|
29.7.2014
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 223/7
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 821/2014,
28. juuli 2014,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, (1) millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, eelkõige selle artikli 38 lõiget 10, artikli 46 lõiget 3, artikli 115 lõiget 4 ja artikli 125 lõike 8 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 215/2014 (2) on kehtestatud sätted, mis on vajalikud programmide ettevalmistamiseks. Selleks et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (edaspidi „ESI fondid”) kaudu rahastatavate programmide rakendamine, on vaja kehtestada täiendavad sätted määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamiseks. Selleks et sätetest oleks terviklik ülevaade ja neile hea juurdepääs, tuleks need sätestada ühes rakendusaktis.
|
|
(2)
|
Suurendamaks paindlikkust eri allikatest pärit toetuse mobiliseerimisel rahastamisvahenditele, mida korraldusasutus haldab ühel määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud viisidest, on vaja selgitada, kuidas toimub programmi maksete ülekandmine ja haldamine. Eelkõige on vaja selgitada, millistel asjaoludel võib rahastamisvahendisse teha makseid rohkem kui ühest programmist või sama programmi rohkem kui ühest prioriteetsest suunast või meetmest, ning tingimused, mille alusel riigi avaliku või erasektori osalust rahastamisvahendites lõppsaaja tasandil võib arvesse võtta riikliku kaasrahastamise allikana.
|
|
(3)
|
On vaja kehtestada komisjonile esitatavate rahastamisvahendite aruannete näidised tagamaks, et korraldusasutused edastavad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõikes 2 nõutud teavet terviklikul ja võrreldaval moel. Rahastamisvahendeid käsitleva aruande vormi on vaja ka selleks, et komisjon saaks teha andmetest kokkuvõtteid rahastamisvahendite rahastamisel ja rakendamisel saavutatud edu kohta.
|
|
(4)
|
Selleks et tagada ühtne visuaalne identiteet teabe- ja teavitamismeetmete puhul liidu ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, tuleks kehtestada juhised Euroopa Liidu embleemi loomiseks ja standardvärvide määratlus ning tehnilised nõuded liidu embleemi esitamiseks ja toimingut toetava(te)le fondi(de)le viitamiseks.
|
|
(5)
|
Selleks et tagada ühtne visuaalne identiteet taristu- ja ehitusmeetmete puhul liidu ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, on vaja kehtestada tehnilised nõuded stendide ja alaliste tahvlite jaoks taristu- ja ehitustoimingute puhul, mille iga toimingu avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 500 000 eurot.
|
|
(6)
|
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punkti d kohaldamiseks on vaja kehtestada tehnilised spetsifikatsioonid süsteemi jaoks, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks.
|
|
(7)
|
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 3 teise lõigu tõhusaks kohaldamiseks on vaja tagada, et andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemi tehnilised spetsifikatsioonid kindlustavad süsteemi täieliku koostalitlusvõime kõnealuse määruse artikli 122 lõikes 3 osutatud süsteemiga arhitektuurilisel, tehnilisel ja semantilisel tasandil.
|
|
(8)
|
Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemi üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid peaksid olema piisavalt dokumenteeritud, et tagada nende vastavus õigusnõuetele.
|
|
(9)
|
Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteem peaks sisaldama ka asjakohaseid otsinguvahendid ja aruandluse funktsioone, et saaks hõlpsasti hankida ja koondada andmeid, mis on süsteemis salvestatud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks.
|
|
(10)
|
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee arvamusega,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
PROGRAMMIST TEHTAVATE MAKSETE ÜLEKANDMISE JA HALDAMISE NING RAHASTAMISVAHENDITE KOHTA ESITATAVA ARUANDLUSE ÜKSIKASJALIK KORD
Artikkel 1
Programmist tehtavate maksete ülekandmine ja haldamine
(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõige 10)
1. Kui rahastamisvahendisse tehakse makseid rohkem kui ühest programmist või sama programmi rohkem kui ühest prioriteetsest suunast või meetmest, peab rahastamisvahendit rakendav asutus pidama aruandluse ja auditeerimise otstarbel iga programmi, prioriteetse suuna või meetme puhul raamatupidamisarvestust eraldi kontol või kasutama asjakohast eristatavat koodi.
2. Kui rahastamisvahendisse tehakse makseid lõppsaaja tasandil vastavalt fondipõhistele eeskirjadele, peavad rahastamisvahendit rakendavad asutused haldama riigi avaliku või erasektori makseid, mis moodustavad riikliku kaasrahastamise ning on tehtud lõplike abisaajate tasandil lõigete 3–6 kohaselt.
3. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused säilitavad dokumentaalsed tõendid järgmise kohta:
|
a)
|
avaliku või erasektori üksustega sõlmitud lepingud seoses avaliku või erasektori maksetega, mis moodustavad riikliku kaasrahastamise, mille kõnealused üksused annavad lõppsaajate tasandil;
|
|
b)
|
riikliku kaasrahastamise moodustavate vahendite tegelik ülekandmine avaliku või erasektori üksustelt lõppsaajatele;
|
|
c)
|
riigi avaliku või erasektori maksed, millest on teatatud rahastamisvahendit rakendavale asutusele ning mis moodustavad riikliku kaasrahastamise ja on tehtud avaliku või erasektori üksuste poolt.
|
4. Rahastamisvahendeid rakendavatel asutustel lasub üldine vastutus lõppsaajatele tehtavate investeeringute eest, sealhulgas vastutus programmidest saadud toetuse edasise järelevalve eest vastavalt rahastamislepingutele.
5. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused tagavad, et kulud, mida kaetakse riikliku kaasrahastamise moodustavate riigi avaliku või erasektori maksetega, on enne nende korraldusasutusele deklareerimist abikõlblikud.
6. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused säilitavad kontrolljälje riigi avaliku või erasektori maksete kohta, mis moodustavad riikliku kaasrahastamine, kuni lõppsaaja tasandini.
Artikkel 2
Rahastamisvahendeid käsitleva aruande vorm
(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõige 3)
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõikes 1 osutatud eriaruande koostamiseks kasutavad korraldusasutused käesoleva määruse I lisas esitatud vormi.
II PEATÜKK
TOIMINGUGA SEOTUD TEABE- JA TEAVITAMISMEETMETE TEHNILISED OMADUSED NING JUHISED EUROOPA LIIDU EMBLEEMI LOOMISEKS JA STANDARDVÄRVIDE MÄÄRATLUS
(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 115 lõige 4)
Artikkel 3
Embleemi tegemise juhised ja standardvärvide määratlus
Liidu embleem luuakse vastavalt II lisas sätestatud graafilistele standarditele.
Artikkel 4
Tehnilised nõuded liidu embleemi esitamiseks ja toimingut toetava(te)le fondi(de)le viitamiseks
1. Määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 1a osutatud embleem tuleb veebisaitidel esitada värviliselt. Kõikides muudes massiteabevahendites tuleb värvi kasutada alati, kui see on võimalik, ja must-valget varianti võib kasutada ainult põhjendatud juhtudel.
2. Liidu embleem peab alati olema selgelt nähtav ja asuma nähtaval kohal. Selle asend ja suurus peavad sobima kasutatava materjali või dokumendi suurusega. Väikeste reklaamesemete suhtes ei kohaldata fondile viitamise kohustust.
3. Kui Euroopa Liidu embleem ja viide Euroopa Liidu fondile on esitatud veebilehel:
|
a)
|
veebisaidil paiknemise korral peavad liidu embleem ja viide asjaomasele fondile olema nähtavad digiseadme ekraanil, ilma et kasutaja peaks lehekülge allapoole kerima;
|
|
b)
|
viide asjaomasele fondile peab olema nähtav samal veebisaidil.
|
4. Euroopa Liidu nimi peab olema alati täielikult välja kirjutatud. Rahastamisvahendi nimetus peab sisaldama viidet asjaolule, et seda toetatakse ESI fondidest. Liidu embleemiga koos võib kasutada mis tahes järgmist kirjatüüpi: Arial, Auto, Calibri, Garamond, Trebuchet, Tahoma, Verdana, Ubuntu. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. Teksti paigutus liidu embleemi suhtes ei tohi mingil viisil embleemiga kattuda. Kasutatava kirjatüübi suurus peab olema vastavuses embleemi suurusega. Kirjatüübi värv peab sõltuvalt taustast olema Reflex Blue, must või valge.
5. Kui liidu embleemi kõrval on lisaks teisi logosid, peab liidu embleem olema vähemalt sama suur või lai kui suurim muu logo.
Artikkel 5
Tehnilised nõuded alaliste tahvlite ning ajutiste või alaliste stendide puhul
1. Toimingu nimetus ja peamine eesmärk, liidu embleem koos viitega Euroopa Liidule ning viide fondile või fondidele, mis esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 4 osutatud ajutisel stendil, peavad katma vähemalt 25 % kõnealusest stendist.
