KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 139/2013,

7. jaanuar 2013,

milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eelkõige artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkti b,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 23. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Pärast kõrge patogeensusega Aasia tüvega linnugripi puhanguid 2004. aastal Kagu-Aasias võttis komisjon vastu mitu otsust, millega keelati teiste kaupade seas ka muude lindude kui kodulindude import asjaomastest kolmandatest riikidest.

(3)	Et anda ülevaade vangistuses elavate lindude impordi tagajärjel tekkida võivast ohust, palus komisjon 13. aprillil 2005 Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) esitada teaduslik arvamus ohtude kohta, mida põhjustab metslindude ja vangistuses elavate lindude import kolmandatest riikidest.

(4)

Pärast seda palvet võttis EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon oma 26.-27. oktoobri 2006. aasta koosolekul vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga Euroopa Liitu. Kõnealuses arvamuses määratakse kindlaks võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes tuvastatud ohtu loomade tervisele, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga.

(5)

Üks EFSA teadusliku arvamuse soovitus on seotud kontrollide tegemisega muid linde kui kodulinde liitu eksportivates kolmandates riikides. Nakatunud lindude liitu importimise tõenäosust peaks kõige rohkem vähendama ekspordikohtades tehtavad parandused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada imporditingimused nii, et import oleks lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, millel on kõnealuste lindude liitu importimise luba.

(6)

Teine EFSA soovitus on seotud looduses püütud lindude impordiga. Teaduslikus arvamuses kirjeldatakse ohtu, mida põhjustavad linnud, kes võivad olla saanud nakkuse nii teistelt nakatunud metslindudelt ja saastunud keskkonnast kui ka nakatunud kodulindudelt. Võttes arvesse rändlindude rolli linnugripi levitamisel Aasiast Euroopasse 2005. ja 2006. aastal, on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi ainult vangistuses kasvatatud lindudega.

(7)

Looduses püütud ja vangistuses kasvatatud lindude vahel on väga harva võimalik kindlat vahet teha. Märgistamismeetodeid saab kohaldada mõlemat tüüpi lindude suhtes, ilma et nende vahel oleks võimalik vahet teha. Seetõttu on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi paljundusettevõtetega, kelle kolmanda ekspordiriigi pädev asutus on heaks kiitnud, ning kehtestada selleks heakskiitmiseks teatud miinimumnõuded.

(8)	Imporditud linnud tuleks transportida liikmesriigis otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, kuhu nad peaks jääma nii kauaks, kuni on välistatud linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumine.

(9)	Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses on linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumise kahtlus, on asjakohane oodata, kuni kahtlus on leidnud kinnitust, et välistada muud haigusnähtude põhjused, enne kui alustatakse lindude tapmist ja hävitamist asjaomastes ruumides.

(10)

Linnugripi tõrjumisel saadud kogemuse arvesse võtmiseks võeti vastu nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate liidu meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (5). Nimetatud direktiivi alusel võeti vastu komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsus 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga (6) ning milles sätestatakse ühenduse tasandil diagnostilised menetlused, proovivõtumeetodid ja linnugripi puhangu kindlakstegemiseks tehtavate laboriuuringute tulemuste hindamise kriteeriumid. Nimetatud otsust tuleb arvesse võtta nimetatud heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes lindude gripi diagnoosimise korra sätestamisel.

(11)	Selleks, et tagada imporditud lindude jõudmine määratud heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse mõistliku aja jooksul, on asjakohane kehtestada täiendavad impordimenetlused seoses lindude veoga liitu sisenemisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse.

(12)	Heakskiidetud karantiinikeskused ja -asutused, mille nimekirjad tuleb avaldada liikmesriikidel, peaks järgima teatud minimaalseid tingimusi.

(13)	Mõne linnu importi reguleerivad teised liidu õigusaktid. Seega tuleks nende lindude import käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(14)	Selliste kirjatuvide, kes tuuakse liitu, kus nad vabastatakse, et nad saaksid oma päritolukohta tagasi lennata, põhjustatav oht loomade tervisele on niisugune, et nad tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(15)	Lisaks kehtivad mõnes kolmandas riigis liidu õigusaktidega samaväärsed loomatervishoiu nõuded. Seega tuleks lindude import neist riikidest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(16)	Sellise lindude puhul, kellel leitakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripp või Newcastle’i haigus, tuleks kaaluda ka teatud erandeid juhtudel, kui haiguse esinemine ei kujuta endast ohtu liidu loomade tervisele.

