27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 184/2014,

25. veebruar 2014,

millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 4,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (2) eriti selle artikli lõike 8 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest need kõik käsitlevad aspekte, mis on vajalikud rakenduskava ettevalmistamiseks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Selleks et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja et anda kõigile liidu elanikele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav lisada käesolevasse rakendusakti sätted, mis käsitlevad sekkumiskategooriaid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, kuna määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikega 1 asutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomiteega konsulteerimise kord on sama mis muude käesoleva õigusaktiga hõlmatud sätete puhul, samas kui majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi sekkumiskategooriate suhtes kohaldatakse teistsugust korda.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 74 lõikele 4 toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Seepärast on vaja kehtestada tingimused, millele kõnealune elektrooniline andmevahetussüsteem peaks vastama.

(3)

Teabevahetuse korda liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks lugeda erinevaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 3 kohaselt toetusesaajate ja asjaomaste ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kehtestatud korrast, mille suhtes kohaldatakse muud rakendusakti. Et tagada kvaliteetsem teave rakenduskavade elluviimise kohta, süsteemi suurem kasulikkus ja lihtsus, on vaja määratleda vahetatava teabe vormi ja ulatust käsitlevad põhinõuded.

(4)

On vaja määratleda süsteemi käitamise põhimõtted ning eeskirjad, mida kohaldatakse seoses dokumentide üleslaadimise ja nende ajakohastamise eest vastutavate osaliste identifitseerimisega.

(5)

Et tagada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse vähenemine, kuid samal ajal tõhus ja tulemuslik elektrooniline teabevahetus, on vaja kehtestada süsteemi tehnilised omadused.

(6)

Liikmesriikidel ja komisjonil peaks samuti olema võimalik kodeerida ja edastada andmeid kahel erineval viisil, mida tuleks täpsustada. Samuti on vaja ette näha eeskirjad vääramatu jõu korral, mis takistab elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutamist, tagamaks, et nii liikmesriigid kui ka komisjon saaksid jätkata teabe vahetamist alternatiivsete vahendite kaudu.

(7)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et andmete edastamine elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu toimub turvalisel viisil, millega tagatakse andmete kättesaadavus, terviklikkus, autentsus, konfidentsiaalsus ning salgamise vääramine. Seetõttu tuleks sätestada turvalisuseeskirjad.

(8)

Käesolevas määruses tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3). Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumisega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4).

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teisele lõigule tuleb kindlaks määrata ühised sekkumiskategooriad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames elluviidavate programmide jaoks, et liikmesriigid saaksid esitada komisjonile ühtset teavet Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite kasutamise kohta ning kõnealusest fondist kogu programmi kohaldamisperioodi jooksul eraldatud kumulatiivse toetuse ja kulutuste kohta kategooriate kaupa ning teostatud tegevuste arvu. See võimaldab komisjonil teavitada teisi liidu institutsioone ja liidu kodanikke asjakohasel viisil ERFi vahendite kasutamisest.

(10)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõike 3 esimese lõiguga, kuna kõnealuse määruse artikli 150 lõikega 1 loodud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee on oma arvamuse esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUSSÜSTEEM

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 74 lõike 4 alusel)

Artikkel 1

Elektroonilise andmevahetussüsteemi loomine

Komisjon loob elektroonilise andmevahetussüsteemi kogu ametliku teabevahetuse jaoks liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Artikkel 2

Elektroonilise andmevahetussüsteemi sisu

1.   Elektrooniline andmevahetussüsteem (edaspidi „SFC2014-süsteem”) peab sisaldama vähemalt nendes näidistes, vormingutes ja vormides esitatud teavet, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013, määrusega (EL) nr 1299/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) ning liidu tulevase õigusaktiga, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020 (edaspidi „EMKFi määrus”).

2.   SFC2014-süsteemi manustatud elektronblankettidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed”) ei või asendada struktureerimata andmetega, sealhulgas ei saa kasutada hüperlinke ega muud liiki struktureerimata andmeid, näiteks lisada dokumente või pilte. Kui liikmesriik edastab sama teabe struktureeritud ja struktureerimata andmete kujul, kasutatakse vastuolude korral struktureeritud andmeid.

Artikkel 3

SFC2014-süsteemi toimimine

1.   Komisjon, liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artikli 59 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõike 2 kohaselt määratud asutused ning organid, kellele kõnealuste asutuste ülesanded on delegeeritud, sisestavad SFC2014-süsteemi edastamiseks teabe, mille eest nad vastutavad, ning kõik selle teabe muudatused.

2.   Iga komisjonile tehtavat teabeülekannet kontrollib ja selle edastab muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. Ülesannete lahushoidmist toetavad SFC2014-süsteem või liikmesriigi infotehnoloogilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis on SFC2014-süsteemiga automaatselt ühendatud.

3.   Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil isiku või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:

(a)

tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad;

(b)

teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust;

(c)

kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga;

(d)

taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud;

(e)

teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust;

(f)

tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes;

(g)

võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega;

(h)

teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2014-süsteemi kasutajate suutlikkust täita lõikes 1 osutatud kohustusi või nende endi suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

4.   Andmeülekanded ja tehingud peavad kandma elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (7) tähenduses. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad SFC2014-süsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

Teabe töötlemisel SFC2014-süsteemis tagatakse üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse ja juriidiliste isikute puhul ärisaladus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1995/46/EÜ (10) ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 4

SFC2014-süsteemi omadused

Tõhusa ja tulemusliku elektroonilise teabevahetuse tagamiseks peavad SFC2014-süsteemil olema järgmised omadused:

(a)

interaktiivsed blanketid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud blanketid;

(b)

automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajate poolse kodeerimise vajadust;

(c)

manustatud automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega;

(d)

süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2014-süsteemi kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha;

(e)

süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus;

(f)

varasemate andmete kättesaadavus seoses meetmeprogrammiga sisestatud kogu teabe puhul.

Artikkel 5

Andmete edastamine SFC2014-süsteemi kaudu

1.   Liikmesriigid ja komisjon saavad SFC2014-süsteemi kasutada kas otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (veebiteenused) kasutades eelnevalt kindlaksmääratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2014-süsteemi vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2.   Teabe liikmesriigilt komisjonile või vastupidi elektroonilise edastamise kuupäeva loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks.

3.   Vääramatu jõu, SFC2014-süsteemi talitlushäire või SFC2014-süsteemiga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega, või ajavahemikul 23.–31. detsember, või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel, võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud näidiseid, vorminguid ja vorme.

Kui elektroonilise andmevahetussüsteemi rike kõrvaldatakse, ühendus sellega taastatakse või vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, kannab asjaomane osaline paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata ka SFC2014-süsteemi.

4.   Lõikes 3 osutatud juhtudel loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks postitempli kuupäeva.

Artikkel 6

SFC2014-süsteemi kaudu edastatud andmete turvalisus

1.   Komisjon kehtestab SFC2014-süsteemi jaoks arvutiturbestrateegia (edaspidi „SFC-süsteemi arvutiturbestrateegia), mida kohaldatakse SFC2014-süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602 (11) ja selle rakenduseeskirjadele. Komisjon määrab ühe või mitu isikut, kes vastutavad SFC2014-süsteemi arvutiturbestrateegia määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2.   Liikmesriigid ja muud Euroopa institutsioonid (v.a komisjon), kes on saanud SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigused, peavad järgima SFC2014-süsteemi portaalis avaldatud arvutiturbe tingimusi ning meetmeid, mida komisjon andmeülekannete turvalisuse tagamiseks SFC2014-süsteemis rakendab, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3.   Liikmesriigid ja komisjon rakendavad nende poolt SFC2014-süsteemis salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagavad nende tõhususe.

4.   Liikmesriigid võtavad vastu riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia, milles käsitletakse juurdepääsu SFC2014-süsteemile ja sellesse andmete automaatset sisestamist, tagades minimaalsed turvanõuded. Kõnealune riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia võib osutada muudele turvadokumentidele. Iga liikmesriik tagab, et kõnealuseid arvutiturbestrateegiaid kohaldatakse kõigile asutustele, kes kasutavad SFC2014-süsteemi.