2. Toimingu nimetus ja sellega toetatava tegevuse peamine eesmärk, liidu embleem koos viitega Euroopa Liidule ning viide fondile või fondidele, mis esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 5 osutatud alalisel tahvlil või stendil, peavad katma vähemalt 25 % kõnealusest tahvlist või stendist.
III PEATÜKK
ANDMETE KIRJENDAMISE JA SALVESTAMISE SÜSTEEM
(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõige 8)
Artikkel 6
Üldsätted
Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteem, millele on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis d, peab vastama tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud artiklites 7–11.
Artikkel 7
Andmete ja dokumentide ning nende terviklikkuse kaitse ja säilitamine
1. Juurdepääs süsteemile peab põhinema eelnevalt kindlaks määratud õigustel eri liiki kasutajate jaoks ning juurdepääs tuleb peatada, kui see ei ole enam vajalik.
2. Süsteemis peetakse logi dokumentide ja andmete iga salvestuse, muudatuse ja kustutuse kohta.
3. Süsteem ei tohi võimaldada elektroonilise allkirjaga dokumentide muutmist. Ajatempel, mis näitab elektroonilise allkirjaga dokumendi salvestamist, peab olema genereeritud ja seotud konkreetse dokumendiga ja ei tohi olla muudetav. Kõnealuste dokumentide kustutamine tuleb registreerida vastavalt lõikele 2.
4. Andmeid varundatakse regulaarselt. Varukoopia kogu elektrooniliste failide hoidla sisust peab hädaolukorras olema kasutusvalmis.
5. Elektrooniline hoidla peab olema kaitstud selle terviklikkuse kadumise või muutmise mis tahes ohu eest. Kaitse peab hõlmama füüsilist kaitset ebasobiva temperatuuri ja niiskuse eest, tulekahju ja varguse avastamise süsteeme ning asjakohaseid kaitsesüsteeme viirusrünnaku, häkkerite ja mis tahes muu loata juurdepääsu vastu.
6. Süsteem peab võimaldama andmete, vormingute ja arvutikeskkonna migratsiooni selliste vaheaegadega, mis on piisavad, et tagada dokumentide ja andmete loetavus ja kättesaadavus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõpuni.
Artikkel 8
Koostalitlus
1. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline elektrooniliste andmevahetussüsteemidega, millele on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõikes 3.
Vajaduse korral peab süsteem hõlbustama toetusesaajate esitatud andmete täpsuse ja täielikkuse kontrolli enne, kui andmed salvestatakse turvalisel viisil.
2. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline teiste asjaomaste arvutisüsteemidega, mis toimivad riiklike koosvõimeraamistike ja Euroopa koosvõime raamistiku all, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 922/2009/EÜ (3).
3. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline tehnilisel ja semantilisel tasandil. Spetsifikatsioonid peavad toetama andmevahetuse standardvorminguid ja tagama, et heterogeensed süsteemid tunnevad need vormingud ära ja suudavad neid vahetada.
Artikkel 9
Otsingu- ja aruandlusfunktsioonid
Süsteem peab hõlmama:
|
a)
|
asjakohaseid otsinguvahendeid, mis võimaldavad hõlpsasti leida dokumente, andmeid ja metaandmeid;
|
|
b)
|
aruandlusfunktsiooni, mis võimaldab koostada aruandeid vastavalt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele, eelkõige andmete puhul, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014 (4);
|
|
c)
|
võimalust salvestada, eksportida või printida punktis b osutatud aruandeid, või linki seda võimaldavale välisele rakendusele.
|
Artikkel 10
Süsteemi dokumentatsioon
Korraldusasutus esitab üksikasjaliku ja uuendatud funktsionaalse ja tehnilise dokumentatsiooni süsteemi toimimise ja omaduste kohta, mis on taotluse korral kättesaadav asjakohastele üksustele, kes vastutavad programmi haldamise eest, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.
Esimeses lõigus nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama tõendeid määruse (EL) nr 1303/2013 rakendamise kohta asjaomases liikmesriigis.
Artikkel 11
Teabevahetuse turvalisus
Kasutatav süsteem peab olema kaitstud asjakohaste turvameetmetega seoses dokumentide salastatuse taseme, infosüsteemide ja isiklike andmete kaitsega. Need meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja siseriiklike õigusaktide nõuetega.
Esimeses lõigus osutatud turvameetmed peavad kaitsma võrke ja andmeedastusvahendeid, kui süsteem suhtleb muude moodulite ja süsteemidega.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. juuli 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, 7. märts 2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).
(4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).
I LISA
Rahastamisvahendite aruannete näidis
|
Nr.
|
Iga rahastamisvahendi kohta nõutav teave
|
|
I. Andmed programmi ja selle prioriteedi või meetme kohta, mille kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondidest) toetust antakse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt a)
|
|
1
|
Prioriteetsed suunad või meetmed, millest rahastamisvahendit, sh fondifonde, ESI fondi programmi raames toetatakse
|
|
1.1
|
Viide (number ja nimetus) iga prioriteetse suuna või meetme kohta, mille raames rahastamisvahendit ESI fondi programmist toetatakse
|
|
2
|
Prioriteetse suuna või meetme raames rahastamisvahendit toetava(te) ESI fondi(de) nimetus(ed)
|
|
3
|
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus osutatud valdkondlik(ud) eesmärk/eesmärgid, mida rahastamisvahendist toetatakse
|
|
4
|
Muud ESI fondi programmid, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse
|
|
4.1
|
Iga muu ESI fondi programmi, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse, ühtne tunnuskood
|
|
II. Rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt b)
|
|
5
|
Rahastamisvahendi nimetus
|
|
6
|
Rahastamisvahendi ametlik aadress/tegevuskoht (riik ja linn)
|
|
7
|
Rakenduskord
|
|
7.1
|
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud liidu tasandil loodud rahastamisvahend, mida komisjon juhib otse või kaudselt, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega
|
|
7.1.1
|
Liidu tasandi rahastamisvahendi nimetus
|
|
7.2
|
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahend, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema vastutusel, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt
|
|
8
|
Rahastamisvahendi tüüp
|
|
8.1
|
Kohandatud või standardtingimustele vastavad rahastamisvahendid
|
|
8.2
|
Rahastamisvahend, mis on korraldatud fondifondi kaudu või ilma fondifondita
|
|
8.2.1
|
Rahastamisvahendite rakendamiseks loodud fondifondi nimetus
|
|
9
|
Rahastamisvahendina pakutavad tooted: laenud, mikrolaenud, garantiid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud, muud finantstooted või muu toetus, mis on kombineeritud rahastamisvahendiga vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7
|
|
9.1
|
Muu finantstoote kirjeldus
|
|
9.2
|
Rahastamisvahendiga kombineeritud muu toetus: toetus, intressitoetus ja garantiitasude toetus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7
|
|
10
|
Rahastamisvahendi õiguslik staatus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 6 (ainult artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul): rakendava asutuse ja korraldusasutuse nimel avatud usalduskontod või eraldiseisev rahastamisblokk finantseerimisasutuses
|
|
III. Andmed asutuste kohta, kes rakendavad rahastamisvahendeid määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt, ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 5 osutatud finantsvahendajate kohta (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt c)
|
|
11
|
Rahastamisvahendit rakendav asutus
|
|
11.1
|
Rakendava asutuse liik vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 4: olemasolev või äsja loodud õigussubjekt, kes on pühendunud rahastamisvahendite rakendamisele; Euroopa Investeerimispank; Euroopa Investeerimisfond; rahvusvaheline finantsinstitutsioon, milles liikmesriigil on osalus; liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioon, mis on avaliku sektori asutuse seire all ja mille eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid; avalik-õiguslik või eraõiguslik isik; korraldusasutus, kes täidab rakendusülesandeid otse (ainult laenude või garantiide puhul)
|
|
11.1.1
|
Rahastamisvahendit rakendava asutuse nimi
|
|
11.1.2
|
Rahastamisvahendit rakendava asutuse ametlik aadress/tegevuskoht (riik ja linn)
|
|
12
|
Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise menetlus: hankelepingu sõlmimine; muu menetlus
|
|
12.1
|
Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise muu menetluse kirjeldus
|
|
13
|
Rahastamisvahendit rakendava asutusega rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev
|
|
IV. Programmist rahastamisvahendisse tehtud maksete kogusumma prioriteetide või meetmete kaupa ning kantud halduskulud või makstud haldustasud (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid d ja e)
|
|
14
|
Rahastamislepingus sätestatud programmi maksete kogusumma (eurodes)
|
|
14.1
|
millest ESI fondide maksed (eurodes)
|
|
15
|
Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma (eurodes)
|
|
15.1
|
millest ESI fondide maksete summa (eurodes)
|
|
15.1.1
|
millest ERFi maksed (eurodes)
|
|
15.1.2
|
millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes)
|
|
15.1.3
|
millest ESFi maksed (eurodes)
|
|
15.1.4
|
millest EAFRD maksed (eurodes)
|
|
15.1.5
|
millest EMKFi maksed (eurodes)
|
|
15.2
|
millest riikliku kaasfinantseerimise kogusumma (eurodes)
|
|
15.2.1
|
millest riigi avaliku sektori finantseeringu kogusumma (eurodes)
|
|
15.2.2
|
millest riigi erasektori finantseeringu kogusumma (eurodes)
|
|
16
|
Noorte tööhõive algatuse raames (1) rahastamisvahendisse suunatud programmi maksete kogusumma (eurodes)
|
|
17
|
Programmi maksetest halduskuludeks või haldustasudeks välja makstud summa (eurodes)
|
|
17.1
|
millest baastasu (eurodes)
|
|
17.2
|
millest tulemustasu (eurodes)
|
|
18
|
Kapitaliseeritud halduskulud või -tasud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 2 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
|
|
19
|
Kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile c (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
|
|
20
|
Programmist tehtud maksete summa jätkuinvesteeringuteks lõppsaajasse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 3 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
|
|
21
|
Rahastamisvahendisse tehtavad sissemaksed maa ja/või kinnisvara näol vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 10 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
|
|
V. Rahastamisvahendist lõppsaajatele või lõppsaajate kasuks makstud või garantiilepingutega lõppsaajate investeeringuteks määratud toetuse kogusumma ESI fondi programmi ja prioriteedi või meetme kaupa (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt e)
|
|
22
|
Kõigi rahastamisvahendist pakutavate finantstoodete nimetused
|
|
23
|
Finantstoote rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev
|
|
24
|
Programmi maksete kogusumma, mis on antud laenude, omakapitali garantii, kvaasiomakapitali või muude lõppsaajaga sõlmitud finantstoodete lepingutega (eurodes)
|
|
24.1
|
millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes)
|
|
25
|
Programmi maksete kogusumma, mis on lõppsaajale antud laenude, mikrolaenude, omakapitali või muude toodete kaudu, või garantiide puhul lõppsaajate jaoks garanteeritud laenud, toodete kaupa (eurodes)
|
|
25.1
|
millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes)
|
|
25.1.1
|
millest ERFi maksed (eurodes)
|
|
25.1.2
|
millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes)
|
|
25.1.3
|
millest ESFi maksed (eurodes)
|
|
25.1.4
|
millest EAFRD maksed (eurodes)
|
|
25.1.5
|
millest EMKFi maksed (eurodes)
|
|
25.2
|
millest riigi avaliku sektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes)
|
|
25.3
|
millest riigi erasektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes)
|
|
26
|
Lõppsaajatele tegelikult makstud laenude koguväärtus seoses allkirjastatud garantiilepingutega (eurodes)
|
|
27
|
Lõppsaajatega sõlmitud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote lepingute arv, toodete kaupa
|
|
28
|
Lõppsaajatesse tehtud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote investeeringute arv, toodete kaupa
|
|
29
|
Finantstootega toetatud lõppsaajate arv
|
|
29.1
|
millest suurettevõtjaid
|
|
29.2
|
millest VKEsid
|
|
29.2.1
|
millest mikroettevõtjaid
|
|
29.3
|
millest üksikisikuid
|
|
29.4
|
millest muud tüüpi toetatud lõppsaajaid
|
|
29.4.1
|
muud tüüpi toetatud lõppsaajate kirjeldus
|
|
VI. rahastamisvahendi toimimine, sealhulgas edusammud selle loomisel ning rahastamisvahendit rakendavate asutuste (sh fondifonde rakendava asutuse) valimisel ((määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt f)
|
|
30
|
Eelhindamise lõpuleviimise kuupäev
|
|
31
|
Rahastamisvahendit rakendavate asutuste valimine
|
|
31.1
|
juba käivitatud valikumenetluste arv
|
|
31.2
|
juba sõlmitud rahastamislepingute arv
|
|
32
|
teave selle kohta, kas rahastamisvahend oli aruandeaasta lõpus veel toimiv
|
|
32.1
|
Kui rahastamisvahend ei olnud aruandeaasta lõpus toimiv, siis likvideerimise kuupäev
|
|
33
|
Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude või antud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude tõttu maha kantud garantiide koguarv
|
|
34
|
Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude kogusumma (eurodes) või garantiina võetud, kuid tagasilaekumata jäävate laenude tõttu mahakantud kohustuste kogusumma (eurodes)
|
|
