24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/9

(1)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Samas võib nõukogu aluslepingu artikli 109 kohaselt määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Määrusega (EÜ) nr 994/98 otsustas nõukogu, et kooskõlas aluslepingu artikliga 109 võiks vähese tähtsusega abi olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida ühele ettevõtjale antakse teatavas ajavahemikus ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ning sellise abi suhtes ei kohaldata teatamiskohustust.

(2)

Komisjon on mitmes otsuses selgitanud aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni määrustes (EÜ) nr 69/2001 (4) ja (EÜ) nr 1998/2006 (5). Võttes arvesse põllumajandussektoris kohaldatavaid erieeskirju ja ohtu, et isegi väikeses mahus abi võib täita aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, jäeti põllumajandussektor ja selle osad kõnealuste määruste reguleerimisalast välja. Komisjon on juba vastu võtnud mitu määrust, milles käsitletakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirju põllumajandussektoris, millest viimane oli määrus (EÜ) nr 1535/2007 (6). Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1535/2007 kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane mõned kõnealuses määruses sätestatud tingimused läbi vaadata ja see asendada.

(3)

Pidades silmas komisjoni kogemusi määruse (EÜ) nr 1535/2007 kohaldamisel, tuleks ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava abi maksimumsummat suurendada 15 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1 protsendini aastasest toodangust. Kõnealuste uute ülemmääradega tagatakse siiski, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

(4)

Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (7). Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana (8). Õiguskindluse huvides ning selleks, et vähendada halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestada täielik loetelu selgetest kriteeriumidest, mis võimaldavad teha kindlaks, millal kahte või enamat sama liikmesriigi ettevõtet käsitatakse ühe ettevõtjana. Komisjon on valinud kindlate kriteeriumide hulgast, mille alusel määratletakse „seotud ettevõtted” väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlust käsitlevas komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (9) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (10) I lisas, need, mis on käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased. Kriteeriumid on ametiasutustele juba tuttavad ning neid tuleks käesoleva määruse reguleerimisala arvestades kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama, et seotud ettevõtete rühma käsitatakse vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamisel ühe ettevõtjana, kuid ettevõtteid, millel ei ole üksteisega muud seost kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või asutustega, käsitatakse eraldiseisvate ettevõtjatena. Nii võetakse arvesse selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või asutused ja mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega. Samamoodi tuleks kõnealuste kriteeriumidega tagada, et juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma üksikliikmeid ei peetaks seotuteks juba ainuüksi sel põhjusel, et siseriikliku õigusega on ette nähtud üksikliikmetele sellised õigused ja kohustused, mis on võrreldavad nende üksikpõllumajandustootjate õiguste ja kohustustega, kellel on põllumajandusliku majapidamise juhi staatus, eelkõige mis puudutab nende majanduslikku, sotsiaalset ja maksustaatust ning kui nad on aidanud kaasa asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisele.

(5)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, on põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine viidud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (11) reguleerimisalasse.

(6)

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud mitte võtma mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid (12). Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete hinna või koguse alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(7)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisel arvessevõetav kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha asjaomase eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(9)

Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka muudes sektorites või tegevusvaldkondades, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, kohaldatakse kõnealuse määruse sätteid sellistele muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, nagu tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

(10)

Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, kohaldatakse viimati nimetud sektorile antava abi suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007 (13) sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, nagu näiteks tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse erieeskirjades või komisjoni otsustes sätestatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad.

(12)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud põhjustel, näiteks seetõttu, et meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele, või kuna meede ei hõlma riigi vahendite ülekandmist. Eriti ei kujuta komisjoni poolt keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, endast riigiabi ning seda ei tohiks arvesse võtta selle kindlaksmääramisel, kas jäädakse asjaomase üldise või riikliku ülemmäära piiresse.

(13)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma, et oleks vaja teha riskihinnang (edaspidi „läbipaistev abi”). Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste, ülempiiriga maksusoodustuste või muude ülempiiriga vahendite suhtes, millega tagatakse asjaomase ülemmäära piiresse jäämine. Ülempiiri sätestamine tähendab, et seni, kuni täpne abisumma ei ole (veel) teada, peab liikmesriik eeldama, et summa võrdub ülempiiriga, tagamaks, et eri abimeetmed kokku ei ületaks käesolevas määruses sätestatud ülemmäära, ja selleks, et kohaldada kumuleerimiseeskirju.

(14)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või abi makstakse mitmes osas, tuleb brutotoetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumääradena viitemäärasid, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (14).

(15)

Laenudena, sealhulgas laenude kujul riskifinantseerimismeetmetena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha selged eeskirjad, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50 % laenust ja mis ei ületa 75 000 eurot viieks aastaks või 37 500 kümneks aastaks, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(16)

Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena vastavalt riskikapitali toetusmeetmete suunistele, (15) tohib pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames ei anta kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(17)

Tagatistena, sealhulgas tagatiste kujul riskifinantseerimismeetmetena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud vastavat tüüpi ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises (16). Selliste lühiajaliste tagatiste käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust, tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust. Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Selliseid tagatisi, mis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, millega tagatud summa ei ületa 112 500 eurot ja mille kestus ei ületa viit aastat, saab käsitada tagatisena, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Sama kehtib juhul, kui tagatis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, tagatud summa ei ületa 56 250 eurot ja tagatise kestus ei ületa kümmet aastat. Lisaks saavad liikmesriigid kasutada tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodit, millest on teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, tingimusel et heaks kiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(18)

Kui vähese tähtsusega abi kava kohaldatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada, et kõnealused vahendajad ei saa riigiabi. Selleks tuleks näiteks nõuda riigitagatist saavatelt finantsvahendajatelt, et nad maksaksid turutingimustele vastavat preemiat või annaksid eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, või pidada kinni vähese tähtsusega abi ülemmäärast ning muudest käesoleva määruse tingimustest ka vahendajate tasandil.

(19)

Liikmesriigi esitatud teatise alusel võib komisjon uurida, kas mõne muu meetme kui toetuse, laenu, tagatise, kapitalisüsti või omakapitali/kvaasiomakapitali investeeringu kujul võetava riskifinantseerimismeetme brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, ning kas abimeetme suhtes võib seega kohaldada käesolevat määrust.

(20)

Komisjonil on kohustus tagada riigiabi eeskirjade järgimine ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõttega peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summa ja tõiga, et abi on vähese tähtsusega ning viitama selgelt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel peaks olema antud abi järelevalvekohustus, et tagada ülemmääradest ja piirmääradest kinnipidamine. Järelevalvekohustuse täitmiseks peaks liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel eelarveaastal ja sellele eelnenud kahel eelarveaastal. Teise võimalusena peaks liikmesriikidel olema võimalik luua keskregister, mis sisaldab täielikku teavet antud vähese tähtsusega abi kohta, ning kontrollida sealt, et uus abi jääb ülemmäära piiresse.

(21)

Enne uue vähese tähtsusega abi andmist peaks iga liikmesriik kindlaks tegema, et uue abiga ei ületata selles liikmesriigis vähese tähtsusega abi ülemmäära ega riiklikku ülemmäära ja et käesolevas määruses sätestatud muud tingimused on täidetud.

(22)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi põhimõtted läbi vaadata, tuleks piirata käesoleva määruse kohaldamisaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, tuleks liikmesriikidele anda kuus kuud kohanemisaega seoses käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abiga,

a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

a)

ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)

ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)

ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)

ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

a)

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja

b)

laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 75 000 eurot viieks aastaks või 37 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

a)

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja

b)

tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa ei ületa kas 112 500 eurot ja tagatise kestus viit aastat, või 56 250 eurot ja tagatise kestus 10 aastat. Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

d)

enne kohaldamist