17.12.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1321/2014,
26 november 2014,
õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5 ja artikli 6 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (2) on mitu korda oluliselt muudetud (3). Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 216/2008 kehtestatakse ühised olulised nõuded tsiviillennundusohutuse ja keskkonnakaitse ühtse kõrge taseme tagamiseks; selles nõutakse, et komisjon võtaks ühetaolise kohaldamise tagamiseks vastu vajalikud rakenduseeskirjad; määrusega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”), mis peab aitama komisjonil kõnealuseid rakenduseeskirju välja töötada. |
(3) |
Tuleb sätestada ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, et tagada määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisalasse kuuluvate lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuv lennukõlblikkus. |
(4) |
Toodete, osade ja seadmete hooldamisega seotud organisatsioonid ja isikud peaksid vastama teatavatele tehnilistele nõuetele, näitamaks, et neil on võimed ja vahendid oma kohustuste täitmiseks ja nendega seotud õiguste teostamiseks; komisjon peab sätestama meetmed, et täpsustada asjaomaste vastavust tõendavate sertifikaatide väljaandmise, hoidmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi. |
(5) |
Vajadus tagada lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate ühiste tehniliste nõuete ühtne kohaldamine tingib vajaduse, et pädevad asutused järgiksid nende nõuete täitmise hindamisel ühiseid protseduure; amet peaks nõutava ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks töötama välja sertifitseerimistingimused. |
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 69 on vaja tunnustada enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist välja antud sertifikaatide jätkuvat kehtivust. |
(7) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklit 5, milles käsitletakse lennukõlblikkust, laiendati nii, et tüübisertifitseerimise rakenduseeskirjad sisaldavad ka käitussobivuse hindamise elemente. |
(8) |
Euroopa Lennundusohutusamet pidas vajalikuks muuta komisjoni määrust (EL) nr 748/2012, (4) et amet saaks tüübisertifitseerimise käigus kinnitada käitussobivuse andmed. |
(9) |
Käitussobivuse andmed peaksid hõlmama hooldustöödeks volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse kohustuslikke elemente. Need elemendid tuleks võtta tüübikoolituskursuste väljatöötamise aluseks. |
(10) |
Volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse kursuste väljatöötamise nõudeid tuleks muuta nii, et need sisaldaksid viiteid käitussobivuse andmetele. |
(11) |
Amet valmistas ette eelnõu käitussobivuse andmete kontseptsiooni käsitlevate rakenduseeskirjade kohta ja esitas selle komisjonile määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõike 1 kohase arvamusena (5). |
(12) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 alusel loodud Euroopa Lennundusohutusameti komitee (6) arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused selliste õhusõidukite, sealhulgas nendele paigaldamiseks ette nähtud komponentide, jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, mis on:
a) |
registreeritud liikmesriigis või |
b) |
registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle liikmesriik tagab järelevalve. |
2. Lõiget 1 ei kohaldata õhusõidukite suhtes, mille ohutuse üle tehtav kohustuslik järelevalve on üle antud mõnele kolmandale riigile ja mida ei kasuta ELi käitaja, ega määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas osutatud õhusõidukite suhtes.
3. Käesolevas määruses sisalduvaid ärilise lennutranspordi alaseid sätteid kohaldatakse ELi õiguse kohaste lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisala piires kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „õhusõiduk”– seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;
(b) „volitatud lennundustehniline töötaja”– töötaja, kes vastutab õhusõiduki või mõne selle komponendi hooldusjärgse käitusse üleandmise eest;
(c) „komponent”– mootor, propeller, osa või seade;
(d) „jätkuv lennukõlblikkus”– kõik protsessid, millega tagatakse õhusõiduki vastavus kehtivatele lennukõlblikkusnõuetele kogu kasutusaja jooksul ning ohutuks käitamiseks vajalik seisukord;
(e) „JAA”– Joint Aviation Authorities (Ühinenud Lennuametid);
(f) „JAR”– Joint Aviation Requirements (ühtsed lennundusnõuded);
(g) „suur õhusõiduk”– õhusõiduk, mis on lennuk maksimaalse stardimassiga üle 5 700 kg, või mitme mootoriga kopter;
(h) „hooldus”– õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või eespool nimetatud toimingute mis tahes kombinatsioon, välja arvatud lennueelne ülevaatus;
(i) „organisatsioon”– füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku osa. Organisatsioon võib olla asutatud mitmes kohas nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool seda;
(j) „lennueelne ülevaatus”– enne lendu tehtav ülevaatus, tagamaks et õhusõiduk on kavandatud lennuks valmis;
(k) „ELA1 õhusõiduk”– kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:
i) |
lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mida ei liigitata keerukaks mootorõhusõidukiks; |
ii) |
purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg; |
iii) |
õhupall, mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuumaõhu-õhupallide puhul, 1 050 m3 gaasiga täidetud õhupallide puhul ning 300 m3 ankurdatud ja gaasiga täidetud õhupallide puhul; |
iv) |
õhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale sõitjale ning mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuuma õhuga täidetud õhulaevade puhul ja 1 000 m3 gaasiga täidetud õhulaevade puhul; |
(l) „LSA õhusõiduk”– kerge sportlennuk, millel on kõik järgmised näitajad:
i) |
selle maksimaalne stardimass ei ületa 600 kg; |
ii) |
selle maksimaalne varisemiskiirus maandumiskonfiguratsioonis (VS0) ei ole rohkem kui 45 sõlme kalibreeritud õhkkiirust (CAS) õhusõiduki maksimaalse sertifitseeritud stardimassi ja kõige kriitilisema raskuskeskme asukoha juures; |
iii) |
sellel on koos piloodiga maksimaalselt kaks istekohta; |
iv) |
sellel on üks propelleriga mitteturbiinmootor; |
v) |
sellel on hermetiseerimata kabiin; |
(m) „peamine tegevuskoht”– ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse juhtimine.
Artikkel 3
Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded
1. Õhusõiduki ja selle komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse vastavalt I lisa (osa M) sätetele.
2. Organisatsioonid ja töötajad, kes tegelevad õhusõiduki ja selle komponentide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, sealhulgas hooldamisega, täidavad I lisa (osa M) sätteid ning vajaduse korral artiklite 4 ja 5 sätteid.
3. Erandina lõikest 1 tagatakse lennuluba omava õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus jätkuva lennukõlblikkusalase erikokkuleppe alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (7) I lisa (osa 21) kohaselt välja antud lennuloas.
Artikkel 4
Hooldusorganisatsioonide sertifitseerimine
1. Suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ning nendele paigaldamiseks ettenähtud komponentide hooldamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas II lisa (osa 145) sätetega.
2. Hooldusorganisatsioonide sertifikaadid, mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.
3. Töötajad, kes on mis tahes standardi järgi, mida liikmesriik enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist tunnustas samaväärset kvalifikatsiooni tagava standardina, kvalifitseeritud tegema ja/või kontrollima õhusõiduki konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid nende jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, võivad jätkata selliste kontrollide ja/või katsete tegemist.
4. Kuni määruse (EÜ) nr 1056/2008 jõustumiskuupäevani liikmesriigi nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni välja antud hooldustõendeid ja komponendihooldustõendeid käsitatakse samaväärsena nendega, mis on nõutavad I lisa (osa M) punktide M.A.801 ja M.A.802 kohaselt.
Artikkel 5
Volitatud lennundustehnilised töötajad
1. Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisa (osa 66) sätetele, välja arvatud I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunktis h, punkti M.A.607 alapunktis b, punkti M.A.801 alapunktis d, punktis M.A.803, punkti 145.A.30 alapunktis j ja II lisa (osa 145) IV liites ette nähtud juhud.
2. Lennundustehniliste töötajate load (ja nendega seotud võimalikud tehnilised piirangud), mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas JAA nõuete ja protseduuridega, ning mis kehtisid määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumise ajal, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.
3. Lennundustehnilistel töötajatel, kellele on antud III lisa (osa 66) kohane luba mingis kategoorias/alamkategoorias, loetakse olevat kõnealuse lisa punkti 66.A.20 alapunktis a kirjeldatud õigused, mis vastavad kõnealusele kategooriale/alamkategooriale. Loale uue kategooria/alamkategooria lisamisel loetakse kõnealuste uute õiguste saamiseks vajalikud teadmistealased baasnõuded täidetuks.
4. Volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele antud luba hõlmab õhusõidukeid, mille puhul ei nõuta eraldi tüübipädevusmärget, võivad jätkuvalt kasutada oma õigusi kuni loa esmakordse uuendamise või muutmiseni seni, kuni loale kantakse III lisa (osa 66) punktis 66.B.125 kirjeldatud menetluse kohaselt kõnealuse lisa punktis 66.A.45 kindlaksmääratud tüübipädevusmärked.
5. Enne määruse (EL) nr 1149/2011 kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavad konverteerimisaruanded ja eksamitulemuste arvestamise aruanded loetakse käesolevale määrusele vastavaks.
6. Seni kuni käesolevas määruses sätestatakse nõuded volitatud lennundustehnilistele töötajatele seoses järgmisega:
i) |
muud õhusõidukid kui lennukid ja kopterid, |
ii) |
õhusõidukikomponendid, |
kohaldatakse jätkuvalt nõudeid, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis, v.a väljaspool ELi asuvad hooldusorganisatsioonid, kelle puhul kinnitab nõuded amet.
Artikkel 6
Koolitajatele esitatavad nõuded
1. Artiklis 5 osutatud lennundustehniliste töötajate koolitamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas IV lisaga (osa 147), andes neile õiguse:
(a) |
korraldada tunnustatud baaskoolituskursusi; ja/või |
(b) |
korraldada tunnustatud tüübikoolituskursusi ja |
(c) |
korraldada eksameid ja |
(d) |
anda välja tunnistusi. |
2. Hoolduskoolitust pakkuvate organisatsioonide sertifikaadid mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumise ajal, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.
6. Tüübikoolituse õppekavadesse, mis on heaks kiidetud enne volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse miinimumõppekava heakskiitmist vastavalt määrusele (EL) nr 748/2012 asjaomase tüübi kohta kehtestatud käitussobivuse andmetes, lisatakse kõnealuste käitussobivuse andmete kohustuslikus osas kindlaks määratud asjakohased elemendid hiljemalt 18. detsembriks 2017 või kahe aasta jooksul pärast käitussobivuse andmete heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Artikkel 7
Määrus (EÜ) nr 2042/2003 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 8
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada:
a) |
selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:
|
b) |
ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:
|
3. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 2, teatab ta sellest komisjonile ja ametile.
4. III lisa (osa 66) punktides 66.A.25 ja 66.A.30 ning III liites sätestatud, enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohaldamist sooritatud baasteadmiste eksamite, põhikogemuste omandamise, teoreetilise tüübikoolituse ja sellekohaste eksamite, praktiliste harjutuste ja hindamiste, tüübieksamite ja töökohal tehtud koolituse tähtaegu hakatakse arvestama alates määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohaldamise alguskuupäevast.
5. Amet esitab komisjonile arvamuse, sh ettepanekud ELA1 lennukite ning muude õhusõidukite kui lennukite ja kopterite hooldusega tegelevatele lennundustehnilistele töötajatele lubade väljaandmise lihtsa ja proportsionaalse süsteemi kohta.
Artikkel 9
Ameti meetmed
1. Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse lisade sätete järgimise tõendamiseks.
2. Nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse lisade nõudeid.
3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 54 ja 55 kohaldamist, loetakse juhul, kui kasutatakse ametipoolseid nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid, käesoleva määruse lisadega seotud nõuded ilma täiendava tõendamiseta täidetuks.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26 november 2014
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.
(3) Vt V lisa.
(4) ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.
(5) Euroopa Lennundusohutusameti 13. detsembri 2011. aasta arvamus nr 7/2011, mis on saadaval aadressil http://easa.europa.eu/agency-measures/opinions.php
(6) Euroopa Lennundusohutusameti komitee 23. septembri 2003. aasta arvamus.
(7) ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.
I LISA
(Osa M)
SISUKORD
M.1
A JAGU — |
TEHNILISED NÕUDED |
A ALAJAGU — |
ÜLDSÄTTED |
M.A.101 |
Reguleerimisala |
B ALAJAGU — |
PÄDEVUS |
M.A.201 |
Kohustused |
M.A.202 |
Juhtumitest teatamine |
C ALAJAGU — |
JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS |
M.A.301 |
Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded |
M.A.302 |
Õhusõiduki hooldusprogramm |
M.A.303 |
Lennukõlblikkusdirektiivid |
M.A.304 |
Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon |
M.A.305 |
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed |
M.A.306 |
Käitaja tehniline päevik |
M.A.307 |
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete üleandmine |
D ALAJAGU — |
HOOLDUSSTANDARDID |
M.A.401 |
Tehnilised normdokumendid |
M.A.402 |
Hoolduse tegemine |
M.A.403 |
Õhusõiduki defektid |
E ALAJAGU — |
KOMPONENDID |
M.A.501 |
Paigaldamine |
M.A.502 |
Komponentide hooldamine |
M.A.503 |
Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid |
M.A.504 |
Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle |
F ALAJAGU — |
HOOLDUSORGANISATSIOON |
M.A.601 |
Reguleerimisala |
M.A.602 |
Taotlemine |
M.A.603 |
Sertifikaadi ulatus |
M.A.604 |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamat |
M.A.605 |
Tegevusruumid |
M.A.606 |
Nõuded töötajatele |
M.A.607 |
Volitatud lennundustehnilised töötajad |
M.A.608 |
Komponendid, seadmed ja tööriistad |
M.A.609 |
Tehnilised normdokumendid |
M.A.610 |
Töökäsud |
M.A.611 |
Hooldusstandardid |
M.A.612 |
Õhusõiduki hooldustõend |
M.A.613 |
Komponendi hooldustõend |
M.A.614 |
Hooldustööde kirjed |
M.A.615 |
Organisatsiooni õigused |
M.A.616 |
Organisatsiooni sisekontroll |
M.A.617 |
Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis |
M.A.618 |
Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus |
M.A.619 |
Puudused |
G ALAJAGU — |
JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON |
M.A.701 |
Reguleerimisala |
M.A.702 |
Taotlemine |
M.A.703 |
Sertifikaadi ulatus |
M.A.704 |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat |
M.A.705 |
Tegevusruumid |
M.A.706 |
Nõuded töötajatele |
M.A.707 |
Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad |
M.A.708 |
Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine |
M.A.709 |
Dokumentatsioon |
M.A.710 |
Lennukõlblikkuse kontroll |
M.A.711 |
Organisatsiooni õigused |
M.A.712 |
Kvaliteedisüsteem |
M.A.713 |
Muutused jätkuvat lennukõlblikkust korraldavas sertifitseeritud organisatsioonis |
M.A.714 |
Dokumentide säilitamine |
M.A.715 |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus |
M.A.716 |
Puudused |
H ALAJAGU — |
HOOLDUSTÕENDID |
M.A.801 |
Õhusõiduki hooldustõend |
M.A.802 |
Komponendi hooldustõend |
M.A.803 |
Omanik-piloodi volitus |
I ALAJAGU — |
LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT |
M.A.901 |
Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll |
M.A.902 |
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus |
M.A.903 |
Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires |
M.A.904 |
ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine |
M.A.905 |
Puudused |
B JAGU — |
MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE |
A ALAJAGU — |
ÜLDSÄTTED |
M.B.101 |
Reguleerimisala |
M.B.102 |
Pädev asutus |
M.B.104 |
Dokumentide säilitamine |
M.B.105 |
Vastastikune teabevahetus |
B ALAJAGU — |
PÄDEVUS |
M.B.201 |
Kohustused |
C ALAJAGU — |
JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS |
M.B.301 |
Hooldusprogramm |
M.B.302 |
Erandid |
M.B.303 |
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire |
M.B.304 |
Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine |
D ALAJAGU — |
HOOLDUSSTANDARDID |
E ALAJAGU — |
KOMPONENDID |
F ALAJAGU — |
HOOLDUSORGANISATSIOON |
M.B.601 |
Taotlemine |
M.B.602 |
Esialgne sertifikaat |
M.B.603 |
Sertifikaadi väljaandmine |
M.B.604 |
Pidev järelevalve |
M.B.605 |
Puudused |
M.B.606 |
Muudatused |
M.B.607 |
Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine |
G ALAJAGU — |
JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON |
M.B.701 |
Taotlemine |
M.B.702 |
Esialgne sertifikaat |
M.B.703 |
Sertifikaadi väljaandmine |
M.B.704 |
Pidev järelevalve |
M.B.705 |
Puudused |
M.B.706 |
Muudatused |
M.B.707 |
Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine |
H ALAJAGU — |
HOOLDUSTÕENDID |
I ALAJAGU — |
LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT |
M.B.901 |
Soovituste hindamine |
M.B.902 |
Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll |
M.B.903 |
Puudused |
I liide — |
Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping |
II liide — |
Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1 |
III liide — |
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat — EASA vorm 15 |
IV liide — |
I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatav klassi- ja pädevusmärgete süsteem |
V liide — |
I lisa (osa M) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat |
VI liide — |
I lisa (osa M) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat |
VII liide — |
Keerulised hooldustööd |
VIII liide — |
Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd |
M.1
Käesolevas osas tähendab pädev asutus:
1. |
üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus; |
2. |
käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:
|
3. |
käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:
|
4. |
hooldusprogrammide heakskiitmise puhul
|
A JAGU
TEHNILISED NÕUDED
A ALAJAGU
ÜLDSÄTTED
M.A.101 Reguleerimisala
Käesoleva punktiga kehtestatakse meetmed, sealhulgas hoolduseks, mida tuleb võtta selleks, et tagada lennukõlblikkuse jätkumine. Samuti on selles täpsustatud tingimused, millele peavad vastama sellise jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevad isikud või organisatsioone.
B ALAJAGU
PÄDEVUS
M.A.201 Kohustused
a) |
Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:
|
b) |
Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:
Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale. |
c) |
Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest. |
d) |
Kapten või ärilise lennutranspordi korral käitaja vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või osa 66 kohased volitatud lennundustehnilised töötajad. |
e) |
Alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks:
|
f) |
Suure õhusõiduki korral tagab selle omanik alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon. Kooskõlas I liitega sõlmitakse kirjalik leping. Sel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest. |
g) |
Suurte õhusõidukite, äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust teeb osa 145 nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte. |
h) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral vastutab selle jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja,
|
i) |
Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat äritegevuseks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta:
|
j) |
Omanik/käitaja on kohustatud lubama pädevat asutust ettevõttesse/õhusõidukisse, veendumaks et käesolevas osas sätestatud nõudeid täidetakse jätkuvalt. |
M.A.202 Juhtumitest teatamine
a) |
Iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta. |
c) |
Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti. |
d) |
Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud. |
C ALAJAGU
JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS
M.A.301 Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded
Õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust ja selle nii käitamis- kui ka avariivarustuse töökõlblikkust tagatakse:
1. |
lennueelsete ülevaatuste teel; |
2. |
õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt punktis M.A.304 ja/või punktis M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustatuse muudatuste loetelu; |
3. |
kogu hoolduse kooskõlas punkti M.A.302 järgi heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammiga tegemise teel; |
4. |
suurte õhusõidukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 järgi heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel; |
5. |
mis tahes kehtiva:
|
6. |
muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304; |
7. |
suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel; |
8. |
vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel. |
M.A.302 Õhusõiduki hooldusprogramm
a) |
Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga. |
b) |
Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus. |
c) |
Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel.
|
d) |
Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama
|
e) |
Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid. |
f) |
Suurte õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama töökindluseprogrammi. |
g) |
Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel. |
M.A.303 Lennukõlblikkusdirektiivid
Iga kehtivat lennukõlblikkusdirektiivi tuleb täita vastavalt sellest sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui amet on määranud teisiti.
M.A.304 Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon
Kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse vastavalt vajadusele järgmiste tehniliste normdokumentide põhjal:
a) |
ameti kinnitatud tehnilised normdokumendid või |
b) |
osa 21 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisettevõtte poolt heaks kiidetud tehnilised normdokumendid või |
c) |
tehnilised normdokumendid, mis on esitatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustes. |
M.A.305 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed
a) |
Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka sellega seotud punktile M.A.801 või punktile 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust. |
b) |
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka kuuluvad:
|
c) |
Õhusõiduki logiraamatutesse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised. |
d) |
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed sisaldavad aktuaalset:
|
e) |
Peale komponendi hooldustõendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri logiraamatusse või mootori mooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kaardile järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootori moodul või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponent) käsitlev asjakohane teave:
|
f) |
Käesoleva lisa (osa M) A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas alapunktis kindlaksmääratud kirjeid ning esitab need taotluse korral pädevale asutusele. |
g) |
Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjetes peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha. |
h) |
Omanik või käitaja tagab korra järgmiste kirjete säilitamiseks näidatud aja jooksul:
|
M.A.306 Käitaja tehniline päevik
a) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral kasutab käitaja peale punktis M.A.305 sätestatu õhusõiduki tehnilist päevikut järgmise teabe hoidmiseks:
|
b) |
Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus. |
c) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud. |
M.A.307 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni üleandmine
a) |
Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ning vajaduse korral punkti M.A.306 kohane käitaja tehniline päevik antakse samuti üle. |
b) |
Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 kohase jätkuva lennukõlblikkuse kirjed. |
c) |
Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes. |
D ALAJAGU
HOOLDUSSTANDARDID
M.A.401 Tehnilised normdokumendid
a) |
Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema juurdepääs üksnes kehtivatele tehnilistele normdokumentidele ja kohustus neid kasutada. |
b) |
Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:
|
c) |
Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on ajakohased ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides. |
M.A.402 Hoolduse tegemine
a) |
Kõiki hooldustöid teevad kvalifitseeritud töötajad, kes kasutavad selleks meetodeid ja võtteid ning järgivad standardeid ja instruktsioone, mis on sätestatud punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides. Peale selle viiakse pärast iga lennuohutust mõjutavat hooldustööd läbi sõltumatu ülevaatus, välja arvatud juhul kui II lisas (osas 145) on sätestatud teisiti või pädev asutus on andnud teistsuguse loa. |
b) |
Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides sätestatud tööriistade, seadmete ja materjalidega, välja arvatud juhul kui II lisas (osa 145) on sätestatud teisiti. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. |
c) |
Hooldustööde tegemiseks kasutatav ala peab olema korras ning mustusest ja saastest puhas. |
d) |
Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides määratletud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes. |
e) |
Halva ilma või pikemate hooldustööde korral tuleb kasutada asjakohaseid ruume. |
f) |
Pärast kõiki hooldustöid tuleb viia läbi üldkontroll tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsupaneelid on tagasi paigaldatud. |
M.A.403 Õhusõiduki defektid
a) |
Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu. |
b) |
Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad vastavalt punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2, punkti M.A.801 alapunktile c või d või II lisale (osa 145) punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See ei kehti aga siis, kui:
|
c) |
Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud mis tahes piiranguid. |
d) |
Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldustööde kirjetesse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse. |
E ALAJAGU
KOMPONENDID
M.A.501 Paigaldamine
a) |
Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on I lisa (osa 21) Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesoleva määruse II lisas (osa 145) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud teisiti. |
b) |
Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide järgseid konfiguratsioone. |
c) |
Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile. |
d) |
Nii toor- kui ka tarbematerjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud II lisas (osa 145). Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed. |
M.A.502 Komponentide hooldamine
a) |
Komponente, v.a määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid, hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. |
b) |
Erandina alapunktist a võivad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega. Käesoleva alapunktiga kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmiseks. |
c) |
Erandina alapunktist a võib käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusmärkega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega. |
d) |
Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:
Alapunktiga d kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta. |
e) |
Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A307 alapunktis c osutatud komponente hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao võiosa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusmärkega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või hooldab neid punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot, kui komponent on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks õhusõidukilt ajutiselt eemaldatud. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta. |
M.A.503 Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid
a) |
Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende ettenähtud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel. |
b) |
Ettenähtud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena. |
c) |
Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks. |
M.A.504 Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle
a) |
Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:
|
b) |
Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast seda, kui on komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud, kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine kajastatakse õhusõiduki logiraamatus, mootori logiraamatus või komponendi kaardil. |
c) |
Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus. |
d) |
Igakäesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon teeb alapunktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:
|
e) |
Alapunkti d sätetest olenemata võib käesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest ilma neid moonutamata üle koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile. |
F ALAJAGU
HOOLDUSORGANISATSIOON
M.A.601 Reguleerimisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada luba õhusõiduki või punkti M.A.201 alapunktis g nimetamata komponentide hooldamiseks või et seda pikendataks.
