28.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 257/115

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 911/2014,

23. juuli 2014,

laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (3) asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tõhusa taseme tagamiseks.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 724/2004, (4) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, määrati ametile ülesanded laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja reostustõrje valdkonnas vastusena liidu vetes toimunud õnnetustele, eelkõige õnnetustele naftatankeritega Erika ja Prestige.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 100/2013, (5) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, määrati ametile ülesanded nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas ning laiendati ameti teenuseid liiduga ühinemist taotlevatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2038/2006 (6) kehtestati ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastane rahastamine, mis lõppes 31. detsembril 2013.

(5)

Kuna reostusjuhtumitega võivad kaasneda laastav keskkonnamõju ja äärmiselt suured majanduslikud kulud, samuti sotsiaalmajanduslik mõju teistele sektoritele, näiteks turismile ja kalandusele, tuleks ametit piisavalt rahastada, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas. Need ülesanded on olulised, et ennetada edasist rahalist ja mitterahalist kahju.

(6)

Laevade põhjustatud reostuse vältimiseks ja reostustõrjeks seatud ülesannete täitmiseks võttis ameti haldusnõukogu 22. oktoobril 2004 vastu tegevuskava naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kohta, millega määratakse kindlaks ameti naftareostusevastased meetmed ja milles seatakse eesmärgiks ametile eraldatavate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine. 12. juunil 2007 võttis haldusnõukogu vastu ohtlike ja kahjulike ainete reostuseks valmisoleku ja reostustõrje tegevuskava. Määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 15 kohaselt ajakohastatakse mõlemat tegevuskava igal aastal ameti iga-aastase tööprogrammi raames.

(7)

Arvesse tuleks võtta olemasolevaid kokkuleppeid juhusliku reostuse kohta, mis hõlbustavad liikmesriikide vastastikust abi ja koostööd selles valdkonnas, samuti asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja kokkuleppeid, mis käsitlevad Euroopa merepiirkondade kaitsmist reostusjuhtumite vastu, mille puhul on vaja võtta kõik asjakohased meetmed naftareostuseks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks.

(8)

Ameti tegevuskavades määratud reostustõrjealane tegevus on seotud teavituse, koostöö ja koordineerimisega, sealhulgas ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud merereostuse puhul. Eelkõige seisneb kõnealune tegevus operatiivabi andmises asjaomastele liikmesriikidele või liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele (edaspidi „asjaomased riigid”), andes taotluse korral nende käsutusse täiendavaid reostustõrjelaevu laevade põhjustatud naftareostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjeks. Amet peaks erilist tähelepanu pöörama piirkondadele, mida peetakse kõige ohustatumaks, jätmata kõrvale ühtegi muud abivajavat piirkonda.

(9)	Ameti reostustõrjealane tegevus peaks kokku sobima olemasoleva koostöökorraga vastastikuse abi andmiseks merereostuse korral. Liit on juba ühinenud mitme piirkondliku organisatsiooniga ning valmistab ette ühinemist veel muude piirkondlike organisatsioonidega.

(10)	Ameti tegevus tuleks kooskõlastada nendes kahepoolsetes ja piirkondlikes lepingutes ette nähtud tegevustega, mille osaline on liit. Merereostuse korral peaks amet abistama asjaomaseid riike, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse.

(11)

Amet peaks mängima aktiivset rolli Euroopa satelliidipõhise õlireostuse jälgimissüsteemi (CleanSeaNeti) haldamisel ja edasiarendamisel seireks, reostuse kiireks avastamiseks ja selle põhjustanud laevade või nafta- ja gaasirajatiste tuvastamiseks näiteks laevade poolt nafta merre heitmise ning avamereplatvormide tegevusest tuleneva merrejuhtimise ja juhuslike lekete puhul. Kõnealune teenus peaks parandama andmete kättesaadavust ning reostustõrje tulemuslikkust ja õigeaegsust.

(12)	Ameti poolt asjaomastele riikidele täiendavate vahendite eraldamine peaks toimuma liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (7).

(13)

Teave avaliku ja erasektori reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside kohta liidu eri piirkondades tuleks liikmesriikide poolt kättesaadavaks teha nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (8) loodud ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS) kaudu, kui seda süsteemi saab selleks kasutada.

(14)

Et muuta ameti operatiivabi tõhusamaks seoses ameti reostustõrje volituste laiendamisega liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele, peaks amet igati püüdma ergutada kõnealuseid kolmandaid riike jagama teavet ning tegema koostööd ameti poolt nimekirja pidamises reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside kohta.

