18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/41

(1)

Elektrooniline side, elektroonilised taristud ja teenused on nii otseselt kui ka kaudselt olulisteks teguriteks majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Neil on ühiskonna jaoks eluliselt tähtis roll ja neist on saanud samasugused üldlevinud võrguteenused nagu elektri- või veevarustus ning need on olulised tegurid elektri, vee ja muude elutähtsate teenuste osutamisel. Sidevõrgud toimivad ühiskonna ja innovatsiooni katalüsaatoritena, mis mitmekordistavad tehnoloogia mõju ning kujundavad tarbijate käitumist, ärimudeleid, tööstusharusid ja kodanikuaktiivsust ning poliitilist osalemist. Nende häired võivad põhjustada märkimisväärset füüsilist, ühiskondlikku ja majanduslikku kahju, mis rõhutab, kui tähtsad on kaitse ja vastupidavuse suurendamise meetmed, mis võetakse eesmärgiga tagada kriitilise tähtsusega teenuste järjepidevus. Elektroonilise side, elektrooniliste taristute ja teenuste turvalisuses, eelkõige nende terviklikkuses, kättesaadavuses ja konfidentsiaalsuses esineb pidevalt üha ulatuslikumaid probleeme, mis on seotud muu hulgas kommunikatsioonitaristu üksikute osadega ja neid osi kontrolliva tarkvaraga, üldise taristuga ja selle taristu kaudu osutatavate teenustega. See tekitab ühiskonnas üha enam muret muu hulgas ka seetõttu, et võib esineda süsteemi keerukusest, riketest, süsteemsetest vigadest, õnnetustest, vigadest ja selle vastastest rünnakutest tingitud probleeme, millel võivad olla tagajärjed elektroonilisele ja füüsilisele taristule, mille kaudu osutatakse Euroopa kodanike heaolu jaoks kriitilise tähtsusega teenuseid.

(2)

Ohtude spekter muutub pidevalt ja turvaintsidendid võivad õõnestada tarbija usaldust tehnoloogia, võrkude ja teenuste vastu, mõjutades seeläbi nende suutlikkust kasutada ära siseturu täielikku potentsiaali ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdast kasutamist.

(3)

Liidu võrgu- ja infoturbe olukorra regulaarne hindamine usaldusväärsete liidu andmete põhjal ning nii liidu kui ülemaailmsel tasandil esinevate edasiste arengute, väljakutsete ja ohtude süstemaatiline hindamine on seetõttu poliitikakujundajatele, tööstusele ja kasutajatele tähtis.

(4)

Otsusega 2004/97/EÜ, Euratom, (3) mis võeti vastu 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogul, otsustasid liikmesriikide esindajad, et komisjoni ettepaneku alusel asutatava Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) asukohaks saab Kreeka valitsuse määratud linn Kreekas. Selle otsuse põhjal otsustas Kreeka valitsus, et ENISA asukohaks saab Irákleio linn Kreetal.

(5)

Amet ja asukohaliikmesriik sõlmisid peakorterilepingu (edaspidi „tegevuskoha leping”) 1. aprillil 2005.

(6)

Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama ameti tõrgeteta ja tõhusaks tegevuseks parimad võimalikud tingimused. Ameti ülesannete nõuetekohaseks ja tulemuslikuks täitmiseks, personali värbamiseks ja töölhoidmiseks ning võrgustikuga seotud tegevuse tulemuslikkuse tõhustamiseks peab amet asuma sobivas asukohas, mis muu hulgas pakub asjakohaseid transpordiühendusi ning rajatisi töötajate abikaasade ja laste jaoks. Vajalik kord tuleks sätestada ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast ameti haldusnõukogu heakskiitu.

(7)

Ameti toimimistõhususe parandamiseks rajas amet Ateena piirkonda harukontori, mida tuleks säilitada asukohaliikmesriigi kokkuleppel ja toetusel ning kus peaks asuma ameti tegevpersonal. Ameti personal, kes tegeleb haldusega (sealhulgas tegevdirektor), finantsidega, kättesaadava teabe uuringu ja analüüsiga, IT ja kinnisvarahooldusega, inimressursside, koolituse, kommunikatsiooni ja avalike suhetega, peaks asuma Irákleios.

