21.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/52

KOMISJONI DIREKTIIV 2014/80/EL,

20. juuni 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, (1) eriti selle artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/118/EÜ artikli 10 alusel tehtud esimene ülevaatus ei andnud piisavalt teavet selleks, et muuta kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedi standardeid mis tahes saasteainete puhul, kuid II lisa on vaja kohandada tehnika arenguga vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 8.

(2)

Et parandada läviväärtuste võrreldavust, on vaja taustanivoo määramiseks kohaldada ühiseid põhimõtteid.

(3)

On väga võimalik, et põhjavees esinev lämmastik ja fosfor võivad põhjustada põhjaveekoguga seotud pinnavee ja sellest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide eutrofeerumist. Lisaks direktiivi 2006/118/EÜ I lisasse kantud nitraatidele ja sama direktiivi II lisasse kantud ammooniumile peaksid liikmesriigid läviväärtuste kehtestamisel arvesse võtma ka nitriteid, mis mõjutavad üldlämmastiku taset, ning üldfosforit, kas sellisel kujul või fosfaatidena.

(4)

Tuleks tunnistada vajadust hankida uut teavet muude riski põhjustavate ainete kohta ja vastavalt sellele tegutseda. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (2) ühise rakendusstrateegia raames koostada nimekiri jälgitavatest põhjavee saasteainetest, et suurendada seireandmete kättesaadavust selliste ainete puhul, mis kujutavad endast riski või võimalikku riski põhjaveekogumitele ning sellega lihtsustada ainete identifitseerimist; hõlmata tuleks ka hiljuti kindlakstehtud saasteained, millele tuleks kehtestada põhjavee kvaliteedi standardid või läviväärtused.

(5)

Teave, mille liikmesriigid esitasid selliste saasteainete ja näitajate kohta, millele on kehtestatud läviväärtused, eelkõige seoses põhjavee keemilise seisundi hindamise metoodikaga, osutus esimese veemajanduskava puhul ebapiisavaks, et tulemusi piisavalt hästi mõista ja võrrelda. Kõnealuse hindamise läbipaistvuse tagamiseks tuleks esitatava teabega seotud asjaomaseid nõudeid selgitada ja täiendada. Esitatav teave lihtsustaks kõigi liikmesriikide põhjavee keemilise seisundi hindamise tulemuste võrdlemist ning aitaks kaasa põhjavett käsitlevate läviväärtuste kehtestamise meetodite võimalikule ühtlustamisele tulevikus.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2006/118/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikli 9 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/118/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuud pärast jõustumise kuupäeva. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

LISA

Direktiivi 2006/118/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

kui ainete või ioonide või nende näitajate kõrgendatud taustanivood esinevad looduslikel hüdrogeoloogilistel põhjustel, võetakse läviväärtuste määramisel arvesse asjaomase põhjaveekogumi tausttasemeid. Taustanivoode määramisel tuleks võtta arvesse järgmisi põhimõtteid:

a)

taustanivoode määramisel tuleks lähtuda direktiivi 2000/60/EÜ II lisa kohaselt koostatud põhjaveekogumi kirjeldusest ja kõnealuse direktiivi V lisa kohase põhjaveeseire tulemustest. Seirestrateegias ja andmete tõlgendamisel tuleks arvesse võtta tõsiasja, et voolutingimused ja põhjavee keemiline koostis varieeruvad nii horisontaalsuunas kui ka vertikaalsuunas;

b)

kui olemasolevad põhjavee seireandmed on piiratud, tuleks koguda rohkem andmeid; vahepeal tuleks taustanivood määrata nimetatud piiratud andmete põhjal, vajaduse korral lihtsustatud viisil, kasutades proovide kogumit, mille puhul võib näitajate põhjal öelda, et inimtegevuse mõju puudub. Teavet geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta tuleks samuti arvesse võtta, kui selline teave on olemas;

c)

kui olemasolevad põhjavee seireandmed on ebapiisavad ning teave geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta puudulik, tuleks koguda rohkem andmeid ja teavet; vahepeal tuleks taustanivoosid hinnata, võttes vajaduse korral aluseks statistilised võrdlustulemused sama tüüpi põhjaveekihtide kohta muudes piirkondades, kus seireandmeid on piisavalt.”

2)

B osa punkti 1 lisatakse järgmised kanded:

„Nitritid

Üldfosfor/Fosfaadid (1)

(1)  Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada läviväärtused kas üldfosforile või fosfaatidele.”"

3)

C osa asendatakse järgmisega:

„C osa

Liikmesriikide esitatav teave saasteainete ja nende näitajate kohta, millele on kehtestatud läviväärtused

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt esitatavasse vesikonna majandamiskavasse teabe selle kohta, kuidas on kinni peetud käesoleva lisa A osas sätestatud korrast.

Liikmesriigid esitavad eelkõige järgmise:

a)

teave iga ohustatuks peetava põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma kohta, sealhulgas:

i)

põhjaveekogude suurus;

ii)

iga saasteaine või saastuse näitaja, mille alusel peetakse põhjaveekogu ohustatuks;

iii)

keskkonnakvaliteedi eesmärgid riskiga seotud valdkonnas, sealhulgas põhjaveekogu praegused või tulevased õiguspärased kasutusviisid või funktsioonid ning seos põhjaveekogude ja nendega seotud pinnavee ja nendest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide vahel;

iv)

looduslike ainete puhul nende looduslikud taustanivood põhjaveekogudes;

v)

läviväärtuste ületamise korral teave sellise ületamise kohta;

b)

läviväärtused, kui neid kohaldatakse riiklikul tasandil, valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma tasandil;

c)

läviväärtuste suhe iga järgmise aspektiga:

i)

looduslikult esinevate ainete puhul nende taustanivood;

ii)

põhjaveekoguga seotud pinnaveed ja nendest otse sõltuvad maismaaökosüsteemid;

iii)

keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja muud veekaitse standardid, mis kehtivad liikmesriigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil;

iv)

mis tahes asjakohane teave, mis käsitleb saasteainete toksikoloogiat, ökotoksikoloogiat, püsivust, bioakumulatsiooni potentsiaali ja levikukalduvust.

d)

taustanivoode määramise metoodika, mis tugineb A osa punktis 3 sätestatud põhimõtetele;

e)

põhjused, miks mõne B osas nimetatud saasteaine ja näitaja kohta ei ole läviväärtusi kehtestatud;

f)

põhjavee keemilise seisundi hindamise peamised elemendid, sealhulgas seiretulemuste koondamise tase, meetod ja periood, standardite ületamise lubatud määr ja selle arvutamise meetod, vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktile i ja III lisa punktile 3.

Kui vesikonna majandamiskavas ei käsitleta mis tahes andmeid, millele on osutatud punktides a–f, peavad liikmesriigid esitama kõnealustes kavades selle põhjused.”