EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2014,
16. aprill 2014,
fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (millega liit on ühinenud) valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes (3) on märgitud, et teadaolevate teaduslike andmete põhjal oleks arenenud riikidel vaja vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 % võrra 1990. aasta tasemest, et piirata üleilmset kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 °C, ja hoida seega ära soovimatut mõju kliimale.
|
|
(2)
|
Selle eesmärgi saavutamiseks võttis komisjon vastu edenemiskava „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”, mille nõukogu märkis ära oma 17. mai 2011. aasta järeldustes ja mis kiideti heaks Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooniga. Selles edenemiskavas sätestas komisjon kulutõhusa viisi üldise heite vajalikul määral vähendamiseks liidus 2050. aastaks. Selles edenemiskavas on kehtestatud vajalik sektorite panus kuues valdkonnas. Muid kui süsinikdioksiidi heitkoguseid, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaasid, kuid välja arvatud muud kui süsinikdioksiidi heitkogused põllumajandusest, tuleks vähendada 2030. aastaks 72–73 % võrra ja 2050. aastaks 70–78 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. Kui võrdlusaastaks võetakse 2005, on muid kui süsinikdioksiidi heitkoguseid, välja arvatud põllumajandusest pärit heidet, vaja vähendada 2030. aastaks 60–61 % võrra. Fluoritud kasvuhoonegaaside heitkogused olid 2005. aastal hinnanguliselt 90 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Vähendamine 60 % võrra tähendab, et heitkoguseid tuleks vähendada 2030. aastaks umbes 35 miljoni CO2-ekvivalenttonnini. Arvestades et praeguste liidu õigusaktide täieliku kohaldamise korral on heitkogused 2030. aastaks hinnanguliselt 104 miljonit CO2-ekvivalenttonni, on neid vaja vähendada veel umbes 70 miljonit CO2-ekvivalenttonni.
|
|
(3)
|
Komisjon järeldas oma 26. septembri 2011. aasta aruandes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 842/2006 (4) kohaldamise, mõjude ja piisavuse kohta, et praeguste piiramismeetmetega saab nende täieliku kohaldamise korral fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Need meetmed tuleks seega säilitada ja neid tuleks selgitada nende rakendamisel saadud kogemuse põhjal. Teatud meetmeid tuleks ka laiendada teistele seadmetele, milles kasutatakse suures koguses fluoritud kasvuhoonegaase, nagu külmikveokid ja -haagised. Kohustus koostada ja pidada selliseid gaase sisaldavate seadmete registreid peaks kehtima ka elektrijaotlatele. Arvestades piiramismeetmete tähtsust fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete olelusringi lõpus, peaksid liikmesriigid võtma arvesse tootjavastutuse kavade tähtsust ning julgustama nende koostamist olemasolevate parimate tavade põhjal.
|
|
(4)
|
Nimetatud aruandes järeldati samuti, et fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks liidus saab rohkem teha, eelkõige vältides selliste gaaside kasutamist seal, kus on olemas ohutud ja energiatõhusad alternatiivsed tehnoloogialahendused, mis kliimat ei mõjuta või mõjutavad vähem. 2010. aasta heitkoguste vähendamine aastaks 2030 kuni kahe kolmandiku võrra on kulutõhus, sest paljudes sektorites on olemas tõendatud ja katsetatud alternatiivid.
|
|
(5)
|
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsioonis muude kui süsinikdioksiidiga seotud kliimat mõjutavate inimtekkeliste heidete probleemi tervikliku käsitluse kohta väljendati heameelt liidu võetud kohustuse üle toetada osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli („Montreali protokoll”) raames võetud fluorosüsivesinikega seotud meetmeid kui head näidet kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud mitte-turupõhisest käsitusest. Nimetatud resolutsioonis kutsuti samuti üles uurima võimalusi fluorosüsivesinike järkjärgulise kõrvaldamise koheseks alustamiseks Montreali protokolli kaudu rahvusvahelisel tasandil.
|
|
(6)
|
Et julgustada selliste tehnoloogiate kasutamist, mis kliimat ei mõjuta või mõjutavad vähem, peaks fluoritud kasvuhoonegaasidega tegelevate füüsiliste isikute koolitus hõlmama teavet nende tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks ja nende kasutamise vähendamiseks. Arvestades seda, et mõned alternatiivsed fluoritud kasvuhoonegaasid, mida kasutatakse toodetes ja seadmetes fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks ja nende kasutuse vähendamiseks, võivad olla mürgised, tuleohtlikud või suure rõhu all, peaks komisjon vaatama läbi kehtivad liidu õigusaktid, mis käsitlevad füüsiliste isikute koolitamist alternatiivsete külmaainete ohutuks käsitlemiseks, ning peaks vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku akti ettepaneku asjaomaste liidu õigusaktide muutmiseks.
|
|
(7)
|
Tuleks kehtestada sertifitseerimis- ja koolitusprogrammid või neid kohandada, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 842/2006 alusel kehtestatud programme, ning kõnealused programmid võiks integreerida kutseharidussüsteemidesse.
|
|
(8)
|
Selleks et tagada vastavus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis sätestatud järelevalve- ja aruandlusnõuetele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsusele 4/CMP.7 (mis võeti vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli osaliste seitsmenda konverentsi koosolekul Durbanis 11. detsembril 2011), tuleks globaalse soojendamise potentsiaalid välja arvutada ühe kilogrammi gaasi 100-aastase globaalse soojendamise potentsiaalina ühe kilogrammi CO2 suhtes. Arvutus peaks võimaluse korral põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandal hindamisaruandel.
|
|
(9)
|
Selleks et jälgida edusamme heitkoguste vähendamise eesmärkide suunas ning käesoleva määruse mõju hindamisel, on otsustaval kohal fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõhus järelevalve. Selleks et tagada heitkoguseid käsitlevate aruannete kvaliteet, tuleb fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandluse puhul kasutada kindlasti järjepidevaid ja kvaliteetseid andmeid. Fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevate aruandlussüsteemide kehtestamine liikmesriikide poolt tagaks tiheda seostatuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/2013 (5). Nimetatud heitkoguste aruandlussüsteeme võiksid märkimisväärselt parandada andmed, mis ettevõtted on kogunud vastavalt käesolevale määrusele seadmetest lekkinud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Sel viisil peaks olema võimalik kontrollida heitkoguste tuletamiseks kasutatud andmete järjepidevust ning parandada arvutuste põhjal tehtud ligikaudseid hinnanguid, mille tulemusel paranevad hinnangud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kasvuhoonegaaside riiklikes inventuurides.
|
|
(10)
|
Arvestades, et on olemas sobivad alternatiivid, tuleks praegust magneesiumsurvevalus väävelheksafluoriidi kasutamise ja magneesiumsurvevalu sulamite ringlussevõtmise keeldu laiendada ettevõtetele, mis kasutavad väävelheksafluoriidi vähem kui 850 kg aastas. Samamoodi tuleks asjakohase üleminekuajaga keelata väga suure globaalse soojendamise potentsiaaliga (2 500 või enam) külmaainete kasutamine selliste jahutusseadmete teenindamiseks või hooldamiseks, mille külmaaine kogus on 40 või enam CO2-ekvivalenttonni.
|
|
(11)
|
Kui konkreetsete fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamisele on olemas sobivad alternatiivid, tuleks keelata uute jahutus-, kliima- ja tuletõrjeseadmete turule laskmine, kui need seadmed sisaldavad neid aineid või kui neid aineid on vaja nende käitamiseks. Kui alternatiivid ei ole kättesaadavad või ei saa neid kasutada tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel või kui selliste alternatiivide kasutamisega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud, peaks komisjonil olema võimalik lubada erandit, et võimaldada selliste toodete ja seadmete turulelaskmist piiratud ajaperioodil. Tulevase tehnilise arengu valguses peaks komisjon põhjalikumalt hindama uute keskpinge sekundaarjaotusseadmete ja uute väikeste ühe siseosaga kliimaseadmete turule laskmise keeldu.
|
|
(12)
|
Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid seadmeid tuleks lubada turule lasta, kui nende põhjustatud kasvuhoonegaaside koguheide, võttes arvesse realistlikke lekke- ja kokkukogumismäärasid, on väiksem kui see, mida seadme olelusringi jooksul tekitaks samaväärsed ilma fluoritud kasvuhoonegaasideta seadmed, mille suurim lubatud energiatarbimine on sätestatud asjakohastes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (6) alusel vastu võetud rakendusmeetmetes. Nende rakendusmeetmete korrapärane ja õigeaegne läbivaatamine kooskõlas nimetatud direktiiviga aitaks tagada, et kõnealused rakendusmeetmed oleksid jätkuvalt tõhusad ja asjakohased.
|
|
(13)
|
On kindlaks tehtud, et kõige tõhusam ja kuluefektiivsem viis fluorosüsivesinike heitkoguste vähendamiseks pikaajaliselt on vähendada järk-järgult fluorosüsivesinike hulka, mida võib turule lasta.
