14.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 430/2013,

13. mai 2013,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Ajutised meetmed

(1)

15. novembril 2012 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määrusega (EL) nr 1071/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati algatamisteatega, (3) mis avaldati 16. veebruaril 2012 pärast kaebust, mille esitas 3. jaanuaril 2012 Euroopa Liidu tempermalmist valatud toruliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike (edaspidi „tempermalmist keermestatud liitmikud”) kogutoodangust liidus.

(3)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.   Järgnenud menetlus

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Soovi avaldanud isikutele anti võimalus olla ära kuulatud.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(6)

Ühe huvitatud isiku väitel ei peaks nende imporditavat toodet käsitama vaatlusaluse tootena, sest sel on teatavad tehnilised eriomadused. Neis tempermalmist liitmikes kasutatakse koonuskeermeid, mitte silinderkeermeid, mis on teistel imporditavatel tempermalmist liitmikel.

(7)

Ent uurimine on näidanud, et kui jätta kõrvale nimetatud tehnilised eriomadused, on neil koonuskeermetega liitmikel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused kui teistel imporditavatel tempermalmist liitmikel. Lisaks sellele on uurimise käigus seoses kasutamisega kindlaks tehtud, et koonuskeermetega liitmikke kasutatakse teiste imporditavate tempermalmist liitmikega sarnasel moel. Mõlemaid tooteliike kasutavas liikmesriigis on tõepoolest leitud need olevat üksteisega täiel määral asendatavad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(8)

Üks huvitatud isik märkis, et valge-tempermalmist keermestatud liitmikke on võimalik müüa kogu liidus, kuid must-tempermalmist keermestatud liitmikke saab müüa vaid Ühendkuningriigis, Iirimaal, Maltal ja Küprosel. Seega valge-tempermalmist keermestatud liitmikud ja must-tempermalmist keermestatud liitmikud väidetavalt ei konkureeri täielikult liidu turul.

(9)

Samas näitas uurimine, et enamasti imporditakse asjaomastest riikidest pärit must-tempermalmist keermestatud liitmikke sellistesse mandri-Euroopa riikidesse nagu Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania. Seepärast tehakse järeldus, et valge-tempermalmist keermestatud liitmikud ja must-tempermalmist keermestatud liitmikud konkureerivad omavahel täielikult liidu turul ning mitte vaid üksikutes liikmesriikides.

(10)

Üks importija kordas oma väidet, et surveliitmike põhidetailid ei peaks jääma vaatlusaluse toote määratluse raamesse. Importija väitel on surveliitmike põhidetailidel erinev kasutus ja ta esitas tõendusmaterjali selle kohta, et surveliitmike põhidetaili keeret saab hõlpsalt eristada tavalise liitmiku keermest, sest see on valmistatud erineva ISO standardi kohaselt (4). Esitatud tõendeid arvesse võttes tehakse siinkohal järeldus, et tootevalikut tuleks vastavalt piirata.

(11)

Kaks teist huvitatud isikut soovisid jätta tootevalikust välja tempermalmist elektrijuhtmete liitmikud ja eeskätt tempermalmist keermestatud ümmargused harukarbid, mis on kõikide elektrijuhtmetele ette nähtud torude ja elektripaigaldustorude peamine osa. Nad väitsid, et sellistel harukarpidel on erinev otstarve (st elektrijuhtmesüsteemide mahutamine ja kaitse, mitte gaasi või vee lekkevaba voolamise tagamine, mis on käesoleva menetluse raames uuritavate tavaliste liitmike otstarve). Lisaks on need teistest liitmikest kergesti eristatavad (need ei pea olema täiesti gaasi- või vedelikukindlad; neil on hoopis õhukesed kaaned, mis pärast süsteemi paigaldamist võimaldavad hõlpsat juurdepääsu kaablitele). Pärast nende väidete hoolikat kaalumist leiti, et tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid tuleks tootevalikust välja jätta.

(12)

Eespool esitatut silmas pidades peeti asjakohaseks vaadata läbi ajutises määruses esitatud tootevaliku määratlus. Seega määratletakse vaatlusalune toode lõplikult kui tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikud, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 7307 19 10 alla, välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid.

(13)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 17–21 ja 23–28 esitatud järeldused.

C.   VÄLJAVÕTTELINE UURING

(14)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitatud ühtegi märkust liidu tootjate, Hiina RV eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kohta. Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 29–31 esitatud järeldused.

D.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

1.   Hiina Rahvavabariik

1.1.   Turumajanduslik ja individuaalne kohtlemine

(15)

Kuna turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 32–46 esitatud esialgsed järeldused.

