29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/35

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 114 on sätestatud, et meetmete puhul, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine ning mis muu hulgas käsitlevad tervishoidu, ohutust ja tarbijakaitset, võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, võttes eriti arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi.

(2)

Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt, mis mõjutab märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(3)

Toidule kohalduva liidu õiguse eesmärgiks on muu hulgas tagada, et ühtki toitu ei viida turule, kui see on ohtlik. Seetõttu tuleks jätta käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulgast välja kõik ained, millel võib olla kahjulik mõju asjaomaste elanikkonnarühmade tervisele või mis on inimtoiduks kõlbmatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta) (3) on sätestatud üldeeskirjad selliste toitude koostise ja valmistamise kohta, mis on spetsiaalselt loodud nende isikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks, kellele need toidud on ettenähtud. Enamik kõnealuse direktiivi sätteid pärineb 1977. aastast ja seetõttu tuleb need läbi vaadata.

(5)

Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatakse mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” ühine määratlus ja märgistamise üldnõuded, sealhulgas nõue, et sellisel toidul peaks olema märge selle väidetud toitumuslikuks eesmärgiks sobivuse kohta.

(6)

Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatud koostise ja märgistamise üldnõudeid täiendavad mitmed teatavate toidugruppide suhtes kohaldatavad liidu muud kui seadusandlikud aktid. Seoses sellega on sätestatud ühtlustatud eeskirjad komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiivis 96/8/EÜ (kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta) (4) ja komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ (meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta) (5). Samuti on komisjoni direktiivis 2006/125/EÜ (6) sätestatud teatavad ühtlustatud eeskirjad imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta. Komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ (7) on sätestatud ühtlustatud nõuded imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning komisjoni määruses (EÜ) nr 41/2009 (8) on sätestatud ühtlustatud eeskirjad gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta.

(7)

Lisaks on ühtlustatud eeskirjad sätestatud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/52/EMÜ (kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta) (9) ning komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 953/2009 (eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule) (10).

(8)

Direktiivis 2009/39/EÜ nõutakse üldise teavitamiskorra kehtestamist riigi tasandil toidu puhul, mida toidukäitlejad esitlevad „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlusele vastavana ja mille kohta ei ole liidu õiguses kehtestatud erisätteid, ning seda enne, kui nimetatud toit viiakse liidu turule, eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide jaoks sellise toidu tõhusat seiret.

(9)

Kõnealuse teavitamiskorra rakendamist käsitlevast komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ilmnes, et raskusi võib tekitada eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlus, mida liikmesriikide ametiasutused võisid erinevalt tõlgendada. Seepärast on jõutud järeldusele, et liidu õigusaktide tõhusama ja ühtlustatud rakendamise tagamiseks tuleks direktiiv 2009/39/EÜ läbi vaadata.

(10)

Agra CEAS Consultingu 29. aprilli 2009. aasta uuringu aruandes direktiivi 2009/39/EÜ läbivaatamise kohta kinnitati teavitamiskorra rakendamist käsitlenud komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruande tulemusi ja märgiti, et kõnealuses direktiivis sätestatud laia määratluse tõttu turustatakse ja märgistatakse tänapäeval järjest rohkem toiduaineid eritoiduks ettenähtud toiduainetena. Uuringu aruandes rõhutati ka, et kõnealuse direktiiviga reguleeritud toidud erinevad liikmesriigiti oluliselt; eri liikmesriikides võidakse sama toitu, sealhulgas toidulisandeid samal ajal turustada eritoiduna ja/või tavatoiduna suunatuna kogu elanikkonnale või teatavatele elanikkonna erirühmadele nagu rasedad, menopausijärgsed naised, eakad, kasvueas lapsed, noorukid, füüsilise aktiivsuse eri tasemega isikud ja teised. Selline olukord kahjustab siseturu toimimist, tekitab õiguslikku ebakindlust pädevate asutuste, toidukäitlejate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja tarbijate jaoks ning ei võimalda välistada teadlikult valedel alustel turustamist ja konkurentsi moonutamist. Seetõttu on vaja tõlgenduserinevused kõrvaldada regulatiivse keskkonna lihtsustamise kaudu.

