26.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1

(1)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Siiski võib nõukogu aluslepingu artikli 109 kohaselt määrata abi liigid, mis on kõnealusest teavitamiskohustusest vabastatud. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 994/98 on komisjonile antud õigus kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 vabastada teavitamiskohustusest teatavatel tingimustel järgmistele kategooriatele antav abi: väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnakaitseks antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile. Sellele õiguslikule alusele tuginedes võttis komisjon vastu komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks. Määrus (EÜ) nr 800/2008 (2) kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2013, kuid selle kohaldamisaega pikendati komisjoni 29. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1224/2013 (3) (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 800/2008 seoses selle kohaldamisajaga) ning nüüd lõpeb määruse kehtivusaeg 30. juunil 2014. 22. juulil 2013 muudeti määrust (EÜ) nr 994/98 nõukogu 22. juuli 2013. aasta määrusega (EL) nr 733/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (4) et volitada komisjoni laiendama grupierandit uute abiliikide suhtes, mille puhul on võimalik määratleda selged kokkusobivuse tingimused. Uued grupierandi raames antava abi liigid on järgmised: teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks, lairibataristutele antav abi, innovatsiooniks antav abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi ning spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi. Kui saadakse piisavalt kogemusi, mis võimaldavad välja töötada toimivad teavitamiskohustusest vabastamise kriteeriumid, millega tagatakse muud liiki abi eelnev nõuetele vastavus, kavatseb komisjon läbi vaadata käesoleva määruse reguleerimisala, et lisada teatavat liiki abi nendes valdkondades. Komisjon kavatseb välja töötada kriteeriumid sadama- ja lennujaamataristu jaoks 2015. aasta detsembriks.

(2)

Teatisega „ELi riigiabi ajakohastamine” (5) algatas komisjon laialdasema riigiabi eeskirjade läbivaatamise. Eeskirjade uuendamise peamised eesmärgid on: i) saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv konkurentsivõimelisel siseturul, toetades samas liikmesriike riigi raha tõhusamal kasutamisel, ii) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade jõustamisel, ja iii) ühtlustada eeskirju ning sätestada kiirem, paremini informeeritud ja kindlapiirilisem otsuste tegemine, mis põhineks selgetel majanduslikel kaalutlustel, ühtsel lähenemisviisil ja kindlatel kohustustel. Määruse (EÜ) nr 800/2008 läbivaatamine on riigiabi ajakohastamise oluline osa.

(3)

Käesolev määrus peaks võimaldama riigiabi jõustamistegevuse paremat suunamist ja suuremat lihtsustamist, mis tuleks kombineerida suurema läbipaistvuse, tõhusa hindamise ja riigiabi eeskirjade täitmise kontrollimisega liikmesriigi ja liidu tasandil, säilitades samal ajal komisjoni ja liikmesriikide institutsionaalsed pädevused. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(4)

Määruse 800/2008 kohaldamisel saadud kogemused võimaldasid komisjonil paremini määratleda tingimused, mille puhul võib teatavaid abiliike pidada siseturuga kokkusobivaks, ja laiendada grupierandite kohaldamisala. Kogemused osutasid ka selgelt vajadusele suurendada läbipaistvust ja järelevalvet ning võimaldada suurte abikavade korrektset hindamist seoses nende mõjuga konkurentsile siseturul.

(5)

Käesoleva määruse kohaldamise üldtingimused tuleks kindlaks määrata ühiste põhimõtete abil, mis tagavad, et abi täidab ühise huvi eesmärki, et abil on selge ergutav mõju ning see on asjakohane ja proportsionaalne, seda antakse täiesti läbipaistvalt ja selle suhtes kohaldatakse kontrollimehhanismi ja regulaarset hindamist ning abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(6)

Käesoleva määrusega tuleks aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest vabastada abi, mis vastab kõigile käesoleva määruse üldtingimustele ja asjaomaste abiliikide eritingimustele.

(7)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, tuleks jätkata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mille eesmärgid on kooskõlas käesolevas määruses käsitletud eesmärkidega.

(8)

Suurte abikavade potentsiaalselt suurema mõju tõttu kaubandusele ja konkurentsile tuleks kavade puhul, mille keskmine aastane riigiabi eelarve ületab teatavat absoluutväärtust, põhimõtteliselt kohaldada riigiabi hindamist. Hindamise eesmärk peaks olema kontrollida abikava vastavust siseturuga kokkusobivuse eeldustele ja tingimustele ja abimeetme tõhusust, pidades silmas selle eelnevalt kindlaksmääratud üldisi ja konkreetseid eesmärke ja näitajaid, ning hinnata meetme mõju konkurentsile ja kaubandusele. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks riigiabi hindamine läbi viia hindamiskava põhjal, mille on heaks kiitnud komisjon. Kuigi niisugune hindamiskava peaks tavaliselt olema koostatud abikava tegemise ajal ja õigeaegselt heaks kiidetud, et abikava saaks jõustuda, ei pruugi see kõigil juhtudel võimalik olla. Et mitte viivitada abikavade jõustumist, kohaldatakse käesolevat määrust selliste kavade suhtes maksimaalselt kuus kuud. Komisjon võib otsustada seda tähtaega pikendada seoses hindamiskava heakskiitmisega. Selleks tuleb komisjoni hindamiskavast teavitada 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest. Samuti võib komisjon erandkorras otsustada, et juhtumi eripära arvestades ei ole hindamine vajalik. Komisjon peaks saama liikmesriigilt vajaliku teabe, et hindamiskava oleks võimalik hinnata, ja nõudma täiendavat teavet ilma põhjendamatute viivitusteta, võimaldades liikmesriigil lisada puuduvad elemendid, et komisjon saaks teha otsuse. Kõnealuse protsessi uudsuse tõttu esitab komisjon eraldi dokumendis üksikasjaliku juhendi menetluse koha, mida kohaldatakse hindamiskava heakskiitmise suhtes 6kuulise perioodi jooksul, ja vormid, mille kaudu tuleb hindamiskavad esitada. Hindamise all olevate abikavade muudatusi tuleb hinnata, võttes arvesse kõnealuse hindamise tulemusi, ning need ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, v.a juhul, kui need muudatused ei saa mõjutada abikava siseturuga kokkusobivust käesoleva määruse alusel või ei saa märkimisväärselt mõjutada heaks kiidetud hindamiskava sisu. Muudatusi, mis on ainult formaalsed või administratiivsed või mis tehakse ELi kaasrahastatavate meetmete raamistikus, ei tohiks põhimõtteliselt käsitada sellistena, mis mõjutavad heaks kiidetud hindamiskava märkimisväärselt.

(9)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel, ega ekspordiga seotud tegevusele antava abi suhtes. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule laskmiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul abi ekspordiga seotud tegevusele.

(10)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada põhimõtteliselt enamiku majandussektorite suhtes. Siiski tuleks mõne sektori, näiteks kalandus- ja vesiviljelussektori ning põllumajandustoodete esmatootmise puhul, määruse reguleerimisala piirata, pidades silmas kohaldatavaid erieeskirju.

(11)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks töötlemise ja turustamisena käsitada põllumajandusettevõttes toimuvat tegevust, mis on vajalik toote esmamüügiks ettevalmistamiseks, ega esmatootja esmamüüki edasimüüjatele või töötlejatele või toote ettevalmistamist selliseks esmamüügiks.

(12)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, mida antakse konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemiseks, sest seda on käsitletud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (6). Käesolevat määrust tuleks kohaldada söesektoris antavate muude abi liikide suhtes, välja arvatud regionaalabi.

(13)

Komisjon peaks tagama, et lubatud abi ei moonuta kaubandustingimusi ühist huvi kahjustavas ulatuses. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Seda ei kohaldataks abikavade puhul, millega heastatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.

(14)

Raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest sellist abi tuleks hinnata lähtuvalt raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi 1. oktoobri 2004. aasta suunistest, (7) mida on pikendatud komisjoni teatisega (Ühenduse 1. oktoobri 2004. aasta suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kohaldamisaja pikendamine), (8) või järgnevatest suunistest, et vältida neist kõrvalehoidmist. Seda ei kohaldataks abikavade puhul, millega heastatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju. Õiguskindluse huvides on asjakohane sätestada selged kriteeriumid, mille puhul ei ole vaja hinnata ettevõtja olukorra kogu eripära, et otsustada, kas ettevõtja on raskustes käesoleva määruse tähenduses.

(15)

Riigiabi eeskirjade jõustamine sõltub suuresti liikmesriikide koostööst. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva määrusega, sealhulgas üksikabi kooskõla grupierandi kavade korral.

(16)

Kauplemistingimuste negatiivse mõjutamise kõrge riski tõttu peaks komisjon jätkama suurte individuaalsete või kumulatiivsete abisummade hindamist nendest teavitamise korral. Seepärast tuleks iga käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abiliigi puhul sätestada künnised, mille taseme määramisel võetakse arvesse asjaomase abi liiki ja selle tõenäolist mõju kauplemistingimustele. Igasuguse antud abi suhtes, mis ületab kõnealuseid piirmäärasid, tuleks jätkata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist. Käesolevas määruses sätestatud künniseid ei tohiks eirata abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamise teel mitmeks abikavaks või projektiks, millel on samad tunnusjooned, eesmärgid või abisaajad.

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abi suhtes, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada („läbipaistev abi”). Teatavate abivahendite, nagu laenude, garantiide, maksumeetmete, riskifinantseerimismeetmete ja eriti tagasimakstavate ettemaksete korral tuleb käesolevas määruses määratleda tingimused, mille puhul võib neid pidada läbipaistvateks. Kapitalisüste ei tohiks pidada läbipaistvaks abiks, ilma et see piiraks riskifinantseerimise ja idufirmadele antava abi eritingimusi. Garantiidena antavat abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemia, mis on ette nähtud vastavat tüüpi ettevõtja jaoks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) puhul esitatakse komisjoni teatises (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (9) aastase garantiipreemia tasemed, millest alates ei käsitata riigigarantiid abina.

(18)

Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks igal juhul ka abi puudumise korral. Abi tuleks käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastada ainult juhul, kui abi saav projekt või tegevus on alanud pärast seda, kui abi saaja on esitanud kirjaliku abitaotluse.

(19)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva suurettevõtjast abisaajale antava sihtotstarbelise üksikabi puhul tuleks liikmesriikidel lisaks abi saavate VKEde suhtes kohaldatavatele tingimustele tagada, et abisaaja on oma sisedokumendis analüüsinud abi saava projekti või tegevuse elujõulisust koos abiga ja ilma abita. Liikmesriikidel tuleks kontrollida, et kõnealune sisedokument kinnitaks projekti/tegevuse ulatuse või toetatava projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma olulist suurenemist või projekti/tegevuse lõpuleviimise olulist kiirenemist. Regionaalabi puhul tuleks ergutava mõjuna käsitada asjaolu, et abi puudumisel ei oleks investeerimisprojekti asjaomases abistatavas piirkonnas teostatud.

(20)

Automaatsete maksusoodustuse vormis abikavade suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada ergutava mõjuga seotud eritingimust, sest sellise abi andmise kord erineb muude abiliikide andmise korrast. Sellised kavad peaksid olema vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist; Seda tingimust ei kohaldata järglaskavade puhul, eeldusel et tegevus oli hõlmatud juba eelnevate maksusoodustuse vormis kavadega. Selliste kavade ergutava mõju hindamise puhul on oluline moment see, kui maksumeede esimest korda sätestati esialgses kavas, mis seejärel asendati järglaskavaga.

(21)

Seoses regionaalse tegevusabi, regionaalse linnaarenguabi, VKEde rahastamisele juurdepääsuks antava abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antava abi, puudega töötajate tööhõiveks antava abi, puudega töötajate tööhõive lisakulude hüvitamiseks antava abi, keskkonnamaksu vähenduste vormis abi, loodusõnnetustest põhjustatud kahju korvamiseks antava abi, äärealade elanike transpordiks antava sotsiaalabi suhtes ning kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi puhul ergutava mõju olemasolu ei kohaldata või selle olemasolu eeldatakse, kui käesolevas määruses sätestatud eritingimused nende abiliikide jaoks on täidetud.