|
|
(14)
|
Liidu turule lasta võidavate fluorosüsivesinike koguste järkjärgulise vähendamise rakendamiseks peaks komisjon eraldama kõikidele tootjatele ja importijatele eraldi kvoodid fluorosüsivesinike turule laskmiseks, et vältida turulelastava fluorosüsivesinike üldise koguselise piirnormi ületamist. Selleks et kaitsta turule lastud fluorosüsivesinike koguste järkjärgulise vähendamise terviklikkust, tuleks liidu kvoodisüsteemis võtta arvesse seadmetes kasutatavaid fluorosüsivesinikke. Kui seadmes olevaid fluorosüsivesinikke ei lastud turule enne seadme täitmist, tuleks nõuda vastavusdeklaratsiooni, millega tõendatakse, et kõnealused fluorosüsivesinikud on liidu kvoodisüsteemis arvesse võetud.
|
|
(15)
|
Algselt peaks igale üksikule tootjale ja importijale kontrollväärtuse arvutamine ja kvoodi eraldamine põhinema fluorosüsivesinike kogusel, mille kohta nad on teatanud, et see on turule lastud võrdlusperioodil ajavahemikul 2009–2012. Selleks et väikeettevõtjaid mitte välja jätta, peaks 11 protsenti üldisest koguselisest piirnormist olema reserveeritud importijatele ja tootjatele, kes ei ole võrdlusperioodil turule lasknud ühte tonni või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase.
|
|
(16)
|
Komisjon peaks kontrollväärtuste ja kvootide regulaarse ümberarvutamisega tagama, et ettevõtjatel lubatakse jätkata tegevust nende poolt viimastel aastatel turule viidud keskmiste koguste alusel.
|
|
(17)
|
Mõningate fluoritud gaaside tootmisel võib kõrvalsaadusena tekkida olulisel määral muude fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Nimetatud kõrvalsaaduste heitkogused tuleks hävitada või koguda kokku edaspidiseks kasutamiseks fluoritud kasvuhoonegaaside turule laskmise eeltingimusena.
|
|
(18)
|
Komisjon peaks tagama, et toimib keskne elektrooniline register fluorosüsivesinike turulelaskmise kvootide haldamiseks ning arvestuse pidamiseks, sealhulgas turulelastud seadmete üle arvestuse pidamiseks, eelkõige kui seadmed on eelnevalt täidetud fluorosüsivesinikega, mida ei ole enne täitmist turule lastud ja mille puhul on seetõttu vaja kontrollida kõigepealt vastavusdeklaratsiooni ja seejärel kolmanda isiku poolse kontrolli abil, kas fluorosüsivesinike koguseid on liidu kvoodisüsteemi kohaselt arvesse võetud.
|
|
(19)
|
Selleks, et säilitada mahtkaubana tarnitavate fluorosüsivesinike turu paindlikkus, peaks olema võimalik kontrollväärtuse alusel eraldatud kvootide ülekandmine teisele liidu tootjale või importijale, või teisele tootjale või importijale, keda esindab liidus ainuesindaja.
|
|
(20)
|
Et oleks võimalik jälgida käesoleva määruse tulemuslikkust, tuleks praeguste aruandekohustuste kohaldamisala laiendada ka teistele fluoritud ainetele, millel on märkimisväärselt suur globaalse soojendamise potentsiaal või millega võidakse I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase tõenäoliselt asendada. Samal põhjusel tuleks teatada ka fluoritud kasvuhoonegaaside hävitamisest ning nende gaaside importimisest liitu toodetes ja seadmetes. Tuleks kehtestada vähese tähtsusega koguste künnised, et vältida ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust, eriti väikestele ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjatele.
|
|
(21)
|
Komisjon peaks jätkuvalt jälgima turule lastud fluorosüsivesinike koguste vähendamise mõjusid, sealhulgas selle mõju selliste seadmete tarnele, kus fluorosüsivesinike kasutamine annaks kogu olelusringi jooksul vähem heitkoguseid kui alternatiivse tehnoloogia kasutamine. Komisjon peaks esitama 2020. aasta lõpuks aruande, milles käsitletakse fluorosüsivesinike kättesaadavust liidu turul. Komisjon peaks 2022. aasta lõpuks tegema kõikehõlmava analüüsi selleks, et kohandada käesoleva määruse sätteid selle rakendamist, uusi arengusuundi ja rahvusvahelisi kohustusi arvestades ning asjakohasel juhul panna ette täiendavaid vähendamismeetmeid.
|
|
(22)
|
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).
|
|
(23)
|
Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
|
|
(24)
|
Kuna käesolev määrus on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1, ei takista see liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Liikmesriigid peavad ELi toimimise lepingu artikli 193 kohaselt komisjoni kõigist sellistest meetmetest teavitama.
|
|
(25)
|
Käesoleva määrusega muudetakse ja täiendatakse määruse (EÜ) nr 842/2006 reguleerimiseset, mistõttu tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada. Selleks et tagada võimalikult sujuv üleminek vanalt korralt uuele, on asjakohane ette näha, et komisjoni määrused (EÜ) nr 1493/2007, (8) (EÜ) nr 1494/2007, (9) (EÜ) nr 1497/2007, (10) (EÜ) nr 1516/2007, (11) (EÜ) nr 303/2008, (12) (EÜ) nr 304/2008, (13) (EÜ) nr 305/2008, (14) (EÜ) nr 306/2008, (15) (EÜ) nr 307/2008 (16) ja (EÜ) nr 308/2008 (17) peaksid jõusse jääma ja nende kohaldamist jätkatakse, välja arvatud juhul, kui ja kuni need tunnistatakse kehtetuks käesoleva määruse alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega või rakendusaktidega.
|
|
(26)
|
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid käsitletavate keskkonnaprobleemide piiriülese olemuse ning käesoleva määruse mõju tõttu liidusisesele ja -välisele kaubavahetusele parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määruse eesmärgiks on keskkonna kaitsmine fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu. Käesolevas määruses
|
a)
|
sätestatakse eeskirjad fluoritud kasvuhoonegaaside piiramiseks, kasutamiseks, kokkukogumiseks ja hävitamiseks ning sellega seotud lisameetmed;
|
|
b)
|
kehtestatakse turule laskmise tingimused teatavatele toodetele ja seadmetele, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase;
|
|
c)
|
kehtestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside eriotstarbel kasutamise tingimused ning
|
|
d)
|
kehtestatakse fluorosüsivesinike turule laskmise koguselised piirnormid.