1.2.   Võrdlusriik

(16)

Kuna võrdlusriigi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47–53 esitatud järeldused.

1.3.   Normaalväärus, ekspordihind, võrdlus

(17)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et normaalväärtus tuleks arvutada ainsa koostööd tegeva võrdlusriigi tootja omamaise müügi põhjal, isegi kui see müük ei toimunud tüüpilistes kogustes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Võrdlusriigi puhul võib väitega nõustuda. Vastavalt sellele kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ainsa koostööd tegeva võrdlusriigi tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaist müüki.

(18)

Sama Hiina eksportiv tootja väitis, et dumpingumarginaal tuleks kindlaks määrata kogu eksportmüügi põhjal, mitte üksnes seoses tooteliikidega, mis on otseselt võrreldavad tooteliikidega, mida müüb võrdlusriigi tootja oma siseturul. Väitega nõustuti. Otseselt võrreldamatute tooteliikide puhul määrati nende normaalväärtus kindlaks kokkusobivate tooteliikide aritmeetilise keskmise normaalväärtuse alusel, mida kohandati füüsikaliste omaduste erinevuste turuväärtusega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a.

(19)

Kuna normaalväärtuse, ekspordihinna ja võrdluse kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 54, 59–61 ja 64–67 esitatud järeldused.

1.4.   Dumpingumarginaalid

(20)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi valimisse kaasatud äriühingute puhul samasuguse toote iga liigi kohta võrdlusriigis kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(21)

Sellest lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaalid (%)

Hebei Jianzhi

57,8

Jinan Meide

40,8

Qingdao Madison

24,6

(22)

Valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Niisiis kehtestati kõnealune marginaal valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud marginaalide põhjal.

(23)

Sellest lähtuvalt arvutati valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaaliks 41,1 %

(24)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati kooskõlas algmääruse artikliga 18 dumpingumarginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta Hiina ekspordimahuga, nagu on märgitud põhjenduses 51.

(25)

Kuna koostöö tase ületas 50 % kogu Hiina ekspordist liitu ning kuna suure arvu Hiina RV eksportivate tootjate tõttu võib tootmisharu käsitada killustatuna, võib koostöö taset pidada kõrgeks. Seepärast määrati dumpingu jääkmarginaal samale tasemele kui sellise valimisse kaasatud äriühingu puhul, millel oli kõige suurem dumpingumarginaal.

(26)

Sellest lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaalid (%)

Hebei Jianzhi

57,8

Jinan Meide

40,8

Qingdao Madison

24,6

Teised koostööd tegevad äriühingud

41,1

Kõik teised äriühingud

57,8

2.   Indoneesia

2.1.   Normaalväärus, ekspordihind, võrdlus

(27)

Kuna normaalväärtuse, ekspordihinna ja võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 75–87 ja 91 esitatud järeldused seoses Indoneesiaga.

2.2.   Dumpingumarginaalid

(28)

Arvestades seda, et koostöö taset peeti kõrgeks (ainsa koostööd tegeva Indoneesia äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil üle 80 % kogu Indoneesia ekspordist liitu), kehtestati kõikide teiste Indoneesia eksportivate tootjate dumpingumarginaal koostööd tegeva äriühingu dumpingumarginaaliga samale tasemele.

(29)

Sellest lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, Indoneesia äriühingute puhul järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaalid (%)

PT. Tri Sinar Purnama

11,0

Kõik teised äriühingud

11,0

3.   Tai

3.1.   Normaalväärus, ekspordihind, võrdlus

(30)

Ei saadud ühtegi märkust, mis annaks põhjuse muuta kasutatud metoodikat või seoses Taiga tehtud tegelikke dumpingumarginaali arvutusi.

(31)

Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 75–88 esitatud järeldused normaalväärtuse, ekspordihinna ja võrdluse kohta seoses Taiga.

3.2.   Dumpingumarginaalid

(32)

Dumpingumarginaali arvutamise läbivaatamise ja mõningase korrigeerimise tulemusena saadi ühe Tai eksportiva tootja puhul veidi väiksem dumpingumarginaal – 15,5 %. Teise koostööd tegeva tootja dumpingumarginaal kinnitatakse lõplikult selle esialgsel tasemel.

(33)

Arvestades seda, et koostöö taset peeti kõrgeks (kahe koostööd tegeva Tai äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil üle 80 % kogu Tai ekspordist liitu), kehtestati kõikide teiste Tai eksportivate tootjate dumpingumarginaal kahest koostööd tegevast äriühingust kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel.

(34)

Sellest lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, Tai äriühingute puhul järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaalid (%)

BIS Pipe Fitting Industry Co., Ltd

15,5

Siam Fittings Co., Ltd

50,7

Kõik teised äriühingud

50,7

E.   KAHJU

1.   Liidu toodang

(35)

Kuna liidu toodanguga seoses märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 94. Lisaks märgitakse, et vaatlusalusel perioodil tootsid samasugust toodet liidus veel kolm tootjat, kes lõpetasid tootmise aastatel 2008–2009, ning veel üks tootja, kes lõpetas tootmise millalgi vaatlusaluse perioodi lõpus.

2.   Liidu tootmisharu määratlus

(36)

Huvitatud isikute väitel impordivad vaatlusalust toodet mõlemad valimisse kaasatud liidu tootjate kontsernid ja neid ei tuleks seepärast pidada liidu tootmisharu osaks algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a alusel.

(37)

Sellega seoses tehti kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud liidu tootjate kontsernid tõesti impordivad vaatlusalust toodet. Siiski tuleks esiteks märkida, et kui liidu tootja leitakse ühtlasi olevat vaatlusaluse toote importija, ei tähenda see automaatselt selle liidu tootja väljaarvamist liidu tootmisharust; teiseks oli iga liidu tootja vastav import äriühingute kontsernide kogutoodangu ja müügiga võrreldes vähetähtis. Seega kinnitatakse, et mõlemat äriühingute kontserni käsitatakse liidu tootmisharu osana.

(38)

Lisaks avaldas üks huvitatud isik arvamust, et üht liidu tootjat ei tuleks pidada liidu tootmisharu osaks, sest väidetavalt on liidu tootja seotud vaatlusaluse toote importijaga. Siiski tuleks esiteks märkida, et kui leitakse seos liidu tootja ja eksportija vahel, ei tähenda see automaatselt selle liidu tootja väljaarvamist liidu tootmisharust; teiseks ei esitatud tõendusmaterjali selle kohta, et liidu tootja ja importija vaheline seos – kui see esineb – vastab algmääruse artikli 4 lõike 2 kriteeriumitele. Pealegi on kogused, mida väidetavalt seotud importija impordib, vaid väike osa väidetavalt seotud liidu tootja toodetavatest ja müüdavatest kogustest. Seetõttu käsitataks isegi juhul, kui leitaks seos liidu tootja ja importija vahel, liidu tootjat endiselt liidu tootmisharu osana.

(39)

Seoses liidu tootmisharu määratlusega kahju hindamise eesmärgil käsitatakse kõiki vaatlusalusel perioodil samasugust toodet tootvaid liidu tootjaid liidu tootmisharu moodustavatena ja seepärast viidatakse neile edaspidi kui „liidu tootmisharule” algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

3.   Liidu tarbimine

(40)

Üks huvitatud isik esitas märkuse tõsiasja kohta, et kogu vaatlusalusel perioodil ületab liidu tootmisharu toodang selle müügimahu. Samal ajal teatati varude vähenemisest, mis on väheusutav, sest müügimahtu ületav tootmine peaks varusid hoopis suurendama.

(41)

Sellega seoses tõepoolest märgitakse, et esialgu arvati, et toodangut ja varusid on kajastatud õigesti, kuid hiljem selgus, et oli tehtud viga liidu tootmisharu müügi kajastamisel ning et mõnda müügimahtude valimisse mittekuuluvat liidu tootjat ei olnud täielikult arvesse võetud. See viga parandati ning sellest lähtuvalt tuli teha vastavaid parandusi liidu tarbimises ja turuosas liidu turul. Ajutise määruse põhjenduses 113 osutatud kolme liidu tootja tegevuse lõpetamise tõttu vaatlusalusel perioodil on liidu tarbimises tehtavatel parandustel märgatavam mõju vaatlusaluse perioodi alguses.

(42)

Liidu tarbimine vähenes märgatavalt (28 %) aastatel 2008–2009, suurenedes seejärel 7 protsendipunkti ning jõudes tasemeni, mis oli 21 % vähem kui tarbimine vaatlusaluse perioodi alguses.

Liidu tarbimine (tonni)

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Liidu tarbimine

84 270

60 807

60 640

66 493

Indeks

100

72

72

79

Allikas:

kaebuses esitatud andmed, Eurostat ja küsimustike vastused.

4.   Import asjaomastest riikidest

4.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(43)

Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kohta kinnitatakse lõplikult, et see moodustab ainult ligikaudu 2,5 % uurimisperioodil toimunud samasuguse toote koguimpordist liitu. Seepärast võib arvata, et see ei põhjustanud olulist kahju liidu tootmisharule algmääruse artikli 9 lõike 3 või WTO dumpinguvastase lepingu sätete tähenduses.