(22)

Selleks et tagada abi proportsionaalsus ja selle piirdumine vajaliku summaga, tuleks maksimaalsed abisummad võimaluse korral alati määratleda abi osakaaluna abikõlblike kulude suhtes. Kui abi ülemmäära ei saa kindlaks määrata, sest abikõlblikke kulusid on raske kindlaks määrata või on vaja lihtsamaid vahendeid väiksemate summade jaoks, tuleks maksimaalsed abisummad määratleda nominaalselt, et tagada abimeetmete proportsionaalsus. Abi osakaal ja maksimaalne abisumma tuleks komisjoni kogemusi arvesse võttes kindlaks määrata tasemel, mis minimeerib abi saavas sektoris konkurentsimoonutused, kuid võimaldab samas asjakohaselt lahendada turutõrgete või ühtekuuluvusega seotud probleeme. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul peaks abi osakaal olema kooskõlas regionaalabi kaardis lubatud abi osakaaluga.

(23)

Abi osakaalu arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult abikõlblikke kulusid. Määrusega ei tohi teavitamiskohustusest vabastada abi, mis ületab asjaomast abi osakaalu abikõlbmatute kulude kaasamise tõttu. Abikõlblike kulude identifitseerimiseks tuleks esitada selged, üksikasjalikud ja ajakohased dokumendid. Kõigi kasutatavate arvude puhul tuleks lähtuda summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Abikõlblike kulude väärtus tuleks samuti diskonteerida nende andmise aja väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada vastavalt toetuse andmise ajal kehtivat diskontomäära või viitemäära, nagu on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (10). Juhul kui abi antakse maksusoodustuste vormis, tuleb abi osad diskonteerida diskontomäärade alusel, mis kehtivad eri kuupäevadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad. Tuleks edendada tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi kasutamist, sest sellised riskijagamisvahendid tõhustavad abi ergutavat mõju. Seetõttu on asjakohane sätestada, et kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, võib käesolevas määruses kehtestatud abi osakaalu suurendada, välja arvatud regionaalabi puhul (sest viimase võib teavitamiskohustusest vabastada üksnes juhul, kui see vastab heakskiidetud kaardile).

(24)

Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvate maksude suhtes kehtivate maksusoodustuste vormis, ei pruugi kohaldatav diskontomäär ja abi osade täpne summa olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid abi osakaalust lähtudes eelnevalt kindlaks määrama abi diskonteeritud väärtuse ülemmäära. Sel juhul saab diskonteerimisel kohaldada diskontomäära, mis kehtib ajal, kui selgub asjaomasel kuupäeval antava abi osa summa. Ülemmäära üldsummat („ülemmäära summa”) tuleks vähendada abi iga osa diskonteeritud väärtuse võrra.

(25)

Selle kindlaks tegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud eraldi teavitamise künniseid ja abi ülemmäära on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat riigiabi meetmete kogusummat. Lisaks tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral võib erinevat liiki abi olla kumulatiivne. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi ja mis tahes muude määruste alusel antavat teavitamiskohustusest vabastatud abi või komisjoni heaks kiidetud abi võib kumuleerida juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni käesoleva määruse alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani. Käesolevas määruses tuleks samuti sätestada kumuleerimise erieeskirjad selliste abimeetmete puhul, mille abikõlblikud kulud on kindlaksmääratavad või mitte, ning kumuleerimise eeskirjad vähese tähtsusega abi puhul ja puudega töötajate jaoks antava abi puhul. Vähese tähtsusega abi sageli ei anta konkreetsete kindlaksmääratavate abikõlblike kulude katteks või seda ei seostata selliste kuludega. Sellisel juhul peaks olema võimalik vähese tähtsusega abi vabalt kumuleerida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabiga. Kui vähese tähtsusega abi antakse samade kindlaksmääratavate abikõlblike kulude jaoks kui käesoleva määruse alusel vabastatud riigiabi, peaks kumuleerimine olema lubatud ainult kuni abi ülemmäärani, mis on sätestatud käesoleva määruse III peatükis.

(26)

Liidu rahalised vahendid, mida keskselt haldavad liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad või muud organid ja mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Kui selline liidupoolne rahastamine toimub koos riigiabi andmisega, võetakse arvesse ainult viimast, et määrata kindlaks, kas teavitamise künniseid ja abi ülemmäära on järgitud, eeldusel et avalikust sektorist saadud toetuse kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei ületa kõige soodsamat rahastamise määra, mis on sätestatud liidu õigusaktidega kehtestatud eeskirjades.

(27)

Pidades silmas, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on riigiabi põhimõtteliselt keelatud, on oluline, et kõigil osapooltel oleks võimalik kontrollida, kas antav abi järgib kohaldatavaid eeskirju. Riigiabi läbipaistvus on seetõttu aluslepingu korrektse kohaldamise seisukohast ülimalt oluline ning toob endaga kaasa parema eeskirjade täitmise, suurema vastutuse ja vastastikuse hindamise ning suurendab seega riiklike kulutuste tõhusust. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid piirkondlikul või riiklikul tasandil looma põhjalikud riigiabi veebisaidid, kus esitatakse kokkuvõtlik teave iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta. Nimetatud kohustus peaks olema üksikabi siseturuga kokkusobivuse eeltingimus. Järgides teabe avaldamise standardmenetlust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivis 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, (11) tuleks kasutada standardvormi, mis võimaldab teavet otsida, alla laadida ja hõlpsasti internetis avaldada. Lingid liikmesriikide riigiabi veebisaitidele tuleks avaldada komisjoni veebisaidil. Määruse (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013) artikli 3 kohaselt peab kokkuvõtliku teabe kõigi käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetmete kohta avaldama komisjoni veebisaidil.

(28)

Et tagada abimeetmete tõhus järelevalve kooskõlas määrusega (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013), on asjakohane kehtestada nõuded liikmesriikide aruandluseks seoses abimeetmetega, mis on käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud, ning seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud abi kohta, pidades silmas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (12) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artiklis 15 sätestatud aegumistähtaega.

(29)

Selleks et suurendada käesoleva määruse siseturuga kokkusobivuse tingimustega seotud sätete tõhusust, peaks komisjonil olema võimalik juhul, kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, grupierand edaspidiste meetmete puhul tühistada Komisjonil peaks olema võimalik piirata grupierandi tühistamist teatavate abiliikide, teatavate abisaajate või teatavate asutuste vastu võetud meetmetega, kui käesoleva määruse järgimata jätmine mõjutab ainult väheseid meetmete liike või teatavaid asutusi. Selline suunatud tühistamine oleks proportsionaalne karistus, mis on otseselt seotud käesoleva määruse tuvastatud mittejärgimisega. Kui I ja III peatükis sätestatud tingimusi ei täideta, ei kuulu antav abi käesoleva määruse reguleerimisalasse ning sellest tulenevalt on tegemist ebaseadusliku abiga, mida komisjon kontrollib määruses (EÜ) nr 659/1999 sätestatud asjakohase menetluse raames. Kui ei täideta II peatüki nõudeid, siis ei mõjuta grupierandi tühistamine tulevaste abimeetmete puhul asjaolu, et eelnevate meetmete puhul, mis on kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldati grupierandit.

(30)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate liidu ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKE määratlus põhinema määratlusel, mis on esitatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (13) mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta.

(31)

Olles suunatud ebasoodsas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, edendab regionaalabi liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning liidu ühtekuuluvust tervikuna. Regionaalabi on mõeldud kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arengule kaasa aitamiseks, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist kestlikul moel. Piirkondades, mis täidavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud tingimusi, võib regionaalabiga edendada uute ettevõtete rajamist, olemasolevate ettevõtete võimekuse suurendamist, ettevõtete toodangu mitmekesistamist või olemasolevate ettevõtete tootmisprotsessi põhjalikku muutmist. Pidades silmas, et suurettevõtted on piirkonna puudustest vähem mõjutatud kui VKEd, võib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvasse piirkonda investeerimisel suurettevõtjatele antava regionaalabi teavitamiskohustusest vabastada ainult alginvesteeringute puhul, mis soodustavad piirkonnas uusi majandustegevuse valdkondi.

(32)

Kui regionaalabi kava on suunatud vähestele majandussektoritele, võib kava eesmärk ja tõenäoline mõju olla pigem valdkondlik kui horisontaalne. Seetõttu ei saa valdkondlikke kavasid teavitamiskohustusest vabastada. Siiski võib komisjon teavitamise korral hinnata nende võimalikku positiivset mõju kohaldatavate suuniste, raamistike või otsuste alusel. Eelkõige kehtib see abikavade puhul, mis hõlmavad majandustegevust kivisöe- ning laevaehitus- ja transpordisektoris. Terase- ja sünteeskiusektori eriomaduste tõttu leitakse, et positiivne mõju ühtekuuluvusele ei kaalu üles regionaalabi negatiivset mõju nendes sektorites. Seetõttu ei tohi kõnealustes sektorites regionaalabi anda. Turismi- ja lairibasektoril on liikmesriikide majanduses oluline roll ja üldiselt ka väga positiivne mõju regionaalarengule. Seepärast tuleks teavitamiskohustusest vabastada turismialasele tegevusele ja lairibaühendusele suunatud regionaalabi kavad. Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine on samuti tugevalt seotud kohaliku ja piirkondliku majandusega, mistõttu peaks selle suhtes kohaldama grupierandit.

(33)

Energia tootmine, jaotamine ja taristu on reguleeritud valdkondlike siseturu õigusaktidega, mis kajastub kriteeriumides, millega tagatakse nendes valdkondades antava abi kokkusobivus siseturuga ning kooskõla ELi keskkonna- ja energiapoliitikaga. Käesoleva määruse 1. jao alusel antava regionaalabiga soovitakse täita majandusliku arengu ja ühtekuuluvuse eesmärke ning seetõttu kohaldatakse väga erinevaid kokkusobivustingimusi. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad regionaalabi, ei tuleks seega kohaldada meetmete suhtes, mis puudutavad energia tootmist, jaotamist ja taristut.

(34)

Investeeringud, mis võimaldavad ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel, investeeringud energiatõhususe meetmetesse, sealhulgas hoonete energiatõhususe projektidesse, investeeringud saastatud alade puhastamiseks ning abi keskkonnauuringuteks ei mõjuta otseselt energiaturgude toimimist. Samal ajal võivad sellised investeeringud aidata kaasa nii regionaalpoliitika eesmärkide kui ka Euroopa Liidu energia- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Sellisel juhul võib kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis on seotud nii regionaalabi kui ka keskkonnakaitseks antava abiga, sõltuvalt asjaomase meetme peamisest eesmärgist.

(35)

Vältimaks investeerimisel kapitali tähtsustamist tööjõu ees, tuleks ette näha võimalus mõõta investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kas investeerimiskulude põhjal või investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohtadest tulenevate palgakulude põhjal.

(36)

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole teavitamiskohustusest vabastatud, kui seda antakse abisaajale, kes on teises EMP piirkonnas sama või sarnase tegevuse lõpetanud kahe aasta jooksul enne investeeringuteks ettenähtud regionaalabi taotluse esitamist, või kui abisaajal on abitaotluse esitamise ajal konkreetne plaan selline tegevus lõpetada kuni kahe aasta jooksul pärast seda, kui alginvesteering, mille jaoks abi taotleti, on asjaomases piirkonnas lõpule viidud.