(11)

Selgub, et muud hiljuti vastu võetud liidu õigusaktid on areneva ja uuendusliku toiduturuga paremini kohandatud kui direktiiv 2009/39/EÜ. Siinkohal on eriti asjakohased ja tähtsad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ (toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (13). Lisaks saaks nende liidu õigusaktide sätetega asjakohaselt, väiksema halduskoormusega ning suurema selgusega reguleerimisala ja eesmärkide suhtes reguleerida mitmeid direktiiviga 2009/39/EÜ hõlmatud toidugruppe.

(12)

Peale selle näitavad kogemused, et teatavad direktiivi 2009/39/EÜ lisatud või selle alusel vastu võetud eeskirjad ei ole enam siseturu toimimise tagamiseks tõhusad.

(13)

Sellest tulenevalt tuleks mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlus tunnistada kehtetuks ja direktiiv 2009/39/EÜ tuleks asendada käesoleva õigusaktiga. Kohaldamise lihtsustamiseks ja järjepidevuse tagamiseks kõigis liikmesriikides peaks käesolev õigusakt olema määruse vormis.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (14) on sätestatud toitu käsitlevate liidu õigusaktide jaoks üldised põhimõtted ja määratlused. Teatavaid kõnealuses määruses sätestatud mõistete määratlusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse kontekstis.

(15)

Mõned toidugrupid on teatavate elanikkonnarühmade osaliseks või ainsaks toiduallikaks. Sellised toidugrupid on eluliselt tähtsad teatavate seisundite puhul ja/või on olulised teatavate selgelt määratletud haavatavate elanikkonnarühmade toitumisvajaduse rahuldamiseks. Kõnealused toidugrupid hõlmavad imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, töödeldud teraviljapõhist toitu ja imikutoitu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu. Kogemused on näidanud, et direktiivide 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ sätted tagavad rahuldaval viisil kõnealuste toidugruppide vaba liikumise, tagades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kõnealuste toidugruppide puhul üldnõuetele, võttes arvesse direktiive 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(16)

Lisaks sellele viiakse turule ülekaalu- ja rasvumisprobleemide all kannatavate inimeste üha suuremat osakaalu silmas pidades aina rohkem kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajaid. Praegu võib selliste turul olevate toitude puhul eristada tooteid, mis on ette nähtud madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus jääb 3 360 kJ (800 kcal) ja 5 040 kJ (1 200 kcal) vahele, ja neid, mis on ette nähtud väga madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus on tavaliselt alla 3 360 kJ (800 kcal). Võttes arvesse kõnealuse toidu olemust, on asjakohane kehtestada selle kohta teatavad erisätted. Kogemustest on ilmnenud, et direktiivi 96/8/EÜ asjakohaste sätetega tagatakse rahuldaval viisil kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajatena turustatavate toodete vaba liikumine, kindlustades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kogu päevase toidu asendamiseks ettenähtud toodete, sealhulgas väga madala energiasisaldusega toidu üldisele koostisele ja sellega seotud teabe nõuetele, võttes arvesse direktiivi 96/8/EÜ asjakohaseid sätteid.

(17)

Käesolevas määruses tuleks muu hulgas määrata kindlaks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ja imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate mõistete määratlused, võttes arvesse direktiivide 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ asjakohaseid sätteid.

(18)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 sätestatakse toiduga seotud riskianalüüsi põhimõtted ning nähakse ette struktuurid ja meetodid Euroopa Toiduohutusameti („toiduohutusamet”) teaduslike ja tehniliste hinnangute jaoks. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks konsulteerima toiduohutusametiga kõigis küsimustes, mis võivad mõjutada rahvatervist.

(19)

On oluline, et käesoleva määrusega reguleeritud toidu tootmiseks kasutatavad koostisained oleksid sobivad rahuldamaks nende isikute toitumisvajadusi, kellele selline toit on ette nähtud, ja et nende koostisainete toiteväärtuse asjakohasus oleks kindlaks tehtud üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal. Kõnealust asjakohasust tuleks tõendada olemasolevate teaduslike andmete süstemaatilise läbivaatamisega.

(20)

Pestitsiidide jääkide piirnormid, mis on kehtestatud asjakohases liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta), (15) ei tohiks piirata käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud erisätete kohaldamist.

(21)

Pestitsiidide kasutamine võib kaasa tuua pestitsiidijääkide esinemise käesoleva määrusega reguleeritud toidus. Seetõttu tuleks pestitsiidide kasutamist piirata võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turule laskmise kohta) (16). Pestitsiidide kasutamisele kehtestatud piirangud ja keelud ei pruugi siiski tagada, et käesoleva määrusega reguleeritud toit, sh imikute ja väikelaste toit, pestitsiide ei sisalda, kuna mõned pestitsiidid saastavad keskkonda ning sellises toidus võib leida nende jääke. Sellest tulenevalt tuleks haavatavate elanikkonnarühmade kaitseks kehtestada maksimaalsed pestitsiidide jääkide saavutatavad tasemed sellises toidus, võttes arvesse häid põllumajandustavasid ja muid kokkupuuteallikaid, nagu keskkonna saastumine.

(22)

Käesoleva määruse alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta teatavaid pestitsiide käsitlevaid piiranguid ja keelde, mis on võrdväärsed praegu direktiivide 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ lisades sätestatuga. Kõnealuseid piiranguid ja keelde tuleks korrapäraselt ajakohastada, pöörates erilist tähelepanu pestitsiididele, mis sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (17) kohaselt klassifitseeritud kui 1A või 1B kategooria mutageenid, 1A või 1B kategooria kantserogeenid või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilised ained või millel leitakse olevat sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi, mis võivad inimestele halvasti mõjuda.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (18) reguleerimisalasse kuuluvaid aineid ei tohiks lisada käesoleva määrusega reguleeritud toidu hulka, kui need ained ei vasta määruses (EÜ) nr 258/97 sätestatud turuleviimise tingimustele ega ole kooskõlas käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustega. Kui käesoleva määruse kohaselt kasutatud aine puhul muudetakse oluliselt tootmismeetodit või osakeste suurust, näiteks nanotehnoloogia abil, ei käsitata kõnealust ainet käesoleva määruse kohaselt kasutatud ainena ning seda tuleks määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt ja seejärel käesoleva määruse kohaselt uuesti hinnata.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (19) sätestab märgistamist käsitlevad üldnõuded. Üldjuhul tuleks kõnealuseid märgistamisnõudeid kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes. Käesoleva määrusega tuleks määruse (EL) nr 1169/2011 suhtes vajadusel siiski ette näha lisanõuded või erandid, et vastata käesoleva määruse erieesmärkidele.

(25)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel ei tohiks sellisele toidule omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit on mõeldud kasutamiseks sellistele patsientidele, kellel on näiteks konkreetse haiguse, häire või terviseseisundi tõttu piiratud, kahjustunud või häirunud võime tavatoidu manustamiseks. Viitamist kasutamisele nende haiguste, häirete või terviseseisundite korral, milleks toit on ette nähtud, ei tohiks pidada viiteks haigust vältivale, ravivale või leevendavale omadusele.

(26)

Haavatavate tarbijate kaitsmise huvides peaksid märgistamisnõuded tagama tarbijatele toote täpse identifitseerimise. Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul peaks kogu kirjalik ja piltide kujul esitatav teave võimaldama erinevaid piimasegusid selgelt eristada. Raskused märgistamisel kujutatud imiku täpse vanuse kindlakstegemisel võivad tarbijaid eksitada ja takistada toote identifitseerimist. Kõnealust riski tuleks vältida märgistamise asjakohaste piirangute abil. Lisaks sellele ning võttes arvesse, et imiku piimasegu on toit, mis iseseisvalt rahuldab imiku toitumisvajadusi alates sünnist kuni sobiva lisatoidu kasutuselevõtmiseni, on toote nõuetekohane identifitseerimine tarbijate kaitsmise seisukohalt äärmiselt oluline. Seega tuleks imiku piimasegude esitlemise ja reklaamimisega seonduvalt kehtestada asjakohased piirangud.

(27)

Käesolevas määruses tuleks esitada kriteeriumid koostise ja teabe erinõuete kehtestamiseks imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ning muu imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja kohta, võttes arvesse direktiive 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(28)

Määrus (EÜ) nr 1924/2006 sätestab toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eeskirjad ja tingimused. Kõnealuseid eeskirju tuleks üldjuhul kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides on sätestatud teisiti.

(29)

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleks madala sünnikaaluga imikutele anda rinnapiima. Sellegipoolest võib väikese sünnikaaluga või enneaegselt sündinud imikutel olla eritoitumisvajadusi, mida ei saa rahuldada rinnapiima või tavalise imiku piimaseguga. Tegelikult võivad madala sünnikaaluga imiku ja enneaegselt sündinud imiku toitumisvajadused oleneda kõnealuse imiku terviseseisundist, eelkõige tema kaalust võrreldes terve imikuga, ning sellest, mitu nädalat enne eeldatud sünnikuupäeva laps sündis. Iga juhtumi puhul tuleb eraldi otsustada, kas imiku seisund nõuab, et talle antaks meditsiinilise järelevalve all meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, mis on töötatud välja imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks (piimasegu) ja mis on kohandatud kõnealuse imiku konkreetse seisundi jaoks.

(30)

Direktiivis 1999/21/EÜ nõutakse, et direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude koostist käsitlevaid teatavaid nõudeid kohaldatakse ka meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud imikutoidu suhtes sõltuvalt imiku vanusest. Siiski ei kehti praegu sellise toidu suhtes direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud teatavad sätted, sealhulgas märgistamist, esitlemist, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavasid käsitlevad sätted. Turul toimuvad arengud, millega kaasneb sellise toidu märkimisväärne kasv, tekitavad vajaduse vaadata läbi sellised imikutele ettenähtud piimasegusid käsitlevad nõuded nagu pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded selliste piimasegude tootmiseks ettenähtud toodetes ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded, mis peaksid vajaduse korral kehtima ka imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu puhul.

(31)

Liidu turul leidub aina rohkem piimal põhinevaid jooke ja sarnaseid tooteid, mida reklaamitakse kui tooteid, mis on eriti sobivad väikelastele. Selliseid tooteid, mis võivad olla valmistatud loomset või taimset päritolu valgust, nagu lehma- või kitsepiimast või sojast või riisist, turustatakse sageli väikelaste piimatoodetena või muud sarnast sõnastust kasutades. Kuigi neid tooteid reguleeritakse praegu erinevate liidu õigusaktidega, nagu määrused (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning direktiiv 2009/39/EÜ, ei ole need hõlmatud kehtivate erimeetmetega, mida kohaldatakse imikutele ja väikelastele ettenähtud toidu suhtes. Ollakse eriarvamusel selle suhtes, kas sellised tooted rahuldavad selle konkreetse elanikkonna rühma toitumisvajadusi, kellele need suunatud on. Komisjon peaks seetõttu esitama pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste erisätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad kõnealuste toodete koostise, märgistamise ja vajaduse korral muud laadi nõudeid. Kõnealuses aruandes tuleks muu hulgas käsitleda väikelaste toitumisvajadusi ja kõnealuste toodete rolli nende toidus, võttes arvesse väikelaste toitumisharjumusi, toitainete tarbimist ning saasteainete ja pestitsiididega kokkupuutumise taset. Aruandes tuleks käsitleda ka selliste toodete koostist ja seda, kas neil on rinnapiimast võõrutatud laste puhul toiteväärtuselisi eeliseid võrreldes tavatoiduga. Komisjon võib koos aruandega esitada ka seadusandliku ettepaneku.

(32)

Direktiiviga 2009/39/EÜ on ette nähtud, et erisätteid kohaldatakse eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlusega hõlmatud kahe järgmise toidugrupi kohta: „toit, mis on ettenähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks” ning „toit, mis on ettenähtud süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele”. Seoses erisätetega, milles käsitletakse süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toitu, jõuti komisjoni 26. juuni 2008. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toidu kohta järeldusele, et koostise erinõuete sätestamiseks puudub teaduslik alus. Suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks eelkõige sportlastele ettenähtud toidu küsimuses ei olnud erisätete väljatöötamise osas võimalik jõuda õnnestunud lahenduseni, kuna liikmesriikidel ja sidusrühmadel on väga erinevad seisukohad sellistes küsimustes nagu konkreetsete õigusaktide reguleerimisala, reguleeritavate toidu alagruppide arv ja koostise nõuete kehtestamise kriteeriumid ning uuenduslikule tootearendusele avalduv võimalik mõju. Seepärast ei peaks praeguses etapis erisätteid välja töötama. Vahepeal on toidukäitlejate esitatud taotluste alusel kaalutud asjakohaseid nõudmisi loa andmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006.

(33)

Erivarvamusi esineb selle kohta, kas on vaja täiendavaid eeskirju, et tagada tarbijatele piisav kaitse seoses sportlastele ettenähtud toiduga, mida nimetatakse ka suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks ettenähtud toiduks. Sellest tulenevalt peaks komisjonilt paluma, et ta esitaks pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste sätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad sportlastele ettenähtud toitu. Toiduohutusametiga konsulteerimisel tuleks arvesse võtta toidu teaduskomitee 28. veebruari 2001. aasta aruannet sellise toidu koostise ja kirjelduse kohta, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks. Komisjon peaks oma aruandes eelkõige hindama, kas sätted on tarbijate kaitse tagamiseks vajalikud.

(34)

Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu tehnilisi suuniseid, mille eesmärk on hõlbustada toidukäitlejatel, eelkõige VKEdel käesoleva määruse järgimist.

(35)

Võttes arvesse praegust olukorda turul ning direktiive 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ ning määrust (EÜ) nr 953/2009, on asjakohane koostada ja lisada käesoleva määruse lisasse liidu loetelu ainetest, mis kuuluvad järgmistesse ainerühmadesse: vitamiinid, mineraalained, aminohapped, karnitiin ja tauriin, nukleotiidid, koliin ja inositool. Nimetatud rühmadesse kuuluvate ainete seast peaks olema lubatud käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulka lisada ainult liidu loetellu lisatud aineid. Kui liidu loetellu lisatakse aineid, tuleks täpsustada, millisesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi selliseid aineid võib lisada.

(36)

Ainete lisamine liidu loetellu ei peaks tähendama seda, et nende lisamine ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi on vajalik või soovitav. Liidu loetelu eesmärk on üksnes kajastada seda, milliseid teatavatesse ainerühmadesse kuuluvaid aineid võib lisada ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi, kusjuures iga käesoleva määrusega reguleeritud toidugrupi koostis on kavas kindlaks määrata koostise erinõuetega.

(37)

Mitut käesoleva määrusega reguleeritud toidule lisatavat ainet võib lisada ka tehnoloogilistel eesmärkidel toidu lisaainena, toiduvärvina, lõhna- või maitseainena või muudel sarnastel eesmärkidel, sealhulgas lubatud veinivalmistustavade ja -viiside korral, mis on ette nähtud toidu suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega. Sellega seoses kiidetakse kõnealuste ainete näitajad heaks liidu tasandil. Neid näitajaid tuleks kohaldada kõnealuste ainete suhtes olenemata sellest, mis eesmärgil neid aineid toidus kasutatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(38)

Liidu loetellu kantud ainete suhtes, millele ei ole veel liidu tasandil puhtusekriteeriumeid vastu võetud, ja rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks kohaldada üldiselt heakskiidetud puhtusekriteeriume, mida soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, sealhulgas, kuid mitte ainult, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) ning Euroopa farmakopöa. Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada riigisisesed eeskirjad, millega nähakse ette rangemad puhtusekriteeriumid, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingus sätestatud eeskirjade kohaldamist.

(39)

Käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppidele kohaldatavate nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes koostise ja teabe erinõuded, sealhulgas märgistamise lisanõuded määrusele (EL) nr 1169/2011 või erandid sellest määrusest, ning seoses toitumis- ja tervisealaste väidete lubamisega. Selleks et tarbijad saaksid kiirelt kasu tehnika ja teaduse arengust, eelkõige uuenduslike toodete valdkonnas, ning sellest tulenevalt ka innovatsiooni edendamiseks, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastada korrapäraselt kõnealuseid erinõudeid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas huvitatud isikute esitatud andmeid. Tehnika ja teaduse arengu ning tarbijate tervisega arvestamiseks peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste täiendavate ainerühmade liidu loetellu lisamise kohta, millel on toitumisalane või füsioloogiline mõju, või selleks, et jätta mõni kõnealune rühm liidu loeteluga hõlmatud ainerühmadest välja. Samal eesmärgil, ja tingimusel, et võetakse arvesse käesolevas määruses sätestatud täiendavaid nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte liidu loetelu muutmiseks seoses uue aine lisamise, aine välja jätmise ning ka mõne ainega seotud elemendi lisamise, välja jätmise või muutmisega liidu loetelus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustamaks, kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse ja millisesse toidugruppi see kuulub. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes) (20).

(41)

Praegu on väidete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad täpsustatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Nimetatud määrusega ühtlustatakse teavet, mida antakse tarbijatele gluteenivabade või vähendatud gluteenisisaldusega toidu puhul, ning sätestatakse erieeskirjad toidu jaoks, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada selliseid gluteenisisaldusega koostisosi, ning muu toidu jaoks, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe kohta, mis tuleb esitada iga toidu, sealhulgas pakendamata toidu puhul neis sisalduvate selliste ainete (näiteks gluteeni sisaldavate koostisainete) kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada toiduallergia või -talumatusega tarbijail, näiteks gluteenitalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse nimel tuleks märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirju reguleerida ka määrusega (EL) nr 1169/2011. Määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt vastu võetavad õigusaktid, millega võetakse üle määruses (EÜ) nr 41/2009 sätestatud märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad, peaksid tagama gluteenitalumatusega inimestele vähemalt sama kaitsetaseme kui praegu on sätestatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Kõnealune eeskirjade ülevõtmine tuleks lõpule viia enne käesoleva määruse kohaldamise algust. Lisaks peaks komisjon kaaluma, kuidas gluteenitalumatusega inimesi nõuetekohaselt teavitada erinevusest sellise toidu, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust, ning muu toidu, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest, vahel.

(42)

Märgistamise ja koostise eeskirjad laktoosi toidus puudumise või vähendatud sisalduse esitamise kohta on liidu tasandil praegu ühtlustamata. Samas on nimetatud teave laktoositalumatusega inimeste jaoks oluline. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe esitamiseks ainete kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada tarbijail, näiteks laktoositalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks laktoosi toidus puudumisele või vähendatud sisaldusele viitavate märgete kasutamise eeskirjade kehtestamist reguleerida määruse (EL) nr 1169/2011 alusel, võttes arvesse toiduohutusameti 10. septembri 2010. aasta teaduslikku arvamust laktoosi piirväärtuste kohta laktoositalumatuse ja galaktoseemia puhul.

(43)

Mõistet „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, mis on ette nähtud asendama osa päevasest toidukogusest, reguleeritakse praegu direktiivi 96/8/EÜ kohaste erieeskirjadega. Üha rohkem on turul tavatoitu, mis on tähistatud väidetega, mis sarnanevad kehakaalu reguleerimisega seotud tervisealaste väidetega. Selleks, et kõrvaldada võimalik segadus seoses kehakaalu reguleerimiseks turustatava, kõnealusesse gruppi kuuluva toiduga ning tagada õiguskindlus ja liidu õigusaktide ühtsus, tuleks selliseid väiteid reguleerida üksnes määruse (EÜ) nr 1924/2006 alusel ja need peaks vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele. Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohased tehnilised kohandused, mis on seotud kehakaalu reguleerimisele viitavate tervisealaste väidetega toidu puhul ja tehakse toidu kohta, mida esitletakse kui „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, ning direktiiviga 96/8/EÜ reguleeritud selliste väidete kasutustingimustega, tuleb viia lõpule enne käesoleva määruse kohaldamise algust.

(44)

Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas sõnavabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, mida tõlgendatakse koostoimes artikliga 52, ja muudes asjakohastes sätetes.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt teatavate toidugruppide koostise ja teabe nõuete, teatavatele toidugruppidele lisada lubatud ainete liidu loetelu ja liidu loetelu ajakohastamist käsitlevate eeskirjade kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ettepandud meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Direktiivis 92/52/EMÜ on sätestatud, et liidust eksporditavad ja reeksporditavad imiku piimasegud ja jätkupiimasegud peavad vastama liidu õigusele, välja arvatud juhul, kui importiv riik on nõudnud või sätestanud teisiti. Kõnealune põhimõte on toidu suhtes juba sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002. Sellest tulenevalt tuleks lihtsustamise ja õiguskindluse huvides tunnistada direktiiv 92/52/EMÜ kehtetuks.

(47)

Direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ, 2006/141/EÜ, 2009/39/EÜ ning määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 tuleks samuti kehtetuks tunnistada.

(48)

Vaja on asjakohaseid üleminekumeetmeid, et toidukäitlejad jõuaksid käesoleva määruse sätetega kohaneda,

a)

imiku piimasegu ja jätkupiimasegu;

b)

teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit;

c)

meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit;

d)

kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

a)

„toit”, „toidukäitleja”, „jaemüük” ja „turuleviimine” vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ning artikli 3 lõigetes 3, 7 ja 8 sätestatud määratlustele;

b)

„müügipakendis toit”, „märgistamine” ja „tehisnanomaterjal” vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktides e, j ja t sätestatud määratlustele;

c)

„toitumisalane väide” ja „tervisealane väide” vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud määratlustele.

i)

mis on ette nähtud tervete imikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks võõrutusperioodil ja tervete väikelaste lisatoiduks ja/või nende järkjärguliseks kohanemiseks tavatoiduga ning

ii)

mis kuulub ühte järgmisse rühma:

i)

teraviljapõhine töödeldud toit ja

ii)

piimal põhinevad joogid ja sarnased väikelastele ettenähtud tooted;

a)

kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse;

b)

millisesse artikli 1 lõikes 1 osutatud konkreetsesse toidugruppi asjaomane toit kuulub.

a)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu koostisele kohaldatavad erinõuded, välja arvatud lisas esitatud nõuded;

b)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu valmistamiseks ette nähtud toodetes kasutatavaid pestitsiide ja sellises toidus esinevaid pestitsiidijääke käsitlevad erinõuded. Erinõudeid, mis käsitlevad artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud toidugruppe ning imikute ja väikelaste toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, ajakohastatakse korrapäraselt ja need sisaldavad muu hulgas sätteid pestitsiidide kasutamise piiramiseks võimalikult suures ulatuses;

c)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu märgistamise, esitlemise ja reklaami erinõuded, sealhulgas sellega seotud toitumis- ja tervisealaste väidete lubamine;

d)

teavitamisnõuded artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu turule viimiseks, et hõlbustada sellise toidu tõhusat ametlikku seiret, ja mille alusel teavitavad ettevõtjad nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kõnealust toitu turustatakse;

e)

imiku piimasegudega seotud reklaami- ja kaubandustavade nõuded;

f)

imiku ja väikelaste toitmist käsitleva teabe nõuded, et tagada piisav teave asjakohase toitmise kohta;

g)

imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu erinõuded, sealhulgas vajadusel koostise nõuded ning pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded sellise toidu valmistamiseks ettenähtud toodetes, ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded.

a)

vitamiinid;

b)

mineraalained;

c)

aminohapped;

d)

karnitiin ja tauriin;

e)

nukleotiidid;

f)

koliin ja inositool.

a)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidugrupp, millele võib lisada käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ainerühmadesse kuuluvaid aineid;

b)

aine nimi, kirjeldus ja vajaduse korral kirjeldus aine esinemise vormi kohta;

c)

vajaduse korral aine kasutamise tingimused;

d)

vajaduse korral ainele kohaldatavad puhtusekriteeriumid.

a)

ainerühma välja jätmine;

b)

toitumisalase või füsioloogilise mõjuga ainerühma lisamine.

a)

aine lisamine liidu loetellu;

b)

aine välja jätmine liidu loetelust;

c)

artikli 15 lõikes 3 osutatud elementide lisamine, välja jätmine või muutmine.

—

artiklid 11, 16, 18 ja 19, mida kohaldatakse alates 19. juulist 2013;

—

artikkel 15 ja käesoleva määruse lisa, mida kohaldatakse alates artikli 11 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevast.