12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 355/55


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

10. detsember 2014,

millega kehtestatakse liikmesriikidele vorm teabe edastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) rakendamise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9335 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/896/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõikes 2 on nõutud, et liikmesriigid esitavad aruande kõnealuse direktiivi rakendamise kohta 30. septembriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta järel.

(2)

Komisjon on välja töötanud küsimustiku, millega määratakse kindlaks selline teave, mille liikmesriigid peavad direktiivi rakendamisest aru andmiseks kättesaadavaks tegema.

(3)

Esimene aruandeperiood peaks hõlmama ajavahemikku alates 1. juunist 2015, millal direktiivi hakatakse täielikult kohaldama kõigis liikmesriikides, kuni 31. detsembrini 2018, et anda liikmesriikidele piisavalt aega kogutud teabe hindamiseks ja komisjonile 30. septembriks 2019 esitamiseks. Iga järgnev nelja-aastane aruandeperiood hõlmab ajavahemikku aruandeperioodi esimese aasta 1. jaanuarist kuni aruandeperioodi neljanda aasta 31. detsembrini.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (2) artikli 22 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad aruande direktiivi 2012/18/EL rakendamise kohta kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikega 2, vastates küsimustikule, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisas (3).

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 197, 24.7.2012, lk 1.

(2)  Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13).

(3)  Kättesaadav ka Euroopa Komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/environment/sevoso/


LISA

KÜSIMUSTIK

1.   ÜLDINE TEAVE

1.

Esitage teave peamiste pädevate asutuste kohta, kes vastutavad direktiivi 2012/18/EL jõustamise eest. Teave peaks hõlmama vähemalt kontaktandmeid ja peamisi ülesandeid (ohutusaruannete järelevalve, maakasutuse planeerimine, doominoefektid, käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanide koostamine ja rakendamine, inspekteerimine, üldsuse teavitamine, sanktsioonid). Teise võimalusena: võib viidata eelmisele aruandele, kui vahepeal ei ole toimunud olulisi muudatusi.

2.

Märkige, millal viimati ajakohastati teavet käitise kohta, pidades silmas selle kandmist (e)SPIRS andmebaasi.

2.   DOOMINOEFEKT (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 9)

Mitu sellist käitiste rühma on aruandeperioodi lõpuks direktiivi 2012/18/EL artikli 9 kohaselt kindlaks tehtud, mille puhul võib suurõnnetuse risk olla suurem või selle tagajärjed tõsisemad käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varude tõttu?

3.   OHUTUSARUANNE (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 10)

1.

Kas kõik kõrgema tasandi käitised, mille puhul see aruandeperioodil on nõutud, on esitatud ohutusaruande? Kui ei, siis mitu käitist ei ole seda teinud?

2.

Kas kõik ohutusaruanded on ajakohastatud viimase viie aasta jooksul? Kui ei, siis mitu kõrgema tasandi käitist, mille puhul ohutusaruande ajakohastamine on nõutud, ei ole seda teinud?

4.   HÄDAOLUKORRAS TOIMIMISE PLAANID (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 12)

1.

Kas kõigis kõrgema tasandi käitistes, mille puhul see aruandeperioodil on nõutud, on koostatud käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanid? Kui ei, siis mitu kõrgema tasandi käitist ei ole koostanud käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani?

2.

Mitme kõrgema tasandi käitise puhul on ametiasutused kooskõlas direktiivi 2012/18/EL artikli 12 lõikega 8 otsustanud, et neil ei ole vaja koostada käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani?

3.

Kui vastus küsimusele 4.2 on üks või rohkem, esitage iga juhtumi puhul asjaomase pädeva asutuse põhjendus.

4.

Kas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaane on viimase kolme aasta jooksul katsetatud kõigi kõrgema tasandi käitiste puhul? Kui ei, siis mitmel puhul ei ole käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani katsetatud?

5.

Esitage teave asjaomase üldsusega konsulteerimise peamiste meetmete kohta seoses käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanidega.

6.

Selgitage lühidalt, kuidas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaane katsetatakse (näiteks osaline katsetamine, täielik katsetamine, sealhulgas hädaabiteenused, päästetalituste kaasamine, katsetamine arvuti abil jne). Täpsustage kriteeriume, mille alusel otsustatakse, kas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaan on piisav.

5.   MAAKASUTUSE PLANEERIMINE (DIREKTIIV 2012/18/EL ARTIKLID 13 JA 15)

1.

Kas aruandeperioodi jooksul on asjaomase üldsusega konsulteeritud kõigi üksikute eriprojektide suhtes (uued käitised, olemasolevate käitiste oluline muutmine, olemasolevate käitiste ümber toimuvad uued arengud) ning kas üldsusega on konsulteeritud uute käitistega seotud üldiste plaanide ja programmide suhtes või olemasolevate käitiste ümber toimuvate uute arengute suhtes? Kui ei, esitage kokkuvõtlik aruanne peamiste põhjuste kohta nende juhtumite puhul, kui üldsusega ei konsulteeritud.

2.