(8)

Ametil on õigus määrata kindlaks oma sisekorraldus, et tagada ülesannete nõuetekohane ja tulemuslik täitmine, järgides seejuures käesolevas määruses kehtestatud sätteid, mis käsitlevad ameti asukohta ja Ateena harukontorit. Eelkõige ülesannete täitmiseks, mis hõlmavad lävimist peamiste sidusrühmadega, nagu liidu institutsioonid, peaks amet kehtestama vajaliku toimimisjuhise, et suurendada toimimistõhusust.

(9)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2004. aastal vastu määruse (EÜ) nr 460/2004, (4) millega luuakse ENISA eesmärgiga aidata kaasa kõrgetasemelise võrgu- ja infoturbe tagamise eesmärkidele liidus ning arendada võrgu- ja infoturbekultuuri kodanike, tarbijate, ettevõtete ja ametiasutuste heaks. 2008. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1007/2008, (5) millega pikendati ameti volitusi 2012. aasta märtsini. Määrusega (EÜ) nr 580/2011 (6) pikendatakse ameti volitusi 13. septembrini 2013.

(10)

Amet peaks olema määrusega (EÜ) nr 460/2004 asutatud ENISA õigusjärglane. 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogul kohtunud liikmesriikide esindajate otsuse kohaselt peaks asukohaliikmesriik ameti tõrgeteta ja tõhusa toimimise tagamiseks säilitama praeguse tegutsemiskorra ja seda edasi arendama, sealhulgas Ateena harukontori, ning hõlbustama kvalifitseeritud töötajate värbamist ja töölhoidmist.

(11)

Võrgu- ja infoturbeprobleemid on ENISA asutamisest alates tehnoloogia, turu ja sotsiaal-majanduslike arengutega muutunud ning on olnud edasiseks mõtteaineks ja arutelu teemaks. Liit on muutuvatele probleemidele reageerimiseks ajakohastanud oma võrgu- ja infoturbepoliitika prioriteedid. Käesoleva määruse eesmärk on ametit tugevdada, et aidata edukalt kaasa liidu institutsioonide ja liikmesriikide tööle Euroopa suutlikkuse arendamisel võrgu- ja infoturbeprobleemidega toime tulemiseks.

(12)

Siseturu meetmed elektroonilise side turvalisuse ning üldisemalt võrgu- ja infoturbe valdkonnas nõuavad liidu institutsioonidelt ja liikmesriikidelt erinevaid tehnilisi ja korralduslikke rakendusi. Nende nõuete erinev kohaldamine võib kaasa tuua ebaefektiivsed lahendused ja luua takistusi siseturul. See tingib vajaduse luua liidu tasandil erialateadmiste keskus, mis pakuks suuniseid, annaks nõu ning võrgu- ja infoturbega seotud abi, millele liidu institutsioonid ja liikmesriigi võivad tugineda. Amet saab neid vajadusi rahuldada, arendades ja hoides erialateadmiste kõrget taset ning abistades liidu institutsioone, liikmesriike ja äriringkondi, et aidata neil täita õiguslikke ja regulatiivseid võrgu- ja infoturbenõudeid ning kindlaks määrata võrgu- ja infoturbe küsimused ja nendega tegeleda, aidates sellega kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(13)

Amet peaks täitma talle liidu õigusaktidega elektroonilise side valdkonnas pandud ülesandeid ja aitama üldiselt kaasa elektroonilise side turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse suurendamisele, jagades muu hulgas erialateadmisi, andes nõu ning edendades heade tavade vahetamist ja esitades poliitikameetmete soovitusi.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (7) nõuab, et üldkasutatavate sidevõrkude ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste pakkujad võtaksid asjakohased meetmed, et tagada nende terviklikkus ja turvalisus, ning kehtestab liikmesriikide reguleerivatele asutustele kohustuse vajaduse korral teavitada ametit muu hulgas turbenõuete ja terviklikkuse rikkumistest, millel on olnud oluline mõju võrkude või teenuste toimimisele, ning esitada komisjonile ja ametile igal aastal koondaruande saadud teadete ja võetud meetmete kohta. Direktiivis 2002/21/EÜ nähakse ühtlasi ette, et amet aitab arvamusi esitades kaasa asjaomaste tehniliste ja korralduslike turbemeetmete ühtlustamisele.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (8) nõuab, et üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja peab võtma asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed oma teenuste turvalisuse tagamiseks ning nõuab ühtlasi toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse tagamist. Direktiiviga 2002/58/EÜ kehtestatakse elektroonilise side teenusepakkujatele teabe- ja teavitamisnõuded seoses isikuandmete alaste õigusrikkumistega. Selles nõutakse ühtlasi, et komisjon arutaks ametiga tehnilisi rakendusmeetmeid, mis tuleb võtta seoses teabe- ja teavitamisnõuete asjaolude või vormiga ning nende suhtes kehtiva korraga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9) nõuab, et liikmesriigid peavad sätestama, et vastutav töötleja peab rakendama vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