5.   Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia hõlmab järgmist:

(a)

süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infotehnoloogiaalane turvalisus, kes vastutavad käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest;

(b)

selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide puhul, mis on ühendatud SFC2014-süsteemiga käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kaudu, turvameetmed, mis võimaldavad viia kõnealused süsteemid kooskõlla SFC2014-süsteemi turvanõuetega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitletakse vajaduse korral järgmisi aspekte:

(a)

füüsiline turvalisus;

(b)

andmekandjate kontroll ja juurdepääsu reguleerimine;

(c)

salvestuskontroll;

(d)

juurdepääsu ja salasõnade kontroll;

(e)

jälgimine;

(f)

ühendus SFC2014-süsteemiga;

(g)

sideinfrastruktuur;

(h)

personalijuhtimine enne töölevõtmist, töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu;

(i)

vahejuhtumite lahendamine.

6.   Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia põhineb riskianalüüsil ja kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed tuvastatud riskidega.

7.   Dokumendid, milles riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia sätestatakse, tehakse komisjonile tema taotluse korral kättesaadavaks.

8.   Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul tasandil ühe või mitu isikut, kes vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia säilitamise ja kohaldamise eest. Kõnealune isik (isikud) tegutseb (tegutsevad) kontaktisiku(te)na komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud isiku või isikute vahel.

9.   Nii SFC-süsteemi arvutiturbestrateegiat kui ka asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke arvutiturbestrateegiaid ajakohastatakse tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. Arvutiturbestrateegiad vaadatakse igal juhul läbi kord aastas, et tagada nende jätkuv nõuetekohane toimimine.

II   PEATÜKK

Määruse (EL) nr 1299/2013 rakendussätted

SEKKUMISKATEGOORIATE NOMENKLATUUR

(Volitamine määruse (EÜ) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel)

Artikkel 7

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud sekkumiskategooriad

Sekkumiskategooriate jaoks vajalik nomenklatuur, millele on osutatud määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teises lõigus, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1995/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11)  Komisjoni otsus K(2006) 3602, 16. august 2006, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni kasutatavate infosüsteemide turvalisust.


LISA

Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumiskategooriate nomenklatuur Euroopa territoriaalse koostöö raames

TABEL 1:   SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

1.   SEKKUMISVALDKOND

I.   Tootlik investeering:

001

Üldine tootlik investeering väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)

002

Teadusuuringud ja innovatsioon suurtes ettevõtetes

003

Tootlik investeering suurtesse ettevõtetesse seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega

004

Tootlik investeering, mis on seotud suurte ettevõtete ja VKEde vahelise koostööga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) toodete ja teenuste, e-kaubanduse ja sellealase nõudluse edendamiseks

II.   Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering:

 

Energiataristu

005

Elektrienergia (salvestamine ja ülekanne)

006

Elektrienergia (TEN-E salvestamine ja ülekanne)

007

Maagaas

008

Maagaas (TEN-E)

009

Taastuvenergia: tuul

010

Taastuvenergia: päike

011

Taastuvenergia: biomass

012

Muu taastuvenergia (sealhulgas hüdroelekter, geotermiline ja mereenergia) ning taastuvenergia integreerimine (sealhulgas salvestamine, elektrienergia muundamine gaasiks ning taastuvvesiniktehnoloogia taristu)

013

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

014

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

015

Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid)

016

Suure tõhususega koostootmine ning kaugküte

 

Keskkonnataristu

017

Olmejäätmete käitlemine (sh meetmed olmejäätmete miinimumini vähendamiseks, sorteerimiseks, ringlussevõtuks)

018

Olmejäätmete käitlemine (sh mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, termilise töötlemise, põletamise ja prügilasse ladestamise meetmed)

019

Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine

020

Inimtarbeks vajalik veevarustus (kaevandamise, töötlemise, ladustamise ja jaotamise taristu)

021

Veemajandus ja joogivee kaitse (sh vesikonna majandamine, veevarustus, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, veearvestite lugemine piirkonna- ja tarbija tasandil, tasude kogumise süsteemid ja lekete vähendamine)

022

Reovee puhastamine

023

Keskkonnameetmed, mille eesmärk on vähendada ja/või vältida kasvuhoonegaaside heidet (sh metaani töötlemine ja ladustamine ning kompostimine)

 

Transporditaristu

024

Raudteed (TEN-T põhivõrk)

025

Raudteed (TEN-T üldvõrk)

026

Muud raudteed

027

Raudteeveerem

028

TEN-T kiirteed ja maanteed — põhivõrk (uued)

029

TEN-T kiirteed ja maanteed — üldvõrk (uued)

030

Kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega (uued)

031

Muud riiklikud ja piirkondlikud maanteed (uued)

032

Kohalik teedevõrk (uus)

033

Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed

034

Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)

035

Mitmeliigiline transport (TEN-T)

036

Mitmeliigiline transport

037

Lennujaamad (TEN-T) (1)

038

Muud lennujaamad (1)

039

Meresadamad (TEN-T)

040

Muud meresadamad

041

Siseveeteed ja sadamad (TEN-T)

042

Siseveeteed ja sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

 

Säästev transport

043

Puhta linnatranspordi taristu ja edendamine (sh seadmed ja veerem)

044

Arukad transpordisüsteemid (sh nõudluse juhtimise, teemaksusüsteemide, IT seire-, kontrolli- ja teabesüsteemide kehtestamiseks)

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu

045

IKT: Tuum-/tagasiühenduse võrk

046

IKT: Kiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 30 Mbps)

047

IKT: Ülikiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 100 Mbps)

048

IKT: Muud liiki IKT taristu/suuremahulised arvutisüsteemid/seadmed (sh e-taristu, andmekeskused ja sensorid; ka siis, kui need on integreeritud muu taristuga, näiteks uurimisasutused, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna taristu)

III.   Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering:

049

Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

050

Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

051

Koolihariduse (põhi- ja keskharidus) jaoks vajalik taristu

052

Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu

053

Tervishoid

054

Eluasemed

055

Muu sotsiaalvaldkonna taristu, mis aitab kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule

IV.   Sisemise potentsiaali arendamine:

 

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

056

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse VKEdes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

057

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse suurtes ettevõtetes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

058

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (avalik sektor)

059

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (erasektor, sh teaduspargid)

060

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine

061

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus erasektori uurimiskeskustes, sh võrgustike loomine

062

Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid

063

Klastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid

064

Teadusuuringud ja innovatsioon VKEdes (sh innovatsiooniosakute süsteem, protsessi, kujunduse, teenuste ja sotsiaalvaldkonnaga seotud innovatsioon)

065

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu, protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele

 

Ettevõtete areng

066

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

067

VKEde äritegevuse arendamine, ettevõtluse ja inkubatsiooni toetamine (sh toetus kõrvalettevõtetele (spin-offs ja spin-outs)

068

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

069

Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

070

Energiatõhususe edendamine suurtes ettevõtetes

071

Selliste teenuste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ja edendamine, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse arendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele (sh toetus sellistele teenustele)

072

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

073

Toetus sotsiaalsetele ettevõtetele (VKEd)

074

Turismialaste väärtuste arendamine ja edendamine VKEdes

075

Turismialaste teenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

076

Kultuuri- ja loomevara arendamine ja edendamine VKEdes

077

Kultuuri- ja loometeenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused

078

E-valitsuse teenused ja rakendused (sh e-riigihanked, IKT meetmed, millega toetatakse avaliku halduse reformi, küberjulgeolek, usaldust ja eraelu puutumatust käsitlevad meetmed, e-õigus ja e-demokraatia)

079

Juurdepääs avaliku sektori teabele (sh avaandmed, e-kultuur, digitaalraamatukogud, digitaalne infosisu ja e-turism)

080

E-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse, e-õppe ja e-hariduse teenused ja rakendused, digitaaloskused

081

IKT lahendused tervislikuks ja aktiivseks vananemiseks ning e-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus ja ühiskava „Intelligentne elukeskkond”)

082

IKT teenused ja rakendused VKEdele (sh e-kaubandus, e-äri ning võrgustikupõhised äriprotsessid), eluslaborid, veebiettevõtlus ja IKT idufirmade loomine

 

Keskkond

083

Õhukvaliteedi meetmed

084

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)

085

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu

086

Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

087

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, üleujutused, tormid ja põud) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

088

Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

089

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

090

Jalgratta- ja jalakäijateed

091

Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine

092

Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine

093

Riigi turismiteenuste kaitse, arendamine ja edendamine

094

Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine

095

Riigi kultuuripärandiga seotud teenuste arendamine ja edendamine

 

Muud

096

ERFi rakendamisega seotud riiklike haldusasutuste institutsiooniline suutlikkus ja avalikud teenused või meetmed ESFi institutsioonilist suutlikkust käsitlevate algatuste toetamiseks

097

Kogukondlikult juhitud kohaliku arengu algatused linna- ja maapiirkondades

098

Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

099

Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

100

Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

101

Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

V.   Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine:

102

Tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu

103

Eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid

104

Töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted

105

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine

106

Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega

107

Aktiivse ja tervena vananemine

108

Tööturuasutuste (nt avalikud ja eraõiguslikud tööhõivetalitused) moderniseerimine ning tööturu vajaduste parem rahuldamine, sealhulgas meetmed töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamiseks liikuvuskavade ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel

VI.   Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine:

109

Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet

110

Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine

111

Võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ja võrdsete võimaluste edendamine

112

Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele

113

Sotsiaalse ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi

114

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad

VII.   Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks:

115

Koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse

116

Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi

117

Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu

118

Haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, õpingutelt tööle siirdumise hõlbustamine, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid

VIII.   Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine:

119

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

120

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

IX.   Tehniline abi:

121

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

122

Hindamine ja uuringud

123

Teave ja teabevahetus


TABEL 2:   RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

2.   RAHASTAMISVIIS

01

Tagastamatu abi

02

Tagastatav abi

03

Toetus rahastamisvahendite kaudu: riski- ja omakapital või samaväärne vahend

04

Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen või samaväärne vahend

05

Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis või samaväärne vahend

06

Toetus rahastamisvahendite kaudu: intressitoetus, tagatistasu toetus, tehniline abi või samaväärne vahend

07

Preemia


TABEL 3:   TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID

3.   TERRITOORIUMI LIIK

01

Suured linnapiirkonnad (tihedalt asustatud, rahvaarv > 50 000)

02

Väikesed linnapiirkonnad (keskmise asustustihedusega, rahvaarv > 5 000)

03

Maapiirkonnad (hõredalt asustatud)

04

Makropiirkondlik koostööpiirkond

05

Koostöö riiklike ja piirkondlike programmipiirkondade vahel siseriiklikus kontekstis

06

ESFi riikidevaheline koostöö

07

Ei kohaldata


TABEL 4:   TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID

4.   TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID

01

Integreeritud territoriaalsed investeeringud – linnapiirkonnad

02

Muud terviklikud lähenemisviisid linnade säästvale arengule

03

Muud integreeritud territoriaalsed investeeringud

04

Muud terviklikud lähenemisviisid maapiirkondade säästvale arengule

05

Muud terviklikud lähenemisviisid linna- ja maapiirkondade säästvale arengule

06

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu algatused

07

Ei kohaldata


TABEL 5:   TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID

5.   TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond)

01

Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

02

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

04

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

05

Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine

06

Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

07

Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine

08

Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine

09

Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlemine vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu

010

Investeerimine haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse

011

Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ning tõhus avalik haldus

012

Ei kohaldata (ainult tehniline abi)


TABEL 6:   MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

6.   MAJANDUSTEGEVUS

01

Põllumajandus ja metsandus

02

Kalapüük ja vesiviljelus

03

Toiduainete ja jookide tootmine

04

Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine

05

Transpordivahendite tootmine

06

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

07

Muu mujal liigitamata tootmine

08

Ehitus

09

All- ja pealmaakaevandamine (sh energeetiliste maavarade kaevandamine)

10

Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine

11

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

12

Veondus ja ladustamine

13

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane tegevus, sh telekommunikatsioon, infoalane tegevus, arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused

14

Hulgi- ja jaekaubandus

15

Turism, majutus ja toitlustus

16

Finants- ja kindlustustegevus

17

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

18

Avalik haldus

19

Haridus

20

Tervishoid

21

Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

22

Keskkonna ja kliimamuutustega seotud tegevused

23

Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg

24

Mujal liigitamata teenused


TABEL 7:   ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

7.   ASUKOHT (2)

Kood

Asukoht

 

Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (2) lisas.


(1)  Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).