26.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 200/140

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )

1.	Leheküljel 320 kolmandas joonealuses märkuses

asendatakse

„(3)	ELT C 47, 17.2.2011, lk 1, …“

järgmisega:

„(3)	ELT C 47, 17.2.2012, lk 1, …“.

2.	Leheküljel 326 põhjenduses 40

asendatakse

„Vastavalt pangandustavale ja selleks, et jagada mõju ühe aasta maksete assigneeringutele pikemale ajale, tuleks liikmesriikide rahaline osalus jagada aastatele 2014, 2015 ja 2016 …“

järgmisega:

„Vastavalt pangandustavale ja selleks, et jagada mõju ühe aasta maksete assigneeringutele pikemale ajale, tuleks liikmesriikide rahaline osalus VKEde toetamiseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentides jagada aastatele 2014, 2015 ja 2016 …“.

3.	Leheküljel 327 põhjenduses 46

asendatakse

„…, mis puudutavad pärast rahastamiskõlblikkusperioodi järele jäänud vahendite kasutamist.“

järgmisega:

„…, mis puudutavad pärast rahastamiskõlblikkusperioodi järele jäänud vahendite uuesti kasutamist.“

4.	Leheküljel 338 artikli 1 viiendas lõigus

asendatakse

„Käesoleva määruse teist osa kohaldatakse kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes, v.a juhul, kui teises osas on erandid selgelt lubatud. Käesoleva määruse kolmandas osas sätestatakse fondide suhtes kohaldatavad eeskirjad ja neljandas osas fondide ja EMKFi suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis täiendavad käesoleva määruse teise osa eeskirju ning milles võib lubada teha erandeid asjaomastest fondispetsiifilistest määrustest. Fondispetsiifilistes määrustes võib sätestada käesoleva määruse teist osa täiendavad eeskirju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks, käesoleva määruse kolmandat osa täiendavad eeskirju fondide jaoks ja käesoleva määruse neljandat osa täiendavad eeskirju fondide ja EMKFi jaoks. Fondispetsiifilistes määrustes sisalduvad täiendavad eeskirjad ei tohi olla käesoleva määruse teise, kolmanda või neljanda osaga vastuolus. Kui tekib kahtlus, milliseid sätteid kohaldada, on käesoleva määruse teine osa ülimuslik fondispetsiifiliste eeskirjade suhtes ning käesoleva määruse teine, kolmas ja neljas osa on ülimuslikud fondispetsiifiliste eeskirjade suhtes.“

järgmisega:

„Käesoleva määruse teist osa kohaldatakse kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes, v.a juhul, kui teises osas on erandid selgelt lubatud. Käesoleva määruse kolmandas osas sätestatakse fondide suhtes kohaldatavad eeskirjad ja neljandas osas fondide ja EMKFi suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis täiendavad käesoleva määruse teise osa eeskirju ning milles võib lubada teha erandeid asjaomastes fondispetsiifilistes määrustes. Fondispetsiifilistes määrustes võib sätestada käesoleva määruse teist osa täiendavad eeskirju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks, käesoleva määruse kolmandat osa täiendavad eeskirju fondide jaoks ja käesoleva määruse neljandat osa täiendavad eeskirju fondide ja EMKFi jaoks. Fondispetsiifilistes määrustes sisalduvad täiendavad eeskirjad ei tohi olla käesoleva määruse teise, kolmanda või neljanda osaga vastuolus. Kui tekib kahtlus, milliseid sätteid kohaldada, on käesoleva määruse teine osa ülimuslik fondispetsiifiliste eeskirjade suhtes ning käesoleva määruse teine, kolmas ja neljas osa on ülimuslikud fondispetsiifiliste määruste suhtes.“

5.	Leheküljel 339 artikli 2 punktis 19

asendatakse

„19. „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia“– ühtne kogum tegevusi kohaliku tasandi eesmärkide saavutamiseks ja vajaduste rahuldamiseks, mis panustab liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisse ning mille töötab välja ja mida rakendab kohalik algatusrühm;“

järgmisega:

6.	Leheküljel 339 artikli 2 punktis 26

asendatakse

järgmisega:

„26. „tinghoiukonto“– pangakonto, … kirjalik leping toetusesaajast avaliku sektori asutuse ja erasektori partneri vahel, mille on heaks kiitnud korraldusasutus või vahendusasutus, ning mis luuakse spetsiaalselt selleks, et hoida sellel rahastamisvahendite korral pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu väljamakstavaid summasid või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse korral rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul ja/või pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu väljamakstavaid summasid eranditult …;“.

7.	Leheküljel 340 artiklis 3

asendatakse

„Kui artikli 16 lõigete 2 ja 3, artikli 29 lõike 3, artikli 30 lõigete 2 ja 3, …“

järgmisega:

„Kui artikli 16 lõigete 2 ja 4, artikli 29 lõike 4, artikli 30 lõigete 2 ja 3, …“.

8.	Leheküljel 342 artikli 5 lõikes 2

asendatakse

„2. Kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega kaasavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistusse ja eduaruannetesse kogu programmide ettevalmistuse ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 42.“

järgmisega:

„2. Kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega kaasavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud partnerid partnerluslepingute ja eduaruannete ettevalmistusse ning jätkavad kaasamist kogu programmide ettevalmistuse ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 42.“

9.	Leheküljel 345 artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis ii

asendatakse

„ii)	programmide eelhindamise või partnerluslepingu eelhindamise põhijärelduste kokkuvõte, kui eelhindamise tegi liikmesriik omal algatusel;“

järgmisega:

„ii)	programmide eelhindamise põhijärelduste kokkuvõte või liikmesriigi enda algatusel korraldatud partnerluslepingu eelhindamise põhijärelduste kokkuvõte;“.

10.	Leheküljel 347 artikli 19 lõikes 4

asendatakse

„4. Juhul kui komisjon ja liikmesriik ei saavuta kokkulepet eeltingimuste kohaldatavuses programmi prioriteetide erieesmärgi või programmi täitmise suhtes, tõendab nii artikli 2 punktis 33 määratletud kohaldatavuse kui ka mittetäitmise komisjon.“

järgmisega:

„4. Juhul kui komisjon ja liikmesriik ei saavuta kokkulepet eeltingimuste kohaldatavuses programmi prioriteetide erieesmärgi suhtes või eeltingimuste täitmise osas, tõendab nii artikli 2 punktis 33 määratletud kohaldatavust kui ka mittetäitmist komisjon.“

11.	Leheküljel 349 artikli 22 lõike 7 teises lõigus

asendatakse

„Finantskorrektsioonide kohaldamisel võtab komisjon arvesse – pidades nõuetekohaselt kinni proportsionaalsuse põhimõttest – vastuvõtmise taset ning eesmärgi saavutamata jätmist soodustanud väliseid tegureid.“

järgmisega:

„Finantskorrektsioonide kohaldamisel võtab komisjon arvesse – pidades nõuetekohaselt kinni proportsionaalsuse põhimõttest –rahastamise kasutamise taset ning eesmärgi saavutamata jätmist soodustanud väliseid tegureid.“

12.	Leheküljel 349 artikli 23 lõike 1 kolmandas lõigus

asendatakse

„Teise lõigu punkti b kohaldamisel loetakse iga tingimus täidetuks, kui …“

järgmisega:

„Teise lõigu punkti c kohaldamisel loetakse iga tingimus täidetuks, kui …“.

13.	Leheküljel 350 artikli 23 lõikes 5

asendatakse

„…, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast lõike 3 kohast muudatuste esitamist liikmesriigi poolt vastu otsuse, …“

järgmisega:

„…, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast lõike 4 kohast muudatuste esitamist liikmesriigi poolt vastu otsuse, …“.

14.	Leheküljel 352 artikli 24 lõikes 2

asendatakse

„2. Lõikest 1 olenemata ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile ja EAFRD ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse.“

järgmisega:

„2. Lõikest 1 olenemata ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui:

a)	avaliku sektori kulud või

b)	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile ja EAFRD ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse, olenevalt sellest, kumb on madalam.“

15.	Leheküljel 353 artikli 25 lõikes 1

asendatakse

„…, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile k otsese või koostöös liikmesriikidega toimuva haldamise abil.“

järgmisega:

„…, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse haldamise abil.“

16.	Leheküljel 353 artikli 26 lõikes 6

asendatakse

„6. Kui üks või mitu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondispetsiifilistest määrustest jõustub hiljemalt 22. juuni 2014, esitatakse fondispetsiifilise määruse jõustumise viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist toetatav programm või toetatavad programmid kolme kuu jooksul alates fondispetsiifilise määruse jõustumisest, mille puhul esines viivitus.“

järgmisega:

„6. Kui üks või mitu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondispetsiifilistest määrustest jõustub hiljem kui 22. juuni 2014, esitatakse fondispetsiifilise määruse jõustumise viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist toetatav programm või toetatavad programmid kolme kuu jooksul alates fondispetsiifilise määruse jõustumisest, mille puhul esines viivitus.“

17.	Leheküljel 353 artikli 27 lõike 4 teises lõigus

asendatakse

„4. Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks ühised näitajad ja võidakse sätestada ka konkreetset programmi puudutavad näitajad.“

järgmisega:

„4. Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks ühised näitajad ja võidakse sätestada ka reegleid programmidega seonduvate näitajate kohta.“

18.	Leheküljel 355 artikli 32 lõike 1 esimeses lauses

asendatakse

„1. Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse EAFRDist, seda nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks ja seda võivad toetada ERF, ESF ja EMKF.“

järgmisega:

„1. Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse EAFRDist, mille korral seda nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks ja seda võivad toetada ERF, ESF ja EMKF.“

19.	Leheküljel 355 artikli 32 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	juhitud kohalike algatusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda riiklike eeskirjade alusel määratletud riigiasutused ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest;“

järgmisega:

„b)	juhitud kohalike tegevusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda riiklike eeskirjade alusel määratletud avaliku sektori asutused ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest;“.

20.	Leheküljel 356 artikli 33 lõike 1 punktis e

asendatakse

„e)	rakenduskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;“

järgmisega:

„e)	tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;“.

21.	Leheküljel 356 artikli 33 lõike 6 teises lauses

asendatakse

„… ja liikmesriigi ettepaneku alusel neid rahvastikupiiranguid kehtestada või muuta oma artikli 15 lõike 2 või 3 kohase otsusega, …“

järgmisega:

„… ja liikmesriigi ettepaneku alusel neid rahvastikupiiranguid kehtestada või muuta oma artikli 16 lõike 2 või 4 kohase otsusega, …“.

22.	Leheküljel 356 artikli 34 lõike 1 teises lõigus

asendatakse

„Liikmesriigid määravad kindlaks kohaliku algatusrühma rollid ja vastavate programmide elluviimise eest vastutavad asutused kõikide kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks.“

järgmisega:

„Liikmesriigid määravad kindlaks kohaliku tegevusrühma ja vastavate programmide elluviimise eest vastutavate asutuste rollid kõikide kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks.“

23.	Leheküljel 357, artikli 35 lõikes 2

asendatakse

„2. Lõike 1 punktides d ja e osutatud jooksvate kulude ja elavdamise toetus ei tohi olla suurem kui 25 % kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia raames riigi kantud kulude kogusummast.“

järgmisega:

„2. Lõike 1 punktides d ja e osutatud jooksvate kulude ja elavdamise toetus ei tohi olla suurem kui 25 % kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia raames kantud avaliku sektori kogukulutustest.“

24.	Leheküljel 359 artikli 38 lõikes 2

asendatakse

„2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse osamaks rahastamisvahenditele lõike 1 punkti a alusel paigutatakse eraldi kontodele ning neid kasutatakse vastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkide kohaselt, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid vastavalt programmi või programmidega, millest taolisi toetuse osamaksu tehakse.“

järgmisega:

„2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus rahastamisvahenditele lõike 1 punkti a alusel paigutatakse eraldi kontodele ning seda kasutatakse vastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkide kohaselt, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid kooskõlas programmi või programmidega, millest toetust antakse.“

25.	Leheküljel 360 artikli 38 lõike 5 esimeses lauses

asendatakse

„5. Lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel, et need isikud tagavad oma vastutusel, et …“

järgmisega:

26.	Leheküljel 360 artikli 38 lõike 7 sissejuhatavas osas

asendatakse

„…, kehtestatakse programmidest rahastamisvahenditesse tehtavate maksete tingimused rahastamislepingutes kooskõlas III lisaga järgmistel tasanditel:“

järgmisega:

„…, kehtestatakse programmidest rahastamisvahendisse tehtavate maksete tingimused rahastamislepingutes kooskõlas IV lisaga järgmistel tasanditel:“.

27.	Leheküljel 363 artikli 39 lõike 8 punktis a

asendatakse

„a)	… osutatud tegevuste puhul artikli 42 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud vahenditele;“

järgmisega:

„a)	… osutatud tegevuste puhul artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud vahenditele;“.

28.	Leheküljel 364 artikli 41 lõike 1 punkti c alapunktis i

asendatakse

„i)	teiseks vahemaksetaotluseks, kui vähemalt 60 % esimeses vahemaksete taotluses sisalduvast summast on …“

järgmisega:

„i)	teiseks vahemaksetaotluseks, kui vähemalt 60 % esimeses vahemaksetaotluses sisalduvast summast on …“.

29.	Leheküljel 364 artikli 41 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)	igas vahemakse taotluses, …, tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud programmimaksete kogusumma ja …“

järgmisega:

„d)	igas vahemakse taotluses, …, tuuakse eraldi välja rahastamisvahenditesse makstud programmimaksete kogusumma ja …“.

30.	Leheküljel 365 artikli 42 lõike 4 sissejuhatavas osa

asendatakse

„4. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 avalikustatud rahastamiskõlblikud kulud ei ületa järgmist summat:“

järgmisega:

„4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustatud rahastamiskõlblikud kulud ei ületa järgmist summat:“.

31.	Leheküljel 365 artiklis 42 lõike 4 punktis a

asendatakse

„a)	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel makstud toetuse kogusumma ning“

järgmisega:

„a)	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel makstud toetuse kogusumma ning“.

32.	Leheküljel 365 artikli 42 lõike 5 esimese lõigu esimeses lauses

asendatakse

„5. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud võib sisse nõuda fondifondi rakendav asutus või artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohased rahastamisvahendeid rakendavad asutused ning need ei tohi ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis määratud künniseid.“

järgmisega:

„5. Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulusid ja -tasusid nõuavad sisse fondifondi rakendav asutus või artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohased rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei tohi need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis määratud künniseid.“

33.	Leheküljel 365 artikli 43 lõikes 2

asendatakse

„2. … sealhulgas rahastamisvahendi halduskulude hüvitamiseks või haldustasude maksmiseks vastavalt artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktile d ning artikli 42 lõike 2 kohaselt makstavateks kuludeks, nagu algset Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust, kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muudes rahastamisvahendites või toetusvormides …“

järgmisega:

„2. … sealhulgas rahastamisvahendi halduskulude hüvitamiseks või haldustasude maksmiseks vastavalt artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktile d ning vastavalt artikli 42 lõikele 2 ja 3, nagu algset Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust, kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muudes rahastamisvahendites või toetusvormides …“.

34.	Leheküljel 366 artikli 44 lõikes 2

asendatakse

„2. Korraldusasutus peab tagama, et lõikes 1 osutatud vahendite ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.“

järgmisega:

„2. Korraldusasutus peab tagama, et lõikes 1 osutatud vahendite ja muude tulude uuesti kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.“

35.	Leheküljel 366 artikli 45 pealkirjas ja artiklis

asendatakse

„Vahendite kasutamine pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada tagasimakstavate rahastamisvahendite, …, kasutamine kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega kas sama rahastamisvahendi või, …“

järgmisega:

„Vahendite uuesti kasutamine pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada tagasimakstavate rahastamisvahendite, …, uuesti kasutamine kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega kas sama rahastamisvahendi või, …“.

36.	Leheküljel 368 artikli 50 lõike 4 esimeses lauses

asendatakse

„4. 2017. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lõikes 2 osutatud teavet ning programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust tulemusnäitajate väärtuse muutustesse, kui tõendid on asjaomastest hinnangutest kättesaadavad.“

järgmisega:

37.	Leheküljel 368 artikli 50 lõikes 5

asendatakse

„5. 2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele ka …“

järgmisega:

38.	Leheküljel 372 artikli 61 lõike 3 punktis a

asendatakse

„a)	Kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, kusjuures seda kohaldatakse tegevusele V lisa või teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide määratluse kohaselt.“

järgmisega:

„a)	Ühtse määra alusel puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, kusjuures seda kohaldatakse tegevusele V lisa või teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide määratluse kohaselt.“

39.	Leheküljel 373 artikli 61 lõikes 5

asendatakse

„5. Alternatiivina lõikes 3 sätestatud meetodite kohaldamisele võidakse artikli 60 lõikes 1 osutatud maksimaalset kaasfinantseerimismäära liikmesriigi taotlusel prioriteetse programmi või meetme vastuvõtmise ajal vähendada, nii et kõigile vastava prioriteedi või meetme alusel toetatavatele tegevustele oleks võimalik kohaldada ühesugust kindlat määra kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktiga a. Vähendamine ei ole väiksem kui summa, mis saadakse fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt kasutatava liidu maksimaalse kaasfinantseerimismäära korrutamisel lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud asjakohase kindla määraga.“

järgmisega:

„5. Alternatiivina lõikes 3 sätestatud meetodite kohaldamisele võidakse artikli 60 lõikes 1 osutatud maksimaalset kaasfinantseerimismäära liikmesriigi taotlusel prioriteetse programmi või meetme vastuvõtmise ajal vähendada, nii et kõigile vastava prioriteedi või meetme alusel toetatavatele tegevustele oleks võimalik kohaldada ühesugust ühtset määra kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktiga a. Vähendamine ei ole väiksem kui summa, mis saadakse fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt kasutatava liidu maksimaalse kaasfinantseerimismäära korrutamisel lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud asjakohase ühtse määraga.“

40.	Leheküljel 373 artikli 61 lõike 7 punktis f

asendatakse

„f)	tegevustele, millele antakse avaliku sektori toetust ühekordsete maksetena või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal;“

järgmisega:

„f)	tegevustele, millele antakse avaliku sektori toetust kindlasummaliste maksetena või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal;“.

41.	Leheküljel 374 artikli 65 lõikes 4

asendatakse

„4. Kulude korral, mille eest makstakse toetust vastavalt artikli 57 lõike 1 esimese lõigu punktidele b ja c, teostatakse toetuse maksmise aluseks olevad meetmed ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.“

järgmisega:

„4. Kulude korral, mille eest makstakse toetust vastavalt artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktidele b ja c, teostatakse toetuse maksmise aluseks olevad meetmed ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.“

42.	Leheküljel 375 artikli 65 lõike 8 kolmanda lõigu punktis f

asendatakse

„f)	tegevused, mida avalik sektor toetab ühekordse maksena või ühikuhindade standardiseeritud astmestiku alusel, tingimusel et puhastulu on eelnevalt arvesse võetud;“

järgmisega:

„f)	tegevused, mida avalik sektor toetab kindlasummalise maksena või ühikuhindade standardiseeritud astmestiku alusel, tingimusel et puhastulu on eelnevalt arvesse võetud;“.

43.	Leheküljel 375 artikli 67 lõike 1 punktides c ja d

asendatakse

„c)	avaliku sektori toetuse ühekordsed maksed, mis ei ületa 100 000 eurot;

d)	kindlamääraline rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või enama konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära.“

järgmisega:

„c)	avaliku sektori toetuse kindlasummalised maksed, mis ei ületa 100 000 eurot;

d)	ühtse määra alusel rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või enama konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära.“

44.	Leheküljel 376 artikli 68 lõikes 1

asendatakse

„1. Kui tegevuse elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest:

kindel määr kuni 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud sarnast tüüpi tegevustele ja toetusesaajatele;

b)	kindel määr kuni 15 % rahastamiskõlblikest personalikuludest ilma nõudeta liikmesriigile teha arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

c)	kindel määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sarnast tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid“

järgmisega:

„1. Kui tegevuse elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada ühtse määrana ühel järgmistest viisidest:

ühtne määr kuni 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud sarnast tüüpi tegevustele ja toetusesaajatele;

b)	ühtne määr kuni 15 % rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest ilma nõudeta liikmesriigile teha arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

c)	ühtne määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sarnast tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 149 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid“.

45.	Leheküljel 376 artikli 69 lõikes 1

asendatakse

„1. Mitterahalised sissemaksed tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla rahastamiskõlblikud tingimusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad ette näevad ja et kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:“

järgmisega:

„1. Mitterahalised sissemaksed tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole rahalisi makseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla rahastamiskõlblikud tingimusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad ette näevad ja et kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:“.

46.	Leheküljel 377 artikli 69 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui hüvitamine toimub artikli 57 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kujul;“

järgmisega:

„b)	kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui hüvitamine toimub artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kujul;“.

47.	Leheküljel 377 artikli 69 lõike 2 punktis d

asendatakse

„d)	avaliku sektori toetust ei ole panustatud amortiseerunud vara soetamiseks;“

järgmisega:

„d)	avaliku sektori toetust ei ole panustatud amortisatsiooni arvestamise aluseks oleva vara soetamiseks;“.

48.	Leheküljel 377 artikli 70 lõikes 3

asendatakse

„3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.“

järgmisega:

„3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või turundustegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.“

49.	Leheküljel 378 artiklis 73

asendatakse

„Kohustused ühise juhtimise raames

Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid ja komisjon programmide juhtimise ja kontrollimise eest kooskõlas oma vastavate kohustustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades.“

järgmisega:

„Kohustused koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

Vastavalt koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõttele vastutavad liikmesriigid ja komisjon programmide juhtimise ja kontrollimise eest kooskõlas oma vastavate kohustustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades.“

50.	Leheküljel 378 artikli 74 lõikes 1

asendatakse

„1. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad endale sellest tulenevad ülesanded, mis on sätestatud finantsmääruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud ühise juhtimise eeskirjades.“

järgmisega:

51.	Leheküljel 379 artikli 77 lõikes 1

asendatakse

„1. Komisjon teeb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse osamaksu igale programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.“

järgmisega:

„1. Komisjon maksab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse igale programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.“

52.	Leheküljel 380 artiklis 80

asendatakse

„Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud summade, kulude prognooside, kuluaruannete, maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring on euro.“

järgmisega:

„Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud summade, kulude prognooside, maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring on euro.“

53.	Leheküljel 382 artikli 87 lõikes 2

asendatakse

„3. Selleks et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks.“

järgmisega:

„3. Liikmesriik saadab lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks eelneva aasta lõpuks deklareeritava summa kohta.“

54.	Leheküljel 383 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c

asendatakse

„a)	52,45 % (st kokku 313 197 435 409 eurot) vähem arenenud piirkondadele;

b)	10,24 % (st kokku 164 279 015 916 eurot) üleminekupiirkondadele;

c)	15,67 % (st kokku 32 084 931 311 eurot) enamarenenud piirkondadele;“

järgmisega:

„a)	52,45 % (st kokku 164 279 015 916 eurot) vähem arenenud piirkondadele;

b)	10,24 % (st kokku 32 084 931 311 eurot) üleminekupiirkondadele;

c)	15,67 % (st kokku 49 084 308 755 eurot) enamarenenud piirkondadele;“.

55.	Leheküljel 383 artikli 92 lõikes 3

asendatakse

„3. Komisjon vaatab 2016. aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklitele 4 ja 5 aastat 2017 puudutava tehnilise kohandamise käigus … Vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 5 jaotatakse kohandused võrdsetes osades …“

järgmisega:

„3. Komisjon vaatab 2016. aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklitele 6 ja 7 aastat 2017 puudutava tehnilise kohandamise käigus … Vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 7 jaotatakse kohandused võrdsetes osades …“.

56.	Leheküljel 383 artikli 92 lõike 6 kuuenda lõigu kolmandas lauses

asendatakse

„Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, määruse (EL) nr 1316/2013 kohaselt transporditaristu projektide rahastamiseks kättesaadavaks Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei olnud ettenähtud transporditaristu projektile.“

järgmisega:

„Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole sel hetkel veel transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, transporditaristu projektide rahastamiseks määruse (EL) nr 1316/2013 kohaselt.“

57.	Leheküljel 384 artikli 92 lõikes 7

asendatakse

„7. Struktuurifondidest majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abiks antav toetus on vähemalt 2 500 000 000 eurot ja liikmesriigid võivad seda vabatahtlikult antava lisatoetuse abil kuni 1 000 000 euro võrra suurendada.“

järgmisega:

58.	Leheküljel 386 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis iii

asendatakse

„iii)

iga investeerimisprioriteedi raames toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamiseks, sealhulgas juhtpõhimõtted, millest lähtutakse tegevuste osas valiku tegemisel, ning vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid, toetusesaajate liigid, rahastamisvahendite plaanitud kasutamine ja põhilised projektid;“

järgmisega:

„iii)

59.	Leheküljel 387 artikli 96 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)	ERFi toetuse soovituslik summa … mis rakendatakse vastavalt ERFi määruse artikli 7 lõikele 3 …“

järgmisega:

„b)	ERFi toetuse soovituslik summa … mis rakendatakse vastavalt ERFi määruse artikli 7 lõikele 4 …“.

60.	Leheküljel388 artikli 98 lõikes 2

asendatakse

„2. ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.“

järgmisega:

„2. ERF ja ESF puhul võib täiendaval viisil rahastada osa tegevusest, mille kulud ühest fondist vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.“

61.	Leheküljel 391 artikli 106 esimese lõigu punkti 9 alapunktis a

asendatakse

„a)	vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamise kulud punkti 2 põhjal, …“

järgmisega:

„a)	väljundite ja tulemuste vahe-eesmärkide ning sihttasemete saavutamise kulud punkti 2 põhjal, …“.

62.	Leheküljel 392 artikli 107 lõikes 3

asendatakse

„3. Lõikes 2 nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava üld- ja erieesmärgid, väljundite ning tulemuste vahe- ja lõppeesmärgid, vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamisega seotud kulud, …“

järgmisega:

„3. Lõikes 2 nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava üld- ja erieesmärgid, väljundite ning tulemuste vahe- ja lõppeesmärgid, väljundite ja tulemuste vahe-eesmärkide ning sihttasemete saavutamisega seotud kulud, …“.

63.	Leheküljel 392 artikli 110 lõike 1 sissejuhatavas lauses ja punktis c

asendatakse

„1. Seirekomisjon kontrollib järgmist:

….

c)	rakenduskava hindamiskava ja rakenduskava kõik muudatused, sealhulgas kui tegemist on ühise hindamiskava osaga artikli 114 lõike 1 kohaselt;“

järgmisega:

„1. Seirekomisjon vaatab eelkõige üle:

….

c)	rakenduskava hindamiskava ja selle kõik muudatused, sealhulgas kui tegemist on ühise hindamiskava osaga artikli 114 lõike 1 kohaselt;“.

64.	Leheküljel 393 artikli 111 lõike 4 kolmanda lõigus

asendatakse

„… liikmesriigid, kellel ei ole rohkem kui üks rakenduskava fondi kohta, partnerluslepingu ja eduaruannete vahelise kooskõla tagamiseks erandkorras lisada artikli 50 lõikes 3 osutatud eeltingimustega seotud teabe, artikli 50 lõikega 4 nõutud teabe …“

järgmisega:

„… liikmesriigid, kellel ei ole rohkem kui üks rakenduskava fondi kohta, partnerluslepingu ja eduaruannete vahelise kooskõla tagamiseks erandkorras lisada artikli 50 lõikes 4 osutatud eeltingimustega seotud teabe, artikli 50 lõikega 5 nõutud teabe …“.

65.	Leheküljel 394 artikli 112 lõikes 2

asendatakse

„2. Lisaks sellele sisaldab 31. jaanuariks edastatud teave eespool nimetatud andmeid esitatuna meetmete kategooriate kaupa. Nimetatud andmete edastus loetakse artikli 50 lõikes 2 osutatud finantsandmete edastamise nõuetele vastavaks.“

järgmisega:

„2. Lisaks sellele sisaldab 31. jaanuariks edastatud teave eespool nimetatud andmeid esitatuna sekkumiskategooriate kaupa. Nimetatud andmete edastus loetakse artikli 50 lõikes 2 osutatud finantsandmete edastamise nõuetele vastavaks.“

66.	Leheküljel 397 artikli 122 lõike 2 esimese lõigu teises lauses

asendatakse

„Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile juhtudel, kus fondidest saadav toetus ületab 10 000 eurot, …“

järgmisega:

„Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile juhtudel, kus mis tahes fondist või EMKFist saadav toetus ületab 10 000 eurot, …“.

67.	Leheküljel 397 artikli 122 lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)	kui korraldus- või sertifitseerimisasutus avastab ja kõrvaldab eeskirjade eiramise juhu enne, kui asjaomased kulud kantakse komisjonile esitatavasse kuluaruandesse.“

järgmisega:

„c)	kui korraldus- või sertifitseerimisasutus avastab ja kõrvaldab eeskirjade eiramise juhu enne, kui asjaomased kulud kantakse komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse.“

68.	Leheküljel 397 artikli 122 lõike 2 neljanda lõigu teises lauses

asendatakse

„Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.“

järgmisega:

„Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, mis tahes fondist või EMKFist toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.“

69.	Leheküljel 398 artikli 122 lõikes 3

asendatakse

„3. Esimeses lõigus osutatud süsteemid hõlbustavad koostalitust liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldavad toetusesaajatel esitada esimeses alapunktis osutatud teabe ühe edastuskorraga.“

järgmisega:

70.	Leheküljel 400 artikli 125 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	koostab ja pärast järelevalvekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile artiklis 50 osutatud rakendamise aasta- ja lõpparuanded;“

järgmisega:

„b)	koostab ja pärast seirekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile artiklis 50 osutatud rakendamise aasta- ja lõpparuanded;“.

71.	Leheküljel 400 artikli 125 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)	tagab, et valitud tegevus jääb asjaomase fondi või asjaomaste fondide rakendusalasse ning selle võib arvata rakenduskava sekkumiskategooriasse või EMKFi puhul prioriteedi või prioriteetide puhul määratud meetmesse;“

järgmisega:

„b)	tagab, et valitud tegevus jääb EMKFi, asjaomase fondi või asjaomaste fondide rakendusalasse ning selle võib arvata rakenduskava sekkumiskategooriasse või EMKFi puhul prioriteedi või prioriteetide puhul määratud meetmesse;“.

72.	Leheküljel 400 artikli 125 lõike 4 punktis e

asendatakse

„e)	koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.“

järgmisega:

„e)	koostab finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja igaaastase kokkuvõtte.“

73.	Leheküljel 401 artikli 126 punkti h teises lauses

asendatakse

„h)	…. Sissenõutud summad makstakse liidu eelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.“

järgmisega:

„h)	…. Sissenõutud summad makstakse liidu eelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha järgmisest maksetaotlusest.“

74.	Leheküljel 401 artikli 127 lõike 1 esimeses ja kolmandas lõigus

asendatakse

„1. Auditeerimisasutus tagab, et komisjonile deklareeritud kulude alusel auditeeritakse rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja sobivat tegevusvalimit. Deklareeritud kulusid auditeeritakse representatiivne valimi ja üldiselt statistiliste valimimeetodite alusel.

…

Sellistel juhtudel peab valimi suurus olema piisav selleks, et võimaldada auditeerimisasutusel koostada seadusjõuline auditiaruanne kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga.

…“

järgmisega:

„1. Auditeerimisasutus tagab, et komisjonile deklareeritud kulude alusel auditeeritakse rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja sobivat tegevuste valimit. Deklareeritud kulusid auditeeritakse representatiivne valimi ja üldiselt statistiliste valimimeetodite alusel.

…

Sellistel juhtudel peab valimi suurus olema piisav selleks, et võimaldada auditeerimisasutusel koostada põhjendatud auditiarvamus kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga.

…“.

75.	Leheküljel 401 artikli 127 lõike 5 punktis a

asendatakse

„a)	Auditi aruanne vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule;“

järgmisega:

„a)	Auditiarvamuse vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule;“.

76.	Leheküljel 402 artikli 128 lõikes 3

asendatakse

„3. Komisjon, auditeerimisasutused ja koordineerimisorgan kohtuvad korrapäraselt ning üldjuhul vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande, auditiaruande ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.“

järgmisega:

„3. Komisjon, auditeerimisasutused ja koordineerimisorgan kohtuvad korrapäraselt ning üldjuhul vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande, auditiarvamuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.“

77.	Leheküljel 402 artiklis 129

asendatakse

„… kulutuste summa on vähemalt võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest liikmesriigile maksnud.“

järgmisega:

„… kulutuste summa on vähemalt võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest ja EMKFist liikmesriigile maksnud.“

78.	Leheküljel 402 artikli 130 lõikes 2

asendatakse

„2. …

a)	prioriteedi maksetaotluse alusel näidatud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud või

b)	fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteedile, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.“

järgmisega:

„2. …

a)	prioriteedi maksetaotluste alusel näidatud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud või

b)	fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteedile, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse, olenevalt sellest, kumb on madalam.“

79.	Leheküljel 402 artikli 131 lõikes 1

asendatakse

„1. Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteedi puhul:

a)	tegevuste rakendamisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud;

b)	tegevuste rakendamisel kantud avaliku sektori kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud.“

järgmisega:

„1. Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteedi puhul:

a)	rahastamiskõlblike kulude kogusummat, mis on tekkinud toetuse saajal ja mis on tasutud tegevuste elluviimisel, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud;

b)	tegevuste elluviimisel tekkinud avaliku sektori kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud.“

80.	Leheküljel 403 artikli 132 lõike 1 teises lõigus

asendatakse

„Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid toetusesaajatele makstavaid summasid vähendada.“

järgmisega:

„Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid eritasusid ega muid samaväärse toimega tasusid, mis võiksid toetusesaajatele makstavaid summasid vähendada.“

81.	Leheküljel 404 artikli 135 lõikes 1

asendatakse

„1. Sertifitseerimisasutus esitab vastavalt artikli 131 lõikele 1 korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema raamatupidamissüsteemi aruandeaastal. Sertifitseerimisasutus võib vajaduse korral esitada need summad maksetaotlusele järgneval aruandeaastal.“

järgmisega:

82.	Leheküljel 404 artikli 135 lõikes 4

asendatakse

„4. Vahemakseid ei või teha rakenduskava puhul, välja arvatud juhul, kui komisjonile on saadetud rakendamise aastaaruanne vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.“

järgmisega:

„4. Vahemakseid ei või teha rakenduskava puhul, mille kohta ei ole komisjonile saadetud rakendamise aastaaruannet vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.“

83.	Leheküljel 406 artikli 139 lõike 7 kolmandas lauses

asendatakse

„Nimetatud sissenõudmine ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine rakenduskavale.“

järgmisega:

„Nimetatud sissenõudmine ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide ja EMKFi toetuste vähenemine rakenduskavale.“

84.	Leheküljel 406 artikli 139 lõikes 8

asendatakse

„…, arvutab komisjon olemasoleva info põhjal ning kooskõlas lõikega 6 fondidest aruandeaastal tasumisele kuuluva summa ja teavitab sellest liikmesriiki. Nõusoleku puudumisel võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse fondidele aruandeaastal tasumisele kuuluva summa kohta. Nimetatud otsus ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine rakenduskavale …“

järgmisega:

„…, arvutab komisjon olemasoleva info põhjal ning kooskõlas lõikega 6 fondidest ja EMKFist aruandeaastal tasumisele kuuluva summa ja teavitab sellest liikmesriiki. Nõusoleku puudumisel võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse fondidele ja EMKFile aruandeaastal tasumisele kuuluva summa kohta. Nimetatud otsus ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide ja EMKFi toetuste vähenemine rakenduskavale …“.

85.	Leheküljel 406 artikli 140 lõike 1 esimeses lõigus

asendatakse

„… tagab korraldusasutus, et selliseid tegevused, mille rahastamiskõlblike kulude summa on väiksem kui 1 000 000 eurot, puudutavad tõendavad dokumendid, mis käsitlevad fondidest toetust saavaid kulusid, …“

järgmisega:

86.	Leheküljel 406 artikli 140 lõike 1 neljandas lõigus

asendatakse

„Esimeses lõigus osutatud periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.“

järgmisega:

„Esimeses või teises lõigus osutatud periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.“

87.	Leheküljel 407 artikli 142 lõike 1 punktis b

asendatakse

„b)	tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;“

järgmisega:

„b)	maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;“.

88.	Leheküljel 407 artikli 143 lõike 2 neljandas lauses

asendatakse

„Korraldusasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamise aastaaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.“

järgmisega:

„Finantskorrektsioonid kirjendatakse selle aruandeaasta raamatupidamise aastaaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.“

89.	Leheküljel 407 artikli 143 lõikes 3

asendatakse

„3. Fondide või EMKFi toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires, kui lõikest 4 ei tulene teisiti.“

järgmisega:

„3. Fondide või EMKFi toetust, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires, kui lõikest 4 ei tulene teisiti.“

90.	Leheküljel 407 artikli 143 lõikes 4

asendatakse

„4. Toetuse osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi tegevuse tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi tegevuse tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.“

järgmisega:

„4. Toetust, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi tegevuse tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi tegevuse tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.“

91.	Leheküljel 408 artikli 144 lõikes 5

asendatakse

„5. Kui liikmesriik ei täida artiklist 95 tulenevaid kohustusi, võib komisjon täitmata jäetud kohustuste ulatuses teha finantskorrektsioone, tühistades asjaomasele liikmesriigile antud struktuurifondide toetuse täielikult või osaliselt.“

järgmisega:

„5. Kui liikmesriik ei täida artiklist 95 tulenevaid kohustusi, võib komisjon täitmata jäetud kohustuste ulatuses teha finantskorrektsioone, tühistades asjaomasele liikmesriigile fondidest või EMKFist antud toetuse täielikult või osaliselt.“

92.	Leheküljel 408 artikli 144 lõikes 6

asendatakse

„6. …, sh selliste puuduste peamisi tüüpe, kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumeid ning kindlate määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumeid.“

järgmisega:

„6. …, sh selliste puuduste peamisi tüüpe, kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumeid ning ühtsete määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumeid.“

93.	Leheküljel 408 artikli 145 lõikes 2

asendatakse

„2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus …“

järgmisega:

„2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või ühtse määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus …“.

94.	Leheküljel 408 artikli 145 lõikes 5

asendatakse

„5. Kui jõutakse kokkuleppele ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, võib liikmesriik asjaomaseid fonde kooskõlas artikli 143 lõikega 3 taaskasutada.“

järgmisega:

„5. Kui jõutakse kokkuleppele ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 7 kohaldamist, võib liikmesriik asjaomaseid fonde ja EMKFi kooskõlas artikli 143 lõikega 3 taaskasutada.“

95.	Leheküljel 409 artikli 145 lõikes 7

asendatakse

„7. Kui komisjon, täites artiklist 75 tulenevaid kohustusi, või Euroopa Kontrollikoda tuvastab eeskirjade rikkumise, mis osutab suurtele puudustele juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõhusas toimimises, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon fondide toetust rakenduskavale.

…

a)	see tuvastati komisjonile finantsmääruse artikli 59 lõike 5 kohaselt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituses, iga-aastases kontrolliaruandes või auditiaruandes või muudes komisjonile esitatud auditeerimisasutuse auditiaruannetes ja asjakohastes võetud meetmetes, või

…

Kui on esitatud asjaomased liidu vahendite haldaja kinnitused, iga-aastased kontrolliaruanded ja auditiaruanded, on juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste hindamise aluseks kohaldatavad õigusnormid.

…

välistab kindlamääraliste või ekstrapoleeritud korrektsioonide kohaldamiseks eeskirjadevastased kulud, mille tuvastas liikmesriik, kelle suhtes kohaldati kooskõlas artikli 139 lõikega 10 raamatupidamise aastaaruande kohandusi, ning kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust hinnatakse vastavalt artikli 137 lõikele 2;

c)	võtab liidu eelarvet ohustava jääkriski määramisel arvesse kindlamääralisi või ekstrapoleeritud korrektsioone, mida liikmesriik kulude suhtes on kohaldanud muude liikmesriigi poolt tuvastatud suurte puuduste korral.“

järgmisega:

…

a)	see tuvastati komisjonile finantsmääruse artikli 59 lõike 5 kohaselt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituses, iga-aastases kontrolliaruandes või auditi arvamuses või muudes komisjonile esitatud auditeerimisasutuse auditiaruannetes ja asjakohastes võetud meetmetes, või

…

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate oluliste puuduste hindamise aluseks on õigusnormid, mis kehtisid asjaomaste liidu vahendite haldaja kinnituste, auditeerimise aastaaruannete ja auditi arvamuste esitamise hetkel.

…

välistab ühtse määra alusel või ekstrapoleeritud korrektsioonide kohaldamisel liikmesriigi poolt tuvastatud eeskirjadevastased kulud, mille suhtes kohaldati kooskõlas artikli 139 lõikega 10 raamatupidamise aastaaruande kohandusi, ning kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust veel hinnatakse vastavalt artikli 137 lõikele 2;

c)	võtab liidu eelarvet ohustava jääkriski määramisel arvesse ühtse määra alusel tehtud või ekstrapoleeritud korrektsioone, mida liikmesriik kulude suhtes on kohaldanud muude liikmesriigi poolt tuvastatud suurte puuduste korral.“

96.	Leheküljel 409 artikli 147 lõike 1 esimeses lauses

asendatakse

„1. Tagasimaksed liidu eelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 73 alusel koostatud sissenõudekorralduses.“

järgmisega:

„1. Tagasimaksed liidu eelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 78 alusel koostatud sissenõudekorralduses.“

97.	Leheküljel 409 artikli 148 lõigetes 1 kuni 3

asendatakse

„1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 200 000 eurot, ESFi puhul 150 000 eurot või EMKFi puhul 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist üle ühe auditi. Muude tegevuste suhtes tehakse kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist. ….

2. Rakenduskavade puhul, mille kõige viimatisest auditi arvamusest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 128 lõikes 3 osutatud järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. ….

3. Rakenduskavade puhul, mille puhul komisjon leiab, et auditeerimisasutuse aruanne on usaldusväärne, võib komisjon leppida auditeerimisasutusega kokku piirata komisjoni kohapealseid auditeid ja auditeerida auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse on komisjon heaks kiitnud.“

järgmisega:

„1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 200 000 eurot, ESFi puhul 150 000 eurot või EMKFi puhul 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Muude tegevuste suhtes tehakse auditeerimisasutuse või komisjoni poolt enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist kõige rohkem üks audit aruandeaastas. ….

2. Rakenduskavade puhul, mille kõige viimasest auditiarvamusest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 128 lõikes 3 osutatud järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud riskidega proportsionaalne. ….

3. Rakenduskavade puhul, mille puhul komisjon leiab, et auditeerimisasutuse arvamus on usaldusväärne, võib komisjon leppida auditeerimisasutusega kokku piirata komisjoni kohapealseid auditeid auditeerimaks auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse on komisjon heaks kiitnud.“

98.	Leheküljel 423 II lisa tabeli teises veerus

asendatakse

„Vajaduse korral näitaja ja mõõtühik“

järgmisega:

„Näitaja või asjakohasel juhul rakendamise olulisim etapp ja mõõtühik“.

99.	Leheküljel 426 IV lisa 1. jao punktis j

asendatakse

„j)	sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite kasutamise kohta kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt artiklile 45 ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetuste rahastamisvahendist väljaviimise poliitika;“

järgmisega:

„j)	sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamise kohta kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt artiklile 45 ning nende toetuste rahastamisvahendist väljaviimise poliitika;“.

100.	Leheküljel 426 IV lisa 2. jao punktis a

asendatakse

„a)	rahastamisvahendi investeerimisstrateegia või -poliitika, kavandatud laenutoodete üldtingimused, sihtgrupid ja toetatavad tegevused;“

järgmisega:

„a)	rahastamisvahendi investeerimisstrateegia või -poliitika, kavandatud laenude ja tagatiste üldtingimused, lõplikud sihtgrupid ja toetatavad tegevused;“.

101.	Leheküljel 427 IV lisa 2. jao punktis c

asendatakse

„c)	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite kasutamine ja uuesti kasutamine vastavalt artiklitele 43, 44 ja 45;“

järgmisega:

„c)	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamine vastavalt artiklitele 44 ja 45;“.

102.	Leheküljel 458 XII lisa 2.2 jao lõike 3 teises lõigus

asendatakse

„Iga dokument, mis on seotud tegevuse rakendamisega ning …, peab sisaldama avaldust selle kohta, et rakenduskava on saanud toetust fondist või fondidest.“

järgmisega:

„Iga dokument, mis on seotud tegevuse rakendamisega …, peab sisaldama avaldust selle kohta, et tegevus on saanud toetust fondist või fondidest.“

103.	Leheküljel 461 XIII lisa 3. jao punkti A alapunktis viii

asendatakse

„viii)

Vahendite haldaja kinnituse, tehtud kontrolle ja tuvastatud nõrkusi käsitleva raporti ning lõppauditite ja -kontrollide aastakokkuvõtte koostamise menetlused.“

järgmisega:

„viii)

Menetlused finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud vahendite haldaja kinnituse koostamiseks ning artikli 59 lõike 5 punktis b osutatud iga-aastase kokkuvõtte koostamiseks lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas tuvastatud nõrkustest.“

104.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„konkreetne eesmärk“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„alaeesmärk“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

105.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„erieesmärk“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„alaeesmärk“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

106.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„kindel eesmärk“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„alaeesmärk“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

107.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„väljundnäitajad“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„väljundindikaatorid“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

108.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„sihtväärtus“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„sihttase“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

109.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„algväärtus“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„baastase“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

110.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„näidis“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„vorm“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.

111.	Läbivalt terves õigusaktis

asendatakse

„algatusrühm“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides

järgmisega:

„tegevusrühm“ tehes vajalikud grammatilised kohandused.