(44)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehakse lõplik otsus mitte hinnata seda importi kumulatiivselt Hiina RVst ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(45)

Seoses Hiina RVst ja Taist pärit impordi kumulatiivse hindamisega kahju ja põhjusliku seose analüüsis väitsid huvitatud isikud, et on mitu põhjust, miks ei peaks Taist pärit importi hindama kumulatiivselt Hiinast pärit impordiga.

(46)

Esiteks viidati sellele, et Taist pärit impordi müügikogused on palju väiksemad kui Hiinast pärit impordi puhul ning et Taist pärit impordi müügikogused vähenevad absoluutarvudes. Sellegipoolest ei ole Taist pärit impordi maht tähtsusetu, mistõttu on see piisav kumulatiivse hindamise võimaldamiseks. Ehkki Taist pärit import absoluutarvudes väheneb – nagu on näidatud allpool põhjenduses 51 esitatud tabelis –, suurenes selle turuosa vaatlusalusel perioodil 19 %, nagu võib näha põhjenduses 52 esitatud tabelist. Hindadega seoses märgiti, et Taist imporditavaid tooteid müüakse keskmiselt kõrgemate hindadega kui Hiinast pärit impordi puhul.

(47)

Hindade kohta märgiti, et Taist imporditavaid tooteid müüakse keskmiselt kõrgemate hindadega kui Hiinast pärit impordi puhul. Kuigi see on õige, ei löö Taist pärit import siiski märgatavalt alla liidu tootmisharu hindu. Lisaks vähenes Taist pärit impordi ja Hiinast pärit impordi hinnaerinevus vaatlusalusel perioodil pidevalt: 698 eurost tonni eest (2008. aastal) 472 euroni tonni eest (uurimisperioodil), nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud tabelis.

(48)

Kuna muid väiteid ega märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 98–105.

4.2.   Vaatlusaluse dumpingimpordi maht, turuosa, impordihinnad ja hindade allalöömine

(49)

Mõne huvitatud isiku väitel on ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud Hiina RV impordimahud liiga suured, sest asjaomase CN-koodiga hõlmatakse kõik tempermalmist valatud liitmikud, mitte üksnes keermestatud liitmikud.

(50)

Sellega seoses märgitakse, et mitte kõiki vastava CN-koodi all teatatud koguseid ei peetud keermestatud liitmikeks. Ajutises määruses teatatud koguseid korrigeeriti juba allapoole, võttes aluseks riikide tolliametite esitatud teabe. Need kogused vastasid kaebuses esitatud teabele. Huvitatud isikutel oli piisavalt aega selle kohta märkusi esitada. Ent huvitatud isikud ei esitanud olulist teavet ei enne ajutise määruse avaldamist ega selles sätestatud märkuste esitamise tähtaja jooksul. Hiina kaubanduskoda esitas teatavad arvandmed Hiinast pärit impordi väidetavalt õige taseme kohta menetluse väga hilises etapis, st pea kaks kuud pärast märkuste esitamise tähtaega, mis tähendab, et teave esitati peaaegu aasta pärast uurimise algatamist, mil impordiandmed avaldati esimest korda kaebuse piiramata kasutusega versioonis. Teabe edastamine väljaspool tähtaega ei võimalda seda objektiivse kontrollimenetluse raames kontrollida, ületamata seejuures põhjendamatult uurimiseks ette nähtud 15kuulist tähtaega, nagu on sätestatud algmääruse artikli 6 lõikes 9. Igal juhul näib see teave olulisel määral alahindavat Hiina impordikoguseid, sest põhineb hinnangulistel andmetel üksnes koostööd tegevate äriühingute asjaomase ekspordi kohta, ning seda ei saanud seepärast täpsena aktsepteerida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(51)

Siiski esitas mitu importijat teabe nende vaatlusalusel perioodil imporditud ja vaatlusaluse tootega sama CN-koodi alla kuuluvate muude toodete impordi kohta. Kõnealust teavet sai arvesse võtta ja asjaomaste riikide impordimahte korrigeeriti vastavalt allapoole.

Impordimaht (tonnides)

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Hiina RV

24 180

20 876

20 416

28 894

Indeks

100

86

84

119

Tai

3 723

2 681

3 331

3 485

Indeks

100

72

89

94

Kaks asjaomast riiki

27 903

23 558

23 747

32 379

Indeks

100

84

85

116

Allikas:

kaebuses esitatud andmed, Eurostat ja küsimustike vastused.