|
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „fluoritud kasvuhoonegaasid”– fluorosüsivesinikud, perfluorosüsivesinikud, väävelheksafluoriid ja teised fluori sisaldavad kasvuhoonegaasid, mis on loetletud I lisas, või vähemalt üht neist ainetest sisaldavad segud;
2) „fluorosüsivesinikud” või „HFC-d”– I lisa 1. jaos loetletud ained või segud, mis sisaldavad vähemalt üht neist ainetest;
3) „perfluorosüsivesinikud” või „PFC-d”– I lisa 2. jaos loetletud ained või segud, mis sisaldavad vähemalt üht neist ainetest;
4) „väävelheksafluoriid” või „SF6”– I lisa 3. jaos nimetatud aine või segud, mis sisaldavad seda ainet;
5) „segu”– vedelik, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on I või II lisas loetletud aine;
6) „globaalse soojendamise potentsiaal” või „GWP”– kasvuhoonegaasi mõju kliima soojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi (CO2) põhjustatud mõjuga, mis on välja arvutatud ühe kilogrammi kasvuhoonegaasi soojendamist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi CO2 soojendamist põhjustava potentsiaali suhtena 100 aasta kohta, nagu on sätestatud I, II ja IV lisas, ning segude puhul mõju, mis on välja arvutatud vastavalt IV lisale;
7) „CO2-ekvivalenttonn”– kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna kasvuhoonegaaside kaalu ja nende globaalse soojendamise potentsiaali korrutisena tonnides;
8) „käitaja”– füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tehnilise toimimise üle; liikmesriik võib määratletud eritingimustel nimetada käitaja kohustuste eest vastutavaks omaniku;
9) „kasutamine”– fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, korduvtäitmisel ning nendel hooldus- ja teenindustööde tegemisel või muudes käesolevas määruses osutatud protsessides;
10) „turule laskmine”– liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks, sealhulgas tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamine;
11) „hermeetiliselt suletud seade”– seade, milles kõik fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavad osad on tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmise või samalaadsete püsiliidete kasutamise teel, mis võivad sisaldada kaetud ventiile või kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast parandamist või ladustamist ja mille testitud lekkemäär on vähem kui 3 grammi aasta kohta rõhu all, mis vastab vähemalt veerandile suurimast lubatavast rõhust;
12) „mahuti”– toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks;
13) „ühekordselt täidetav mahuti”– mahuti, mida ei saa korduvalt täita ilma mahutit selleks spetsiaalselt kohandamata või mis lastakse turule ilma märketa, et see on ette nähtud tagastamiseks mahuti korduvtäitmise eesmärgil;
14) „kokkukogumine”– toodetest, mahutitest ja seadmetest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine hooldus- või teenindustööde ajal või enne toodete, mahutite ja seadmete kõrvaldamist;
15) „ringlussevõtt”– kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast süvapuhastust;
16) „taasväärtustamine”– kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusostarvet;
17) „hävitamine”– menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas või suurem osa sellest muundatakse püsivalt või lagundatakse üheks või enamaks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas;
18) „kasutuselt kõrvaldamine”– fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate toodete või seadmete osade lõplik sulgemine ja käitamisest või kasutusest kõrvaldamine;
19) „remont”– sellise vigastatud või lekkiva toote või seadme remont, mis sisaldab või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava või sisaldama kavandatud osa remont;
20) „paigaldus”– kahe või enama fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava või sisaldama kavandatud seadme või kontuuri ühendamine eesmärgiga paigaldada süsteem kohta, kus seda kasutama hakatakse, sealhulgas toimingud, millega ühendatakse süsteemi gaasi transportivad konduktorid kontuuri ahelaks, olenemata sellest, kas süsteemi on pärast paigaldamist vaja laadida;
21) „hooldus ja teenindus”– toimingud, välja arvatud kokkukogumine kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja lekete kontrollimine kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 ja artikli 10 lõike 1 punktiga b, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või sisaldama kavandatud jahutuskontuuri avamist, eelkõige süsteemi varustamist fluoritud kasvuhoonegaasidega, ühe või enama kontuuri või seadme osa eemaldamist, kahe või enama kontuuri või seadme osa uuesti paigaldust, aga ka lekete parandamist;
22) „varem kasutamata aine”– aine, mida ei ole varem kasutatud;
23) „paikne”– seadmed, mida käitamise ajal tavapäraselt ei transpordita, sealhulgas liikuvad siseruumide kliimaseadmed;
24) „teisaldatav”– käitamise ajal tavapäraselt liigutatav;
25) „ühekomponendiline vaht”– vahuühend, mis on ühesainsas aerosoolmahutis reageerimata või osaliselt reageerinud vedelas olekus ning mis mahutist välja laskmisel paisub ja kõvastub;
26) „külmikveok”– mootorsõiduk massiga üle 3,5 tonni, mis on projekteeritud ja ehitatud peamiselt kaubaveoks ning varustatud jahutusseadmega;
27) „külmikhaagis”– sõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud vedamiseks veoki või vedukiga, ette nähtud peamiselt kaubaveoks ja varustatud jahutusseadmega;
28) „tehniline aerosool”– toodete ja seadmete hooldusel, remondil, puhastamisel, katsetamisel, desinfitseerimisel ja tootmisel, seadmete paigaldamisel ja muudes rakendustes kasutatav aerosoolmahuti;
29) „lekke tuvastamise süsteem”– taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat;
30) „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes
|
a)
|
toodab, kasutab, kogub kokku, kogub, võtab ringlusesse, taasväärtustab või hävitab fluoritud kasvuhoonegaase;
|
|
b)
|
impordib või ekspordib fluoritud kasvuhoonegaase või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid tooteid ja seadmeid;
|
|
c)
|
laseb turule fluoritud kasvuhoonegaase või tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase;
|
|
d)
|
paigaldab, teenindab, hooldab, parandab või kõrvaldab kasutuselt seadmeid, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, või teeb nende seadmete lekkekontrolli;
|
|
e)
|
käitab seadmeid, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase;
|
|
f)
|
toodab, impordib, ekspordib, viib turule või hävitab II lisas loetletud gaase;
|
|
g)
|
viib turule tooteid või seadmeid, mis sisaldavad II lisas loetletud gaase;
|
31) „lähteaine”– fluoritud kasvuhoonegaas või II lisas loetletud aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heited on ebaolulised;
32) „ärilisel eesmärgil kasutamine”– kasutamine jaemüügis ja toitlustuses toodete ladustamiseks, näitamiseks või väljajagamiseks lõpptarbijatele müügi eesmärgil;
33) „tuletõrjeseadmed”– tulekahju ärahoidmise või tõrjumise rakendustes kasutatavad seadmed ja süsteemid, sealhulgas tulekustutid;
34) „orgaaniline Rankine’i ringprotsess”– kondenseeritud fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldav tsükkel, milles soojusallikast saadav soojus muundatakse elektri- või mehaaniliseks energiaks;
35) „sõjavarustus”– konkreetselt sõjaliseks otstarbeks ette nähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks;
36) „elektrijaotla”– elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja muundamisega seotud lülitusseadmed ning kõnealused seadmed koostoimes nendega seotud kontrolli-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmestikuga, ning selliste seadmete ja seadmestike koosted koos nendega seotud ühenduste, tarvikute, kaitsekestade ning kandetarinditega;
37) „kahe või enama kompressoriga külmutusagregaat”– süsteem, kus paralleelselt töötavad kaks või enam kompressorit, mis on ühendatud ühe või enama ühiskondensaatoriga ja mitme jahutatava seadmega, nagu teenindusletid, külmriiulid, sügavkülm või külmkambrid (laod);
38) „kaskaadsüsteemi primaarne külmasüsteem”– kaudse külmakandjaga kesktemperatuuri primaarsüsteem, mis on kombineeritud kahest või mitmest eraldiseisvast külmasüsteemist ning kus süsteemid on ühendatud järjestikku nii, et primaarsüsteem kasutab aurustamisel keskmise temperatuuriga sekundaarsüsteemi kondensaatori soojust;
39) „ühe siseosaga kliimaseadmed”– ruumide kliimaseadmed, mis koosnevad ühest siseosast ja ühest välisosast, mis on omavahel ühendatud külmaaine torustikuga, vajades paigaldamist kasutuskohas.
II PEATÜKK
PIIRAMINE
Artikkel 3
Fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimine
1. Fluoritud kasvuhoonegaaside tahtlik laskmine atmosfääri on keelatud, kui gaaside vabastamine ei ole ettenähtud kasutuseks tehniliselt vajalik.
2. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete käitajad võtavad ettevaatusabinõud, et vältida nende gaaside tahtmatut vabastamist („leke”). Nad võtavad fluoritud kasvuhoonegaaside lekete vähendamiseks kõik tehniliselt ja majanduslikult teostatavad meetmed.
3. Fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamise korral tagab käitaja, et seadmed parandatakse viivitamata.
Kui seadmestikke tuleb kontrollida lekete suhtes artikli 4 lõike 1 kohaselt ning leke on parandatud, tagab käitaja, et seadmestiku kontrollivad ühe kuu jooksul pärast parandamist üle sertifitseeritud füüsilised isikud, et teha kindlaks, kas parandustööd on olnud tõhusad.
4. Artikli 10 lõike 1 punktides a–c osutatud toiminguid tegevad füüsilised isikud sertifitseeritakse artikli 10 lõigete 4 ja 7 kohaselt ning nad rakendavad ettevaatusmeetmeid, et hoida ära fluoritud kasvuhoonegaaside leket.
Ettevõtjad, kes paigaldavad, teenindavad, hooldavad, parandavad või kõrvaldavad kasutuselt artikli 4 lõike 2 punktides a–d loetletud seadmeid, sertifitseeritakse artikli 10 lõigete 6 ja 7 kohaselt ning nad rakendavad ettevaatusmeetmeid, et hoida ära fluoritud kasvuhoonegaaside leket.
Artikkel 4
Lekkekontroll
1. Käitaja, kes töötab seadmetega, mis sisaldavad viis või enam CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes, tagab seadmete lekkekontrolli.
Hermeetiliselt suletud seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on väiksem kui 10 CO2-ekvivalenttonni, ei tule käesoleva artikli kohaselt lekkekontrolli teha, tingimusel et sellistel seadmetel on märgistus „hermeetiliselt suletud”.
Elektrijaotlale ei tule käesoleva artikli kohast lekkekontrolli teha, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
|
a)
|
elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt vähem kui 0,1 % aasta kohta ja sellel on vastav märgistus;
|
|
b)
|
elektrijaotla on seade rõhu või tiheduse jälgimiseks või
|
|
c)
|
elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase.
|
2. Lõiget 1 kohaldatakse järgmiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete käitajate suhtes:
|
a)
|
paiksed jahutusseadmed;
|
|
b)
|
paiksed kliimaseadmed;
|
|
d)
|
paiksed tuletõrjeseadmed;
|
|
e)
|
külmikveokite ja -haagiste jahutusseadmed;
|
|
g)
|
orgaanilised Rankine’i ringprotsessid.
|
Esimese lõigu punktides a–e osutatud seadmeid kontrollivad vastavalt artiklis 10 sätestatud eeskirjadele sertifitseeritud füüsilised isikud.
Erandina lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2016 lekkekontrolli seadmete suhtes, mis sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase, või vastava märgistusega hermeetiliselt suletud seadmete suhtes, mis sisaldavad vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase.
3. Lõikes 1 ette nähtud lekkekontrolle tehakse järgmise sagedusega:
|
a)
|
seadmetele, mis sisaldavad 5 või enam ja kuni 50 CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga 12 kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga 24 kuu järel;
|
|
b)
|
seadmetele, mis sisaldavad 50 või enam ja kuni 500 CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga kuue kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga 12 kuu järel;
|
|
c)
|
seadmetele, mis sisaldavad 500 või enam CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga kolme kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga kuue kuu järel.
|
4. Lõike 2 punktis d osutatud tuletõrjeseadmete puhul loetakse lõikes 1 osutatud kohustused täidetuks, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:
|
a)
|
kasutusel kontrollikord vastab standarditele ISO 14520 või EN 15004 ning
|
|
b)
|
tuletõrjeseadmeid on kontrollitud nii sageli, kui lõike 3 kohaselt nõutud.
|
5. Komisjon võib rakendusaktidega täpsustada selliste lekkekontrollide suhtes kehtivaid nõudeid, mida tehakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kõikidele kõnealuses lõikes osutatud seadmetüüpidele, et määrata kindlaks seadmete osad, mis kõige tõenäolisemalt lekivad, ja tunnistada kehtetuks määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 lõike 7 alusel vastu võetud õigusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 5
Lekke tuvastamise süsteemid
1. Käitaja, kes käitab artikli 4 lõike 2 punktides a–d loetletud seadmeid, mis sisaldavad 500 või enam CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, tagab, et seadmetel on olemas lekke tuvastamise süsteem, mis hoiatab lekke eest käitajat või teenindavat ettevõtjat.
2. Käitaja, kes käitab artikli 4 lõike 2 punktides f ja g loetletud seadmeid, mis sisaldavad 500 või enam CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase ja mis on paigaldatud alates 1. jaanuarist 2017, tagab, et nimetatud seadmetel on olemas lekke tuvastamise süsteem, mis hoiatab lekke eest käitajat või teenindavat ettevõtjat.
3. Käitaja, kes käitab artikli 4 lõike 2 punktides a–d ja punktis g loetletud seadmeid, mis vastavad käesoleva artikli lõikele 1 või 2, tagab, et lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine.
4. Käitaja, kes käitab artikli 4 lõike 2 punktis f loetletud seadmeid, mis vastavad käesoleva artikli lõikele 2, tagab, et lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga kuue aasta järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine.
Artikkel 6
Andmete säilitamine
1. Käitaja, kes töötab seadmetega, millele tuleb teha lekkekontrolli artikli 4 lõike 1 kohaselt, koostab iga seadme kohta dokumendi ja säilitab seda, kandes sellesse järgmised andmed:
|
a)
|
seadmes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kogus ja tüüp;
|
|
b)
|
selliste fluoritud kasvuhoonegaaside kogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu;
|
|
c)
|
teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlussevõetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse nimi ja aadress ning vajaduse korral sertifikaadi number;
|
|
d)
|
kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogus;
|
|
e)
|
seadme paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd ning vajaduse korral parandustööd või kasutuselt kõrvaldamise teostanud ettevõtja andmed, sealhulgas vajaduse korral tema sertifikaadi number;
|
|
f)
|
artikli 4 lõigete 1–3 kohaselt tehtud kontrollide kuupäevad ja tulemused;
|
|
g)
|
kui seade on kasutuselt kõrvaldatud, siis fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumiseks ja kõrvaldamiseks võetud meetmed.
|
2. Kui lõikes 1 osutatud andmeid ei registreerita liikmesriikide pädeva asutuse loodud andmebaasis, kohaldatakse järgmisi eeskirju:
|
a)
|
lõikes 1 osutatud käitajad säilitavad nimetatud lõikes osutatud dokumente vähemalt viis aastat;
|
|
b)
|
käitajale lõike 1 punktis e osutatud töid tegevad ettevõtjad säilitavad lõikes 1 osutatud dokumentide koopiaid viis aastat.
|
Lõikes 1 osutatud dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile. Keskkonnateabe ulatuses kohaldatakse kõnealustele dokumentidele asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1367/2006 (19).
3. Artikli 11 lõike 4 kohaldamisel koguvad ettevõtjad, kes tarnivad fluoritud kasvuhoonegaase, andmeid fluoritud kasvuhoonegaaside ostjate kohta, hõlmates järgmist:
|
a)
|
ostjate sertifikaatide sertifitseerimisnumbrid ja
|
|
b)
|
asjaomased ostetud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused.
|
Fluoritud kasvuhoonegaase tarnivad ettevõtjad säilitavad neid andmeid vähemalt viis aastat.
Taotluse korral teevad fluoritud kasvuhoonegaase tarnivad ettevõtjad need andmed kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile. Kui andmed sisaldavad infot keskkonna kohta, kohaldatakse vajaduse korral direktiivi 2003/4/EÜ või määrust (EÜ) nr 1367/2006.
4. Komisjon võib rakendusaktiga kindlaks määrata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud dokumentide vormi ja täpsustada, kuidas dokumendid tuleb koostada ja kuidas neid pidada. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 7
Tootmisel tekkivad fluoritud kasvuhoonegaaside heitkogused
1. Fluoritud ühendite tootjad võtavad kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et suurimal võimalikul määral piirata fluoritud kasvuhoonegaaside heidet järgmiste etappide ajal:
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka juhul, kui fluoritud kasvuhoonegaasid tekivad kõrvalsaadusena.
2. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 1 kohaldamist, on fluoritud kasvuhoonegaaside ja II lisas loetletud gaaside turule laskmine keelatud, välja arvatud, kui see on asjakohane, kui tootjad ja importijad tõendavad fluoritud kasvuhoonegaaside turule laskmisel, et tootmisprotsessi käigus tootmise kõrvalsaadusena tekkiv trifluorometaan, sealhulgas see, mis tekib lähteaine tootmisel, kas hävitatakse või kogutakse kokku edaspidiseks kasutamiseks parima võimaliku metoodika kohaselt.
Seda nõuet kohaldatakse alates 11. juunist 2015.
Artikkel 8
Kokkukogumine
1. Käitaja, kes käitab paikseid seadmeid või külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes, tagab, et nimetatud gaase koguvad kokku artiklis 10 sätestatud asjakohaseid sertifikaate omavad füüsilised isikud, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
Nimetatud kohustus kehtib järgmiste seadmete käitajatele:
|
a)
|
paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade jahutuskontuurid;
|
|
b)
|
külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete jahutuskontuurid;
|
|
c)
|
paiksed fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavad seadmed;
|
|
d)
|
paiksed tuletõrjeseadmed;
|
|
e)
|
paiksed elektrijaotlad.
|
2. Fluoritud kasvuhoonegaasi mahutit kasutanud ettevõtja korraldab vahetult enne selle kõrvaldamist mis tahes jääkgaaside kokkukogumise, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
3. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lõikes 1 nimetamata toodete ja seadmete, sealhulgas teisaldatavate seadmete käitajad korraldavad, et nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud koguvad gaasid kokku ulatuses, mis on tehniliselt teostatav ega põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulusid, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine, või korraldavad nende gaaside hävitamise ilma eelneva kokkukogumiseta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/40/EÜ (20) reguleerimisalast välja jäävate sõidukite kliimaseadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevad nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud.
Direktiivi 2006/40/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate mootorsõidukite kliimaseadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumiseks nõuetekohase kvalifikatsiooniga isikutena käsitatakse üksnes füüsilisi isikuid, kellel on vähemalt käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 kohane koolitusssertifikaat.
Artikkel 9
Tootjavastutuse kavad
Piiramata kehtivate liidu õigusaktide kohaldamist, julgustavad liikmesriigid fluoritud kasvuhoonegaaside kokku kogumiseks ja nende ringlussevõtuks, taasväärtustamiseks või hävitamiseks loodavate tootjavastutuse kavade arendamist.
Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe esimese lõigu alusel võetud meetmete kohta.
Artikkel 10
Koolitus ja sertifitseerimine
1. Lõikes 5 osutatud miinimumnõuete alusel kehtestavad liikmesriigid sertifitseerimisprogrammid, sealhulgas hindamisprotsessid, või kohandavad neid. Liikmesriigid tagavad koolituse kättesaadavuse füüsilistele isikutele, kes täidavad järgmisi ülesandeid:
|
a)
|
artikli 4 lõike 2 punktides a–f loetletud seadmete paigaldamine, teenindamine, hooldamine, parandamine või kasutuselt kõrvaldamine;
|
|
b)
|
artikli 4 lõikes 1 sätestatud lekkekontrolli läbiviimine artikli 4 lõike 2 punktides a–e osutatud seadmete suhtes;
|
|
c)
|
artikli 8 lõikes 1 sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumine.
|
2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2006/40/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate mootorsõidukite kliimaseadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevate füüsiliste isikute jaoks on kättesaadavad koolitusprogrammid, võttes aluseks lõikes 5 osutatud miinimumnõuded.
