millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, millega määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris ning kasutada ära nende sektorite omavahelist võimalikku koostoimet. Määrusega kehtestatakse samuti aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldatavate vahendite jaotus.

1) „ühishuviprojekt”– projekt, mis on määratletud määruses (EL) nr 1315/2013, määruses (EL) nr 347/2013 või telekommunikatsioonitaristu valdkonna üleeuroopaliste võrkude suuniseid käsitlevas määruses;

2) „piiriülene lõik”– transpordivaldkonnas lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel;

3) „naaberriik”– riik, mis kuulub Euroopa naabruspoliitika, sealhulgas strateegilise partnerluse või laienemispoliitika kohaldamisalasse, Euroopa Majanduspiirkonda või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni;

4) „kolmas riik”– mis tahes naaberriik ja mis tahes muu riik, kellega liit võib teha koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks;

5) „tööd”– koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

6) „uuringud”– projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine;

7) „programmi rakendamist toetavad meetmed”– Euroopa ühendamise rahastu (rahastu) tasandil kõik kaasnevad meetmed, mis on vajalikud selle programmi ja sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, eelkõige tehnilise abi osutamine, sh rahastamisvahendite kasutamiseks antav tehniline abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-, huvitatud pooltega konsulteerimise, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on otseselt vajalik rahastu juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Programmi rakendamist toetavad meetmed on eelkõige uuringud, kohtumised, taristu kaardistamine, teabevahetus, teabe levitamine, kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine, rahastut käsitlevaks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite ja -võrkudega seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud komisjoni kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks. Programmi rakendamist toetavad meetmed hõlmavad samuti tegevust, mis on vajalik ühishuviprojektide ettevalmistamise hõlbustamiseks eeskätt Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, eesmärgiga saada rahastamist käesoleva määruse alusel või finantsturult. Programmi rakendamist toetavad meetmed hõlmavad samuti, seal kus asjakohane, kulusid, mida kannab rakendusamet, kellele komisjon on teinud ülesandeks rahastu teatavate osade rakendamise;

8) „meede”– mis tahes rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks;

9) „abikõlblikud kulud”– abikõlblikud kulud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 tähenduses;

10) „abisaaja”– liikmesriik, rahvusvaheline organisatsioon, avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kes on välja valitud saama liidu rahalist abi käesoleva määruse alusel ning vastavalt artiklis 17 osutatud asjakohases tööprogrammis täpsustatud korrale;

11) „rakendusasutus”– avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui abisaaja on määranud asjaomast meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike riigihankeeeskirjadega;

12) „üldine võrk”– määruse (EL) nr 1315/2013 II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

13) „põhivõrk”– määruse (EL) nr 1315/2013 III peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

14) „põhivõrgukoridorid”– põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse I lisa I osas esitatud loetelule;

15) „kitsaskoht”– transpordisektoris füüsiline, tehniline või toimimistõke, mille tõttu süsteem katkeb, mõjutades seejuures pikamaa- või piiriülese liiklusvoo jätkuvust, ning mida on võimalik ületada uue taristu loomise või olemasoleva taristu põhjaliku ajakohastamisega, nii et olukord paraneb selle tulemusena tunduvalt ja kitsaskohaga seotud piirangud kõrvaldatakse;

16) „prioriteet”– määruses (EL) nr 347/2013 kindlaks määratud esmatähtsad elektrikoridorid, esmatähtsad gaasikoridorid või esmatähtsad teemavaldkonnad;

17) „telemaatilised seadmed”– määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud seadmed;

19) „sektorite omavaheline koostoime”– selliste sarnaste või üksteist täiendavate meetmete olemasolu vähemalt kahes sektoris transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite hulgast, mis võivad võimaldada kulude või tulemuste optimeerimist tänu rahaliste, tehniliste või inimressursside ühisele kasutamisele;

20) „isoleeritud võrk”– liikmesriigi raudteevõrk või selle osa, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1315/2013.

Euroopa ühendamise rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa ühendamise rahastust selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Transpordivaldkonnas käsitatakse esmatähtsana puuduvaid ühendusi. Euroopa ühendamise rahastu toetab ka Euroopa tasandil lisaväärtust ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul asjakohast rahastamist. Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite osas on seatud järgmised üldeesmärgid:

1. Ilma et see piiraks artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide järgimist, toetatakse Euroopa ühendamise rahastust järgmiste käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud sektorispetsiifiliste eesmärkide saavutamist.

2. Transpordisektoris toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 7 lõikes 2 määratletud ühishuviprojekte, millega täidetakse alljärgnevalt sätestatud ning nimetatud määruse artiklis 4 täiendavalt täpsustatud eesmärke:

Käesolevas lõikes osutatud näitajaid ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kellel ei ole vastavalt kas raudteevõrku või siseveeteede võrku.

Kõnealuseid näitajaid ei käsitata valiku- või abikõlblikkuse kriteeriumidena meetmetele Euroopa ühendamise rahastu toetuse andmisel.

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest igale konkreetsele transpordisektorispetsiifilisele eesmärgile eraldatavat osakaalu kajastavad soovituslikud protsendimäärad on sätestatud käesoleva määruse I lisa VI osas. Komisjon ei kaldu nendest soovituslikest protsendimääradest kõrvale rohkem kui viis protsendipunkti.

3. Energiasektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust ühishuviprojekte, millega täidetakse ühte või mitut järgmist eesmärki:

Käesolevas lõikes osutatud näitajaid, mida on kasutatud eesmärkide saavutamise järelhindamisel, ei käsitata valiku- või abikõlblikkuse kriteeriumidena meetmetele Euroopa ühendamise rahastu toetuse andmisel.

Tingimused, mille täitmisel on ühishuviprojektid kõlblikud liidu rahalise abi saamiseks, on sätestatud määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14, samas kui ühishuviprojektide valiku kriteeriumid on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 4.

4. Telekommunikatsioonisektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust meetmeid, mis taotlevad telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määruses kindlaks määratud eesmärke.

1. Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 33 242 259 000 (20) eurot (jooksevhindades). See summa jaotatakse järgnevalt:

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (21) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

2. Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett hõlmab kulusid, mis on seotud järgnevaga:

3. Pärast artikli 27 lõikes 1 osutatud vahehindamist võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku piires.

1. Euroopa ühendamise rahastu rakendamiseks kasutatakse üht või mitut rahalise abi vormi, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige toetusi, hankeid ja rahastamisvahendeid.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtestatakse artiklis 17 osutatud tööprogrammid rahalise abi vormis, eelkõige toetustena, hangetena ja rahastamisvahenditena.

3. Komisjon võib osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest usaldada kulude ja tulude analüüsi alusel määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis a ja artiklis 62 osutatud asutustele, eeskätt rakendusametile, eesmärgiga kohandada seda Euroopa ühendamise rahastu optimaalse juhtimise ja tõhususe nõuetele transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Lisaks võib komisjon usaldada osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud asutustele.

1. Liidult toetustena, hanke vormis ja rahastamisvahendite kaudu saadavat rahalist abi võivad saada üksnes need meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 347/2013 ning telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määrusega, samuti programmi rakendamist toetavad meetmed.

2. Transpordisektoris võib liit anda käesoleva määruse alusel rahalist abi hangete vormis ja rahastamisvahendite kaudu üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 kohaseid ühishuviprojekte, ja programmi rakendamist toetavatele meetmetele. Toetustena võib liit anda rahalist abi käesoleva määruse alusel üksnes järgmistele meetmetele:

Transpordivaldkonnas võivad piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavad meetmed saada liidu rahalist abi üksnes juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks.

3. Energiasektoris võib liit käesoleva määruse alusel anda rahastamisvahendite, hangete ja toetuste vormis rahalist abi kõigile meetmetele, millega rakendatakse neid ühishuviprojekte, mis seonduvad käesoleva määruse I lisa II osas osutatud prioriteetsete koridoride ja valdkondadega ning mis vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14 sätestatud tingimustele, ning samuti programmi rakendamist toetavatele meetmetele.

Selleks et võimaldada liidu eelarve tõhusaimat kasutust liidu rahalise abi kordistava mõju suurendamiseks, annab komisjon rahalist abi ennekõike rahastamisvahendite kaudu, kui see on asjakohane ja eeldusel et turg need kasutusele võtab, pidades samas kinni rahastamisvahendite kasutamise ülemmäärast vastavalt artikli 14 lõike 2 ja artikli 21 lõike 4 sätetele.

4. Telekommunikatsioonisektoris võivad kõik meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, ja programmi rakendamist toetavad meetmed, mis on loetletud telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määruses ja mis vastavad nimetatud määrusega kooskõlas kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, saada käesoleva määruse alusel liidu rahalist abi järgnevalt:

5. Sektorite omavahelist koostoimet loovad meetmed, mis toetavad vähemalt kahe artikli 2 esimese lõigu punktis 1 nimetatud määruse kohaselt abikõlblikke ühishuviprojekte, võivad saada käesoleva määruse alusel rahalist abi artikli 17 lõikes 7 osutatud mitut sektorit hõlmavatele projektikonkurssidele üksnes juhul, kui sellise meetme komponente ja kulusid on võimalik selgelt eristada sektorite kaupa käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses.