(15)	Et parandada ameti reostustõrjealase tegevuse tulemuslikkust, peaksid liikmesriigid jagama ametiga teadusuuringuid, mida nad on läbi viinud dispergentidena kasutatavate kemikaalide mõju kohta ja mis võivad olla olulised selle tegevuse jaoks.

(16)	Ameti tegevuskavade täieliku rakendamise kindlustamiseks tuleks ametile tagada elujõuline ja kulutõhus rahastamissüsteem, eelkõige operatiivabi andmiseks asjaomastele riikidele.

(17)

Selleks on vaja reostustõrje ja sellega seotud muu tegevuse vallas ametile usaldatud ülesannete rahastamiseks ette näha vajalikud rahalised tagatised mitmeaastase kulukohustuse alusel. Kõnealuse mitmeaastase kulukohustuse suuruse puhul tuleb arvestada ameti reostustõrje pädevuse laiendamist ning samuti asjaolu, et amet peab eelarvepiirangute kontekstis suurendama talle eraldatud vahendite kasutamise tõhusust. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid liidu toetuse iga-aastased summad määrama kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi vahehindamise ameti suutlikkuse kohta täita oma kohustusi laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas tulemuslikult ja kulutõhusalt.

(18)

Kooskõlas nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (9) sätestatud uue mitmeaastase finantsraamistikuga (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”) peaksid reostustõrjeks eraldatavad summad hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Seepärast tuleks ette näha sama ajavahemikku hõlmav rahastamispakett.

(19)	Ameti toetust liiduga ühinemist taotlevatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele tuleks rahastada nende riikide jaoks ettenähtud olemasolevatest liidu programmidest ja see toetus ei tohiks seepärast olla ameti mitmeaastase rahastamise osa.

(20)	Kulukohustuste optimaalseks jaotamiseks ja laevareostustõrjealases tegevuses tehtavate muudatuste arvessevõtmiseks tuleb tagada konkreetsete meetmete vajaduse pidev kontrollimine, mis võimaldaks vajaduse korral iga-aastasi kulukohustusi korrigeerida.

(21)	Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1406/2002 peaks amet oma aastaaruandes esitama aruande ameti mitmeaastase rahastamise vahendite kasutamise kohta.

(22)

On asjakohane jätkata ameti laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud tegevuse rahalist toetamist ning viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalik kord liidu rahalise toetuse maksmiseks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet”) eelarvesse, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklitele 1 ja 2.

2. Ameti tegevus reostustõrje vallas ei vabasta rannikuriike vastutusest hoida alal asjakohaseid reostustõrjemehhanisme.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nafta”– mis tahes vormis nafta, sealhulgas toornafta, kütteõli, rasked jäägid, naftajäätmed ja rafineeritud tooted vastavalt 1990. aasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) rahvusvahelisele konventsioonile naftareostuseks valmisoleku, reostustõrje ja sellealase koostöö kohta;

b) „ohtlikud ja mürgised ained”– aine, mis ei ole nafta ning mis on merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtlik inimese tervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist vastavalt IMO 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, reostustõrje ja sellealase koostöö kohta;

c) „nafta- ja gaasirajatis”– paikne fikseeritud või teisaldatav rajatis või kombineeritud rajatised, mis on omavahel püsivalt ühendatud sildade või muude struktuuridega ning mida kasutatakse avamere nafta- või gaasiammutamisprotsessideks või seoses nende protsessidega; „nafta- ja gaasirajatis” hõlmab teisaldatavaid avamere puurplatvorme üksnes juhul, kui need on paigaldatud avamere vetesse puurimiseks, tootmiseks või muuks avamere nafta- või gaasiammutamisprotsessidega seotud tegevuseks, samuti infrastruktuuri ja rajatisi, mida kasutatakse nafta ja gaasi transportimiseks kaldale ning maismaa terminalidesse.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Artiklis 1 osutatud liidu rahaline toetus eraldatakse ametile eesmärgiga rahastada laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud meetmeid, nagu on osutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 10 lõike 2 punktile k koostatud üksikasjalikus kavas, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:

laevade või nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud tahtliku või juhusliku merereostuse korral asjaomaste riikide taotlusel reostustõrjealase tegevuse operatiivabi ja toetamine täiendavate vahendite, näiteks valve-reostustõrjelaevade, satelliitfotode ja varustuse abil kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 lõike 3 punktiga d ja artikli 2 lõikega 5;

b)	koostöö ja kooskõlastamine ning liikmesriikidele ja komisjonile teadusliku ja tehnilise abi osutamine liidu kodanikukaitse mehhanismi, IMO ning asjaomaste piirkondlike organisatsioonide raames;

c)	teabe andmine, eelkõige parimate tavade, oskusteabe, töövõtete ja uuenduste kogumine, analüüsimine ja levitamine laevade või nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas.

