25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/18

(1)

Kuna investorid järgivad üha enam ka sotsiaalseid eesmärke, mitte ainult majanduslikku tasuvust, on liidus tekkinud sotsiaalsete investeeringute turg, mille osa on sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfondid. Sellised investeerimisfondid annavad rahalisi vahendeid sotsiaalettevõtetele, mis toimivad ühiskondlike muutuste mootorina, pakkudes innovatiivseid lahendusi sotsiaalprobleemidele, aidates näiteks leevendada finantskriisi sotsiaalseid tagajärgi ja panustades komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

(2)

Käesolev määrus on osa sotsiaalettevõtluse algatusest, mille komisjon esitas oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises „Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”.

(3)

On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „EuSEF” kasutamisega kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide puhul, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, millel on otsene negatiivne mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja mis takistavad seda, kuna kõikjal liidus tegutseda soovivate fondide suhtes kohaldataks eri liikmesriikides eri eeskirju. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust seoses kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidega seonduva investeerimisettepanekuga. Lisaks peaksid investorid olema suutelised võrdlema eri kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide investeerimisettepanekuid. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tarvis on vaja kõrvaldada olulised tõkked piiriüleselt kapitali kaasamiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning hoida ära võimalike täiendavate tõkete tekkimine kaubanduses ja olulised konkurentsimoonutused tulevikus. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(4)

On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidele kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning nende valitsejatele vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kui nad soovivad kaasata kapitali kogu liidus nimetuse „EuSEF” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud sellistesse fondidesse investeerida soovivate investorite usaldus. Asjaomast määrust ei tuleks kohaldada kehtivate riiklike süsteemide suhtes, mis võimaldavad investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ega kasuta nimetust „EuSEF”.

(5)

Nimetuse „EuSEF” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagab nende nõuete otsese kohaldatavuse selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagab samuti nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, hoides ära liikmesriikide nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena. Seda nimetust kasutavate ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu liidus, mis tõstab ka investorite usaldust. Määrus vähendab ka regulatiivset keerukust ning liikmesriikides selliseid fonde reguleerivate sageli lahknevate eeskirjade järgimise kulu fondivalitsejate jaoks, ning eriti nende jaoks, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. See aitab samuti kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(6)

Kvalifitseeruvaid sotsiaalettevõtlusfonde peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või sisemiselt. Kui kvalifitseeruvat sotsiaalettevõtlusfondi valitsetakse sisemiselt, on fond ühtlasi ka fondivalitseja ning peaks seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses fondivalitsejatele kehtestatud nõuetele ning olema registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Kvalifitseeruval sotsiaalettevõtlusfondil, mida valitsetakse sisemiselt, ei tohiks aga olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) välise valitsejana.

(7)

Käesoleva määruse ja ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ning nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud eurofondid, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) kohaldamisalasse, kui nad on asutatud liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (5) tingimusel et need fondivalitsejad valitsevad kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide portfelle. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide välistel valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, lubada valitseda ka eurofonde, kui selleks on luba direktiivi 2009/65/EÜ alusel.

(8)

Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. Künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub samamoodi nagu direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise puhul.

(9)

Sellegipoolest peaks nendel fondivalitsejatel, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi vara kogumaht edaspidi ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu tekib vastavalt sama direktiivi artiklile 6 kohustus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusluba, olema võimalik jätkata nimetuse „EuSEF” kasutamist kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel liidus, tingimusel et nad täidavad nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ja et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse „EuSEF” kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide kui ka pärast künnise ületamist moodustatud või asutatud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

(10)

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „EuSEF”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke õigusnorme ning liidu õiguse asjaomaseid üldnorme.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ühtsed eeskirjad, eelkõige selliseid kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid käsitlevad eeskirjad, millesse kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide eeskirjad. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat sotsiaalettevõtlusfondi alternatiivsetest investeerimisfondidest, mis rakendavad vähem spetsialiseerunud investeerimisstrateegiaid, nagu väljaostud, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(12)

Vajaliku selguse ja kindluse tagamiseks peaks käesolev määrus sätestama ka ühtsed kriteeriumid sotsiaalettevõtete kindlaksmääramiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatena. Sotsiaalettevõtet tuleks määratleda kui sotsiaalmajanduse ettevõtet, mille peamine eesmärk on avaldada pigem sotsiaalset mõju, kui toota omanikele, aktsionäridele või osanikele kasumit. Selline ettevõte pakub turul tooteid ja teenuseid ning kasutab oma kasumit peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt, mis tähendab eelkõige töötajate ning nende tarbijate ja sidusrühmade kaasamist, keda ettevõtte äritegevus mõjutab.

