Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Hinnang puudustele

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

Visuaalne kontroll

a)

Registreerimismärk puudub (registreerimismärgid puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see võib (need võivad) ära kukkuda.

X

b)

Kiri puudub või on loetamatu.

X

c)

Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

X

Visuaalne kontroll

a)

Puudub või seda ei ole võimalik leida.

X

b)

Mittetäielik, loetamatu, ilmselgelt võltsitud, ei vasta sõiduki dokumentidele.

X

c)

Sõiduki dokumendid on loetamatud või sisaldavad tehnilisi vigu.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga

a)

Šarniir on liiga tihke.

X

b)

Ülemäärane kulumine või lõtk.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga

a)

Liigne või ebapiisav käigutagavara.

X

Pidurit ei saa täielikult rakendada või on see blokeeritud.

X

b)

Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

X

Toimimine on häiritud.

X

c)

Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

X

Komponentide visuaalne kontroll tavapärase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatusseadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist

a)

Ebapiisav õhurõhk / vaakum, et võimaldada vähemalt nelja piduri rakendamist pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu);

X

vähemalt kahe piduri rakendamist pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

X

b)

Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg on nõudeid arvestades liiga pikk 1.

X

c)

Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

X

d)

Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

X

e)

Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

X

Varupiduri tõhusus ei ole piisav.

X

Toimimise kontroll

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

X

Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)

Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

X

b)

Ebakindel klapivõll või klapp.

X

c)

Ühendused on lahti või süsteem lekib.

X

d)

Toimib mitterahuldavalt.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)

Piduri lukustus ei tööta nõuetekohaselt.

X

b)

Kangiliigend või lukustusmehhanism on kulunud.

X

Ülemäärane kulumine.

X

c)

Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

X

d)

Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

X

e)

Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)

Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

X

Toimimine on häiritud.

X

b)

Kompressorist tuleb liigselt õli.

X

c)

Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

d)

Hüdraulikavedeliku leke.

X

Toimimine on häiritud.

X

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahti- ja uuesti ühendamine

a)

Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

X

Toimimine on häiritud.

X

b)

Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

Toimimine on häiritud.

X

c)

Ülemäärased lekked.

X

Toimimine on häiritud.

X

d)

Ei tööta õigesti.

X

Piduri toimimine on häiritud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Paak on kergelt kahjustunud või kergelt korrodeerunud.

X

Paak on tugevalt kahjustunud, korrodeerunud või lekib.

X

b)

Äravooluseade ei tööta.

X

c)

Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Võimendi on defektne või ebatõhus.

X

Kui ei tööta.

X

b)

Peasilinder on defektne, kuid pidur siiski toimib.

X

Peasilinder on defektne või lekib.

X

c)

Peasilinder on ebakindel, kuid pidur siiski toimib.

X

Peasilinder on ebakindel.

X

d)

Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses, tase allpool miinimummärki.

X

Pidurivedeliku tase on oluliselt allpool miinimummärki.

X

Pidurivedelik ei ole nähtav.

X

e)

Puudub peasilindri paagi kork.

X

f)

Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

X

g)

Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

X

b)

Torud või ühenduskohad lekivad (õhkpidurisüsteemid).

X

Torud või ühenduskohad lekivad (hüdraulilised pidurisüsteemid).

X

c)

Torud on kahjustunud või ülemäära korrodeerunud.

X

Mõjutab pidurite toimimist blokeerumise või ilmse lekkeohu tõttu.

X

d)

Torud on paigaldatud valesse kohta.

X

Kahjustusoht.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

X

b)

Voolikud on kahjustunud, hõõrdunud, väändunud või liiga lühikesed.

X

Voolikud on kahjustunud või hõõrdunud.

X

c)

Voolikud või ühenduskohad lekivad (õhkpidurisüsteemid).

X

Voolikud või ühenduskohad lekivad (hüdraulilised pidurisüsteemid).

X

d)

Voolikud paisuvad rõhu all.

X

Koorti seisund on halvenenud.

X

e)

Voolikud on poorsed.

X

Visuaalne kontroll

a)

Katted on ülemääraselt kulunud (kulumine on jõudnud miinimummärgistuseni).

