27.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/43

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ETR-kalapüügi määrus) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, sellise riigina kindlaks määratud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, selliste riikide nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus”) kaheksat riiki sellest, et nad võidakse liigitada kolmandaks riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(4)

Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise kindlaksmääramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(5)

Samuti teatas komisjon 15. novembril 2012 neile kaheksale riigile eraldi kirjades, et ta peab võimalikuks nende riikide kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(6)

Kõnealustes kirjades märkis komisjon, et selleks, et neid riike ei määrataks kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina ja neid ei soovitataks kanda selliste riikide nimekirja vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklitele 31 ja 33, kutsutakse neid üles koostama tihedas koostöös komisjoniga tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(7)

Komisjon kutsus kaheksat asjaomast riiki üles i) võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks; ii) hindama komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamist ning iii) saatma komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjalikud aruanded, milles on hinnatud kõigi meetmete rakendamist muu hulgas selle poolest, kui tõhusalt nad aitavad igaüks eraldi ja/või kõik koos tagada kõigile nõuetele vastava kalanduskontrollisüsteemi.

(8)

Asjaomasele kaheksale riigile anti võimalus reageerida kirjalikult seoses 15. novembri 2012. aasta otsuses sõnaselgelt väljendatud probleemide ja muu asjakohase teabega ning esitada tõendid, et lükata ümber kõnealuses otsuses esitatud faktid või neid täiendada või võtta vajaduse korral vastu tegevuskava olukorra heastamiseks ja vastavad meetmed. Nimetatud kaheksale riigile tagati õigus küsida ja esitada lisateavet.

(9)

Komisjoni alustas 15. novembril 2012 asjaomase kaheksa riigiga dialoogi ja märkis, et tema arvates piisab põhimõtteliselt kuuekuusest ajavahemikust kõnealuses küsimuses kokkuleppele jõudmiseks.

(10)

Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel kõnealuselt kaheksalt riigilt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse. Nimetatud kaheksat riiki hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(11)

Komisjoni 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega (3) („26. novembri 2013. aasta rakendusotsus”) määrati Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik kindlaks ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikidena. Komisjon esitas kooskõlas ETR-kalapüügi määrusega põhjused, mille tõttu ta leidis, et nimetatud kolm riiki ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärsete riikidena neile rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(12)

Nõukogu rakendusotsus, millega kantakse Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, tuleks seega teha ETR-kalapüügi määruse rakendamise raames lähtuvalt uurimisest ja dialoogist, mis on toimunud kooskõlas nimetatud määruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Käesolev otsus põhineb nimetatud uurimisel ja dialoogil, sh toimunud kirjavahetusel ja kohtumistel, samuti 15. novembri 2012. aasta otsusel ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusel ning samadel põhjendustel. Käesolev otsus, millega kantakse Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, peaks kaasa tooma ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud tagajärjed.

(13)

ETR-kalapüügi määruse artikli 34 lõike 1 kohaselt teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane kolmas riik tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomased kindlaksmääratud kolmandad riigid on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

(14)

Komisjon teatas ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Belize’ile 15. novembri 2012. aasta otsusega, et ta peab võimalikuks Belize’i kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Belize’i üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Belize esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta augustini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Belize’ile kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Belize’ilt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Belize’i hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Belize ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Belize’i esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

(15)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Belize’i ülesandeid ja hindas, kuidas Belize täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Belize’i poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi ning Belize’ilt saadud asjakohast teavet, ette pandud tegevuskava ning olukorra heastamiseks võetud meetmeid.

(16)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud mitme puudusega rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik ning piisava ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi ning heidutava karistussüsteemi puudumisega ja püügisertifitseerimissüsteemi nõuetele mittevastava rakendamisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(17)

Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega Belize’i kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(18)

Belize’is kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Belize’i üldine arengutase ei piira Belize’i kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(19)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Belize’i ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Belize’i poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91, 94, 117 ja 118, ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppe II artikli lõike 8 sätete täitmiseks.

(20)

Seega ei ole Belize lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

(21)

Komisjon teatas 15. novembril 2012 ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Kambodža Kuningriigile („Kambodža”), et ta peab võimalikuks Kambodža kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Kambodžat üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Kambodža esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta juunini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Kambodžale kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Kambodžalt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Kambodžat hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Kambodža ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Kambodža esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

(22)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Kambodža ülesandeid ja hindas, kuidas Kambodža täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Kambodža poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi ja ette pandud tegevuskava, mida on täiendatud Kambodžalt saadud asjakohase teabega.