M.A.602 Taotlemine
Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
M.A.603 Sertifikaadi ulatus
a) |
Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaadi alusel. I lisa (osa M) V liites on esitatud sertifikaadi näidis. |
b) |
Sertifikaati hõlmavad tööd peavad olema kindlaks määratud punktis M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (osa M) IV liites on kindlaks määratud käesoleva lisa (osa M) F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked. |
c) |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides. |
M.A.604 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat
a) |
Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
b) |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus. |
c) |
Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”). |
M.A.605 Tegevusruumid
Organisatsioon tagab, et:
a) |
Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda. |
b) |
Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldustööde kirjete tegemiseks on eraldatud kontoriruumid. |
c) |
Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele. |
M.A.606 Nõuded töötajatele
a) |
Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. |
b) |
Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile. |
c) |
Kõikidel alapunktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused. |
d) |
Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid. |
e) |
Kõikide hooldusega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema tõendatud ja dokumenteeritud. |
f) |
Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile. |
g) |
Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma III lisas (osa 66) sätestatud nõudeid. |
h) |
Erandina alapunktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.
|
M.A.607 Volitatud lennundustehnilised töötajad
a) |
Peale punkti M.A.606 alapunktis g sätestatu võivad volitatud lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:
|
b) |
Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:
Kõikidel sellistel juhtudel tuleb eespool nimetatud volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle. |
c) |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik andmed oma volitatud lennundustehniliste töötajate kohta ning peab nende kohta ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende sertifitseerimise ulatus; see nimekiri moodustab ühe osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt punkti M.A.604 alapunkti a alapunktile 5. |
M.A.608 Komponendid, seadmed ja tööriistad
a) |
Organisatsioon:
|
b) |
Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi. |
c) |
Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt. |
M.A.609 Tehnilised normdokumendid
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema punktis M.A.401 kindlaksmääratud kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kui tehnilised normdokumendid on saadud kliendilt, on neid vaja ainult tööde tegemise ajal.
M.A.610 Töökäsud
Enne hooldustöid koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev organisatsioon kirjaliku töökäsu, et määrata konkreetselt kindlaks tehtavad hooldustööd.
M.A.611 Hooldusstandardid
Kõiki hooldustöid tehakse vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao D alajao nõuetele.
M.A.612 Õhusõiduki hooldustõend
Kui kõik õhusõiduki hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.801 välja õhusõiduki hooldustõend.
M.A.613 Komponendi hooldustõend
a) |
Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b, d või e, ega komponentidele, mis on toodetud kooskõlas punkti M.A.603 alapunktiga c. |
b) |
Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist. |
M.A.614 Hooldustööde kirjed
a) |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Dokumendid, mida on vaja tõendamaks, et kõik hooldustõendi saamiseks vajalikud nõuded on täidetud, kaasa arvatud allettevõtjate hooldustõendid, tuleb alles hoida. |
b) |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel. |
c) |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde kirjetest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud.
|
M.A.615 Organisatsiooni õigused
Käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib:
a) |
oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud; |
b) |
korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus; |
c) |
hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid; |
d) |
anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas punktidega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid. |
M.A.616 Organisatsiooni sisekontroll
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon korraldab tagamaks, et ta vastab jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, korrapäraseid sisekontrolle.
M.A.617 Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis
Et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon sellele igast ettepanekust viia ellu järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:
1. |
organisatsiooni nimi; |
2. |
organisatsiooni asukoht; |
3. |
organisatsiooni muud asukohad; |
4. |
tegevjuht; |
5. |
punkti M.A.606 alapunktis b nimetatud isikud; |
6. |
ruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ja volitatud lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust. |
Kui ettepanek käsitleb töötajaid, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, teatatakse sellest esimesel võimalusel.
M.A.618 Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus
a) |
Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:
|
b) |
Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele. |
M.A.619 Puudused
a) |
Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust. |
c) |
Pärast punkti M.B.605 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud. |
G ALAJAGU
JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON
M.A.701 Reguleerimisala
Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.
M.A.702 Taotlemine
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
M.A.703 Sertifikaadi ulatus
a) |
Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt. |
b) |
Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist. |
c) |
Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile M.A.704. |
M.A.704 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat
a) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:
|
b) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus. |
c) |
Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus. |
M.A.705 Tegevusruumid
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon annab punktis M.A.706 osutatud töötajate käsutusse sobivad kontoriruumid sobivas kohas.
M.A.706 Nõuded töötajatele
a) |
Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. |
b) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks. |
c) |
Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile. |
d) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi, kes vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest. |
e) |
Käitajaga lepingulises suhtes oleva, osa 145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni töötaja võib nimetada alapunktis d osutatud tegevusvaldkonna juhiks vaid pädeva asutuse sellekohasel nõusolekul. |
f) |
Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid. |
g) |
Kõikidel alapunktides c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud teadmised, taust ja kogemused. |
h) |
Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud. |
i) |
Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas punkti M.A.711 alapunkti a alapunktiga 4 ja punkti M.A.901 alapunktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus. |
j) |
Organisatsioon määrab kindlaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid. |
k) |
Kõigi suurte lennukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust. |
M.A.707 Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad
a) |
Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulubasid välja andma, peavad tal selleks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulubasid vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c.
|
b) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli töötajatele luba anda üksnes siis, kui pädev asutus on nad pärast järelevalve all rahuldavalt läbitud lennukõlblikkuse kontrolli heaks kiitnud. |
c) |
Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused. |
d) |
Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse. |
e) |
Organisatsioon peab registrit kõigi lennukõlblikkuse kontrolli töötajate kohta, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema loast. Registri andmeid säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötaja on organisatsioonist lahkunud. |
M.A.708 Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine
a) |
Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele. |
b) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:
|
c) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitaja, kellel ei ole osa 145 kohast luba, sõlmib osa 145 järgi sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõppkokkuvõttes osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määratledes punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse. Õhusõiduki baasi, plaanijärgse liinihoolduse ja mootorite hoolduslepingud koos kõikide muudatustega kinnitab pädev asutus. Kui aga kõne all on:
|
M.A.709 Dokumentatsioon
a) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval sertifitseeritud organisatsioonil on punktis M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui punktist M.A.714 ei tulene teisiti. |
b) |
Õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi rakendusala laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites viidatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista sellegipoolest vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas punktiga M.A.302 aegsasti enne punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist. |
M.A.710 Lennukõlblikkuse kontroll
a) |
Punktis M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks teeb jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki kirjete protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:
|
b) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad. |
c) |
Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:
|
d) |
Erandina punkti M.A.901 alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha ennetavalt kuni 90 päeva, ilma et ülevaatuse rütm katkeks ja et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus. |
e) |
I lisa (osa M) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:
|
f) |
Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile. |
g) |
Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele. |
h) |
Kui lennukõlblikkuse kontroll ei anna soovitud tulemusi, teavitatakse pädevat asutust võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul kontrollimisega seotud organisatsioonist ja tuvastatud olukorrast. |
M.A.711 Organisatsiooni õigused
a) |
Käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib teha järgmist:
|
b) |
Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada punktis M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:
|
c) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt. |
M.A.712 Kvaliteedisüsteem
a) |
Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon vastaks jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, loob kõnealune organisatsioon kvaliteedisüsteemi ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nõuetekohasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab tegevjuhile aruandmist, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. |
b) |
Kvaliteedisüsteem on ette nähtud käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohase tegevuse seireks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:
|
c) |
Kõnealuse tegevuse dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat. |
d) |
Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne muu osa alusel, võib ta oma kvaliteedisüsteemi ühendada vastava osa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga. |
e) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa. |
f) |
Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass ületab 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega. |
M.A.713 Muutused jätkuvat lennukõlblikkust korraldavas sertifitseeritud organisatsioonis
Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik kindlaks teha käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon pädevale asutusele igast ettepanekust teha järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:
1. |
organisatsiooni nimi; |
2. |
organisatsiooni asukoht; |
3. |
organisatsiooni täiendavad asukohad; |
4. |
tegevjuht; |
5. |
punkti M.A.706 alapunktis c kindlaks määratud isikud; |
6. |
ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust. |
Juhtkonna jaoks ootamatutest personalimuudatustest teatatakse esimesel võimalusel.
M.A.714 Dokumentide säilitamine
a) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Punktis M.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutud kirjed ja dokumendid tuleb säilitada. |
b) |
Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning asjakohastest tõenditest. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on punkti M.A.711 alapunkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud. |
c) |
Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest. |
d) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon säilitab kõikide alapunktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist. |
e) |
Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest. |
f) |
Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras. |
g) |
Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud kirjed. Kirjete säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes. |
h) |
Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud kirjed anda üle õhusõiduki omanikule. |
M.A.715 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus
a) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:
|
b) |
Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele. |
M.A.716 Puudused
a) |
Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust. |
c) |
Pärast punkti M.B.705 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud. |
H ALAJAGU
HOOLDUSTÕENDID
M.A.801 Õhusõiduki hooldustõend
a) |
Hooldustõendid antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon. |
b) |
Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:
|
c) |
Erandina punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud ja käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi välja anda punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad. |
d) |
Erandina punkti M.A.801 alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul omanik:
|
e) |
Kui hooldustõend antakse välja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 või punkti M.A.801 alapunkti c alusel, võib volitatud lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all. |
f) |
Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:
|
g) |
Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunkti h sätetele võib hooldustõendi välja anda õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on alapunkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks. |
h) |
Hooldustõendit ei anta välja mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust. |
M.A.802 Komponendi hooldustõend
a) |
Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas punktiga M.A.502. |
b) |
Komponendi hooldustõend on EASA vormil 1 välja antav hooldustõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas punkti M.A.502 alapunktiga b, d või e, mille korral kohaldatakse hoolduse suhtes punkti M.A.801 kohaseid hooldustõendi väljaandmise menetlusi. |
M.A.803 Omanik-piloodi volitus
a) |
Omanik-piloot peab vastama järgmistele nõuetele:
|
b) |
Kõikide erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga mootorõhusõidukite korral, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, samuti purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast käesoleva lisa VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist. |
c) |
Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada punktis M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis. |
d) |
Hooldustõendi kohta tuleb teha märge logiraamatutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit. |
I ALAJAGU
LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT
M.A.901 Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll
Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb korrapäraselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjeid.
a) |
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta. |
b) |
Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning ii) mida viimase 12 kuu jooksul on hooldanud käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab punkti M.A.803 alapunktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas punkti M.A.801 alapunkti b alapunktiga 2 või 3. |
c) |
Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted:
|
d) |
Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis i) ei asu kontrollitud keskkonnas või ii) mille jätkuvat lennukõlblikkust tagab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil. |
e) |
Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib iga omaniku või käitaja määratud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted, teha järgmist:
|
f) |
Erandina punkti M.A.901alapunkti c alapunktist 2 ja punkti M.A.901 alapunkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud alapunkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav, alapunktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. |
g) |
Erandina punkti M.A.901 alapunktist e ja punkti M.A.901 alapunkti i alapunktist 2 võib ELA1 õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks ning mida ei hõlma punkti M.A.201 alapunkt i, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (osa 66) sätetele ja punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate volitatud lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks. |
h) |
Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise. |
i) |
Peale alapunktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:
|
j) |
Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:
|
k) |
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu. |
M.A.902 Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus
a) |
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:
|
b) |
Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui
|
c) |
Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele. |
M.A.903 Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires
a) |
Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:
|
b) |
Punkti M.A.902 alapunkti a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni. |
M.A.904 ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine
a) |
Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:
|
b) |
Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks. |
c) |
Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile. |
d) |
Registreerijaliikmesriik annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele. |
e) |
Kõnealune liikmesriik annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata. |
M.A.905 Puudused
a) |
Esimese astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Teise astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust. |
c) |
Pärast punkti M.B.903 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab punktis M.A.201 osutatud vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud. |
B JAGU
MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE
A ALAJAGU
ÜLDOSA
M.B.101 Reguleerimisala
Käesoleva jaotisega kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja jõustamise eest.
M.B.102 Pädev asutus
a) Üldosa
Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, millel on eraldi kohustused anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.
b) Vahendid
Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas alajaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks.
c) Töötajate pädevus ja väljaõpe
Kõikidel käesolevas lisas käsitletud toimingutega seotud töötajatel on asjakohane kvalifikatsioon, teadmised, kogemused ning nad on saanud asjakohast alg- ja jätkukoolitust oma ülesannete täitmiseks.
d) Protseduurid
Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat osa täidetakse.
Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks, et käesolevat lisa (osa M) täidetakse pidevalt.
M.B.104 Dokumentide säilitamine
a) |
Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist. |
b) |
Käesoleva lisa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:
|
c) |
Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat. |
d) |
Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:
|
e) |
Alapunktis d kindlaksmääratud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist. |
f) |
Kõik punktis M.B.104 kindlaksmääratud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks. |
M.B.105 Vastastikune teabevahetus
a) |
Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 15 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises. |
b) |
Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused mitme liikmesriigi lennuohutust ähvardava võimaliku ohu korral üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel. |
B ALAJAGU
PÄDEVUS
M.B.201 Kohustused
Osa M I jaos määratletud pädevad asutused on kohustatud viima läbi ülevaatusi ja uurimisi kontrollimaks, et käesoleva osa nõudeid täidetakse.
C ALAJAGU
JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS
M.B.301 Hooldusprogramm
a) |
Pädev asutus kontrollib hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302. |
b) |
Kui punkti M.A.302 alapunktis c ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise. |
c) |
Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu kaudu. |
d) |
Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt alapunktile b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e ja f nõutud andmetele. |
M.B.302 Erandid
Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.
M.B.303 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire
a) |
Pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks. |
b) |
Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle. |
c) |
Kava koostatakse registreeritud õhusõidukite arvu, kohalike teadmiste ja tehtud järelevalve põhjal. |
d) |
Tootekontrollis tuleb keskenduda reale lennukõlblikkust määravalt mõjutavatele riskiteguritele ning teha kindlaks kõik puudused. Peale selle peab pädev asutus iga puudust analüüsima, et teha kindlaks selle algpõhjus. |
e) |
Kõikide puuduste kohta antakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile. |
f) |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused. |
g) |
Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, võtab pädev asutus meetmeid kooskõlas punktiga M.B.903. |
h) |
Kui puuduse algpõhjusest tuleb järeldada, et käesoleva jao mis tahes alajao või mõne teise osa nõuded on täitmata, käsitletakse seda kooskõlas asjaomase osa nõuetega. |
i) |
Asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete hõlbustamiseks vahetavad pädevad asutused teavet alapunkti h kohaselt tuvastatud nõuete mittetäitmise kohta. |
M.B.304 Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine
Pädev asutus:
a) |
peatab olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või |
b) |
peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, tunnistab neid kehtetuks või kehtestab neile piiranguid vastavalt punkti M.B.303 alapunktile g. |
D ALAJAGU
HOOLDUSSTANDARDID
(tuleb vajaduse korral välja töötada)
E ALAJAGU
KOMPONENDID
(tuleb l vajaduse korral välja töötada)
F ALAJAGU
HOOLDUSORGANISATSIOON
M.B.601 Taotlemine
Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.
M.B.602 Esialgne sertifikaat
a) |
Kui punkti M.A.606 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest. |
b) |
Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla deklaratsioonile. |
c) |
Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos sätestatud nõuetele. |
d) |
Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure. |
e) |
Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus. |
f) |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused. |
g) |
Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud. |
M.B.603 Sertifikaadi väljaandmine
a) |
Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kohaldatavaid nõudeid. |
b) |
Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused. |
c) |
Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil. |
M.B.604 Pidev järelevalve
a) |
Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) B jao F alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad. |
b) |
Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel. |
c) |
Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus. |
d) |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused. |
e) |
Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega. |
M.B.605 Puudused
a) |
Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
|
b) |
Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks. |
M.B.606 Muudatused
a) |
Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.617, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest. |
b) |
Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda. |
c) |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:
|
M.B.607 Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine
Pädev asutus:
a) |
peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või |
b) |
peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605. |
G ALAJAGU
JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON
M.B.701 Taotlemine
a) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutavate õhusõidukite korral tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:
|
b) |
Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad. |
M.B.702 Esialgne sertifikaat
a) |
Kui punkti M.A.706 alapunktide a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest. |
b) |
Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile. |
c) |
Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos sätestatud nõuetele. |
d) |
Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduure. |
e) |
Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus. |
f) |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused. |
g) |
Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud. |
M.B.703 Sertifikaadi väljaandmine
a) |
Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõudeid. |
b) |
Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta. |
c) |
Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil. |
d) |
Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile. |
M.B.704 Pidev järelevalve
a) |
Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevadjätkuvat lennukõlblikkust korraldavad organisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad. |
b) |
Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel. |
c) |
Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida haldab käesoleva lisa (osa M) B jao G alajao nõuetele vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal. |
d) |
Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus. |
e) |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused. |
f) |
Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate oluliste küsimustega. |
M.B.705 Puudused
a) |
Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
|
b) |
Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks. |
M.B.706 Muudatused
a) |
Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.713, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest. |
b) |
Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda. |
c) |
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.
|
M.B.707 Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine
Pädev asutus:
a) |
peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või |
b) |
peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705. |
H ALAJAGU
HOOLDUSTÕENDID
(tuleb vajaduse korral välja töötada)
I ALAJAGU
LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT
M.B.901 Soovituste hindamine
Taotluse ja sellega seotud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise soovituse saamisel vastavalt punktile M.A.901:
1. |
veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.710 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud; |
2. |
uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel. |
M.B.902 Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll
a) |
Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.710. |
b) |
Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.
|
c) |
Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas. |
d) |
Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 kindlaksmääratud andmetele. |
e) |
Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a. |
M.B.903 Puudused
Kui õhusõidukikontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et mõnda osa M nõuet ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
1. |
esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks; |
2. |
teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile. |
I liide
Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping
1. |
Kui õhusõiduki omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele. |
2. |
Lepingu koostamisel arvestatakse käesoleva lisa (osa M) nõudeid ning selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega. |
3. |
Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
|
4. |
Lepingus peab sisalduma järgmine avaldus: „Omanik usaldab sertifitseeritud organisatsioonile õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, õhusõiduki registreerijaliikmesriigi lennukõlblikkuse järelevalveasutuste poolt heakskiidetava hooldusprogrammi väljatöötamise ning õhusõiduki mõne teise sertifitseeritud organisatsiooni poolt hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga. Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Omanik tõendab oma parima veendumuse kohaselt, et kogu sertifitseeritud organisatsioonile antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige, ning kinnitab, et õhusõidukit ei muudeta ilma sertifitseeritud organisatsiooni eelneva heakskiiduta. Kui kumbki allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub see tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik kohustub teatama sellest kahe täisnädala jooksul oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.” |
5. |
Kui omanik sõlmib lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:
|
II liide
Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1
Juhendid käsitlevad üksnes EASA vormi 1 kasutamist seoses hooldusega. Tähelepanu juhitakse määruse (EL) nr 748/2012) I lisa (osa 21) I liitele, mis hõlmab EASA vormi 1 kasutamist seoses tootmisega.
1. EESMÄRK JA RAKENDUSALA
1.1. Hooldustõendi peamine eesmärk on tõendada toodete, osade ja seadmete (edaspidi „artikkel/artiklid”) hooldustööde lennukõlblikkust.
1.2. Hooldustõend ja artikkel/artiklid peavad olema vastavuses. Hooldustõendi täitja peab säilitama tõendit viisil, mis võimaldab originaalandmete kontrollimist.
1.3. Hooldustõendit aktsepteerivad paljud lennundusasutused, kuid see võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või lennundusasutuste poliitikast. Selles hooldustõendis nimetatud „heakskiidetud projekteerimisandmed” tähendab, et need on heaks kiitnud importiva riigi lennundusasutus.
1.4. Hooldsutõend ei ole saateleht ega lastikiri.
1.5. Õhusõidukit ei tohi kasutusse võtta hooldustõendit kasutades.
1.6. Hooldustõend ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkuse olukorda.
1.7. Ühele hooldustõendile ei tohi märkida läbisegi tootmisest ja hooldusest tulnud artikleid.
2. ÜLDINE VORMING
2.1. Hooldustõend peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.
2.2. Hooldustõend peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.
2.3. Käitaja/paigaldaja kohustusi käsitlevad selgitused võib lisada vormi mõlemale küljele.
2.4. Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsasti loetav.
2.5. Hooldustõend võib olla valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama kindlaksmääratud vormingule.
2.6. Hooldustõend peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.
2.7. Hooldustõendile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga/arvutiga või käsitsi suurtähtedega nii, et neid saab hõlpsasti lugeda.
2.8. Selguse huvides peab lühendite kasutamine olema piiratud.
2.9. Hooldustõendi täitja võib hooldustõendi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, kuid mitte lennukõlblikkust käsitleva avalduse esitamiseks. Hooldustõendi tagakülje kasutamisele tuleb viidata hooldustõendi esikülje vastavas lahtris.
3. KOOPIAD
3.1. Kliendile saadetud või hooldustõendi täitja poolt säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.
4. VEAD HOOLDUSTÕENDIL
4.1. Kui lõppkasutaja leiab hooldustõendil vea(d), peab ta sellest/nendest hooldustõendi täitjale kirjalikult teatama. Hooldustõendi täitja võib uue hooldustõendi välja anda üksnes juhul, kui viga(sid) on võimalik kindlaks teha ja parandada.
4.2. Uuel hooldustõendil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.
4.3. Taotluse korral võib anda välja uue hooldustõendi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus hooldustõend ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleks lisada viide eelmisele hooldustõendile järgmiselt: „Käesoleva hooldustõendiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud hooldustõendi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist”. Mõlemad hooldustõendid tuleb säilitada vastavalt esimese sertifikaadiga seotud säilitusajale.
5. HOOLDUSTÕENDI TÄITMINE
Lahter 1. Sertifitseerinud pädev asutus/riik
Märkida hooldustõendi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja riik. Kui pädev asutus on amet, tuleb märkida „EASA”.
Lahter 2. EASA vormi 1 päis
Lahter 3. Vormi kontrollnumber
Märkida lahtris 4 osutatud organisatsiooni numeratsioonisüsteemi/-menetluse abil määratud kordumatu number, mis võib sisaldada tähti ja numbreid.
Lahter 4. Organisatsiooni nimi ja aadress
Märkida käesoleva hooldustõendiga hõlmatud artikli(d) käibele laskva sertifitseeritud organisatsiooni täielik nimi ja aadress (EASA vorm 3). Logo vms on lubatud, kui logo sellesse lahtrisse mahub.
Lahter 5. Töökäsk/leping/arve
Artikli(te) kliendipoolse jälgitavuse hõlbustamiseks märkida töökäsu number, lepingu number, arve number või muu samalaadne viitenumber.
Lahter 6. Artikkel
Märkida artiklite numbrid, kui artikleid on rohkem kui üks. Lahter võimaldab teha kergesti ristviidet lahtrile 12 „Märkused”.
Lahter 7. Kirjeldus
Märkida artikli nimetus või kirjeldus. Eelistatavalt tuleks kasutada jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhendites või tehnilistes normdokumentides (nt osade illustreeritud kataloog, õhusõiduki hoolduskäsiraamat, hooldusteatmik, komponentide hoolduskäsiraamat) kasutatud termineid.
Lahter 8. Osa number
Märkida osa number, nagu see on esitatud artiklil või sildil/pakendil. Mootori või propelleri puhul võib kasutada tüübitähistust.
Lahter 9. Kogus
Märkida artiklite kogus.
Lahter 10. Seerianumber
Kui artikli puhul tuleb hooldusnõuete kohaselt märkida seerianumber, tuleb see märkida sellesse lahtrisse. Lisaks võib märkida siia ka mis tahes muu seerianumbri, mida hooldusnõuetega ette ei nähta. Kui artikli puhul ei ole seerianumbrit, märkida „Ei ole” („N/A”).
Lahter 11. Seisund/töö
Järgmised kanded on lubatud teha lahtrisse 11. Kasutada tuleb üksnes üht mõistet. Kui asjakohased mõisteid on rohkem, tuleb kasutada seda, mis kõige täpsemalt iseloomustab suuremat osa tehtud tööst ja/või artikli seisundit.
i) |
Kapitaalremonditud |
. |
Tähendab protsessi, mis tagab, et artikkel vastab täielikult kohaldatavatele töökindluse nõuetele, mis on täpsustatud tüübihindamissertifikaadi omaniku või varustuse tootja jätkuva lennukõlblikkuse juhendis või pädeva asutuse heakskiidetud või kinnitatud andmetes. Artikkel võetakse vähemalt lahti, puhastatakse, kontrollitakse, vajaduse korral parandatakse, pannakse uuesti kokku ja katsetatakse vastavalt eespool kirjeldatud andmetele. |
ii) |
Remonditud |
. |
Vea/vigade kõrvaldamine kohaldatava standardi kohaselt (1). |
iii) |
Kontrollitud/katsetatud |
. |
Uurimine, mõõtmine jne kohaldatava standardi kohaselt (1) (nt visuaalne kontrollimine, funktsionaalne katsetamine, stendikatsed jne). |
iv) |
Muudetud |
. |
Artikli muutmine kohaldatava standardi kohaseks (1). |
Lahter 12. Märkused
Kirjeldada lahtris 11 nimetatud tööd kas otseselt või viidates tõendavatele dokumentidele, et käitaja või paigaldaja saaks kindlaks teha artikli(te) lennukõlblikkuse seoses heakskiidetava tööga. Vajaduse korral võib kasutada EASA vormist 1 eraldi lehte ja viidata sellele. Igast märkest peab selguma, millis(t)e lahtris 6 esitatud artikli(te)ga see on seotud.
Näiteid lahtrisse 12 kantavast teabest:
i) |
kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited; |
ii) |
vastavus lennukõlblikkusdirektiividele ja hooldusteatmikule; |
iii) |
tehtud remonditööd; |
iv) |
tehtud muudatused; |
v) |
paigaldatud varuosad; |
vi) |
piiratud kasutuseaga osade seisund; |
vii) |
kõrvalekalded kliendi töökäsust; |
viii) |
nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks; |
ix) |
teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga; |
x) |
I lisa (osa M) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul punktis M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon: „Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on teostatud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib anda välja hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole märgitud teisiti. SEE EI OLE HOOLDUSTÕEND MÄÄRUSE (EL) NR 1321/2014 II LISA (OSA 145) KOHASELT.” |
Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, märkida sellesse lahtrisse andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse märkida.
Lahtrid 13a–13e
Lahtreid 13a–13e käsitlevad üldnõuded. Ei kasutata hooldustõendi korral. Varjutada, tumedaks värvida või muul viisil ära märkida, et vältida tahtmatut või lubamatut kasutust.
Lahter 14a
Asjakohas(t)esse lahtri(te)sse märgitakse, milliseid nõudeid kohaldatakse lõpetatud töö suhtes. Kui märgitakse ära lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded”, tuleb lahtris 12 nimetada muude lennundusasutuste nõuded. Ära tuleb märkida vähemalt üks lahter, või vajaduse korral võib märkida mõlemad.
Kõikide hooldustööde kohta, mida on teinud määruse (EL) nr 1321/2014, I lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, tuleb ära märkida lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded” ning esitada lahtris 12 hooldustõendi deklaratsioon. Sel juhul viitavad sõnad „kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:
a) |
hooldustöid ei ole jõutud lõpetada; |
b) |
hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) nõutud standardist; |
c) |
hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (osa M) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile. |
Kõigi hooldustööde puhul, mida teevad määruse (EL) nr 1321/2014, II lisa (osa 145) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, viitavad sõnad „kui lahtris 12 ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:
a) |
hooldustöid ei ole jõutud lõpetada; |
b) |
hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist; |
c) |
hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (osa 145) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile. |
Lahter 14b. Volitatud isiku allkiri
Sellesse lahtrisse märkida volitatud isiku allkiri. Lahtri tohivad allkirjastada üksnes isikud, kes on selleks pädeva asutuse eeskirjade ja põhimõtete alusel volitatud. Identifitseerimise hõlbustamiseks võib lisada volitatud isiku kordumatu numbri.
Lahter 14c. Hooldustõendi/loa number
Märkida hooldustõendi/loa number/viide. Selle numbri või viite annab pädev asutus.
Lahter 14d. Nimi
Märkida loetavalt lahtri 14b allkirjastanud isiku nimi.
Lahter 14e. Kuupäev
Märkida lahtri 14b allkirjastamise kuupäev, mis peab olema vormis pp = kuupäev kahekohalisena, kkk = kuu kolm esimest tähte, aaaa = aasta neljakohalisena.
Kasutaja/paigaldaja kohustused
Lisada hooldustõendile järgmine märge lõppkasutajate teavitamiseks sellest, et vorm ei vabasta neid nende kohustustest seoses artikli paigaldamise ja kasutamisega:
„KÄESOLEV HOOLDUSTÕEND EI ANNA AUTOMAATSELT ÕIGUST PAIGALDADA.
KUI KÄITAJA/PAIGALDAJA TÖÖTAB KOOSKÕLAS LAHTRIS 1 TÄPSUSTATUD LENNUNDUSASUTUSEST ERINEVA LENNUNDUSASUTUSE NÕUETEGA, ON OLULINE, ET KÄITAJA/PAIGALDAJA TAGAB, ET TEMA LENNUNDUSASUTUS AKTSEPTEERIB LAHTRIS 1 NIMETATUD LENNUNDUSASUTUSE ARTIKLEID.
LAHTRID 13A JA 14A EI OLE PAIGALDUSTÕENDID. IGAL JUHUL PEAVAD ÕHUSÕIDUKI HOOLDUSTÖÖDE KIRJED SISALDAMA PAIGALDUSTÕENDIT, MIS ON VÄLJA ANTUD KOOSKÕLAS KÄITAJA/PAIGALDAJA SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDEGA, ENNE KUI ÕHUSÕIDUK VÕIB LENNATA.”
(1) Kohaldatav standard tähendab tootmis-, projekteerimis-, hooldus- või kvaliteedi tagamise standardit, -meetodit, -tehnikat või tava, mille on heaks kiitnud pädev asutus või mis on pädevale asutusele vastuvõetav. Kohaldatavat standardit kirjeldatakse lahtris 12.
III liide
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat — EASA vorm 15
IV liide
Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks
1. |
Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao ja II lisa (osa 145) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega. |
2. |
Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatuse. Vt ka punkt 11. |
3. |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses. |
4. |
A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. |
5. |
A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab. |
6. |
A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab. |
7. |
A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust. |
8. |
II lisa (osa 145) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat. |
9. |
Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud). |
10. |
A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne. |
11. |
Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c või punkti 145.A.70 alapunktis c ja punktis 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust. |
12. |
Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:
Tuleks märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata. |
13. |
Tabel
|
V liide
I lisa (osa M) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat
VI liide
I lisa (osa M) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat
VII liide
Keerulised hooldustööd
Järgmised hooldustööd on punkti M.A.502 alapunkti d alapunktis 3, punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 ja punkti M.A.801 alapunktis c osutatud keerulised hooldustööd:
1. |
Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:
|
2. |
Järgmiste osade muutmine või remont:
|
3. |
Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:
|
4. |
Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:
|
5. |
Kõik lisatööd, mis nõuavad:
|
VIII liide
Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd
Peale I lisas (osa M) sätestatud nõuete peavad enne omanik-piloodi hooldustöödena tehtavaid mis tahes hooldustöid olema täidetud järgmised aluspõhimõtted.
a) |
Pädevus ja vastutus
|
b) |
Hooldustööd Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist. Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:
Punktides 1–8 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas punkti M.A.302 alapunktis d osutatud hooldusprogrammiga. Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav. |
c) |
Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine Punktis M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga d. Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust korraldavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a. |
II LISA
(osa 145)
SISUKORD
145.1 Üldsätted
A JAGU – |
TEHNILISED NÕUDED |
145.A.10 |
Reguleerimisala |
145.A.15 |
Taotlemine |
145.A.20 |
Sertifikaadi tingimused |
145.A.25 |
Nõuded tööruumidele |
145.A.30 |
Nõuded töötajatele |
145.A.35 |
Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad |
145.A.40 |
Seadmed, tööriistad ja materjalid |
145.A.42 |
Komponentide vastuvõtmine |
145.A.45 |
Tehnilised normdokumendid |
145.A.47 |
Hoolduse planeerimine |
145.A.50 |
Hooldustõendite väljaandmine |
145.A.55 |
Hooldustööde kirjed |
145.A.60 |
Juhtumitest teatamine |
145.A.65 |
Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedisüsteem |
145.A.70 |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamat |
145.A.75 |
Organisatsiooni õigused |
145.A.80 |
Organisatsiooni piirangud |
145.A.85 |
Muudatused organisatsioonis |
145.A.90 |
Organisatsiooni sertifikaadi kehtivus |
145.A.95 |
Puudused |
B JAGU – |
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE |
145.B.1 |
Reguleerimisala |
145.B.10 |
Pädev asutus |
145.B.15 |
Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid |
145.B.20 |
Esialgne sertifikaat |
145.B.25 |
Sertifikaadi väljaandmine |
145.B.30 |
Sertifikaadi pikendamine |
145.B.35 |
Muudatused |
145.B.40 |
Muudatused hooldusorganisatsiooni käsiraamatus |
145.B.45 |
Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine |
145.B.50 |
Puudused |
145.B.55 |
Dokumentide säilitamine |
145.B.60 |
Erandid |
I liide — |
Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1 |
II liide — |
Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks |
III liide — |
II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis |
IV liide — |
Punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktides 1 ja 2 osutatud kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisale (osa 66) |
145.1 Üldosa
Käesolevas osas tähendab pädev asutus:
1. |
organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või |
2. |
organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit. |
A JAGU
TEHNILISED NÕUDED
145.A.10 Reguleerimisala
Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada õhusõidukite ja komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.
145.A.15 Taotlemine
Sertifikaadi või selle muutmise taotlus tuleb esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
145.A.20 Sertifikaadi tingimused
Organisatsioon täpsustab sertifikaadiga hõlmatud tööd oma käsiraamatus (kõikide klasside ja pädevuste tabel on esitatud I lisa (osa M) IV liites).
145.A.25 Nõuded tööruumidele
Organisatsioon tagab, et:
a) |
kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eelkõige selle, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.
|
b) |
Alapunktis a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja volitatud lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist. |
c) |
Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:
|
d) |
Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad esemed ei kahjustuks. Juurdepääs hoiuruumidele on üksnes volitatud töötajatel. |
145.A.30 Nõuded töötajatele
a) |
Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Tegevjuht:
|
b) |
Organisatsioon nimetab ametisse isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.
|
c) |
Alapunktis a nimetatud tegevjuht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedisüsteemi, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 alapunktis c nõutava tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega. |
d) |
Organisatsioonil peab olema hooldusega seotud inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis, kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem. |
e) |
Organisatsioon peab kontrollima hooldus-, juhtiv- ja/või kvaliteedikontrolli töötajate pädevust pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust. |
f) |
Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad alapunktis g ning alapunkti h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, kellel on III lisa (osa 66) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil. |
g) |
Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele). Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on punkti 66.A.20 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa) (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele. |
h) |
Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:
|
i) |
Komponente hooldavad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad vastama III lisa (osa 66) nõuetele. |
j) |
Erandina alapunktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (osa 66) nõudeid võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid:
|
Igal käesolevas alapunktis kindlaksmääratud juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud organisatsioon tagab, et mõni asjakohase sertifikaadiga organisatsioon kontrollib üle kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust.
145.A.35 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad
a) |
Lisaks punkti 145.A.30 alapunktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.
|
b) |
Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (osa 66) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (osa 66) nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 alapunktis j ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel. |
c) |
Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel. Käesolevas alapunktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses. |
d) |
Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest. |
e) |
Organisatsioon koostab volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste alapunktide täitmise korra, mille alusel volitatud lennundustehnilistele töötajatele antakse hooldustõendite väljaandmise volitused vastavalt käesolevale osale, ning III lisa (osa 66) nõuete täitmise korra. |
f) |
Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktis 5 kirjeldatud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon volitatud lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljaandmise oskusi organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras enne, kui ta annab neile esmakordselt või uuesti hooldustõendite väljaandmise volituse vastavalt käesolevale osale. |
g) |
Kui volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad alapunktides a, b, d, f ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljaandmise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljaandmise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks alapunktides a, b, d ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi. |
h) |
Hooldustõendite väljaandmise volitus peab olema koostatud nii, et nii volitatud lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest. |
i) |
Kvaliteedisüsteemi järgimise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi volitatud lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljaandmise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult välja andma või kehtetuks tunnistama teise isiku. |
j) |
Organisatsioon peab kõikide volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate nimekirja, mis hõlmab:
Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kolm aastat pärast seda, kui käesolevas alapunktis osutatud töötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama käesolevas alapunktis osutatud töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte nende isiklike andmete toimikust. Käesolevas alapunktis osutatud töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele. |
k) |
Organisatsioon väljastab volitatud lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljaandmise volitusest kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. |
l) |
Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljaandmise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul. |
m) |
Volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate vanuse alampiir on 21 aastat. |
n) |
A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (osa 145) või IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. |
o) |
B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis. |
145.A.40 Seadmed, tööriistad ja materjalid
a) |
Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis kindlaksmääratud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.
|
b) |
Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed. |
145.A.42 Komponentide vastuvõtmine
a) |
Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:
|
b) |
Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide kohaseid nõudeid. |
c) |
Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud. |
d) |
Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21)järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus. |
e) |
Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omanik leiab, et need on tema õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud. |
145.A.45 Tehnilised normdokumendid
a) |
Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. „Kehtiv” tähendab seda, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on kindlaks määratud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuse tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus. Kui tehnilised normdokumendid esitab käitaja või klient, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 alapunkti c täitmise vajadust. |
b) |
Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:
|
c) |
Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides. |
d) |
Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõendama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva alapunkti tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti. |
e) |
Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas alapunktides b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib luua arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist. Kui organisatsioon osutab hooldusteenust õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis kasutab organisatsioon seda süsteemi. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra, tagamaks et õhusõiduki käitaja töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt. |
f) |
Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisekorral hõlpsasti kättesaadavad. |
g) |
Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõendada, et tal on kas käitaja või kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõendada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus. |
145.A.47 Hoolduse planeerimine
a) |
Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud. |
b) |
Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire. |
c) |
Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet. |
145.A.50 Hooldustõendite väljaandmine
a) |
Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 kindlaks määratud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust. |
b) |
Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid. |
c) |
Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest töökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva alapunkti alusel teha laskmast, kohaldatakse alapunkti e. |
d) |
Hooldustõend antakse välja pärast mis tahes hooldustöid, mis on tehtud õhusõidukilt maha võetud komponendile. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui punkti M.A.502 alapunktis b või alapunktis e on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast. |
e) |
Erandina alapunktist a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljaandmist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile. |
f) |
Erandina alapunktist a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponent ei ole kättesaadav, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kõige rohkem kuni 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool kindlaksmääratud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile alapunkti a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend. |
145.A.55 Hooldustööde kirjed
a) |
Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab säilitama vähemalt need kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik nõuded hooldustõendi (kaasa arvatud alltöövõtja hooldustõendi) väljaandmiseks on täidetud. |
b) |
Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel. |
c) |
Organisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde kirjetest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud.
|
145.A.60 Juhtumitest teatamine
a) |
Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi puhul avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb kindlaks määrata tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt alapunktile a. Selles korras tuleb kindlaks määrata negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste kõrvaldamiseks, ning see peab hõlmama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist. |
c) |
Organisatsioon edastab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta. |
d) |
Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale. |
e) |
Organisatsioon koostab ja edastab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud. |
145.A.65 Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedisüsteem
a) |
Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 kindlaks määrama oma käsiraamatus. |
b) |
Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja käesoleva osa nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid ning mis hõlmab selgesõnalist töökäsku või lepingut, nii et õhusõidukile või komponentidele on võimalik välja anda hooldustõend kooskõlas punktiga 145.A.50.
|
c) |
Organisatsioon kehtestab kvaliteedisüsteemi, mis hõlmab järgmist:
|
145.A.70 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat
a) |
Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on kindlaks määratud tööd, mida asjaomase hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat lisa (osa 145) täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:
|
b) |
Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus. |
c) |
Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri kaudu (edaspidi „kaudne heakskiitmine”). |
145.A.75 Organisatsiooni õigused
Organisatsioonil on õigus teha kooskõlas käsiraamatuga järgmisi töid:
a) |
oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud; |
b) |
sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab oma kvaliteedisüsteemi kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 alapunktis b sätestatud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootorimoodulite kapitaalremonte; |
c) |
hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid; |
d) |
hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida käsitatakse liinihoolduskohana ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud; |
e) |
anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta. |
145.A.80 Organisatsiooni piirangud
Organisatsioon tohib hooldada üksnes selliseid õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud, ja üksnes siis, kui tal on olemas kõik selleks vajalikud tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ning volitatud lennundustehnilised töötajad.
145.A.85 Muudatused organisatsioonis
Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast järgmisest muudatusest enne selle elluviimist, et pädeval asutusel oleks võimalik tuvastada, kas käesoleva osa nõudeid täidetakse ka pärast muudatuse elluviimist, ja muuta vajaduse korral organisatsiooni sertifikaati, välja arvatud muudatuste korral töötajate koosseisus, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, millisel juhul tuleb muudatustest teatada esimesel võimalusel:
1. |
organisatsiooni nimi; |
2. |
organisatsiooni põhiasukoht; |
3. |
organisatsiooni muud asukohad; |
4. |
tegevjuht; |
5. |
punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikud; |
6. |
tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööd või volitatud lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust. |
145.A.90 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus
a) |
Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:
|
b) |
Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada. |
145.A.95 Puudused
a) |
Esimese astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust. |
b) |
Teise astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust. |
c) |
Pärast punkti 145.B.50 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud. |
B JAGU
MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE
145.B.01 Reguleerimisala
Käesolevas jaos on kehtestatud haldusmenetlused, mida pädev asutus peab oma ülesannete ja kohustuste täitmisel järgima seoseskäesoleva lisa (osa 145) kohaselt välja antud hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.
145.B.10 Pädev asutus
1. Üldosa
Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.
2. Vahendid
Pädeval asutusel on piisavalt töötajaid käesolevas jaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks.
3. Pädevus ja väljaõpe
Kõik käesoleva lisa (osa 145) kohaste sertifikaatidega tegelevad töötajad peavad:
a) |
olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe; |
b) |
olema vajaduse korral saanud käesoleva lisa (osa 145) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust. |
4. Kord
Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat B jagu täidetakse.
Seda tuleb nõuete jätkuva täitmise tagamiseks läbi vaadata ja muuta.
145.B.15 Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid
Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad tööruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb sertifikaadi tingimuste täitmist kontrollida ja pidevat järelevalvet selle üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused tööruumid asuvad.
145.B.20 Esialgne sertifikaat
1. |
Kui punkti 145.A.30 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest. |
2. |
Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas osa 145 nõuetega ning tegevjuht on kirjutanud alla kohustusedeklaratsioonile. |
3. |
Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab osa 145 nõudeid. |
4. |
Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda. |
5. |
Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus. |
6. |
Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused. |
7. |
Esialgse sertifikaadi korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljaandmist |
145.B.25 Sertifikaadi väljaandmine
1. |
Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning annab taotlejale vormil 3 välja sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus annab sertifikaadi välja üksnes siis, kui organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid. |
2. |
Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile (vorm 3). |
3. |
Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil. |
145.B.30 Sertifikaadi pikendamine
Sertifikaadi pikendamist arutatakse vastavalt punktis 145.B.20 osutatud esialgse sertifikaadi väljaandmise kohaldatavale korrale. Peale selle:
1. |
peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad; |
2. |
iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollidaosa 145 nõuete täitmise suhtes; |
3. |
vähemalt iga 24 kuu järel tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega. |
145.B.35 Muudatused
1. |
Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest. Pädev asutus lähtub kõikide muudatuste puhul organisatsioonis esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest. |
2. |
Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda. |
145.B.40 Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmine
Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:
1. |
Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti 145.A.70 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (osa 145) nõuetega. |
2. |
Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti 145.A.70 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (osa 145) nõuetele. |
145.B.45 Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine
Pädev asutus:
a) |
peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või |
b) |
peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50. |
145.B.50 Puudused
a) |
Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesoleva lisa osa 145 nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
|
b) |
Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks. |
145.B.55 Dokumentide säilitamine
1. |
Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist. |
2. |
Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:
|
3. |
Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat. |
4. |
Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud. |
145.B.60 Erandid
Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.