3. Lõigetes 1 ja 2 ette nähtud sertifitseerimisprogrammid ja koolitused hõlmavad järgmist:
|
a)
|
kohaldatavad eeskirjad ja tehnilised standardid;
|
|
c)
|
fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumine;
|
|
d)
|
sertifikaadis kirjeldatud tüüpi ja suurusega seadmete ohutu käsitsemine;
|
|
e)
|
teave, mis käsitleb asjakohast tehnoloogiat fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise asendamiseks või vähendamiseks ja nende ohutuks käsitsemiseks.
|
4. Lõikes 1 ette nähtud sertifitseerimisprogrammide kohased sertifikaadid väljastatakse tingimusel, et taotleja on läbinud edukalt vastavalt lõigetele 1, 3 ja 5 kehtestatud hindamisprotsessi.
5. Sertifitseerimisprogrammide miinimumnõuded on sätestatud määrustes (EÜ) nr 303/2008 – (EÜ) nr 306/2008 ja lõike 12 alusel. Koolitustunnistuste miinimumnõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 307/2008 ja lõike 12 alusel. Nimetatud miinimumnõuetes täpsustatakse iga lõigetes 1 ja 2 osutatud seadmetüübi puhul vajalikke praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi, tehes vajaduse korral vahet eri toimingute vahel, samuti sertifikaatide ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused.
6. Liikmesriigid kehtestavad sertifitseerimisprogrammid või kohandavad neid, võttes aluseks lõikes 5 osutatud miinimumnõuded ettevõtjatele, kes paigaldavad, teenindavad, hooldavad, parandavad või kõrvaldavad kasutuselt artikli 4 lõike 2 punktides a–d loetletud seadmeid teiste isikute jaoks.
7. Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 842/2006 väljastatud kehtivad sertifikaadid ja koolitustunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need esialgu väljastati.
8. Liikmesriigid tagavad, et kõigil füüsilistel isikutel, kellel on lõigetes 1 ja 7 ette nähtud sertifitseerimisprogrammide kohased sertifikaadid, on juurdepääs järgmiste punktidega seotud teabele:
|
a)
|
lõike 3 punktis e nimetatud tehnoloogia ning
|
|
b)
|
kehtivad regulatiivsed nõuded, mis on seatud fluoritud kasvuhoonegaaside asemel alternatiivseid külmaaineid sisaldavate seadmetega töötamiseks.
|
9. Liikmesriigid tagavad koolituse füüsilistele isikutele, kes soovivad oma teadmisi lõikes 3 nimetatud teemade kohta täiendada.
10. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sertifitseerimis- ja koolitusprogrammidest 1. jaanuariks 2017.
Liikmesriigid tunnustavad teistes liikmesriikides vastavalt käesolevale artiklile väljastatud sertifikaate ja koolitustunnistusi. Nad ei piira teenuste osutamise vabadust ega asutamisõigust seepärast, et sertifikaat väljastati muus liikmesriigis.
11. Ettevõtja, kes teeb lõikes 1 osutatud tööd ülesandeks teisele ettevõtjale, võtab asjakohased meetmed, et teha kindlaks, et teisel ettevõtjal on vajalikud sertifikaadid nõutud tööde tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile.
12. Juhul kui käesoleva artikli kohaldamisel peaks osutuma vajalikuks näha seoses koolituse ja sertifitseerimisega ette ühtlustatum lähenemisviis, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kohandada ja uuendada oskuste ja teadmistega seotud miinimumnõudeid, täpsustada sertifiseerimis- või kinnitamiskorda ja vastastikuse tunnustamise tingimusi ning et tunnistada kehtetuks määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud õigusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega. Kasutades talle käesoleva lõike alusel antud õigust, võtab komisjon arvesse asjaomaseid olemasolevaid kvalifikatsiooni- ja sertifitseerimissüsteeme.
13. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 10 osutatud teavitamise vormi ning võib tunnistada kehtetuks määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõike 5 alusel vastu võetud õigusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
14. Kui käesolevas artiklis sätestatud sertifitseerimise ja koolituse kohustused panevad mõnele liikmesriigile ebaproportsionaalselt suure koorma, mis tuleneb tema väiksest rahvaarvust ja seega nõudluse puudumisest sellise koolituse ja sertifitseerimise järele, võib nõuetele vastavuse saavutada teistes liikmesriikides välja antud tunnistuste tunnustamisega.
Käesolevat lõiget kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike.
15. Käesolevas artiklis sätestatu ei takista liikmesriikidel täiendavate sertifitseerimis- ja koolitusprogrammide loomist muude kui lõikes 1 osutatud seadmete jaoks.
III PEATÜKK
TURULELASKMINE JA KASUTAMISE JÄRELEVALVE
Artikkel 11
Turulelaskmise piirangud
1. III lisas loetletud toodete ja seadmete, välja arvatud sõjavarustuse turulelaskmine keelatakse alates nimetatud lisas määratud kuupäevast, eristades tooted või seadmed asjakohasel juhul vastavalt tüübile või nendes sisalduva fluoritud kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaalile.
2. Lõikes 1 ette nähtud keeld ei kehti seadmetele, mille suhtes on direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud ökodisaini nõuete kohaselt kindlaks määratud, et suurema energiatõhususe tõttu on seadme olelusringi jooksul tekkivad CO2-ekvivalendi heitkogused väiksemad kui samaväärsel seadmel, mis täidab asjaomaseid ökodisaininõudeid ega sisalda fluoritud kasvuhoonegaase.
3. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel ning käesoleva määruse eesmärke arvesse võttes võib komisjon erandkorras lubada rakendusaktidega kuni nelja aasta pikkust ajaliselt piiratud erandit, millega lubatakse lasta turule III lisas loetletud tooted ja seadmed, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, kui on tõendatud, et
|
a)
|
eriomase toote või seadme või eriomase toote või seadme kategooria jaoks kas ei ole alternatiive või ei saa neid kasutada tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel või
|
|
b)
|
kui tehniliselt teostatavate või ohutute alternatiivide kasutamine põhjustab ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
|
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete või neist gaasidest sõltuva käitamisega seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus, tohib fluoritud kasvuhoonegaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad, kellel on artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või sellistele ettevõtjatele või sellised ettevõtjad, kes palkavad isiku, kellel on artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane koolitustunnistus. Käesolev lõige ei takista sertifitseerimata ettevõtjatel, kes ei tee käesoleva lõike esimeses lauses osutatud toiminguid, fluoritud kasvuhoonegaase kogumast, transportimast või üle andmast.
5. Fluoritud kasvuhoonegaasiga täidetud mittehermeetiliselt suletud seadet võib lõpptarbijale müüa üksnes siis, kui on tõendatud, et selle paigaldab ettevõtja, kes on artikli 10 kohaselt sertifitseeritud.
6. Komisjon kogub liikmesriikide edastatavate andmete alusel teavet liikmesriikide eeskirjade, standardite ja õigusaktide kohta seoses asendustehnoloogiatega, mille puhul kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades ning vahtudes fluoritud kasvuhoonegaasidele alternatiivseid aineid.
Komisjon avaldab esimese lõigu alusel kogutud teabe kokkuvõtliku aruande enne 1. jaanuari 2017.
Artikkel 12
Märgistus ja teave toote ja seadme kohta
1. Tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad või mille toimimiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, ei lasta turule ilma märgistuseta. Seda kohaldatakse üksnes järgmise suhtes:
|
f)
|
fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad aerosoolmahutid, välja arvatud dosaatorinhalaatorid farmatseutiliste toimeainete manustamiseks;
|
|
g)
|
kõik fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid;
|
|
h)
|
fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahustid;
|
|
i)
|
orgaanilised Rankine’i ringprotsessid.
|
2. Tooted või seadmed, mille suhtes kohaldatakse artikli 11 lõike 3 kohast erandit, peavad olema vastavalt märgistatud ning sisaldama viidet, et kõnealuseid tooteid ja seadmeid tohib kasutada üksnes sellel eesmärgil, milleks kõnealuse artikli kohane erand oli tehtud.