(17)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse loomatervishoiu nõuded teatavate lindude importimisel liitu I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest ning selle impordiga seotud karantiinitingimused.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse lindude suhtes.

Seda ei kohaldata siiski järgmiste lindude suhtes:

a)	kodulinnud;

b)	sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud kaitseprogrammide tarvis imporditud linnud;

c)	direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 1 nimetatud lemmikloomad, kellega on kaasas omanik;

d)	loomaaedade, tsirkuste, lõbustusparkide ja katsete jaoks ette nähtud linnud;

e)	direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 kohaselt heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse saadetavad linnud;

f)	kirjatuvid, kes tuuakse liidu territooriumile kolmandast naaberriigist, kus nad tavaliselt elavad, ning vabastatakse seal kohe eeldusel, et nad lendavad tagasi sellesse kolmandasse riiki;

g)	Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist imporditud linnud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 4 toodud kodulindude mõiste. Käesoleva määruse mõistes on kodulinnud kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või jahilinnuvarude taastootmiseks.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„linnud” – kõik linnud, välja arvatud need, mis on nimetatud artikli 2 teises lõigus;

„heakskiidetud paljundusettevõte” on:

i)	ainult lindude paljundamiseks mõeldud asutus ja

ii)	asutus, mida eksportiva kolmanda riigi pädev asutus on artiklis 4 ja II lisas sätestatud tingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

c)	„vangistuses kasvanud linnud” – linnud, kes ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud;

„liitekohata jalarõngas” – rõngas või pael, mis moodustab ühtse, ilma katkestuse või liitekohata ringi, mida ei ole kuidagi rikutud ja mis on sellise suurusega, et seda ei saa täiskasvanud linnu jalalt eemaldada pärast jalale kinnitamist linnu esimestel elupäevadel, ning on kommertseesmärgil selleks otstarbeks toodetud;

„heakskiidetud karantiiniasutus” – muud ruumid peale karantiinikeskuste:

i)	kus imporditud linde karantiinis hoitakse;

ii)	mida pädev asutus on artiklis 6 ja IV lisas sätestatud miinimumtingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

„heakskiidetud karantiinikeskus” – ruumid:

i)	kus imporditud linde karantiinis hoitakse;

ii)	kus asub mitu tegevuslikult ja füüsiliselt üksteisest eraldatud üksust ning mille igas üksuses hoitakse üksnes ühe ja sama partii linde, kelle tervislik seisund on ühesugune, ning seega moodustab iga üksus ühe epidemioloogilise üksuse;

iii)	mida pädev asutus on artiklis 6 ja IV lisas sätestatud miinimumtingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

g)	„sentinell-linnud” – kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina;

h)	„diagnostikakäsiraamat” – otsuse 2006/437/EÜ lisas sätestatud lindude gripi diagnostika käsiraamat.

Artikkel 4

Heakskiidetud paljundusettevõtted

Heakskiidetud paljundusettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	paljundusettevõte peab olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud II lisas sätestatud tingimuste kohaselt ja talle peab olema antud loanumber;

b)	nimetatud asutus peab olema edastanud selle loanumbri komisjonile;

c)	paljundusettevõtte nimi ja loanumber peavad olema kantud komisjoni koostatud paljundusettevõtete loendisse;

d)	pädev asutus peab paljundusettevõtte tegevusloa tühistama või peatama kohe, kui paljundusettevõte enam ei vasta II lisa nõuetele, ning sellest tuleb komisjonile kohe teatada.

Artikkel 5

Imporditingimused

Lindude importimine on lubatud üksnes siis, kui linnud vastavad järgmistele tingimustele:

a)	linnud on vangistuses kasvanud;

b)	linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest;

c)	linnud on pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, mis vastavad artiklis 4 sätestatud tingimustele;

d)	lindudele tehti 7–14 päeva enne teelesaatmist laboratoorne viiruse avastamise proov ja saadi negatiivne tulemus kõikide lindude gripi viiruste ja Newcastle’i haiguse viiruse esinemise suhtes;

e)	linnud ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud;

f)	lindudega on kaasas III lisas esitatud näidisele vastav veterinaartõend (edaspidi „veterinaartõend”);

g)	linnud on vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (7) artikli 66 lõikele 2 märgistatud individuaalse identifitseerimisnumbriga kordumatult tähistatud liitekohata jalarõnga või mikrokiibi abil;

punktis g ette nähtud jalarõngale või mikrokiibile kantud individuaalne identifitseerimisnumber peab sisaldama vähemalt järgmist:

—	identifitseerimist teostava kolmanda ekspordiriigi ISO kood,

—	kordumatu seerianumber;

i)	punktis g ette nähtud individuaalne identifitseerimisnumber peab olema märgitud veterinaartõendile;

j)	linde veetakse uutes transportimisvahendites, mis on väliselt eristatavad neile kantud identifitseerimisnumbri abil, mis peab vastama veterinaartõendil märgitud identifitseerimisnumbrile.

Artikkel 6

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama IV lisas sätestatud miinimumtingimustele.

Iga liikmesriik koostab nimekirja heakskiidetud karantiiniasutustest ja -keskustest ning nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja komisjonile, teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 7

Lindude otsevedu heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse

Linnud transporditakse piiripunktist puurides või kastides otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

Veo kogukestus piiripunktist karantiiniasutuse või -keskuseni ei tohi tavaliselt kesta kauem kui üheksa tundi.

Kui veoks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema pädevate asutuste poolt võltsimiskindla plommiga suletud.

Artikkel 8

Tõendamine

Importijad või nende esindajad peavad esitama kirjaliku tõendi karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutava isiku allkirjaga, mis kinnitab, et linnud pannakse karantiini; tõend peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kuhu linnud viiakse.

See tõend peab

a)	kandma selgelt karantiiniasutuse või -keskuse nimetust, aadressi ja loanumbrit;

b)	jõudma elektronposti või faksi teel piiripunkti enne partii saabumist piiripunkti või esitab selle teabe importija või tema esindaja vahetult enne lindude vabastamist piiripunktist.

Artikkel 9

Lindude transiitvedu liidus

Kui linnud tuuakse liitu muu liikmesriigi kui sihtliikmesriigi kaudu, tuleb võtta kõik meetmed tagamaks, et partii jõuab ettenähtud sihtliikmesriiki.

Artikkel 10

Lindude veo seire

1. Kui liidu õigusaktidega nähakse ette lindude seire nende liikumisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, peab toimuma järgmine teabevahetus:

a)	asjaomase piiripunkti riiklik veterinaararst teavitab saadetise sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavat pädevat asutust lindude päritolust ja sihtkohast TRACESi süsteemi kaudu;

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse elektronposti või faksi teel sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavale riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta;

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav riiklik veterinaararst teatab TRACESi süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse temale partii saatmisest teatanud asjaomase piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta.

2. Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud linnud ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiiniasutusse või -keskusesse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus saadetise eest vastutava isiku suhtes vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Karantiinitingimused

1. Linnud pannakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päevaks karantiini (edaspidi „karantiin”).

2. Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist läbivaatust igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses.

Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst tegema kontrolle sagedamini.

Artikkel 12

Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine saadetisele karantiinis oleku ajal

1. Pärast lindude paigutamist karantiini tehakse V lisas sätestatud uuringud, võetakse proovid ja tehakse analüüsid lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks.

2. Kui kasutatakse sentinell-linde, tuleb igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kasutada vähemalt kümmet sentinell-lindu.

3. Uuringutel, proovide võtmisel ja analüüside tegemisel kasutatavad sentinell-linnud peavad olema

a)	vähemalt kolme nädala vanused ja neid võib kasutada sel eesmärgil ainult ühe korra;

b)	tuvastatavad jalarõnga või muu eemaldamatu märgise abil;

c)	vaktsineerimata ning neilt peab olema võetud 14 päeva jooksul enne karantiini algust lindude gripi ja Newcastle’i haiguse proovid, mille tulemused on olnud seronegatiivsed;

d)	paigutatud heakskiidetud karantiiniasutusse või heakskiidetud karantiinikeskuse üksusesse enne lindude saabumist ning nad peavad olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinell-lindude kokkupuude karantiinilindude väljaheidetega.

Artikkel 13

Tegevus heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses haiguskahtluse korral

1. Kui heakskiidetud karantiiniasutuses kahtlustatakse karantiini ajal, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)	pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiiniasutuse suhtes ametliku järelevalve;

b)	nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)	ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiiniasutusse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud.

2. Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus asjaomases heakskiidetud karantiiniasutuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 1 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)	heakskiidetud karantiiniasutuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud;

b)	heakskiidetud karantiiniasutus tuleb puhastada ja desinfitseerida;

c)	linde ei tohi viia heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest.

3. Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu karantiinikeskuse üksuse lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)	pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiinikeskuse suhtes ametliku järelevalve;

b)	kõnealustelt lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)	ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusesse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud.

4. Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 3 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)	heakskiidetud karantiiniasutuse asjaomases üksuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud;

b)	asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

võetakse järgmised proovid:

i)	kui kasutatakse sentinell-linde, võetakse neilt mitte enne, kui asjaomase üksuse lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva, V lisas ette nähtud proovid seroloogiliseks uuringuks, või

ii)	kui sentinell-linde ei kasutata, võetakse teiste karantiiniüksuste lindudelt 7.–15. päeval pärast asjaomase üksuse lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist V lisa punktis 2 ette nähtud proovid seroloogiliseks uuringuks;

d)	ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis c kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 14

Heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse kohta saadud positiivse tulemusega seotud erandid

1. Kui karantiini ajal leitakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi (MPLG) või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 2 punktis a ja artikli 13 lõike 4 punktis a sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi „erand”).

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest eranditest kohe teavitama.

2. Kui riiklik veterinaararst kontrollib heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust, millele on tehtud erand ning üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu leitakse olevat nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb järgida lõigetes 3–7 sätestatud meetmeid.

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest meetmetest kohe teavitama.

3. Madala patogeensusega lindude gripi positiivse leiu korral tuleb diagnostikakäsiraamatus ette nähtud standardproovide asemel heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse igast üksusest võtta 21 päeva pärast madala patogeensusega linnugripi viimast leidu ja 21-päevaste intervallide järel laborikatseteks järgmised proovid:

a)	proovivõtu ajal seal leiduvate surnud sentinell-lindude või teiste lindude proovid;

hingetoru / kitsa suuneelu ja kloaagi-tampooniproovid vähemalt 60 linnult või kõigilt lindudelt, kui neid on heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses vähem kui 60; kui linnud on väikesed, eksootilised ning pole kättevõtmisega harjunud või nende kättevõtmine võib olla inimestele ohtlik, tuleb proovid võtta värsketest väljaheidetest; proovide võtmine ja nende laboratoorsed uuringud peavad jätkuma seni, kuni saadakse kaks järjestikust 21-päevase intervalliga negatiivset laboritulemust.

Pädev asutus võib siiski riskide hindamise tulemuste põhjal lubada kõrvalekaldumisi käesolevas lõikes sätestatud proovide arvust.

4. Newcastle’i haiguse positiivse leiu korral võib pädev asutus lubada erandit ainult juhul, kui 30 päeva pärast viimase sellesse haigusesse nakatunud linnu surma või kliinilist paranemist on V lisa punktide 1 ja 2 kohase proovivõtu tulemused negatiivsed, võtmata arvesse sätestatud aega.

5. Linde ei tohi karantiinist vabastada enne, kui vähemalt lõikes 3 ette nähtud laboratoorsete uuringute periood on möödas.

6. Heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomane üksus tuleb pärast tühjendamist puhastada ja desinfitseerida. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed ning samuti lõikes 3 ette nähtud laborikatsete jooksul kogunenud jäätmed tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et haigusetekitaja ei levi, ning hävitada viisil, mis tagab madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse viiruse hävimise.

7. Heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust ei tohi taasasustada enne, kui lõikes 6 ette nähtud lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.

Artikkel 15

Tegevus klamüdioosikahtluse korral

Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse või saadakse kinnitust, et papagoilised on nakatunud ornitoosi, tuleb kõiki linde selles saadetises ravida pädeva asutuse heakskiidetud meetodil ning karantiini tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud haigusjuhtu.

Artikkel 16

Karantiinist vabastamine

Linnud võib heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjalikul loal.

Artikkel 17

Teavitamis- ja aruandlusnõuded

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses avastatud linnugripi või Newcastle’i haiguse juhtumist 24 tunni jooksul.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal järgmise teabe:

a)	heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kaudu imporditud lindude arvu liikide ja heakskiidetud päritolu paljundusettevõtete kaupa;

b)	teave imporditud lindude suremuse kohta alates päritoluriigis tehtavast veterinaarkontrollist kuni karantiiniaja lõpuni;

c)	lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja ornitoosi positiivsete leidude arv heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes.

Artikkel 18

Karantiiniga seotud kulud

Kõik käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 318/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(3) ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.

(4) Vt VI lisa.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(7) ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.

II LISA

Artikli 4 kohast kolmanda päritoluriigi paljundusettevõtete heakskiitmist reguleerivad tingimused

1. PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiitmine

Artikli 4 kohase heakskiidu saamiseks peab paljundusettevõte vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

1)	Paljundusettevõte peab olema selgelt piiritletud ja ümbrusest eraldatud või peavad loomad olema piiratud ja asuma nii, et nad ei ohusta nende loomade tervist, keda peetakse loomakasvatusettevõtetes, mille sanitaarseisund võib halveneda.

2)	Paljundusettevõttel peavad olema sobivad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohased karantiiniruumid ning heakskiidetud kord heakskiitmata asutustest toodavate loomade jaoks.

3)	Paljundusettevõtte eest vastutaval isikul peab olema piisav linnukasvatuse kogemus.

Paljundusettevõte peab olema vaba lindude gripist, Newcastle’i haigusest ja ornitoosist; et paljundusettevõte neist haigustest vabaks tunnistada, hindab pädev asutus vähemalt heakskiitmise taotlusele eelneva kolme aasta jooksul registreeritud andmeid loomade tervisliku seisundi kohta ja paljundusettevõttes loomadega tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemusi. Uued paljundusettevõtted kiidetakse siiski heaks ainult neis tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemuste alusel.

Paljundusettevõte peab pidama ajakohastatud arvestust järgmise kohta:

a)	paljundusettevõttes olevate igat liiki loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus);

b)	paljundusettevõttesse toodavate või sealt välja viidavate loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus), samuti teave nende päritolu või sihtkoha, ettevõttest algava või seal lõppeva veo ning loomade tervisliku seisundi kohta;

c)	vereanalüüside või muude diagnostiliste protseduuride tulemused;

d)	haigusjuhud ja vajaduse korral määratud ravi;

e)	paljundusettevõttes surnud loomade, kaasa arvatud surnult sündinud loomade surmajärgsete uuringute tulemused;

f)	eraldatuse või karantiini vältel tehtud tähelepanekud.

6)	Paljundusettevõttel peab olema kokkulepe pädeva laboratooriumiga surmajärgsete uuringute tegemiseks või üks või mitu sobivat ruumi, kus pädev isik võib heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all kõnealuseid kontrolle tehda.

7)	Paljundusettevõttel peab olema sobiv kord või kohapealsed võimalused haiguse tõttu surnud või surmatud loomade surnukehade nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

Paljundusettevõte peab tagama lepingu või aktiga kolmanda ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja tema alluvuses töötava veterinaararsti teenused; veterinaararst

tagab, et asjaomases riigis valitseva haigusolukorraga seotud haiguse järelevalve- ja kontrollimeetmed on heaks kiitnud pädev asutus ning et neid kohaldatakse paljundusettevõttes. Sellised meetmed hõlmavad

i)	iga-aastast haiguse järelevalve kava, kaasa arvatud loomade kontrolli zoonooside osas,

ii)	nakkushaiguse kahtlusega loomade kliinilist, laboratoorset ja surmajärgset analüüsimist,

iii)	vajaduse korral vastuvõtlike loomade vaktsineerimist nakkushaiguste vastu vastavalt maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatule;

b)	tagab, et igast kahtlasest surmast või igast muust sümptomist, mis viitab loomade haigestumisele lindude grippi, Newcastle’i haigusesse või ornitoosi, teatatakse viivitamata kolmanda riigi pädevale asutusele;

c)	tagab, et paljundusettevõttesse sissetoodavad loomad on olnud vajaduse korral eraldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele ja pädeva asutuse juhistele (kui need on koostatud);

d)	vastutab nende loomatervishoiu nõuete igapäevase täitmise eest, mis on sätestatud käesolevas määruses ja veetavate loomade heaolu käsitlevates liidu õigusaktides.

9)	Kui paljundusettevõttes kasvatatakse loomi katselaborite jaoks, peab nende loomade üldine hooldus ja pidamine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (1) artikli 33 nõuetele.

2. PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiidu säilitamine

Paljundusettevõtete heakskiit säilitatakse, kui täidetakse käesoleva peatüki nõudeid.

Ruumid on pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all; riiklik veterinaararst

a)	tagab käesoleva määruse nõuete täitmise;

b)	külastab paljundusettevõtte ruume vähemalt korra aastas;

c)	kontrollib heakskiidetud veterinaararsti tegevust ja iga-aastase haiguste järelevalve kava rakendamist;

d)	tõendab, et loomadega tehtud kliiniliste, surmajärgsete ja laboratoorsete katsete tulemused on näidanud, et lindude grippi, Newcastle’i haigust ja ornitoosi ei esine.

2)	Paljundusettevõttesse võib käesoleva määruse kohaselt tuua üksnes teisest heakskiidetud paljundusettevõttest pärit loomi.

3)	Paljundusettevõte hoiab 1. peatüki punktis 5 nimetatud andmeid alles vähemalt kümne aasta jooksul pärast heakskiitmist.

3. PEATÜKK

Muudest kohtadest peale heakskiidetud paljundusettevõtete toodud lindude karantiin

Erandina 2. peatüki punktist 2 võib paljundusettevõttesse pädeva asutuse loal tuua linde, kes ei ole pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, tingimusel, et kõnealused loomad läbivad enne olemasolevate loomade juurde laskmist karantiini vastavalt pädeva asutuse juhistele. Karantiin peab kestma vähemalt 30 päeva.

4. PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Paljundusettevõtete heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

1)	Kui pädev asutus leiab, et paljundusettevõte ei täida enam 1. ja 2. peatükis esitatud nõudeid või et paljundusettevõtte kasutusotstarvet on muudetud nii, et seda ei kasutata enam ainult lindude paljundamiseks, peatab või tühistab ta paljundusettevõtte heakskiidu.

Kui pädev asutus saab teate lindude gripi, Newcastle’i haiguse või ornitoosi kahtluse kohta, peatab ta paljundusettevõtte heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Pädev asutus tagab, et haiguse kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse vastavalt liidu õigusaktidele, millega reguleeritakse kõnealuse haiguse vastu võetavaid meetmeid ja milles käsitletakse loomadega kauplemist.

Kui haiguse kahtlus leiab kinnitust, võib pädev asutus paljundusettevõtte 1. peatüki kohaselt taas heaks kiita alles pärast

a)	haiguse ja nakkusallika likvideerimist paljundusettevõttes;

b)	paljundusettevõtte nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;

c)	1. peatüki nõuete, v.a punkti 4 täitmist.

4)	Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata paljundusettevõtte heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest.

(1) ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

III LISA

Artikli 5 punktis f osutatud veterinaartõend teatud liitu lähetatavate muude lindude kui kodulindude impordi jaoks

Tekst pildi

II osa: sertifikaat

RIIK

Vangistuses kasvanud linnud

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

II.1. Terviseohutuse sertifikaat

Mina, allakirjutanu, … (kolmanda riigi nimi) riiklik veterinaararst, kinnitan järgmist.

II.1.1. Linde on hoitud eksportiva riigi territooriumil asuvas ja pädeva asutuse selleks volitatud kasvanduses vähemalt 21 päeva või alates nende väljahaudumisest.

II.1.2. Linnud on kasvanud vangistuses (need ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud).

II.1.3. Punktis I.28 kirjeldatud linde on täna, viimase 48 tunni jooksul või viimasel saatmisele eelneval tööpäeval kliiniliselt kontrollitud ja haiguse märke ei leitud.

II.1.4. Newcastle'i haigusest ja lindude gripist kodulindude ja teiste vangistuses peetavate lindude puhul ning papagoiliste omitoosist (1) tuleb teavitada.

II.1.5. Linnud pärinevad ettevõttest, mille suhtes ei ole seatud loomatervishoiuga seotud piiranguid seoses punktis II.1.4 nimetatud haigustega.

II.1.6. Vähemalt 30 päeva jooksul ei ole teatatud lindude gripi ega Newcastle'i haiguse puhkemisest päritoluettevõttes ega sellest 10 km raadiuses.

II.1.7. Ainult papagoiliste puhul (1): viimase 60 päeva jooksul ei ole teatatud papagoiliste omitoosi puhkemisest kasvanduses.

II.1.8. Lindudelt võeti 7 kuni 14 päeva enne teelesaatmist mis tahes lindude gripi ja Newcastle'i haiguse viiruse proovid, mille tulemused olid negatiivsed.

II.1.9. Linde ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud.

II.1.10. Linde

(2) [ei ole Newcastle'i haiguse vastu vaktsineeritud.]

voi

(2) [on vaktsineeritud Newcastle'i haiguse vastu, kasutades

(vaktsiini(de)s kasutatud Newcastle'i haiguse viirusetüve nimi ja tüüp (elus või inaktiveeritud)) [arv] nädala vanuses)

II.2. Lindude vedu

II.2.1. CITESi loendisse kuuluvaid liike veetakse vastavalt CITESi veosuunistele.

II.2.2. Käesolevas sertifikaadis kirjeldatud linde veetakse kastides või puurides,

a) mis sisaldavad ainult samast kasvandusest pärit linde;

b) mis sisaldavad ainult samast liigist linde või mitmeosalise kasti või puuri puhul sisaldab iga osa ainult samast liigist linde;

c) millele on märgitud päritoluettevõtte nimi ja aadress ning ettevõtte registrinumber ja iga kasti või puuri identifitseerimisnumber;

d) mis on konstrueeritud nii, et need:

i) välistaksid väljaheidete kao veo ajal ning minimeeriksid sulgede kao veo ajal;

ii) võimaldaksid lindude visuaalset jälgimist;

iii) võimaldaksid puhastamist ja desinfitseerimist;

Tekst pildi

IV LISA

Artiklis 6 osutatud lindude karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiitmise miinimumtingimused

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama 1. ja 2. peatükis sätestatud nõuetele.

1. PEATÜKK

Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus

Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone või hoonekompleks, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest kaugusel, mille määrab pädev asutus riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse Newcastle’i haiguse ja lindude gripi epidemioloogiat. Sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema lukustatavad ning neil peab olema silt: „KARANTIIN – kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud”.

Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum.

Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav.

Heakskiidetud karantiiniasutuses või igas heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus.

Heakskiidetud karantiiniasutuse või iga heakskiidetud karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed.

Heakskiidetud karantiiniasutuse või heakskiidetud karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav.

Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud.

Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti.

10)

Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik.

2. PEATÜKK

Korraldusnõuded

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	neil peab olema tõhus kontrollisüsteem loomade piisava järelevalve tagamiseks;

b)	nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all ja vastutusalas;

c)	neid tuleb puhastada ja desinfitseerida pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tegevuskava järgi ning sellele peab järgnema piisav puhkeaeg; kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad olema pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks heaks kiidetud.

Iga karantiini pandud lindude saadetise puhul

a)	tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus puhastada ja desinfitseerida ning hoida seejärel lindudest tühjana vähemalt seitse päeva enne imporditud lindude sisseviimist;

b)	peab lindude saadetis pärinema ühest heakskiidetud kolmanda päritolumaa paljundusettevõttest ning saadetis tuleb karantiini panna maksimaalselt 48 tunni jooksul;

c)	peab karantiiniaeg algama viimase linnu sisseviimisest karantiiniasutusse;

d)	tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus karantiiniaja lõpus lindudest tühjendada ning puhastada ja desinfitseerida.

Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks rakendada ettevaatusabinõusid.

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada heakskiidetud karantiiniasutuste või heakskiidetud karantiinikeskuste üksuste vahelist saastumist.

Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid.

Kui tuvastatakse mikrokiibi abil, peab heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses olema sobiv mikrokiibi lugeja.

Kui transportimisel kasutatud kaste ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid kaste või puure kasutatakse mitu korda, peavad need olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kastid ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

10)

Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanumahutis ning seejärel käidelda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

11)

Lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis.

12)

Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all.

13)

Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinell-lindude haigus- ja surmajuhtudest.

14)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust järgmise kohta:

a)	iga saadetise puhul sissetoomise kuupäeva, lindude arvu ja liigi kohta;

b)	imporditud lindudega kaasas olevate veterinaartõendite ja ühiste veterinaariaalaste piiriületusdokumentide koopiate kohta;

c)	imporditud lindude individuaalsete identifitseerimisnumbrite kohta ning kui tuvastatakse mikrokiibi abil, tuleb märkida andmed kasutatud mikrokiibi tüübi ja mikrokiibi lugeja kohta;

d)	kui karantiiniasutuses või -keskuses kasutatakse sentinell-linde, siis nende arvu ja karantiiniasutusse või -keskusesse paigutamise kohta;

e)	oluliste tähelepanekute kohta: haigusjuhud ja surmajuhtude arv päevas;

f)	proovide võtmise kuupäevade ja tulemuste kohta;

g)	ravi tüübi ja kuupäevade kohta;

h)	karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

15)

Punktis 14 kirjeldatud andmeid tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat.

3. PEATÜKK

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.

Kui pädev asutus leiab, et karantiiniasutus või -keskus ei täida enam 1. ja 2. peatükis sätestatud nõudeid või et selle kasutusotstarvet on muudetud nii, et artikli 3 punktid e ja f seda enam ei hõlma, peab ta teatama sellest komisjonile. Selliseid karantiiniasutusi või -keskusi ei tohi vastavalt käesolevale määrusele importimise puhul kasutada.

2)	Karantiiniasutus või -keskus kiidetakse uuesti heaks üksnes siis, kui 1. ja 2. peatükis sätestatud tingimused on jälle täidetud.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2007	(ELT L 84, 24.3.2007, lk 7)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1278/2007	(ELT L 284, 30.10.2007, lk 20)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 86/2008	(ELT L 27, 31.1.2008, lk 8)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 311/2008	(ELT L 93, 4.4.2008, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2008	(ELT L 166, 27.6.2008, lk 18)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 754/2008	(ELT L 205, 1.8.2008, lk 6)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1219/2008	(ELT L 330, 9.12.2008, lk 4)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1294/2008	(ELT L 340, 19.12.2008, lk 41)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2009	(ELT L 71, 17.3.2009, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 555/2009	(ELT L 164, 26.6.2009, lk 37)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2009	(ELT L 307, 21.11.2009, lk 3)
Komisjoni määrus (EL) nr 239/2010	(ELT L 75, 23.3.2010, lk 18)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 66/2012	(ELT L 23, 26.1.2012, lk 1)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2012	(ELT L 121, 8.5.2012, lk 18)

Määrus (EÜ) nr 318/2007	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikli 3 esimene lõik	Artikli 3 esimene lõik
Artikli 3 teise lõigu punktid a–h	Artikli 3 teise lõigu punktid a–h
Artikli 3 teise lõigu punkt i	—
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 5 sissejuhatav lause	Artikli 5 sissejuhatav lause
Artikli 5 punkt a	Artikli 5 punkt (a)
Artikli 5 punkt b	Artikli 5 punkt b
Artikli 5 punkt ba	Artikli 5 punkt c
Artikli 5 punkt c	Artikli 5 punkt d
Artikli 5 punkt d	Artikli 5 punkt e
Artikli 5 punkt e	Artikli 5 punkt f
Artikli 5 punkt f	Artikli 5 punkt g
Artikli 5 punkt g	Artikli 5 punkt h
Artikli 5 punkt h	Artikli 5 punkt i
Artikli 5 punkt i	Artikli 5 punkt j
Artiklid 6–18	Artiklid 6–18
Artikkel 19	—
—	Artikkel 19
Artikli 20 esimene lõik	Artikkel 20
Artikli 20 teine lõik	—
I–IV lisa	I–IV lisa
VI lisa	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa