20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/289

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSES (EL) nr 1301/2013,

17. detsember 2013,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 178 ja 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri piirkondade arengutasemete ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised probleemid ja tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(2)

ERFi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevad ühised sätted on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3).

(3)

Tuleks kehtestada erisätted sellist tüüpi tegevuste kohta, mida ERFist saab toetada, et järgida määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud valdkondlike eesmärkide raames investeerimisprioriteete. Samal ajal tuleks kindlaks määrata ja selgemaks muuta ERFi rakendusalast väljajäävad tegevused, sealhulgas investeeringud, mille eesmärk on vähendada nendest tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (4) I lisas. Et vältida ülemäärast rahastamist ei tohiks selline investeering olla rahastamiskõlblik ERFist toetuse saamiseks, sest sellele laieneb juba direktiiv 2003/87/EÜ. Selline välistamine ei tohiks piirata võimalust kasutada ERFi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetlemata tegevuste toetamiseks, isegi kui neid viivad ellu samad ettevõtjad ning need hõlmavad tegevusi seoses energiatõhususe eesmärgil tehtavate investeeringutega kaugküttevõrkudesse, arukatesse energia jaotus-, salvestus- ja ülekandmissüsteemidesse ja õhusaaste vähendamise meetmetega, isegi kui sellise tegevuse kaudne mõju on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine või kui need on loetletud direktiivis 2003/87/EÜ osutatud riiklikus kavas.

(4)

Vaja on täpsustada, milliseid lisategevusi saab ERFist veel toetada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames.

(5)

ERF peaks panustama liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ja tagama seeläbi ERFi toetuse suurema kontsentreerituse liidu prioriteetidele. Olenevalt sellest, millisele piirkondade kategooriale toetust antakse, suunatakse ERFi toetus majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames innovatsioonile ja teadusuuringutele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT), väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) ning vähese CO2 -heitega majanduse edendamisele. Sellise valdkondliku keskendumiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust rakenduskavade tasandil ja eri piirkonnakategooriates. Valdkondlikku keskendumist tuleks asjakohasel juhul kohandada nii, et võtta arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, mis on eraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1300/2013 (5) osutatud vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud investeerimisprioriteetide toetamiseks. Valdkondliku keskendumise määra puhul tuleks võtta arvesse nii piirkonna arengutaset, vajaduse korral Ühtekuuluvusfondi vahendeid kui ka erivajadusi piirkondades, mille SKP elaniku kohta, mida kasutatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, programmiperioodil 2007-2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil, piirkondades, millele toetuse andmine lõppeb programmiperioodil 2007-2013 järk-järgult, ning NUTS 2. tasandi teatavates piirkondades, mis koosnevad üksnes saareliikmesriikidest või saartest.

(6)

Kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames peaks olema võimalik saada ERF-ist toetust kõigi käesolevas määruses osutatud valdkondlike eesmärkide saavutamiseks.

(7)

ERFi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja ette näha määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta ERF-ile omased tegevused kui investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamist ERF toetab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata programmide konkreetsed eesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära.

(8)

Vaja on edendada uuendustegevust ja VKEde arendamist sellistes Euroopa ja piirkondlike probleemidega seotud arenevates valdkondades nagu loome- ja kultuuritööstus, uusi ühiskondlikke nõudmisi peegeldavad uuenduslikud teenused või vananeva ühiskonnaga seotud tooted ja teenused, hooldus ja tervishoid, ökoinnovatsioon, vähese CO2- heitega majandus ja ressursitõhusus.

(9)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013 püütakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatud ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas tehtud investeeringute lisaväärtuse optimeerimiseks saavutada koostoime eeskätt ERFi tegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse raamprogrammi „Horisont 2020” vahel, austades samas nende erisuguseid eesmärke.

(10)

On oluline tagada, et riskijuhtimise investeeringute edendamisel võetakse arvesse piirkondlikule, piiriülesele ja rahvusvahelisele tasandile eriomaseid riske.