(23)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud mitme puudusega rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik ning piisava ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi ning heidutava karistussüsteemi puudumisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste ja rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(24)

Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega Kambodža kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(25)

Kambodžas kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Kambodža üldine arengutase ei piira Kambodža kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(26)

Kambodža poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91 ja 94 täitmiseks. Tuletatakse meelde, et ei ole tähtis, kas Kambodža on ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud, sest kõnealuse konventsiooni sätted avamerel navigeerimise kohta (ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklid 86–115) on tunnustatud rahvusvahelise tavaõigusena. Pealegi on kõnealustes sätetes kodifitseeritud rahvusvahelise tavaõiguse olemasolevad eeskirjad ning neis on peaaegu sõna-sõnalt üle võetud avamere konventsiooni ning territoriaalmere ja külgvööndi konventsiooni sõnastus – Kambodža on liitunud mõlema nimetatud konventsiooniga ja ta on need ratifitseerinud.

(27)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Kambodža ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Kambodža poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91 ja 94 täitmiseks.

(28)

Seega ei ole Kambodža lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

(29)

Komisjon teatas ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Guinea Vabariigile („Guinea”) 15. novembri 2012. aasta otsusega, et ta peab võimalikuks Guinea kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Guinead üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Guinea esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta juulini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Guineale kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Guinealt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Guinead hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Guinea ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Guinea esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

(30)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Guinea ülesandeid ja hindas, kuidas Guinea täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Guinea poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi, ette pandud tegevuskava, mida on täiendatud Guinealt saadud asjakohase teabega.

(31)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud veel tegemata reformidega, et tagada riigi kalalaevastiku piisav ja tõhus järelevalve, riigi kalandusalaste õigus- ja haldusnormide tulemuslik rakendamine, eeskirjade täitmise tagamine avastatud ETR-kalapüügitegevuse eest vastutusele võtmise ja karistamise kaudu, kontrolli- ja järelevalvemeetodite tõhustamine, heidutav karistussüsteem ning kalanduspoliitika, mis on kooskõlas kontrolli- ja järelevalvega seotud haldussuutlikkusega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(32)

Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega kindlaks Guinea koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(33)

Guineas kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Guinea arengutase võib piirata Guinea kalanduse arengut. Guineas välja selgitatud puudujääkide laadi, liidu ja liikmesriikide antud abi ja olukorra heastamiseks võetud meetmeid arvesse võttes ei põhjenda kõnealuse riigi arengutase siiski Guinea üldist tulemuslikkust lipuriigina või rannikuäärse riigina kalanduse valdkonnas ning tema tegevuse ebapiisavust ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(34)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Guinea ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Guinea poolt rannikuäärse ja lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 61, 62, 94, 117 ja 118 ning ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 täitmiseks.

(35)

Seega ei ole Guinea rannikuäärse ja lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

(36)

Eespool Belize’i, Kambodža ja Guinea kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kõnealused riigid kanda koostööd mittetegevate kolmandate riikide loetellu, mis kehtestatakse kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33.

(37)

Meetmed, mida tuleks võtta Belize’i, Kambodža ja Guinea suhtes, on loetletud ETR-kalapüügi määruse artiklis 38. Impordikeeld hõlmab kõiki artikli 2 lõikes 8 määratletud kalavarusid ja -liike, sest koostööd mittetegeva kolmanda riigina kindlaksmääramise põhjus ei ole see, et puuduvad teatavat varu või liiki mõjutava ETR-kalapüügiga seotud asjakohased meetmed. ETR-kalapüügi määruse artikli 2 lõikes 11 sätestatud määratluse kohaselt tähendab import kalandustoodete toomist liidu territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks liidu territooriumil olevates sadamates.

(38)

Märgitakse, et muu hulgas kahandab ETR-kalapüük kalavarusid, hävitab mereelupaiku, õõnestab mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist, moondab konkurentsi, ohustab toiduga kindlustatust, asetab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ja nõrgendab rannikuasumeid. ETR-kalapüügiga seotud probleemide ulatust arvestades peab liit vajalikuks võtta kiiresti meetmeid Belize’i, Kambodža ja Guinea kui koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes. Eelnevat arvestades peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(39)

Kui Belize, Kambodža või Guinea tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kõnealune kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 34 lõikega 1. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas Belize, Kambodža või Guinea on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine,