5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/18


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

3. aprill 2014,

mis käsitleb selliste IKT tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramist, millele saaks riigihangetes viidata

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2120 all)

(2014/188/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 1,

pärast IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist

ning arvestades järgmist:

(1)

Standardimisel on vastavalt komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) sätestatule täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel oluline roll. Mitmes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgude vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnoloogilist arengut ning toetada innovatsiooni.

(2)

Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks” (3) tunnistatakse IKT standardimise spetsiifilisust, mille raames IKT-lahendused, -rakendused ja -teenused töötatakse sageli välja juhtivate IKT standardiorganisatsioonidena esile kerkinud üleilmsete foorumite ja konsortsiumide poolt.

(3)

Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige asjaomasemad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetel IKT tehnilisi spetsifikatsioone nende kogu ulatuses võimaldab tagada koostalitlusvõime, mis aitab ametiasutuste puhul vältida seotust ainult ühe tarnijaga ning julgustab konkurentsi koostalitlevate IKT-lahenduste tarnimisel.

(4)

IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele saaks riigihangetel viidata, peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud tingimustega. Kooskõla kõnealuste tingimustega on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega.

(5)

Otsus IKT spetsifikatsioonid kindlaks määrata võetakse vastu pärast komisjoni otsusega 2011/C 349/04 (4) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks peetakse täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega.

(6)

IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm hindas 17. oktoobril 2013 esimest kuut IKT tehnilist spetsifikatsiooni: Interneti protokolli versioon 6 („IPv6”), lihtsustatud kataloogisirvimise protokolli versioon 3 („LDAPv3”), doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendid („DNSSEC”), DKIM-signatuur („DKIM”), ECMAScript-402 internatsionaliseerimise spetsifikatsioon („ECMA-402”) ja laiendatava märgistuskeele versioon 1.0 („W3C XML”). Platvormi raames anti kõnealuste spetsifikatsioonide kindlaksmääramise kohta positiivseid nõuandeid. Nimetatud kuus tehnilist spetsifikatsiooni esitati seejärel laiapõhjaliseks avalikuks konsulteerimiseks, mille käigus nõustuti platvormi raames esitatud nõuannetega.

(7)

Interneti-ehituse töökonna (IETF) poolt loodud spetsifikatsioon IPv6 koosneb tehnilistest spetsifikatsioonidest, mida kohaldatakse erinevate kommentaarinõuete kaudu mitmete seadmete ja teenuste suhtes. Sõltuvalt kontekstist ja rakendusest peavad riigihanke korraldajad valima sellised kommentaarinõuded, mis on vajalikud iga toote või teenuse jaoks, piiramata seejuures koostalitlusvõimet. IPv6ga suurendatakse olemasolevate IP-aadresside arvu, võimaldades nii suuremal arvul operatsioonisüsteemidel, veebiserveritel, otsingumootoritel ja multimeediasaitidel edukalt omavahel suhelda. IPv6 aluseks on kõrgetasemeline tehnoloogiline arendustegevus ning sellega toetatakse Interneti jätkuvat kasvu, mis võimaldab kasutada selliseid uusi Interneti-stsenaariume nagu asjade Internet.

(8)

LDAPv3 on Interneti-ehituse töökonna (IETF) poolt loodud Interneti-protokoll, millega antakse juurdepääs kataloogiteenustele, mis toimivad kooskõlas X.500 andmete ja teenusemudelitega. LDAPv3 nimetatakse mitmetes Interneti-ehituse töökonna standardsetes kommentaarinõuetes, mis on sätestatud üksikasjalikult kommentaarinõuetes 4510–4519, ning LDAP serverite replikatsiooni abil suudetakse tagada laialdane kättesaadavus. Enamik turu jaoks olulisi kataloogiteenuseid toetab rakendust LDAPv3. Tegemist on stabiilse tehnoloogiaga, millel on potentsiaali tõhustada koostalitlusvõimet ning mis kujutab endast IKT-süsteemide autentimise, autoriseerimise ja kasutaja-/aadressikataloogide de facto-standardit, mis võib pakkuda paremat juurdepääsu ametiasutuste osutatavatele avalikele teenustele ja suurendada nende teenuste järjepidevust.

(9)

DNSSEC loodi Interneti-ehituse töökonna poolt ning tegemist on doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendiga, mis autendib domeeninimede süsteemi jaoks andmepäritolu ning kaitseb andmete terviklikkust. DNSSEC identifitseerimine hõlmab dokumente, mis moodustavad domeeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendi, mida on vaja DNSSEC bloki riigihangete toetamiseks. DNSSECga varustatud domeeninimede süsteem sobib paremini domeeninimedega seotud turvateenuse parameetrite vahetamiseks. See suurendab domeeninimede süsteemi (keskse tähtsusega Interneti-teenus) usaldusväärsust tervikuna ning võimaldab seetõttu kasutada seda sertifikaatide salvestamiseks, levitamiseks ning rakenduste infrastruktuuri kontrollimiseks.