(16)

Amet peaks liidu piires kaasa aitama kõrgetasemelisele võrgu- ja infoturbele, eraelu puutumatuse ja isikuandmete paremale kaitsele ning võrgu- ja infoturbekultuuri väljatöötamisele ja edendamisele kodanike, tarbijate, ettevõtete ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks, andes sellega panuse siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Selle saavutamiseks tuleks ametile eraldada vajalikud eelarvelised vahendid.

(17)

Arvestades praeguseks hetkeks Euroopa majanduse alustalaks olevate elektrooniliste sidevõrkude järjest suuremat tähtsust ja digitaalse majanduse tegelikku suurust, tuleks märkimisväärselt suurendada ametile eraldatavaid finants- ja inimressursse, et need vastaksid ameti tõhustatud rollile ja ülesannetele ning ameti tähtsale positsioonile Euroopa digitaalse ökosüsteemi kaitsmisel.

(18)

Amet peaks tegutsema kontaktüksusena ning tekitama usaldust ja kindlustunnet tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning oma ülesannete hoolikale täitmisele. Amet peaks tuginema siseriiklikele ja liidu jõupingutustele ning viima seega oma ülesandeid ellu täielikus koostöös liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega ning liikmesriikidega ning olema avatud kontaktidele tööstusharude ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Lisaks peaks amet tuginema erasektori panusele ning koostööle, kuna neil on elektroonilise side, taristute ja teenuste turvamises oluline roll.

(19)

Rida ülesandeid peaks näitama, kuidas amet peab oma eesmärgid saavutama, võimaldades samas paindlikkust tema tegevuses. Ülesanded, mida amet täidab, peaksid hõlmama asjaomase teabe ja andmete kogumist, mida on vaja elektroonilise side, taristute ja teenuste turvalisuse ja vastupidavuse riskide analüüsimiseks ning koostöös liikmesriikide ja komisjoniga ning vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega liidu võrgu- ja infoturbe olukorra hindamiseks. Amet peaks tagama kooskõlastamise ja koostöö liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega ning liikmesriikide ning suurendama sidusrühmade koostööd Euroopas, eelkõige kaasates oma tegevusse riikide pädevad asutused ja liidu organid ning erasektori kõrgetasemelised eksperdid vastavas valdkonnas, eelkõige elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste pakkujad, võrguseadmete tootjad ja tarkvara müüjad, võttes arvesse, et võrgu- ja infosüsteemid koosnevad riistvara, tarkvara ja teenuste kombinatsioonidest. Amet peaks abistama liidu institutsioone ja liikmesriike dialoogis tööstuse esindajatega, et lahendada riist- ja tarkvaratoodetega seotud turvaprobleeme ning aidata seeläbi kaasa võrgu- ja infoturbe ühisele lähenemisviisile.

(20)

Ametile tuleks esitada liidu institutsiooni, organi, asutuse või ameti või liikmesriigi poolt avalikustatud võrgu- ja infoturbe strateegiad, et ametit teavitada ning vältida kattuvaid jõupingutusi. Amet peaks strateegiaid analüüsima ning edendama nende esitlust võrreldavust hõlbustavas vormis. Amet peaks tegema strateegiad ja oma analüüsid üldsusele elektrooniliste vahendite abil kättesaadavaks.

(21)

Amet peaks abistama komisjoni nõuannete, arvamuste ja analüüside abil kõigis liidu küsimustes, mis on seotud võrgu- ja infoturbe valdkonna, sealhulgas elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse ja vastupidavuse valdkonna poliitika väljatöötamisega. Amet peaks samuti abistama liidu institutsioone, organeid, asutusi ja ameteid ning, kui see on asjakohane, liikmesriike nende taotlusel jõupingutustes võrgu- ja infoturbe alase poliitika ja suutlikkuse väljatöötamiseks.

(22)

Amet peaks täies ulatuses võtma arvesse tehtavaid uuringuid, arendustegevust ja tehnoloogilisi hindamisi, eelkõige neid, mida teostatakse erinevates Euroopa Liidu teadusalgatustes, et nõustada liidu institutsioone, organeid, asutusi ja ameteid ning kui see on asjakohane, liikmesriike nende taotlusel seoses vajadusega teadusuuringute järele võrgu- ja infoturbe valdkonnas.

(23)

Amet peaks abistama liidu institutsioone, organeid, asutusi ja ameteid ning ka liikmesriike nende jõupingutustes ehitada üles ning suurendada piiriülest suutlikkust ja valmisolekut võrgu- ja infoturbeprobleemide ja -intsidentide ennetamiseks, tuvastamiseks ja nendele reageerimiseks. Seoses sellega peaks amet hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd ning koostööd komisjoni ning liidu muude institutsioonide, organite, asutuste ja ametite ning liikmesriikide vahel. Selleks peaks amet liikmesriike toetama nende pidevates jõupingutustes parandada oma reageerimisvõimet ning korraldama ja läbi viima turvaintsidentidealaseid õppusi Euroopa tasandil ning liikmesriigi taotlusel riigi tasandil.

(24)

Selleks et võrgu- ja infoturbealaseid probleeme paremini mõista, peab amet praeguseid ja tekkivaid ohte analüüsima. Selleks peaks amet koostöös liikmesriikidega ja, kui see on asjakohane, statistika- ja muude asutustega koguma asjaomast teavet. Lisaks peaks amet abistama liidu institutsioone, organeid, asutusi ja ameteid ning liikmesriike nende jõupingutustes koguda, analüüsida ja levitada võrgu- ja infoturbeandmeid. Asjaomase statistilise teabe ja andmete kogumine, mida on vaja elektroonilise side, taristute ja teenuste turvalisuse ja vastupidavuse riskide analüüsimiseks, peaks toimuma kooskõlas liidu õigusnormide ja liidu õigusele vastavate siseriiklike õigusnormidega liikmesriikide poolt esitatud teabe ja ameti poolt liidu institutsioonide IKT-taristute kohta kogutud andmete alusel. Amet peaks sellele teabele tuginedes hoidma ennast liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite ning liikmesriikide huvides kursis võrgu- ja infoturbe valdkonna viimase aja arengute ja seotud suundumustega liidus.

(25)

Oma ülesandeid täites peaks amet hõlbustama liidu ja liikmesriikide koostööd, et suurendada teadlikkust võrgu- ja infoturbe olukorra kohta liidus.

(26)

Amet peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste vahel, eelkõige toetades heade tavade ja standardite väljatöötamist, edendamist ja sellealast teabevahetust teavitusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise kavade jaoks. Sellist tegevust hõlbustab suurem teabevahetus liikmesriikide vahel. Amet peaks aitama kaasa elektroonilise side, taristu ja teenuste üksikkasutajate teadlikkuse tõstmisele, sealhulgas abistama liikmesriike, kes on otsustanud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/22/EÜ (universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)) (10) sätestatud avalikku huvi pakkuva teabe platvormi, et luua asjakohast avalikku huvi pakkuvat teavet seoses võrgu- ja infoturbega, ning samuti abistama sellise teabe väljatöötamisel, mis lisatakse üldkasutatavates sidevõrkudes kasutamiseks ettenähtud uute seadmete tarnetele. Amet peaks samuti toetama sidusrühmade koostööd liidu tasandil, tehes seda osaliselt teabe jagamise edendamise, teadlikkuse tõstmise kampaaniate ning teavitus- ja koolitusprogrammide abil.