I liide
Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1
Kohaldatakse I lisa (osa M) II liite sätteid.
II liide
Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks
Kohaldatakse I lisa (osa M) IV liite sätteid.
III liide
II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis
IV liide
Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (osa 66) punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktidele 1 ja 2
1. Volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kes täidavad kõik järgmised nõuded, käsitatakse töötajatena, kes vastavad punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktide 1 ja 2 mõttele:
a) |
töötajal peab olema luba või volitatud lennundustehnilise töötaja volitus, mis on talle antud siseriiklike õigusaktide kohaselt kooskõlas ICAO 1. lisaga; |
b) |
töötajal on lubatud teha üksnes neid toiminguid, mis jäävad tema siseriikliku loa või volitatud lennundustehnilise töötaja volituse rakendusalasse, olenevalt sellest, kumb neist sisaldab rangemaid piiranguid; |
c) |
töötaja tõendab, et ta on läbinud III lisa (osa 66) I liite moodulite 9 ja 10 kohase koolituse inimfaktori ja lennundusalaste õigusaktide valdkonnas; |
d) |
liinihoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on viis aastat liinihooldustööde kogemust ja baashoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on kaheksa aastat baashooldustööde kogemust. Need töötajad, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis jäävad osa 66 kohase A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, peavad tõendama, et neil on kolm aastat hooldustööde kogemust; |
e) |
liinihooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad ja baashooldusega tegelevad tugitöötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ning sooritanud III lisa (osa 66) III liite kohase B1-, B2- või B3-kategooria (vastavalt vajadusele) tasemel eksami iga alapunktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta. Need töötajad, kes on volitatud tegema toiminguid, mis jäävad A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, võivad täieliku tüübikoolituse asemel läbida töökoolituse; |
f) |
baashooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ja sooritanud III lisa (osa 66) III liite kohase C-kategooria tasemel eksami iga alapunktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta, kuid esimese õhusõidukitüübi puhul tuleb koolitus läbida ja eksam sooritada III liite kohasel B1-, B2- või B3-kategooria tasemel. |
2. Kaitstud õigused
a) |
Töötajad, kes omandasid õigused enne asjaomaste III lisa (osa 66) kohaste nõuete jõustumist, võivad jätkata õiguste kasutamist, ilma et nad peaksid täitma alapunkti 1 alapunktide c–f nõudeid. |
b) |
Pärast seda kuupäeva peavad kõik volitatud lennundustehnilised töötajad, kes soovivad oma loa rakendusala laiendada, täitma alapunkti 1 nõuded. |
c) |
Olenemata alapunkti 2 alapunkti b sätetest ei ole alapunkti 1 alapunktide c ja d nõuete täitmine täiendava tüübikoolituse puhul kohustuslik. |
III LISA
(Osa 66)
SISUKORD
66.1. |
Pädev asutus |
A JAGU — |
TEHNILISED NÕUDED |
A ALAJAGU — |
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA |
66.A.1 |
Reguleerimisala |
66.A.3 |
Lubade kategooriad |
66.A.5 |
Õhusõidukite grupid |
66.A.10 |
Taotlemine |
66.A.15 |
Taotleja vanuse alampiir |
66.A.20 |
Õigused |
66.A.25 |
Nõutavad baasteadmised |
66.A.30 |
Nõutav kogemus |
66.A.40 |
Lennundustehnilise töötaja loa kehtivus |
66.A.45 |
Õhusõidukitüübipädevuse märkimine |
66.A.50 |
Piirangud |
66.A.55 |
Kvalifikatsiooni tõendamine |
66.A.70 |
Kvalifikatsiooni muutmine |
B JAGU — |
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE |
A ALAJAGU — |
ÜLDSÄTTED |
66.B.1 |
Reguleerimisala |
66.B.10 |
Pädev asutus |
66.B.20 |
Dokumentide säilitamine |
66.B.25 |
Vastastikune teabevahetus |
66.B.30 |
Erandid |
B ALAJAGU — |
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE |
66.B.100 |
Lennundustehniliste töötajate lubade pädeva asutuse poolt väljaandmise kord |
66.B.105 |
Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord osa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu |
66.B.110 |
Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks |
66.B.115 |
Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevusmärgete lisamiseks või piirangute tühistamiseks. |
66.B.120 |
Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord |
66.B.125 |
Lubade ja grupipädevuse muutmise kord |
66.B.130 |
Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord |
C ALAJAGU — |
EKSAMID |
66.B.200 |
Pädeva asutuse korraldatavad eksamid |
D ALAJAGU — |
VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE |
66.B.300 |
Üldsätted |
66.B.305 |
Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne |
66.B.310 |
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded |
E ALAJAGU — |
EKSAMITULEMUSTE ARVESTAMINE |
66.B.400 |
Üldsätted |
66.B.405 |
Eksamitulemuste arvestamise aruanne |
66.B.410 |
Eksamitulemuste kehtivus |
F ALAJAGU — |
PIDEV JÄRELEVALVE |
66.B.500 |
Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine |
LIITED
I liide — |
Nõutavad baasteadmised |
II liide — |
Baasteadmiste eksami nõuded |
III liide — |
Õhusõidukitüübikoolituse ja eksami nõuded — Väljaõpe töökohal |
IV liide — |
Lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus |
V liide — |
EASA vorm 19 — Taotluse vorm |
VI liide — |
EASA vorm 26 — III lisa (osa 66) kohane lennundustehnilise töötaja luba |
66.1 Pädev asutus
a) |
Käesolevas lisas (osa 66) tähendab pädev asutus järgmist:
|
b) |
Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:
|
A JAGU
TEHNILISED NÕUDED
A ALAJAGU
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA
66.A.1 Reguleerimisala
Käesolevas punktis esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.
66.A.3 Lubade kategooriad
a) |
Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:
|
b) |
A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:
|
c) |
B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg. |
66.A.5 Õhusõidukite grupid
Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:
1. |
grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu; |
2. |
grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:
|
3. |
3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid. |
66.A.10 Taotlemine
a) |
Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele. |
b) |
Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis. |
c) |
Lisaks punkti 66.A.10 alapunkti a, punkti 66.A.10 alapunkti b või punkti 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19. |
d) |
Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele. |
e) |
Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks. |
f) |
Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse. |
66.A.15 Taotleja vanuse alampiir
Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
66.A.20 Õigused
a) |
Kohaldatakse järgmisi õigusi:
|
b) |
Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:
|
66.A.25 Nõutavad baasteadmised
a) |
Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (osa 147) kohane koolitusluba, või pädev asutus. |
b) |
Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksamitulemusi võimalik arvestada vastavalt alapunktile c. |
c) |
Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste eksamitulemuste täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:
Eksamitulemuste arvestamine toimub vastavalt käesoleva lisa (osa 66) B jao E alajaole. |
d) |
Pädeva asutuse poolt taotlejale edastatud teade eksamitulemuste kohta kehtib kümme aastat. Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks. |
66.A.30 Nõutav kogemus
a) |
Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:
|
b) |
Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (osa 66) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale. |
c) |
Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest. |
d) |
Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline. |
e) |
Olenemata alapunkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (osa 66) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine. |
f) |
Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. |
66.A.40 Lennundustehnilise töötaja loa kehtivus
a) |
Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas punktiga 66.B.120. |
b) |
Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel. |
c) |
Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel. |
d) |
Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud. |
66.A.45 Õhusõidukitüübipädevuse märkimine
a) |
Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.
|
b) |
Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus. |
c) |
Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (osa 66) III liitele. |
d) |
Erandina punktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:
Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel. |
e) |
Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:
|
f) |
Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:
|
g) |
B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:
|
66.A.50 Piirangud
a) |
Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes. |
b) |
Punktis 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:
|
c) |
Punktis 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta. |
66.A.55 Kvalifikatsiooni tõendamine
Hooldustõendite väljaandmise õigust omavad töötajad ja tugitöötajad esitavad kvalifikatsiooni tõendamiseks lennundustehnilise töötaja loa 24 tunni jooksul pärast pädeva isiku esitatud asjakohast nõuet.
66.A.70 Kvalifikatsiooni muutmine
a) |
Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (osa 66) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita. |
b) |
Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (osa 66) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita. |
c) |
Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel. |
d) |
Erandina alapunktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist, ning muudetud osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel. |
B JAGU
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE
A ALAJAGU
ÜLDSÄTTED
66.B.1 Reguleerimisala
Käesolevas jaos sätestatakse menetluskord ja haldusnõuded nendele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva lisa (osa 66) A jao rakendamise ja jõustamise eest.
66.B.10 Pädev asutus
a) Üldsätted
Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.
Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (osa 66) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri.
b) Vahendid
Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (osa 66) nõuete rakendamine.
c) Menetluskord
Pädev asutus kehtestab ja dokumenteerib menetluskorra, mille kohaselt käesolevat lisa (osa 66) täidetakse. Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, et tagada käesoleva lisa pidev järgmine.
66.B.20 Dokumentide säilitamine
a) |
Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi. |
b) |
Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:
|
c) |
Alapunkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat. |
d) |
Alapunkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja. |
66.B.25 Vastastikune teabevahetus
a) |
Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses. |
b) |
Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele. |
66.B.30 Erandid
Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.
B ALAJAGU
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE
Käesolevas alajaos sätestatakse menetluskord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmisel, muutmisel või pikendamisel.
66.B.100 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord pädevale asutusele
a) |
Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (osa 66) nõuetele. |
b) |
Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab eksamitulemuste kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (osa 66). |
c) |
Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (osa 66) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe. |
d) |
Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas punkti 66.B.115 nõuded on täidetud. |
66.B.105 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu
a) |
II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda. |
b) |
Alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et punkti 66.B.100 alapunktide a ja b nõuded oleksid täidetud. |
c) |
Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus. |
66.B.110 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks
a) |
Punktides 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa. |
b) |
Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused. |
66.B.115 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevusmärgete lisamiseks ja piirangute tühistamiseks.
a) |
Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevusmärke ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:
Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused. |
b) |
Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud. |
c) |
Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel. |
d) |
Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud. |
e) |
Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele. |
f) |
Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist. |
g) |
Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusmärkeid. |
66.B.120 Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord
a) |
Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki punkti 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning punkti 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse. |
b) |
Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:
|
66.B.125 Lubade ja grupipädevuste muutmise kord
a) |
Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (osa 66) punktis 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele. |
b) |
Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:
|
c) |
Kui loa suhtes kohaldati pärast punktis 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele. |
66.B.130 Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord
Pädev asutus võib heaks kiita muu kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava organisatsiooni korraldatud tüübipädevuskoolituse vastavalt käesoleva lisa (osa 66) III liite punktile 1. Sel juhul kohaldab pädev asutus menetlust, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (osa 66) III liite nõuetele.
C ALAJAGU
EKSAMID
Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.
66.B.200 Pädeva asutuse korraldatavad eksamid
a) |
Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse. |
b) |
Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:
|
c) |
Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt. |
d) |
Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt. |
e) |
Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida. |
f) |
Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia. |
g) |
Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil. |
h) |
Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga. |
i) |
Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid. |
D ALAJAGU
VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE
Käesolevas alajaos sätestatakse volitatud lennundustehniliste töötajate punktis 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonide muutmise kord.
66.B.300 Üldsätted
a) |
Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (osa 66) asjaomaste nõuete jõustumist. |
b) |
Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes punkti 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel. |
c) |
Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega. |
d) |
Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20. |
66.B.305 Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne
a) |
Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud. |
b) |
Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:
|
66.B.310 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded
a) |
Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast volitatud lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse. |
b) |
Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:
|
E ALAJAGU
EKSAMITULEMUSTE ARVESTAMINE
Käesolevas alajaos on sätestatud punkti 66.A.25 alapunktis c osutatud eksamitulemuste arvestamise kord.
66.B.400 Üldsätted
a) |
Pädev asutus võib eksamitulemusi arvestada üksnes punkti 66.B.405 kohaselt koostatud eksamitulemuste arvestamise aruande alusel. |
b) |
Eksamitulemuste arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega. |
c) |
Pädev asutus peab eksamitulemuste arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20. |
66.B.405 Eksamitulemuste arvestamise aruanne
a) |
Eksamitulemuste arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:
Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta. |
b) |
Muid eksamitulemusi kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksami tulemusi võib arvestada ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist. |
c) |
Eksamitulemuste arvestamiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi. |
d) |
Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (osa 66) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas eksamitulemuste arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada. |
66.B.410 Eksamitulemuste kehtivus
a) |
Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult tema eksamitulemuste arvestamisest ning lisab viite aruandele, mille alusel tulemusi arvestati. |
b) |
Eksamitulemused kehtivad asjakohase teate väljaandmisest alates kümme aastat. |
c) |
Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks. Kui käesoleva lisa (osa 66) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus eksamitulemuste kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks. |
F ALAJAGU
PIDEV JÄRELEVALVE
Käesolevas alajaos sätestatakse lennundustehnilise töötaja lubade suhtes pideva järelevalve teostamise kord, eelkõige seoses lubade kehtetuks tunnistamise, peatamise või neile piirangute kehtestamisega.
66.B.500 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine
Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusalase puudujäägi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on teinud järgmist või olnud seotud järgmisega:
1. |
lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil; |
2. |
nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine; |
3. |
töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine; |
4. |
hooldustööde hooletu tegemine; |
5. |
hooldustööde kirje võltsimine; |
6. |
hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud; |
7. |
hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all; |
8. |
hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (osa M), II lisa (osa 145) või III lisa (osa 66) nõuded on täitmata. |
I liide
Nõutavad baasteadmised
1. Teadmiste tasemed — A-, B1-, B2-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba
A-, B1-, B2- ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele.
Teadmiste kolm taset ja neid tähistavad hinded on järgmised:
— |
1. TASE: aine põhielementide tundmine. Eesmärgid:
|
— |
2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada. Eesmärgid:
|
— |
3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil. Eesmärgid:
|
2. Moodulid
Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X):
Ainemoodul |
A- või B1-kategooria, lennukid |
A- või B1-kategooria, kopterid |
B2 |
B3 |
||
Turbiinmootori(te)ga lennukid |
Kolbmootori(te)ga lennukid |
Turbiinmootori(te)ga kopterid |
Kolbmootori(te)ga kopterid |
Avioonika |
Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg |
|
1 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
2 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
3 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
4 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
5 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
6 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
7A |
X |
X |
X |
X |
X |
|
7B |
|
|
|
|
|
X |
8 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
9A |
X |
X |
X |
X |
X |
|
9B |
|
|
|
|
|
X |
10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
11A |
X |
|
|
|
|
|
11B |
|
X |
|
|
|
|
11C |
|
|
|
|
|
X |
12 |
|
|
X |
X |
|
|
13 |
|
|
|
|
X |
|
14 |
|
|
|
|
X |
|
15 |
X |
|
X |
|
|
|
16 |
|
X |
|
X |
|
X |
17A |
X |
X |
|
|
|
|
17B |
|
|
|
|
|
X |
MOODUL 1. MATEMAATIKA
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||
Mõisted ja tähised, korrutamis- ja jagamismeetodid, murd- ja kümnendarvud, tegurid ja kordsed, kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid, suhe ja võrdelisus, keskmised ja protsendid, pindalad ja ruumalad, ruut- ja kuupastendajad, ruut- ja kuupjuured |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
|
— |
2 |
2 |
2 |
MOODUL 2. FÜÜSIKA
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||
Aine olemus: keemilised elemendid, aatomite ja molekulide ehitus |
|
|
|
|
||
Keemilised ühendid |
|
|
|
|
||
Olekud: tahke, vedel ja gaasiline |
|
|
|
|
||
Olekumuutused |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
1 |
||
Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina |
|
|
|
|
||
Raskuskese |
|
|
|
|
||
Tugevusõpetuse, deformatsiooni ja elastsuse põhimõisted: pinge, surve, nihe ja vääne |
|
|
|
|
||
Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused |
|
|
|
|
||
Surve- ja ülestõukejõud vedelikes (baromeetrid) |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
1 |
||
Sirgjooneline liikumine: ühtlane sirgjooneline liikumine, liikumine konstantse kiirendusega (liikumine raskusjõu toimel) |
|
|
|
|
||
Ringliikumine: ühtlane ringliikumine (kesktõuke- ja kesktõmbejõud) |
|
|
|
|
||
Perioodiline liikumine: pendelliikumine |
|
|
|
|
||
Lihtne võnketeooria, harmoonilised sagedused ja resonants |
|
|
|
|
||
Kangi õlgade liikumiskiirus ja võit jõu suuruses, kasutegur |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
1 |
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
|
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
|
1 |
2 |
1 |
1 |
||
|
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
|
— |
2 |
2 |
— |
||
Valguse olemus; valguse kiirus |
|
|
|
|
||
Peegeldumis- ja murdumisseadused: peegeldus tasapinnalt, peegeldus sfääriliselt peeglilt, murdumine, läätsed |
|
|
|
|
||
Kiudoptika |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
— |
||
Lainete levimine: mehaanilised lained, siinuslaine levimine, interferents, seisulained |
|
|
|
|
||
Heli: helikiirus, heli tekkimine, tugevus, lainepikkus ja kvaliteet, Doppleri efekt |
|
|
|
|
MOODUL 3. ELEKTROTEHNIKA ALUSED
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||
Elektrilaengute ehitus ja jaotumine: aatomites, molekulides, ioonides, ühendites |
|
|
|
|
||
Juhtide, pooljuhtide ja isolaatorite molekulstruktuur |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Staatiline elektriväli ja elektrostaatiliste laengute jaotumine |
|
|
|
|
||
Elektrostaatika külgetõmbe- ja tõukejõuseadused |
|
|
|
|
||
Laenguühikud, Coulombi seadus |
|
|
|
|
||
Elektrijuhtivus tahketes ainetes, vedelikes, gaasides ja vaakumis |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Järgmised mõisted, nende ühikud ja neid mõjutavad tegurid: potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus, juhtivus, laeng, kokkuleppeline voolusuund, elektronide voog. |
|
|
|
|
||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||
Elektri tootmine järgmistel meetoditel: valgus, soojus, hõõrdumine, surve, keemilised reaktsioonid, magnetväli ja liikumine |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||
Järgmiste vooluallikate ehitus ja põhilised keemilised reaktsioonid: primaarelement, sekundaarelement, pliiakuelement, nikkelkaadmiumelement, muud leeliselemendid |
|
|
|
|
||
Elementide jada- ja rööpühendused |
|
|
|
|
||
Sisetakistus ja selle mõju patareile |
|
|
|
|
||
Termopaaride ehitus, materjalid ja tööpõhimõte |
|
|
|
|
||
Fotoelemendi tööpõhimõte |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused, |
|
|
|
|
||
samade seaduste kasutamine takistuse, pinge ja voolu arvutamisel |
|
|
|
|
||
Vooluallika sisetakistuse tähendus |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
|
— |
1 |
1 |
— |
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Võimsus, töö ja energia (kineetiline ja potentsiaalne) |
|
|
|
|
||
Võimsuskadu takistis |
|
|
|
|
||
Võimsuse valem |
|
|
|
|
||
Võimsuse, töö ja energiaga seotud arvutused |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Kondensaatori tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
|
|
||
Mahtuvust mõjutavad tegurid: plaatide pindala, plaatide vahekaugus, plaatide arv, isolatsioonimaterjal ja dielektriline läbitavus, tööpinge, nimipinge |
|
|
|
|
||
Kondensaatorite liigid, ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
|
||
Kondensaatorite tunnusvärvid |
|
|
|
|
||
Kondensaatori mahtuvuse ja pinge arvutamine jada- ja rööpahelates |
|
|
|
|
||
Kondensaatori eksponentsiaalne laadimine ja mahalaadimine, ajakonstandid |
|
|
|
|
||
Kondensaatorite testimine |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Ettevaatusabinõud magnetmaterjalide hooldamisel ja ladustamisel |
— |
2 |
2 |
1 |
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Faraday seadus |
|
|
|
|
||
Indutseeriva pinge toime magnetväljas liikuvale juhile |
|
|
|
|
||
Induktsiooni olemus |
|
|
|
|
||
Indutseeritud pinge väärtus sõltuvalt järgmistest teguritest: magnetvälja tugevus, magnetvoo muutumiskiirus, pooli keerdude arv |
|
|
|
|
||
Vastastikune induktsioon |
|
|
|
|
||
Primaarvoolu muutumise kiiruse ja vastastikuse induktsiooni mõju indutseeritud pingele |
|
|
|
|
||
Vastastikust induktsiooni mõjutavad tegurid: pooli keerdude arv, pooli reaalne surus, pooli südamiku magnetiline läbitavus, pooli mähiste asend üksteise suhtes |
|
|
|
|
||
Lenzi seadus ja polaarsuse määramise reeglid |
|
|
|
|
||
Vastuelektromotoorjõud, eneseinduktsioon |
|
|
|
|
||
Küllastuspunkt |
|
|
|
|
||
Induktiivelementide peamised kasutusalad |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Mootorite ja generaatorite teooria alused |
|
|
|
|
||
Alalisvoolugeneraatori ehitus ja komponentide otstarve |
|
|
|
|
||
Alalisvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundparameetreid ning voo suunda |
|
|
|
|
||
Alalisvoolumootorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundvõimsust, pöördemomenti, kiirust ja pöörlemissuunda |
|
|
|
|
||
Järjestikmähistega, lühiskeeruga ja kombineeritud mootorid |
|
|
|
|
||
Startergeneraatori ehitus |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Siinusvool: faas, periood, sagedus, nurksagedus |
|
|
|
|
||
Hetk-, keskmine-, ruutkeskmine- ja tippväärtus, amplituud ning nende arvutamine pinge, voolu ja võimsuse suhtes |
|
|
|
|
||
Kolmnurk- ja ristkülikvool |
|
|
|
|
||
Ühe- ja kolmefaasiline vool |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Pinge- ja voolufaasi suhted L-, C- ja R-ahelates, rööp-, jada- ja segalülitused |
|
|
|
|
||
Võimsuskadu L-, C- ja R-ahelates |
|
|
|
|
||
Näivtakistuse, faasinurga, võimsusteguri ja voolu arvutamine |
|
|
|
|
||
Tegeliku võimsuse, näivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse arvutamine |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Trafode ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
|
||
Kaod trafodes ja meetmed nende vähendamiseks |
|
|
|
|
||
Koormusega ja koormuseta trafo töötamine |
|
|
|
|
||
Võimsuse ülekanne, kasutegur, polaarsuse tähistamine |
|
|
|
|
||
Liini- ja faasipinge ja -voolu arvutamine |
|
|
|
|
||
Voolu arvutamine kolmefaasisüsteemis |
|
|
|
|
||
Primaar- ja sekundaarvool, primaar- ja sekundaarpinge, keerdude suhe, võimsus ja kasutegur |
|
|
|
|
||
Autotrafod |
|
|
|
|
||
|
— |
1 |
1 |
— |
||
Järgmiste filtrite tööpõhimõte, rakendused ja kasutamine: madalpääs-, kõrgpääs-, riba- ja ribatakistusfiltrid. |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Silmusjuhtme pöörlemine magnetväljas ja selle tekitatud voolukõver |
|
|
|
|
||
Pöörleva armatuuri ja pöörleva välja tüüpi vahelduvvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja ehitus |
|
|
|
|
||
Ühe-, kahe- ja kolmefaasilised generaatorid |
|
|
|
|
||
Kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus, nende eelised ja kasutamine |
|
|
|
|
||
Püsimagnetgeneraatorid |
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
Ühe- ja mitmefaasiliste vahelduvvoolu sünkroon- ja induktsioonmootorite ehitus, tööpõhimõte ja tehnilised andmed |
|
|
|
|
||
Pöörlemissuuna ja kiiruse reguleerimine |
|
|
|
|
||
Pöörisvälja tekitamine: kondensaatori, pooli, kaetud või pooleks pooliga |
|
|
|
|
MOODUL 4. ELEKTROONIKA ALUSED
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
1 |
||
|
— |
— |
2 |
— |
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
1 |
2 |
1 |
||
|
— |
— |
2 |
— |
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
1 |
— |
1 |
||
|
— |
— |
2 |
— |
||
|
— |
1 |
2 |
— |
||
Trükkplaatide kirjeldus ja kasutamine |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
— |
1 |
— |
— |
||
|
— |
— |
2 |
— |
MOODUL 5. DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID
|
TASE |
||||||||||||||||||||||||||||||||
A |
B1-1 B1-3 |
B1-2 B1-4 |
B2 |
B3 |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
2 |
2 |
3 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Tüüpiline süsteemide asetus ja elektrooniliste mõõteriistade paigutus kabiinis |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
1 |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Arvusüsteemid: kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteem |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Oskus teisendada kümnend- ning kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
1 |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Analoogsignaal, digitaalsignaal |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Analoogdigitaal- ja digitaalanaloogmuundurid, nende tööpõhimõte ja kasutamine, sisendid ja väljundid, mitmesugused piirangud |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Andmesiinide kasutamine õhusõiduki mõõteriistasüsteemides, sealhulgas teadmised ARINC-süsteemi ja teist tehniliste andmete kohta |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Õhusõidukite võrgusüsteemid/juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia Ethernet |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
— |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
2 |
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Mikroprotsessori funktsioonid ja üldine tööpõhimõte |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Järgmiste mikroprotsessorielementide tööpõhimõte: juht- ja töötlemisseade, kell, register, aritmeetikaseade |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Kodeerimis- ja dekodeerimisseadiste tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Mitmesuguste kodeerimisseadiste töötamine |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Keskmise, suure ja väga suure integratsiooniastmega mikrolülituste kasutamine |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Multiplekserite ja demultiplekserite tööpõhimõte, rakendamine ja tähistamine loogikaskeemidel |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
1 |
1 |
2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||
Kiudoptika eelised ja puudused andmete edastamisel võrreldes elektersidega; |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Kiudoptiline andmesiin |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Kiudoptikaga seotud mõisted |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Liidesed |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Liitmikud, juhtimisterminalid, kaugjuhtimisterminalid |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Kiudoptika kasutamine õhusõiduki süsteemides |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
1 |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Nüüdisaegsetes õhusõidukites kasutatavate tavaliste näidikute tööpõhimõtted, sealhulgas elektronkiiretorud, valgusdiood- ja vedelkristallnäidikud |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Elektrostaatilise laengu suhtes tundlike komponentide erikäsitsemine |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
Ohtude ja võimalike kahjustuste tundmine, komponentide ja inimeste antistaatilised kaitsevahendid |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
1 |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Tarkvarapiirangutest arusaamine, lennukõlblikkusnõuded ja tarkvara omavolilise muudatuse võimalikud katastroofilised tagajärjed |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
2 |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Järgmiste nähtuste mõju elektroonikasüsteemide hooldamisele:
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
2 |
2 |
2 |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Järgmiste tüüpiliste elektrooniliste/digitaalsete õhusõidukisüsteemide üldseadistus ja testimine sisseehitatud testimisseadmega.
|
|
|
|
|
|
MOODUL 6. MATERJALID JA DETAILID
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
2 |
||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
2 |
||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||
|
1 |
2 |
— |
2 |
||
|
1 |
2 |
— |
2 |
||
Puitplaaneri konstruktsiooni ehitusmeetodid |
|
|
|
|
||
Lennukites kasutatavate puidu- ja liimiliikide tehnilised andmed, omadused ja liigid |
|
|
|
|
||
Puitkonstruktsiooni konserveerimine ja hooldamine |
|
|
|
|
||
Puidu ja puitkonstruktsioonide defektide liigid |
|
|
|
|
||
Puitkonstruktsiooni defektide avastamine |
|
|
|
|
||
Puitkonstruktsiooni parandamine |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
2 |
||
Lennukites kasutatavate riiete tehnilised andmed, omadused ja liigid |
|
|
|
|
||
Riide kontrollimise viisid |
|
|
|
|
||
Riidedefektide liigid |
|
|
|
|
||
Riidest pealistuse parandamine |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||
|
2 |
3 |
2 |
2 |
||
|
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
Kruvide tüübid ja tähistus |
|
|
|
|
||
Õhusõidukites kasutatavate keermete kuju, mõõtmed ja tolerantsid |
|
|
|
|
||
Keermete mõõtmine |
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
Poltide tüübid: õhusõidukite poltide tehnilised andmed ja tähistus, rahvusvahelised standardid |
|
|
|
|
||
Mutrid: iselukustuvad, ankurdusmutrid, standardtüübid |
|
|
|
|
||
Metallikruvid: õhusõidukites kasutatavate metallikruvide tehnilised andmed |
|
|
|
|
||
Tikkpoldid: tüübid ja kasutamine, paigaldamine ja eemaldamine |
|
|
|
|
||
Isekeermestavad kruvid, tüüblid |
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
Painduvad lukustusseibid, vedruseibid, ketilukud, splindid, kontramutrid, traatlukustus, kiiravatavad klambrid, tihvtid, lukustusrõngad, vedrurõngad, lõhised |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
2 |
||
Tavaliste ja pimeneetide tüübid: tehnilised andmed ja tähistus, termotöötlus |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||
|
2 |
2 |
1 |
2 |
||
|
— |
2 |
1 |
1 |
||
Vedrude tüübid, materjalid, omadused ja kasutamine |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Laagrite otstarve, koormused, materjal, ehitus |
|
|
|
|
||
Laagrite tüübid ja kasutamine |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Ülekannete tüübid ja kasutamine |
|
|
|
|
||
Ülekandearvud, aeglustavad ja kiirendavad ülekanded, veetavad ja vedavad hammasrattad, pingutusrattad, hambumine |
|
|
|
|
||
Rihmad ja rihmarattad, ketid ja ketirattad |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
2 |
||
Trosside tüübid |
|
|
|
|
||
Otsakud, pingutid ja kompensatsiooniseadised |
|
|
|
|
||
Plokirattad ja trossisüsteemi komponendid |
|
|
|
|
||
Kõritrossid |
|
|
|
|
||
Õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||
Kaablite tüübid, ehitus ja omadused |
|
|
|
|
||
Kõrgpinge- ja koaksiaalkaablid |
|
|
|
|
||
Kaablite jätkamine |
|
|
|
|
||
Ühenduste tüübid, kontakttihvtid, pistikud, pistikupesad, isolaatorid, nimipinge ja -voolud, ühendamine, tähistamine |
|
|
|
|
MOODUL 7A. TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 7B.
|
TASE |
||||
A |
B1 |
B2 |
|||
|
3 |
3 |
3 |
||
Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega |
|
|
|
||
Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespoolnimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine |
|
|
|
||
|
3 |
3 |
3 |
||
Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine |
|
|
|
||
Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid |
|
|
|
||
Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid |
|
|
|
||
|
3 |
3 |
3 |
||
Tavalised käsitööriistad |
|
|
|
||
Tavalised elektritööriistad |
|
|
|
||
Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
|
||
Määrimisseadmed ja -meetodid |
|
|
|
||
Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
|
||
|
— |
2 |
3 |
||
Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid |
|
|
|
||
Joonise kirjanurga andmed |
|
|
|
||
Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid |
|
|
|
||
Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100 |
|
|
|
||
Lennunduse ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL; |
|
|
|
||
elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
1 |
||
Puuride läbimõõdud, istude liigid |
|
|
|
||
Ühtne istude ja lõtkude süsteem |
|
|
|
||
Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem |
|
|
|
||
Painde, väände ja kulumise piirväärtused |
|
|
|
||
Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid |
|
|
|
||
|
1 |
3 |
3 |
||
Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine |
|
|
|
||
Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised |
|
|
|
||
Pressühenduste katsetamine |
|
|
|
||
Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine |
|
|
|
||
Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel |
|
|
|
||
Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants |
|
|
|
||
Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž |
|
|
|
||
EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Neetliited, neetide vahekaugus ja samm |
|
|
|
||
Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid |
|
|
|
||
Neetliidete kontrollimine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine |
|
|
|
||
Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine |
|
|
|
||
Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Vedrude kontrollimine ja testimine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine |
|
|
|
||
Laagrite määrimisnõuded |
|
|
|
||
Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine |
|
|
|
||
Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine |
|
|
|
||
Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
— |
||
Otsakute paigalestantsimine |
|
|
|
||
Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine |
|
|
|
||
Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid |
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
— |
||
Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine |
|
|
|
||
Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine |
|
|
|
||
Lehtmetallist detailide kontrollimine |
|
|
|
||
|
— |
2 |
— |
||
Liimimisvõtted |
|
|
|
||
Keskkonnatingimused |
|
|
|
||
Kontrollimise viisid |
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
||
|
— |
2 |
— |
||
|
|
|
|
||
|
— |
2 |
2 |
||
|
— |
2 |
— |
||
|
2 |
2 |
2 |
||
Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded |
|
|
|
||
Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded |
|
|
|
||
Õhusõidukite parkimismeetodid |
|
|
|
||
Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine |
|
|
|
||
Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus |
|
|
|
||
Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid |
|
|
|
||
Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele |
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
2 |
3 |
3 |
||
|
— |
2 |
— |
||
|
— |
2 |
1 |
||
|
2 |
2 |
2 |
||
|
— |
2 |
2 |
||
|
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
||
|
2 |
2 |
— |
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Hooldustööde planeerimine |
|
|
|
||
Muudatustööde tegemine |
|
|
|
||
Hoiustamine |
|
|
|
||
Hooldustõendite väljaandmine |
|
|
|
||
Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel |
|
|
|
||
Hooldustööde kontrollimine/kvaliteedi kontrollimine/kvaliteedi tagamine |
|
|
|
||
Täiendavad hooldustööd |
|
|
|
||
Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide kontrollimine |
|
|
|
MOODUL 7B. HOOLDUSTÖÖD
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.
|
TASE |
||
B3 |
|||
|
3 |
||
Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega |
|
||
Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine |
|
||
|
3 |
||
Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine |
|
||
Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid |
|
||
Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid |
|
||
|
3 |
||
Tavalised käsitööriistad |
|
||
Tavalised elektritööriistad |
|
||
Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine |
|
||
Määrimisseadmed ja -meetodid |
|
||
Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine |
|
||
|
— |
||
Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine |
|
||
|
2 |
||
Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid |
|
||
Joonise kirjanurga andmed |
|
||
Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid |
|
||
Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100 |
|
||
Lennundusstandardid ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL |
|
||
Elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid |
|
||
|
2 |
||
Puuride läbimõõdud, istude liigid |
|
||
Ühtne istude ja lõtkude süsteem |
|
||
Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem |
|
||
Painde, väände ja kulumise piirväärtused |
|
||
Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid |
|
||
|
2 |
||
Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine |
|
||
Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised |
|
||
Pressühenduste katsetamine |
|
||
Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine |
|
||
Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel |
|
||
Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž |
|
||
|
2 |
||
Neetliited, neetide vahekaugus ja samm |
|
||
Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid |
|
||
Neetliidete kontrollimine |
|
||
|
2 |
||
Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine |
|
||
Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine |
|
||
Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine |
|
||
|
1 |
||
Vedrude kontrollimine ja testimine |
|
||
|
2 |
||
Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine |
|
||
Laagrite määrimisnõuded |
|
||
Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused |
|
||
|
2 |
||
Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine |
|
||
Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine |
|
||
Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine |
|
||
|
2 |
||
Otsakute paigalestantsimine |
|
||
Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine |
|
||
Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid |
|
||
|
|
||
|
2 |
||
Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine |
|
||
Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine |
|
||
Lehtmetallist detailide kontrollimine |
|
||
|
2 |
||
Liimimisvõtted |
|
||
Keskkonnatingimused |
|
||
Kontrollimise viisid |
|
||
|
|
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
|
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded |
|
||
Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded |
|
||
Õhusõidukite parkimismeetodid |
|
||
Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine |
|
||
Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus |
|
||
Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid |
|
||
Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele |
|
||
|
|
||
|
3 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
|
||
|
2 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
Hooldustööde planeerimine |
|
||
Muudatustööde tegemine |
|
||
Hoiustamine |
|
||
Hooldustõendite väljaandmine |
|
||
Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel |
|
||
Hooldustööde kontrollimine/kvaliteedi kontrollimine/kvaliteedi tagamine |
|
||
Täiendavad hooldustööd |
|
||
Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide kontrollimine |
|
MOODUL 8. AERODÜNAAMIKA ALUSED
|
TASE |
|||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Õhuvool ümber tahke keha |
|
|
|
|
||
Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool, vaba vool, õhuvoolu suhteline liikumine, õhuvoolu üles- või allasuune, keerisjälg, õhuvoolu seiskumus |
|
|
|
|
||
Mõisted: tiivaprofiili kumerus, kõõl, keskmine aerodünaamiline kõõl, profiili aerodünaamiline takistus, induktiivtakistus, kohtumisnurk, rõhukese, tiiva asetusnurga positiivne ja negatiivne vääne, suhteline paksus, tiiva kuju ja saleduse suhe |
|
|
|
|
||
Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud |
|
|
|
|
||
Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, tõstejõutegur, õhutakistustegur, polaarkõver, varisemine |
|
|
|
|
||
Aerodünaamilise kandepinna saastumine, sealhulgas jää, lume või härmatisega |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Tõstejõu, raskusjõu, tõmbe ja aerodünaamilise takistuse seosed |
|
|
|
|
||
Planeerimissuhe |
|
|
|
|
||
Lennu stabiilne osa, selle lennutehnilised parameetrid |
|
|
|
|
||
Pööranguteooria |
|
|
|
|
||
Tiiva koormusteguri mõju: õhusõiduki varisemine, lennurežiimist ja õhusõiduki ehitusest lähtuvad piirangud |
|
|
|
|
||
Aerodünaamilise tõstejõu suurendamine |
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
1 |
||
Pikipüsivus, põikpüsivus ja teekonnapüsivus (aktiivne ja passiivne) |
|
|
|
|
MOODUL 9A. INIMFAKTORID
Märkus: käesolevat moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 9B.
|
TASE |
||||
A |
B1 |
B2 |
|||
|
1 |
2 |
2 |
||
Inimfaktori arvestamise vajalikkus |
|
|
|
||
Inimfaktorist/inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid |
|
|
|
||
„Murphy seadus” |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Nägemine |
|
|
|
||
Kuulmine |
|
|
|
||
Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime |
|
|
|
||
Tähelepanu ja taju |
|
|
|
||
Mälu |
|
|
|
||
Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs |
|
|
|
||
|
1 |
1 |
1 |
||
Vastutus: isiklik ja rühma |
|
|
|
||
Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine |
|
|
|
||
Töökaaslaste mõju |
|
|
|
||
Kultuuriküsimused |
|
|
|
||
Meeskonnatöö |
|
|
|
||
Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused |
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
||
Tervis |
|
|
|
||
Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud |
|
|
|
||
Ajanappus ja töö lõpptähtajad |
|
|
|
||
Töökoormus: üle- või alakoormatus |
|
|
|
||
Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg |
|
|
|
||
Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine |
|
|
|
||
|
1 |
1 |
1 |
||
Müra ja gaasid |
|
|
|
||
Valgustus |
|
|
|
||
Töökoha mikrokliima ja temperatuur |
|
|
|
||
Liikumine ja vibratsioon |
|
|
|
||
Töökeskkond |
|
|
|
||
|
1 |
1 |
1 |
||
Füüsiline töö |
|
|
|
||
Korduvad tööoperatsioonid |
|
|
|
||
Visuaalne ülevaatus |
|
|
|
||
Komplekssed süsteemid |
|
|
|
||
|
2 |
2 |
2 |
||
Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline |
|
|
|
||
Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine |
|
|
|
||
Kursisolek, ajakohasus |
|
|
|
||
Teabelevi |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Eksimuste mudelid ja teooriad |
|
|
|
||
Tüüpilised eksimused hoolduses |
|
|
|
||
Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed |
|
|
|
||
Eksimuste vältimine ja toimetulek nendega |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Ohutegurite tuvastamine ja vältimine |
|
|
|
||
Tegutsemine hädaolukordades |
|
|
|
MOODUL 9B. INIMFAKTORID
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooria loaomanike vähem keerukat hoolduskeskkonda.
|
TASE |
||
B3 |
|||
|
2 |
||
Inimfaktori arvestamise vajalikkus |
|
||
Inimfaktorist/inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid |
|
||
„Murphy seadus” |
|
||
|
2 |
||
Nägemine |
|
||
Kuulmine |
|
||
Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime |
|
||
Tähelepanu ja taju |
|
||
Mälu |
|
||
Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs |
|
||
|
1 |
||
Vastutus: isiklik ja rühmavastutus |
|
||
Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine |
|
||
Töökaaslaste mõju |
|
||
Kultuuriküsimused |
|
||
Meeskonnatöö |
|
||
Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused |
|
||
|
2 |
||
Tervis |
|
||
Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud stress |
|
||
Ajanappus ja töö lõpptähtajad |
|
||
Töökoormus: üle- või alakoormatus |
|
||
Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg |
|
||
Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, uimastite tarvitamine |
|
||
|
1 |
||
Müra ja gaasid |
|
||
Valgustus |
|
||
Töökoha mikrokliima ja temperatuur |
|
||
Liikumine ja vibratsioon |
|
||
Töökeskkond |
|
||
|
1 |
||
Füüsiline töö |
|
||
Korduvad tööoperatsioonid |
|
||
Visuaalne ülevaatus |
|
||
Komplekssed süsteemid |
|
||
|
2 |
||
Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline suhtlemine |
|
||
Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine |
|
||
Kursisolek, ajakohasus |
|
||
Teabelevi |
|
||
|
2 |
||
Eksimuste mudelid ja teooriad |
|
||
Tüüpilised eksimused hoolduses |
|
||
Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed |
|
||
Eksimuste vältimine ja nendega toimetulek |
|
||
|
2 |
||
Ohutegurite tuvastamine ja vältimine |
|
||
Tegutsemine hädaolukordades |
|
MOODUL 10. LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID
|
TASE |
|||||||
A |
B1 |
B2 |
B3 |
|||||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||||
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll |
|
|
|
|
||||
Euroopa Komisjoni roll |
|
|
|
|
||||
Euroopa Lennundusohutusameti roll |
|
|
|
|
||||
Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll |
|
|
|
|
||||
Määrus (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjad määrustes (EL) nr 748/2012 ja (EL) nr 1321/2014 |
|
|
|
|
||||
Seosed erinevate lisade (osade), näiteks osa 21, osa M, osa 145, osa 66, osa 147 ja määruse (EL) nr 965/2012 vahel |
|
|
|
|
||||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||||
Osa 66 nõuete üksikasjalik tundmine |
|
|
|
|
||||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||||
Osa 145 ja osa M F alajao nõuete üksikasjalik tundmine |
|
|
|
|
||||
|
1 |
1 |
1 |
1 |
||||
Määruse (EL) nr 965/2012 nõuete üldine tundmine |
|
|
|
|
||||
Lennuettevõtjate sertifitseerimine |
|
|
|
|
||||
Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kohustused |
|
|
|
|
||||
Hooldusprogramm |
|
|
|
|
||||
Muudatuste loetelu (MEL)/miinimumvarustuse loetelu (CDL) |
|
|
|
|
||||
Dokumendid, mis peavad pardal olema |
|
|
|
|
||||
Õhusõidukite sildid (tähistused) |
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
||||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||||
21. osa ja EASA sertifitseerimistingimuste CS-23, 25, 27, 29 nõuete üldine tundmine. |
|
|
|
|
||||
|
— |
2 |
2 |
2 |
||||
Lennukõlblikkussertifikaat; piirangutega lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuluba |
|
|
|
|
||||
Registreerimissertifikaat |
|
|
|
|
||||
Mürasertifikaat |
|
|
|
|
||||
Kaalumisplaan (Weight Schedule) |
|
|
|
|
||||
Raadioluba ja -sertifikaat (Radio Station Licence and Approval) |
|
|
|
|
||||
|
2 |
2 |
2 |
2 |
||||
21. osas sätestatud jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate sätete üksikasjalik tundmine |
|
|
|
|
||||
M osa nõuete üksikasjalik tundmine |
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
||||
|
1 |
2 |
2 |
2 |
||||
Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul Õhusõidukitüübi tootja minimaalvarustuse loetelu (MMEL), minimaalvarustuse loetelu (MEL), väljalennu kõrvalekallete loetelud (Dispatch Deviation Lists) |
|
|
|
|
||||
|
— |
1 |
1 |
1 |
||||
Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul
|
|
|
|
|
MOODUL 11A. TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
TASE |
|||||||
A1 |
B1.1 |
|||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
|
— |
— |
||||||
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega |
|
|
||||||
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad |
|
|
||||||
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid |
|
|
||||||
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime |
|
|
||||||
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine |
|
|
||||||
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel |
|
|
||||||
Machi arv, kriitiline Machi arv, lennukiosade rõhulaine tekitatud võnkumine, lööklaine, aerodünaamiline kuumenemine, ristlõike pindalareegel |
|
|
||||||
Kiire õhusõiduki mootori õhu sisselaskes õhu voolamist mõjutavad tegurid |
|
|
||||||
Positiivse noolsusega tiiva eelisomadused kriitilise Machi arvuga lennul |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
2 |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Kere ehitus ja selle hermetiseerimine |
|
|
||||||
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
|
||||||
Istmete paigaldus ja veoste paigaldamine laadimisel |
|
|
||||||
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed |
|
|
||||||
Akende ja esiklaasi ehitus ja mehhanismid |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus |
|
|
||||||
Kütusepaagid |
|
|
||||||
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus |
|
|
||||||
Juhtpinna kinnitus |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus ja kinnitus |
|
|
||||||
Tasakaalustamine — mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Gondlid/püloonid:
|
— |
— |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Õhu juurdevoolu allikad, sh juurdevool mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Kliimaseadmesüsteemid |
|
|
||||||
Õhu ja auru regenereerimise seadmed |
|
|
||||||
Jaotussüsteemid |
|
|
||||||
Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Hermetiseerimissüsteemid |
|
|
||||||
Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid |
|
|
||||||
Salongi ülerõhu regulaatorid |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Kaitse- ja hoiatusseadmed |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Pitot' toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik |
|
|
||||||
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator |
|
|
||||||
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass |
|
|
||||||
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid |
|
|
||||||
Kuvarkabiin |
|
|
||||||
Muud õhusõidukisüsteemi mõõturid |
|
|
||||||
|
1 |
1 |
||||||
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
|
— |
— |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine |
|
|
||||||
Alalisvoolu genereerimine |
|
|
||||||
Vahelduvvoolu genereerimine |
|
|
||||||
Avariivoolu genereerimine |
|
|
||||||
Pinge reguleerimine |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Kaitsmed |
|
|
||||||
Elektritoide pardavälisest vooluallikast/maapealsest toitevõrgust |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
1 |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
1 |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid |
|
|
||||||
Trimmeerimine |
|
|
||||||
Toimiva koormuse reguleerimine |
|
|
||||||
Tõstejõudu suurendavad seadmed |
|
|
||||||
Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid |
|
|
||||||
Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, pneumo-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid |
|
|
||||||
Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus |
|
|
||||||
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus |
|
|
||||||
Varisemisvastane kaitsesüsteem/hoiatussüseem |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Kütusepaagid |
|
|
||||||
Toitesüsteemid |
|
|
||||||
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase |
|
|
||||||
Ringtoide ja ülepumpamine |
|
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
|
||||||
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine |
|
|
||||||
Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Hüdraulikavedelikud |
|
|
||||||
Hüdropaagid ja -akud |
|
|
||||||
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve |
|
|
||||||
Hädasurvestamissüsteem |
|
|
||||||
Filtrid |
|
|
||||||
Surve reguleerimine |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid |
|
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine |
|
|
||||||
Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid |
|
|
||||||
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid |
|
|
||||||
Vihmavee tõrjevahend |
|
|
||||||
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine |
|
|
||||||
Esiklaasipuhasti |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Ehitus, amortisaatorid |
|
|
||||||
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon |
|
|
||||||
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine |
|
|
||||||
Rehvid |
|
|
||||||
Teliku juhtimine |
|
|
||||||
Telikulüliti |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Välimised tuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul |
|
|
||||||
Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid |
|
|
||||||
Avariituled |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem: kabiin, reisijatesalong |
|
|
||||||
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine |
|
|
||||||
Hapnikuvaru reguleerimine |
|
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide |
|
|
||||||
Rõhu reguleerimine |
|
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Veevarustussüsteemi paigaldamise süsteem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine |
|
|
||||||
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus |
|
|
||||||
Korrosioonitõrje |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Hoolduse keskarvutid |
|
|
||||||
Andmelaadimissüsteemid |
|
|
||||||
Elektrooniline andmevaramu |
|
|
||||||
Trükkimine |
|
|
||||||
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: Mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja juhikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne. |
|
|
||||||
Põhisüsteem, võrgu komponendid |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist |
|
|
||||||
Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu |
|
|
||||||
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:
|
— |
— |
||||||
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:
|
— |
— |
||||||
Salongi põhisüsteem |
|
|
||||||
Parda-meelelahutussüsteem |
|
|
||||||
Välissidesüsteem |
|
|
||||||
Salongi massmälusüsteem |
|
|
||||||
Salongi kontrollisüsteem |
|
|
||||||
Mitmesugused salongisüsteemid |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar |
|
|
||||||
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) |
|
|
||||||
Õhusõiduki üldteabesüsteem |
|
|
||||||
Piloodikabiini teabesüsteem |
|
|
||||||
Hooldusalane teabesüsteem |
|
|
||||||
Reisijatesalongi teabesüsteem |
|
|
||||||
Muud teabesüsteemid |
|
|
MOODUL 11B. KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
Märkus 1: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 11C.
Märkus 2: selles moodulis käsitletakse A2-kategooriasse ja B1.2 alamkategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.
|
TASE |
|||||||
A2 |
B1.2 |
|||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
|
— |
— |
||||||
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega |
|
|
||||||
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad |
|
|
||||||
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid |
|
|
||||||
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime |
|
|
||||||
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine |
|
|
||||||
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime |
|
|
||||||
|
— |
— |
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
2 |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Kere ehitus ja selle hermetiseerimine |
|
|
||||||
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
|
||||||
Istmete paigaldamine |
|
|
||||||
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine |
|
|
||||||
Akende ja tuuleklaasi kinnitamine |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus |
|
|
||||||
Kütusepaagid |
|
|
||||||
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus |
|
|
||||||
Juhtpinna kinnitus |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Ehitus ja kinnitus |
|
|
||||||
Tasakaalustamine — mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Gondlid/püloonid:
|
— |
— |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Ülerõhu- ja kliimaseadmesüsteemid |
|
|
||||||
Salongirõhu regulaatorid ning kaitse- ja hoiatusseadmed |
|
|
||||||
Küttesüsteemid |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Pitot' toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik vertikaalkiiruse näidik |
|
|
||||||
Güroskoopilised mõõturid: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator |
|
|
||||||
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass |
|
|
||||||
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid |
|
|
||||||
Kuvarkabiin |
|
|
||||||
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud |
|
|
||||||
|
1 |
1 |
||||||
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
|
— |
— |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine |
|
|
||||||
Alalisvoolu genereerimine |
|
|
||||||
Pinge reguleerimine |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Kaitsmed |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
1 |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid |
|
|
||||||
Trimmerid |
|
|
||||||
Tõstejõudu suurendavad seadised |
|
|
||||||
Süsteemide kasutamine: manuaalne |
|
|
||||||
Tüüride lukustus |
|
|
||||||
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus |
|
|
||||||
Varisemisvastane hoiatussüsteem |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Kütusepaagid |
|
|
||||||
Toitesüsteemid |
|
|
||||||
Ringtoide ja ülepumpamine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Hüdraulikavedelikud |
|
|
||||||
Hüdropaagid ja -akud |
|
|
||||||
Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve |
|
|
||||||
Filtrid |
|
|
||||||
Surve reguleerimine |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine |
|
|
||||||
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid |
|
|
||||||
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine |
|
|
||||||
Esiklaasipuhasti |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Ehitus, amortisaatorid |
|
|
||||||
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon |
|
|
||||||
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine |
|
|
||||||
Rehvid |
|
|
||||||
Teliku juhtimine |
|
|
||||||
Telikulüliti |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul |
|
|
||||||
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid |
|
|
||||||
Avariituled |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong |
|
|
||||||
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine |
|
|
||||||
Hapnikuvaru reguleerimine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide |
|
|
||||||
Rõhu reguleerimine |
|
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine |
|
|
||||||
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus |
|
|
||||||
Korrosioonitõrje |
|
|
MOODUL 11C. KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvaid lennukeid hõlmavat tehnoloogiat.
|
TASE |
||||||
B3 |
|||||||
|
|
||||||
Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed |
1 |
||||||
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
|
— |
||||||
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega |
|
||||||
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad |
|
||||||
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid |
|
||||||
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime |
|
||||||
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine |
|
||||||
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime |
|
||||||
|
|
||||||
|
2 |
||||||
|
2 |
||||||
|
|
||||||
|
1 |
||||||
Ehitus |
|
||||||
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
||||||
Istmete paigaldamine |
|
||||||
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine |
|
||||||
Akende ja tuuleklaasi kinnitamine |
|
||||||
|
1 |
||||||
Ehitus |
|
||||||
Kütusepaagid |
|
||||||
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed |
|
||||||
|
1 |
||||||
Ehitus |
|
||||||
Juhtpinna kinnitus |
|
||||||
|
1 |
||||||
Ehitus ja kinnitus |
|
||||||
Tasakaalustamine — mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon |
|
||||||
|
|
||||||
Gondlid/püloonid:
|
1 |
||||||
|
|
||||||
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid |
1 |
||||||
|
|
||||||
|
1 |
||||||
Pitot' toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik |
|
||||||
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator |
|
||||||
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass |
|
||||||
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid |
|
||||||
Kuvarkabiin |
|
||||||
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud |
|
||||||
|
1 |
||||||
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
|
— |
||||||
|
2 |
||||||
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine |
|
||||||
Alalisvoolu genereerimine |
|
||||||
Pinge reguleerimine |
|
||||||
Jaotusvõrk |
|
||||||
Kaitsmed |
|
||||||
Vaheldid, muundurid |
|
||||||
|
2 |
||||||
Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded |
|
||||||
Istmed, rihmad ja turvavööd |
|
||||||
|
2 |
||||||
Käsitulekustutusvahendid |
|
||||||
|
3 |
||||||
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid |
|
||||||
Trimmerid |
|
||||||
Tõstejõudu suurendavad seadised |
|
||||||
Süsteemide kasutamine: manuaalne |
|
||||||
Tüüride lukustus |
|
||||||
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus |
|
||||||
Varisemisvastane hoiatussüsteem |
|
||||||
|
2 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
||||||
Kütusepaagid |
|
||||||
Toitesüsteemid |
|
||||||
Ringtoide ja ülepumpamine |
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
||||||
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine |
|
||||||
|
2 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
||||||
Hüdraulikavedelikud |
|
||||||
Hüdropaagid ja -akud |
|
||||||
Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve |
|
||||||
Filtrid |
|
||||||
Surve reguleerimine |
|
||||||
Jaotusvõrk |
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid |
|
||||||
|
1 |
||||||
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine |
|
||||||
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid |
|
||||||
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine |
|
||||||
Esiklaasipuhasti |
|
||||||
|
2 |
||||||
Ehitus, amortisaatorid |
|
||||||
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks |
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon |
|
||||||
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine |
|
||||||
Rehvid |
|
||||||
Teliku juhtimine |
|
||||||
|
2 |
||||||
Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul |
|
||||||
Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid |
|
||||||
Avariituled |
|
||||||
|
2 |
||||||
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong |
|
||||||
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine |
|
||||||
Hapnikuvaru reguleerimine |
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
||||||
|
2 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
||||||
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide |
|
||||||
Suru- ja vaakumpumbad |
|
||||||
Rõhu reguleerimine |
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
MOODUL 12. KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
TASE |
|||||||
A3 A4 |
B1.3 B1.4 |
|||||||
|
1 |
2 |
||||||
Mõisted |
|
|
||||||
Güroskoopilise pretsessiooni mõju |
|
|
||||||
Pöördemomendi tasakaalustamine ja pöördumine ümber püsttelje |
|
|
||||||
Tõstejõu ebasümmeetrilisus, õhuvoolu rebenemine tiivikulabade otstel |
|
|
||||||
Tendents kulgliikumisele ja selle korrigeerimine |
|
|
||||||
Coriolise jõud ja selle kompenseerimine |
|
|
||||||
Keerisrõngarežiim, võimsuse seade mootori juhtkangiga, kandetiiviku üleliigne sammuseade |
|
|
||||||
Autorotatsioon |
|
|
||||||
Maapinna läheduse mõju |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Tiivikulabade kaldenurga tsükliline muutmine |
|
|
||||||
Tiivikulabade kaldenurga samaaegne muutmine |
|
|
||||||
Kallutusmehhanism |
|
|
||||||
Pööramine ümber vertikaaltelje (z): pöördemomendi tasakaalustamine, sabatiivik, sabapoomist väljuv suruõhk |
|
|
||||||
Kandetiiviku rumm: ehitus ja kasutusomadused |
|
|
||||||
Tiivikulabade võnkesummutid: töötamine ja ehitus |
|
|
||||||
Tiivikulabad: kandetiiviku ja sabatiiviku labade ehitus ja kinnitussõlmed |
|
|
||||||
Trimmeerimine, liikumatult kinnitatud ja seadistatava asetusnurgaga stabilisaatorid |
|
|
||||||
Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid |
|
|
||||||
Kunstlik juhisetunnetus |
|
|
||||||
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Kandetiiviku labade joondamine |
|
|
||||||
Kandetiiviku ja sabatiiviku labade asendi seadistamine |
|
|
||||||
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine |
|
|
||||||
Vibratsiooni liigid, vibratsiooni vähendavad meetodid |
|
|
||||||
Maapinnaresonants |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Reduktorid, kande- ja sabatiivikud |
|
|
||||||
Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur |
|
|
||||||
Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
2 |
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Suruõhuallikad, sh mootorist lähtuv suruõhk või maapealne suruõhutoide. |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Kliimaseadmesüsteemid |
|
|
||||||
Jaotussüsteemid |
|
|
||||||
Õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid |
|
|
||||||
Kaitse- ja hoiatusseadmed |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik |
|
|
||||||
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator |
|
|
||||||
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass |
|
|
||||||
Vibratsioonitaseme mõõtesüsteemid — HUMS |
|
|
||||||
Kuvarkabiin |
|
|
||||||
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud |
|
|
||||||
|
1 |
1 |
||||||
Süsteemi koostamise põhialused ja rakendamine:
|
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine |
|
|
||||||
Alalisvoolu genereerimine, vahelduvvoolu genereerimine |
|
|
||||||
Avariivoolu genereerimine |
|
|
||||||
Pinge reguleerimine, kaitsmed |
|
|
||||||
Jaotusvõrk |
|
|
||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
|
||||||
Elektritoide pardavälisest vooluallikast/maapealsest toitevõrgust |
|
|
||||||
|
|
|
||||||
|
2 |
2 |
||||||
|
1 |
1 |
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid |
|
|
||||||
Tulekustutussüsteemid |
|
|
||||||
Süsteemide testimine |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Kütusepaagid |
|
|
||||||
Toitesüsteemid |
|
|
||||||
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase |
|
|
||||||
Ringtoide ja ülepumpamine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Hüdraulikavedelikud |
|
|
||||||
Hüdropaagid ja -akud |
|
|
||||||
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve |
|
|
||||||
Hädasurvestamissüsteem |
|
|
||||||
Filtrid |
|
|
||||||
Surve reguleerimine |
|
|
||||||
Jaotusvõrk |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid |
|
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine |
|
|
||||||
Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid |
|
|
||||||
Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine |
|
|
||||||
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine |
|
|
||||||
Klaasipuhastisüsteemid |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Ehitus, amortisaatorid |
|
|
||||||
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon |
|
|
||||||
Rattad, rehvid, pidurid |
|
|
||||||
Teliku juhtimine |
|
|
||||||
Telikulüliti |
|
|
||||||
Suusad, ujukid |
|
|
||||||
|
2 |
3 |
||||||
Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul |
|
|
||||||
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid |
|
|
||||||
Avariituled |
|
|
||||||
|
1 |
3 |
||||||
Süsteemi üldskeem |
|
|
||||||
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide |
|
|
||||||
Rõhu reguleerimine |
|
|
||||||
Rõhu jaotumine |
|
|
||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
|
|
||||||
Seos muude süsteemidega |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne |
|
|
||||||
Põhisüsteem |
|
|
||||||
Võrgu komponendid |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Hoolduse keskarvutid |
|
|
||||||
Andmelaadimissüsteemid |
|
|
||||||
Elektrooniline andmevaramu |
|
|
||||||
Trükkimine |
|
|
||||||
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) |
|
|
||||||
|
1 |
2 |
||||||
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar |
|
|
||||||
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) |
|
|
||||||
Õhusõiduki üldteabesüsteem |
|
|
||||||
Piloodikabiini teabesüsteem |
|
|
||||||
Hooldusalase teabe süsteem |
|
|
||||||
Reisijatesalongi teabesüsteem |
|
|
||||||
Muud teabesüsteemid |
|
|
MOODUL 13. ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
TASE |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
B2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Machi arv, kriitiline Machi arv |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõisted |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pöördemomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Käsusignaalide töötlemine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lengerdussummutid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Automaatne trimmeerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted:
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Alalisvoolu genereerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vahelduvvoolu genereerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Avariivoolu genereerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Pinge reguleerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jaotusvõrk |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vaheldid, muundurid, alaldid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaitsmed |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Elektritoide pardavälisest vooluallikast/maapealsest toitevõrgust |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reisijatesalongi meelelahutusseadmed |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liigitus |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Atmosfäär |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõisted |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Pitot' toru rõhke kasutavad mõõturid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Baromeetrilised kõrgusmõõturid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vertikaalkiiruse näidikud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhkkiiruse näidikud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mahhmeetrid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennukõrguse näidikud/häiresüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennuparameetrite arvutid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõõdikute suruõhusüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Temperatuurinäidikusüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kütusehulga näidikusüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aviohorisondid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Libisemisnäidikud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Güroaviohorisondid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maapinna läheduse hoiatussüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kompassid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennuparameetrite salvestamise süsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kuvarkabiin |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Avariituled |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hoolduse keskarvutid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Andmelaadimissüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Elektrooniline andmevaramu |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Trükkimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kliimaseadmesüsteemid |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhu ja auru regenereerimise seadmed |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jaotussüsteemid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ülerõhusüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Salongi ülerõhu regulaatorid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaitse- ja hoiatusseadmed |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsteemi üldskeem |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kütusepaagid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Toitesüsteemid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ringtoide ja ülepumpamine |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsteemi üldskeem |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hüdraulikavedelikud |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hüdropaagid ja -akud |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hädasurvestamissüsteem |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Filtrid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rõhu reguleerimine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jaotusvõrk |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seos muude süsteemidega |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vihmavee tõrjevahend |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Esiklaasipuhasti |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ehitus, amortisaatorid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rehvid |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Teliku juhtimine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Telikulüliti |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hapnikuvaru reguleerimine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Süsteemi üldskeem |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide |
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rõhu reguleerimine |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rõhu jaotumine |
1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Näidikud ja hoiatussignaalid |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seos muude süsteemidega |
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhisüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Võrgu komponendid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cain Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
salongi põhisüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
parda-meelelahutussüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välissidesüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
salongi massimälusüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
salongi kontrollisüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
erinevad salongisüsteemid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Õhusõiduki üldteabesüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Piloodikabiini teabesüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hooldusalase teabe süsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reisijatesalongi teabesüsteem |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muud teabesüsteemid |
|
MOODUL 14. JÕUSEADMED
|
TASE |
||
B2 |
|||
|
|
||
|
1 |
||
|
2 |
||
|
2 |
||
Väljalaskegaaside temperatuuri/turbiiniastmete vahelise temperatuuri mõõtmissüsteemid |
|
||
Mootori pöörlemissagedus |
|
||
Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid |
|
||
Õlirõhk ja -temperatuur |
|
||
Kütuserõhk, -temperatuur ja voolamiskiirus |
|
||
Kollektorirõhk |
|
||
Mootori pöördemoment |
|
||
Propelleri pöörlemissagedus |
|
||
|
2 |
||
Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed |
|
||
Süütesüsteemid ja selle seadmed |
|
||
Ohutusnõuded hooldamisel |
|
MOODUL 15. GAASITURBIINMOOTOR
|
TASE |
|||
A |
B1 |
|||
|
1 |
2 |
||
Potentsiaalne energia, kineetiline energia, Newtoni liikumisseadused, Braytoni tsükkel |
|
|
||
Jõu, töö, võimsuse, energia, kiiruse ja kiirenduse vahelised seosed |
|
|
||
Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine |
|
|
||
|
— |
2 |
||
Kogu veojõud, kasulik (neto) veojõud, ahendatud reaktiivdüüsi veojõud, veojõu jaotus, summaarne veojõud, veojõud hobujõududes, mootori võllile taandatud võimsus hobujõududes, kütuse erikulu |
|
|
||
Mootorite kasutegurid |
|
|
||
Põhikontuuri ja väliskontuuri õhuvoolude suhe ning mootori surveaste |
|
|
||
Gaasivoolu rõhk, temperatuur ja kiirus |
|
|
||
Mootori nimiandmed, staatiline veojõud, kiiruse, kõrguse ja kõrge õhutemperatuuri mõju, nimiandmed rõhtlennul, piirangud |
|
|
||
|
2 |
2 |
||
Kompressori sisselasked |
|
|
||
Sisselaske mitmesuguste konfiguratsioonide mõju |
|
|
||
Jäävastased seadised |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Aksiaal- ja tsentrifugaalkompressor |
|
|
||
Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
||
Labade tasakaalustamine |
|
|
||
Süsteemi kasutamine |
|
|
||
Kompressori seiskumise ja pompaaži põhjused ja tagajärjed |
|
|
||
Õhuvoolu juhtimise meetodid: suruõhu väljalaskeklapid, õhukoguri reguleeritavad suundlabad, reguleeritavad ja pöörduvad staatorilabad |
|
|
||
Surveaste |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
||
|
2 |
2 |
||
Mitmesuguste turbiinilabade toime ja omadused |
|
|
||
Turbiinilabade kinnitus |
|
|
||
Düüsisuunurid |
|
|
||
Turbiinilabade pingete ja roome põhjused ning tagajärjed |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
||
Ahenevad, laienevad ning reguleeritavad reaktiivdüüsid |
|
|
||
Mootori müra vähendamine |
|
|
||
Väljalaskegaaside reversseerimine |
|
|
||
|
— |
2 |
||
Ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Omadused ja kirjeldus |
|
|
||
Kütuselisandid |
|
|
||
Ohutusnõuded |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte |
|
|
||
Süsteemi ehitus ja sõlmed |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Mootorist lähtuva suruõhu jaotamise ja jäätõrje süsteemid, sh sisejahutus, hermetiseerimine ja ventileerimine |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed |
|
|
||
Süütesüsteemid ja selle seadmed |
|
|
||
Ohutusnõuded hooldamisel |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Väljalaskegaaside temperatuur/turbiiniastmete vaheline temperatuur |
|
|
||
Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid |
|
|
||
Õlirõhk ja -temperatuur |
|
|
||
Kütuse rõhk ja voolamiskiirus |
|
|
||
Mootori pöörlemissagedus |
|
|
||
Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud |
|
|
||
Pöördemoment |
|
|
||
Võimsus |
|
|
||
|
— |
1 |
||
Tööpõhimõte ja kasutamine |
|
|
||
Vee ja vesimetanoolisegu sissepritse |
|
|
||
Forsseerimiskambri süsteemid |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Vabaturbiin- ja mehhaanilise ülekandega turbiinmootorid |
|
|
||
Aeglustusülekanded (reduktorid) |
|
|
||
Mootori ja propelleri integreeritud juhtimissüsteem |
|
|
||
Ülekiiruskaitse ohutusseadmed |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Põhimõtteline ehitus, ajamisüsteemid, reduktorid, sidurid, juhtimissüsteemid |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Otstarve, tööpõhimõte, kaitsesüsteemid |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Tulekahju tuvastus- ja kustutussüsteemide tööpõhimõte |
|
|
||
|
1 |
3 |
||
Mootori käivitamine ja maapealne käitamine |
|
|
||
Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine |
|
|
||
Suundumuste jälgimine (sh õli- ja vibratsioonianalüüs jälgimine, endoskoopia) |
|
|
||
Mootori ja selle sõlmede vastavuse kontrollimine mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumitele, tolerantsidele ja andmetele |
|
|
||
Kompressori pesemine/puhastamine |
|
|
||
Võõrkehakahjustused |
|
|
||
|
— |
2 |
||
Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine |
|
|
MOODUL 16. KOLBMOOTOR
|
TASE |
||||
A |
B1 |
B3 |
|||
|
1 |
2 |
2 |
||
Mehaaniline, termiline ja mahuline kasutegur |
|
|
|
||
Tööpõhimõtted — kahetaktiline, neljataktiline, otomootor, diiselmootor |
|
|
|
||
Kolvikäik ja surveaste |
|
|
|
||
Mootori silindrite asetusskeem ja tööjärjekord |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Võimsuse arvutamine ja mõõtmine |
|
|
|
||
Mootori võimsust mõjutavad tegurid |
|
|
|
||
Segud, lahjad segud, eelsüüde |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Karter, väntvõll, nukkvõllid, õlivannid |
|
|
|
||
Abiseadmete ajami ülekanne |
|
|
|
||
Silindrite ja kolbide koostud |
|
|
|
||
Kepsud, sisselaske- ja väljalaskekollektor |
|
|
|
||
Klapimehhanism |
|
|
|
||
Propelleri aeglustusreduktorid |
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
||
Jäätumine ja soojendamine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte |
|
|
|
||
Süsteemi ehitus ja sõlmed |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Käivitussüsteemid, eelsoojendussüsteemid |
|
|
|
||
Magneetosüüde, ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
||
Süütejuhtmed, süüteküünlad |
|
|
|
||
Madalpinge- ja kõrgepingesüsteemid |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Järgmiste süsteemide ehitus ja tööpõhimõte: sisselaskesüsteemid, sh reguleeritavad sisselaskesüsteemid |
|
|
|
||
Väljalaskesüsteemid ja mootori (nii õhk- kui ka vesi)jahutussüsteemid |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Ülelaadimise põhimõte ja eesmärk ning selle mõju mootoriparameetritele |
|
|
|
||
Ülelaadimis-/turboülelaadimissüsteemide ehitus ja tööpõhimõte |
|
|
|
||
Ülelaadimissüsteemide mõisted |
|
|
|
||
Juhtimissüsteemid |
|
|
|
||
Süsteemi kaitsmine |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Omadused ja kirjeldus |
|
|
|
||
Kütuselisandid |
|
|
|
||
Ohutusnõuded |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Mootori pöörlemissagedus |
|
|
|
||
Plokikaane temperatuur |
|
|
|
||
Jahutusvedeliku temperatuur |
|
|
|
||
Õlirõhk ja -temperatuur |
|
|
|
||
Väljalaskegaaside temperatuur |
|
|
|
||
Kütuse rõhk ja voolamiskiirus |
|
|
|
||
Kollektorirõhk |
|
|
|
||
|
1 |
2 |
2 |
||
Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus |
|
|
|
||
|
1 |
3 |
2 |
||
Mootori käivitamine ja maapealne käitamine |
|
|
|
||
Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine |
|
|
|
||
Mootori ja selle komponentide kontrollimine vastavalt mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele, tolerantsidele ja andmetele |
|
|
|
||
|
— |
2 |
1 |
||
Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine |
|
|
|
MOODUL 17A. PROPELLER
Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 17B.