VII. Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud, programmivahendid, mis on rahastamisvahenditele investeeringutest tagasi makstud, nagu osutatud artiklites 43 ja 44, ning omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid g ja i)
|
|
35
|
Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud (eurodes)
|
|
36
|
Aruandeaasta lõpuks rahastamisvahendisse tagasimakstud summad, mis on seotud ESI fondidest antud toetusega (eurodes)
|
|
36.1
|
millest kapitali tagasimaksed (eurodes)
|
|
36.2
|
millest kasum, muud sissetulekud ja intressitulu (eurodes)
|
|
37
|
Uuesti kasutatud vahendite summa, mis maksti tagasi rahastamisvahendisse ja on seotud ESI fondidega
|
|
37.1
|
millest summad (eurodes), mis on makstud soodustasuks erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele ja pakuvad rahastamisvahendile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antavale toetusele ekvivalentseid vahendeid või kes kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil
|
|
37.2
|
millest summad (eurodes), mis on makstud tekkinud halduskulude hüvitamiseks ja rahastamisvahendi haldustasudeks
|
|
VIII. Rahastamisvahendist tehtud investeeringute kavandatud võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud ning investeeringute ja osaluste väärtus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt h)
|
|
38
|
Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde kogutud muude maksete kogusumma (eurodes)
|
|
38.1
|
Rahastamisvahendisse muude, väljastpoolt ESI fonde tehtud maksete kogusumma, mis on seotud rahastamisvahendit rakendava asutusega sõlmitud lepinguga (eurodes)
|
|
38.2
|
Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde tehtud muude maksete kogusumma (eurodes)
|
|
38.2.1
|
millest avaliku sektori maksed (eurodes)
|
|
38.2.2
|
millest erasektori maksed (eurodes)
|
|
38.3
|
Täiendavate maksete kogusumma (väljaspool ESI fonde) lõppsaaja tasandil (eurodes)
|
|
38.3.1
|
millest avaliku sektori maksed (eurodes)
|
|
38.3.2
|
millest erasektori maksed (eurodes)
|
|
39
|
Kavandatud ja saavutatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule
|
|
39.1
|
laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote kavandatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule, toodete kaupa
|
|
39.2
|
laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote saavutatud võimendav mõju, toodete kaupa
|
|
40
|
investeeringute ja osaluste väärtus võrreldes eelnevate aastatega (eurodes)
|
|
IX. Rahastamisvahendi panus asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt j)
|
|
41
|
Väljundnäitaja (kood ja nimetus), mille saavutamisse rahastamisvahend panustab
|
|
41.1
|
Väljundnäitaja sihtmäär
|
|
41.2
|
Rahastamisvahendi saavutatud väärtus seoses väljundnäitaja sihtmääraga
|
(1) See hõlmab ka noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisi eraldisi ja sellele vastavat ESFi toetust.
II LISA
Liidu embleemi tegemise standard ja standardvärvide määratlus
SÜMBOLI TÄHENDUSE KIRJELDUS
Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud: kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.
HERALDILINE KIRJELDUS
Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.
GEOMEETRILINE KIRJELDUS
Embleem on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu kõrgusest. Igal tähel on viis tippu, mis asuvad mõttelise ringi piirjoonel, selle ringi raadius on üks kaheksateistkümnendik lipu pikkusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks nurk on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Ring on moodustatud nii, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Tähtede arv on muutumatu.
MÄÄRUSEKOHASED VÄRVID
Embleemi värvid on järgmised:
|
—
|
PANTONE REFLEX BLUE — ristküliku pind
|
|
—
|
PANTONE YELLOW — tähekesed
|
NELJAVÄRVIPROTSESS
Kui kasutatakse neljavärvitrükki, tuleb kahe standardvärvi saamiseks kasutada neljavärviprotsessi nelja värvi.
PANTONE YELLOW saadakse 100 %lise „Process Yellow” kasutamise teel.
PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100 %list „Process Cyan'i” ja 80 %list „Process Magenta't”.
INTERNET
PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153 (kuueteistkümnendsüsteemis: 003399) ja PANTONE YELLOW vastab värvipaleti värvile RGB: 255/204/0 (kuueteistkümnendiksüsteemis: FFCC00).
MUSTVALGE TRÜKK
Kasutades ainult musta värvi, trükitakse ristküliku raam ja tähed valgele taustale mustana.
Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valgena negatiivis.
EMBLEEMI PAIGUTAMINE VÄRVILISELE TAUSTALE
Kui ei saa värvilisest taustast loobuda, tuleb ristküliku ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.
