1.

Esitage teave peamiste pädevate asutuste kohta, kes vastutavad direktiivi 2012/18/EL jõustamise eest. Teave peaks hõlmama vähemalt kontaktandmeid ja peamisi ülesandeid (ohutusaruannete järelevalve, maakasutuse planeerimine, doominoefektid, käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanide koostamine ja rakendamine, inspekteerimine, üldsuse teavitamine, sanktsioonid). Teise võimalusena: võib viidata eelmisele aruandele, kui vahepeal ei ole toimunud olulisi muudatusi.

2.

Märkige, millal viimati ajakohastati teavet käitise kohta, pidades silmas selle kandmist (e)SPIRS andmebaasi.

1.

Kas kõik kõrgema tasandi käitised, mille puhul see aruandeperioodil on nõutud, on esitatud ohutusaruande? Kui ei, siis mitu käitist ei ole seda teinud?

2.

Kas kõik ohutusaruanded on ajakohastatud viimase viie aasta jooksul? Kui ei, siis mitu kõrgema tasandi käitist, mille puhul ohutusaruande ajakohastamine on nõutud, ei ole seda teinud?

1.

Kas kõigis kõrgema tasandi käitistes, mille puhul see aruandeperioodil on nõutud, on koostatud käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanid? Kui ei, siis mitu kõrgema tasandi käitist ei ole koostanud käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani?

2.

Mitme kõrgema tasandi käitise puhul on ametiasutused kooskõlas direktiivi 2012/18/EL artikli 12 lõikega 8 otsustanud, et neil ei ole vaja koostada käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani?

3.

Kui vastus küsimusele 4.2 on üks või rohkem, esitage iga juhtumi puhul asjaomase pädeva asutuse põhjendus.

4.

Kas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaane on viimase kolme aasta jooksul katsetatud kõigi kõrgema tasandi käitiste puhul? Kui ei, siis mitmel puhul ei ole käitisevälises hädaolukorras toimimise plaani katsetatud?

5.

Esitage teave asjaomase üldsusega konsulteerimise peamiste meetmete kohta seoses käitisevälises hädaolukorras toimimise plaanidega.

6.

Selgitage lühidalt, kuidas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaane katsetatakse (näiteks osaline katsetamine, täielik katsetamine, sealhulgas hädaabiteenused, päästetalituste kaasamine, katsetamine arvuti abil jne). Täpsustage kriteeriume, mille alusel otsustatakse, kas käitisevälises hädaolukorras toimimise plaan on piisav.

1.

Kas aruandeperioodi jooksul on asjaomase üldsusega konsulteeritud kõigi üksikute eriprojektide suhtes (uued käitised, olemasolevate käitiste oluline muutmine, olemasolevate käitiste ümber toimuvad uued arengud) ning kas üldsusega on konsulteeritud uute käitistega seotud üldiste plaanide ja programmide suhtes või olemasolevate käitiste ümber toimuvate uute arengute suhtes? Kui ei, esitage kokkuvõtlik aruanne peamiste põhjuste kohta nende juhtumite puhul, kui üldsusega ei konsulteeritud.

2.

Vabatahtlik: Kas Teie riigi õigusaktidega nähakse ette kooskõlastatud või ühised menetlused, et täita maakasutuse planeerimise nõudeid vastavalt Seveso-direktiivile ning nõudeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2011/92/EL (1) ja 2001/42/EÜ (2)?

1.

Kas kõigi kõrgema tasandi käitiste puhul on teave ohutusmeetmete ja suurõnnetuse korral käitumise kohta tehtud viimase viie aasta jooksul üldsusele aktiivselt kättesaadavaks? Kui ei, siis mitme kõrgema tasandi käitise puhul ei ole seda tehtud?

2.

Märkige, kes (käitaja, ametiasutused) ja, kui võimalik, millisel viisil (nt käitajate või ametiasutuste teabelehed, lendlehed, elektronkirjad, lühisõnum) tegi punktis 6.1 esitatud teabe kättesaadavaks.

3.

Kas direktiivi 2012/18/EL V lisas loetletud teave on kõigi käitiste puhul pidevalt kättesaadav, sealhulgas elektrooniliselt, ja vajaduse korral ajakohastatud? Kui ei, märkige protsentuaalselt käitiste osakaal, mille puhul see nii ei ole, ning võetud meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

4.

Märkige, kes (käitaja, ametiasutused) ja, kui võimalik, millisel viisil (nt käitajate või ametiasutuste teabelehed, veebisaidid) hoiab punktis 6.3 nõutud teabe pidevalt kättesaadavana.

5.

Kui mitme käitise puhul peetakse aruandeperioodi lõpus võimalikuks piiriülese mõjuga suurõnnetuse toimumist? Kui mitmel juhul on asjakohane teave esitanud võimalikele mõjutatud liikmesriikidele?

1.

Millis(t)el tasandi(te)l on inspekteerimiskavad koostatud? Kas need on üldsusele kättesaadavad või kas üldsust on teavitatud sellest, kust saab taotleda üksikasjalikumat teavet inspekteerimiskavade kohta? Vabatahtlik: Kui need on avaldatud internetis, esitage link.

2.

Kas kõigi käitiste jaoks on kehtestatud korrapärase inspekteerimise programmid, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus? Kas viimase kohapealse kontrollimise kuupäev või viide sellele, kust vastavat teavet elektrooniliselt leida, on tehtud üldsusele kättesaadavaks? Vabatahtlik: Kui need on avaldatud internetis, esitage link.

3.

Mitme kõrgema taseme käitise puhul põhineb inspekteerimisprogramm, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus asjaomase käitise suurõnnetusohtlikkuse süstemaatilisel hindamisel? Mitut kõrgema taseme käitist kontrollitakse igal aastal kohapeal?

4.

Mitme madalama taseme käitise puhul põhineb inspekteerimisprogramm, sealhulgas kohapealsete kontrollide sagedus asjaomase käitise suurõnnetusohtlikkuse süstemaatilisel hindamisel? Mitut madalama taseme käitist kontrollitakse vähemalt iga kolme aasta järel kohapeal?

5.

Kas riigi õigusaktidega või haldussuunistega nähakse ette kooskõlastatud või ühised inspekteerimised koos muude liidu õigusaktide kohaste inspekteerimistega (nt tööstusheidete direktiiv)?

1.

Mitme käitise puhul on aruandeperioodil keelatud kasutamine või kasutuselevõtmine?

2.

Mitu muud liiki sunnivahendit on aruandeperioodi jooksul kasutatud? Märkige meetmete liigid, mida on kõige sagedamini kasutatud (nt kasutamise keelamine, halduskaristused, trahvid või muud meetmed). Kui võimalik, esitage statistilised andmed.

a)

õnnetustest ja juhtumitest saadud kogemused, et ennetada nende kordumist;

b)

direktiivi rakendamise jälgimiseks ja andmete ühiskasutuse võimaldamiseks kasutatavad IT-vahendid;

c)

kui see on asjakohane, mis tahes Seveso tüüpi meetmed (tegevustest teatamine, ohutuse juhtimine, ohutusaruanded, üldsuse teavitamine, hädaolukorras toimimise kavandamine ja inspekteerimine) mida kohaldatakse käitiste ja tegevuste suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2012/18/EL, näiteks torujuhtmete, sadamate, sorteerimisjaamade, avamererajatiste, gaasivarude uurimise, tootmise jne suhtes.