X

Katted on ülemääraselt kulunud (miinimummärgistus ei ole nähtav).

X

b)

Katted on määrdunud (õli, määre jne).

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

c)

Kate või klots puudub või on valesti paigaldatud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Trumlid või kettad on kulunud.

X

Trumlid või kettad on ülemääraselt kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

X

b)

Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

X

Pidurdustõhusus on oluliselt halvenenud.

X

c)

Trumlid või kettad puuduvad.

X

d)

Alusplaat on ebakindel.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Tross on kahjustunud või sõlmes.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

b)

Komponent on ülemääraselt kulunud või korrodeerunud.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

c)

Tross, varras või liitmik on ebakindel.

X

d)

Trossijuhik on defektne.

X

e)

Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

X

f)

Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

b)

Tööseade lekib.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

c)

Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

d)

Tööseade on ülemäära korrodeerunud.

X

Võib mõraneda.

X

e)

Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud (liikumisvaru puudub).

X

f)

Tolmukaitse on kahjustunud.

X

Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

X

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik

a)

Ühendused on defektsed.

X

b)

Ühendused on valesti reguleeritud.

X

c)

Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta (ABS toimib).

X

Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

X

d)

Regulaator puudub (kui on nõutud).

X

e)

Andmesilt puudub.

X

f)

Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele 1.

X

Visuaalne kontroll

a)

Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

X

b)

Kompensaator on defektne.

X

c)

Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

X

Toimimine on häiritud.

X

b)

Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

X

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtiühendamine

Ühenduse lahtiühendamisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

X

Visuaalne kontroll

a)

Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

b)

Õhu või antifriisi leke.

X

Mõjutab süsteemi toimimist.

X

c)

Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

d)

Mis tahes komponendi ohtlik muudatus 3.

X

Pidurdustõhusus on halvenenud.

X

Visuaalne kontroll

Puudub.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ebapiisav tõhusus.

X

Testimisel pidurite katsetamise seadmel rakendada pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni

a)

Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

X

Ühe või enama ratta pidurdusjõud puudub.

X

b)

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

X

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 50 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

X

d)

Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

X

e)

Ratta täispöörde jooksul kõigub pidurdusjõud ülemääraselt.

X

Testimine pidurite katsetamise seadmel ettenähtud kaalu juures või kui seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada, siis teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil (1)

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust (2):

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (3)

X

N1-kategooria: 45 %

N2- ja N3-kategooria: 43 % (4)

O3- ja O4-kategooria: 40 % (5)

Saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud väärtustest.

X

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit

a)

Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

X

Ühe või enama ratta pidurdusjõud puudub.

X

b)

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

X

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 50 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

X

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (6) nõutavast punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna.

X

Katsetamise ajal saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud pidurdusjõu väärtustest (sõiduki massi järgi arvutatuna).

X

Piduri rakendamine pidurite katsetamise seadmel

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

X

Katsetamise ajal saavutatud vähem kui 50 % punktis 1.4.2 osutatud pidurdusjõu väärtustest (sõiduki massi järgi arvutatuna).

X

Testimine pidurite katsetamise seadmel. Kui see ei ole võimalik, sooritatakse teekatsetus tajur-aeglustusmõõdiku või meerik-aeglustusmõõdiku abil

Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel vähemalt 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat.

X

Katsetamise ajal saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud pidurdusjõu väärtustest (sõiduki massi järgi arvutatuna).

X

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine

a)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

X

b)

Süsteem ei tööta.

X

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll ja/või kontroll sõiduki elektroonilist liidest kasutades

a)

Hoiatusseadise rike.

X

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

X

c)

Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

X

d)

Juhtmestik on kahjustunud.

X

e)

Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

X

f)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

X

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll ja/või kontroll sõiduki elektroonilist liidest kasutades

a)

Hoiatusseadise rike.

X

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

X

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

X

d)

Vedava sõiduki ja haagise vaheline ühendus ei vasta nõuetele või puudub.

X

Visuaalne kontroll

Pidurivedelik on saastunud või settinud.

X

Ilmne tõrke tekkimise oht.

X

Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll rooliratta pööramisel

a)

Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

X

Mõjutab toimimist.

X

b)

Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

X

Mõjutab toimimist.

X

c)

Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

X

Mõjutab toimimist.

X

d)

Leke.

X

Tilkade teke.

X

Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll rooliratta pööramisel päripäeva ja vastupäeva

a)

Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

X

Kinnitused on ohtlikult lahti või esineb nähtav liikumine šassii/kere suhtes.

X

b)

Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

X

Kinnitused on olulisel määral mõjutatud.

X

c)

Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

X

Kinnitused on olulisel määral mõjutatud.

X

d)

Rooliseadme korpus on mõranenud.

X

Korpuse stabiilsus või kinnitus on kahjustunud.

X

Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse visuaalne kontroll rooliratta pööramisel päripäeva ja vastupäeva

a)

Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

X

Ülemäärne liikumine või tõenäoline lahtitulek.

X

b)

Liigendid on ülemääraselt kulunud.

X

Väga tõsine lahtituleku oht.

X

c)

Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

X

Mõjutab toimimist.

X

d)

Puuduvad lukustusseadmed.

X

e)

Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).

X

f)

Ohtlik muudatus 3.

X

Mõjutab toimimist.

X

g)

Tolmukaitse on kahjustunud või halvenenud seisundis.

X

Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

X

Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse visuaalne kontroll maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga (roolivõimendi) sõidukil rooliratta pööramisel päripäeva ja vastupäeva

a)

Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

X

b)

Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

X

Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist

a)

Vedelikuleke.

X

b)

Vedelikku ei ole piisavalt (tase allpool miinimummärki).

X

Ebapiisav mahuti.

X

c)

Mehhanism ei tööta.

X

Mõjutab roolimist.

X

d)

Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

X

Mõjutab roolimist.

X

e)

Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

X

Mõjutab roolimist.

X

f)

Ohtlik muudatus 3.

X

Mõjutab roolimist.

X

g)

Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemääraselt korrodeerunud.

X

Mõjutab roolimist.

X

Maapinnale toetuvate ratastega sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast lükatakse roolisamba suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll

a)

Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

X

Väga tõsine lahtituleku oht.

X

b)

Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

X

Väga tõsine lahtituleku oht.

X

c)

Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

X

Väga tõsine lahtituleku oht.

X

d)

Ohtlik muudatus 3.

X

Rooliratast lükatakse ja tõmmatakse roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast lükatakse roolisamba suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll

a)

Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

X

b)

Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

X

c)

Painduvad ühendused on kahjustunud.

X

d)

Kinnitus on defektne.

X

Väga tõsine lahtituleku oht.

X

e)

Ohtlik muudatus 3

X

Rooliratast keeratakse kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja roolivõimendiga sõidukitel mootor töötab. Vabakäigu visuaalne kontroll

Rooli vabakäik on ettenähtust suurem (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust) või ei vasta nõuetele 1.

X

Mõjutab ohutut roolimist.

X

Visuaalne kontroll

Kokku- või lahkujooks ei vasta silmanähtavalt nõuetele.

X

Mõjutab otsesõitu; suunastabiilsus on halvenenud.

X

Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud lõtkutestri abil

a)

Komponent on kergelt kahjustunud.

X

Komponent on tugevalt kahjustunud või mõranenud.

X

b)

Ülemäärane lõtk.

X

Mõjutab otsesõitu; suunastabiilsus on halvenenud.

X

c)

Kinnitus on defektne.

X

Kinnitus on olulisel määral kahjustunud.

X

Visuaalne kontroll, rooliratta nurga ja rataste nurga vahelise vastavuse kontroll mootorit käivitades ja välja lülitades ja/või kontroll sõiduki elektroonilist liidest kasutades

a)

EPSi rikkeindikaator näitab süsteemis tõrget.

X

b)

Roolivõimendi ei tööta.

X

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

X

Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele (väljaspool klaasipuhastite puhastatavat ala).

X

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välispeeglid ei ole nähtavad.

X

Visuaalne kontroll

a)

Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud (väljaspool klaasipuhastite puhastatavat ala).

X

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välispeeglid ei ole nähtavad.

X

b)

Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes 1 esitatud spetsifikatsioonidele (väljaspool klaasipuhastite puhastatavat ala).

X

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välispeeglid ei ole nähtavad.

X

c)

Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.

X

Nähtavus läbi klaasipuhastite puhastatava ala on tugevalt mõjutatud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele 1 (olemas on vähemalt kaks tahavaateseadet).

X

Olemas on vähem kui kaks tahavaateseadet.

X

b)

Peegel või seade on kergelt kahjustunud või lahti tulnud.

X

Peegel või seade ei tööta, on tugevalt kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

X

c)

Vajalik vaateväli ei ole hõlmatud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Puhastid ei tööta või puuduvad.

X

b)

Puhasti hari on defektne.

X

Puhasti hari puudub või on silmanähtavalt defektne.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Pesurid ei tööta nõuetekohaselt (puudub pesemisvedelik, kuid pump töötab, või veejuga on valesti suunatud).

X

Pesurid ei tööta.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta või on silmanähtavalt defektne.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusti/valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgustit/valgusallikat; LED-valgusti puhul ei tööta vähem kui 1/3).

X

Üks valgusti/valgusallikas; LED-valgusti puhul on nähtavus olulisel määral mõjutatud.

X

b)

Projektsioonisüsteem (reflektor ja hajutiklaas) on kergelt defektne.

X

Projektsioonisüsteem (reflektor ja hajutiklaas) on tugevalt defektne või puudub.

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Esilatern on selgelt valesti reguleeritud.

X

b)

Valgusallikas on valesti paigaldatud.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Lüliti ei tööta nõuetele 1 vastavalt (ühel ja samal ajal põlevate esilaternate arv).

X

Lubatud piirmäära ületav valgustugevus sõidukist ettepoole.

X

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

b)

Miski hajutiklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

X

c)

Valgusallikas ja latern ei ühildu omavahel.

X

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

a)

Seade ei tööta.

X

b)

Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

X

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

Seade ei tööta.

X

Gaaslahenduslampide puhul.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne.

X

b)

Hajutiklaas on defektne.

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Tagumisi äärelaternaid ja külgmisi äärelaternaid on võimalik välja lülitada esilaternate põlemise ajal.

X

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

Kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

X

b)

Miski hajutiklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.

X

Kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED-valgusti puhul ei tööta vähem kui 1/3).

X

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

X

Ükski valgusallikas ei toimi.

X

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Toimimine hilinemisega.

X

Lüliti ei tööta üldse.

X

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

Kiirgab tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED-valgusti puhul ei tööta vähem kui 1/3).

X

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

X

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Lüliti ei tööta üldse.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele 1 (sagedus erineb nõuetest rohkem kui 25 %).

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED-valgusti puhul ei tööta vähem kui 1/3).

X

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

X

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku või vastutulevate sõidukite pimestamise oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Valgusvihu valguse ja varju piirjoone korral on eesmine udulatern horisontaalselt valesti reguleeritud (valguse ja varju piirjoon on liiga madalal).

X

Valguse ja varju piirjoon on eesmiste lähitulelaternate omast kõrgemal.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Ei toimi.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne.

X

b)

Laternaklaas on defektne.

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele 1.

X

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Tagurdustule saab sisse lülitada, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern heidab otsevalgust või valget valgust taha.

X

b)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat).

X

Valgusallikas on defektne (üks valgusallikas).

X

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Visuaalne kontroll

a)

Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

X

Mõjutab peegeldust.

X

b)

Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Võib küljest ära kukkuda.

X

Visuaalne kontroll

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele 1.

X

Seade puudub või peegeldab ettepoole punast või tahapoole valget värvust.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade ei tööta.

X

Seade ei tööta eesmiste kaugtulede või tagumiste udulaternate puhul.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ei vasta nõuetele 1.

X

Visuaalne kontroll: võimaluse korral kontrollida elektriühenduse pidevust

a)

Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Pistikupesa on lahti tulnud.

X

b)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

X

Esineb lühise tekke oht.

X

c)

Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei toimi nõuetekohaselt.

X

Haagise pidurituled ei tööta.

X

Visuaalne kontroll, sealhulgas mootoriruumi sisemuse kontroll (kui see on kohaldatav)

a)

Juhtmestik on halvasti kinnitatud või ei ole piisavalt kaitstud.

X

Kinnitused on lahti, puutuvad vastu teravaid servi, ühendused võivad lahti tulla.

X

Juhtmestik võib puutuda kokku kuumade või pöörlevate osade või maapinnaga, ühendused on lahti (piduri- või roolisüsteemi jaoks olulised osad).

X

b)

Juhtmestik on kergelt kahjustunud.

X

Juhtmestik on tugevalt kahjustunud.

X

Juhtmestik on äärmiselt kahjustunud (piduri- või roolisüsteemi jaoks olulised osad).

X

c)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

X

Esineb lühise tekke oht.

X

Suur tule-/sädelusoht.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Laterna/helkuri paigaldus ei vasta nõuetele 1.

X

Kiirgab/peegeldab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust.

X

b)

Latern ei tööta vastavalt nõuetele 1.

X

Ühel ja samal ajal töötavate esilaternate valgustugevus on lubatust suurem; kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust.

X

c)

Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Visuaalne kontroll

a)

Aku on ebakindel.

X

Ei ole õigesti kinnitatud; esineb lühise tekke oht.

X

b)

Aku lekib.

X

Ohtlike ainete leke.

X

c)

Defektne lüliti (kui lüliti on nõutav).

X

d)

Defektsed kaitsmed (kui kaitsmed on nõutavad).

X

e)

Ebasobiv ventilatsioon (kui ventilatsioon on nõutav).

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (olemasolu korral)

a)

Telg on mõranenud või deformeerunud.

X

b)

Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

X

Stabiilsus on halvenenud, mõjutab toimimist: ülemäärane liikumine kinnituste suhtes.

X

c)

Ohtlik muudatus 3.

X

Stabiilsus on halvenenud, mõjutab toimimist, liiga lähedal muudele sõidukiosadele või maapinnale.

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (olemasolu korral). Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning üles märgitakse liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel

a)

Käänmik on mõranenud.

X

b)

Kuulliigend ja/või puksid on ülemäära kulunud.

X

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

X

c)

Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

X

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

X

d)

Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

X

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (olemasolu korral). Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning üles märgitakse, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes ülespoole

a)

Ülemäärane lõtk rattalaagris.

X

Suunastabiilsus on halvenenud; purunemisoht.

X

b)

Rattalaager on liiga tihke, kinni kiilunud.

X

Ülekuumenemisoht; purunemisoht.

X

Visuaalne kontroll

a)

Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

X

Puuduv kinnitus või kinnitus lahti ulatuses, mis mõjutab väga tõsiselt liiklusohutust.

X

b)

Rumm on kulunud või kahjustunud.

X

Rumm on kulunud või kahjustunud nii, et see mõjutab velgede kinnitust.

X

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest

a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

X

b)

Rehvide lukustusrõngad ei ole nõuetekohaselt paigaldatud.

X

Võivad küljest ära kukkuda.

X

c)

Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

X

Mõjutab kinnitust rummuga; mõjutab kinnitust rehviga.

X

d)

Velje suurus, tehniline konstruktsioon, kokkusobivus või tüüp ei vasta nõuetele 1 ning mõjutab liiklusohutust.

X

Kogu rehvi visuaalne kontroll, sõites sõidukiga edasi ja tagasi

a)

Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele 1 ning mõjutab liiklusohutust.

X

Kasutamiseks ebapiisav koormustaluvus või kiiruskategooria, rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist.

X

b)

Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

X

c)

Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

X

d)

Mis tahes tõsine kahjustus või sisselõige rehvis.

X

Koort on nähtav või kahjustatud.

X

e)

Turvise kulumise märgid muutuvad nähtavaks.

X

Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele 1.

X

f)

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (painduvad porikaitsed).

X

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (ei mõjuta ohutut juhtimist).

X

g)

Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele 1.

X

Koorti kaitsekiht on kahjustatud.

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (kui need on olemas)

a)

Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

X

Suhteline liikumine on nähtav, kinnitused on väga suurel määral lahti.