(52)

Eespool põhjenduses 41 esitatud liidu tootmisharu müüki käsitlevast aspektist lähtuvalt tuli teha parandused ka kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosas. Kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 15,6 protsendipunkti: 33,1 %lt 48,7 %ni. Kõnealune kasv toimus peamiselt 2010. aastast kuni uurimisperioodini ehk ajal, mil nõudlus taastus.

Liidu turuosa

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Hiina RV

28,7 %

34,3 %

33,7 %

43,5 %

Indeks

100

120

117

151

Tai

4,4 %

4,4 %

5,5 %

5,2 %

Indeks

100

100

124

119

Kaks asjaomast riiki

33,1 %

38,7 %

39,2 %

48,7 %

Indeks

100

117

118

147

Allikas:

kaebuses esitatud andmed, Eurostat ja küsimustike vastused

(53)

Üks huvitatud isik taotles liidu tootmisharu puhul müügihinda käsitlevate koondandmete avalikustamist tooteliikide kaupa. Kuna aga liidu tootjate valim koosnes ainult kahest tootjate kontsernist, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 111, ei ole konfidentsiaalsusest tulenevatel põhjustel võimalik esitada tegelikke koondandmeid. Samal põhjusel ei saa tooteliikide kaupa avaldada müügihindade koondandmeid.

(54)

Huvitatud isikute väitel imporditakse kaubad asjaomastest riikidest liitu muul kaubandustasandil kui liidu tootjate müüdavad kaubad. See on tõepoolest nii ning liidu tootmisharul ja importijatel on tavaliselt suur hulk ühiseid kliente. Väitega võis seega nõustuda ja seda võeti kaubandustasandil tehtud kohanduse näol nõuetekohaselt arvesse.

(55)

Selle tulemusena korrigeeriti ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud hindade allalöömise marginaale allapoole. Sellest hoolimata jäävad kindlakstehtud hindade allalöömise marginaalid üldjuhul suurteks, olles 25–45 %, välja arvatud üheainsa Tai eksportija puhul, kelle allalöömismarginaal leiti olevat umbes 10 %.

(56)

Kuna muid väiteid ega märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 108–109.

5.   Liidu tootmisharu olukord

(57)

Kuna sellekohaseid väiteid ega märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 111.

5.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(58)

Kuna toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamisega seoses märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 112–114.

5.2.   Varud

(59)

Kuna varudega seoses märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 115.

5.3.   Müügimaht ja turuosa

(60)

Põhjenduses 41 käsitletud aspektist lähtuvalt tuli korrigeerida ka liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa. Nõudluse vähenemise tõttu kahanes aastatel 2008–2009 järsult (36 %) kõikide liidu tootjate müügimaht liidu turul. Kuigi pärast 2009. aastat kasvas nõudlus liidus umbes 6 000 tonni, nagu on märgitud põhjenduses 42, vähenes liidu müük vaatlusaluse perioodi lõpuks veel 5 protsendipunkti (2 440 tonni).

Müügimaht liidus (tonni)

Kõik tootjad

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Liidu müük

48 823

31 069

30 466

28 629

Indeks

100

64

62

59

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikele, kaebus.

(61)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisharu turuosa järjepidevalt 26 % ehk 14,8 protsendipunkti, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas samas ajavahemikus 15,6 %, nagu on täpsustatud põhjenduses 52.

Liidu turuosa

Kõik tootjad

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Turuosa

57,9 %

51,1 %

50,2 %

43,1 %

Indeks

100

88

87

74

Allikas:

kaebuses esitatud andmed, Eurostat ja küsimustike vastused.

(62)

Üks huvitatud isik väitis, et Ühendkuningriigi välisturu turusegmendi turuosad on erinevad – liidu tööstusharu turuosa on suurem, kuid Hiina impordi turuosa on liidu turu konkreetses segmendis väiksem.

(63)

Võib tõesti juhtuda, et liidu tööstusharul on mõne liikmeriigi konkreetses turusegmendis suurem turuosa. On täiesti normaalne, et eri ettevõtjatel ei ole kõigi liikmesriikide turusegmentides sama turuosa. Praegune kahjuanalüüs hõlmab aga liidu turgu tervikuna. Sellega seoses tõepoolest kinnitati, et liidu tootmisharu turuosa on märkimisväärselt kahanenud, nagu seda selgitati eespool.

6.   Järeldus kahju kohta

(64)

Kuna muid sellekohaseid väiteid ega märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 118–133 ning järeldus, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

F.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Muude tegurite mõju

1.1.   Import muudest kolmandatest riikidest

(65)

Eespool põhjenduses 41 esitatud liidu tootmisharu müüki käsitlevast aspektist lähtuvalt tuli teha parandused ka muude kolmandate riikide impordi turuosas. Import muudest kolmandatest riikidest oli tervel vaatlusalusel perioodil vähene. Muudest riikidest kui kahest asjaomasest riigist pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 0,8 protsendipunkti (9,0 %lt 8,2 %ni).

(66)

Uurimisperioodil olid suuruselt järgmised importijad Brasiilia, Indoneesia ja Türgi, kelle turuosad jäid vahemikku 1,3–1,5 %, ning kõikidel neil riikidel oli vaatlusalusel perioodil stabiilne või vähenev turuosa.

Impordi turuosa

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Brasiilia

3,1 %

3,6 %

3,9 %

1,5 %

Indoneesia

1,5 %

2,4 %

1,9 %

1,5 %

Türgi

1,3 %

1,9 %

1,8 %

1,3 %

Teised riigid

3,0 %

2,3 %

3,1 %

3,9 %

Kokku

9,0 %

10,2 %

10,6 %

8,2 %

Indeks

100

114

118

92

Allikas:

Eurostat.

(67)

Piiratud koguste ja stabiilsete suundumuste tõttu võib järeldada, et muudest kolmandatest riikidest kui kahest asjaomasest riigist pärit import ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodil.

1.2.   Liidu tarbimise areng

(68)

Huvitatud isikute väitel oli liidu tarbimise areng negatiivne, sest esile kerkisid muudest materjalidest (nagu plastist, roostevabast terasest, süsinikterasest ja vasest) kui tempermalmist valmistatud asendustooted ning uued ühendamistehnoloogiad. Seetõttu on mõni liidu tootja laiendanud oma tootevalikut, mis hõlmab nüüd ka mõningaid neist asendustoodetest.

(69)

Sellega seoses märgitakse, et asendusmõju on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 146. Asendusmõjul oli negatiivne toime liidu tarbimisele, mis omakorda mõjutas liidu tootjate toodangut ja müügimahtu.

(70)

Ent nagu on osutatud juba ajutises määruses, raskendas liidu kahaneva tarbimise kahjustavat mõju järjepidevalt suurenev dumpinguhinnaga import, mille turuosa kasvas kokkutõmbuval turul 15,6 protsendipunkti. Nagu märgitud põhjenduses 60, kasvas nõudlus liidus umbes 6 000 tonni 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel, kuid liidu tootmisharu müük taastuval turul vähenes vaatlusaluse perioodi lõpuks veel 2 440 tonni.

(71)

Eespool kirjeldatu alusel järeldatakse, et liidu tarbimise negatiivne areng ei kaota põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

1.3.   Tootmisvõimsuse kahanemine, mis ei ole tingitud dumpinguhinnaga impordist

(72)

Huvitatud isikute väitel on ajutise määruse põhjenduses 113 nimetatud liidu tootmisvõimsuse vähenemine tingitud kolme liidu tootja tegevuse lõpetamisest 2008.–2009. aastal majanduskriisi tõttu. Seepärast ei saa kõnealust kahanemist väidetavalt omistada asjaomastest riikidest pärit impordile.

(73)

Sellega seoses nenditakse, et ajutise määruse põhjenduses 113 on juba märgitud, et liidu tootmisvõimsuse vähenemise peamine põhjus oli kolme liidu tootja tegevuse lõpetamine.

(74)

Siiski ei tule selles kolme liidu tootja tegevuse lõpetamises näha vaid nõudluse vähenemise mõju. Vaatlusalusel perioodil oli põhjenduses 42 osutatud kokkutõmbuval liidu turul järjepidevalt suurenenud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, mille turuosa kasvas 15,6 protsendipunkti, nagu on selgitatud põhjenduses 52. Seega on selge, et kolme liidu tootja tegevuse lõpetamisele ja seeläbi liidu tootmisharu tootmisvõimsuse kahanemisele on kaasa aidanud mitte ainult nõudluse vähenemine. Samuti on selge seos liidu tootmisvõimsuse vähenemise ja dumpinguhinnaga impordi suureneva turuosa vahel.

1.4.   Liidu tootjate vaatlusaluse toote import

(75)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootjate kantud kahju on nende endi tekitatud, sest väidetavalt importisid nad vaatlusalust toodet olulistes kogustes. Uurimise järeldused kõnealust väidet ei toetanud. Nii liidu tootjate kui ka koostööd tegevate eksportijate esitatud teabest selgus, et kõikide valimisse kaasatud liidu tootjate kontsernide puhul oli vastav import nende kogutoodangu ja endi toodetavate kaupade müügiga võrreldes vähetähtis, nagu juba osutatud põhjenduses 37. Võttes arvesse vaatlusaluse toote impordimahtude tähtsusetust liidu tootmisharule, leiti, et import ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

1.5.   2008. aasta kasutamine algusaastana

(76)

Huvitatud isikute väitel põhines ELi tootmisharu suundumus halvemuse poole suuresti sellel, et vaatlusaluse perioodi puhul kasutati võrdluspunktina 2008. aastat. Väidetavalt oli 2008. aasta liidu tootmisharu jaoks erakordselt edukas. Ometi viitab kaebuses esitatud teave sellele, et ELi tootmisharu 2007. aasta olukord oli 2008. aasta olukorraga sarnane või sellest parem. Seepärast järeldatakse, et kahju kindlakstegemine ei sõltu 2008. aasta kasutamisest algusaastana.

2.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(77)

Võttes arvesse eespool esitatut ja kuna muid väiteid ega märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 134–153.

(78)

Kokkuvõtteks kinnitatakse, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju, mida iseloomustab kasumlikkuse, tootmismahtude, tootmisvõimsuse, müügimahtude ja turuosa vähenemine, on põhjustanud vaatlusalune dumpinguhinnaga import. Nõudluse vähenemise mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule seoses tootmisvõimsuse, tootmise ja müügiga oli tõepoolest väike.

(79)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju, kinnitatakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

G.   LIIDU HUVID

(80)

Kuna sellekohaseid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 154–164 ning järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit dumpingimpordi suhtes meetmete kehtestamata jätmist.

H.   LÕPLIKUD MEETMED

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(81)

Kahju kõrvaldamist võimaldavaid tasemeid korrigeeriti eesmärgiga võtta arvesse kaubandustasandi kohandust, mis tehti hindade allalöömise arvutustes, nagu on märgitud põhjendustes 54 ja 55. Kuna muid konkreetseid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 165–170.

2.   Lõplikud meetmed

(82)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikliga 9 tuleks kehtestada Hiina RVst ja Taist imporditava vaatlusaluse toote suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele; madalamaks on kõikidel juhtudel (ühe erandiga) osutunud dumpingumarginaal.

(83)

Võttes arvesse Hiina RV ja Tai eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati mõlema riigi kõikide teiste äriühingute tollimaks samale tasemele kui asjaomases riigis vastavalt kas valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõikide teiste äriühingute” suhtes kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd, ja nende äriühingute suhtes, kes ei eksportinud uurimisperioodil liitu vaatlusalust toodet.

(84)

Lisas loetletud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate Hiina RV äriühingute suhtes kehtestatakse lõplik tollimaksumäär, mis on võrdne valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmiste tollimaksumääradega.

(85)

Lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

Hiina Rahvavabariik

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Tollimaksumäär (%)

Hebei Jianzhi Casting Group Ltd.

57,8

96,1

57,8

Jinan Meide Casting Co., Ltd.

40,8

84,4

40,8

Qingdao Madison Industrial Co., Ltd.

24,6

89,4

24,6

Teised koostööd tegevad äriühingud

41,1

86,3

41,1

Kõik teised äriühingud

 

 

57,8

Tai

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Tollimaksumäär (%)

BIS Pipe Fitting Industry Co., Ltd

15,5

43,1

15,5

Siam Fittings Co., Ltd

50,7

14,9

14,9

Kõik teised äriühingud

 

 

15,5

(86)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul kindlakstehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina RVst ja Taist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Vaatlusaluste imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(87)

Kõik taotlused kohaldada äriühingute suhtes kehtestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (5) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(88)

Selleks et tagada uute eksportijate ja koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks Hiina RV puhul ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, sest kõnealust artiklit ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(89)

Kõikidele osalistele teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplike järelduste avalikustamine”). Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(90)

Arvestades, et pärast lõplike järelduste avalikustamist ei ole esitatud argumente, mis mõjutaksid juhtumi hindamise tulemusi, ei ole eespool kirjeldatud järelduste muutmine põhjendatud.

I.   HINNAKOHUSTUS

(91)

Üks koostööd tegev Tai eksportiv tootja pakkus välja hinnakohustuse kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1. Kuna vaatlusalune toode esineb paljudes tooteliikides (eksportiv tootja andis teada rohkem kui 900 ELis müüdud tooteliigist), mille puhul hinnad erinevad märkimisväärselt (kuni 200 % kõige rohkem müüdud tooteliikide puhul, mõne vähem müüdud tooteliigi puhul võib hinnavahe olla isegi kümnekordne), põhjustades seega tõsist ristkompenseerimise ohtu. Lisaks võidakse täiustada tooteliikide kujundust ja lõppviimistlust. Seepärast leitakse, et see toode ei ole hinnakohustuseks sobiv. Lisaks on komisjon viimastel aastatel kasutanud tava mitte aktsepteerida hinnakohustusi selliste toodete puhul, mis esinevad paljudes tooteliikides. Seepärast lükati hinnakohustuse pakkumine tagasi.

J.   AJUTISE TOLLIMAKSU LÕPLIK SISSENÕUDMINE

(92)

Kindlaks tehtud dumpingumarginaali suurust ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust suurem, tuleks lõplikult sisse nõuda vaid ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks vabastada.

(93)

Kõik surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid jäetakse tootevalikust välja (vt põhjendused 8 ja 11); surveliitmike põhidetailide, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmarguste kaaneta harukarpide impordi puhul ajutiselt tagatiseks antud summad tuleks vabastada.

K.   MENETLUSE LÕPETAMINE INDONEESIA SUHTES

(94)

Nagu on selgitatud põhjenduses 43, võib arvata, et Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ei põhjustanud olulist kahju liidu tootmisharule. Seega leitakse, et kaitsemeetmed ei ole vajalikud ja menetlus Indoneesia suhtes tuleks lõpetada.

(95)

Kõiki pooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti menetluse lõpetamist soovitada, ning sellega seoses ei laekunud ühtegi vastuväidet,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit ning praegu CN-koodi ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307191010) alla kuuluvate tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid) impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse järgnevalt loetletud äriühingute toodetud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik

Äriühing

Tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

Hiina RV

Hebei Jianzhi Casting Group Ltd. - Yutian County

57,8

B335

 

Jinan Meide Casting Co., Ltd. - Jinan

40,8

B336

 

Qingdao Madison Industrial Co., Ltd. -Qingdao

24,6

B337

 

Hebei XinJia Casting Co., Ltd. - XuShui County

41,1

B338

 

Shijiazhuang Donghuan Malleable Iron Castings Co., Ltd. – Xizhaotong Town

41,1

B339

 

Linyi Oriental Pipe Fittings Co., Ltd. - Linyi City

41,1

B340

 

China Shanxi Taigu County Jingu Cast Co., Ltd. - Taigu County

41,1

B341

 

Yutian Yongli Casting Factory Co., Ltd. – Yutian County

41,1

B342

 

Langfang Pannext Pipe Fitting Co., Ltd. - LangFang, Hebei

41,1

B343

 

Tangshan Daocheng Casting Co., Ltd. -Hongqiao Town, Yutian County

41,1

B344

 

Tangshan Fangyuan Malleable Steel Co., Ltd. – Tangshan

41,1

B345

 

Taigu Tongde Casting Co., Ltd. – Nanyang Village, Taigu

41,1

B346

 

Kõik teised äriühingud

57,8

B999

Tai

BIS Pipe Fitting Industry Co., Ltd – Samutsakorn

15,5

B347

 

Siam Fittings Co., Ltd - Samutsakorn

14,9

B348

 

Kõik teised äriühingud

15,5

B999

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Hiina RVst ja Taist pärit ning praegu CN-koodi ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307191010) alla kuuluvate tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid) impordi eest määruse (EL) nr 1071/2012 kohaselt ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

2.   Hiina RVst ja Taist pärit surveliitmike põhidetailide, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmarguste kaaneta harukarpide impordi eest määruse (EL) nr 1071/2012 kohaselt ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad vabastatakse.

Artikkel 3

Kui uus eksportiv tootja Hiina RVs esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

ta ei ole seotud ühegi Hiina RV eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid;

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus olulise koguse eksportimiseks liitu,

võib artikli 1 lõiget 2 muuta, lisades uue eksportiva tootja koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate äriühingute hulka, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 41,1 %.

Artikkel 4

Lõpetatakse dumpinguvastane menetlus Indoneesiast pärit ja praegu CN-koodi ex 7307 19 10 alla kuuluvate tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 318, 15.11.2012, lk 10.

(3)  ELT C 44, 16.2.2012, lk 33.

(4)  Surveliitmikes kasutatakse üldjuhul ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, samal ajal kui tavalistes keermestatud liitmikes kasutatakse ISO 7/1 ja ISO 228/1 kohaseid keermeid.

(5)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office N105, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.