(11)

Et maksimeerida jätkusuutlikku turismi, kultuuri ja looduspärandit toetavate tegevusalade panust tööhõivesõbralikku majanduskasvu toetamise eesmärki, peaksid need olema osa konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, mis hõlmaks ka taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist. Eelnimetatud tegevuste toetamine peaks samuti aitama kaasa innovatsiooni ja IKT kasutamise edendamisele, VKEde olukorra parandamisele, keskkonna ja ressursitõhususe tugevdamisele või sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

(12)

Jätkusuutliku piirkondliku või kohaliku liikuvuse edendamiseks või õhu- ja mürasaaste vähendamiseks on vaja edendada tervislikke, säästvaid ja ohutuid transpordiliike. ERFist toetatavad lennujaamade taristu investeeringud peaksid edendama keskkonnasäästlikku lennutransporti, kui nendega muu hulgas avaradatakse piirkondlikku ja kohalikku liikuvust teise ja kolmanda astme liiklussõlmede ühendamisega üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu, sealhulgas mitmeliigilise transpordi sõlmede kaudu.

(13)

Et edendada selliste energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist, mis liit on seadnud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia raames, tuleks ERFist toetada investeerimist energiatõhususe ja varustuskindluse edendamisse liikmesriikides, muu hulgas arukate energia jaotus-, salvestus- ja ülekandesüsteemide arendamise kaudu, kaasa arvatud taastuvatest energiaallikatest lähtuva hajatootmise integreerimise teel. Selleks et täita energia varustuskindluse nõudeid viisil, mis on kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia raames seatud eesmärkidega peaksid liikmesriigid saama investeerida valitud energiaallikate jaotusega kooskõlas olevatesse energia taristutesse.

(14)

VKEsid, kelle hulka võivad kuuluda sotsiaalmajandusettevõtted, tuleks mõista vastavalt määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud määratlusele, mille kohaselt on hõlmatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (6) tähenduses.

(15)

Sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesusega võitlemiseks, eeskätt marginaliseeritud kogukondades, on vaja väikesemahulise taristu pakkumise kaudu parandada juurdepääsu sotsiaal-, kultuuri- ja vabaajateenustele, võttes arvesse puudega inimeste ja eakate erivajadusi.

(16)

Kogukonnapõhised teenused peaksid hõlmama kõiki koduseid, perepõhiseid, elukohajärgseid ja muid kogukonna teenuseid, millega toetatakse kõikide inimeste õigust elada kogukonnas ning omada võrdseid valikuid ning millega püütakse hoida ära isoleeritust või kogukonnast eraldumist.

(17)

Selleks et suurendada paindlikkust ja vähendada ühise rakendamise kaudu halduskoormust, tuleks viia ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vastavate valdkondlike eesmärkide kohased investeerimisprioriteedid omavahel kooskõlla.

(18)

Käesoleva määruse lisas tuleks sätestada ühine väljundnäitajate kogum, millega hinnata liidu tasandil programmide rakendamise summaarseid edusamme. Need näitajad peaksid vastama käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega kooskõlas toetust saanud investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile. Ühiseid väljundnäitajaid peaksid täiendama programmile eriomased tulemusnäitajad ning asjakohasel juhul programmile eriomased väljundnäitajad.

(19)

Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud meetmeid linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi ühendusi. Põhimõtted, mille alusel valida linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning nende meetmete soovituslikud summad, tuleks sätestada partnerluslepingus, mille järgi eraldatakse nimetatud eesmärgil ERFi vahenditest liikmesriigi tasandil vähemalt 5 %. Linna ametiasutusele ülesannete delegeerimise ulatuse peaks otsustama korraldusasutus linna ametiasutusega konsulteerides.

(20)

Et leida või katsetada uusi lahendusi, mis on välja töötatud linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks ning mis on liidu tasandil olulised, peaks ERF toetama uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas.

(21)

Et tugevdada võimekust, koostöövõrkude loomist ja kogemuste vahetust programmide ning linnade säästva arengu strateegiate ja uuenduslike meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste vahel linnade säästva arengu valdkonnas ning täiendada olemasolevaid programme ja asutusi, on liidu tasandil vaja luua linnaarengu võrgustik.

(22)

ERF peaks tegelema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleemidega, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade ligipääsuga suurtele turgudele ja neist kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, piirialad, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, pidades silmas nende säästva arengu toetamist.

(23)

Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, võttes vastu ELi toimimise lepingu artikli 349 kohased meetmed, millega laiendatakse erandkorras ERFist antavate toetuste rakendusala kõnealustele piirkondadele eriomasest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamiseks antava tegevusabi rahastamisele, mida tingivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud tegurid, nimelt nende piirkondade kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked loodusolud ja kliima ning majanduslik sõltuvus mõnedest toodetest, mille püsivus ja koosmõju piiravad oluliselt nende piirkondade arengut. Nimetatud kontekstis antav liikmesriikide tegevusabi on vabastatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest, kui abi andmise ajal vastab see tingimustele, mis on sätestatud määruses, mille kohaselt on teatavad abi liigid ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt siseturuga nõuetega kooskõlas ning mis on vastu võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (7) kohaselt.

(24)

Kooskõlas 7.–8. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega ning võttes arvesse ELi toimimise lepingus sätestatud erieesmärke seoses äärepoolseimate aladega, millele on osutatud artiklis 349, on Mayotte’i staatust muudetud Euroopa Ülemkogu otsusega nr 2012/419/EL (8), mille kohaselt saab sellest 1. jaanuarist 2014 uus äärepoolseim piirkond. Mayotte’i taristu sihipärase ja kiire arendamise hõlbustamiseks ning edendamiseks peaks erandkorras olema võimalik eraldada vähemalt 50 % Mayotte'le eraldatud ERF rahastamispaketist määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud viiele valdkondlikule eesmärgile.

(25)

Käesoleva määruse täiendamiseks teatavate vähemoluliste sätetega tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada uuenduslike meetmete valiku- ja juhtimiskriteeriumide üksikasjalikud eeskirjad. Komisjonile tuleks anda samasugune õigus ka käesoleva määruse I lisa põhjendatud muudatuste osas, et tagada rakenduskava elluviimise edusammude tõhus hindamine. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda eri piirkondade arengutasemete erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 (9). Seetõttu tuleks selguse huvides määrus (EÜ) nr 1080/2006 kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks siiski mõjutama selliste toetuste jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ja nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte tuleks seega selliste toetuste või asjaomaste tegevuste suhtes pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni jätkuvalt kohaldada. Määruse (EÜ) nr 1080/2006 raames esitatud või heaks kiidetud toetusetaotlused peaksid jääma kehtima.

(28)

Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) ülesanded, sellest makstava toetuse ulatus lähtuvalt eesmärgist investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgist ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ERFist toetamise erisätted.

Artikkel 2

ERFi ülesanded

ERF aitab rahastada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus piirkondade majanduse jätkusuutliku arengu ja struktuurilise kohandamise kaudu, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise kaudu.

Artikkel 3

ERF-ist antava toetuse ulatus

1.   ERFist toetatakse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetide järgimiseks järgmisi tegevusi:

a)

tootmisesse investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele, eelkõige otsese abi kaudu VKEdesse investeerimiseks;

b)

tootmisesse investeerimine, sõltumata asjaomase ettevõtte suurusest, millega aidatakse järgida artikli 5 punktides 1 ja 4 sätestatud investeerimisprioriteete, ning kui investeering hõlmab suurettevõtete ja VKEde koostööd, artikli 5 punktis 2 sätestatud prioriteete;

c)

investeerimine taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele energia-, keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid;

d)

investeerimine sotsiaal-, tervishoiu-, teadus- ja uuendustegevuse, ettevõtluse ning haridustaristut;

e)

investeerimine piirkondade sisemise potentsiaali arendamisse püsiinvesteeringute kaudu seadmetesse ja väikesemahulistesse taristutesse; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;

f)

koostöövõrkude loomine, koostöö ja kogemuste vahetus pädevate piirkondlike, kohalike, linna- ja muude riiklike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel, õpingud, ettevalmistustööd ja suutlikkuse parandamine.

2.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võib ERFist toetada ka vahendite ja inimressurssidega ning igat liiki taristu piiriülest jagamist kõikides piirkondades.

3.   ERFist ei toetata:

a)

tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b)

investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladel;

c)

tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;

d)

raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades;

e)

investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.

Artikkel 4

Valdkondlik keskendumine

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide ning käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetide puhul, mida võib ERFist majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames toetada, keskendutakse järgmisele:

a)

rohkem arenenud piirkondades:

i)

vähemalt 80 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile, ning

ii)

vähemalt 20 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.

b)

üleminekupiirkondades:

i)

vähemalt 60 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile, ning

ii)

vähemalt 15 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.

c)

vähemarenenud piirkondades:

i)

vähemalt 50 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile; ning

ii)

vähemalt 12 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse üleminekupiirkondadena piirkondi, mille SKP elaniku kohta, mida kasutatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, oli programmiperioodil 2007-2013 alla 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil, ning piirkondi, millele abiandmine lõpetatakse programmiperioodil 2007-2013 järk-järgult, kuid mis on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 esimese lõigu punktis c viidatud rohkem arenenud piirkonna kategooria kohaselt programmiperioodil 2014-2020.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse vähemarenenud piirkonnana kõiki NUTS 2. tasandi piirkondi, mis moodustavad üksnes osa saareliikmesriikidest või saartest, mis asuvad Ühtekuuluvusfondist toetust saavates liikmesriikides, ning kõiki äärepoolseimaid piirkondi.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib piirkonnakategooriale eraldatud ERFi miinimumosa olla selles lõikes sätestatust väiksem, tingimusel et sellist vähendamist tasakaalustatakse teistele piirkonnakategooriatele eraldatava osa suurendamisega. See summa liikmesriigi tasandil, mis hõlmab kõikidele piirkonnakategooriatele ettenähtud summasid määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud valdkondlike eesmärkide puhul ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondliku eesmärgi puhul, ei ole seega väiksem kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud ERFi miinimumosade rakendamisest tulenev summa liikmesriigi tasandil.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib Ühtekuuluvusfondi vahendid, mis on eraldatud määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 4 punktis a sätestatud investeerimisprioriteetide toetamiseks, arvata käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii, punkti b alapunktis ii ja punkti c alapunktis ii sätestatud miinimumosade hulka. Sellisel juhul suurendatakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud osa 15 %-ni. Võimaluse korral tuleks need vahendid eraldada proportsionaalselt eri piirkonnakategooriate suhtes, võttes aluseks nende suhtelise osa asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast.

Artikkel 5

Investeerimisprioriteedid

ERFist toetatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide raames järgmisi investeerimisprioriteete, tuginedes nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud ja partnerluslepingus sätestatud arenguvajadustele ja kasvupotentsiaalile:

1)

teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine järgmisega:

a)

teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;

b)

teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni, avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas;

2)

IKTle juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine järgmisega:

a)

lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine;

b)

IKT toodete ja teenuste, e-kaubanduse arendamine ja IKT nõudluse edendamine;

c)

e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine;

3)

VKEde konkurentsivõime suurendamine järgmisega:

a)

ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise, muu hulgas ettevõtlusinkubaatori kaudu;

b)

uute ärimudelite arendamine ja kasutuselevõtmine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust;

c)

toodete ja teenuste arendamissuutlikkuse loomise ja arendamise toetamine;

d)

VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine;

4)

toetada üleminekut vähese CO2 -heitega majandusele järgmisega:

a)

taastuvatest energiaallikatest saadava energia tootmise ja jaotamise edendamine;

b)

energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine ettevõtetes;

c)

energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris;

d)

madal- ja keskpingel toimivate arukate jaotussüsteemide väljaarendamine ja kasutuselevõtmine;

e)

CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed;

f)

vähese CO2-heitega tehnoloogiate alaste teadusuuringute ning innovatsiooni ja nende kasutuselevõtmise edendamine;

g)

kasuliku soojuse nõudlusel põhineva tõhusa soojus- ja elektrienergia koostootmise edendamine;

5)

kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmisega:

a)

kliimamuutustega kohanemiseks suunatud investeeringute, sealhulgas ökosüsteemipõhiste lähenemiste toetamine;

b)

eriliste ohtude käsitlemiseks, õnnetustele vastupidamise tagamiseks ning katastroofide ohjamise süsteemide arendamiseks suunatud investeeringute soodustamine;

6)

keskkonnakaitse ja -säilitamise ning ressursitõhususe edendamine järgmisega:

a)

investeerimine jäätmesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja toetada liikmesriikide investeerimisvajadusi seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;

b)

investeerimine veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja toetada liikmesriikide investeerimisvajadusi seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;

c)

loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, kaitse, edendamine ja arendamine;

d)

bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine ning mullastike kaitse ja taastamine ning ökosüsteemi teenuste edendamine, sealhulgas NATURA 2000 ja roheliste taristute kaudu;

e)

linnakeskkonna parandamine, linnade taaselustamine, mahajäetud tööstusobjektide (sealhulgas endised sõjaväealad) taaselustamine ja saastatusest puhastamine, õhusaaste vähendamine ja müra vähendamise meetmete edendamine;

f)

uuenduslike tehnoloogiate edendamine, millega parandada keskkonnakaitset ja ressursitõhusust jäätme- ja veesektoris, mullastike kaitset või vähendada õhusaastet;

g)

tööstuses ressursitõhusale majandusele ülemineku toetamine ning keskkonnasäästliku majanduskasvu, ökoinnovatsiooni ja keskkonnatoime juhtimise edendamine avalikus ja erasektoris;

7)

säästva transpordi edendamine ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine järgmisega:

a)

Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-Tsse;

b)

piirkondliku liikuvuse tõhustamine, liites teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed, sealhulgas mitmeliigilised sõlmed üleeuroopalise transpordivõrgu taristuga;

c)

keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust;

d)

ulatusliku, kõrgekvaliteedilise ja koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi arendamine ja taastamine ning mürataset vähendavate meetmete edendamine;

e)

energiatõhususe ja tarnekindluse parandamine arukate energiajaotamise, -salvestamise ja -jaotamise süsteemidega ning taastuvatest energiaallikatest lähtuva hajatootmise toodetud energia integreerimine;

8)

jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine läbi järgmiste tegevuste:

a)

ettevõtlusinkubaatorite arendamise toetamine ning investeeringutoetus füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, mikroettevõtlusele ja ettevõtete asutamisele;

b)

tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine;

c)

kohalike arengualgatuste toetamine ning abi oma naabruskonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 (10) kohaldamisala;

d)

tööturuasutuste taristutesse investeerimine.

9)

sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine järgmiste vahenditega:

a)

investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile;

b)

mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine;

c)

sotsiaalsete ettevõtete toetamine;

d)

kogukonna juhitud kohalike arengustrateegiate raames tehtavad investeeringud;

10)

investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi;

11)

ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks.

Artikkel 6

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi näitajad

1.   Kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljundnäitajaid, programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel programmipõhiseid väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4, artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning artikli 96 lõike 2 punkti c alapunktidega ii ja iv.

2.   Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihtväärtused seatakse aastaks 2023.

3.   Investeerimisprioriteetidega seonduvate programmispetsiifiliste tulemusnäitajate baasväärtusteks võetakse viimased olemasolevad andmed ja sihid seatakse aastaks 2023. Sihte võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta käesoleva määruse I lisas nimetatud ühiste väljundnäitajate loetelu, kui see on põhjendatud, et tagada rakenduskavade elluviimise edusammude tõhus hindamine.

II   PEATÜKK

Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

Artikkel 7

Linnade säästev areng

1.   ERF toetab rakenduskavade raames linnade säästvat arengut läbi strateegiate, milles on sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vaheliste ühenduste edendamise vajadust.

2.   Linnade säästvat arengut teostatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 36 osutatud integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu või konkreetse rakenduskava või prioriteetse erisuuna raames kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 esimese lõigu punktiga c.

3.   Iga liikmesriik sõnastab partnerluslepingus oma spetsiifilist territoriaalset olukorda arvesse võttes nende linnapiirkondade valimise põhimõtted, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid, ning kehtestab soovitusliku eraldise nende meetmete rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

4.   Vähemalt 5 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil eesmärgiga investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse, eraldatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, kus linnad, allpiirkondade või kohalikud asutused, kes vastutavad säästvate linnastrateegiate rakendamise eest (edaspidi „linnaasutused”) vastutavad ülesannete eest, mis on seotud vähemalt tegevuste valimisega kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõikega 6 või asjakohasel juhul kooskõlas selle määruse artikli 123 lõikega 7. Käesoleva artikli lõike 2 täitmiseks mõeldud esialgne summa sätestatakse asjakohastes rakendusprogrammi(de)s.

5.   Korraldusasutus määrab kindlaks linnaasutusega konsulteerides selliste linna säästva arengu integreeritud meetmete haldamisega seotud ülesannete ulatuse, mille täitmisega tegelevad linnaasutused. Korraldusasutus vormistab oma otsuse ametlikult kirjalikus vormis. Korraldusasutus võib jätta endale õiguse enne heakskiitmist toimingute rahastamiskõlblikkust lõplikult kontrollida.

Artikkel 8

Uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas

1.   Komisjoni algatusel võib ERF toetada uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikega 8. Nimetatud meetmed hõlmavad uuringuid ja katseprojekte, mille eesmärk on leida või katsetada uusi lahendusi, mis on välja töötatud linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks ning mis on liidu tasandil olulised. Komisjon julgustab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 punktis 1 osutatud kategooriatel põhinevate asjakohaste partnerite kaasamist uuenduslike meetmete ettevalmistamisse ja rakendamisse.

2.   Erandina käesoleva määruse artiklist 4 võidakse uuenduslike meetmetega toetada kõiki tegevusi, mis on vajalikud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide saavutamise jaoks ning mis vastavad käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetidele.

3.   Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ERFi poolt kooskõlas käesoleva määrusega toetatavate uuenduslike meetmete valiku ja haldamise põhimõtete kohta.

Artikkel 9

Linnade arenguvõrgustik

1.   Komisjon määrab vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 58 kindlaks linnade arenguvõrgustiku eesmärgiga edendada suutlikkust, koostöövõrgustikke ning kogemuste vahetamist liidu tasandil linnaasutuste, kes vastutavad kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõigetega 4 ja 5 linnade säästva arengustrateegia rakendamise eest, ning asutuste vahel, kes kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 vastutavad linnade säästva arengu valdkonna uuenduslike meetmete eest.

2.   Linnade arenguvõrgustiku tegevused täiendavad neid, mida on rakendatud piirkondadevahelise koostöö eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (11) (EL) nr 1299/2013 artikli 2 punkti 3 alapunkti b kohaselt.

Artikkel 10

Piirkonnad, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused

ERFi kaasfinantseeritavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 121 punktis 4 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste või demograafilise olukorraga piirkondi, pööratakse erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Artikkel 11

Väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad

Väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade konkreetse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Kõnealune eraldis eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3, 4 ja 7 sätestatud valdkondlike eesmärkide jaoks.

Artikkel 12

Äärepoolseimad piirkonnad

1.   Äärepoolseimatele piirkondadele tehtavate konkreetsete lisaeraldiste suhtes ei kohaldata artiklit 4. Neid eraldisi kasutatakse ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimate piirkondade eripära ja piirangutega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks, toetades:

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlikke eesmärke;

b)

kaubaveoteenuseid ja veoteenuse osutamise alustamist;

c)

tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudumisega seotud tegevusi.

2.   Lisaks kasutatakse lõikes 1 osutatud konkreetseid lisaeraldisi äärepoolseimates piirkondades tegevusabi ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutuste rahastamise toetamiseks.

3.   Summa, mille suhtes kaasrahastamise määra kohaldatakse, on proportsionaalne üksnes lõikes 1 mainitud toetusesaaja lisakuludega tegevusabile ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutustega, ent see võib investeerimiskulutuste korral hõlmata kõiki rahastamiskõlblikke kulusid.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud konkreetsete lisaeraldistega ei või toetada:

a)

tegevusi, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

b)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

c)

maksuvabastusi ja vabastust sotsiaalmaksudest.

5.   Erandina artikli 3 lõike 1 punktidest a ja b võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, hoolimata nende ettevõtete suurusest.

6.   Käesoleva määruse artiklit 4 ei kohaldata rahastamispaketi ERFi osa suhtes, mis on eraldatud Mayotte’ile kui äärepoolseimale piirkonnale ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses ning vähemalt 50 % sellest ERFi osast eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3, 4 ja 6 sätestatud valdkondlikele eesmärkidele.

III   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta selliste toetuste jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ning nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte kohaldatakse selliste toetuste või tegevuste suhtes seega jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab abi rakenduskavasid ja suurprojekte.

2.   Määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud toetuse taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 14

Delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte alates 21. detsember 2013 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 13 kohaldamist, tunnistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 16

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 12 lõiget 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS

(1)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 44.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 114.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013 mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 281).

(6)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(7)  Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1).

(8)  Euroopa Ülemkogu 11. juuli 2012. aasta otsus 2012/419/EL, millega muudetakse Mayonette'i staatust Euroopa Liidu suhtes (ELT L 204, 31.7.2012, lk 131).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (EÜT L 210, 31.7.2006, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013 mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 470).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013 erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 259).

I LISA

ERFI TOETUSE ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVESSE INVESTEERIMISE EESMÄRGIL (ARTIKKEL 6)

 

ÜHIK

NIMETUS

Tulusad investeeringud

 

ettevõtted

Abi saavate ettevõtete arv

 

ettevõtted

Toetusi saavate ettevõtete arv

 

ettevõtted

Muud rahalist abi kui toetusi saavate ettevõtete arv

 

ettevõtted

Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv

 

ettevõtted

Toetust saavate uute ettevõtete arv

 

EUR

Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele

 

EUR

Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (mitterahalised toetused)

 

täistööaja ekvivalendid

Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes

Jätkusuutlik turism

külastusi/aastas

Toetust saanud turismiatraktsioonide ja kultuuri- ja rahvapärandisse kuuluvate paikade külastamise kordade arvu oodatav kasv

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu

leibkonnad

Lisandunud leibkondade arv, kellel on võimalik kasutada lairibaühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s

Transport

Raudteetransport

kilomeetrid

Uute raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk

kilomeetrid

Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk

Teed

kilomeetrid

Uute teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk

kilomeetrid

Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk

Linnatransport

kilomeetrid

Uute või parandatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus

Siseveeteed

kilomeetrid

Uute või parandatud siseveeteede pikkus

Keskkond

Tahked jäätmed

tonni/aastas

Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus

Veevarustus

füüsilised isikud

Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil

Reovee puhastamine

inimekvivalent

Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus

Riskiennetus ja -juhtimine

füüsilised isikud

Üleujutuse kaitse meetmetest kasu saav elanikkond

füüsilised isikud

Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest meetmetest

Maa taastamine

hektarid

Taastatud maa kogupindala

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

hektarid

Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala

Teadusuuringud ja innovatsioon

 

täistööaja ekvivalendid

Uute teadurite arv toetust saanud üksustes

 

täistööaja ekvivalendid

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv

 

ettevõtted

Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv

 

EUR

Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele

 

ettevõtted

Nende ettevõtete arv, keda toetatakse uudsete toodete turule toomisel

 

ettevõtted

Nende ettevõtete arv, keda toetatakse ettevõttesse uudsete toodete toomisel

Energeetika ja kliimamuutused

Taastuvad energiaallikad

MW

Taastuva energia tootmise täiendav võimsus

Energiatõhusus

leibkonnad

Tõhustatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv

 

kWh/aastas

Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine

 

kasutajad

Arukatesse energiavõrkudesse ühendatud täiendavate energiatarbijate arv

Kasvuhoonegaaside vähendamine

CO2 ekvivalenttonnides

Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas

Sotsiaalne taristu

Lastehoid ja haridus

füüsilised isikud

Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus

Tervishoid

füüsilised isikud

Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud

Linnaarenduse erinäitajad

 

füüsilised isikud

Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed

 

ruutmeetrid

Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades

 

ruutmeetrid

Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned

 

elamud

Renoveeritud elamud linnapiirkondades

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1080/2006

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

—

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

—

Artikkel 7

—

—

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

—

Artikkel 8

—

Artikkel 9

Artikkel 9

—

Artikkel 10

Artikkel 10

—

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

—

Artikkel 13

—

Artikkel 14

—

Artikkel 15

—

Artikkel 16

—

Artikkel 17

—

Artikkel 18

—

Artikkel 19

—

Artikkel 20

—

Artikkel 21

—

Artikkel 22

Artikkel 13

—

Artikkel 14

Artikkel 23

Artikkel 15

Artikkel 24

Artikkel 16

Artikkel 25

Artikkel 17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus ERFi määruse artikli 6, Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikli 15 ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 4 kohaldamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kinnitused ELi seaduseandjale, et ERFi määruse, Euroopa territoriaalse koostöö määruse ja Ühtekuuluvusfondi määruse ühised väljundnäitajad, mis esitatakse iga nimetatud määruse lisas, on töötatud välja põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus, millesse on kaasatud nii komisjoni kui ka liikmesriikide hindamiseksperdid, ning et need näitajad peaksid eeldatavasti jääma stabiilseks.