X

b)

Vedru osa on kahjustunud või mõranenud.

X

Põhivedru (vedruleht) või lisalehed on väga tõsiselt mõjutatud.

X

c)

Vedru puudub.

X

Põhivedru (vedruleht) või lisalehed on väga tõsiselt mõjutatud.

X

d)

Ohtlik muudatus 3.

X

Liiga lähedal muudele sõidukiosadele; vedrustussüsteem ei toimi.

X

Visuaalne kontroll

a)

Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

X

Amortisaator on lahti.

X

b)

Tõsise lekke või rikke märkidega kahjustunud amortisaator.

X

c)

Amortisaator puudub.

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (olemasolu korral)

a)

Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

X

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

X

b)

Komponent on kahjustunud või ülemääraselt korrodeerunud.

X

Mõjutab komponendi stabiilsust või komponent on mõranenud.

X

c)

Ohtlik muudatus 3.

X

Liiga lähedal muudele sõidukiosadele; süsteem ei toimi.

X

Visuaalne kontroll lõtkutestrite abil (olemasolu korral)

a)

Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

X

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

X

b)

Tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis.

X

Tolmukaitse puudub või on mõranenud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Süsteem ei tööta.

X

b)

Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

X

Mõjutab süsteemi toimimist olulisel määral.

X

c)

Kuuldav leke süsteemis.

X

d)

Ohtlik muudatus.

X

Visuaalne kontroll

a)

Mis tahes piki- või risttala kerge mõranemine või deformeerumine.

X

Mis tahes piki- või risttala tõsine mõranemine või deformeerumine.

X

b)

Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

X

Suurem osa kinnitusi on lahti; osad ei ole piisavalt tugevad.

X

c)

Koostu jäikust mõjutav ülemäärane korrosioon.

X

Osad ei ole piisavalt tugevad.

X

Visuaalne kontroll

a)

Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

X

b)

Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

X

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

X

Visuaalne kontroll, LPG-/CNG-/LNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid

a)

Ebaturvaline paak või torud, mis põhjustab suurt tuleohtu.

X

b)

Vedelikku lekib, täiteava kork puudub või laseb läbi.

X

Tuleoht; ohtliku materjali ülemäärane kadu.

X

c)

Hõõrdunud torud.

X

Kahjustunud torud.

X

d)

Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

X

e)

Tuleoht, mis on tingitud:

X

f)

LPG-/CNG-/LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele, süsteemi mis tahes osa on defektne 1.

X

Visuaalne kontroll

a)

Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel tekitada vigastusi.

X

Osad võivad küljest ära kukkuda; mõjutab toimimist olulisel määral.

X

b)

Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele 1.

X

Visuaalne kontroll

a)

Varuratta kandur ei ole nõuetekohases seisukorras.

X

b)

Varuratta kandur on mõranenud või ebakindel.

X

c)

Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud.

X

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

Kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine

a)

Komponent on kahjustunud, defektne või mõranenud (kui seda ei kasutata).

X

Komponent on kahjustunud, defektne või mõranenud (kui seda kasutatakse).

X

b)

Komponent on ülemäära kulunud.

X

Allpool kulumispiiri.

X

c)

Kinnitus on defektne.

X

Mis tahes kinnitus on lahti; väga tõsine küljest äratuleku oht.

X

d)

Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

X

e)

Mis tahes haakeseadme näidik ei tööta.

X

f)

Registreerimismärk või mõni latern on varjatud (kui seda ei kasutata).

X

Registreerimismärk ei ole loetav (kui seadet ei kasutata).

X

g)

Ohtlik muudatus 3 (teisesed osad).

X

Ohtlik muudatus 3 (põhiosad).

X

h)

Haagise ühendus on liiga nõrk või mittevastav või haakeseade ei vasta nõuetele.

X

Visuaalne kontroll

a)

Kinnituspoldid on lahti tulnud või puuduvad.

X

Kinnituspoldid on lahti tulnud või puuduvad ulatuses, mis ohustab tõsiselt liiklusohutust.

X

b)

Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

X

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

X

c)

Universaalliigendid või ülekandeketid/-rihmad on ülemäära kulunud.

