—

hüpokloorishapet tootvad kaaliumperoksomonosulfaadi ja naatriumkloriidi segud.

2.2.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikes 1 viidatud asjaomaste liidu ja siseriiklike sätetega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 ja direktiiviga 2001/82/EÜ (2) võivad vesiviljelusloomade puudumisel seadmete ja rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad tooted sisaldada järgmisi toimeaineid:

—

lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) pH taseme reguleerimiseks,

—

dolomiit pH taseme korrigeerimiseks (kasutatakse üksnes krevetitootmisel),

—

naatriumkloriid,

—

vesinikperoksiid,

—

naatriumperkarbonaat,

—

orgaanilised happed (äädikhape, piimhape, sidrunhape),

—

humiinhape,

—

peroksüäädikhapped,

—

peräädikhape ja peroksüoktaanhape,

—

jodofoorid (ainult munade olemasolu korral).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1)."

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).”"

2.

Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa muudetakse järgmiselt.

a)

1. jao tabeli real „Suurim asustustihedus” asendatakse tekst „Arktika paalia: 20 kg/m3” tekstiga „Arktika paalia: 25 kg/m3”.

b)

7. jao järel lisatakse järgmine jagu:

„7a jagu

Mahepõllumajanduslik vähitootmine:

Asjaomased liigid: Astacus astacus, Pacifastacus leniusculus.

Suurim asustustihedus

Väikeste vähkide puhul (< 20 mm): 100 isendit m2 kohta. Keskmise suurusega vähkide puhul (20–50 mm): 30 isendit m2 kohta. Täiskasvanud vähkide puhul (> 50 mm): 10 isendit m2 kohta, eeldusel, et on piisavalt sobivaid peidupaiku.”