3. Lõike 1 kohaselt nõutaval märgisel tuleb esitada järgmine teave:
|
a)
|
et toode või seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase või et selle toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja;
|
|
b)
|
asjaomaste fluoritud kasvuhoonegaaside tööstuslik tunnustatud nimetus või sellise nimetuse puudumise korral keemiline nimetus;
|
|
c)
|
alates 1. jaanuarist 2017, tootes või seadmes sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna massi ja CO2-ekvivalendiga või fluoritud kasvuhoonegaaside kogus, mille jaoks seade on kavandatud, ning globaalse soojendamise potentsiaal.
|
Lõike 1 kohaselt nõutud märgistus sisaldab järgmist teavet, kui see on asjakohane:
|
a)
|
viide sellele, et fluoritud kasvuhoonegaasid on hermeetiliselt suletud seadmes;
|
|
b)
|
viide sellele, et elektrijaotla testitud lekkemäär on tootja tehnilise kirjelduse kohaselt alla 0,1 % aastas.
|
4. Märgis on selgesti loetav ja kustumatu ning paigutatud kas
|
a)
|
fluoritud kasvuhoonegaasiga täitmiseks või nende kokkukogumiseks ette nähtud teenindusavade lähedale või
|
|
b)
|
toote või seadme sellele osale, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi.
|
Märgis on selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille turule toode või seade lastakse.
5. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid vahte ja eelnevalt segatud polüoole ei lasta turule, kui fluoritud kasvuhoonegaasid ei ole tähistatud märgisega, kus on esitatud tööstuslik tunnustatud nimetus või sellise nimetuse puudumise korral keemiline nimetus. Märgisel tuleb selgelt näidata, et vaht sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase või eelnevalt segatud polüoole.
Vahtplaatide puhul tuleb see teave selgelt ja kustumatult plaatidel esitada.
6. Taasväärtustatud või ringlussevõetud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada märgisega, millele märgitakse, et tegemist on taasväärtustatud või ringlussevõetud ainega, ning millele on märgitud partiinumber ja taasväärtustamisega või ringlussevõtmisega tegeleva asutuse nimi ja aadress.
7. Hävitamiseks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib ainult hävitada.
8. Otseekspordiks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib ainult otse eksportida.
9. Sõjavarustuses kasutamiseks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib kasutada üksnes sellel eesmärgil.
10. Pooljuhtide tööstuses pooljuhtmaterjali söövitamiseks või aursadestuskambrite puhastamiseks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib kasutada üksnes sellel eesmärgil.
11. Lähteainena kasutamiseks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib kasutada ainult lähteainena.
12. Farmatseutiliste toimeainete manustamiseks ette nähtud dosaatorinhalaatorite tootmiseks turule lastud fluoritud kasvuhoonegaasid tuleb varustada sildiga, millele märgitakse, et mahuti sisu võib kasutada üksnes sellel eesmärgil.
13. Lõigetes 3 ja 5 osutatud teave tuleb lisada asjaomaste toodete ja seadmete kasutusjuhenditesse.
Toodete ja seadmete puhul, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase globaalse soojendamise potentsiaaliga 150 või enam, lisatakse see teave ka reklaamis kasutatavatesse kirjeldustesse.
14. Komisjon võib rakendusaktidega määratleda lõikes 1 ja lõigetes 4–12 osutatud märgiste vormi ning tunnistada kehtetuks määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 7 lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
15. Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta lõigetes 4–12 sätestatud märgistamisnõudeid, pidades silmas ärilist või tehnoloogilist arengut.
Artikkel 13
Kasutamise järelevalve
1. Keelatakse väävelheksafluoriidi kasutamine magneesiumsurvevalus ja magneesiumsurvevalusulamite ringlussevõtus.
Käitiste suhtes, milles magneesiumsurvevalus ja magneesiumsurvevalusulamite ringlussevõtus kasutatava väävelheksafluoriidi kogus on vähem kui 850 kg aastas, hakkab see keeld kehtima alles 1. jaanuarist 2018.
2. Keelatakse väävelheksafluoriidi kasutamine sõidukirehvide täitmisel.
3. Alates 1. jaanuarist 2020 on keelatud üle 2 500 ulatuva globaalse soojendamise potentsiaaliga fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine selliste jahutusseadmete teenindus- ja hooldustööde tegemiseks, mille külmaaine kogus on 40 või enam CO2-ekvivalenttonni.
Käesolevat lõiget ei kohaldata sõjavarustusele ega selliste rakenduste jaoks mõeldud seadmetele, mille eesmärk on jahutada tooteid temperatuurini alla – 50 °C.
Kuni 1. jaanuarini 2030 ei kohaldata esimeses lõigus osutatud keeldu järgmiste fluoritud kasvuhoonegaaside kategooriate suhtes:
|
a)
|
taasväärtustatud fluoritud kasvuhoonegaasid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 2 500 või enam ning mida kasutatakse olemasolevate jahutusseadmete hooldus- ja teenindustööde tegemiseks, tingimusel et need on märgistatud vastavalt artikli 12 lõikele 6;
|
|
b)
|
ringlussevõetud fluoritud kasvuhoonegaasid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 2 500 või enam ning mida kasutatakse olemasolevate jahutusseadmete hooldus- ja teenindustööde tegemiseks, tingimusel et gaasid on kokku kogutud asjaomastest seadmetest. Selliseid ringlussevõetud gaase võib kasutada üksnes ettevõtja, kes on need hooldus- või teenindustööde käigus kokku kogunud, või ettevõtja, kelle jaoks gaasid hooldus- või teenindustööde käigus kokku koguti.
|
Esimeses lõigus osutatud keeldu ei kohaldata jahutusseadmetele, millele on tehtud erand artikli 11 lõike 3 alusel.
Artikkel 14
Seadmete eeltäitmine fluorosüsivesinikega
1. Alates 1. jaanuarist 2017 ei lasta liidu turule jahutusseadmeid, kliimaseadmeid või soojuspumpasid, mis on täidetud fluorosüsivesinikega, mida ei ole IV peatükis osutatud kvoodisüsteemis arvesse võetud.
2. Lõikes 1 osutatud eeltäidetud seadme turule laskmisel tagavad tootjad ja importijad, et vastavus lõikega 1 on täielikult dokumenteeritud, ning koostavad seda käsitleva vastavusdeklaratsiooni.
Kui seadmetes olevaid fluorosüsivesinikke ei ole enne seadmete täitmist turule lastud, tagavad seadme importijad alates 1. jaanuarist 2018, et eelmise kalendriaasta dokumentide täpsust ja vastavusdeklaratsiooni on igal aastal hiljemalt 31. märtsiks tõendanud sõltumatu audiitor. Audiitor peab olema kas
|
a)
|
akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (21) või
|
|
b)
|
on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt finantsaruannete akrediteeritud tõendaja.
|
Lõikes 1 osutatud seadme tootjad ja importijad peavad säilitama dokumente ja vastavusdeklaratsiooni vähemalt viis aastat pärast seadme turule laskmist. Importijad, kes on turule lasknud eeltäidetud seadmed, milles olevaid fluorosüsivesinikke ei ole liidu turule lastud enne seadme täitmist, tagavad nende registreerimise kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktiga e.
3. Vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtavad lõikes 1 osutatud seadmete tootjad ja importijad endale vastutuse lõigete 1 ja 2 nõuete järgimise eest.
4. Komisjon määratleb rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus osutatud vastavusdeklaratsiooni ja sõltumatu audiitori kontrolli. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
TURULE LASTUD FLUOROSÜSIVESINIKE KOGUSTE VÄHENDAMINE
Artikkel 15
Turule lastud fluorosüsivesinike koguste vähendamine
1. Komisjon tagab, et fluorosüsivesinike kogus, mida tootjatel ja importijatel on õigus igal aastal liidus turule lasta, ei ületa vastavalt V lisale arvutatud maksimumkogust, mis asjaomaseks aastaks ette on nähtud.
Tootjad ja importijad tagavad, et vastavalt V lisale arvutatud neist igaühe poolt turule lastav fluorosüsivesinike kogus ei ületa nende vastavat kvooti, mis on eraldatud vastavalt artikli 16 lõikele 5 või kantud talle üle vastavalt artiklile 18.
2. Seda ei kohaldata tootjate ja importijate suhtes, kes toodavad või impordivad vähem kui 100 CO2-ekvivalenttonni fluorosüsivesinikke aastas.
Samuti ei kohaldata käesolevat artiklit järgmiste fluorosüsivesinike kategooriate suhtes:
|
a)
|
fluorosüsivesinikud, mis on imporditud liitu hävitamise eesmärgil;
|
|
b)
|
fluorosüsivesinikud, mida tootja kasutab lähteainetes või mille tootja või importija on otse tarninud ettevõtjale lähteainetes kasutamiseks;
|
|
c)
|
fluorosüsivesinikud, mille tootja või importija on otse tarninud ettevõtjatele ekspordiks liidust, kui asjaomaseid fluorosüsivesinikke ei tehta seejärel enne eksportimist mitte kellelegi liidu piires kättesaadavaks;
|
|
d)
|
fluorosüsivesinikud, mille tootja või importija on otse tarninud sõjavarustuses kasutamiseks;
|
|
e)
|
fluorosüsivesinikud, mille tootja või importija on otse tarninud ettevõtjale, kes kasutab neid pooljuhtmaterjali söövitamiseks või aursadestuskambrite puhastamiseks pooljuhtide tööstuses;
|
|
f)
|
alates 1. jaanuarist 2018 need fluorosüsivesinikud, mille tootja või importija on otse tarninud ettevõtjale farmatseutiliste toimeainete manustamiseks ette nähtud dosaatorinhalaatorite tootmiseks.
|
3. Käesolevat artiklit ja artikleid 16, 18, 19 ja 25 kohaldatakse ka polüoolvalmististes sisalduvate fluorosüsivesinike suhtes.
4. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel ning käesoleva määruse eesmärke arvesse võttes võib komisjon erandkorras lubada rakendusaktidega kuni nelja aasta pikkust ajaliselt piiratud erandit, millega vabastatakse lõikes 1 sätestatud kvoodinõudest fluorosüsivesinikud, mida kasutatakse eriomastes rakendustes või eriomastes toote- või seadmekategooriates, kui on tõendatud, et
|
a)
|
eriomase rakenduse, toote või seadme jaoks kas ei ole alternatiive või ei saa neid kasutada tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel ja
|
|
b)
|
ei ole võimalik tagada piisavat fluorosüsivesinike tarnet, ilma et see põhjustaks ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
|
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 16
Kvootide eraldamine fluorosüsivesinike turulelaskmiseks
1. Komisjon määrab 31. oktoobriks 2014 rakendusaktidega iga määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 alusel andmed teatanud tootja ja importija jaoks kontrollväärtuse, mis põhineb aasta keskmisel fluorosüsivesinike kogusel, mille turulelaskmise kohta ajavahemikul 2009–2012 tootja või importija teada andis. Kontrollväärtused arvutatakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Tootjad ja importijad, kes ei ole määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 alusel lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil toimunud fluorosüsivesinike turulelaskmise kohta andmeid teatanud, võivad teatada oma kavatsusest fluorosüsivesinikke järgmisel aastal turule lasta.
Nimetatud teade esitatakse komisjonile ning selles tuleb täpsustada, mis tüüpi ja missuguses koguses fluorosüsivesinikke eeldatavalt turule lastakse.
Komisjon avaldab teatise nende teadete esitamise tähtaja kohta. Enne käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 kohase teate esitamist kannavad ettevõtjad end artiklis 17 ette nähtud registrisse.
3. Komisjon arvutab hiljemalt 31. oktoobriks 2017 ja sellest alates iga kolme aasta järel uuesti tootjate ja importijate jaoks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ette nähtud kontrollväärtused, võttes aluseks alates 1. jaanuarist 2015 seaduslikult turule lastud ning artikli 19 alusel teatatud fluorosüsivesinike koguste kättesaadavate andmetega aastate aasta keskmise. Komisjon määrab need kontrollväärtused rakendusaktidega.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Lõikes 2 sätestatud menetlust järgides võivad tootjad ja importijad, kelle jaoks on määratud kontrollväärtused, esitada teate täiendavate prognoositavate koguste kohta.
5. Alates 2015. aastast määrab komisjon igaks aastaks kõikidele tootjatele ja importijatele fluorosüsivesinike turulelaskmise kvoodid, kohaldades VI lisas sätestatud mehhanismi.
Kvoot eraldatakse ainult tootjatele või importijatele, kes on liidus asutatud või kes on volitanud liidus asutatud ainuesindaja käesoleva määruse nõuete järgimise eesmärgil. Ainuesindaja võib olla sama, kes on volitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (22) artikli 8 kohaselt.
Ainuesindaja täidab kõiki käesolevast määrusest tulenevaid tootjate ja importijate kohustusi.
Artikkel 17
Register
1. Komisjon loob hiljemalt 1. jaanuariks 2015 fluorosüsivesinike turulelaskmiseks ettenähtud elektroonilise kvoodiregistri („register”) ja tagab selle toimimise.
Registrisse kantakse
|
a)
|
tootjad ja importijad, kellele on vastavalt artikli 16 lõikele 5 eraldatud fluorosüsivesinike turulelaskmise kvoot;
|
|
b)
|
ettevõtjad, kellele on vastavalt artiklile 18 kvoodid üle kantud;
|
|
c)
|
tootjad ja importijad, kes teatavad kavatsusest esitada artikli 16 lõike 2 kohane teade;
|
|
d)
|
tootjad ja importijad, kes tarnivad, või ettevõtjad, kes saavad fluorosüsivesinikke artikli 15 lõike 2 teise lõigu punktides a–f loetletud eesmärkidel;
|
|
e)
|
seadmete importijad, kes lasevad turule eeltäidetud seadmeid, mis on täidetud fluorosüsivesinikega, mida ei ole artikli 14 kohaselt turule lastud enne asjaomaste seadmete täitmist.
|
Registreering jõustub avalduse esitamisega komisjonile kooskõlas komisjoni sätestatud menetlustega.
2. Komisjon võib niivõrd kui see on vajalik, tagada rakendusaktidega registri tõrgeteta toimimise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon tagab, et registreeritud tootjaid ja importijaid teavitatakse kõnealuse registri kaudu eraldatud kvootidest ning kõikidest jaotusperioodi jooksul registrisse tehtavatest muudatustest.
4. Liikmesriikide pädevatel asutustel, sealhulgas tolliasutustel, on teavitamise eesmärgil juurdepääs registrile.
Artikkel 18
Kvootide ülekandmine ja imporditud seadmetes olevate fluorosüsivesinike turulelaskmiseks kvootide kasutamise lubamine
1. Kõik tootjad või importijad, kelle jaoks on vastavalt artikli 16 lõikele 1 või 3 määratud kontrollväärtus ning kellele on vastavalt artikli 16 lõikele 5 kvoot eraldatud, võivad selle artikli 17 lõikes 1 osutatud registris oleva kvoodi kõik kogused või osa sellest kanda üle teisele liidus asutatud tootjale või importijale, või teisele tootjale või importijale, keda esindab liidus artikli 16 lõike 5 teises ja kolmandas lõigus osutatud ainuesindaja.
2. Kõik tootjad või importijad, kes on oma kvoodi saanud artikli 16 lõigete 1 ja 3 kohaselt või kellele on kvoot käesoleva artikli lõike 1 kohaselt üle kantud, võivad volitada teist ettevõtjat kasutama tema kvooti artikli 14 kohaselt.
Kõik tootjad või importijad, kes on oma kvoodi saanud üksnes artikli 16 lõike 2 kohase teate alusel, võivad volitada teist ettevõtjat kasutama tema kvooti artikli 14 kohaselt üksnes tingimusel, et volitav tootja või importija on vastavad fluorosüsivesinike kogused füüsiliselt tarninud.
Artiklite 15 ja 16 ning artikli 19 lõigete 1 ja 6 kohaldamisel loetakse, et vastavad fluorosüsivesinike kogused on turule lastud volitava tootja või importija loa andmise hetkel. Komisjon võib nõuda volitavalt tootjalt või importijalt tõendit, et ta tegeleb fluorosüsivesinike tarnimisega.
V PEATÜKK
ARUANDLUS
Artikkel 19
I või II lisas loetletud ainete tootmise, impordi, ekspordi, lähteainena kasutamise ja hävitamisega seotud aruandlus
1. Iga tootja, importija ja eksportija, kes tootis, importis või eksportis eelneval kalendriaastal ühe tonni või 100 CO2-ekvivalenttonni või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase ja II lisas loetletud gaase, teatab hiljemalt 31. märtsiks 2015 ja sellest alates igal aastal komisjonile VII lisas osutatud andmed iga nimetatud aine kohta asjaomasel kalendriaastal. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka ettevõtjate suhtes, kes saavad kvoodi artikli 18 lõike 1 kohaselt.
2. Iga ettevõtja, kes hävitas eelneval kalendriaastal ühe tonni või 1 000 CO2-ekvivalenttonni või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase ja II lisas loetletud gaase, teatab hiljemalt 31. märtsiks 2015 ja pärast seda igal aastal komisjonile VII lisas osutatud andmed iga nimetatud aine kohta asjaomasel aastal.
3. Iga ettevõtja, kes kasutas eelneval kalendriaastal 1 000 CO2-ekvivalenttonni või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase lähteainena, teatab hiljemalt 31. märtsiks 2015 ja sellest alates igal aastal komisjonile VII lisas osutatud andmed iga nimetatud aine kohta asjaomasel kalendriaastal.
4. Iga ettevõtja, kes laskis eelneval kalendriaastal turule 500 CO2-ekvivalenttonni või rohkem toodetes ja seadmetes sisalduvaid fluoritud kasvuhoonegaase ja II lisas loetletud gaase, teatab hiljemalt 31. märtsiks 2015 ja sellest alates igal aastal komisjonile VII lisas osutatud andmed iga nimetatud aine kohta asjaomasel kalendriaastal.
5. Iga seadmete importija, kes laseb turule eeltäidetud seadmed, milles olevad fluorosüsivesinikud ei ole turule lastud enne seadme täitmist, esitab komisjonile tõendava dokumendi kooskõlas artikli 14 lõikega 2.
6. Iga ettevõtja, kes peab lõike 1 kohaselt teatama, et ta laskis eelneval kalendriaastal turule 10 000 CO2-ekvivalenttonni või rohkem fluorosüsivesinikke, tagab lisaks 30. juuniks 2015 ja pärast seda igal aastal, et andmete täpsust on tõendanud sõltumatu audiitor. Audiitor on kas
|
a)
|
akrediteeritud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ või
|
|
b)
|
asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt finantsaruannete akrediteeritud tõendaja.
|
Ettevõtja peab säilitama tõendamisaruannet vähemalt viis aastat. Tõendamisaruanne peab nõudmise korral olema kättesaadav asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja komisjonile.
7. Komisjon võib rakendusaktidega määrata käesolevas artiklis osutatud aruannete vormi ja esitusviisi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 24 osutatud kontrollimenetlusega.
8. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et kaitsta talle käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsust.
Artikkel 20
Heiteandmete kogumine
Liikmesriigid kehtestavad käesolevas määruses osutatud asjakohaste sektorite jaoks aruandlussüsteemi, mille eesmärk on saada heitkoguste kohta võimalikult palju andmeid.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Ülevaatamine
1. Komisjonile antakse artikli 22 kohaselt volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma vastu võetud loetletud ainete globaalse soojendamise potentsiaali käsitlevate uute hindamisaruannete või uute Montreali protokolli teadusliku hindamise komisjoni aruannete alusel ajakohastada I, II ja IV lisa.
2. Võttes aluseks artikli 19 kohaselt esitatud teabe I ja II lisas loetletud gaaside turule laskmise kohta ja artikli 20 kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe fluoritud kasvuhoonegaaside heite kohta ning kogu asjakohase teabe liikmesriikidelt, jälgib komisjon käesoleva määruse kohaldamist ja mõju.
Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembril 2020 aruande, milles käsitletakse fluorosüsivesinike kättesaadavust ELi turul.
Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembril 2022 põhjaliku aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse mõju, mis hõlmab eelkõige järgmist:
|
a)
|
fluorosüsivesinike jätkuva nõudluse prognoos kuni 2030. aastani ja pärast seda;
|
|
b)
|
liidu ja selle liikmesriikide edasise tegevuse vajaduse hindamine, arvestades fluoritud kasvuhoonegaaside heidete vähendamisega seotud olemasolevaid ja uusi rahvusvahelisi kohustusi;
|
|
c)
|
ülevaade Euroopa ja rahvusvahelistest standarditest, liikmesriikide riiklikest ohutusalastest õigusaktidest ja ehitusnormidest seoses üleminekuga alternatiivsetele külmaainetele;
|
|
d)
|
ülevaade fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete tehniliselt teostatavate ja kulutasuvate alternatiivide kättesaadavusest III lisas loetlemata toodete ja seadmete puhul, võttes arvesse energiatõhusust.
|
3. Komisjon avaldab hiljemalt 1. juuliks 2017 aruande, milles hinnatakse III lisa punkti 13 kohast keelamist, võttes eelkõige arvesse kulutõhusaid, tehniliselt teostatavaid, energiasäästlikke ning töökindlaid alternatiive kõnealuses sättes nimetatud kahe või enama kompressoriga külmutusagregaatidele. Komisjon esitab selle aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et muuta III lisa punkti 13 kohast keelamist.
4. Komisjon avaldab hiljemalt 1. juulil 2020 aruande, milles hinnatakse, kas on olemas kulutõhusaid, tehniliselt teostatavaid, energiasäästlikke ja töökindlaid alternatiive, mis võimaldaksid asendada fluoritud kasvuhoonegaasid uutes keskpinge sekundaarjaotusseadmetes ja uutes väikestes ühe siseosaga kliimaseadmetes, ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et muuta III lisas sätestatud loetelu.
5. Komisjon avaldab hiljemalt 1. juulil 2017 aruande, milles hinnatakse kvootide eraldamise meetodit, sealhulgas kvootide tasuta eraldamise mõju, ning käesoleva määruse rakendamise kulusid liikmesriikides ning vajaduse korral fluorosüsivesinikke käsitlevat rahvusvahelist lepingut. Komisjon esitab selle aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et
|
a)
|
muuta kvootide eraldamise meetodit;
|
|
b)
|
luua asjakohane meetod võimalike tulude jaotamiseks.
|
6. Komisjon avaldab hiljemalt 1. jaanuaril 2017 aruande, milles analüüsitakse liidu õigusakte, mis käsitlevad füüsiliste isikute koolitamist alternatiivsete külmaainete ohutuks käsitlemiseks, et asendada või vähendada fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et muuta vastavaid liidu õigusakte.
Artikkel 22
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 12 lõikes 15 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 10. juunist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 15 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 12 lõike 15 ja artikli 21 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 23
Nõuandefoorum
Komisjon tagab käesoleva määruse rakendamisel liikmesriikide esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate (sh keskkonnaorganisatsioonid), tootjate esindajate, käitajate ja sertifitseeritud isikute tasakaalustatud osalemise. Komisjon kutsub sel eesmärgil kokku nõuandefoorumi, et nimetatud osapooled saaksid seoses käesoleva määruse rakendamisega kohtuda ning anda komisjonile nõu ja pakkuda oskusteavet, eelkõige seoses fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide kättesaadavusega, sealhulgas nende kasutamise keskkondlike, tehniliste, majanduslike ja turvalisusega seotud aspektidega. Nimetatud nõuandefoorumi töökorra määrab kindlaks komisjon ning see avaldatakse.
Artikkel 24
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 25
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2017 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
2. Lisaks lõikes 1 osutatud karistustele võib ettevõtjatele, kes on ületanud oma fluorosüsivesinike turule laskmise kvoodimäära, mis on neile eraldatud vastavalt artikli 16 lõikele 5 või kantud neile üle vastavalt artiklile 18, eraldada ületamise tuvastamisele järgneval jaotusperioodil üksnes vähendatud kvoodi.
Vähendamise koguse arvutamiseks võetakse 200 % kogusest, mille võrra kvooti ületati. Kui vähendamise kogus on suurem kui artikli 16 lõike 5 kohaselt ületamise tuvastamisele järgnevaks jaotusperioodiks eraldatav kvoot, ei eraldata ettevõtjale asjaomaseks jaotusperioodiks kvooti ning järgmisteks jaotusperioodideks ette nähtud kvooti vähendatakse samamoodi, kuni vähendatav kogus on täies mahus maha arvatud.
Artikkel 26
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 842/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015, ilma et see piiraks nimetatud määruse nõuete kohaldamist selles sätestatud ajakava kohaselt.
Määrused (EÜ) nr 1493/2007, (EÜ) nr 1494/2007, (EÜ) nr 1497/2007, (EÜ) nr 1516/2007, (EÜ) nr 303/2008, (EÜ) nr 304/2008, (EÜ) nr 305/2008, (EÜ) nr 306/2008, (EÜ) nr 307/2008 ja (EÜ) nr 308/2008 jäävad siiski jõusse ja kehtima, välja arvatud juhul, kui ja kuni need tunnistatakse käesoleva määruse kohaselt komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktidega või rakendusaktidega kehtetuks.
Viiteid määrusele (EÜ) nr 842/2006 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VIII lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 27
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 16. aprill 2014
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 138.
(2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.
(3) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsus 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT L 161, 14.6.2006, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8) Komisjoni 17. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1493/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside tootjate, importijate ja eksportijate poolt esitatava aruande vorm (ELT L 332, 18.12.2007, lk 7).
(9) Komisjoni 17. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1494/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 etikettide vorm ja täiendavad etiketistamise nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele toodetele ja seadmetele (ELT L 332, 18.12.2007, lk 25).
(10) Komisjoni 18. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1497/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele (ELT L 333, 19.12.2007, lk 4).
(11) Komisjoni 19. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele (ELT L 335, 20.12.2007, lk 10).
(12) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 303/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 miinimumnõuded ja tingimused teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise vastastikusele tunnustamisele (ELT L 92, 3.4.2008, lk 3).
(13) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 304/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutitega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ning vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 3.4.2008, lk 12).
(14) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 305/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kõrgepingejaotlatest teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 3.4.2008, lk 17).
(15) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 306/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 seadmetest teatavate fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 3.4.2008, lk 21).
(16) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 307/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 3.4.2008, lk 25).
(17) Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 308/2008, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kehtestatakse liikmesriikide koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest teavitamise vorm (ELT L 92, 3.4.2008, lk 28).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