(13)

Kuna sotsiaalettevõtete peaeesmärk on positiivne sotsiaalne mõju, mitte suurima võimaliku kasumi teenimine, tuleks määrusega edendada toetust üksnes kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, kes keskenduvad mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamisele. Mõõdetav ja positiivne sotsiaalne mõju võib hõlmata teenuste osutamist sisserändajatele, kes on muidu tõrjutud, või marginaliseeritud rühmade tööturule naasmise võimaldamist tööhõive võimaldamise või koolituse või muu toetuse pakkumise abil. Sotsiaalettevõtted kasutavad oma kasumit oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning neid juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt. Kui kvalifitseeruv portfelliettevõtja soovib erandjuhul jaotada kasumi aktsionäridele, osanikele või muudele omanikele, siis peaks ta eelnevalt olema kindlaks määranud kasumi jagamise korra ja eeskirjad. Eeskirjades peaks olema sätestatud, et kasumi jaotamine ei kahjusta kvalifitseeruva sotsiaalse portfelliettevõtja eeskätt sotsiaalset eesmärki.

(14)

Sotsiaalettevõtete hulka kuulub suur hulk eri õigusliku vormiga ettevõtteid, mis pakuvad sotsiaalteenuseid või tooteid haavatavatele, marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele. Selliste teenuste alla kuuluvad eluaseme ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine, abi eakatele või puudega isikutele, lastehoiu korraldamine, juurdepääsu võimaldamine töökohtadele ja koolitusele ning sõltuvusprobleemidega tegelemine. Sotsiaalettevõtete hulka kuuluvad ka ettevõtted, mis kasutavad kaupade või teenuste tootmisel viisi, mis kajastab nende sotsiaalset eesmärki, kuid mille tegevus võib jääda sotsiaalsete teenuste või kaupade pakkumise valdkonnast välja. Sellised tegevused on sotsiaalne ja ametialane lõimumine töökohtadele juurdepääsu tagamise teel nendele isikutele, kes on ebasoodsamas olukorras eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooni või sotsiaalsete või ametialaste probleemide tõttu, millega kaasneb nende tõrjutus ja marginaliseerimine. Sellised tegevused võivad samuti puudutada ühiskonda mõjutavat keskkonnakaitset, näiteks saastetõrjet, ringlussevõttu ja taastuvenergiat.

(15)

Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad, mis tuleb hõlmata käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele sotsiaalettevõtetele, tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidena käsitada fonde, mis kavatsevad investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kõnealustesse ettevõtetesse. Kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muusse varasse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samal ajal kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30% künnist, peaks 70 % künnis olema kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi kogu tegutsemisaja jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Need künnised tuleks arvutada investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada künniste arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(16)

Käesoleva määruse eesmärk on kindlustada sotsiaalettevõtete kasvu liidus. Investeeringud kolmandates riikides asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele rohkem kapitali ning tulla seega kasuks liidu sotsiaalettevõtetele. Käesolev määrus ei tohiks aga mingil juhul soodustada sellistesse portfelliettevõtjatesse tehtud investeeringuid, mis on asutatud kolmandates riikides, mida iseloomustab asjakohase koostöökorra puudumine kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas.

(17)

Et kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond võiks kasutada käesoleva määrusega kehtestatud nimetust „EuSEF”, peaks see olema moodustatud või asutatud liidus. Komisjon peaks kahe aasta jooksul käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatama läbi piirangu, mille kohaselt võib nimetust „EuSEF” kasutada üksnes liidus moodustatud või asutatud fondide puhul, ning võtma seejuures arvesse kogemusi, mis on omandatud komisjoni selle soovituse kohaldamisel, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid.

(18)

Sotsiaalettevõtlusfondi valitseja peaks fondi tegutsemisaja jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tegutsemisaja jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muusse kui kvalifitseeruvasse varasse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud vastavalt kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas esitatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(19)

Võttes arvesse sotsiaalettevõtete spetsiifilisi rahastamisvajadusi, on vaja saavutada selgus selle kohta, mis liiki instrumente peaks kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond rahastamiseks kasutama. Seepärast kehtestatakse käesolevas määruses ühtsed eeskirjad aktsepteeritavate instrumentide kohta, mida kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond võib investeerimisel kasutada, kaasa arvatud omakapitaliinstrumendid ja kvaasiomakapitali instrumendid, võlainstrumendid, näiteks lihtvekslid ja hoiusertifikaadid, investeeringud teistesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, tagatisega või tagatiseta laenud ning toetused. Et vältida investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, tuleks kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel lubada investeerida muudesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse ainult siis, kui need muud kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse.

(20)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide põhitegevus on primaarinvesteeringute kaudu sotsiaalettevõtete rahastamine. Kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsate pankade tegevuses väljaspool tavapärast regulatiivsete usaldatavusnõuete raamistikku (nn varipangandus) ega järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(21)

Selleks et säilitada investeerimisportfelli vajalik paindlikkus, peaks kvalifitseeruval sotsiaalettevõtlusfondil olema võimalik investeerida muusse varasse peale kvalifitseeruvate investeeringute ulatuses, mis ei ületa mittekvalifitseeruvatele investeeringutele kehtestatud 30 % künnist. Raha ja raha ekvivalente ei võeta kõnealuse piiri arvutamisel arvesse, sest raha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena. Kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid peaksid investeerima viisil, mis on kooskõlas nende eetilise investeerimise strateegiaga, näiteks ei tohiks nad teha investeeringuid, millega rahastatakse relvatööstust, mis võib rikkuda inimõigusi või hõlmab elektrooniliste jäätmete kaadamist.

(22)

Selleks et tagada nimetuse „EuSEF” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kogu liidus, peaksid nimetust „EuSEF” kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus saama kasutada üksnes need kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(23)

Tagamaks, et kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel on selgesti eristatav ja tuvastatav profiil, mis vastab nende eesmärgile, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida niisugused fondid võivad kasutada.

(24)

Tagamaks, et kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduksid oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks fondi tasandil finantsvõimendus olla lubatud. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejal peaks olema lubatud võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tasandil üksnes tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi riskipositsiooni ei suurenda kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investorite sularaha ettemaksed, mis on nende investorite kapitalikohustustega täielikult kaetud ja mis peaksid seepärast olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida investoritelt märgitud kapitali sissenõudmise ja selle tegelikult arvele laekumise vahelisel ajal, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et sellise laenu kogusumma ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali.

(25)

Tagamaks, et kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide vastu, tuleks sätestada konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitada kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6). Kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse investeeringuks piisavalt laia investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et sellistele fondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringuteks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemisse kaasatud juhtidele, direktoritele ja töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda sellistes investeeringutes.

(26)

Tagamaks, et nimetust „EuSEF” kasutavad üksnes need kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks kehtestada eeskirjad selliste fondivalitsejate äritegevuse ning fondivalitsejate ja nende investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada ka ühtsed tingimused huvide konflikti käsitlemiseks fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjade ja tingimustega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(27)

Kui kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei tohiks ülesannete selline delegeerimine kolmandatele isikutele mõjutada fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi ja selle investorite ees. Enamgi veel, fondivalitseja ei tohiks ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejaks ja ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Fondivalitseja peaks jääma alati vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Volituste delegeerimine ei tohiks vähendada fondivalitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada fondivalitseja tegutsemist ega fondi valitsemist investorite parimates huvides.

(28)

Positiivse sotsiaalse mõju saavutamine lisaks investoritele rahalise kasu tootmisele on peamine tunnusjoon, mis iseloomustab sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfonde ja eristab neid muud liiki investeerimisfondidest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega nõuda, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kehtestab menetlused kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeerimise kaudu saavutatavate positiivse sotsiaalse mõju mõõtmiseks.

(29)

Fondid, mille eesmärk on sotsiaalsete tulemuste või sotsiaalse mõju saavutamine, praegu tavaliselt hindavad ja koondavad teavet selle kohta, mil määral sotsiaalettevõtted jõuavad eesmärgiks seatud tulemuseni. Sotsiaalettevõtte eesmärk võivad olla mitmesugused sotsiaalsed tulemused või sotsiaalne mõju. Seejuures on välja töötatud sotsiaalsete tulemuste ja sotsiaalse mõju kindlakstegemise ja mõõtmise eri viisid. Näiteks võib ettevõte, mille eesmärk on aidata ebasoodsas olukorras isikuid, anda aru isikute arvu kohta, keda aidati näiteks töölevõtuga ja kes muidu ei oleks tööd leidnud, ning ettevõte, mille eesmärk on parandada vabastatud kinnipeetute rehabiliteerimist, hinnata oma edukust korduvkuritegevuse määra abil. Fondid aitavad sotsiaalettevõtteid nende eesmärkide ja saavutuste alase teabe ettevalmistamisel ja esitamisel ning selle kogumisel investorite jaoks. Kuigi teave sotsiaalsete tulemuste ja sotsiaalse mõju kohta on investoritele väga oluline, on raske võrrelda eri sotsiaalettevõtteid ja fonde nii eesmärgiks seatud sotsiaalsete tulemuste erinevuse kui ka mitmesuguste käibivate lähenemisviiside tõttu. Selleks et soodustada sellise teabe puhul pikaajalises perspektiivis paremat sidusust ja võrreldavust ning saavutada teabe hankimise korra maksimaalne tõhusus, tuleks kõnealuses valdkonnas välja töötada delegeeritud õigusaktid. Selliste delegeeritud õigusaktidega tuleks samuti tagada suurem selgus järelevalveasutustele, kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele ja sotsiaalettevõtetele.

(30)

Selleks et tagada nimetuse „EuSEF” usaldusväärsus, tuleks kehtestada ka kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid tehnilisi ja inimressursse.

(31)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide nõuetekohane valitsemine ja fondivalitsejate suutlikkus katta nende tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatele sätestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(32)

Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide vara nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide tingimustes või põhikirjas olema sätestatud vara väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(33)

Tagamaks, et nimetust „EuSEF” kasutavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada aastaaruannete esitamise ühtsed eeskirjad.

(34)

Kuigi fondide nõuetekohase kasutamise tagamiseks hõlmab käesolev määrus kaitsemeetmeid, peaksid järelevalveasutused olema valvsad ning tagama nimetatud kaitsemeetmete järgimise.

(35)

Nimetuse „EuSEF” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida fondivalitsejal on kohustus täita suhetes fondi investoritega. Nõuded peaksid sisaldama elemente, mis on ainuomased sotsiaalettevõtetesse investeerimisele, et oleks võimalik saavutada teabe suurem sidusus ja võrreldavus. See hõlmab teavet kriteeriumide ja menetluste kohta, mida kasutatakse konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate valimisel investeerimisobjektideks. Lisaks sisaldab see teavet investeerimispoliitika abil saavutatava positiivse sotsiaalse mõju kohta ning selle kohta, kuidas seda mõju tuleks jälgida ja hinnata. Selleks et tagada investorite kindlustunne ja usaldus taoliste investeeringute vastu, lisatakse teave kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi sellise vara kohta, mis ei ole kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse investeeritud, ja nende valikukriteeriumid.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise üle tõhus järelevalve, peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks fondivalitseja, kes kavatseb turustada oma fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuSEF” all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima fondivalitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu liidus.

(37)

Hõlbustamaks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakute või aktsiate tõhusat piiriülest turustamist, peaks valitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(39)

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks tuleks samuti kehtestada pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(40)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja nende valitsetavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide keskandmebaasi.

(41)

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on sõnaselge ja tõendatav põhjus arvata, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta sellest kohe teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(42)

Kui kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või kuna päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku tähtaja jooksul, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist olema võimalik võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(43)

Kehtestatud ühtsete kriteeriumide üle tõhusa järelevalve tagamiseks sisaldab käesolev määrus selliste järelevalvevolituste loetelu, mis pädevatel asutustel peavad olema.

(44)

Selleks et tagada õigusnormide nõuetekohane rakendamine, sisaldab käesolev määrus halduskaristusi ja muid meetmeid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on portfelli struktuuri eeskirjad, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „EuSEF” võivad kasutada üksnes kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad. Põhisätete rikkumisega peaks asjakohasel juhul kaasnema nimetuse kasutamise keeld ja fondivalitseja registrist kustutamine.

(45)

Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(46)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrgetasemelist hoidmist nõutakse kõigilt asjaomaste liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(47)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide panus Euroopa sotsiaalinvesteeringute turu kasvu sõltub sellest, kas kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad hakkavad kasutama nimetust „EuSEF”, kas investorid tunnustavad nimetust ning kas kogu liidus töötatakse välja tugev ökosüsteem sotsiaalettevõtete jaoks, mis aitaks neil ettevõtetel kasutada pakutavaid rahastamisvõimalusi. Sel eesmärgil peaksid kõik sidusrühmad, sealhulgas turuosalised, liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja muud liidu asjaomased üksused püüdma tagada suurt teadlikkust käesoleva määrusega loodud võimalustest.

(48)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis täpsustavad sotsiaalset eesmärki kajastavate toodete ja teenuste või toodete valmistamise ja teenuste osutamise meetodeid ning asjaolusid, mille esinemisel võib omanikele ja investoritele kasumit jaotada, huvide konflikti liigid, mida kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavad meetmed, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasjad ning investoritele antava teabe sisu ja edastamise kord. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, võttes arvesse ka iseregulatsiooni algatusi ja käitumisjuhendeid. Komisjoni poolt kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasju käsitlevate delegeeritud õigusaktide ettevalmistava töö käigus läbiviidud konsulteerimine peaks hõlmama asjaomaseid sidusrühmi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ja järelevalve kõrge taseme kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(50)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamise vormi tarvis rakenduslikud tehnilised standardid.

(51)

Komisjon peaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse läbi vaatama, et anda hinnang kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide turu arengule. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(52)

Peale selle peaks komisjon alustama alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse ning ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivi 2011/61/EL koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning hinnata, kas seda on vaja laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust „EuSEF”. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(53)

Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude eeskirjade mõju kohta institutsioonilistele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata nimetuse „EuSEF” panust muudesse liidu programmidesse nagu Horisont 2020, mille eesmärk on samuti toetada liidusisest uuendustegevust.

(54)

Seoses sellega, et komisjon uurib maksutõkkeid riskikapitalifondide piiriüleste kapitaliinvesteeringute puhul, nagu on ette nähtud komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks”, ning seoses käesoleva määruse läbivaatamisega peaks komisjon kaaluma, kas võtta ette samaväärne võimalike maksutõkete uurimine sotsiaalettevõtlusfondide puhul ning võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust liidus.

(55)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadust, mis tuleneb tema volituste ja ülesannete täitmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(56)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(57)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on arendada välja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide siseturg selliste fondide valitsejate registreerimise õigusraamistiku kehtestamise kaudu, mis soodustab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu liidus, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seepärast, arvestades selle ulatust ja mõju, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b)

nad on asutatud liidus;

c)

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d)

nad haldavad kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide portfelle.

a)

täidavad direktiivi 2011/61/EL nõudeid ning

b)

ka edaspidi järgivad käesoleva määruse artikleid 3, 5, 10, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõike 1 punkte d, e ja f.

i)

kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast varasse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist, ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas;

ii)

ei kasuta kunagi rohkem kui 30 % fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist;

iii)

on moodustatud või asutatud liikmesriigi territooriumil;

i)

kes kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi poolt investeeringu tegemise ajal ei oma luba kaubelda reguleeritud turul ega mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktides 14 ja 15,

ii)

kelle peaeesmärk on põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, mille käigus ettevõtja:

iii)

kes kasutab kasumit eeskätt peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks oma põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide ning. eelnevalt kindlaks määratud menetluste ja eeskirjade kohaselt, mis määravad kindlaks asjaolud, mil kasumit jaotatakse osanikele, aktsionäridele või omanikele tagamaks, et kasumi jaotamine ei takista peamise eesmärgi saavutamist, ning

iv)

keda valitsetakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt eelkõige seoses töötajate, klientide ja sidusrühmadega, keda tema äritegevus mõjutab;

v)

kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et see kolmas riik:

i)

omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on emiteerinud

ii)

väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata võlainstrumendid, mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja;

iii)

ühe või mitme muu kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi aktsiad või osakud, tingimusel et kõnealused kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse;

iv)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud tagatisega või tagatiseta laenud;

v)

muud liiki osalus kvalifitseeruvas portfelliettevõtjas;

a)

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b)

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustusega seonduvatest riskidest.

a)

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b)

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c)

tegutsema nende kvalifitseeritud portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju edendamiseks, millesse nad on investeerinud, ja enda valitsetavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ning nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d)

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende investeeringute ja portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju pideval jälgimisel;

e)

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

f)

kohtlema investoreid õiglaselt;

g)

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi või selle investorite vahel;

b)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi või selle investorite ning mõne teise kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi, mida valitseb sama fondivalitseja, või selle teise sotsiaalettevõtlusfondi investorite vahel;

c)

kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond või selle investorite ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi, mida valitseb sama kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, või nende investorite vahel.

a)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b)

meetmed, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

a)

tööhõive ja tööturud;

b)

töö kvaliteediga seonduvad standardid ja õigused;

c)

teatavate rühmade sotsiaalne kaasamine ja kaitse;

d)

võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine;

e)

rahvatervis ja ohutus;

f)

juurdepääs ja mõju sotsiaalkaitse-, tervishoiu- ja haridussüsteemidele.

a)

asjakohased üksikasjad investeerimispoliitikaga saavutatud üldiste sotsiaalsete tulemuste ning tulemuste mõõtmiseks kasutatud meetodite kohta;

b)

teade iga aset leidnud investeeringust väljumise kohta seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega;

c)

kirjeldus selle kohta, kas artikli 14 lõike 1 punktis f osutatud kriteeriumide alusel toimus muid investeeringutest väljumisi seoses kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi muu varaga, mis ei ole investeeritud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse;

d)

nende tegevuste kokkuvõte, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tegi seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, nagu on osutatud artikli 14 lõike 1 punktis l;

e)

teave muude investeeringute kui artikli 5 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate investeeringute laadi ja eesmärgi kohta.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses asjaomase fondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

b)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja omavahendite summa ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks ta peab seda summat piisavaks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;

c)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muu hulgas ära:

d)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimispoliitika eesmärgiks olev positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas vajaduse korral selliste tulemuste prognoos mõistlikkuse piires ning teave varasema tulemuslikkuse kohta selles valdkonnas;

e)

sotsiaalse mõju mõõtmiseks kasutatav metoodika;

f)

muu vara kui kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kirjeldus ning protsess ja kriteeriumid sellise vara valimiseks, kui tegemist ei ole raha või raha ekvivalendiga;

g)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi riskiprofiili ning sellise vara seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

h)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi väärtuse hindamise korra ja vara väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

i)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

j)

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

k)

olemasolu korral kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi varasemad finantstulemused;

l)

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada kvalifitseeruvast sotsiaalettevõtlusfondist investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

m)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktides c–f ja punktis l osutatud teabe sisu;

b)

kuidas käesoleva artikli lõike 1 punktides c–f ja punktis l osutatud teavet saab esitada ühtsel kujul, et tagada võimalikult suur võrreldavus.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b)

nende kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c)

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kavatseb konkreetse kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid turustada;

e)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on moodustanud või asutanud või kavatseb moodustada või asutada kvalifitseeruvaid sotsiaalettevõtlusfonde.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b)

lõikes 1 osutatud nõutav teave on täielik;

c)

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise;

d)

lõike 1 punkti e kohaselt teatatud loetelust nähtub, et kõik kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid on moodustatud või asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt.

a)

uue kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid või

b)

olemasoleva kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondiga;

d)

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f)

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

a)

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b)

turustab kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

c)

kasutab nimetust „EuSEF”, ent ei ole registreeritud kooskõlas artikliga 15;

d)

kasutab nimetust „EuSEF” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)

on saanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes artiklit 15;

f)

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g)

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h)

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 13;

i)

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 14.

a)

tagab, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 13, 14 ja 15;

b)

keelab nimetuse „EuSEF” kasutamise ja kustutab asjaomase kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registrist.

a)

mil määral on kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuSEF”;

b)

kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c)

artikli 14 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d)

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine sotsiaalettevõtlusfondides ja viis, kuidas see on mõjutanud sotsiaalettevõtete arengut kogu liidus;

e)

sotsiaalettevõtte Euroopa märgise kehtestamise asjakohasus;

f)

kolmandas riigis moodustatud või asutatud sotsiaalettevõtlusfondide puhul nimetuse „EuSEF” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

g)

kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kindlakstegemise kriteeriumide praktiline rakendamine, selle mõju sotsiaalettevõtete arengule kogu liidus ning nende positiivne sotsiaalne mõju;

h)

nende menetluste analüüs, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad rakendavad artiklis 10 osutatud kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tekitatud positiivse sotsiaalse mõju hindamiseks, ning hinnang liidu tasandil ühtlustatud standardite kehtestamise teostatavuse kohta sotsiaalse mõju hindamiseks viisil, mis on kooskõlas liidu sotsiaalpoliitikaga;

i)

võimalus laiendada sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

j)

see, kas sotsiaalettevõtlusfondi lisamine direktiivi 2009/65/EÜ kohase kõlbliku vara hulka on asjakohane;

k)

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

l)

sotsiaalettevõtlusfondidele seatud võimalike maksutõkete uurimine ja selliste võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust liidus;

m)

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuSEF” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

a)

punktide a–e ning g–m puhul hiljemalt 22. juuliks 2017 ning

b)

punkti f puhul hiljemalt 22. juuliks 2015.