Vabatahtlik: Kas Teie riigi õigusaktidega nähakse ette kooskõlastatud või ühised menetlused, et täita maakasutuse planeerimise nõudeid vastavalt Seveso-direktiivile ning nõudeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2011/92/EL (1) ja 2001/42/EÜ (2)?

6.   TEAVE OHUTUSMEETMETE KOHTA (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 14 JA V LISA)

1.

Kas kõigi kõrgema tasandi käitiste puhul on teave ohutusmeetmete ja suurõnnetuse korral käitumise kohta tehtud viimase viie aasta jooksul üldsusele aktiivselt kättesaadavaks? Kui ei, siis mitme kõrgema tasandi käitise puhul ei ole seda tehtud?

2.

Märkige, kes (käitaja, ametiasutused) ja, kui võimalik, millisel viisil (nt käitajate või ametiasutuste teabelehed, lendlehed, elektronkirjad, lühisõnum) tegi punktis 6.1 esitatud teabe kättesaadavaks.

3.

Kas direktiivi 2012/18/EL V lisas loetletud teave on kõigi käitiste puhul pidevalt kättesaadav, sealhulgas elektrooniliselt, ja vajaduse korral ajakohastatud? Kui ei, märkige protsentuaalselt käitiste osakaal, mille puhul see nii ei ole, ning võetud meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

4.

Märkige, kes (käitaja, ametiasutused) ja, kui võimalik, millisel viisil (nt käitajate või ametiasutuste teabelehed, veebisaidid) hoiab punktis 6.3 nõutud teabe pidevalt kättesaadavana.

5.

Kui mitme käitise puhul peetakse aruandeperioodi lõpus võimalikuks piiriülese mõjuga suurõnnetuse toimumist? Kui mitmel juhul on asjakohane teave esitanud võimalikele mõjutatud liikmesriikidele?

7.   INSPEKTEERIMINE (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 20)

1.

Millis(t)el tasandi(te)l on inspekteerimiskavad koostatud? Kas need on üldsusele kättesaadavad või kas üldsust on teavitatud sellest, kust saab taotleda üksikasjalikumat teavet inspekteerimiskavade kohta? Vabatahtlik: Kui need on avaldatud internetis, esitage link.

2.

Kas kõigi käitiste jaoks on kehtestatud korrapärase inspekteerimise programmid, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus? Kas viimase kohapealse kontrollimise kuupäev või viide sellele, kust vastavat teavet elektrooniliselt leida, on tehtud üldsusele kättesaadavaks? Vabatahtlik: Kui need on avaldatud internetis, esitage link.

3.

Mitme kõrgema taseme käitise puhul põhineb inspekteerimisprogramm, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus asjaomase käitise suurõnnetusohtlikkuse süstemaatilisel hindamisel? Mitut kõrgema taseme käitist kontrollitakse igal aastal kohapeal?

4.

Mitme madalama taseme käitise puhul põhineb inspekteerimisprogramm, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus asjaomase käitise suurõnnetusohtlikkuse süstemaatilisel hindamisel? Mitut madalama taseme käitist kontrollitakse vähemalt iga kolme aasta järel kohapeal?

5.

Kas riigi õigusaktidega või haldussuunistega nähakse ette kooskõlastatud või ühised inspekteerimised koos muude liidu õigusaktide kohaste inspekteerimistega (nt tööstusheidete direktiiv)?

8.   KASUTAMISE KEELAMINE, KARISTUSED JA MUUD SUNNIVAHENDID (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKLID 19 JA 28)

1.

Mitme käitise puhul on aruandeperioodil keelatud kasutamine või kasutuselevõtmine?

2.

Mitu muud liiki sunnivahendit on aruandeperioodi jooksul kasutatud? Märkige meetmete liigid, mida on kõige sagedamini kasutatud (nt kasutamise keelamine, halduskaristused, trahvid või muud meetmed). Kui võimalik, esitage statistilised andmed.

9.   ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS (DIREKTIIVI 2012/18/EL ARTIKKEL 23)

Selgitage, kuidas on tagatud vastavus õiguskaitse kättesaadavust käsitlevale direktiivi 2012/18/EL artiklile 23, ja kirjeldage kogemust kõnealuse artikli kohaldamisel aruandlusperioodil.

10.   LISATEAVE

Vabatahtlik: Esitage mis tahes muu täiendav teave seoses Seveso-direktiiviga, rakendamise kogemus, aruanded jne, mis võiksid pakkuda huvi ja mida saaks jagada üldsusega seoses järgmiste punktidega:

a)

õnnetustest ja juhtumitest saadud kogemused, et ennetada nende kordumist;

b)

direktiivi rakendamise jälgimiseks ja andmete ühiskasutuse võimaldamiseks kasutatavad IT-vahendid;

c)

kui see on asjakohane, mis tahes Seveso tüüpi meetmed (tegevustest teatamine, ohutuse juhtimine, ohutusaruanded, üldsuse teavitamine, hädaolukorras toimimise kavandamine ja inspekteerimine) mida kohaldatakse käitiste ja tegevuste suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2012/18/EL, näiteks torujuhtmete, sadamate, sorteerimisjaamade, avamererajatiste, gaasivarude uurimise, tootmise jne suhtes.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).