1. Käesoleva määruse alusel võib anda toetusi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud mis tahes vormis.

Käesoleva määruse artiklis 17 osutatud tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetmete rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamist, võivad esimese mitmeaastase tööprogrammi ja iga-aastaste tööprogrammidega hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014.

3. Abikõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, välja arvatud juhul, kui ühishuviprojekt hõlmab ühe või enama kolmanda riigi territooriumi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks.

4. Seadmete ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus abikõlblikud.

5. Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja asjakohase liidu õiguse järgimist käsitlevate uuringute kulud.

6. Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud transpordisektoris Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud rahaliste vahenditega kaetavad kulud vastavalt määrusele, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

7. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 126 lõike 3 punktiga c hõlmavad abikõlblikud kulud käibemaksu.

Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summa puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, on käibemaksu käsitlevad abikõlblikkuse eeskirjad need, mida kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi suhtes, nagu osutatud määruses, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta:

8. Abisaajate kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis rakendusasutuste kulude suhtes.

1. Taotlusi esitavad üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel ka rahvusvahelised organisatsioonid, ühisettevõtted või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikud või eraettevõtjad või asutused.

2. Taotlusi võivad esitada üksused, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt ei ole juriidilised isikud, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne.

4. Kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada aitavates meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja nende osalemine on nõuetekohaselt põhjendatud.

Neid ei või rahastada käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.

5. Artiklis 17 osutatud mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides võivad lisaks sisalduda konkreetsed taotluste esitamise eeskirjad.

1. Välja arvatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 osutatud juhtudel, tehakse taotluste hulgast valik projektikonkursside alusel, mis tuginevad käesoleva määruse artiklis 17 osutatud tööprogrammidel.

3. Energiasektoris ei ületa liidu rahaline abi 50 % uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest. Rahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

Põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud määradega võrreldes meetmete puhul, mis tekitavad koostoimet vähemalt kahe Euroopa ühendamise rahastuga hõlmatud sektori vahel. Suurendada ei tohi artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, liidu eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

Konkreetsed projektikonkursid Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud toetussummade saamiseks transpordisektoris

1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summaga, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes nendes liikmesriikides, kes vastavad kõnealusest fondist abi saamise tingimustele, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid või käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektide ja horisontaalsete prioriteetide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2016 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, käesoleva määruse kohaselt transporditaristuprojektide rahastamiseks kättesaadavaks Euroopa ühendamise rahastusse ümberpaigutatud vahendid, mis ei olnud ette nähtud transporditaristuprojektile.

3. Selleks et toetada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike, kellel võib olla raskusi piisavalt küpsete ja/või kvaliteetsete ning liidu jaoks piisava lisaväärtusega projektide väljatöötamisel, tuleb erilist tähelepanu pöörata programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on suurendada haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust seoses käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektide väljatöötamise ja rakendamisega. Komisjon võib korraldada lisaprojektikonkursse, et tagada ümberpaigutatud vahendite võimalikult suur vastuvõtuvõime kõigis Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides.

4. Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 võib käesoleva määruse alusel rahastamisvahenditele eelarvevahendite eraldamiseks kasutada alles alates 1. jaanuarist 2017. Alates sellest kuupäevast võib Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 eurot kasutada eelarvevahendite eraldamiseks projektidele, mille kohta on volitatud üksused juba võtnud lepingulised kohustused.

5. Olenemata artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summaga, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes nendes liikmesriikides, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, kohaldatakse määruses (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) osutatud Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste toetuste suhtes:

Toetuse andmise tühistamine, peatamine ja lõpetamine ning toetussumma vähendamine

1. Komisjon tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise uuringutele, mida ei ole alustatud ühe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud alguskuupäeva või kahe aasta jooksul kõigi muude käesoleva määruse alusel rahalise abi saamiseks kõlblike meetmete puhul.

2. Komisjon võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise, vähendada abisummat või selle sisse nõuda kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud tingimustega või pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.

3. Komisjon võib nõuda antud rahalise abi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist abi saava meetme rakendamist lõpule viidud.

4. Enne käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon koostöös artikli 6 lõikes 3 märgitud asjaomaste asutustega põhjalikult käsitletavat juhtumit ja konsulteerib asjaomaste abisaajatega, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud mõistliku aja jooksul. Pärast vahehindamist teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist otsustest, mis tehakse artiklis 17 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel.

1. Avalike hankemenetlustega, mida korraldab Euroopa Komisjon või mõni artikli 6 lõikes 3 osutatud asutus oma nimel või koos liikmesriikidega, võib:

2. Lõiget 1 võib kohaldada ka toetusesaajate korraldatud hankemenetluste suhtes, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ja see on meetmete rakendamiseks vajalik.

1. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise kohaselt kehtestatud rahastamisvahendeid võib kasutada selleks, et lihtsustada rahastamisele juurdepääsu nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja telekommunikatsioonitaristu üleeuroopaliste võrkude suuniste määruses kindlaksmääratud ühishuviprojekte ning saavutada kõnealuste projektide eesmärke. Rahastamisvahendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel. Iga rahastamisvahendi peamised tingimused ja kord on esitatud käesoleva määruse I lisa III osas.

2. Kokku ei või liidu üldeelarvest rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketist.

3. Kõik määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel kehtestatud rahastamisvahendid ja otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel kehtestatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendid võib vajaduse korral ja eelneva hindamise alusel liita käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahenditega.

Projektivõlakirjade liitmine toimub vahearuande alusel, mis teostatakse 2013. aasta teisel poolaastal vastavalt määrusele (EÜ) nr 680/2007 ja otsusele 1639/2006/EÜ. Projektivõlakirjade algatus käivitatakse aastatel 2014–2015 järk-järgult ülemmääraga 230 miljonit eurot. Kõnealuse algatuse täielik rakendamine sõltub 2015. aastal läbiviidavast sõltumatust täielikust hindamisest, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 680/2007 ja otsuses 1639/2006/EÜ. Seda hindamist silmas pidades ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist õigusaktide asjakohaseks muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui piisavad alternatiivsed pikaajaliste laenuvahenditega rahastamise viisid muutuvad kättesaadavaks.

1. Rahastamisvahendite abil toetatavad meetmed valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Meetmed peavad:

2. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad lisaks rahastamisvahendite kaudu saadavale toetusele anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu.

3. Rahastamisvahendite eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Rahastamisvahenditega võidakse toota vastuvõetavat kasumit, et täita teiste partnerite või investorite eesmärke, püüdes samal ajal säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtust.

4. Käesoleva määruse kohased rahastamisvahendeid võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate toetustega.

5. Komisjon võib artiklis 17 osutatud tööprogrammides kehtestada täiendavaid tingimusi vastavalt transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite erivajadustele.

Kolmandates riikides võetavaid meetmeid võib rahastamisvahendite kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.

1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori mitme- ja iga-aastased tööprogrammid. Komisjon võib vastu võtta ka rohkem kui üht sektorit hõlmavaid mitme- ja iga-aastaseid tööprogramme. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon vaatab mitmeaastased tööprogrammid läbi vähemalt perioodi keskel, muutes vajaduse korral mitmeaastast tööprogrammi rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon võtab vastu transpordisektori mitmeaastased tööprogrammid I lisa I osas loetletud ühishuviprojektide kohta.

Rahastamispakett moodustab 80–85 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.

Lisa I osas loetletud projektid ei ole liikmesriikidele siduvad programmitööd käsitlevate otsuste tegemisel. Otsus rakendada kõnealuseid projekte kuulub liikmesriikide pädevusse ning sõltub valitsemissektori rahaliste ressursside suurusest ja projektide sotsiaalmajanduslikust elujõulisusest vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 7.

4. Komisjon võtab vastu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori iga-aastased tööprogrammid selliste ühishuviprojektide kohta, mida mitmeaastased tööprogrammid ei hõlma.

5. Mitmeaastaste tööprogrammide ja sektoripõhiste iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega kehtestab komisjon valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt käesoleva määruse artiklites 3 ja 4, määruses (EL) nr 1315/2013, määruses (EL) nr 347/2013 või telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määruses sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele. Komisjon võtab lepingu sõlmimise kriteeriumite kehtestamisel arvesse käesoleva määruse I lisa V osas sätestatud üldiseid suuniseid.

6. Energiasektoris käsitletakse esimeses kahes iga-aastases tööprogrammis prioriteetsetena ühishuviprojekte ja seotud meetmeid, mille eesmärk on teha lõpp energiaisolatsioonile, kõrvaldada kitsaskohad ning kujundada välja liidu energia siseturg.

7. Tööprogrammid kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused, arukad ja säästvad transpordisüsteemid, ühised trasside rajamise õigused või taristute liitmine. Komisjon võtab artikli 7 lõike 5 kohaselt abikõlblike meetmete osas vastu vähemalt ühe mitut sektorit hõlmava projektikonkursi, kus igale sektorile eraldatav summa on vastavuses iga sektori osakaaluga Euroopa ühendamise rahastu raames rahastamiseks valitud meetmete abikõlblikes kuludes.

1. Pärast iga artiklis 17 osutatud mitmeaastastel või iga-aastastel tööprogrammidel põhinevat projektikonkurssi otsustab komisjon valitud projektidele või nende osadele antava rahalise abi summa, tegutsedes artiklis 25 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon täpsustab nende rakendamise tingimused ja meetodid.

2. Komisjon teatab abisaajatele ja asjaomastele liikmesriikidele igast antavast rahalisest abist.

Komisjon võib jaotada eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks. Sel juhul võtab komisjon osamakse tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid.

Komisjon edastab toetusesaajatele, asjaomastele liikmesriikidele ja rahastamisvahendite kohaldamise korral asjaomastele finantseerimisasutustele iga-aastaseid osamakseid hõlmava esialgse kava.

Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse edasi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

1. ELi toimimise lepingu artikli 172 teises lõigus sätestatud asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) nõusolekul on komisjonil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa I osa muutmiseks, et võtta arvesse üleeuroopaliste võrkude rahastamisprioriteetide muutumist ja muutusi, mis seonduvad määruses (EL) nr 1315/2013 kindlaks määratud ühishuviprojektidega. Käesoleva määruse lisa I osa muutmisel tagab komisjon, et:

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud peamisi tingimusi ja korda, millega reguleeritakse liidu toetust igale käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi raamistikus kehtestatud rahastamisvahendile, vastavalt vahearuande ning määrusega (EL) nr 670/2012 ja määrusega (EÜ) nr 680/2007 loodud Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katsejärgu täiemahulise sõltumatu hindamise tulemustele ning selleks, et võtta arvesse muutuvaid turutingimusi, eesmärgiga optimeerida käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide väljatöötamine ja rakendamine.

Kui komisjon muudab käesoleva määruse I lisa III osa esimeses lõigus sätestatud juhtudel, tagab ta igal hetkel, et:

3. Transpordisektoris on komisjonil artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 4 lõikes 2 osutatud sektorispetsiifiliste eesmärkide piires õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse rahastamisprioriteedid, mida artiklis 17 osutatud tööprogrammides artikli 7 lõike 2 kohaselt abikõlblike meetmete osas Euroopa ühendamise rahastu raames arvesse võetakse. Komisjon võtab delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 22. detsembrini 2014.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et suurendada artikli 14 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kuni 20 %ni, kui täidetud on järgmised tingimused:

5. Kui osutub vajalikuks kalduda konkreetse transpordieesmärgi jaoks ette nähtud eraldisest kõrvale rohkem kui viis protsendipunkti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa III osas sätestatud protsendimäärasid.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa III osas sätestatud üldiste suuniste loetelu, mida võetakse arvesse rahalise abi andmise kriteeriumide kehtestamisel, et kajastada käesoleva määruse vahehindamist või selle rakendamise põhjal tehtud järeldusi. Seda tehakse kooskõlas vastavate sektoripõhiste suunistega.

Abisaajad ja liikmesriigid teevad oma vastutusvaldkonnas kõik endast oleneva, et rakendada käesoleva määruse alusel liidult rahalist abi saavaid ühishuviprojekte, ilma et see piiraks abisaajatele toetuse saamise tingimustest tulenevate kohustuste täitmist.

Liikmesriigid teostavad meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad, et projektide või nende osadega seotud kulud on väljamakstud ja väljamaksmine on toimunud asjakohaste eeskirjade kohaselt. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal aastal ja asjakohasel juhul interaktiivse geograafilise ja tehnilise infosüsteemi kaudu ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetussummadest. Selle põhjal avalikustab komisjon teabe Euroopa ühendamise rahastu konkreetsete projektide kohta ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas.

Käesoleva määruse alusel rahastatakse üksnes meetmeid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja asjakohase valdkonna poliitikaga.

1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide kui ka kohapealsete kontrollide alusel kõikide toetusesaajate, rakendusasutuste, töövõtjate ja alltöövõtjate tegevust, kes on käesoleva määruse alusel saanud liidult rahalist abi.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada juurdlust, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 (23) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 883/2013 (24) sätestatud sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastatud lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, sätteid millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt volitused viia oma pädevuse piires läbi sellist auditeerimist ja juurdlust.

1. Komisjoni abistab Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Komitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada nendevaheline kooskõla ning transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahelise koostoime väljaselgitamine, ellurakendamine ja hindamine. Eelkõige püüab komitee koordineerida tööprogramme, et võimaldada mitut sektorit hõlmavaid projektikonkursse.

1. Komisjonile antakse õigus suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 vältavaks ajavahemikuks.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Hiljemalt 31. detsembril 2017 koostab komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste abisaajatega hindamisaruande, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, meetmete sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning nende panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisesse, sealhulgas nende mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Hindamisaruandes hinnatakse mastaabisäästu, mida komisjon on saavutanud Euroopa ühendamise rahastu haldamisel rahaliselt, tehniliselt ja inimressursside osas, ning vajaduse korral lähtudes projektide koguarvust, mis viidi ellu sektorite omavahelist koostoimet ära kasutades. Hindamise raames uuritakse ka rahastamisvahendite tõhusamaks muutmise võimalusi. Hindamisaruandes võetakse arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

2. Euroopa ühendamise rahastu puhul võetakse arvesse 2015. aastal läbiviidavat Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse sõltumatut täiemahulist hindamist. Kõnealuse hindamise alusel hindavad komisjon ja liikmesriigid Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ja selle tulemuslikkust prioriteetsetesse projektidesse investeeringumahtude suurendamisel ning liidu rahaliste vahendite kasutamise tõhususe parandamisel.

3. Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega järelhindamise. Järelhindamise käigus uuritakse Euroopa ühendamise rahastu tulemuslikkust ja tõhusust, selle mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, rahastu osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel ning kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse ulatust ja sellekohaseid tulemusi.

4. Hindamisel võetakse arvesse saavutatud edu, mis on mõõdetud artiklites 3 ja 4 osutatud tulemusnäitajate alusel.

5. Komisjon esitab kõnealuseid hindamisi käsitlevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

6. Komisjon ja liikmesriigid, keda abistavad muud võimalikud abisaajad, võivad hinnata projektide elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, et teha kindlaks, kas eesmärgid, sh keskkonnakaitse valdkonnas, on saavutatud.

7. Komisjon võib ühishuviprojektiga seoses asjaomaselt liikmesriigilt nõuda konkreetse hinnangu esitamist käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja nendega seotud projektide kohta või vajaduse korral nõuda liikmesriigilt nimetatud projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

1. Abisaajad ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antud abi avalikustatakse piisaval määral ja rakendatakse piisavat läbipaistvust, et teavitada üldsust liidu rollist projektide elluviimisel.

2. Komisjon rakendab Euroopa ühendamise rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 alusel teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest tuleb rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud artiklis 3 osutatud üldeesmärkidega.

Määruse (EL) nr 913/2010 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga. Sellest tulenevalt kohaldatakse muudetud raudteeveokoridoride suhtes jätkuvalt määruse (EL) nr 913/2010 sätteid.

Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni projektide lõpuleviimiseni, samuti ei mõju see rahalist abi, mida komisjon annab määruste (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.

Piiramata käesoleva määruse artikli 30 kohaldamist tunnistatakse määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(3) Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrini 2013 määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembrini 2013 määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(10) http://ec.europa.eu/transport/infrastructure/ten-t-policy/review/doc/expert-groups/expert_group_5_final_report.pdf

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembrini 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

(17) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 67/2010, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (ELT L 27, 30.1.2010, lk 20).

(20) Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 2011. aasta püsivhindades 29 300 000 000, jagatuna järgmiselt: 23 174 000 000 eurot, sealhulgas 10 000 000 000 eurot Ühtekuuluvusfondist abi saavatele riikidele (transport), 5 126 000 000 eurot (energia), 1 000 000 000 eurot (telekommunikatsioon).