(27)

Amet peaks muu hulgas abistama asjaomaseid liidu institutsioone, organeid, asutusi ja ameteid ning liikmesriike teavituskampaaniates, mille eesmärk on propageerida üksikisikute ohutumat veebikäitumist ja suurendada teadlikkust küberkeskkonnas varitseda võivatest ohtudest, sealhulgas küberkuritegevuse ohust, nagu andmepüügi rünnakud, robotivõrgud, finants- ja pangapettused ning samuti edendades põhilise tuvastamise ja andmekaitse alased nõuanded.

(28)

Selleks et tagada oma eesmärkide täielik täitmine, peaks amet tegema koostööd asjakohaste organitega, sealhulgas sellistega, kes tegelevad küberkuritegevusega (nagu Europol) ja eraelu puutumatuse kaitsega, et vahetada oskusteavet ja parimaid tavasid ning anda nõu võrgu- ja infoturbe küsimustes, mis võivad nende tööd mõjutada. Ameti eesmärgiks peaks olema luua sünergia kõnealuste organite ja tema enda jõupingutuste vahel parema võrgu- ja infoturbe edendamiseks. Riiklike ja liidu õiguskaitseasutuste ja eraelu puutumatuse kaitse asutuste esindajad peaksid olema esindatud ameti alalises sidusrühmas. Õiguskaitseasutustega koostöö tegemisel võrgu- ja infoturbe küsimustes, mis võivad nende tööd mõjutada, peaks amet arvestama olemasolevate teabekanalite ja rajatud võrgustikega.

(29)

Komisjon on käivitanud vastupidavust käsitleva Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse kogu liitu hõlmava paindliku, IKT-taristu vastupidavust tagava koostööplatvormina, milles amet peaks täitma abistavat rolli, viies kokku sidusrühmad, et arutada poliitika prioriteete, probleemide majanduslikku ja turumõõdet ning meetmeid IKT vastupidavuse tagamiseks.

(30)

Võrgu- ja infoturbe ning sellealase teadlikkuse edendamiseks peaks amet lihtsustama liikmesriikide pädevate riigiasutuste vahelist koostööd, eelkõige toetades parimate tavade ja teadlikkuse tõstmise kavade väljatöötamist ja jagamist ning tõhustades nende teavitustegevust. Amet peaks samuti toetama sidusrühmade ning liidu institutsioonide vahelist koostööd, muu hulgas toetades teabe jagamist ja teadlikkuse tõstmise tegevust.

(31)

Selleks et liidus edendada kõrgemal tasemel võrgu- ja infoturvet, peaks amet soodustama koostööd ning teabe ja heade tavade vahetamist asjakohaste organisatsioonide vahel, nagu arvutiturbe juhtumitele reageerimise rühmad (CSIRT – Computer Security Incident Response Team) ja infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad (CERT – Computer Emergency Response Team).

(32)

Liidu võrgu- ja infoturbe taristu nurgakivi peaks olema üleliiduline nõuetekohaselt toimivate CERTide süsteem. Amet peaks toetama liikmesriikide CERTe ja liidu CERTi CERTide võrgustiku töös, sealhulgas Euroopa valitsuste CERTide rühma liikmed. Selleks et aidata tagada, et igal CERTil on piisav suutlikkus, mis vastab võimalikult palju kõige rohkem arenenud CERTide suutlikkusele, peaks amet edendama vastastikuse hindamise süsteemi loomist ja tegevust. Veelgi enam, amet peaks edendama ja toetama ka asjaomaste CERTide koostööd, kui toimuvad intsidendid, rünnakud või häired CERTide poolt hallatavates või turvatavates võrkudes või taristutes, mis hõlmavad või võivad hõlmata vähemalt kahte CERTi.

(33)

Tõhus võrgu- ja infoturbe poliitika peaks tuginema hästi väljatöötatud riskihindamismeetoditele, seda nii avalikus kui ka erasektoris. Riskihindamisemeetodeid ja -menetlusi kasutatakse erinevatel tasanditel, ilma et nende tõhusaks kohaldamiseks oleks mingi üldine tava. Riskide hindamisel ja riskijuhtimise lahenduste ristkasutamisel parima tava tutvustamine ja arendamine avaliku ja erasektori organisatsioonides suurendab võrgu- ja infoturbe taset liidus. Selleks peaks amet toetama sidusrühmade koostööd liidu tasandil, hõlbustades nende jõupingutusi seoses elektrooniliste toodete, süsteemide, võrkude ja teenuste – mis koos tarkvaraga moodustavad võrgu- ja infosüsteemid – riskijuhtimise ja mõõdetava turbe Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega.

(34)

Kui see on asjakohane ja kasulik ameti eesmärkide ja ülesannete seisukohast, võib amet jagada oma kogemusi ja üldinfot ning võrgu- ja infoturbega tegelevate liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega. Amet peaks kaasa aitama teadustöö prioriteetide kindlakstegemisele liidu tasandil seoses võrgu töökindluse ning võrgu- ja infoturbega ning edastama tööstuse vajaduste alaseid teadmisi asjaomastele uurimisasutustele.

(35)

Amet peaks innustama liikmesriike ja teenuste pakkujaid tõstma oma üldisi turbestandardeid, et kõik internetikasutajad võtaksid vajalikud meetmed oma isikliku küberjulgeoleku tagamiseks.

(36)

Võrgu- ja infoturbega seotud probleemid on ülemaailmsed. Vaja on teha tihedamat rahvusvahelist koostööd, et tõsta turbestandardeid, sealhulgas ühiste käitumisnormide ja tegevusjuhendite määratlemine, ja parandada teavitamist, millega edendatakse nii kiiremat rahvusvahelist koostööd reageerimise valdkonnas kui ka ühtset ülemaailmset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbele. Selleks peaks amet toetama liidu täiendavat kaasamist ja koostööd kolmandate riikidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, pakkudes vajaduse korral asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele vajalikku ekspertiisi ning analüüsi.

(37)

Amet peaks tegutsema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, tagades võrgu- ja infoturbe küsimuste asjakohase kooskõlastatuse liikmesriikide vahel ning parandades riikide poliitikameetmete tõhusust, andes neile seega lisandväärtust ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirduma üksnes sellega, mis on vajalik käesolevas määruses seatud eesmärkide saavutamiseks. Ameti ülesannete teostamine peaks tugevdama, kuid ei tohiks mõjutada järgmiste üksuste pädevust ega välistada vastavate pädevuste ja ülesannete teostamist, neid takistada või nendega kattuda: riiklikud reguleerivad asutused nagu elektroonilisi sidevõrkusid ja -teenuseid käsitlevates direktiivides sätestatud, samuti määrusega (EÜ) nr 1211/2009 (11) loodud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ning direktiivis 2002/21/EÜ osutatud sidekomitee; Euroopa standardiorganisatsioonid; siseriiklikud standardiorganisatsioonid ning direktiivis 98/34/EÜ (12) sätestatud alaline komitee ning direktiivis 95/46/EÜ sätestatud liikmesriikide sõltumatud järelevalveasutused.

(38)

Ameti juhtimisel on oluline rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille kiitis heaks institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm juulis 2012 ning mille eesmärk on ühtlustada ametite tegevust ja parandada nende toimimist.

(39)

Ühisavaldus ja ühine lähenemisviis peaks vajaduse korral samuti kajastuma ameti tööprogrammides, ameti hindamistes ning ameti aruandlus- ja haldustavades.

(40)

Ameti nõuetekohaseks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et haldusnõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised. Komisjon ja liikmesriigid peaksid samuti tegema jõupingutusi, et piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus selle töö järjepidevuse tagamiseks.

(41)

On oluline, et amet looks endale erapooletu, ausa ja kõrgete erialastandardite maine ja seda säilitaks. Haldusnõukogu peaks seepärast võtma vastu kogu ametit hõlmavad üksikasjalikud eeskirjad huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise kohta.

(42)

Arvestades ameti ainukordset olukorda ja selle ees seisvad keerulisi probleeme, tuleks tulemuslikuma töö ja parema kulutasuvuse võimaldamiseks ameti organisatsioonilist struktuuri lihtsustada ja tugevdada. Seepärast tuleks muu hulgas luua juhatus, et võimaldada haldusnõukogul keskenduda strateegiliselt olulistele küsimustele.

(43)

Haldusnõukogu peaks nimetama peaarvepidaja vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (13) (edaspidi „finantsmäärus”) alusel vastuvõetud eeskirjadele.

(44)

Ameti tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, mis peaks kindlaks määrama ameti tegevuse üldsuuna ning tagama, et amet täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Haldusnõukogule tuleks anda õigus koostada ameti eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu kohased finantseeskirjad, luua ameti otsustamismenetluseks läbipaistvad töömenetlused, võtta vastu ameti tööprogramm, võtta vastu ameti töökord, sise-eeskirjad, nimetada ametisse tegevdirektor, otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamine pärast Euroopa Parlamendi arvamuse saamist ning otsustada tema ametiaja lõpetamine. Haldusnõukogu peaks asutama juhatuse, kes abistab teda ülesannete täitmisel haldus- ja eelarveküsimustes.

(45)

Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning võrgu- ja infoturbealaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult ameti sisemisest toimimisest. Selleks peaks tegevdirektor pärast komisjoniga konsulteerimist koostama ettepaneku ameti tööprogrammi kohta ning võtma kõik vajalikud meetmed ameti tööprogrammi nõuetekohase täitmise tagamiseks. Tegevdirektor peaks koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava aruande, koostama ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning vastutama eelarve täitmise eest.

(46)

Tegevdirektoril peaks olema võimalus luua ajutisi töörühmi selleks, et käsitleda eelkõige teaduslikke, tehnilisi, juriidilisi või sotsiaal-majanduslikke küsimusi. Ajutiste töörühmade loomisse peaks tegevdirektor kaasama erasektori ning kasutama nende asjakohaseid teadmisi, mida on vaja selleks, et ametil oleks võimalik saada kõige ajakohasemat olemasolevat teavet, et reageerida arenevas infoühiskonnas esinevatele turvaprobleemidele. Tegevdirektor peaks tagama, et ajutistesse töörühmadesse valitakse liikmed kõige kõrgemate erialaste standardite järgi, võttes nõuetekohaselt arvesse, et seal oleksid lähtuvalt sellest, kuidas see on konkreetset küsimust arvestades asjakohane, tasakaalustatult esindatud liikmesriikide riiklikud haldusorganid, liidu institutsioonid ja erasektor, sealhulgas majandusringkonnad, kasutajad ning võrgu- ja infoturbe alal pädevad teaduseksperdid. Tegevdirektoril peaks olema õigus vajaduse korral igal üksikjuhul eraldi kutsuda töörühmade menetlustes osalema üksikuid asjaomase valdkonna tunnustatud asjatundjaid. Nende kulud peaks kandma amet vastavalt sise-eeskirjadele ning finantsmääruse alusel vastu võetud eeskirjadele.

(47)

Ameti alaline sidusrühm peaks olema ameti nõuandev organ, et tagada regulaarne dialoog erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tegevdirektori ettepanekul haldusnõukogu asutatud alaline sidusrühm peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile ameti tähelepanu. Tegevdirektor võib vajaduse korral ja vastavalt koosolekute päevakorrale kutsuda alalise sidusrühma koosolekutele Euroopa Parlamendi ja teiste asjaomaste asutuste esindajaid.

(48)

Kuna alalises sidusrühmas on sidusrühmad piisavalt esindatud ning selle rühmaga tuleb konsulteerida eelkõige tööprogrammi projekti osas, ei ole enam vaja ette näha sidusrühmade esindatust haldusnõukogus.

(49)

Amet peaks kohaldama asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (14). Ameti enda toimimise eesmärgil ja ameti ülesannete täitmise käigus andmete töötlemisel peaks amet järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (15).

(50)

Amet peaks tundliku sisuga dokumentide käitlemisel järgima liidu institutsioonide kohta kehtivaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(51)

Selleks et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus ning võimaldada tal täita uusi lisaülesandeid, tuleks ametile eraldada piisav ja autonoomne eelarve, mille peamine tulu tuleb liidu osamaksest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide sissemaksetest. Enamik ameti töötajaid peaks olema otseselt tegev ameti volituste rakendamises. Asukohaliikmesriigil või mis tahes muul liikmesriigil peaks olema lubatud teha ameti tuludesse vabatahtlikult sissemakseid. Liidu eelarvemenetluse kohaldamist tuleks jätkata mis tahes subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Lisaks sellele peaks ameti raamatupidamisarvestust läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks auditeerima kontrollikoda.

(52)

Pidades silmas pidevalt muutuvat ohtude spektrit ning liidu võrgu- ja infoturbepoliitika arengut ning kooskõla saavutamiseks mitmeaastase finantsraamistikuga, tuleks ameti volituste kestuseks kehtestada seitse aastat kestuse pikendamise võimalusega.

(53)

Ameti tööd tuleks hinna sõltumatult. Hindamisel tuleks pidada silmas ameti eesmärkide saavutamise ja selleks kasutatud töövõtete tõhusust ning ülesannete asjakohasust, et teha kindlaks, kas ameti tegevus peaks jätkuma, ehk teisisõnu, kas ameti eesmärgid on endiselt päevakohased, ja selle põhjal otsustada, kas ja milliseks ajavahemikuks tema volitusi tuleks pikendada.

(54)

Kui ameti volituste kestuse lõpupoole ei ole komisjon teinud ettepanekut volitusi pikendada, peaksid amet ja komisjon võtma asjakohased meetmed, et lahendada personali lepingute ja eelarvega seonduvad küsimused.

(55)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt asutada Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet edendamaks kõrgetasemelist võrgu- ja infoturvet liidus ja tõsta infoturbealast teadlikkust ning luua ühiskonnas liidu kodanike, tarbijate, ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonide heaks võrgu- ja infoturbe kultuur ja seda edendada, aidates sellega kaasa siseturu rajamisele ja nõuetekohasele toimimisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(56)

Määrus (EÜ) nr 460/2004 tuleks kehtetuks tunnistada.

(57)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta võttis oma arvamuse vastu 20. detsembril 2010 (16),

a)

toetab liidu poliitika ja õiguse väljatöötamist:

b)

toetab suutlikkuse suurendamist:

c)

toetab pädevate avalik-õiguslike asutuste omavahelist ning sidusrühmade, sealhulgas liidu ülikoolide ja uurimiskeskuste vahelist vabatahtlikku koostööd ja teadlikkuse tõstmist muu hulgas järgmiselt:

d)

toetab teadus- ja arendustegevust ja standardimist:

e)

teeb koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, sealhulgas nendega, kes tegelevad küberkuritegevuse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega, et lahendada ühist muret tekitavaid küsimusi, sealhulgas:

f)

annab panuse liidu jõupingutustesse teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada rahvusvahelist koostööd võrgu- ja infoturbeküsimustes, sealhulgas:

a)

haldusnõukogu;

b)

tegevdirektor ja personal ning

c)

alaline sidusrühm.

a)

ameti igapäevane juhtimine;

b)

haldusnõukogu otsuste rakendamine;

c)

iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi koostamine pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ning nende haldusnõukogule esitamine pärast komisjoniga konsulteerimist;

d)

iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi rakendamine ning haldusnõukogule selle kohta aruandmine;

e)

aastaaruande koostamine ameti tegevuse kohta ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

f)

järelhindamise järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava koostamine ning iga kahe aasta järel komisjonile aruande esitamine edusammude kohta;

g)

liidu finantshuvide kaitsmine ning selleks ennetusmeetmete kohaldamine pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tulemusliku kontrolli teostamine, eeskirjade eiramise avastamise korral valesti makstud summade tagasinõudmine ning vajaduse korral tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja finantskaristuste kohaldamine;

h)

ameti pettustevastase strateegia koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

i)

tagamine, et amet tegutseb kasutajate vajadustele vastavalt, eelkõige seoses pakutavate teenuste piisavusega;

j)

kontakti arendamine ja hoidmine liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega;

k)

kontakti arendamine ja hoidmine äriringkondade ja tarbijaorganisatsioonidega, et tagada korrapärane dialoog asjaomaste sidusrühmadega;

l)

teised tegevdirektorile käesoleva määrusega pandud ülesanded.

a)

Euroopa Parlament;

b)

nõukogu;

c)

komisjon;

d)

kõik liikmesriikide poolt määratud pädevad asutused, näiteks direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 2 määratletud siseriiklikud reguleerivad asutused.