|
TASE |
|||
A |
B1 |
|||
|
1 |
2 |
||
Propelleri laba osade teooria |
|
|
||
Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus |
|
|
||
Propelleri libisemine |
|
|
||
Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud |
|
|
||
Pöördemoment |
|
|
||
Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal |
|
|
||
Vibratsioon ja resonants |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Valmistamismeetodid, komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid |
|
|
||
Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm |
|
|
||
Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller |
|
|
||
Propelleri/voolundi paigaldus |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised |
|
|
||
Flüügersamm ja negatiivne seadenurk |
|
|
||
Ülekiiruskaitse |
|
|
||
|
— |
2 |
||
Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed |
|
|
||
|
1 |
3 |
||
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine |
|
|
||
Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine |
|
|
||
Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine |
|
|
||
Propelleri töötlemine/remont |
|
|
||
Propellermootori käitamine |
|
|
||
|
1 |
2 |
||
Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine |
|
|
MOODUL 17B. PROPELLER
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvate lennukite propellereid hõlmavat tehnoloogiat.
|
TASE |
||
B3 |
|||
|
2 |
||
Propelleri laba osade teooria |
|
||
Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus |
|
||
Propelleri libisemine |
|
||
Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud |
|
||
Pöördemoment |
|
||
Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal |
|
||
Vibratsioon ja resonants |
|
||
|
2 |
||
Valmistamismeetodid ning komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid |
|
||
Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm |
|
||
Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller |
|
||
Propelleri/voolundi paigaldus |
|
||
|
2 |
||
Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised |
|
||
Flüügersamm ja negatiivne seadenurk |
|
||
Ülekiiruskaitse |
|
||
|
2 |
||
Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed |
|
||
|
2 |
||
Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed |
|
||
|
2 |
||
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine |
|
||
Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine |
|
||
Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine |
|
||
Propelleri töötlemine/remont |
|
||
Propellermootori käitamine |
|
||
|
2 |
||
Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine |
|
II liide
Baasteadmiste eksami nõuded
1. Üldsätted
1.1. Kõik baasteadmiste eksamid tuleb korraldada allpool kirjeldatud valikvastustega küsimuste ja teemaarendusküsimuste abil. Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alustel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.
1.2. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige, ning eksamiks ettenähtud aega tuleb kõikide ainemoodulite puhul arvestada nii, et ühele küsimuse vastamiseks kulub 75 sekundit.
1.3. Teemaarendusküsimustele vastatakse kirjalikult ja ühele küsimusele vastamiseks tuleb arvestada 20 minutit.
1.4. Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud moodulite 7A, 7B, 9A, 9B ja 10 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.
1.5. Igal küsimusel peab olema näidisvastus, kus kirjeldatakse ka kõiki selliseid teadaolevaid vastusevarinate, mis võivad muude alajaotiste puhul asjakohased olla.
1.6. Iga näidisvastus tuleb jagada üksikuteks olulisteks punktideks, mida nimetatakse võtmepunktideks.
1.7. Valikvastustega küsimuste puhul loetakse eksam sooritatuks siis, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % iga moodulit või alamoodulit käsitlevatest küsimustest.
1.8. Teemaarendusküsimus loetakse õigesti vastatuks siis, kui vastus sisaldab vähemalt 75 % näidisvastuse võtmepunktidest ning kandidaat ei ole ülejäänud võtmepunktide puhul teinud ühtki olulist viga.
1.9. Kui eksam jääb sooritamata üksnes valikvastustega küsimuste või üksnes teemaarendusküsimuste osas, tuleb eksam uuesti teha vastavalt kas üksnes valikvastustega küsimuste või teemaarendusküsimuste osas.
1.10. Eksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamisel ei tohi kasutada trahvipunktide süsteemi.
1.11. Kui kandidaat ei suuda mõne mooduli puhul eksami edukaks sooritamiseks nõutavat punktisummat koguda, võib kõnealust moodulit käsitlevale korduseksamile minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski selliste lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide suhtes, kes on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (osa 147) ja kes korraldavad läbikukkumise põhjustanud mooduleid käsitlevaid järeleõppekursusi; sel juhul võib eksami uuesti sooritada 30 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva.
1.12. Punktis 66.A.25 sätestatud ajavahemikke kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleval eksami suhtes, v.a need moodulid, mille kohta eksam sooritati mõne teise kategooria loa taotlemise käigus, ja tingimusel, et kõnealune luba on juba välja antud.
1.13. Eksamit võib iga mooduli puhul püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist.
Taotleja annab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad kohaldatavatele nõuetele.
2. Küsimuste arv moodulite kaupa
2.1. MOODUL 1 — MATEMAATIKA
|
A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit. |
|
B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. |
|
B2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. |
|
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit. |
2.2. MOODUL 2 — FÜÜSIKA
|
A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. |
|
B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit. |
2.3. MOODUL 3 — ELEKTROTEHNIKA ALUSED
|
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B3-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit. |
2.4. MOODUL 4 — ELEKTROONIKA ALUSED
|
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit. |
|
B3-kategooria: 8 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 10 minutit. |
2.5. MOODUL 5 — DIGITAALTEHNIKA/ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID
|
A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit. |
|
B1.1- ja B1.3-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit. |
|
B1.2- ja B1.4-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B2-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. |
|
B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit. |
2.6. MOODUL 6 — MATERJALID JA DETAILID
|
A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. |
|
B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit. |
|
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit. |
2.7. MOODUL 7A — TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
|
A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit pluss 40 minutit. |
|
B1-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit. |
|
B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit. |
MOODUL 7B — TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.
2.8. MOODUL 8 — AERODÜNAAMIKA ALUSED
|
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
2.9. MOODUL 9A — INIMFAKTORID
|
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit. |
|
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit. |
|
B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit. |
MOODUL 9B — INIMFAKTORID
B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 20 minutit pluss 20 minutit.
2.10. MOODUL 10 — LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID
|
A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit. |
|
B1-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit. |
|
B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit. |
|
B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit. |
2.11. MOODUL 11A — TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
A-kategooria: 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 135 minutit. |
|
B1-kategooria: 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 175 minutit. |
MOODUL 11B — KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. |
|
B1-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit. |
MOODUL 11C — KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.
2.12. MOODUL 12 — KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit. |
|
B1-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 160 minutit. |
2.13. MOODUL 13 — ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.
2.14. MOODUL 14 — JÕUSEADMED
B2-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.
2.15. MOODUL 15 — GAASITURBIINMOOTOR
|
A-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit. |
|
B1-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 115 minutit. |
2.16. MOODUL 16 — KOLBMOOTOR
|
A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. |
|
B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. |
|
B3-kategooria: 68 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 85 minutit. |
2.17. MOODUL 17A — PROPELLER
|
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. |
|
B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. |
MOODUL 17B — PROPELLER
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.
III liide
Õhusõidukitüübikoolituse ja eksamineerimise nõuded
Väljaõpe töökohal
1. Üldsätted
Õhusõidukitüübi teooriakoolitus ja -eksam ning, v.a C-kategooria pädevuse puhul, praktiliste oskuste omandamine ja hindamine.
a) |
Teooriakoolitus ja -eksam peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
b) |
Praktiliste oskuste omandamine ja hindamine peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
c) |
Erinevuskoolitus
|
2. Õhusõidukitüübikoolituse tasemed
Järgmise kolme taseme puhul on kindlaks määratud eesmärgid, koolituse ulatus ja teadmiste tase, mida koolitusega kavatsetakse saavutada.
— |
1. tase: lühiülevaade õhusõiduki plaanerist, süsteemidest ja jõuseadmetest, nagu on esitatud õhusõiduki hoolduskäsiraamatu süsteemikirjelduse osas/jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhendites. Kursuse eesmärgid: pärast 1. taseme koolituse läbimist peab õpilane oskama teha järgmist:
|
— |
2. tase: süsteemne põhiülevaade juhtimisseadmetest, näidikutest, põhikomponentidest, sh nende asukohast ja otstarbest, hooldamisest ja lihtsamate vigade leidmisest. Üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest. Kursuse eesmärgid: peale 1. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 2. taseme kursuse läbimist oskama teha järgmist:
|
— |
3. tase: hoolduskäsiraamatule vastav üksikasjalik kirjeldus, käitamine, komponentide asukohad, eemaldamine/paigaldamine ning sisseehitatud katseseadmete kasutamine ja vigade leidmine. Kursuse eesmärgid: peale 1. ja 2. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 3. taseme kursuse läbimist olema võimeline tegema järgmist:
|
3. Õhusõidukitüübikoolituse nõuded
Kuigi õhusõidukitüübikoolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, võib sertifitseerida teoreetilise või praktilise õppe või mõlemad.
3.1. Teoreetiline õpe
a) |
Eesmärk Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õpilane olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt heakskiidetud tehnilisele normdokumentatsioonile. Õpilane peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta. |
b) |
Koolituse tase Koolitustasemed vastavad eespool punktis 2 esitatud tasemetele. Pärast esimest tüübikoolituskursust peavad C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate kursused hõlmama ainult 1. taset. 3. taseme teoreetilise õppe jooksul võib kogu peatüki temaatika õpetamiseks kasutada vajaduse korral 1. ja 2. taseme koolitusmaterjale. Samas kasutatakse koolituse jooksul enamasti kõrgema taseme kursuse materjale. |
c) |
Kestus Minimaalne teoreetilise õppe tundide arv on esitatud järgmises tabelis:
Eespool esitatud tabelis tähendab koolitustund 60 minuti pikkust õpetust, v.a vaheajad, eksamid, kontrollimine, ettevalmistamine ja õhusõidukiga tutvumine. Kõnealused koolitustunnid kehtivad üksnes sellise teoreetilise õppe kohta, milles käsitletakse ameti kindlaksmääratud tüübipädevusele vastavaid õhusõiduki/mootori tervikkombinatsioone. |
d) |
Kursuse kestuse põhjendus Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis, mis on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (osa 147), toimuvate koolituskursuste ja pädeva asutuse sertifitseeritud kursuste koolitustundide arvu ja kogu koolituskava ulatust tuleb põhjendada koolitusvajaduste analüüsiga, mis põhineb järgmisel:
Kui koolitusvajaduste analüüsist selgub, et on vaja rohkem koolitustunde, kestab kursus tabelis sätestatud miinimumkestusest kauem. Samamoodi põhjendatakse eespool kirjeldatud koolitusvajaduste analüüsi abil pädevale asutusele erinevuskursuste või muude koolituskursuste kombinatsioonide (nt B1- ja B2-kategooria ühendkursus) koolitustundide arvu ning selliste teoreetilist laadi koolituskursuste tundide arvu, mis kestavad eespool punkti 3.1 alapunktis c esitatust lühemat aega. Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist:
Kui õpilane ei külasta ettenähtud miinimumarvu tunde, ei anta talle välja kursuse läbimist tõendavat tunnistust. Koolitusorganisatsioon võib miinimumarvu tundide täissaamiseks korraldada lisakoolituse. |
e) |
Sisu Koolituskava peab hõlmama vähemalt järgmisi konkreetse õhusõidukitüübi puhul spetsiifilisi elemente. Samuti tuleb käsitleda täiendavaid elemente, mis on kasutusele võetud seoses tüübierinevustega, tehnika arenguga jne. B1-kategooria töötajate puhul peab koolituskava keskenduma mehaanilistele ja elektrilistele aspektidele ning B2-kategooria töötajate puhul elektrilistele ja avioonikaaspektidele.
|
f) |
Klassiruumis või virtuaalkeskkonnas antava teoreetilise õppe vajaduste rahuldamiseks võib kasutada multimeediapõhise koolitamise meetodeid, kui koolituskursuse kinnitanud pädev asutus on need heaks kiitnud. |
3.2. Praktiline õpe
a) |
Eesmärk Praktilise õppe eesmärk on saavutada nõutav pädevus õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiintööde ohutul tegemisel kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjaomaste juhiste ja ülesannetega, nt vigade leidmisel, remonditöödel, reguleerimisel, osade vahetamisel, seadistamisel ja vajaduse korral funktsionaalsete kontrollide teostamisel. See hõlmab oskust kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõiduki tehnilisi ja muid dokumente ning eritööriistu ja katseseadmeid, et kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübile spetsiifilisi komponente ja mooduleid, sh hooldustööd tiibadel. |
b) |
Sisu Praktilise õppe ühe osana võetakse läbi vähemalt 50 % allpool toodud tabelis ristiga märgitud punktidest, mis on olulised konkreetse õhusõidukitüübi puhul. Ristiga märgitud ained on praktilise õppe seisukohast olulised selleks, et piisavalt käsitleda põhiliste hooldustööde teostamise, paigalduse ja ohutuse küsimusi, eriti juhtudel, kui kõnealuseid küsimusi ei ole võimalik üksnes teoreetilise õppe käigus täielikult selgitada. Kuigi loetelus on esitatud need ained, mis praktilise õppe jooksul on igal juhul vaja läbi võtta, võib vajaduse korral käsitleda ka muid konkreetse õhusõidukitüübiga seotud teemasid. Käsitletud ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid ülesandeid. Tabelis on kasutatud järgmisi lühendeid: LOC: asukoht; FOT: toimivuskatse; SGH: hooldustööd ja maapealne käitlus; R/I: eemaldamine/paigaldamine; MEL: minimaalvarustus; TS: vigade leidmine.
|
4. Tüübikoolitusalase eksamineerimise ja hindamise nõuded
4.1. Teoreetilise õppe alase eksamineerimise nõuded
Pärast õhusõidukitüübikoolituse teooriaosa läbimist sooritatakse kirjalik eksam, mis vastab järgmistele nõuetele.
a) |
Eksamineerimiseks kasutatakse valikvastustega küsimusi. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige. Eksami aeg sõltub küsimuste koguarvust ja igale küsimusele arvestatakse keskmiselt 90 sekundit. |
b) |
Ebaõiged valikvastused peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. |
c) |
Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid sisaldama menetlusvigu, näiteks ebaõige tähenduse kasutamist (+ asemel –) või valesid mõõtühikuid. Vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid. |
d) |
Iga peatüki (3) puhul kasutatav eksamineerimistase vastab punktis 2 „Õhusõidukitüübikoolituse tasemed” kindlaksmääratud tasemetele. Samas on lubatud esitada ka teatav arv madalama taseme küsimusi. |
e) |
Eksami ajal ei tohi kasutada abivahendeid. Samuti ei ole lubatud kasutada teatmeteoseid. Erandiks on eksamid, kus kontrollitakse B1- ja B2-kategooria kandidaatide oskust tõlgendada tehnilisi dokumente. |
f) |
Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt:
Kursuse heakskiitmisel hindab liikmesriigi pädev asutus küsimuste arvu ja taset. |
g) |
Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest. Kui tüübikoolituse kohta korraldatakse mitu eksamit, loetakse sooritatuks need eksamid, mille puhul vähemalt 75 % küsimustest on õigesti vastatud. Selleks et oleks võimalik õigesti vastata täpselt 75 % küsimustele, korrutatakse eksamiküsimuste arv neljaga. |
h) |
Trahvipunktisüsteemi (st punktide mahaarvamist valesti vastatud küsimuste korral) ei kasutata. |
i) |
Vaheeksameid tohib lõpueksami osana kasutada üksnes juhul, kui nendes kasutatakse nõutavat arvu küsimusi nõutaval tasemel. |
4.2. Praktilise õppe hindamise nõuded
Pärast õhusõidukitüübikoolituse praktilise osa läbimist tuleb teha hindamine, mis peab vastama järgmistele nõuetele.
a) |
Hindamist teostavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon. |
b) |
Hinnatakse praktikandi teadmisi ja oskusi. |
5. Tüübieksaminõuded
Tüübieksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on osa 147 nõuetele vastav või pädeva asutuse väljaantud koolitusluba.
Eksam on suuline, kirjalik või praktilistel oskustel põhinev või nende kombinatsioon ning see vastab järgmistele nõuetele.
a) |
Suulise eksami küsimused peavad olema avatud. |
b) |
Kirjaliku eksami küsimused peavad olema valikvastustega küsimused või teemaarendusküsimused. |
c) |
Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks isiku oskus täita konkreetset tööülesannet. |
d) |
Eksamiteemadeks peab olema valik punktis 3 kirjeldatud tüübikoolitus-/eksamikava peatükkidest (4) vastaval tasemel. |
e) |
Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. |
f) |
Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alusel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid. |
g) |
Eksamil tuleb tagada järgmiste eesmärkide saavutamine:
|
h) |
Eksam peab vastama järgmistele tingimustele.
|
i) |
Eksamineerija peab koostama ja allkirjastama kirjaliku aruande, milles selgitatakse, miks kandidaat eksami sooritas või seda ei sooritanud. |
6. Koolitus töökohal
Töökohal toimuva koolituse kiidab heaks loa väljaandnud pädev asutus.
Seda korraldatakse konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks nõuetekohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis ja tema kontrolli all ning seda hindavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.
Töökohal toimuv koolitus peab olema alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.
a) |
Eesmärk Töökohal toimuva koolituse eesmärk on omandada ohututeks hooldustöödeks vajalik pädevus ja kogemused. |
b) |
Sisu Töökohal toimuv koolitus hõlmab pädeva asutuse jaoks vastuvõetavate ülesannete läbilõiget. Töökohal toimuval koolitusel käsitletavad ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid hooldusülesandeid. Õpilane ja määratud järelevaataja peavad mõlemad kinnitama iga ülesande oma allkirjaga. Loetletud ülesanded peavad põhinema tegelikul töökorraldusel/töölehel jms. Töökohal toimuva koolituse lõplik hindamine on kohustuslik ja seda peab tegema määratud hindaja, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon. Töökohal toimuva koolituse töölehtedele/logiraamatusse kantakse järgmised andmed:
|
Selleks et pädeval asutusel oleks lihtsam töökohal toimuvat koolitust kontrollida, tuleb esitada i) üksikasjalikud töölehed/üksikasjalik logiraamat ning ii) vastavusaruanne, millega tõendatakse töökohal toimuva koolituse vastavust käesoleva osa nõudele.
(1) Selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite puhul, mille maksimaalne stardimass on alla 2 000 kg, võib koolituse miinimumkestust vähendada 50 %.
(2) Gruppi 2 (määratud kindlaks punktis 66.A.42) kuuluvaid koptereid hõlmava koolituse miinimumkestust võib vähendada 30 %.
(3) Punkti 4 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e tabelis sisalduv nummerdatud rida.
(4) Punkti 5 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e ja punkti 3.2 alapunkti b tabelis sisalduv nummerdatud rida.
IV liide
Osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus
Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõudeid, mida kohaldatakse uue kategooria või alamkategooria taotlemisel osa 66 kohasele loale.
Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega sellisel käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse asjaomasesse alamkategooriasse.
Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem juhul, kui taotluse esitaja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud 147. osa nõuetele vastava heakskiidetud kursuse.
Kuni Alates |
A1 |
A2 |
A3 |
A4 |
B1.1 |
B1.2 |
B1.3 |
B1.4 |
B2 |
B3 |
A1 |
— |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
2 aastat |
6 kuud |
A2 |
6 kuud |
— |
6 kuud |
6 kuud |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
2 aastat |
6 kuud |
A3 |
6 kuud |
6 kuud |
— |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
A4 |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
— |
2 aastat |
1 aasta |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
B1.1 |
Puuduvad |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
— |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
1 aasta |
6 kuud |
B1,2 |
6 kuud |
Puuduvad |
6 kuud |
6 kuud |
2 aastat |
— |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
Puuduvad |
B1.3 |
6 kuud |
6 kuud |
Puuduvad |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
— |
6 kuud |
1 aasta |
6 kuud |
B1.4 |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
Puudub |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
— |
2 aastat |
6 kuud |
B2 |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
6 kuud |
1 aasta |
1 aasta |
1 aasta |
1 aasta |
— |
1 aasta |
B3 |
6 kuud |
Puudub |
6 kuud |
6 kuud |
2 aastat |
6 kuud |
2 aastat |
1 aasta |
2 aastat |
— |
V liide
Taotluse vorm — EASA vorm 19
1. |
Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks. |
2. |
Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (osa 66) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (osa M) ja II lisa (osa 145) nõuded ei kehti. |
VI liide
III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja luba — EASA vorm 26
1. |
III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel. |
2. |
Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõtmeid vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (osa 66) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana. |
3. |
Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise puhul. |
4. |
Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest. |
5. |
Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega. |
6. |
Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (osa 145) punktis 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus. |
7. |
Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (osa 145) punktis 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus. |
8. |
Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid. |
9. |
Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise, samuti vastutusele võtmise siseriiklike õigusaktide alusel. |
10. |
III lisa (osa 66) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada. |
11. |
EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (osa 66) reguleerimisalast väljapoole. |
12. |
Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (osa 66) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni. |
13. |
Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõidukitüübipädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübipädevuse kinnitamiseni, ning anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübipädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem. |
14. |
Punkti 13 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema eespool kirjeldatud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet. |
15. |
Loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg „PIIRANGUD” välja märkusega „piiranguid ei ole”. |
16. |
Kui kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, järgmine: „pädevus puudub”. |
17. |
III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis |
IV LISA
(OSA 147)
SISUKORD
147.1
A JAGU — |
TEHNILISED NÕUDED |
A ALAJAGU — |
ÜLDSÄTTED |
147.A.05 |
Reguleerimisala |
147.A.10 |
Üldsätted |
147.A.15 |
Taotlemine |
B ALAJAGU — |
NÕUDED ORGANISATSIOONIDELE |
147.A.100 |
Nõuded tööruumidele |
147.A.105 |
Nõuded töötajatele |
147.A.110 |
Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed |
147.A.115 |
Õppevahendid |
147.A.120 |
Hoolduskoolituse materjalid |
147.A.125 |
Koolituse dokumenteerimine |
147.A.130 |
Õppemeetodid ja kvaliteedisüsteem |
147.A.135 |
Eksamid |
147.A.140 |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat |
147.A.145 |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused |
147.A.150 |
Muudatused lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis |
147.A.155 |
Organisatsiooni sertifikaadi kehtivus |
147.A.160 |
Puudused |
C ALAJAGU — |
HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS |
147.A.200 |
Heakskiidetud baaskoolitus |
147.A.205 |
Baasteadmiste kontroll |
147.A.210 |
Praktiliste baasoskuste hindamine |
D ALAJAGU — |
TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS |
147.A.300 |
Tüübi-/töökoolitus |
147.A.305 |
Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised |
B JAGU — |
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE |
A ALAJAGU — |
ÜLDSÄTTED |
147.B.05 |
Reguleerimisala |
147.B.10 |
Pädev asutus |
147.B.20 |
Dokumentide säilitamine |
147.B.25 |
Erandid |
B ALAJAGU — |
SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE |
147.B.110 |
Sertifikaadi väljaandmise menetlus ja sertifikaadi muudatused |
147.B.120 |
Sertifikaadi pikendamise kord |
147.B.125 |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat |
147.B.130 |
Puudused |
C ALAJAGU — |
LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE |
147.B.200 |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine |
I liide — |
Baaskoolituse kestus |
II liide — |
IV lisas (osa 147) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat — EASA vorm 11 |
III liide — |
IV lisas (osa 147) osutatud tunnistused — EASA vormid 148 ja 149 |
147.1
Käesolevas osas tähendab pädev asutus:
1. |
organisatsioonide puhul, kelle peamine tegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; |
2. |
organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit. |
A JAGU
TEHNILISED NÕUDED
A ALAJAGU
ÜLDOSA
147.A.05 Reguleerimisala
Käesolevas osas on sätestatud nõuded, mida organisatsioonid peavad täitma, kui taotlevad heakskiitu III lisas (osa 66) kindlaks määratud koolituse ja eksamite korraldamiseks.
147.A.10 Üldosa
Koolitusorganisatsioon peab olema organisatsioon või selle osa, mis on kantud juriidiliste isikute registrisse.
147.A.15 Taotlemine
a) |
Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil. |
b) |
Sertifikaadi või selle muutmise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
|
B ALAJAGU
NÕUDED ORGANISATSIOONIDELE
147.A.100 Nõuded tööruumidele
a) |
Ruumid peavad olema piisavalt suured ja sellise planeeringuga, et oleks tagatud kaitse ilmastikuolude eest ning kõikide kavakohaste koolituste ja eksamite toimumine mis tahes päeval. |
b) |
Teooriaõppeks ja teadmiste kontrollimiseks peavad olema asjakohased ruumid, mis on täiesti kinnised ja eraldatud muudest ruumidest.
|
c) |
Alapunktis b kindlaks määratud ruumide kliimatingimused peavad olema sellised, et õpilased saavad keskenduda oma õpingutele või eksamitele ilma segavate tegurite või ebamugavustundeta. |
d) |
Baashoolduse koolituse korral peavad klassiruumidest eraldi olema koolituse jaoks asjakohased õppetöökojad ja/või hooldustöökojad. Kui aga organisatsioonil ei ole võimalust neid töökodasid tagada, võib ta selleks sõlmida kokkuleppe mõne teise organisatsiooniga, mis tuleb teha kirjalikult ja kus tuleb määratleda nende töökodade kasutamise tingimused. Pädeval asutusel peab olema õigus sellist lepingulist organisatsiooni külastada ning kõnealuses kirjalikus kokkuleppes tuleb see õigus määratleda. |
e) |
Tüübi/töökoolituse korral peab olema võimalik kasutada asjakohaseid ruume, kus asuvad punkti 147.A.115 alapunktis d osutatud õhusõidukitüüpide näidised. |
f) |
Mitte ühelgi kursusel ei tohi praktilise õppe ajal õpilaste arv ületada järelevaataja või hindaja kohta 15. |
g) |
Õpetajatele, eksamineerijatele ja standardi tundmise hindajatele tuleb tagada kontoriruumid, kus nad saavad segamatult ja ebamugavustundeta valmistuda oma ülesannete täitmiseks. |
h) |
Eksami- ja koolitusdokumentidele tuleb tagada turvalised hoiuruumid. Kliimatingimused neis peavad olema sellised, et dokumendid püsivad punktis 147.A.125 nimetatud säilitamisaja jooksul heas korras. Hoiu- ja kontoriruumid võib asjakohaste turvaabinõude rakendamise korral omavahel ühendada. |
i) |
Olemas peab olema raamatukogu, mis sisaldab kogu koolituse mahule ja tasemele vastavat tehnilist materjali. |
147.A.105 Nõuded töötajatele
a) |
Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik koolituskohustused on rahastatud ning täidetud käesoleva osa nõuete kohaselt. |
b) |
Ametisse määratakse isik või isikute rühm, kelle kohustuseks on muuhulgas tagada, et lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile. Kõnealune isik või üks isik kõnealusest isikute rühmast võib samuti olla tegevjuhiks, tingimusel et ta vastab tegevjuhi nõuetele, mis on kindlaks määratud alapunktis a. |
c) |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võtab tööle piisavalt töötajaid, kes planeerivad/viivad läbi kooskõlas organisatsiooni tegevusloaga õppetööd ja praktilisi harjutusi, teadmiste kontrolle ning praktilisi hindamisi. |
d) |
Erandina alapunktist c võib olukorras, kus praktilisi harjutusi ja hindamisi on palutud tegema mõni teine organisatsioon, määrata praktilisi harjutusi ja hindamisi tegema sellise organisatsiooni töötajaid. |
e) |
Iga isik võib tingimusel, et alapunkti f sätted on täidetud, olla õpetaja, eksamineerija ja hindaja rollis. |
f) |
Õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kogemused ja kvalifikatsioon tehakse kindlaks vastavalt avaldatud kriteeriumidele või pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel. |
g) |
Eksamineerijad ja praktiliste oskuste hindajad peavad selleks, et neid tunnustada, olema määratletud organisatsiooni käsiraamatus. |
h) |
Õpetajad ja eksamineerijad peavad iga vähemalt 24 kuu järel läbima ajakohastuskoolituse tehnika arengu, praktiliste oskuste, inimtegurite ja uusimate koolitusmeetodite kohta seoses teemadega, mille suhtes koolitatakse või mida eksamineeritakse. |
147.A.110 Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed
a) |
Organisatsioon peab kõikide õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kohta nimekirja. Sellesse tuleb kanda õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kvalifikatsioon ja kogemus, varasem väljaõpe ning kõik edaspidi läbitud koolitused. |
b) |
Kõikide õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate tööülesanded tuleb kirjalikult fikseerida. |
147.A.115 Õppevahendid
a) |
Igas klassiruumis peavad olema sellised esitlusvahendid, millega on tagatud, et õpilased näevad esitletavaid tekste/jooniseid/diagramme ja arve hõlpsasti igalt poolt klassiruumis. Esitlusvahendite hulgas peavad olema esinduslikud sünteetilised harjutusseadmed, mis aitavad õpilastel teemast aru saada, kui need seadmed sobivad selleks. |
b) |
Punkti 147.A.100 alapunktis d nimetatud baashoolduse õppetöökodades ja/või hooldustöökodades peavad olema kõik tööriistad ja seadmed, mida on vaja koolituse läbiviimiseks koolitusorganisatsiooni sertifikaadil näidatud mahus. |
c) |
Punkti 147.A.100 alapunktis d nimetatud baashoolduse õppetöökodades ja/või hooldustöökodades peab olema esinduslik valik õhusõidukeid, mootoreid, õhusõidukite osi ja avioonikaseadmeid. |
d) |
Punkti 147.A.100 alapunktis e nimetatud õhusõidukitüübi alast koolitust pakkuval organisatsioonil peab olema võimalik kasutada asjaomast õhusõidukitüüpi. Kasutada tohib sünteetilisi õppeseadmeid, kui nende puhul on tagatud koolitusnormide täitmine. |
147.A.120 Hoolduskoolituse materjalid
a) |
Hoolduskursuse materjalid antakse õpilasele ja nad hõlmavad olenevalt olukorrast:
|
b) |
Õpilastel peab olema punkti 147.A.100 alapunktis i osutatud raamatukogus võimalik tutvuda kõikide hooldusdokumentide näidiste ja tehniliste dokumentidega. |
147.A.125 Koolituse dokumenteerimine
Organisatsioon säilitab kõiki õpilaste koolitamise, eksamineerimise ja hindamisega seotud dokumente määramatu aja.
147.A.130 Õppemeetodid ja kvaliteedisüsteem
a) |
Organisatsioon kehtestab pädevale asutusele vastuvõetava koolituskorra, tagamaks, et koolitus toimub nõuetekohaselt ning kõik käesoleva osa asjaomased nõuded on täidetud. |
b) |
Organisatsioon kehtestab kvaliteedisüsteemi, mis sisaldab:
|
147.A.135 Eksamid
a) |
Eksamineerijad peavad tagama kõikide küsimuste turvalisust. |
b) |
Igalt õpilaselt, kes avastatakse eksamil kasutamast eksamiteemaga seotud muid materjale kui eksamidokumente ja nendega seotud lubatud dokumente, võetakse õigus eksamit sooritada ning samuti ei tohi see õpilane teha vähemalt 12 kuud pärast sellist vahejuhtumit ühtki eksamit. Pädevale asutusele teatatakse igast sellisest vahejuhtumist koos uurimistulemustega ühe kalendrikuu jooksul. |
c) |
Igalt eksamineerijalt, kes avastatakse eksami ajal andmast eksamineeritavatele õpilastele küsimuste vastuseid, võetakse õigus olla eksamineerija ning eksam tunnistatakse kehtetuks. Pädevale asutusele tuleb igast sellisest juhtumist teatada ühe kalendrikuu jooksul. |
147.A.140 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat
a) |
Organisatsioon koostab endale kasutamiseks käsiraamatu, milles kirjeldab organisatsiooni ülesehitust ja selle tegutsemiskorda ning mis sisaldab järgmist:
|
b) |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle edasised muudatused kinnitab pädev asutus. |
c) |
Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi heaks kiita käsiraamatu protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”). |
147.A.145 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused
a) |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võib kooskõlas oma käsiraamatuga teha järgmist, mis peab käsiraamatus olema lubatud:
|
b) |
Koolitust, eksamineerimist ja praktiliste oskuste hindamist tohib teha üksnes lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadil märgitud kohtades ja/või mis tahes muus organisatsiooni käsiraamatus määratletud kohas. |
c) |
Erandina alapunktist b tohib lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon korraldada mujal kui alapunktis b kindlaks määratud kohtades üksnes koolitust, eksamineerimisi ja praktiliste oskuste hindamisi oma käsiraamatus kindlaks määratud kontrollikorra kohaselt. Neid kohti ei ole vaja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaks määrata. |
d) |
|
e) |
Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada vastavat koolitust. |
f) |
Erandina alapunktist e võib organisatsioonile, kellele on antud luba korraldada baasteadmistega seotud koolitusi või tüübikoolitust, anda loa tüübieksamite korraldamiseks juhul, kui tüübikoolitust ei nõuta. |
147.A.150 Muudatused lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis
a) |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon teatab pädevale asutusele ette igast muudatusest endas, mis mõjutavad tema tegevusluba, et pädeval asutusel oleks võimalik veenduda, et organisatsioon vastab ka pärast muudatuste elluviimist käesoleva osa nõuetele, ja vajaduse korral muuta organisatsiooni sertifikaati. |
b) |
Pädev asutus võib määrata kindlaks tingimusi, mil lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat tuleb peatada. |
c) |
Kui lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon kõnealustest muudatustest pädevale asutusele ette ei teata, võidakse tema sertifikaat peatada või tunnistada tagasiulatuvalt muudatuste eelse ajani kehtetuks. |
147.A.155 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivus
a) |
Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:
|
b) |
Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada. |
147.A.160 Puudused
a) |
Esimese astme puudus on üks või mitu järgmistest:
|
b) |
Teise astme puudus on mis tahes koolitusnõude oluline rikkumine, mis ei moodusta esimese astme puudust. |
c) |
Pärast punktile 147.B.130 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud. |
C- ALAJAGU
HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS
147.A.200 Heakskiidetud baaskoolitus
a) |
Heakskiidetud baaskoolitus seisneb õppetöös, omandatud teadmiste kontrollimises ning praktiliste oskuste harjutamises ja hindamises. |
b) |
Õppetöös tuleb käsitleda kategooria või alamkategooria lennundustehnilise töötaja loaga seotud ainet vastavalt III lisale (osa 66). |
c) |
Eksamil tuleb kontrollida esinduslikku läbilõiget alapunktis b osutatud aine alases õppetöös omandatud teadmistest. |
d) |
Praktiliste oskuste harjutamisel tuleb õppida praktikas kasutama tavalisi tööriistu/seadmeid, õhusõiduki tüüpiliste osade mahavõtmist/koostamist ning osalema tüüpilistes hooldustöödes, mida tehakse seoses asjaomase osa 66 järgse mooduliga. |
e) |
Praktiliste oskuste hindamisel tuleb hinnata harjutamisel omandatud oskusi ning teha kindlaks, kas õpilane on pädev kasutama asjakohaseid tööriistu ja seadmeid ning töötama kooskõlas hoolduskäsiraamatutega. |
f) |
Baaskoolituse kestus on kooskõlas I liitega. |
g) |
Täiendavate (alam)kategooriate saamiseks korraldatava koolituse kestus määratakse kindlaks vastavalt sellele, mis mahus on läbitud baaskoolitus ja kui palju on seoses sellega vaja harjutada praktilisi oskusi. |
147.A.205 Baasteadmiste kontrollid
Baasteadmiste kontrollid:
a) |
peavad toimuma III lisas (osa 66) kindlaks määratud nõude kohaselt; |
b) |
peavad toimuma ilma koolitusmaterjalide abita; |
c) |
peavad hõlmama esinduslikku läbilõiget läbitud koolituses käsitletud moodulite hõlmatud ainetest kooskõlas III lisaga (osa 66). |
147.A.210 Praktiliste baasoskuste hindamine
a) |
Praktiliste baasoskuste hindamist teevad baashoolduse koolituse ajal selleks määratud praktiliste oskuste hindajad iga kord pärast seda, kui õppetöö asjaomases õppe- või hooldustöökojas on lõppenud. |
b) |
Õpilane peab hindamise läbima kooskõlas punkti 147.A.200 alapunktiga e. |
D ALAJAGU
TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS
147.A.300 Tüübi/töökoolitus
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile antakse luba korraldada III lisa (osa 66) järgset tüübi/töökoolitust tingimusel, et ta täidab seejuures punktis 66.A.45 kindlaks määratud nõuet.
147.A.305 Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, millel on vastavalt punktile 147.A.300 õigus korraldada tüübikoolitust, korraldab III lisas (osa 66) kindlaksmääratud tüübieksameid või tööoskuste hindamisi, tingimusel et ta täidab III lisa (osa 66) punktis 66.A.45 kindlaks määratud tüübi-/töökoolituse nõudeid.
B JAGU
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE
A ALAJAGU
ÜLDOSA
147.B.05 Reguleerimisala
Käesoleva jaoga kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja jõustamise eest.
147.B.10 Pädev asutus
a) Üldosa
Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses käesoleva lisa (osa 147) kohaste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.
b) Vahendid
Pädeval asutusel peab olema käesoleva osa nõuete täitmiseks piisavalt töötajaid.
c) Kord
Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat lisa (osa 147) täidetakse.
Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks, et käesolevat lisa (osa 147) täidetakse pidevalt.
d) Kvalifikatsioon ja koolitus
Kõik käesoleva lisaga seotud sertifikaatidega tegelevad töötajad peavad:
1. |
olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe; |
2. |
olema vajaduse korral saanud koolitust ja jätkukoolitust III lisa (osa 66) ja IV lisa (osa 147) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta. |
147.B.20 Dokumentide säilitamine
a) |
Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, uuendamise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist. |
b) |
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:
|
c) |
Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat. |
147.B.25 Erandid
a) |
Pädev asutus võib teha riiklikule õppeasutusele erandi nõudest
|
b) |
Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid. |
B ALAJAGU
SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE
Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, mis peavad olema täidetud volitatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmisel või muutmisel.
147.B.110 Sertifikaadi väljaandmise menetlus ja sertifikaadi muudatused
a) |
Taotluse saamisel pädev asutus:
|
b) |
Kõik leitud puudused dokumenteeritakse ja nende kohta antakse taotlejale kirjalik kinnitus. |
c) |
Kõik puudused tuleb enne sertifikaadi väljaandmist punkti 147.B.130 kohaselt kõrvaldada. |
d) |
Viitenumber lisatakse sertifikaadile ameti täpsustatud viisil. |
147.B.120 Sertifikaadi pikendamise kord
a) |
Iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollida käesoleva lisa (osa 147) nõuete täitmise suhtes. Kontrollimine hõlmab vähemalt ühe asjaomase lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni korraldatud koolituskursuse ja ühe eksami jälgimist. |
b) |
Puudusi käsitletakse vastavalt punktile 147.B.130. |
147.B.125 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi formaati on kirjeldatud II liites.
147.B.130 Puudused
a) |
Kui lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon ei kõrvalda 1. astme puudust kolme päeva jooksul pärast vastava kirjaliku teate saamist, tunnistab pädev asutus tema sertifikaadi täielikult või osaliselt kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud. |
b) |
Kui pädeva asutuse poolt teise astme puuduste kõrvaldamiseks määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks, peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks. |
C ALAJAGU
LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE
147.B.200 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine
Pädev asutus:
a) |
peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või |
b) |
peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 147.B.130. |
I liide
Baaskursuse kestus
Täismahus baaskursuse miinimumkestus on järgmine:
Baaskursus |
Kestus (tundides) |
Teoreetilise õppe osa (%) |
A1 |
800 |
30–35 |
A2 |
650 |
30–35 |
A3 |
800 |
30–35 |
A4 |
800 |
30–35 |
B1.1 |
2 400 |
50–60 |
B1.2 |
2 000 |
50–60 |
B1.3 |
2 400 |
50–60 |
B1.4 |
2 400 |
50–60 |
B2 |
2 400 |
50–60 |
B3 |
1 000 |
50–60 |
II liide
IV lisas (osa 147) osutatud volitatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat — EASA vorm 11
III liide
IV lisas (osa 147) osutatud tunnistused — EASA vormid 148 ja 149
1. Baaskoolitus/eksam
Allpool esitatud tunnistuse vormi, milles käsitletakse osa 147 kohase baaskoolituse läbimist, kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks.
Tunnistusel on selgelt märgitud iga mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (osa 66) I liite vastav versioon.
2. Tüübikoolitus/eksam
Osa 147 kohase tüübikoolituse tunnistuse allpool esitatud vormi kasutatakse tüübikoolituse teoreetilise õppe, tüübikoolituse praktilise õppe või mõlema läbimise tõendamiseks.
Tunnistusele märgitakse ka plaaneri/mootori kombinatsioon, mida koolituse jooksul kasutati.
Asjakohased viited tuleb vajaduse korral kustutada ning koolituse liigi lahtrisse tuleb märkida, kas koolitus hõlmas ainult teoreetilist õpet või nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.
Koolitustunnistusel tuleb selgelt märkida, kas koolitus oli täielik või osaline (nt plaanerit või jõuseadet või avioonika- ja elektrisüsteeme käsitlev kursus), või taotleja varasemal kogemusel põhinev erinevuskoolitus, nt A340 (CFM) koolitus A320 kogemust omavatele lennundustehnilistele töötajatele. Kui tegemist ei ole täieliku koolitusega, tuleb tunnistusel näidata, kas kursuse jooksul käsitleti eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte või mitte.
V LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2006 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2007 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1056/2008 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 127/2010 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 962/2010 |
(ELT L281, 27.10.2010, lk 78) |
Komisjoni määrus (EL) nr 1149/2011 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 593/2012 |
VI LISA
Korrelatsioonitabel
Määrus (EÜ) nr 2042/2003 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 3 lõige 4 |
— |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 2 |
— |
Artikli 7 lõige 3, sissejuhatav lause |
Artikli 8 lõige 2, sissejuhatav lause |
Artikli 7 lõike 3 punktid a kuni g |
— |
Artikli 7 lõike 3 punkt h |
Artikli 8 lõike 2 punkt a |
Artikli 7 lõike 3 punkt i |
Artikli 8 lõike 2 punkt b |
Artikli 7 lõige 4 |
— |
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 6 |
— |
Artikli 7 lõige 7 |
— |
Artikli 7 lõige 8 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 9 |
Artikli 8 lõige 5 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
II lisa |
III lisa |
III lisa |
IV lisa |
IV lisa |
— |
V lisa |
— |
VI lisa |