Artikkel 4

Liidupoolne rahastamine

1. Ametile eraldatakse mitmeaastase finantsraamistiku piires assigneeringud, mis on vajalikud, et amet saaks täita oma kohustusi laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje vallas tulemuslikult ja kulutõhusalt.

2. Rahastamispakett artiklis 3 osutatud ülesannete täitmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 on 160 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad iga-aastased assigneeringud kindlaks mitmeaastase finantsraamistiku piires. Sellega seoses tuleb tagada liikmesriikidele antava operatiivabi vajalik rahastamine vastavalt artikli 3 punktile a.

Artikkel 5

Olemasolevate ressursside kontroll

1. Ameti poolt operatiivabi andmise vajaduse kindlaksmääramiseks ja selle abi andmise tõhustamiseks, näiteks liikmesriikide vahendeid täiendavate reostustõrjelaevade kujul, peab amet liidu eri piirkondades asuvate riiklike ja olemasolu korral ka erasektori reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside nimekirja.

2. Amet peab kõnealust nimekirja liikmesriikide esitatava teabe alusel. Kõnealuse nimekirja pidamisel püüab amet saada teavet liiduga merepiirkonda jagavate kolmandate riikide reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside kohta.

3. Ameti iga-aastaste tööprogrammide raames ameti reostustõrjealase tegevuse kohta otsuse langetamisel võtab ameti haldusnõukogu arvesse kõnealust nimekirja ja muud asjakohast teavet, mis on oluline määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklis 1 sätestatud reostustõrje eesmärkide seisukohast, näiteks dispergentidena kasutatavate kemikaalide mõju käsitlevates riskihindamistes ja teadusuuringutes sisalduvat teavet. Seoses sellega pöörab amet erilist tähelepanu piirkondadele, mida peetakse kõige ohustatumaks, jätmata kõrvale ühtegi muud abivajavat piirkonda.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon ja amet tagavad liidu finantshuvide kaitse käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel, kohaldades ennetavaid meetmeid kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrolli ja inspekteerimise ning eeskirjade eiramise avastamisel alusetult väljamakstud summade tagasinõudmise kaudu tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramisega vastavalt nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (10) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (12).

2. Käesoleva määruse põhjal rahastatavate liidu meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 nimetatud eeskirjade eiramine liidu õiguse sätte rikkumist või lepingulise kohustuse täitmatajätmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, mis kahjustab või võib kahjustada liidu üldeelarvet või liidu hallatavaid eelarveid mõne põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Komisjon ja amet tagavad vastavalt oma volitustele, et liidu meetmete rahastamisel käesoleva määruse alusel saavutatakse parim hinna ja kvaliteedi suhe.

Artikkel 7

Vahehindamine

1. Ametilt saadud andmete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse täitmise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2017. Kõnealuses aruandes, mis koostatakse ameti haldusnõukogu pädevust piiramata, tuuakse välja artiklis 4 osutatud liidu rahalise toetuse kasutamise tulemused ajavahemikku 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2016 hõlmavate kulukohustuste ja kulude osas.

2. Komisjon annab kõnealuses aruandes hinnangu ameti suutlikkusele täita oma kohustusi tulemuslikult ja kulutõhusalt. Ajavahemikuks 2018–2020 teeb komisjon vajaduse korral hindamise põhjal ning arvestades, et amet peab täitma talle määratud ülesandeid, ettepaneku asjakohase kohanduse kohta, mis moodustab kuni 8 % ametile artiklis 3 osutatud ülesannete täitmiseks eraldatud mitmeaastasest rahastamispaketist. Võimalik kohandamine jääb mitmeaastase finantsraamistiku piiresse ja see ei piira iga-aastase eelarvemenetluse läbiviimist ega eelseisvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3. Vastavate andmete olemasolu korral hõlmab kõnealune aruanne teavet sotsiaal-majandusliku, ökoloogilise ja rahalise mõju kohta, mida annab ameti valmisolek laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjeks.

4. Lisaks võib komisjon, kui see on asjakohane, esitada kõnealuse aruande põhjal ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse arengut laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse, sealhulgas naftast või ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostustõrje valdkonnas, samuti asjakohaseid muudatusi õigusaktides, millega on loodud piirkondlikud organisatsioonid, mille tegevus on hõlmatud ameti reostustõrjealase tegevusega ja millega liit on ühinenud.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamiskuupäev

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 108.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 724/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 100/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (ELT L 39, 9.2.2013, lk 30).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2038/2006 Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta (ELT L 394, 30.12.2006, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(8) Nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsus 2007/779/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

(9) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(10) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(11) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).