(37)

Komisjonil on piisavalt kogemusi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel seoses regionaalse tegevusabiga, millega kompenseeritakse äärepoolseimates piirkondades või hõredalt asustatud piirkondades toodetud või seal töödeldud kaupade transpordikulud ning täiendavad tootmis- ja tegevuskulud (muud kui transpordi lisakulud), mida äärepoolseimas piirkonnas asutatud abisaaja on kandnud. Kuna on oht, et transpordikulusid kompenseeritakse üle, mis tuleneb põllumajandussektoris POSEI programmide raames antavast täiendavast abist, ja kuna ei saa välistada, et mõningaid põllumajandustooteid ei valmistata alternatiivses asukohas, ei tohiks põllumajandussektorile regionaalset tegevusabi anda selleks, et hüvitada äärepoolseimates piirkondades või hõredalt asustatud piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud käesoleva määruse alusel. Äärepoolseimate piirkondade täiendavate kulude kompenseerimiseks antav regionaalne tegevusabi, mis ei ole transpordi lisakuludeks antav abi, võib olla siseturuga kokkusobiv ja selle võib vabastada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui selline abi moodustab kuni 15 % aastasest kogulisandväärtusest, mida kõnealuses äärepoolseimas piirkonnas asuvad ettevõtted loovad, või 25 % aastastest tööjõukuludest või 10 % asjaomase äärepoolseima piirkonna ettevõtja aastakäibest. Kui abi ei ületa summat, mis on saadud kasutades ühte nimetatud alternatiivsetest meetoditest, millega määrata kindlaks täiendavad tegevuskulud (muud kui transpordikulud), võib seda pidada regionaalarengu seisukohast õigustatuks ning proportsionaalseks, võttes arvesse raskusi, millega äärepoolseimate piirkondade ettevõtted silmitsi seisavad.

(38)

Regionaalabi kaardil määratletud abistatavates piirkondades asuvate linnapiirkondade majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme silmas pidades aitab linnaarenguabi kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele liikmesriikides ja liidus tervikuna. Turutõrked, mida linnaarenguabi leevendama peaks, hõlmavad linnaarengu investeerimiskeskkonda, tervikliku linnaarengu puudumist, vähest rahastamist, mille tõttu tuleb rohkem kasutada nappe avaliku sektori vahendeid, ja vajadust ärilisema lähenemisviisi järele linnaalade taaselustamise puhul. Linnaarenguabi, mis toetab kaasavaid, integreeritud ja kestlikke strateegiaid abi saavates piirkondades tuvastatud lisaprobleemide lahendamiseks, tuleks seega kaasata grupierandi alla.

(39)

Asjaomasel regionaalabi kaardil määratletud piirkondades tehtavatele investeeringutele, mis vastavad strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele (14) keskkonnahoidliku tehnoloogia ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku valdkonnas, tuleks võimaldada suuremaid abisummasid regionaalse boonuse kaudu.

(40)

VKEdel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt võttes ühiskonna stabiilsuse ja majandusarengu edendajad. Nende arengut võivad aga takistada turutõrked, mis põhjustavad VKEdele järgmisi tüüpilisi puudusi. VKEdel on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega teatavate finantsturgude madala riskitaluvuse ja selle tõttu, et nad ise suudavad sageli pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Seetõttu tuleks VKEde majandustegevuse arengu hõlbustamiseks vabastada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest teatavad abiliigid, kui abi antakse VKEdele. Need kategooriad peaksid hõlmama eelkõige VKEdele antavat investeeringuteks ettenähtud abi ja VKEdele messidel osalemiseks antavat abi.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi) (15) alusel Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi „ETK”) projektides osalevatel VKEdel on sageli raskusi lisakulude rahastamisel, mis tulenevad koostööst partneritega erinevates piirkondades ja erinevates liikmesriikides või kolmandates riikides. Võttes arvesse ETK olulisust ühtekuuluvuspoliitika eesmärgina, mis loob raamistiku ühismeetmete rakendamiseks ja tegevuspõhimõtete vahetamiseks riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel eri liikmesriikides või kolmandates riikides, tuleks käesoleva määrusega pöörata tähelepanu teatavatele raskustele, millega seisavad silmitsi ETK projektid, et hõlbustada nende vastavust riigiabi eeskirjadele. ETKga seotud küsimused, mida tuleks käesoleva määrusega reguleerida, puudutavad ETK projektide regionaalabi ülemmäära, ETK projektidega seotud VKEde koostöökulusid ning kohustusi seoses avaldamise ja teabe, aruandluse ja andmete säilitamisega järelevalve eesmärgil.

(42)

Võttes arvesse VKEde eriprobleeme ja nendevahelisi erinevusi, võiks nende suhtes kohaldada erinevaid abi põhiosakaale ja boonuseid.

(43)

Tuginedes VKEdesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (16) kohaldamisel saadud kogemustele, esineb liidus mitmeid spetsiifilisi riskikapitali turutõrkeid seoses teatavat liiki investeeringutega ettevõtjate erinevatel arenguetappidel. Kõnealused turutõrked tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse omavahelisest mittevastavusest. Selle tagajärjel võib turul pakutav riskikapital osutuda liiga piiratuks ja ettevõtjad ei saa vaatamata väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele rahastamist. Riskikapitaliturgudega seotud turutõrgete peamine põhjus, mis eriti mõjutab VKEde juurdepääsu kapitalile ja mis võib õigustada riiklikku sekkumist, peitub puudulikus või ebaühtlases teabes. See ei mõjuta mitte üksnes riskikapitali saamist, vaid takistab ka teatavate VKEde juurdepääsu laenudele. Riskifinantseerimismeetmed, millega soovitakse meelitada erakapitali börsil noteerimata VKEdesse, kes vajavad rahastamist, ning tagada kasumit taotlevad rahastamisotsused ja finantsvahendajate juhtimine äripõhimõtete alusel, tuleks teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest vabastada.

(44)

Teavitamiskohustusest tuleks vabastada ka idufirmadele antav abi, abi VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele ning abi kuludele, mis on seotud VKEde taustauuringuga.

(45)

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib toetada jätkusuutlikku majanduskasvu, tugevdades konkurentsivõimet ja suurendades tööhõivet. Kogemused määruse (EÜ) nr 800/2008 ja VKEdele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku (17) kohaldamisega näitavad, et turutõrked võivad takistada turul saavutada optimaalset toodangut ning kaasa tuua ebatõhusa tulemuse, mis on seotud välismõjude, avalike hüvede/teadmiste leviku, puuduliku või ebaühtlase teabe ning koordineerimise ja võrgustikuga seotud tõrgetega.

(46)

VKEdel võib olla raskusi juurdepääsul uutele tehnoloogilistele saavutustele, teadmussiirdele või kõrge kvalifikatsiooniga personalile. Seetõttu tuleks teavitamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada abi, mida antakse VKEdele teadus- ja arendusprojektideks, teostatavusuuringuteks ja innovatsiooniks, sh tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi, sest see võiks probleeme leevendada.

(47)

Teadus- ja arendusprojektidele antava abi puhul peaks abi saav osa teadusprojektist olema täielikult liigitatav alusuuringuks, rakendusuuringuks või tootearenduseks. Kui projekt koosneb erinevatest ülesannetest, liigitatakse iga ülesanne ühe nimetatud kategooria alla või ülesannete alla, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Kõnealuse liigitamise puhul ei pea tingimata lähtuma kronoloogilisest lähenemisviisist, mille puhul liigutakse alusuuringute juurest ajaliselt järjest edasi turule lähemalolevate tegevuste poole. Sellest tulenevalt võib projekti hilisemas etapis täidetava ülesande liigitada rakendusuuringute hulka. Sama moodi võib varasemas etapis läbiviidav tegevus kujutada endast tootearendust. Projekti abi saav osa võib hõlmata ka teostatavusuuringut, mis valmistab ette teadusuuringut.

(48)

Kvaliteetsed teadusuuringute taristud on järjest olulisemad läbimurdeliseks teadustegevuseks ja innovatsiooniks. Nad meelitavad ligi talente tervest maailmast ning on üliolulised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate toetamise seisukohast. Riiklikud teadusuuringute taristud peaksid jätkama partnerlussuhteid rakendusuuringutega. Juurdepääs riiklikult rahastatud teadusuuringute taristutele tuleb anda läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning turutingimustel. Kui kõnealuseid tingimusi ei täideta, ei saa abimeedet teavitamiskohustusest vabastada. Teatavat teadusuuringute taristut võivad omada, hallata ja kasutada mitu osapoolt ning avaliku sektori asutused ja ettevõtjad võivad taristut koos kasutada.

(49)

Teadusuuringute taristud võivad teostada nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi. Vältimaks riigiabi majandustegevusele mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise kaudu, peaksid majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse kulud ja rahastamine olema selgelt eristatavad. Kui taristut kasutatakse nii majanduslikuks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, siis ei peeta riigiabiks taristu mittemajandusliku tegevusega seotud kulude avalikest vahenditest rahastamist. Riiklik rahastamine kuulub riigiabi eeskirjade alla üksnes niivõrd, kuivõrd see hõlmab majandustegevusega seotud kulusid. Ainult viimaseid võetakse arvesse, kui hinnatakse vastavust teavitamiskünnistele ja abi ülemmäärale. Kui taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine olla kogu ulatuses riigiabi eeskirjadest väljaspool, eeldusel et seda kasutatakse selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks, st tegevuseks, mis on otseselt seotud ja vajalik taristu toimimiseks või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega, ning tegevuse ulatus on piiratud. Tingimus loetakse täidetuks, kui majandustegevus kasutab samu sisendeid (nt materjalid, varustus, tööjõud ja põhikapital) kui mittemajanduslik tegevus ning sellisele tegevusele aastas eraldatud maht ei ületa 20 % teadusuuringute taristu üldisest aastasest mahust.

(50)

Innovatsiooniklastritele antava abi eesmärk on kõrvaldada turutõrked, mis on seotud koordineerimisprobleemidega, mis takistavad klastrite arengut või piiravad klastritesisest koostoimimist ja teadmiste vahetust. Riigiabiga võib toetada kas investeeringuid innovatsiooniklastrite jaoks ühistesse avatud taristutesse või toetada klastrite toimimist, tõhustades koostööd, võrgustike loomist ja koolitustegevust. Innovatsiooniklastritele peaks tegevusabi andma siiski ainult ajutiselt, piiratud aja jooksul, mis ei ületa 10 aastat. Antava abi kogusumma ja abikõlblike kulude kogusumma suhe ei tohi abi andmise perioodi jooksul ületada 50 %.

(51)

Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni võivad negatiivselt mõjutada turutõrked, näiteks teabe ja positiivse välismõju puudulikkus, mis tuleb lahendada erimeetmetega. Seda liiki innovatsioonile antav abi seondub peamiselt VKEdega, kuna nad puutuvad kokku piirangutega, mis võivad kahjustada nende võimet parandada oma tootmis- ja tarnemeetodeid või märkimisväärselt parandada oma äritavasid, töökorraldust ja välissuhteid. Selleks et ergutada suurettevõtjaid tegema VKEdega koostööd protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni meetmete valdkonnas, peaks grupierandit saama teatavatel tingimustel kasutada ka abimeetmete puhul, millega toetatakse suurettevõtjate selliste meetmetega seonduvaid kulusid.

(52)

Koolituse ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmise edendamine on liidu ja selle liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk.

(53)

Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest see suurendab nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada, parandab liidu tööstuse konkurentsivõimet ja etendab olulist rolli liidu tööhõivestrateegias. Koolituse edendamiseks antav abi tuleks seetõttu teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest vabastada. Pidades silmas konkreetseid puudusi, millega VKEd vastamisi seisavad, ja suhteliselt suuremaid kulusid, mida nad peavad koolitusse investeerimisel kandma, tuleks käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatava abi osakaalu VKEde puhul suurendada. Käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatava abi osakaalu tuleks suurendada ka juhul, kui koolitust pakutakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele. Mereveondusalase koolituse tunnusjooned õigustavad eraldi lähenemisviisi kasutamist selles valdkonnas.

(54)

Teatavat liiki ebasoodsas olukorras olevatel või puudega töötajatel on ikka veel väga raske tööturule siseneda ja seal püsida. Seetõttu võivad ametiasutused võtta meetmeid, millega luuakse ettevõtjatele stiimul nende töötajate kategooriate, eelkõige noorte, tööhõive suurendamiseks. Kuna tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtja tavalistest tegevusskuludest, peaks ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav tööhõivealane abi avaldama positiivset mõju kõnealust liiki töötajate tööhõive tasemele, mitte ainult võimaldama ettevõtjatel vähendada kulusid, mida nad muidu peaksid kandma. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune abi vabastada teavitamiskohustusest, kui on tõenäoline, et see aitab kõnealuste kategooriate töötajatel siseneda või uuesti siseneda tööjõuturule ja sinna püsima jääda. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: uued sammud tõketeta Euroopa suunas” (18) on sätestatud ELi puuetega inimeste strateegia põhielemendid, mis hõlmavad mittediskrimineerimise, võrdsete võimaluste ja aktiivse kaasamise meetmeid ning kajastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni, millega EL ja enamik liikmesriike on ühinenud. Käesolevas määruses peaks käsitlema abi, mida antakse puuetega töötajale kõnealuse konventsiooni artikli 1 tähenduses.

(55)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (19) on sedastatud, et jätkusuutlik majanduskasv ressursitõhusa, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse huvides on üks strateegia „Euroopa 2020” alustala. Säästev areng põhineb muu hulgas keskkonnakaitse kõrgel tasemel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Keskkonnakaitse seisab silmitsi turutõrgetega, mille tulemuseks on see, et tavalistes turutingimustes ei pruugi ettevõtjatel tingimata olla stiimulit enda põhjustatud saaste vähendamiseks, sest selline vähendamine võib suurendada nende kulusid, kuid ei too neile kaasa tulu. Kui ettevõtjatele ei panda saastekulude kandmise kohustust, tuleb neid kulusid kanda ühiskonnal tervikuna.

(56)

Kohustuslike keskkonnaalaste normatiivide kehtestamine võib sellist turutõrget vähendada. Keskkonnakaitse kõrgema taseme võib saavutada investeeringutega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest liidu normatiividest. Ergutamaks ettevõtjaid parandama keskkonnakaitse taset rohkem, kui näevad ette kõnealused kohustuslikud liidu normatiivid, tuleks riigiabi selles valdkonnas kaasata grupierandi alla. Et mitte takistada liikmesriikidel kohustuslike riiklike normatiivide kehtestamist, mis on rangemad kui vastavad liidu normatiivid, võib sellise abi teavitamiskohustusest vabastada, olenemata sellest, kas on olemas kohustuslikud riiklikud normatiivid, mis on liidu normatiividest rangemad.

(57)

Põhimõtteliselt ei või abi anda juhul, kui ettevõtjad viivad investeeringute abil oma tegevuse kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud. Siiski võib riigiabi parandada nende ettevõtjate keskkonnakäitumist, kui selline riigiabi motiveerib ettevõtjaid kohandama ennast varakult tulevaste liidu normatiividega enne nende jõustumist ja juhul, kui selliseid normatiive ei kohaldata tagasiulatuvalt. Abi ettevõtjatele, kes kohandavad end tulevaste liidu normatiividega, võib varem kaasa tuua keskkonnakaitse kõrgema taseme ning seetõttu tuleks kõnealune abi teavitamiskohustusest vabastada.

(58)

Osana strateegiast „Euroopa 2020” on EL seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks energiatõhususe 20 % suurenemine ning võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ), (20) millega luuakse ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks kogu liidus, pidades silmas üldeesmärki: säästa vähemalt 20 % ELi primaarenergia tarbimisest. Selleks et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, tuleks grupierandi alla liigitada meetmed, millega toetatakse investeeringuid energiatõhususse, tõhusasse koostootmisse ning energiatõhusasse kaugküttesse ja -jahutusse.

(59)

Meetmed, mille eesmärk on suurendada ehitiste energiatõhusust, vastavad strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele, mis käsitlevad üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Kuna puudub integreeritud lähenemisviis ehitiste energiatõhususe jaoks, võivad sellised investeeringud sageli silmitsi seista rahastamise puudujääkidega, mistõttu on vaja rohkem kasutada nappe avaliku sektori vahendeid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus toetada energiatõhususe meetmeid, andes abi kas otsetoetustena ehitiste omanikele või üürnikele kooskõlas energiatõhususe meetmete üldsätetega, või andes laene ja garantiisid finantsvahendajate kaudu, kes on valitud läbipaistva valikumehhanismi abil, kooskõlas erisätetega, mida kohaldatakse ehitiste energiatõhususe projektide korral.

(60)

Saavutamaks liidu taastuvenergia eesmärgid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) (21) ja selles ulatuses, kui on lisaks reguleerivale raamistikule, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemile (mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ), (22) vaja lisatoetust, peaks taastuvatest energiaallikatest pärinevasse energiasse tehtavatele investeeringutele antav abi kuuluma grupierandi alla.

(61)

Pidades silmas vähest mõju kaubandusele ja konkurentsile, grupierandit kohaldada ka taastuvenergia väiketootjate suhtes täpselt määratletud tingimustel. Tegevusabi suurematele käitistele peaks olema grupierandiga hõlmatud ainult juhul, kui konkurentsimoonutused on piiratud. Selline tegevusabi peaks seega grupierandi alla kuuluma juhul, kui abi antakse uuele ja innovaatilisele tehnoloogiale sellise konkureeriva pakkumismenetluse alusel, mis on avatud vähemalt ühele kõnealusele tehnoloogiale, ja kasutades mehhanismi, mis seab taastuvenergia tootjad sõltuvusse turuhindadest. Sellisel alusel antava abi kogusumma ei tohi ületada 5 % kavandatavast uuest taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia võimsusest. Abi, mida antakse sellise konkureeriva pakkumismenetluse alusel, mis on avatud kõigile taastuvenergiatehnoloogiatele, peaks täielikult kuuluma grupierandi alla. Konkurentsi moonutava mõju piiramiseks peaksid tegevusabi kavad põhimõtteliselt olema avatud teistele EMP riikidele ja energiaühenduse lepinguosalistele. Liikmesriikidel soovitatakse kaaluda koostöömehhanismi sisseseadmist enne piiriüleste toetuste lubamist. Koostöömehhanismi puudumise korral ei arvestata teiste riikide käitiste toodangut taastuvenergia riiklikku eesmärgi saavutamisel. Neid piiranguid arvestades tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega, et töötada välja asjakohased toetuskavad, mis on avatud teistele riikidele. Seetõttu ei ole turu avamine teavitamiskohustusest vabastamise tingimus, kuivõrd aluslepingus seda ei nõuta.

(62)

Hüdroenergia tootmisele antava abi puhul tuleb märkida, et keskkonnamõju võib olla kahetine. Ühelt poolt on sellel positiivne mõju seoses vähese kasvuhoonegaaside heitega, kuid teisest küljest võib sellel olla ka negatiivne mõju veesüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu peaksid liikmesriigid hüdroenergiale abi andmise puhul järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, (23) millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning eelkõige selle artikli 4 lõiget 7, milles on sätestatud kriteeriumid uute muudatuste tegemiseks veekogudes.

(63)

Abi tuleb anda üksnes taastuvenergia säästvatele liikidele. Abi biokütustele peaks käesoleva määruse alla kuuluma üksnes siis, kui see on antud säästvatele biokütustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EÜ) nr 2009/28/EÜ. Toidukultuuridest toodetud biokütused tuleks käesoleva määruse kohase abi saamisest välja arvata, et soodustada üleminekut täiustatumatele biokütuste liikidele. Abi biokütustele, mille suhtes kohaldatakse tarnimise või segamise kohustust, ei tohiks grupierandi alla kuuluda, sest selline õiguslik kohustus võib osutuda piisavaks stiimuliks sellistesse taastuvenergia liikidesse investeerimiseks.

(64)

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (24) alusel maksuvähenduste vormis antav keskkonnakaitset soodustav abi, mis kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, võib keskkonda mõjutada kaudselt. Keskkonnamaksud peaksid siiski peegeldama heidete kulu ühiskonnale, kuid maksude vähendamine võib avaldada negatiivset mõju selle eesmärgi saavutamisele. Seetõttu tundub asjakohane piirata kõnealuse korra kehtivust käesoleva määruse kehtivusajaga. Selle perioodi möödumisel peaksid liikmesriigid asjaomaste maksuvähenduste asjakohasust uuesti hindama. Selleks et minimeerida konkurentsi moonutamist, tuleks abi anda ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes on sarnases olukorras. Et säilitada paremini hinnasignaale, mida keskkonnamaksudega tahetakse ettevõtjatele anda, peaks liikmesriikidel olema võimalus töötada välja maksuvähenduste kava, mis põhineb fikseeritud iga-aastase hüvitise summa (maksude tagastus) väljamaksete süsteemil.

(65)

Põhimõtte „saastaja maksab” kohaselt maksab saaste põhjustaja saaste likvideerimisega seotud kulude eest. Saastatud alade puhastamiseks antav abi on õigustatud juhul, kui isikut, kes on kohaldatavate õigusaktide alusel saastamise eest vastutav, ei ole võimalik kindlaks teha. Seoses keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja kõrvaldamisega kohaldatakse keskkonnavastutuse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta, (25) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiviga 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, (26) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (27). Seetõttu tuleks olemasoleva keskkonnakahju heastamiseks antav abi teatavatel tingimustel hõlmata grupierandiga.

(66)

Kooskõlas jäätmehierarhiaga, mis on kehtestatud Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis, on seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis korduskasutus ja ringlussevõtt sätestatud Euroopa Liidu keskkonnapoliitika prioriteetidena. Sellise tegevuse jaoks antav riigiabi võib aidata kaasa keskkonnakaitsele, tingimusel et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv)) (28) artikli 4 lõiget 1. Kõnealuse abiga ei tohiks vabastada saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt liidu õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada tavaliseks ettevõtjaga seotud kuluks. Seetõttu tuleks sellistele tegevustele antava abi korral kohaldada grupierandit, sealhulgas juhul, kui see puudutab teiste ettevõtjate jäätmeid ja kui muudel juhtudel töödeldavad materjalid kõrvaldataks või neid käideldaks vähem keskkonnahoidlikult.

(67)

Moodne energiataristu on väga oluline nii integreeritud energiaturu jaoks kui ka selleks, et võimaldada liidul saavutada kliima- ja energiaeesmärgid. Taristu ehitamine ja ajakohastamine abi saavates piirkondades aitab kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele liikmesriikides ja liidus tervikuna, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist ning Euroopa energiaturgude toimimist kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Selleks et piirata kõnealuse abi põhjendamatut moonutavat mõju, tuleks grupierandit kohaldada ainult sellisele taristule antava abi korral, mis kuulub energia siseturu õigusaktide reguleerimisalasse.

(68)

Keskkonnauuringud võivad aidata kindlaks teha investeeringud, millega saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase. Seepärast peaks grupierandi alla kuuluma riigiabi andmine selliste keskkonnauuringute läbiviimiseks, mille eesmärk on toetada investeeringuid keskkonnakaitsesse, mis on hõlmatud käesoleva määrusega. Kuna energiaauditid on suurettevõtjate jaoks kohustuslikud, ei tohiks nemad riigiabi saada.

(69)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b on sätestatud, et loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib kokku siseturuga. Õiguskindluse tagamiseks on vaja määratleda need sündmuste liigid, mida võib lugeda käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud loodusõnetuseks. Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse loodusõnnetusteks maavärinaid, maalihkeid, üleujutusi (eelkõige seoses jõgede või järvede üle kallaste tulemisega), laviine, tornaadosid, orkaane, vulkaanipurskeid ja looduslikke metsapõlenguid. Kahju, mille on põhjustanud korrapärasemad ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, ei tohiks käsitada loodusõnnetusena aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkt b tähenduses. Tagamaks, et loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamine on tõesti erandiga hõlmatud, tuleks käesolevas määruses sätestada tingimused, mis järgivad väljakujunenud tava, mille täitmisega tagatakse grupierandi kasutamine loodusõnnetuse tekitatud kahju hüvitamise abikavade puhul. Kõnealused tingimused peaksid eelkõige seonduma sündmuse ametliku tunnustamisega loodusõnnetusena liikmesriikide asutuste poolt, otsese põhjusliku seosega loodusõnnetuse ja abi saava ettevõtja (mis võib hõlmata ka raskustes olevaid ettevõtjaid) kantud kahju vahel ning nendega tuleks tagada ülemäärase hüvitamise vältimine. Hüvitis ei tohi ületada summat, mis on vajalik abisaaja õnnetuseelse olukorra taastamiseks.