(21) Nõukogu 2. detsembrini 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsus nr 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(24) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

I LISA

I OSA

TRANSPORDISEKTORI PÕHIVÕRKU KÄSITLEVATE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PROJEKTIDE LOETELU

1. Horisontaalprioriteedid

Innovaatiline juhtimine ja teenused	Ühtne Euroopa taevas – SESARi süsteem
Innovaatiline juhtimine ja teenused	Maanteede, raudteede, sisevete ja laevade telemaatiliste seadmete süsteemid (ITS, ERTMS RIS ja VTMIS)
Innovaatiline juhtimine ja teenused	Meresadamate põhivõrk, meremagistraalid ja lennujaamad, ohutu ja turvaline taristu
Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon	Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 33 punktide a–d kohaselt

2. Põhivõrgukoridorid

Läänemeri - Aadria meri

HENDAMINE:

Gdynia – Gdańsk – Katowice/Sławków

Gdańsk – Varssavi – Katowice

Katowice – Ostrava – Brno – Viin

Szczecin/Świnoujście – Poznań – Wrocław – Ostrava

Katowice – Žilina – Bratislava – Viin

Viin – Graz – Villach – Udine – Trieste

Udine – Veneetsia – Padova – Bologna – Ravenna

Graz – Maribor – Ljubljana – Koper/Trieste

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Gdynia - Katowice	Raudtee	Tööde teostamine
Gdynia, Gdańsk	Sadamad	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine
Varssavi – Katowice	Raudtee	Tööde teostamine
Wroclaw – Poznań – Szczecin/Świnoujście	Raudtee	Tööde teostamine
Świnoujście, Szczecin	Sadam	Sadamatevahelised ühendused
Bielsko Biala – Žilina	Maantee	Tööde teostamine
Katowice – Ostrava – Brno – Viin & Katowice – Žilina – Bratislava – Viin	Raudtee	Tööde teostamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Austria, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel, liinil Brno-Přerov; mitmeliigilise transpordi platvormide ning lennuväljade/raudtee vaheliste ühenduste (edasi)arendamine
Viin – Graz – Klagenfurt – Udine – Veneetsia – Ravenna	Raudtee	Uute liinide osaline rajamine (Semmering Base tunnel ja Koralmi raudteeliin), raudtee uuendamine; käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine; olemasoleva kahe rööpmepaariga liini uuendamine Udine - Cervignano ja Trieste vahel
Graz - Maribor - Pragersko	Raudtee	Uuringud ja tööd teise rööpmepaari rajamiseks
Trieste, Veneetsia, Ravenna, Koper	Sadamad	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Põhjameri – Läänemeri

ÜHENDAMINE:

Helsingi – Tallinn – Riia

Ventspils – Riia

Riia – Kaunas

Klaipėda – Kaunas – Vilnius

Kaunas – Varssavi

Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hamburg

Berliin – Magdeburg – Braunschweig – Hannover

Hannover – Bremen – Bremerhaven/Wilhelmshaven

Hannover – Osnabrück – Hengelo – Almelo – Deventer – Utrecht

Utrecht – Amsterdam

Utrecht – Rotterdam – Antwerpen

Hannover – Köln – Antwerpen

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Helsingi - Tallinn	Sadamad, meremagistraalid	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid
Tallinn - Riia – Kaunas – Varssavi	Raudtee	(Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimelise liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; olemasoleva liini uuendamine ja uue rajamine Poola territooriumil; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused, raudtee- ja maanteeterminalid, meremagistraalid
Ventspils – Riia	Raudtee	Uuendamine, sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid
Klaipėda – Kaunas	Raudtee	Uuendamine, sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid
Kaunas – Vilnius	Raudtee	Uuendamine, ühendused lennuväljade vahel, raudteeterminalid
Via Baltica koridor	Maantee	Piiriüleste lõikudega seotud tööd (EE, LV, LT, PL)
Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Saksamaa piir	Raudtee	Olemasoleval liinil tehtavad tööd, kiirraudteealased uuringud
Poola piir – Berliin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam	Raudtee	Mitme lõigu alased uuringud ja lõikude uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin)
Wilhelmshaven - Bremerhaven - Bremen	Raudtee	Uuringud ja tööd
Berliin - Magdeburg – Hannover, Mittellandkanal, Lääne-Saksamaa kanalid, Rein, Waal, Noordzeekanaal, IJssel, Twentekanaal	Siseveed	Uuringud, sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd ning veeteede ja lüüside uuendamine
Amsterdam lüüsid & Amsterdam - Rijnkanaal	Siseveed	Käimasolevad lüüside uuringud; sadam: ühendused (uuringud ja tööd, sealhulgas Beatrixi lüüsi uuendamine)

Vahemeri

ÜHENDAMINE:

Algeciras – Bobadilla –Madrid – Zaragoza – Tarragona

Sevilla – Bobadilla – Murcia

Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona

Tarragona – Barcelona – Perpignan – Marseille/Lyon – Torino – Novara – Milano – Verona – Padova – Veneetsia – Ravenna/Trieste/Koper - Ljubljana – Budapest

Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Ukraina piir

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Algeciras - Madrid	Raudtee	Uuringud on teostamisel, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal
Sevilla - Antequera - Granada - Almería - Cartagena - Murcia - Alicante - Valencia	Raudtee	Uuringud ja tööd
Madrid-Zaragoza-Barcelona	Raudtee	Olemasolevate liinide uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid)
Valencia - Tarragona - Barcelona	Raudtee	Ehitamine aastatel 2014–2020
Barcelona	Sadam	Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga
Barcelona - Perpignan	Raudtee	Piiriülene lõik, töid teostatakse, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid)
Perpignan - Montpellier	Raudtee	Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier' liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier' – Perpignani liinil 2020. aastal
Lyon	Raudtee	Lyoni kitsaskohtade õgvendamine: uuringud ja tööd
Lyon – Avignon – Marseille	Raudtee	Uuendamine
Lyon - Torino	Raudtee	Piiriülene lõik, tööd baastunnelis; juurdepääsuteedega seotud uuringud ja tööd
Milano - Brescia	Raudtee	Osaline uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin
Brescia - Veneetsia - Trieste	Raudtee	Mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat koostoimes Läänemere – Aadria mere koridoriga kattuvatel lõikudel läbiviidavate uuendustegevustega
Milano – Cremona- Mantova – Porto Levante/Veneetsia – Ravenna/Trieste	Siseveed	Uuringud ja tööd
Cremona, Mantova, Veneetsia, Ravenna, Trieste	Siseveesadamad	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine
Trieste - Divača	Raudtee	Uuringuid ja osalist uuendamist teostatakse; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat
Koper - Divača - Ljubljana – Pragersko	Raudtee	Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin
Rijeka – Zagreb – Budapest	Raudtee	Uuringud ja tööd (sealhulgas uue liini ja teise rööpmepaari ehitamine Rijeka ja Ungari piiri vahele)
Rijeka	Sadam	Taristu ajakohastamine ja arendamine, mitmeliigilise transpordi platvormide ja ühenduste väljaarendamine
Ljubljana – Zagreb	Raudtee	Uuringud ja tööd
Ljubljana sõlm	Raudtee	Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordi platvorm; raudtee ühendamine lennuväljaga
Pragersko - Zalalövö	Raudtee	Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat
Lendava - Letenye	Maantee	Piiriülese lõigu uuendamine
Boba- Székesfehérvár	Raudtee	Uuendamine
Budapest – Miskolc – Ukraina piir	Raudtee	Uuendamine
Vásárosnamény – Ukraina piir	Maantee	Piiriülese lõigu uuendamine

Ida / Vahemere idaosa

ÜHENDAMINE:

Hamburg – Berliin

Rostock – Berliin – Dresden

Bremerhaven/Wilhelmshaven – Magdeburg – Dresden

Dresden – Ústí nad Labem – Melnik/Praha - Kolin

Kolin – Pardubice – Brno – Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Timișoara – Craiova – Calafat – Vidin – Sofia

Sofia – Plovdiv – Burgas

Plovdiv – Türgi piir

Sofia – Thessaloniki – Athína – Piraeus – Lemesos – Nikosia

Athína – Patras/Igoumenitsa

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Dresden - Praha	Raudtee	Kiirraudteega seotud uuringud
Praha	Raudtee	Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga
Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice	Siseveed	Elbe ja Vltava uuringud, sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd ja uuendamine
Děčíni lüüsid	Siseveed	Uuringud
Praha - Brno - Breclav	Raudtee	Uuendamine, sh Brno raudteesõlm ja mitmeliigilise transpordi platvorm
Breclav – Bratislava	Raudtee	Piiriülene lõik, uuendamine
Bratislava – Hegyeshalom	Raudtee	Piiriülene lõik, uuendamine
Mosonmagyaróvár – Slovakkia piir	Maantee	Piiriülese lõigu uuendamine
Tata – Biatorbágy	Raudtee	Uuendamine
Budapest – Arad – Timișoara – Calafat	Raudtee	Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib
Vidin – Sofia – Burgas/Tütgi piir Sofia – Thessaloniki – Athína/Piraeus	Raudtee	Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki – Athína; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine
Vidin – Craiova	Maantee	Piiriülese lõigu uuendamine
Thessaloniki, Igoumenitsa	Sadam	Taristu ajakohastamine ja arendamine, mitmeliigilise transpordi ühendused
Athína/Piraeus/Heraklion – Lemesos	Sadam, meremagistraalid	Sadama läbilaskevõime ja mitmeliigilise transpordi ühendused
Lemesos – Nikosia	Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid	Transpordiliikide vahelise ühenduse, sealhulgas Nikosia lõunapoolse ringtee uuendamine, uuringud ja tööd, liikluskorraldussüsteemid
Nikosia – Larnaca	Mitmeliigilise transpordi platvormid	Mitmeliigilise transpordi ühendused ja telemaatiliste seadmete süsteemid
Patras	Sadam	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine
Athína - Patras	Raudtee	Uuringud ja tööd, sadamatevahelised ühendused

Skandinaavia – Vahemeri

ÜHENDAMINE:

Venemaa piir – HaminaKotka – Helsingi – Turku/Naantali – Stockholm – Malmö

Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg

Malmö – Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover

Bremen – Hannover – Nürnberg

Rostock – Berliin – Leipzig – München

Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze

Livorno/La Spezia - Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta

Napoli – Gioia Tauro – Palermo/Augusta – Valletta

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

HaminaKotka – Helsingi	Sadam, raudtee	Sadamatevahelised ühendused, raudtee uuendamine, jäämurdevõimekus
Helsingi	Raudtee	Lennuvälja ühendamine raudteega
Venemaa piir – Helsingi	Raudtee	Tööd käivad
Helsingi – Turu	Raudtee	Uuendamine
Turu/Naantali – Stockholm	Sadamad, meremagistraalid	Sadamatevahelised ühendused, jäämurdevõimekus
Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk)	Raudtee	Tööd käivad teatavatel lõikudel
Trelleborg - Malmö – Göteborg – Norra piir	Raudtee, sadam, meremagistraalid	Tööd, mitmeliigilise transpordi ühendused ning sadamate ja sisemaa ühendused
Fehmarn	Raudtee	Uuringuid teostatakse, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine algab 2015. aastal
Kopenhaagen – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed	Raudtee	DK juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, DE juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis: ühele rööpmepaarile paigaldatakse elektriseadeldised ja teisele rööpmepaarile seitsme aasta pärast, millega viiakse lõpule püsiühenduse loomine
Rostock	Sadamad, meremagistraalid	Ühendused sadamate ja raudtee vahel; vähesaastavad praamid; jäälõhkumise suutlikkus
Rostock - Berliin - Nürnberg	Raudtee	Uuringud ja uuendamine
Hamburg/Bremen - Hannover	Raudtee	Uuringud käivad
Halle – Leipzig – Nürnberg	Raudtee	Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks
München – Wörgl	Raudtee	Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud
Brenneri baastunnel	Raudtee	Uuringud ja tööd
Fortezza - Verona	Raudtee	Uuringud ja tööd
Napoli - Bari	Raudtee	Uuringud ja tööd
Napoli – Reggio Calabria	Raudtee	Uuendamine
Verona – Bologna	Raudtee	Uuendamist teostatakse
Ancona, Napoli, Bari, La Spezia, Livorno	Sadamad	Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine
Messina - Catania – Augusta/Palermo	Raudtee	Uuendamine (järelejäänud lõigud)
Palermo/Taranto - Valletta/Marsaxlokk	Sadamad, meremagistraalid	Sadamatevahelised ühendused
Valletta - Marsaxlokk	Sadam, lennuväli	Transpordiliikide vahelise ühenduse, sealhulgas Marsaxlokk-Luqa-Valletta ühenduse uuendamine
Bologna – Ancona	Raudtee	Uuendamine

Rein – Alpid

ÜHENDAMINE:

Genova – Milano – Lugano – Basel

Genova –Novara – Brig – Bern – Basel – Karlsruhe – Mannheim – Mainz – Koblenz – Köln

Köln – Düsseldorf – Duisburg – Nijmegen/Arnhem – Utrecht – Amsterdam

Nijmegen – Rotterdam – Vlissingen

Köln – Liège – Brüssel – Gent

Liège – Antwerpen – Gent – Zeebrugge

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Genova	Sadam	Sadamatevahelised ühendused
Genova – Milano/Novara – Šveitsi piir	Raudtee	Uuringud; tööd algavad enne 2020. aastat
Basel – Antwerpen/Rotterdam - Amsterdam	Siseveed	sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd
Karlsruhe - Basel	Raudtee	Tööd käivad
Frankfurt - Mannheim	Raudtee	Uuringud käivad
Liège	Raudtee	Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga
Rotterdam – Zevenaar	Raudtee	Uuringud, uuendamine
Zevenaar - Emmerich - Oberhausen	Raudtee	Tööd käivad
Zeebrugge – Gent – Antwerpen - Saksamaa piir	Raudtee	Uuendamine

Atlandi ookean

ÜHENDAMINE:

Algeciras – Bobadilla – Madrid

Sines / Lissabon – Madrid – Valladolid

Lissabon – Aveiro – Leixões/Porto

Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bergara – Bilbao/Bordeaux – Pariis – Le Havre/Metz – Mannheim/Strasbourg

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Kiirraudteeliin Sines/Lissabon – Madrid	Raudtee, sadamad	Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas
Kiirraudteeliin Porto – Lissabon	Raudtee	Uuringud käivad
Raudteeühendus Aveiro – Salamanca – Medina del Campo	Raudtee	Piiriülene lõik: tööd käivad
Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne	Raudtee	Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks
Bayonne - Bordeaux	Raudtee	Toimub avalik arutelu
Bordeaux - Tours	Raudtee	Tööd käivad
Paris	Raudtee	Kiirraudteeliini lõunapoolne ümbersõit
Baudrecourt - Mannheim	Raudtee	Uuendamine
Baudrecourt - Strasbourg	Raudtee	Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal
Le Havre – Pariis	Siseveed	Uuendamine
Le Havre – Pariis	Raudtee	Uuringud, uuendamine
Le Havre	Sadam, raudtee	Uuringud ja tööd seoses sadama läbilaskevõime, meremagistraalide ja ühendustega

Põhjameri – Vahemeri

ÜHENDAMINE:

Belfast – Baile Átha Cliath/Dublin – Cork

Glasgow/Edinburgh – Liverpool/Manchester – Birmingham

Birmingham – Felixstowe/London /Southampton

London – Lille – Brüssel

Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg

Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille

Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel

Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Dunkerque/Lille – Pariis

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Cork - Dublin - Belfast	Raudtee	Uuringud ja tööd; Dublini ühendus (DART)
Belfast	Sadam, mitmeliigilise transpordi ühendused	Uuendamine
Glasgow - Edinburgh	Raudtee	Uuendamine
Manchester – Liverpool	Raudtee	Uuendamine ja elektriseadeldiste paigaldamine, sealhulgas Northern Hub
Birmingham – Reading – Southampton	Raudtee	Raudtee-kaubaveoliini uuendamine
Baile Átha Cliath/Dublin, Corcaigh/Cork, Southampton	Sadamad, raudtee	Uuringud ja tööd seoses sadama läbilaskevõime, meremagistraalide ja ühendustega
Dunkerque	Sadam	Mitmeliigilise transpordi platvormide ja ühenduste edasiarendamine
Calais - Pariis	Raudtee	Esialgsed uuringud
Brüssel	Raudtee	Uuringud ja tööd (tava- ja kiirraudtee põhja-lõunasuunaline ühendus)
Felixstowe – Midlands	Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid	Raudtee uuendamine, sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid
Maas, sh Maaswerken	Siseveed	Uuendamine
Albertkanaal/ Bocholt-Herentalsi kanal	Siseveed	Uuendamine
Reini – Schelde koridor: Volkeraki lüüs ja Kreekraki lüüs, Krammeri lüüs ja Hansweerti lüüs	Siseveed	Lüüsid: uuringud käivad
Terneuzen	Meri	Lüüsid: uuringud käivad; tööd
Terneuzen - Gent	Siseveed	Uuringud, uuendamine
Zeebrugge	Sadam	Lüüsid: uuringud, ühendused (uuringud ja tööd)
Antwerpen	Meri, sadam, raudtee	Lüüsid: uuringud käivad; sadamatevahelised ühendused (sealhulgas teine raudteeühendus Antwerpeni sadamaga)
Rotterdam - Antwerpen	Raudtee	Raudtee-kaubaveoliini uuendamine
Seine-Nord'i kanal; Seine – Schelde	Siseveed	Uuringud ja tööd; uuendamine, sealhulgas piiriülesed ja mitmeliigilised ühendused
Dunkerque – Lille	Siseveed	Uuringud käivad
Antwerpen, Brüssel, Charleroi	Siseveed	Uuendamine
Valloonia veeteede uuendamine	Siseveed	Uuringud, uuendamine, mitmeliigilise transpordi ühendused
Brüssel - Luxembourg - Strasbourg	Raudtee	Tööd käivad
Antwerpen – Namur - Luksemburgi piir – Prantsusmaa piir	Raudtee	Raudtee-kaubaveoliini uuendamine
Strasbourg - Mulhouse - Basel	Raudtee	Uuendamine
Raudteeühendus Luxembourg – Dijon – Lyon (Reini – Rhône’i kiirraudtee)	Raudtee	Uuringud ja tööd
Lyon	Raudtee	Idapoolne ümbersõit: uuringud ja tööd
Saône’i – Moseli/Reini kanal	Siseveed	Esialgsed uuringud käivad
Rhône	Siseveed	Uuendamine
Marseille-Fosi sadam	Sadam	Ühendused ja mitmeliigilise transpordi terminalid
Lyon – Avignon - Marseille’ sadam – Fos	Raudtee	Uuendamine

Rein – Doonau

ÜHENDAMINE:

Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz

Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz

München/Nürnberg – Praha – Ostrava/Přerov – Žilina – Košice – Ukraina piir

Wels/Linz – Viin – Bratislava – Budapest – Vukovar

Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Brașov/Craiova – București – Constanța – Sulina

EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:

Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier	Raudtee	Appenweieri ühendustega seotud tööd
Karlsruhe - Stuttgart - München	Raudtee	Uuringud ja tööd käivad
Ostrava/Prerov – Žilina – Košice – Ukraina piir	Raudtee	Uuendamine, mitmeliigilise transpordi platvormid
Zlín – Žilina	Maantee	Piiriülene maanteelõik
München – Praha	Raudtee	Uuringud ja tööd
Nürnberg – Praha	Raudtee	Uuringud ja tööd
München - Mühldorf - Freilassing - Salzburg	Raudtee	Uuringud ja tööd käivad
Salzburg - Wels	Raudtee	Uuringud
Nürnberg - Regensburg - Passau - Wels	Raudtee	Uuringud ja tööd
Raudteeühendus Wels – Viin	Raudtee	Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks
Viin – Bratislava / Viin – Budapest / Bratislava – Budapest	Raudtee	Kiirraudteeliini alased uuringud (sealhulgas kolme linna vaheliste ühenduste ühendamine)
Budapest - Arad	Raudtee	Uuringud Budapesti ja Aradi vahelise kiirvõrgustiku kohta
Komárom – Komárno	Siseveed	Uuringud ja tööd seoses piiriülese sillaga
Arad - Brașov - București - Constanța	Raudtee	Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud
Main – Maini-Doonau kanal	Siseveed	Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: mitmeliigilise transpordi ühendused raudteega
Slavonski Brod	Sadam	Uuringud ja tööd
Giurgiu, Galați	Sadam	Mitmeliigilise transpordi platvormide ja sisemaaga olevate ühenduste edasiarendamine: uuringud ja tööd
Doonau (Kehlheim - Constanța/Midia/Sulina)	Siseveed	Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesadamad: mitmeliigilise transpordi ühendused
Sava	Siseveed	Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga (sealhulgas piiriülese sillaga)
București – Dunăre kanal	Siseveed	Uuringud ja tööd
Constanța	Sadam, meremagistraalid	Sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid (sh jäämurdeteenused)
Craiova – București	Raudtee	Uuringud ja tööd

3. Muud põhivõrgu lõigud

Sofiast FYROM piirini	Piiriülene	Raudtee	Uuringud käivad
Sofiast Serbia piirini	Piiriülene	Raudtee	Uuringud käivad
Timișoara – Serbia piir	Piiriülene	Raudtee	Uuringud käivad
Wrocław – Praha	Piiriülene	Raudtee	Uuringud
Nowa Sól – Hradec Králové	Piiriülene	Maantee	Tööd
Brno – AT piir	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Budapest – Zvolen	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Budapest – SRB piir	Piiriülene	Raudtee	Uuringud
Botnia koridor: Lulea – Oulu	Piiriülene	Raudtee	Uuringud ja tööd
Iasi – MD piir	Piiriülene	Raudtee	Uuringud käivad; tööd
Suceava –UK piir	Piiriülene	Raudtee	Uuringud ja tööd
Prioriteetsed projektid otsuse nr 661/2010/EL III lisa kohaselt (Praha – Linz, uus suure läbilaskevõimega raudtee: Kesk-Püreneede ülene ühendus, „Raudne Rein” (Rheidt –Antwerpen))	Piiriülene	Raudtee	Uuringud käivad
Targu Neamt–Ungheni	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Marijampolė –Kybartai (Leedu-Venemaa piir)	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Vilnius–LT/BY piir	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Ioannina – Kakavia (EL/AL piir)	Piiriülene	Maantee	Uuringud
Kleidi – Polikastro – Evzonoi (EL/FYROM piir)	Piiriülene	Maantee	Uuendamine
Serres – Promahonas – EL/BG piir	Piiriülene	Maantee	Tööd käivad
Alexandroupoli – Kipoi, EL/TR piir	Piiriülene	Maantee	Uuringud ja tööd
Dubrovnik – HR/ME piir	Piiriülene	Maantee	Tööd
Kędzierzyn Koźle – Chałupki-granica	Piiriülene	Raudtee	Tööd
A Coruña - Vigo - Palencia Gijón - Palencia	Kitsaskoht	Raudtee, meremagistraal	Käimasolevad tööd (sealhulgas sadamad ja mitmeliigilise transpordi platvormid)
Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin	Kitsaskoht	Raudtee	Uuringud
Rail Egnatia	Kitsaskoht	Raudtee	Uuringud käivad
Sundsvall – Umea – Lulea	Kitsaskoht	Raudtee	Uuringud ja tööd
Zagreb – SR piir	Kitsaskoht	Raudtee	Uuringud ja tööd
A Coruña – Madrid (reisijateveo kiirliin)	Kitsaskoht	Raudtee	Tööd käivad
Stockholm – Gävle – Sundsvall	Muu põhivõrk	Raudtee	Tööd
Mjölby – Hallsberg – Gävle	Muu põhivõrk	Raudtee	Tööd
Botnia – Kiruna – NO piir	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud ja tööd
Milford Haven – Swansea – Cardiff	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine
Raudteeühendus Shannon Foynes - Limerick ristmik	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud
Kiirliin 2 (High Speed 2)	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud ja tööd seoses London - Midlands kiirraudteeliiniga
UA piir – Kraków – Katowice – Wrocław – Dresden	Muu põhivõrk	Raudtee	Tööd
Riia – RU/BY piir	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine
Vilnius – BY piir	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine, ühendus lennuväljaga
Kybartai – Kaunas	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine
Tallinn – Tartu – Koidula – RU piir	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine
Marseille – Toulon – Nice – Ventimiglia – Genova	Muu põhivõrk	Raudtee	Kiirliinidega seotud uuringud
Bordeaux – Toulouse	Muu põhivõrk	Raudtee	Kiirliinidega seotud uuringud
Helsingi – Oulu	Muu põhivõrk	Raudtee	Lõikude uuendamine
Bilbao – Pamplona – Zaragoza – Sagunto	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud ja tööd
Brunsbüttel - Kiel (Põhja- ja Baltimere kanal)	Muu põhivõrk	Siseveed	Navigatsioonistaatuse optimeerimine
Cardiff - Bristol - London	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine, sealhulgas Crossrail
Alba-Iulia – Turda – Dej – Suceava – Pașcani – Iași	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud ja tööd
București - Buzău	Muu põhivõrk	Raudtee	Sadamataristu täiustamine ja parandamine ning ühendus maismaaga;
Ruhri piirkond – Münster – Osnabrück – Hamburg	Muu põhivõrk	Raudtee	Lõigu Münster – Lünen uuendamine (kaherööpmeline)
Nantes - Tours - Lyon	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud ja tööd
Ploiești-Suceava	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuringud
Iràkleio	Muu põhivõrk	Lennujaam, kombineeritud transporditaristu / süsteemid	Uuringud ja ehitustööd, taristu ja mitmeliigilise transpordi ühenduste uuendamine ja arendamine
Huelva – Sevilla	Muu põhivõrk	Raudtee	Tööd käivad
Fredericia-Frederikshavn	Muu põhivõrk	Raudtee	Uuendamine, sealhulgas elektriseadeldiste paigaldamine
Barcelona – Valencia – Livorno	Muu põhivõrk	Meremagistraalid	Uuendamine

II OSA

ENERGIASEKTORI TARISTU PRIORITEETSETE KORIDORIDE JA VALDKONDADE LOETELU

1. Pririteetsed elektrikoridorid

Põhjamere elektrivõrk (NSOG): Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche'i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik;

Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelised ühendused ja ühendused Vahemere-äärse piirkonnaga, sealhulgas Pürenee poolsaarega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks ja riigisiseste võrgutaristute täiustamine, et kiiremini integreerida piirkonna turud.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik;

Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;

Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava: Arendada välja Läänemeremaade võrkudevahelised ühendused ja vastavalt täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kõrvaldada Läänemeremaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud.

Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani.

2. Prioriteetsed gaasikoridorid

Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: Suurendada Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsust tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik;

Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: gaasitaristu Läänemere piirkonna, Aadria ja Egeuse mere piirkonna, Vahemere idapiirkonna ja Musta mere piirkonna vaheliste ning siseste piirkondlike ühenduste jaoks ning gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;

Lõunapoolne gaasikoridor: Gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;

Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava: gaasitaristu, et lõpetada Baltimaade ja Soome eraldatus ning nende sõltuvus ühest tarnijast, täiustada vastavalt riigisiseseid võrgutaristuid ning mitmekesistada gaasitarneid ja suurendada varustuskindlust Läänemere piirkonnas.

Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani.

3. Prioriteetsed valdkonnad

Nutivõrkude kasutuselevõtt: nutivõrgu tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus, eelkõige suurte elektrikoguste tootmine taastuvatest või hajutatud energiaallikatest ja tarbijate nõudlusele reageering.

Asjaomased liikmesriigid: kõik;

Elektrikiirteed: esimese elektrienergia ülekande kiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrienergia ülekande kiirteede süsteem, mis on võimeline:

a)	mahutama tuuleenergia järjest suurenevat ülejääki Põhjamere ja Läänemere piirkonnas ja nende lähiümbruses ning suurendama elektritootmist taastuvatest energiaallikatest Ida- ja Lõuna-Euroopas ning samuti Põhja-Aafrikas;

b)	ühendama need uued tootmissõlmed suure hoiustusvõimsusega Põhjamaades, Alpides ja muudes piirkondades ning suurte tarbimiskeskustega, ja

c)	tulema toime järjest muutuvamate ja detsentraliseeritumate elektritarnete ning paindlikuma elektrinõudlusega.

Asjaomased liikmesriigid: kõik;

Riikidevaheline CO2 transpordivõrk: transpordi taristu arendamine liikmesriikide vahel ning ümbritsevate kolmandate riikidega CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtuks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

III OSA

RAHASTAMISVAHENDITE TINGIMUSED JA KORD

Eesmärk ja põhjendused

Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite eesmärk on lihtsustada taristuprojektide juurdepääsu projektide finantseerimisele ja ettevõtete rahastamise vormidele, kasutades liidu rahastamist finantsvõimendusena.

Rahastamisvahenditega aidatakse rahastada selge liidu lisaväärtusega ühishuviprojekte ja hõlbustatakse erasektori suuremat osalust selliste projektide pikaajalises rahastamises transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris, sealhulgas lairibavõrkude sektoris.

Rahastamisvahenditega toetatakse keskpika perioodi ja pikaajalise rahastamisvajadustega projekte ning need suurendavad kasu turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse seisukohast.

Rahastamisvahendite abil antakse taristuvaldkonna sidusrühmadele, nagu rahastajad, riigiasutused, taristuettevõtjad, ehitusfirmad ja käitajad, ühtsed turule suunatud liidu rahalise abi vahendid.

Rahastamisvahendid koosnevad alljärgnevast:

a)	vahend laenude ja tagatiste jaoks koos riskijagamise instrumentidega ning projektivõlakirjade puhul krediidikvaliteedi parandamise mehhanismiga („võlainstrument”) ning

b)	vahend omakapitali jaoks („omakapitaliinstrument”),

mis aitavad ületada turupiiranguid, parandades taristuinvesteeringute rahastamist ja/või riskiprofiile. See omakorda suurendab ettevõtete ja muude abisaajate juurdepääsu laenudele, tagatistele, omakapitalile ja teistele erasektori rahastamise vormidele.

Komisjon teostab enne võla- ja omakapitaliinstrumendi kavandamise lõpuleviimist määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kooskõlas eelhindamise. Kui see on asjakohane, võetakse selles arvesse olemasolevate võrreldavate rahastamisvahendite hinnanguid.

I. Võlainstrument

1. Üldsätted

Võlainstrumendi eesmärk on aidata korvata Euroopa võlakapitaliturgude toimimise puudujäägid, andes laenuvahenditega rahastamise käsutusse riskijagamise instrumendi. Laenuvahenditega rahastamist pakuvad volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kõrgema nõudeõiguse järguga ja allutatud võla või tagatisena.

Võlainstrument koosneb laenude ja tagatiste riskijagamise instrumendist ning projektivõlakirjade algatusest. Projekti arendajad võivad samuti taotleda omakapitalivahenditega rahastamist omakapitaliinstrumendi alusel.

a. Laenude ja tagatiste riskijagamise instrument

Laenude ja tagatiste riskijagamise instrument kavandatakse eesmärgiga luua volitatud üksustes täiendav riskivõime. Tänu sellele saavad volitatud üksused pakkuda projektidele ja ettevõtetele pika- ja lühiajalist allutatud ja kõrgema nõudeõiguse järguga laenu, et hõlbustada projekti arendajate juurdepääsu pankadepoolsele rahastamisele. Kui laenuvahenditega rahastamine on allutatud, rahuldatakse selle nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.

Lühiajaliste allutatud laenuvahenditega rahastamise maht ei ületa 30 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust.

Võlainstrumendi raames kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditega rahastamise maht ei tohi ületada 50 % kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust, mida pakub volitatud üksus või sihtotstarbeline investeerimisvahend.

b. Projektivõlakirjade algatus

Projektivõlakirjade riskijagamise instrument kavandatakse kui allutatud laenuvahenditega rahastamine, et hõlbustada rahastamise saamist projektiettevõtete jaoks, kes suurendavad kõrgema nõudeõiguse järguga võlga võlakirjade vormis. Selle krediidikvaliteedi parandamise vahendi abil aidatakse kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditele saada investeerimisjärgu krediidireitingut.

Selle nõuded rahuldatakse pärast kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.

Allutatud laenuvahenditega rahastamise maht ei ületa 30 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust.

2. Finantsparameetrid ja -võimendus

Riski- ja tulujagamisparameetrid määratakse nii, et suudetakse saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, sealhulgas suunatus konkreetsetele projektikategooriatele, ent samal ajal säilitatakse võlainstrumendi turule orienteeritud olemus.

Võlainstrumendi oodatav finantsvõimendus – määratletud kui kogurahastamine (st liidu toetus koos muudest rahastamisallikatest pärit vahenditega) jagatuna liidu toetusega – jääb eelduste kohaselt 6 ja 15 vahele, olenevalt kaasatud toimingute liigist (riski tase, sihtabisaajad ja asjaomane võlavahend, mida kasutati).

3. Kombineerimine muude rahastamisallikatega

Kui määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud eeskirjadest ja ja asjakohasest õiguslikust alusest ei tulene teisiti, võib võlainstrumendi raames antud rahastamist kombineerida muude eraldatud eelarvetoetustega, mis on järgmised:

a)	Euroopa ühendamise rahastu muud osad;

b)	muud vahendid, programmid ja eelarveread liidu eelarves;

c)	liikmesriigid, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kes soovivad eraldada oma vahendeid või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saadaolevaid vahendeid ilma instrumendi olemust muutmata.

4. Rakendamine

Volitatud üksused

Volitatud üksused valitakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Eelarve kaudse täitmise raames võib volitatud üksustele anda rakendamiseks otsesed volitused. Kui instrumente rakendatakse otseste volituste alusel (st eelarve kaudse täitmise raames), haldavad volitatud üksused võlainstrumendile antavat liidu toetust ja nad on riskide jagamise partnerid.

Lisaks võib ette näha sihtotstarbeliste investeerimisvahendite loomise, eesmärgiga koondada kokku mitme investori toetused. Liidu toetus võib olla allutatud muude investorite toetusele.

Kavandamine ja rakendamine

Kavandamisel lähtutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisvahendeid käsitlevatest üldistest sätetest.

Võlainstrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja vastava volitatud üksuse vahelises lepingus, võttes arvesse käesoleva lisa ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätteid.

Usalduskonto

Volitatud üksus avab usalduskonto, millel hoitakse liidu toetust ja sellelt teenitud tulu.

5. Liidu toetuse kasutamine

Liidu toetust kasutatakse selleks, et:

a)	moodustada riskieraldised;

katta kokkulepitud tasud ja kulud, mis on seotud võlainstrumendi loomise ja haldamisega, sealhulgas selle hindamise ja programmi toetavate meetmetega, ning mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja turutavaga. Volitatud üksusele makstavad tulemuspõhised ja haldustasud ei ole suuremad kui vastavalt 3 % ja 2 % liidu toetusest, mida kasutatakse üksiktoimingute jaoks, lähtudes kulupõhisest metoodikast, mille suhtes komisjon ja volitatud üksused on kokku leppinud, ning

c)	otseselt seotud programmi toetavate meetmete jaoks.

6. Hinnakujundus, riskide ja tulude jagamine

Võlainstrumentide hind, mida abisaaja peab maksma, määratakse kindlaks kooskõlas volitatud üksuste või sihtotstarbeliste investeerimisvahendite asjakohaste eeskirjade ja kriteeriumidega ning parima turutavaga.

Volitatud üksustele antud otseste volitustega seoses kajastub riskijagamismudel sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja volitatud üksuse vahel, mida volitatud üksus võtab oma laenuvõtjatelt.

Sihtotstarbeliste investeerimisvahenditega seoses kajastub riskijagamismudel sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja muude investorite vahel, mida sihtotstarbeline investeerimisvahend võtab oma laenuvõtjatelt.

Olenemata valitud riskijagamismudelist võtab volitatud üksus alati osa kindlaksmääratud riskist ja kannab alati täielikult jääkriski.

Liidu eelarvega kaetud risk ei ole suurem kui 50 % sihtvõlaportfelli riskist võlainstrumendi raames. Riski 50 % ülempiiri kohaldatakse sihtotstarbeliste investeerimisvahendite kavandatud suuruse suhtes.

7. Taotlus- ja heakskiitmismenetlus

Taotlused esitatakse vastavalt kas volitatud üksusele või sihtotstarbelisele investeerimisvahendile kooskõlas nende taotluste esitamise standardkorrale. Volitatud üksused ja sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad projektid heaks kooskõlas nende sisemenetlustega.

8. Võlainstrumendi kehtivus

Komisjon võtab kohustused seoses võlainstrumendile antava liidu toetuse viimase osaga kõige hiljemalt 31. detsembril 2020. Volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad laenuvahenditega rahastamise lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2022.

9. Kehtivuse kaotamine

Võlainstrumendile eraldatud liidu toetus makstakse asjakohasele usalduskontole tagasi, kui laenuvahenditega rahastamine kaotab kehtivuse või kui laenuvahendid lunastatakse. Usalduskontol säilitatakse piisavad vahendid, et katta võlainstrumendiga seotud tasud või riskid kuni selle kehtivuse kaotamiseni.

10. Aruandlus

Komisjon ja volitatud üksus lepivad kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 lepingus kokku võlainstrumendi rakendamise kohta aruannete esitamise meetodid.

Ühtlasi esitab komisjon volitatud üksuste toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kuni 2023. aastani aruande, milles käsitletakse rakendamist, valitsevaid turutingimusi instrumendi kasutamiseks, ajakohastatud ja kavandatud projekte, sealhulgas teabe menetluse eri etappides olevate projektide kohta, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikega 8, järgides samas konfidentsiaalsus- ja tundlikku turuteavet käsitlevaid nõudeid.

11. Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab võlainstrumendi rakendamise üle järelevalvet, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide kaudu, kui see on asjakohane, ning teostab kontrolli vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

12. Toetavad meetmed

Võlainstrumendi rakendamist võib toetada mitme kaasneva meetmega. Need võivad muude meetmete hulgas olla tehniline ja finantsabi, kapitali pakkujate teadlikkuse tõstmise meetmed ning erainvestorite huvi äratamise skeemid.

Euroopa Investeerimispank annab Euroopa Komisjoni või asjaomase liikmesriigi taotluse korral tehnilist abi, sealhulgas finantskorraldusega seoses, ühishuviprojektidele, sealhulgas sellistele, millega rakendatakse lisa I osas loetletud põhivõrgukoridore. Tehniline abi hõlmab samuti riigiasutuste toetamist, et arendada välja asjakohane institutsiooniline suutlikkus.

II. Omakapitaliinstrument

1. Üldsätted

Omakapitaliinstrumendi eesmärk on aidata korvata Euroopa kapitaliturgudest tulenevad puudujäägid, pakkudes omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringuid.

Liidu toetuse maksimumsummad on järgmised:

—	33 % sihtaktsiafondi suurusest või

—	liidu kaasinvesteeringud projektis ei ole suuremad kui 30 % ettevõtte koguomakapitalist.

Projekti arendajad võivad samuti taotleda laenuvahenditega rahastamist võlainstrumendi alusel.

2. Finantsparameetrid ja -võimendus

Investeerimisparameetrid määratakse nii, et suudetakse saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, sealhulgas suunatus konkreetsetele taristuprojektide kategooriatele, ent samal ajal säilitatakse selle instrumendi turule orienteeritud olemus.

Omakapitaliinstrumendi oodatav finantsvõimendus – määratletud kui kogurahastamine (st liidu toetus koos muudelt investoritelt saadud koguvahenditega) jagatuna liidu toetusega – jääb eelduste kohaselt keskmiselt 5 ja 10 vahele, olenevalt turu eripäradest.

3. Kombineerimine muude rahastamisallikatega

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja asjakohase õigusliku aluse eeskirjadele võib omakapitaliinstrumendi raames antud rahastamist kombineerida muude eraldatud eelarvetoetustega, mis on järgmised:

a)	Euroopa ühendamise rahastu muud osad;

b)	muud vahendid, programmid ja eelarveread liidu eelarves ning

c)	liikmesriigid, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kes soovivad eraldada oma vahendeid või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saadaolevaid vahendeid ilma instrumendi olemust muutmata.

4. Rakendamine

Volitatud üksused

Volitatud üksused valitakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Lisaks võib ette näha sihtotstarbeliste investeerimisvahendite loomise, eesmärgiga koondada kokku mitme investori toetused. Liidu toetus võib olla allutatud muude investorite toetusele.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib volitatud üksus selleks, et saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, anda liidu toetust konkreetsele projektile kaasinvesteeringuna.

Kavandamine ja rakendamine

Kavandamisel lähtutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisvahendeid käsitlevatest üldistest sätetest.

Omakapitaliinstrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja vastava volitatud üksuse vahelises lepingus, võttes arvesse käesoleva lisa ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätteid.

Usalduskonto

Volitatud üksus avab usalduskonto, millel hoitakse liidu toetust ja sellelt teenitud tulu.

5. Liidu toetuse kasutamine

Liidu toetust kasutatakse selleks, et:

a)	hankida investeeringuid omakapitali;

b)	katta kokkulepitud tasud ja kulud, mis on seotud omakapitaliinstrumendi loomise ja haldamisega, sealhulgas selle hindamisega, ja mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja turutavaga, ning

c)	otseselt seotud programmi toetavate meetmete jaoks.

6. Hinnakujundus, riskide ja tulude jagamine

Omakapitaliinvesteeringutest saadav tasu hõlmab tavapäraseid tulukomponente, mida saavad omakapitaliinvestorid, ning see sõltub aluseks olevate investeeringute tulemuslikkusest.

7. Taotlus- ja heakskiitmismenetlus

8. Omakapitaliinstrumendi kehtivus

Komisjon võtab kohustused seoses omakapitaliinstrumendile antava liidu toetuse viimase osaga kõige hiljemalt 31. detsembril 2020. Volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad omakapitaliinvesteeringud lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2022.

9. Kehtivuse kaotamine

Omakapitaliinstrumendile eraldatud liidu toetus makstakse asjakohasele usalduskontole tagasi, kui investeeringutest väljutakse või kui nende tähtaeg jõuab muidu kätte. Usalduskontol säilitatakse piisavad vahendid, et katta omakapitaliinstrumendiga seotud tasud või riskid kuni selle kehtivuse kaotamiseni.

10. Aruandlus

Komisjon ja volitatud üksus lepivad kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 lepingus kokku omakapitaliinstrumendi rakendamise kohta aruannete esitamise meetodid.

Ühtlasi esitab komisjon volitatud üksuste toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kuni 2023. aastani rakendamist käsitleva aruande kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikega 8.

11. Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab omakapitaliinstrumendi rakendamise üle järelevalvet, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide kaudu, kui see on asjakohane, ning teostab kontrolli vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

12. Toetavad meetmed

Omakapitaliinstrumendi rakendamist võib toetada mitme kaasneva meetmega. Need võivad muude meetmete hulgas olla tehniline ja finantsabi, kapitali pakkujate teadlikkuse tõstmise meetmed ning erainvestorite huvi äratamise skeemid.

IV OSA

SOOVITUSLIKUD PROTSENDIMÄÄRAD KONKREETSETE TRANSPORDIEESMÄRKIDE JAOKS

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahendid, välja arvatud programmi rakendamist toetavatele meetmetele eraldatud vahendid eraldatakse artikli 4 lõike 2 punktis a määratletud konkreetsetele transpordieesmärkidele järgmiselt:

a)	kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja eelkõige piiriüleste lõikude parendamine – 80 %;

säästvate ja tõhusate transpordisüsteemide tagamine pikas perspektiivis, eesmärgiga valmistuda tulevasteks eeldatavateks transpordivoogudeks ja võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist uuenduslikele vähese CO2-heitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele ülemineku kaudu, optimeerides samal ajal ohutust –5 %;

transpordiliikide integreerimise ja ühendamise optimeerimine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades samas juurdepääsu transporditaristutele ning võttes arvesse SESARi süsteemi, RISi, VTMISi ja maanteesektori ITSi pardal asuvate komponentide suhtes kehtestatud ülemäära, millele on osutatud artikli 10 lõike 2 punkti b alapunktis vi–15 %.

Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavat 11 305 500 000 euro suurune summa kulutatakse täielikult põhivõrgu rakendamise projektidele või projektidele ja horisontaalsetele prioriteetidele, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa I osas.

V OSA

ÜLDISTE SUUNISTE LOETELU, MIDA VÕETAKSE ARVESSE RAHALISE ABI ANDMISE KRITEERIUMIDE KEHTESTAMISEL

Kooskõlas artikli 17 lõikega 5 rahalise abi andmise kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi üldiseid suuniseid:

a)	meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

b)	kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

c)	asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

d)	vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

e)	vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

f)	piiriülene mõõde, kui see on asjakohane.