X

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

X

d)

Kahjustunud painduvad ühendused.

X

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

X

e)

Kahjustunud või paindunud võll.

X

f)

Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

X

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

X

g)

Tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis.

X

Tolmukaitse puudub või on mõranenud.

X

h)

Jõuseadet on ebaseaduslikult muudetud.

X

Visuaalne kontroll

Kinnitusdetailid on halvenenud seisundis, silmanähtavalt ja tõsiselt kahjustunud.

X

Kinnitusdetailid on lahti tulnud või mõranenud.

X

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Juhtseadme muutmine, millel on mõju ohutusele ja/või keskkonnale.

X

b)

Mootori muutmine, millel on mõju ohutusele ja/või keskkonnale.

X

Visuaalne kontroll

a)

Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada vigastusi.

X

Võib küljest ära kukkuda.

X

b)

Ebakindel kerepost.

X

Stabiilsus on halvenenud.

X

c)

Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

X

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

X

d)

Ohtlik muudatus 3.

X

Liiga lähedal pöörlevatele või liikuvatele osadele ja teele.

X

Visuaalne kontroll

a)

Ebakindel kere või kabiin.

X

Mõjutab stabiilsust.

X

b)

Kere/kabiin on šassiil silmanähtavalt viltu.

X

c)

Kere/kabiini kinnitus šassii või risttalade külge on ebakindel või puudub ja kui kinnitus on sümmeetriline.

X

Kere/kabiini kinnitus šassii või risttalade külge on ebakindel või puudub ulatuses, mis ohustab väga tõsiselt liiklusohutust.

X

d)

Kinnituskohad on ülemääraselt korrodeerunud.

X

Stabiilsus on halvenenud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

X

b)

Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (lükanduksed).

X

Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (pöörduksed).

X

c)

Uks, hinged, lukud või tugipost on halvenenud seisundis.

X

Uks, hinged, lukud või tugipost on puudu või lahti tulnud.

X

Visuaalne kontroll

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

X

Stabiilsus ei ole piisav.

X

Visuaalne kontroll

a)

Istme konstruktsioon on defektne.

X

Iste on lahti tulnud.

X

b)

Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

X

Iste liigub või seljatugi ei ole fikseeritav.

X

Visuaalne kontroll

a)

Istmed on defektsed või ebakindlad (teisesed osad).

X

Istmed on defektsed või ebakindlad (põhiosad).

X

b)

Istmed ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele 1.

X

Istmeid on lubatust rohkem; nende asetus ei ole vastavuses tüübikinnitusega.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

X

Mõjutab ohutut käitamist.

X

Visuaalne kontroll

a)

Ebakindel aste või platvorm.

X

Stabiilsus ei ole piisav.

X

b)

Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

X

Visuaalne kontroll

a)

Muu seadme kinnitus on defektne.

X

b)

Muu seade ei vasta nõuetele 1.

X

Osad on paigaldatud nii, et võivad tekitada vigastusi; mõjutab ohutut käitamist.

X

c)

Hüdraulikaseade lekib.

X

Ohtliku materjali ülemäärane kadu.

X

Visuaalne kontroll

a)

Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt korrodeerunud.

X

Võib tekitada vigastusi; võib küljest ära kukkuda.

X

b)

Komponent on rehvile/rattale liiga lähedal (pritsmekaitse).

X

Komponent on rehvile/rattale liiga lähedal (poritiivad).

X

c)

Ei vasta nõuetele 1.

X

Turvis on liiga vähe kaetud.

X

Visuaalne kontroll

a)

Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

X

Mõjutab stabiilsust.

X

b)

Kinnituspunkt on lahti tulnud.

X

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Kohustuslik turvavöö puudub või seda ei ole paigaldatud.

X

b)

Turvavöö on kahjustunud.

X

Mis tahes sisselõige või märk väljavenimisest.

X

c)

Turvavöö ei vasta nõuetele 1.

X

d)

Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

X

e)

Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

X

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Koormuse piiraja puudub ilmselgelt või ei sobi asjaomasele sõidukile.

X

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

X

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Eelpinguti puudub ilmselgelt või ei sobi asjaomasele sõidukile.

X