(70)

Abi on õhu- ja meretranspordi teel toimuva reisijateveo seisukohast sotsiaalse suunitlusega siis, kui seda antakse äärealade elanike stabiilse püsiühenduse tagamiseks, vähendades nende teatavaid sõidukulusid. Nii võib see olla äärepoolseimate piirkondade, Malta, Küprose, Ceuta ja Melilla ning muude liikmesriikide territooriumide osaks olevate saarte ja hõredalt asustatud piirkondade puhul. Kui ääreala on Euroopa Majanduspiirkonnaga ühendatud mitme marsruudi, sealhulgas ümberistumisega marsruutide kaudu, peaks abi olema lubatud kõigi nende marsruutide puhul ja kõigi neid marsruute teenindavate vedajate transporditeenuste puhul. Abi tuleks anda diskrimineerimiseta vedaja isiku või teenuse liigi alusel ja see võib hõlmata liini-, tšarter- ja odavreise.

(71)

Lairibaühendus on Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Nende eesmärkide hulka kuuluvad arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ja innovatsioon ning sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (29). Lairibataristule antava investeeringuteks ettenähtud abi eesmärk on toetada sellise taristu kasutuselevõttu ning seonduvaid tsiviilehitusprojekte piirkondades, kus võrreldav taristu puudub ja selle kasutuselevõtt turuosaliste poolt ei ole lähitulevikus tõenäoline. Komisjoni kogemusi arvesse võttes ei tekita selline investeeringuteks ettenähtud abi põhjendamatuid kaubandus- ja konkurentsimoonutusi eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Nimetatud tingimuste põhiliseks eesmärgiks peaks olema konkurentsimoonutuste piiramine, allutades abi tehnoloogiliselt neutraalsele konkurentsipõhisele valikumenetlusele ning tagades subsideeritud võrkudele hulgimüügitasandi juurdepääsu, võttes arvesse võrguoperaatorile antud abi. Kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks füüsilise eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi juurdepääsutoodet saab lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele kliendiliinile. Sel põhjusel ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise õiguslikus kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse grupierandi määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist. Kui tulevased kulu- ja tuluarengud on ebakindlad ning teave on äärmiselt asümmeetriline, peaksid liikmesriigid vastu võtma ka rahastamismudelid, mis hõlmavad järelevalve ja tagastamise elemente, et ootamatut tulu oleks võimalik tasakaalustatult jagada. Selleks et vältida ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust väikestele kohalikele projektidele, tuleks selliseid mudeleid kasutada ainult projektide puhul, mis ületavad teatava alammäära.

(72)

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas ei pruugi liikmesriikide poolt võetavate mitmete meetmete puhul olla tegu riigiabiga, sest nende puhul ei ole täidetud kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused, näiteks seetõttu, et tegu ei ole majandustegevusega või ei kahjustata liikmesriikidevahelist kaubandust. Sel määral, mil sellised meetmed on hõlmatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1, ei kutsu kultuuriasutused ega -projektid tavaliselt esile märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ning praktika on näidanud, et sellise abi mõju kaubandusele on piiratud. ELi toimimise lepingu artiklis 167 on rõhutatud ELi ja selle liikmesriikide kultuuri edendamise tähtsust ning sätestatud, et EL peaks ELi toimimise lepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse võtma kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust. Kuna looduspärandil on sageli oluline osa kunsti- ja kultuuripärandi kujundamisel, peaks pärandi säilitamine käesoleva määruse tähenduses hõlmama ka kultuuripärandiga seotud looduspärandit või sellist pärandit, mida on liikmesriigi pädev asutus ametlikult tunnustanud. Kultuuri kahetise olemuse tõttu (ühest küljest majanduslik hüve, mis pakub märkimisväärseid võimalusi jõukuse suurendamiseks ja töökohtade loomiseks; teisest küljest meie ühiskonda peegeldavate ja kujundavate identiteetide, väärtuste ja tähenduste kandja) tuleks riigiabi eeskirjade puhul arvesse võtta kultuuri ja sellega seotud majandustegevuse eripära. Tuleks koostada abikõlblike kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste ning abikõlblike kulude loetelu. Grupierand peaks hõlmama nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevusabi, mis jääb allapoole teatavat künnist, eeldusel et ülemäärane hüvitamine on välistatud. Üldiselt ei tohiks hõlmata tegevusi, millel võib küll olla kultuuriline aspekt, kuid millel on peamiselt kommertslik iseloom, nt ajalehed ja ajakirjad (trükitud või elektroonilised), kuna see võib kaasa tuua konkurentsimoonutusi. Abikõlblike kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loetelu ei tohiks hõlmata ärilisi tegevusi, näiteks moodi, disaini või videomänge.

(73)

Audiovisuaalsetel teostel on oluline roll Euroopa identiteetide kujundamisel ning need kajastavad liikmesriikide ja piirkondade erinevaid traditsioone. Kuigi väljaspool liitu toodetud filmide vahel valitseb tugev konkurents, levivad Euroopa filmid väljaspool oma päritoluriiki vähe, kuna turg on killustatud riikide ja piirkondade vahel. Sektorit iseloomustavad suured investeerimiskulud ning vähene kasumlikkus, mis tulenevad vähesest publikust ja raskustest täiendavate erasektori vahendite kaasamisel. Nende faktorite tõttu on komisjon välja töötanud erikriteeriumid, et hinnata abi vajalikkust, proportsionaalsust ja asjakohasust stsenaariumide kirjutamiseks ning audiovisuaalsete teoste arendamiseks, tootmiseks, levitamiseks ja reklaamimiseks antava abi puhul. Uued kriteeriumid määrati kindlaks komisjoni teatises filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (30) ja need peaksid kajastuma audiovisuaalsete teoste abikavade grupierandi eeskirjades. Suurem abi osakaal on põhjendatud piiriülese toodangu ja ühistoodangu korral, mida tõenäolisemalt levitatakse mitmes liikmesriigis.

(74)

Sporditaristule suunatud investeeringuteks ettenähtud abi meetmed peaksid kuuluma grupierandi alla, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kujutavad endast riigiabi. Spordivaldkonnas ei pruugi liikmesriikide poolt võetavate mitmete meetmete puhul olla tegu riigiabiga, sest abisaaja ei tegele majandustegevusega ja ei kahjustata liikmesriikidevahelist kaubandust. Nii võib see teatavatel juhtudel olla abimeetmete puhul, mis on ainult kohaliku iseloomuga või mis võetakse harrastusspordi valdkonnas. ELi toimimise lepingu artiklis 165 tunnistatakse vajadust edendada Euroopa sporti, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Grupierandi alla peaks kuuluma ka abi taristule, mis teenib rohkem kui ühte vaba aja veetmise eesmärki ja on seega mitmeotstarbeline. Mitmeotstarbelisele turismitaristule, näiteks lõbustusparkidele ja hotellidele antav abi peaks grupierandi alla kuuluma siiski vaid juhul, kui see kuulub abi saava piirkonna turismialasele tegevusele suunatud regionaalabi kava hulka, millel on regionaalarengule eriti positiivne mõju. Spordi- või mitmeotstarbelisele taristule antava abi siseturuga kokkusobivuse tingimused peaksid tagama eelkõige avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu taristule ning kolmandatele isikutele õiglase kontsessioonide andmise taristu ehitamiseks, kaasajastamiseks ja/või käitamiseks, kooskõlas liidu õigusaktide ja liidu kohtute praktikaga. Kui sporditaristu kasutajateks on professionaalsed spordiklubid, peavad kasutamise hinna kujundamise tingimused olema avalikult kättesaadavad, et tagada läbipaistvus ja kasutajate võrdne kohtlemine. Ülemäärane hüvitamine peab olema välistatud.

(75)

Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010 aasta järeldustes, millega kiideti heaks strateegia „Euroopa 2020”, (31) on rõhutatud vajadust tegeleda majanduskasvu takistavate kitsaskohtadega ELi tasandil, sealhulgas nendega, mis on seotud siseturu toimimise ja taristuga. Kohaliku taristu olemasolu on oluline eeltingimus äri- ja tarbijakeskkonna arendamiseks ning tööstusbaasi moderniseerimiseks ja arendamiseks, et tagada siseturu täielik toimimine, nagu on osutatud nõukogu soovituses liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta, (32) mis moodustab osa strateegia „Euroopa 2020” koondsuunistest. Sellised taristud, millele on huvitatud isikutel avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs, aitavad luua keskkonda, mis soodustab erasektori investeerimist ja majanduskasvu, ning aitavad sellega kaasa ühise huvi eesmärkidele ja eriti strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele ja eesmärkidele, (33) samas kui moonutused on piiratud. Mitmed liikmesriikide poolt seoses taristuga võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele või et meede hõlmab üldist majandushuvi esindava teenuse hüvitamist, mis vastab kõigile Altmarki kohtupraktika kriteeriumidele (34). Juhul kui kõnealuste kohalike taristute rahastamine kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peaks selline abi olema teavitamiskohustusest vabastatud, kui abisummad on väikesed.

(76)

Kuna muud liiki taristutele antava abi suhtes võidakse kohaldada spetsiifilisi ja hästi kavandatud kriteeriume, mis tagavad kokkusobivuse siseturuga, siis ei tohiks käesoleva määrusega kehtestatud kohalikku taristut käsitlevaid sätteid kohaldada järgmistele taristutüüpidele antava abi suhtes: teadusuuringute taristud, innovatsiooniklastrid, energiatõhus kaugküte ja -jahutus, energiataristud, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutus, lairibataristu, kultuur ja kultuuripärandi säilitamine, spordi- ja mitmeotstarbeline vaba aja veetmise taristu, lennujaamad ja sadamad.

(77)

Pidades silmas komisjoni kogemusi kõnealuses valdkonnas, tuleks riigiabi põhimõtted korrapäraselt läbi vaadata. Seepärast peaks käesoleva määruse kohaldamise periood olema ajaliselt piiratud. On asjakohane sätestada üleminekusätted, sealhulgas teavitamiskohustusest vabastatud abikavade jaoks käesoleva määruse kohaldamisaja lõpus kehtima hakkavad eeskirjad. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks anda liikmesriikidele aega mis tahes uue korraga kohanemiseks. Kohanemisperioodi ei kohaldata siiski regionaalabi kavade suhtes, sealhulgas regionaalsete linnaarenduskavade suhtes, mille teavitamiskohustusest vabastamise kohaldamine peab lõppema heakskiidetud regionaalabi kaartide kehtivuse lõppemise kuupäeval, ja teatavate riskifinantseerimise abikavade suhtes,

I PEATÜKK.

II PEATÜKK.

III PEATÜKK.