(10)

DKIM on Interneti-ehituse töökonna välja töötatud IKT tehniline spetsifikatsioon, mis võimaldab isikul, rollil või organisatsioonil, kellele kuulub signatuurdomeen, võtta sõnumite eest teatav vastutus, liites domeeni sõnumiga. DKIM eristab sõnumi signeerija identiteedi sõnumi väidetavast autorist. Vastutuse kinnitamine valideeritakse krüpteeritud signatuuri kaudu ning tehes päringu otse signeerija domeenis, et saada vajalik avalik võti. DKIMi rakendatakse mitmetes turusektorites, nt finants- ja pangandussektor, e-postiteenuse osutajad, sotsiaalvõrgustikud või e-kaubanduse teenuse osutajad. Kui DKIMi kasutataks ametiasutustes, looks see usaldusväärsuse side päritolu suhtes, nii et sõnumeid saatvate ja vastuvõtvate organisatsioonide koostalitlusvõime paraneks.

(11)

Ecma Internationali välja töötatud ECMA-402 puhul on tegemist üldise mitmeotstarbelise programmeerimiskeelega, mida on kirjeldatud mitmes spetsifikatsioonis, mis kohanduvad eri keelte ja riikide poolt kasutatud lingvistiliste ja kultuuriliste konventsioonidega. ECMAScripti kasutatakse veebis laialdaselt programmeerimiskeelena, seda ka Euroopas. Selle kasutusala on väga laiaulatuslik, hõlmates veebiklientidel põhinevaid rakendusi, nagu veebibrauserid, või serveripõhiseid rakendusi, nagu elektrooniline pangandus, e-posti serverid või isegi arvutimängud, ning see kujutab endast ka veebis kasutatavat olulist programmeerimiskeelt. ECMA-402ga kaasnev internatsionaliseerimine on mitmekeelsele Euroopa keskkonnale eriti oluline ECMAScripti edasiarendus. ECMAScripti spetsifikatsioonid ja standardid parandavad oluliselt koostalitlusvõimet ning need lisatakse väga sageli siseriiklikesse riigihankeid käsitlevatesse koostalitlusvõime standardite ja spetsifikatsioonide loeteludesse.

(12)

Veebikonsortsiumi (W3C) loodud W3C XML kujutab endast omavahel seotud andmete struktureerimise spetsifikatsioonide paketti, millega edendatakse laiendatavat teabe- ja arvutusressursside vahetust. XMLi versioon 1.0 on üks kõige enam kasutatavaid struktureeritud teabe vahetuse vorminguid ning mitmed teised andmevormingu spetsifikatsioonid luuakse XMLi laienduste alusel. XMLi versiooni 1.0 ulatuslik kasutamine nii inimeste- kui ka arvutitevahelises suhtlusvormingus toimuvas teabevahetuses on muutnud selle enamiku internetikasutajate jaoks väga oluliseks rakenduseks. Hangete korraldajad peavad valima sellised spetsifikatsioonid, mis on kooskõlas hanketingimustega. XMLi ulatuslik kasutuselevõtt maailma andmebaasides ja võrkudes näitab, et tulevikus on rakenduste, teenuste ja toodete puhul veel pikka aega tegemist üldise IKT koostalitlusvõime olulise vorminguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele saab riigihangetes viidata, esitatakse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 3. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2)  KOM(2010) 2020 (lõplik), 3. märts 2010.

(3)  KOM(2011) 311 (lõplik), 1. juuni 2011.

(4)  Komisjoni otsus 2011/C 349/04, 28. november 2011, millega luuakse IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm, (ELT C 349, 30.11.2011, lk 4).


LISA

Tabel 1

Interneti-ehituse töökond (IETF)  (1)

Nr

IKT tehnilise spetsifikatsiooni nimi

1

Interneti protokolli versioon 6 („IPv6”),

2

Lihtsustatud kataloogisirvimise protokolli versioon 3 („LDAPv3”)

3

Doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendid („DNSSEC”)

4

DKIM-signatuur („DKIM”),


Tabel 2

Ecma International  (2)

Nr

IKT tehnilise spetsifikatsiooni nimi

1

ECMAScript-402 internatsionaliseerimise spetsifikatsioon („ECMA-402”)


Tabel 3

Veebikonsortsium (W3C)  (3)

Nr

IKT tehnilise spetsifikatsiooni nimi

1

Laiendatava märgistuskeele versioon 1.0 („W3C XML”)


(1)  IETF c/o Internet Society, 1775 Wiehle Avenue, Suite 201, Reston, VA USA (http://www.ietf.org/).

(2)  Ecma International, Rue du Rhône 14, CH-1204 Geneva, Tel +41 228496000, Faks +41 228496001 (http://www.ecma-international.org/).

(3)  W3C, 2004 route de Lucioles, Sophia-Antipolis, Biot 06410, Tel +33 492385076, Faks +33 492387822 (http://www.w3.org/).