1. jagu —

2. jagu —

3. jagu —

4. jagu —

5. jagu —

6. jagu —

7. jagu —

8. jagu —

9. jagu —

10. jagu —

11. jagu —

12. jagu —

13. jagu —

IV PEATÜKK.

a)

regionaalabi;

b)

abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;

c)

keskkonnakaitseks antav abi;

d)

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi;

e)

koolitusabi;

f)

ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate värbamiseks ja tööhõiveks antav abi;

g)

teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

h)

sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks;

i)

abi lairibataristutele;

j)

kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi;

k)

spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi; ning

l)

kohalikule taristule antav abi.

a)

abikavad, mis on esitatud käesoleva määruse III peatüki jagudes 1 (v.a artikkel 15), 2, 3, 4, 7 (v.a artikkel 44) ja 10, kui keskmine riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem, olles hinnanud liikmesriigi poolt komisjonile esitatud hindamiskava 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest;

b)

artikli 1 lõike 2 alapunktis a osutatud abikavade mis tahes muudatused, mis ei ole muudatused, mis ei mõjuta abikava siseturuga kokkusobivust käesoleva määruse alusel, või mis ei mõjuta märkimisväärselt heaks kiidetud hindamiskava sisu;

c)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

d)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

a)

kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1379/2013 (35) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamise juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi ning ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi;

b)

põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud muude lisakulude kui transpordikulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades, nagu on sätestatud artikli 15 lõike 2 alapunktis b, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi;

c)

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:

d)

konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/787;

e)

regionaalabi liigid, mis on välja arvatud artikliga 13.

a)

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.

b)

sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis a;

c)

abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.

a)

abimeetmed, mille puhul abi andmise tingimuseks on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis; Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal.

b)

abimeetmed, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riigis pakutavaid teenuseid;

c)

abimeetmed, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

a)

on riigi õigusaktide kohaselt puudega isik, või

b)

isik, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

a)

isik, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta;

b)

isik vanuses 15–24 või

c)

isik, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse tase 3) või kelle täisajaga õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kaks aastat ja kes ei ole saanud oma esimest alalist palgalist töökohta, või

d)

üle 50aastane isik või

e)

üksi elav täiskasvanu, kellel on vähemalt üks ülalpeetav;

f)

isik, kes töötab sektoris või ametialal, mille puhul sooline tasakaalustamatus ületab vähemalt 25 % võrra asjaomase liikmesriigi kõikide majandussektorite keskmist soolist tasakaalustamatust kui isik kuulub vastavasse vähemusse, või

g)

isik, kes on liikmesriigi rahvusvähemuse liige ja kellel on vaja parandada oma keele- või kutseoskusi või suurendada töökogemust, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmiseks;

a)

veokulud, käitlemiskulud, ajutise ladustamise kulud niivõrd, kui need on teekonnaga seotud;

b)

lasti kindlustuskulud;

c)

lasti (vajaduse korral dedveiti) suhtes kohaldatavad maksud, tollimaksud ja lõivud nii lähetamiskohas kui ka sihtkohas; ning

d)

kulud ohutuse ja turvalisuse kontrolliks, lisatasud kütusekulu suurenemise eest;

i)

sihtotstarbeline üksikabi ning

ii)

abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

a)

Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL (37) I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

b)

Kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest (v.a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele ettevõtete liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

c)

Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.

d)

Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava.

e)

Ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:

40)

Mõisted, mida kohaldatakse lairibataristutele antava abi puhul (punkt 10), kohalduvad ka asjaomaste regionaalabi sätete suhtes.

41)

„investeeringuteks ettenähtud regionaalabi” — regionaalabi, mida antakse alginvesteeringuks või uut tegevusvaldkonda soodustavaks alginvesteeringuks;

42)

„regionaalne tegevusabi” — abi ettevõtja selliste jooksvate kulude vähendamiseks, mis ei ole seotud algse investeeringuga. See hõlmab selliseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent, haldus jms, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja rahastamiskulusid, kui neid on investeeringuteks ettenähtud abi andmisel käsitatud abikõlblike kuludena;

43)

„terasesektor” — mis tahes tegevus järgmis(t)e too(de)te tootmiseks:

44)

„sünteeskiusektor” —

45)

„transpordisektor” — reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest; täpsemalt tähendab „transpordisektor” järgmisi NACE Rev. 2 kohaseid tegevusi:

46)

„teatavatele konkreetsetele majandussektoritele suunatud abikava” — kava, mis hõlmab tegevusi, mis kuuluvad vähem kui viite statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline arvkood).

47)

turismialane tegevus — järgmine NACE Rev. 2 kohane tegevus:

48)

„hõredalt asustatud piirkonnad” — piirkonnad, mille komisjon on sellisena heaks kiitnud eraldi otsustega regionaalabi kaartide kohta ajavahemikuks 1.7.2014–31.12.2020;

49)

„alginvesteering” —

50)

„sama või sarnane tegevusala” — Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala, nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1893/2006, (38) millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi;

51)

„uut majandustegevust soodustav alginvesteering” —

52)

„suur investeerimisprojekt” — alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel;

53)

„sihtkoht” — koht, kus kaubad maha laaditakse;

54)

„lähetamiskoht” — koht, kus kaubad peale laaditakse;

55)

„tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad” — aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad või hõredalt asustatud piirkonnad, nagu on määratletud asjaomaste liikmesriikide jaoks ajavahemikuks 1.7.2014–31.12.2020 heaks kiidetud regionaalabi kaartides;

56)

„transpordiliik” — raudteetransport, maanteekaubavedu, transport siseveeteedel, meretransport, õhutransport, ühendvedu;

57)

„linnaarendusfond” — spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida linnaarendusprojektidesse linnaarengu abimeetme raames. Linnaarendusfondi juhib linnaarendusfondi valitseja;

58)

„linnaarendusfondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud linnaarendusprojektid ja teeb neisse investeeringuid;

59)

„linnaarendusprojekt” — investeerimisprojekt, millel on potentsiaali toetada linnade säästva arengu integreeritud lähenemisviisi raames kavandatud meetmete rakendamist ning aidata kaasa selles sätestatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas projektid, mille sisemine tasuvuslävi ei pruugi olla piisav selleks, et meelitada investeeringuid ligi üksnes ärilistel alustel. Linnaarendusprojekti võib korraldada abisaaja erainvestori õiguslikku struktuuri kuuluva eraldiseisva finantseerimisüksuse või iseseisva juriidilise isiku, näiteks eriotstarbeline rahastamisvahendi, kaudu;

60)

„integreeritud ja säästev linnaarendusprojekt” — kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse ametlikult kavandatud ja kinnitatud strateegia konkreetse linnapiirkonna ja perioodi jaoks, millega sätestatakse integreeritud tegevused linnakeskkonna majanduslike, keskkonna- ja kliimaalaste, demograafiliste ning sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

61)

„mitterahaline sissemakse” — maa või kinnisvara kujul tehtav sissemakse, kui maa või kinnisvara moodustab osa linnaarendusprojektist;

a)

ettevõte, kes saab näidata väliseksperdi hinnangu alusel, et arendab tulevikus tooteid, teenuseid või protsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus, ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk, või

b)

ettevõtte teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on vähemalt 10 % vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul või alles alustanud ettevõtte puhul, kellel puudub finantsminevik, vastavalt välisaudiitori kinnitatud käesoleva raamatupidamisperioodi auditile;

a)

isik, kellel ei ole vähemalt viimase 24 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta, või

b)

isik, kellel ei ole vähemalt viimase 12 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta ja kes kuulub ebasoodsas olukorras oleva töötaja määratluse kategooriatesse b–g;

101)

„keskkonnakaitse” — igasugune tegevus, mis on kavandatud looduskeskkonnale või loodusvaradele tekitatud kahju heastamiseks või kahjustuste ärahoidmiseks abisaaja enda tegevuse abil, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks või loodusvarade tõhusama kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

102)

„liidu normatiivid” —

103)

„energiatõhusus” — säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;

104)

„energiatõhususe projekt” — investeerimisprojekt, millega suurendatakse hoone energiatõhusust;

105)

„energiatõhususe fond” — spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida energiatõhususe projektidesse, et parandada nii elu- kui ka ärihoonete energiatõhusust. Energiatõhususe fondi juhib energiatõhususe fondi valitseja;

106)

„energiatõhususe fondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud energiatõhususe projektid ja teeb neisse investeeringuid;

107)

„tõhus koostootmine” — koostootmine, mis vastab suure tõhususega koostootmise määratlusele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (42) artikli 2 lõikes 34;

108)

„koostootmine” või kombineeritud soojus ja energia — soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

109)

„energia taastuvatest energiaallikatest” üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ning kütteväärtusena see osa energiast, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid. See hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, kuid ei hõlma salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergiat;

110)

„taastuvad energiaallikad” — taastuvatest, muudest kui fossiilsetest allikatest toodetud energia: tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline, hüdrotermiline, ookeani- ja hüdroenergia, biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasidest saadud energia;

111)

„biokütus” — transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

112)

„säästlik biokütus” — biokütus, mis vastab direktiivi nr 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele;

113)

„toidukultuuripõhine biokütus” — biokütus, mis on toodetud teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest, nagu on määratletud komisjoni ettepanekus (43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviks, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta;

114)

„uus ja innovaatiline tehnoloogia” — uus ja katsetamata tehnoloogia vastava tööstusharu tehnika tasemega võrreldes, mis on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise riskiga ning ei kujuta endast olemasoleva tehnoloogia optimeerimist või ulatuslikumat kasutamist;

115)

„tasakaalustamiskohustused” — vastutus tasakaalustamatuse eest (kõrvalekalded tootmise, tarbimise ja turutehingute vahel) turuosalise või tema valitud esindaja poolt, keda nimetatakse „tasakaalu eest vastutajaks” kindlal ajaperioodil, mida nimetatakse „tasakaalustamisperioodiks”;

116)

„standardsed tasakaalustamiskohustused” — mittediskrimineerivad tasakaalustamiskohustused tehnoloogiate lõikes, mis ei vabasta mis tahes energiatootjat nendest kohustusest;

117)

„biomass” — põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa, samuti biogaas ning tööstus- ja olmejäätmete biolagunevad komponendid;

118)

„energiatootmise tasandatud kogukulud” — elektri tootmise kulu arvestus koormuse või elektrivõrguga ühendamise kohas. See hõlmab algkapitali, diskontomäära ning kulutusi pidevale tegevusele, kütusele ja hooldusele;

119)

„keskkonnamaks” — maks, mille maksubaasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust, teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;

120)

„liidu madalaim maksustamistase” — liidu õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (44) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;

121)

„saastatud ala” — ala, kus inimtekkelisi ohtlikke aineid esineb sellisel määral, et kõnealune ala kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse maa praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi;

122)

„saastaja maksab” põhimõte — põhimõte, mille kohaselt saaste põhjustaja maksab saaste töötlemisega seotud kulud;

123)

„saaste” — saastaja poolt otse või kaudselt keskkonnale tekitatud kahjustus või selliste tingimuste loomine, mis viib looduskeskkonnale või loodusvaradele niisuguse kahjustuse tekkimiseni;

124)

„energiatõhus kaugkütte ja -jahutussüsteem” — kaugkütte ja -jahutussüsteem, mis vastab tõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi määratlusele, mis on esitatud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõigetes 41 ja 42; Määratlus hõlmab kütte- ja jahutusrajatisi ning kütte ja jahutuse tootmisüksustest tarbija ruumidesse viimiseks vajalikku jaotusvõrku (sh võrguga seotud rajatisi);

125)

„saastaja” — isik, kes otseselt või kaudselt kahjustab keskkonda või loob tingimused niisuguse kahjustuse tekkimiseks;

126)

„korduskasutamine” — mis tahes toiming, millega tooteid või koostisosi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;

127)

„korduskasutamiseks ettevalmistamine” — kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta;

128)

„ringlussevõtt” — taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;

129)

„tehnika tase” — protsess, milles jäätmete taaskasutamine lõpptoote tootmiseks on majanduslikult tulus tavapraktika. Vajaduse korral tuleb tehnika taseme määratlust tõlgendada vastavalt liidu vaatenurgale seoses tehnoloogilise arengu ja siseturuga;

130)

„energiataristu” — füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

131)

„energia siseturu õigusaktid” — hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, (46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, (47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses (48) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 (49) maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta või mis tahes järgnevaid õigusakte, mis kõnealused õigusaktid täielikult või osaliselt asendavad;

133)

„põhilairibavõrk, põhilairibavõrgud” — põhifunktsioonidega võrgud, mis põhinevad sellistel tehnoloogiaplatvormidel nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid;

134)

„lairibataristuga seonduvad tsiviilehitustööd” — tsiviilehitustööd, mis on vajalikud lairibavõrgu kasutuselevõtuks, näiteks tee üleskaevamine (lairibavõrgu) kaablikanalisatsiooni paigaldamiseks;

135)

„kaablikanalisatsioon” — maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või koaksiaalkaablite paigutamiseks;

136)

„füüsiline eraldamine” annab lõpptarbijale juurdepääsuliini ja võimaldab konkurendi ülekandesüsteemile selle kaudu otseülekannet;

137)

„passiivne lairibataristu” — ilma ühegi aktiivse komponendita lairibavõrk. See koosneb tavaliselt tsiviilehituse taristust, kaablikanalisatsioonist, pimedatest kiududest ja kaablikappidest;

138)

„järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud” — täiustatud võrgud, millel on vähemalt järgmised omadused: a) tagavad abonendile usaldusväärse ja väga kiire teenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis asub lõpptarbija ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; b) toetavad erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning c) pakuvad oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: a) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx), b) täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud ja c) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust;

139)

„hulgimüügitasandi juurdepääs” — juurdepääs, mis võimaldab operaatoril kasutada teise operaatori taristut. Asjaomase võrgu kaudu antav võimalikult lai juurdepääs hõlmab tehnoloogia praegusel arenguetapil vähemalt järgmisi juurdepääsuteenuseid. Valguskaabelühendus lõppkasutajani/valguskaabelühendus hooneni: juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimekiule, kliendiliinide eraldamine ja bitivooühendus. Kaabelvõrgud: juurdepääs kaablikanalisatsioonile ja bitivooühendus. Valguskaabelühendus ühenduspunktini (FTTC): juurdepääs kaablikanalisatsioonile, alamkontuuri eraldamine ja bitivooühendus. Passiivne võrgutaristu: juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimedale kiule ja/või eraldatud juurdepääs kohalikule kontuurile. ADSLi-põhised lairibavõrgud: kliendiliinide eraldamine, bitivooühendus. Mobiilsed või traadita võrgud: bitivoog, füüsiliste mastide jagamine ja juurdepääs tagasiühenduse võrkudele. Satelliidiplatvormid: bitivooühendus;

a)

investeeringuteks ettenähtud regionaalabi: abi „kohandatav abisumma”, mis arvutatakse vastavalt artikli 2 punktis 20 sätestatud mehhanismile, investeeringute puhul, mille abikõlblikud kulud on 100 miljonit eurot;

b)

regionaalne linnaarendusabi: 20 miljonit eurot, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 3;

c)

VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

d)

VKEdele nõustamiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

e)

VKEdele messidel osalemiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

f)

abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

g)

riskifinantseerimisabi: 15 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 9;

h)

idufirmadele antav abi: nagu on sätestatud ettevõtja kohta artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5;

i)

teadus- ja arendustegevuseks antav abi:

j)

investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 20 miljonit eurot taristu kohta;

k)

innovatsiooniklastritele antav abi: 7,5 miljonit eurot klastri kohta;

l)

VKEdele antav innovatsiooniabi: 5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

m)

protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

n)

koolitusabi: 2 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;

o)

ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

p)

puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

q)

abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

r)

abi ebasoodsas olukorras töötajate abistamiseks kantavate kulude jaoks: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

s)

keskkonnakaitsele antav investeeringuteks ettenähtud abi, välja arvatud saastatud alade puhastamiseks antav abi ja abi energiatõhusate kaugkütte ja -jahutussüsteemide jaotusvõrkudele: 15 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

t)

energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi: 10 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 39 lõikes 5;

u)

saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 20 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

v)

tegevusabi taastuvatest allikatest elektrienergia tootmiseks ja tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamiseks väikekäitistes: 15 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta. Kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames artikli 42 kohaselt: 150 miljonit eurot aastas, võttes arvesse kõikide artikli 42 reguleerimisalasse kuuluvate kavade kogueelarvet;

w)

abi kaugkütte või -jahutuse jaotusvõrgu jaoks: 20 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

x)

energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 50 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

y)

lairibataristule antav abi: 70 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta;

z)

kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 100 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 50 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

(aa)

abikavad audiovisuaalsete teoste puhul: 50 miljonit eurot kava kohta aastas;

(bb)

spordi- ja mitmeotstarbelisele taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 15 miljonit eurot või kulud, mis ületavad 50 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2 miljonit eurot taristu kohta aastas; ning

(cc)

investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 10 miljonit eurot või kulud, mis ületavad 20 miljonit eurot sama taristu puhul;

a)

toetuste ja intressitoetustena antav abi;

b)

laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

c)

garantiidena antav abi:

d)

maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

e)

regionaalne linnaarenguabi, kui artiklis 16 sätestatud tingimused on täidetud;

f)

riskifinantseerimismeetmena antav abi, kui artiklis 21 sätestatud tingimused on täidetud;

g)

idufirmadele antav abi, kui artiklis 22 sätestatud tingimused on täidetud;

h)

energiatõhususe projektidele antav abi, kui artiklis 39 sätestatud tingimused on täidetud;

i)

turuhinnale lisanduva preemia vormis antav abi, kui artiklis 42 sätestatud tingimused on täidetud;

j)

tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

a)

ettevõtja nimi ja suurus;

b)

projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;

c)

projekti toimumise koht;

d)

projekti kulude loetelu;

e)

abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse, kapitalisüst vm) ning projekti jaoks vajaliku riikliku rahastamise summa.

a)

investeeringuteks ettenähtud regionaalabi korral viiakse ellu projekt, mida abi puudumisel ei oleks asjaomases piirkonnas ellu viidud või mis ei oleks olnud abisaaja jaoks asjaomases piirkonnas piisavalt tulus.

b)

kõigil muudel juhtudel, et

a)

meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; ning

b)

meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

a)

regionaalne tegevusabi, kui artiklis 15 sätestatud tingimused on täidetud;

b)

abi VKEdele juurdepääsuks rahastamisele, kui on täidetud artiklites 21 ja 22 sätestatud asjaomased tingimused;

c)

ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi ja puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi, kui vastavalt artiklites 32 ja 33 sätestatud tingimused on täidetud;

d)

abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks, kui artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud;

e)

direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi, kui käesoleva määruse artiklis 44 sätestatud tingimused on täidetud;

f)

teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, kui artiklis 50 sätestatud tingimused on täidetud;

g)

sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks, kui artiklis 51 sätestatud tingimused on täidetud;

h)

kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, kui artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud.

a)

mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega,

b)

mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

a)

artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

b)

iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

c)

III lisas osutatud teave iga 500 000 eurot ületava üksikabi kohta.

0,5–1;

1–2;

2–5;

5–10;

10–30 ning

30 ja enam.

a)

lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;

b)

artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.

a)

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast;

b)

käesoleva määruse kohaldamist käsitleva elektroonilises vormis aastaaruande, millele on osutatud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (52) (muudetud kujul), mis sisaldab rakendusmäärusega ette nähtud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

a)

abi, millega toetatakse terasesektori, söesektori, laevaehitussektori, sünteeskiusektori ning transpordisektori tegevust ja sellega seotud taristut ning samuti energiatootmist, -jaotust ja -taristut;

b)

regionaalabikavad, mis on suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele; kavasid, millega soodustatakse turismindust, lairibataristut või põllumajandustoodete tootmist ja turustamist, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;

c)

regionaalabikavad, millega hüvitatakse äärepoolseimates piirkondades või hõredalt asustatud piirkondades toodetud kaupade transpordikulud ja millega toetatakse järgmist:

d)

investeeringuteks ettenähtud regionaalne üksikabi abisaajale, kes on EMPs sama või sarnase tegevuse lõpetanud kahe aasta jooksul enne investeeringuteks ettenähtud regionaalabi taotluse esitamist, või kui abisaajal on konkreetne plaan selline tegevus lõpetada kuni kahe aasta jooksul pärast alginvesteeringu (mille jaoks abi taotletakse) lõpuleviimist asjaomases piirkonnas;

e)

regionaalne tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 K jao „Finants- ja kindlustustegevus” alla, või ettevõtjatele, kes täidavad kontsernisiseseid ülesandeid ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klassi 70.10 „Peakontorite tegevus” või 70.22 „Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine”.

a)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;

b)

alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevad prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks, või

c)

punktide a ja b kombinatsioon, mille suurus ei ületa punkti a või b summat, olenevalt sellest, kumb on suurem.

a)

maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatud kuupäeva;

b)

seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

a)

vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

b)

vara peab olema amortiseeritav;

c)

vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning

d)

vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

a)

investeerimisprojekt peab tooma kaasa asjaomase ettevõtja töötajate arvu suurenemise võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist;

b)

kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast tööde lõppu ning

c)

iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist.

a)

abi antakse üksnes piirkondades, kus sama kategooria (tavalise lairibavõrgu või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu) võrk puudub ja kus sellist võrku abi andmise otsusele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata, ning

b)

abi saanud võrguoperaator peab pakkuma aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu puhul füüsilist teenuste eraldamist, ning

c)

abi antakse konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel.

a)

tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud ning sellistes piirkondades täiendavalt töödeldavate kaupade transpordi lisakulud järgmistel tingimustel:

b)

lisategevuskulud (muud kui transpordikulud), mis tekivad äärepoolseimates piirkondades aluslepingu artiklis 349 viidatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse otsesel mõjul, eeldusel et:

a)

neid teostatakse linnaarendusfondide kaudu abi saavates piirkondades;

b)

neid kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

c)

nendega toetatakse tervikliku säästva linnaarengu strateegia rakendamist.

a)

linnaarendusfondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi linnaarendusfondi valitsejate valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt nende asutamiskohast või registrisse kandmisest mis tahes liikmesriigis. Linnaarendusfondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;

b)

sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;

c)

asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;

d)

linnaarendusprojektide erainvestoritele antavate garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist;

e)

investoritel on õigus olla esindatud linnaarendusfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;

f)

linnaarendusfond asutatakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt. Liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada linnaarendusabi meetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia.

a)

linnaarendusfondi valitsejad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ja heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;

b)

linnaarendusfondide valitsejaid tasustatakse turutavade kohaselt. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui juht valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;

c)

linnaarendusfondi valitsejate töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;

d)

linnaarendusfondide valitsejad kehtestavad linnaarendusprojektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;

e)

iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

a)

laenude puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse laenu nominaalsumma;

b)

garantiide puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse aluseks oleva laenu nominaalsumma.

a)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud;

b)

otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks.

a)

investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega või

b)

ettevõttele kuuluva vara soetamine, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

b)

seda tuleb käsitada amortiseeruva varana;

c)

see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt;

d)

vara peab ettevõtja vara hulka kuuluma vähemalt kolm aastat.

a)

töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist;

b)

töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega;

c)

loodavaid töökohti tuleb säilitada vähemalt kolm aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast.

a)

väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;

b)

keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest.

a)

organisatsioonilise koostöö kulud, sealhulgas kulud töötajatele ja büroodele selles ulatuses, kui need on seotud koostööprojektiga;

b)

kulud koostööga seotud nõustamis- ja tugiteenustele, mida pakuvad välised konsultandid ja teenusepakkujad;

c)

reisikulud, seadmete kulud, projektiga otseselt seotud investeeringukulu ja otseselt projekti jaoks kasutatavate seadmete amortisatsioon.

a)

omakapital või kvaasiomakapital või rahaeraldis riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;

b)

laenud riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;

c)

garantiid kahjumite katmiseks, mis tulenevad riskifinantseerimisinvesteeringutest, mis on tehtud otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse.

a)

nad ei ole tegutsenud ühelgi turul;

b)

nad on tegutsenud mis tahes turul vähem kui 7 aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

c)

nad vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul.

a)

lõikes 9 osutatud riskifinantseerimise kogusummat ei ületata;

b)

jätkuinvesteeringute võimalus oli ette nähtud algses äriplaanis;

c)

jätkuinvesteeringu saav ettevõtja ei ole seotud I lisa artikli 3 lõike 3 tähenduses teise ettevõtjaga, välja arvatud finantsvahendaja või meetme raames riskifinantseerimist pakkuv sõltumatu erainvestor, välja arvatud juhul, kui uus üksus vastab VKE määratlusele.

a)

10 % abikõlblikule ettevõtjale antud riskifinantseerimisest enne esimest kaubanduslikku müüki mis tahes turul;

b)

40 % riskifinantseerimisest, mis antakse käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud abikõlblikule ettevõtjale;

c)

60 % riskifinantseerimisest, mis antakse käesoleva artikli lõike 5 punktis c osutatud abikõlblikule ettevõtjale, ja jätkuinvesteeringute puhul abikõlblikule ettevõttele pärast 7aastast perioodi, millele on osutatud lõike 5 punktis b.

a)

seda viiakse ellu ühe või mitme finantsvahendaja kaudu, välja arvatud maksusoodustused erainvestoritele seoses nende otseinvesteeringutega kõlblikesse ettevõtjatesse;

b)

finantsvahendajad, erainvestorid ja fondivalitsejad valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi abil, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele;

c)

asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 %ga koguinvesteeringust;

d)

punkti 2 alapunkti c alla kuuluvate garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat.

a)

finantsvahendajad asutatakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt;

b)

liikmesriik või meedet rakendav üksus näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada riskifinantseerimismeetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia, sealhulgas asjakohane riskide hajutamine, et investeerimisportfell oleks majanduslikult elujõuline ning portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast tõhus;

c)

abikõlbliku ettevõtja riskifinantseerimise saamise aluseks on elujõuline äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud finantsiline elujõulisus,

d)

iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

a)

nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ja heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;

b)

nende töötasu peab vastama turutavadele. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui fondivalitseja või finantsvahendaja valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;

c)

nende töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;

d)

nad kehtestavad investeerimisstrateegia, kriteeriumid ja investeeringute kavandatava ajakava;

e)

investoritel on õigus olla esindatud investeerimisfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee.

a)

meetme tulemusel teeb finantsvahendaja investeeringuid, mida ei oleks tehtud või oleks tehtud piiratud ulatuses või muul viisil, kui abi ei oleks antud. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et eksisteerib mehhanism, millega tagatakse, et abist saadav kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele suuremate rahastamismahtude, riskantsemate portfellide, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimäärade kujul;

b)

laenu puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse laenu nominaalsumma.

c)

garantiide puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse aluseks oleva laenu nominaalsumma. Garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.

a)

VKEde tasandil vastab abi tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1407/2013, ning

b)

kõik tingimused, mis on sätestatud käesolevas artiklis, välja arvatud need, mis on sätestatud lõigetes 5, 6, 9, 10 ja 11, on täidetud ning

c)

riskifinantseerimismeede, millega tehakse omakapitali, kvaasiomakapitali või laenuinvesteeringuid, peaks suurendama sõltumatute erainvestorite poolset lisarahastamist finantsvahendajate või VKEde tasandil nii, et saavutada eraosaluse määr, mis ulatub vähemalt 60 %ni VKEdele antavast riskifinantseerimisest.

a)

turutingimustele mittevastava intressimääraga laenud kuni kümneaastase kestusega ja garanteeritud summaga maksimaalselt üks miljon eurot või 1,5 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas või 2 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas; Laenude puhul, mille kestus on 5–10 aastat, võib maksimumsummasid kohandada, korrutades ületavad summad 10 aasta ja laenu tegeliku kestuse suhtega. Laenude puhul, mille kestus on lühem kui 5 aastat, on maksimumsumma sama mis 5aastase kestusega laenude puhul.

b)

turutingimustele mittevastava preemiaga garantiid kuni kümneaastase kestusega ja garanteeritud summaga maksimaalselt 1,5 miljonit eurot või 2,25 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas või kolm miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas. Garantiide puhul, mille kestus on 5–10 aastat, võib garanteeritud maksimumsummasid kohandada, korrutades ületavad summad 10 aasta ja garantii tegeliku kestuse suhtega. Garantiide puhul, mille kestus on lühem kui 5 aastat, on maksimumsumma sama mis 5aastase kestusega garantiide puhul. Garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.

c)

toetused, sealhulgas omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringud, intressimäära ja garantiipreemia vähendused maksimaalse brutotoetusekvivalendiga 0,4 miljonit eurot või 0,6 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 0,8 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas.

a)

alusuuringud;

b)

rakendusuuringud;

c)

tootearendus;

d)

teostatavusuuringud.

a)

personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;

b)

vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

c)

ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;

d)

turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

e)

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

a)

alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;

b)

rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest;

c)

tootearenduse puhul 25 % abikõlblikest kuludest;

d)

teostatavusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest.

a)

10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul;

b)

15 protsendipunkti võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

klastri elavdamine, et lihtsustada koostööd, teabe jagamist ning spetsialiseeritud ja kohandatud tugiteenuste osutamist ja suunamist;

b)

klastri turundus, et suurendada uute ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist ning klastri nähtavust;

c)

klastri vahendite haldamine; koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine, et toetada teadmiste jagamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd.

a)

patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud;

b)

kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid;

c)

innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud.

a)

personalikulud;

b)

vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;

c)

lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud;

d)

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

a)

fakt, et abi saav projekt teostatakse;

b)

abi saava projekti eesmärgid;

c)

abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise ligikaudne kuupäev ja avaldamise aadress internetis;

d)

viide, et toetatava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses põllumajandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

a)

koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad;

b)

koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsiooni kulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks. Abikõlblikud ei ole majutuskulud, välja arvatud minimaalsed vajalikud majutuskulud koolitatavate puhul, kes on puudega töötajad;

c)

koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud;

d)

koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad.

a)

10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;

b)

10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral.

a)

koolitatavad ei ole laevapere tegevliikmed, vaid on pardal mittekoosseisulised töötajad, ning

b)

koolitus toimub liidus registreeritud laevade pardal.

a)

tööruumide kohandamise kulud;

b)

töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse puudega töötajaid abistades, ja kulud seoses selliste töötajate koolitamisega puudega töötajate abistamiseks;

c)

puudega töötajatele kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;

d)

kulud, mis on otseselt seotud puudega töötajate transpordiga töökohta ning tööalase tegevusega seotud transpordiga;

e)

palgakulud tundide eest, mis kuluvad puudega töötajal rehabilitatsioonile;

f)

kui abisaaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtja tootmisüksuste ehitamise, sisseseadmise või moderniseerimisega seotud kulud ning haldus- ja transpordikulud, eeldusel et need on otseselt seotud puudega töötajate töölevõtmisega.

a)

töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid abistades, maksimaalselt 12 kuu jooksul alates ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest ja maksimaalselt 24 kuu jooksul alates eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest;

b)

kulud seoses selliste töötajate koolitamisega ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamiseks.

a)

investeeringu abil on abisaajal võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset, tehes liidu kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad liidu normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid, või

b)

investeeringu abil on abisaajal liidu normatiivide puudumisel võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset.

a)

liidu vastuvõetud normatiividele vastava uue maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordivahendite omandamine, kui omandamine toimub enne nende normatiivide jõustumist ja kui uued normatiivid ei ole kohustuslikuks muutudes kohaldatavad enne kõnealust kuupäeva ostetud sõidukite suhtes;

b)

olemasolevate maantee-, raudtee-, siseveeteede- ja meretranspordivahendite moderniseerimine, tingimusel et liidu normatiivid ei olnud ajal, mil kõnealused transpordivahendid kasutusele võeti, veel jõus või et jõustunud normatiive kõnealuste transpordivahendite suhtes ei kohaldata.

a)

kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

b)

kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud.

a)

kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

b)

kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratletakse keskkonnakaitsega seotud kulud, mis on abikõlblikud.

a)

väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 15 % abikõlblikest kuludest ja suurettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest, kui investeering rakendatakse ja viiakse lõpule enam kui kolm aastat enne uue liidu normatiivi jõustumise kuupäeva;

b)

väikeettevõtjate puhul 15 % abikõlblikest kuludest, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest ja suurettevõtjate puhul 5 % abikõlblikest kuludest, kui investeering rakendatakse ja viiakse lõpule üks kuni kolm aastat enne uue liidu normatiivi jõustumise kuupäeva.

a)

kui energiatõhususse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused energiasäästuga seonduvad kulud;

b)

kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratletakse energiatõhususega seotud kulud, mis on abikõlblikud.

a)

finantsvahendajate valitsejad ja energiatõhususe fondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt asutamiskohast või mis tahes liikmesriigis registrisse kandmisest. Finantsvahendajaid ja energiatõhususe fondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;

b)

sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;

c)

asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;

d)

garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat;

e)

investoritel on õigus olla esindatud energiatõhususe fondi või finantsvahendaja juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;

f)

energiatõhususe fond või finantsvahendaja asutatakse kohaldatavate seaduste kohaselt ning liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse menetluse, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimisstrateegia energiatõhususe abimeetme rakendamiseks.

a)

nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega, heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;

b)

nende töötasu vastab turutavadele. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui valitseja valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;

c)

nende töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;

d)

nad kehtestavad energiatõhususe projektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;

e)

energiatõhususe fondi investeeritud või finantsvahendajale antud riiklike vahendite jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia, mis võimaldab turul energiatõhususe projekte rahastada, kui turg on selleks valmis.

a)

kui taastuvatest allikatest energia tootmisse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (nt olemasoleva käitise selgelt määratletava lisakomponendina), on kõnealused taastuvatest allikatest toodetud energiaga seotud kulud abikõlblikud;

b)

kui taastuvatest allikatest energia tootmisse investeerimise kulud saab kindlaks teha, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita, moodustab mõlema investeeringu kulude vahe taastuvenergiaga seotud abikõlblikud kulud;

c)

teatavate väikeste käitiste puhul, kui vähem keskkonnasõbralikku investeeringut ei ole võimalik kindlaks teha, kuna piiratud suurusega käitisi ei eksisteeri, on abikõlblikud keskkonnakaitse parandamiseks tehtud investeeringu kogukulud.

a)

45 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 6 alapunktide a või b alusel;

b)

30 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 6 alapunkti c alusel.

i)

teatava uue ja innovaatilise tehnoloogia pikemaajalisem potentsiaal või

ii)

mitmekesistamise vajadus või

iii)

võrgu piirangud ja stabiilsus või

iv)

süsteemi (integratsiooni)kulud või

v)

vajadus vältida tooraineturgude moonutamist biomassi toetusega.

a)

liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning

b)

loodusõnnetuse ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

a)

passiivse lairibataristu kasutuselevõtu investeeringukulud;

b)

lairibataristuga seonduvate tsiviilehitustööde investeeringukulud;

c)

lairiba põhivõrgu kasutuselevõtu investeeringukulud ning

d)

järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu investeeringukulud.

a)

muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;

b)

materiaalne pärand, sealhulgas igasugune kultuuripärand ja arheoloogiamälestised, mälestusmärgid ning ajaloolised paigad ja ehitised; kultuuripärandiga seotud looduspärand või pärand, mida liikmesriigi pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina;

c)

vaimne pärand mis tahes vormis, sealhulgas rahvakombed ja käsitöö;

d)

kunsti- või kultuurisündmused ja -üritused, festivalid, näitused ja muud sarnased kultuuritegevused;

e)

kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevus ning avalikkuse teavitamine kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil:

f)

kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine ja avaldamine, sh tõlked.

a)

investeerimisabi, sealhulgas abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks;

b)

tegevusabi.

a)

taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses;

b)

kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud;

c)

materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud;

d)

kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega;

e)

kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud.

a)

kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus;

b)

kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;

c)

kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;

d)

kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga;

e)

kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;

f)

väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

a)

abi audiovisuaalsete teoste tootmiseks;

b)

tootmiseelne abi ning

c)

levitamisabi.

a)

nõuda, et kuni 160 % kõnealuse audiovisuaalteose tootmiseks antavast abist kasutatakse abi andva liikmesriigi territooriumil, või

b)

arvutada audiovisuaalse teose tootmiseks antud abi protsendina tootmiskuludest abi andvas liikmesriigis, mis on tavaline maksusoodustuste kujul abikavade puhul.

a)

tootmiseks antav abi: audiovisuaalse teose tootmise kulud, sealhulgas kulud puudega inimeste juurdepääsu parandamiseks;

b)

tootmiseelne abi: stsenaariumi kirjutamise kulud ja audiovisuaalse teose arendamise kulud;

c)

levitamisabi: audiovisuaalse teose levitamise ja reklaamimise kulud.

a)

60 % abikõlblikest kuludest mitme liikmesriigi filmitootjate koostöös valmivate rahvusvaheliste projektide puhul, mida rahastab mitu liikmesriiki;

b)

kuni 100 % abikõlblikest kuludest audiovisuaalsete teoste ja ühistoodangu puhul, mis valmivad koostöös riikidega, kes on kantud OECD arenguabi komitee abisaajate nimekirja.

a)

investeeringuteks ettenähtud abi, sealhulgas abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu rajamiseks või uuendamiseks;

b)

sporditaristule antav tegevusabi.