5.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele 10. oktoobril 2007 esitatud komisjoni teatisele Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (edaspidi „komisjoni teatis”) on liidu integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk töötada ookeanide, merede, rannikualade, saarte, äärepoolseimate piirkondade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, koordineeritud, sidus, läbipaistev ja jätkusuutlik otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

(2)

Komisjoni teatisele lisatud tegevuskavas on esitatud hulk meetmeid, mida komisjon soovitab võtta esimese sammuna liidu uue integreeritud merenduspoliitika rakendamisel.

(3)

Komisjoni 15. oktoobri 2009. aasta Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruandes võetakse kokku integreeritud merenduspoliitika senised peamised saavutused ja kavandatakse selle järgmise rakendusetapi suund.

(4)

16. novembri 2009. aasta järeldustes integreeritud merenduspoliitika kohta rõhutas nõukogu integreeritud merenduspoliitika edasiarendamise ja rakendamise rahastamise tähtsust, kutsudes komisjoni üles esitama vajalikud ettepanekud integreeritud merenduspoliitika meetmete rahastamiseks olemasolevas finantsraamistikus, pidades silmas selle jõustumist 2011. aastal.

(5)

Oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis integreeritud merenduspoliitika edusammude hindamise ja uute ülesannete kohta toetas Euroopa Parlament selgesõnaliselt komisjoni esitatud kavatsust eraldada integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul 50 miljonit eurot, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas.

(6)

Käesoleva määrusega kehtestatud integreeritud merenduspoliitika rahastamispaketis võetakse arvesse nii praegust majanduslikku surutist kui ka asjaolu, et tegemist on esimese rakenduskavaga, mis on spetsiaalselt ette nähtud integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks.

(7)

Selleks et EL saaks integreeritud merenduspoliitikat rakendada ja edasi arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (4) ning järgida komisjoni teatises seatud üldeesmärke, mida toetati 2009. aasta oktoobri eduaruandes ja mis kiideti heaks nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldustes, on vaja jätkuvat Euroopa Liidu poolset rahastamist.

(8)

Kuna kõik integreeritud merenduspoliitika prioriteedid ja eesmärgid ei ole hõlmatud liidu olemasolevate rahastamisvahenditega, nagu Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Kalandusfond, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, on vaja kehtestada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm (edaspidi „programm”).

(9)

Ilma et sellega piirataks eelseisvaid läbirääkimisi 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle, tuleb integreeritud merenduspoliitika eesmärkide edasiarendamiseks ja saavutamiseks teha kättesaadavaks piisavad vahendid, vähendamata seejuures teistele poliitikavaldkondadele eraldatavaid vahendeid, ning soodustada liidu mereäärsete piirkondade, kaasa arvatud saarte ja äärepoolseimate piirkondade säästvat arengut. Sel eesmärgil peetakse vajalikuks lisada integreeritud merenduspoliitika 2013. aasta järgsesse mitmeaastasesse finantsraamistikku. Lisaks tuleks vajaduse korral teha ettepanek pikendada programmi 2013. aasta järgsele ajavahemikule, lisades ka asjakohase rahastamispaketi ettepaneku.

(10)

Merenduse edasiarendamine integreeritud merenduspoliitika meetmetele ette nähtud rahalise toetuse abil avaldab olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(11)

Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada selliste meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, pöörates ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kasutades asjakohast tähelepanu nende koondmõjule, jätkusuutlikule „sinisele” majanduskasvule, tööhõivele, innovatsioonile ja konkurentsivõimele rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades, ning integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme edendamisele.

(12)

Integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide hulka kuulub integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetsetele vajadustele vastava integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine, mille eesmärk on parandada olemasolevate poliitikavaldkondade ja vahendite vahelist sünergiat ja koordineerimist, sealhulgas merenduse valdkonnaga seotud andmete ja teadmiste jagamise abil; sidusrühmade tihedam kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; mere- ja rannikuressursside kaitse ja säästev kasutamine; ja merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine ning mere- ja rannikukeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, (5) mis moodustab integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, ning vee raamdirektiivile (6).

(13)

On oluline, et programm seostuks liidu teiste poliitikavaldkondadega, millel võib olla merenduse mõõde, eelkõige struktuurifondide, üleeuroopaliste transpordivõrkude, ühise kalanduspoliitika, turismi, keskkonna ja kliimamuutuste, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning energiapoliitikaga.

(14)

Programmi eri aspektide sidususe tagamiseks tuleks kehtestada üldeesmärgid. Iga üldeesmärgi kohta tuleks kehtestada üksikasjalikumad rakenduseesmärgid. Lisas on esitatud rahaliste vahendite jaotus üldeesmärkide vahel ajavahemikuks 2011–2013. Niisugune jaotus võimaldab paindlikult suurendada/vähendada rahaeraldisi eesmärkide vahel, ilma et sellega ületataks rahastamispaketi piirmäärasid.

(15)

Liidu rahastamine peaks võimaldama toetada mereseire edasist integreerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooniga ning nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldustega mereseire integreerimise kohta, võttes arvesse ELi merendusvaldkonna seireks ühise teabejagamiskeskkonna loomist käsitlevat tegevuskava. Sihtotstarbeline rahastamine peaks seega piirduma detsentraliseeritud teabevahetussüsteemi arendamisega, st tarkvara hõlmavate meetmetega, et tugevdada seiresüsteemide vahelist liidest. Programmis tuleks võtta arvesse teiste projektide tulemusi seoses detsentraliseeritud mereseiresüsteemiga.

(16)

Programmi rakendamine kolmandates riikides peaks aitama saavutada abi saava riigi arengueesmärke ja kokku sobima liidu teiste koostöövahenditega, sh liidu asjaomase poliitika eesmärkide ja prioriteetidega, liidu õigustiku ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega.

(17)

Programm peaks olema täiendav ja sidus olemasolevate ja edaspidiste rahastamisvahenditega, mille liit ja liikmesriigid on teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada ookeanide, merede ja rannikualade kaitset ja säästvat kasutamist, aidates tõhustada liikmesriikide ja nende rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade koostööd ning võttes arvesse riiklike ja kohalike projektide esmatähtsust ja edusamme.

(18)

Programmiga ette nähtud meetmed peaksid täiendama teisi liidu meetmeid, et tagada liidu asjaomaste poliitikavaldkondade õigusaktide ühtne rakendamine, vältides samas dubleerimist.

(19)

Samuti on vaja kehtestada eeskirjad meetmete kavandamise, kulude abikõlblikkuse, liidu rahalise abi taseme, abi andmise peamiste tingimuste ja programmi üldeelarve kohta.

(20)

Programmi tuleks rakendada kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) (edaspidi „finantsmäärus”) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (8).

(21)

Käesolevas määruses sätestatakse mitmeaastase programmi rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse jooksul peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (9) punkti 37 tähenduses.

(22)

Et aidata komisjonil jälgida käesoleva määruse rakendamist, peaks olema võimalik rahastada järelevalve, kontrolli ja hindamisega seotud kulutusi.

(23)

Komisjon peaks programmi rakendamiseks koostatavad iga-aastased tööprogrammid vastu võtma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (10).

(24)

Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmetega seoses on vaja tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (11) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (13).

(25)

Euroopa Liidult saadava raha tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata.

(26)

Ollakse seisukohal, et ükski programmiga ette nähtud meede ei eelda täiendava õigusliku aluse kasutamist.

(27)

Kuna liikmesriigid ei saa üksinda tegutsedes käesoleva määruse eesmärke täiel määral täita ning kuna neid eesmärke on programmi raames rahastatavate meetmete ulatuse ja mõju tõttu lihtsam saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

toetada ranniku- ja merestrateegia integreeritud juhtimise edasiarendamist ja rakendamist;

b)

panustada selliste valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse nagu mereala ruumiline planeerimine, ühine teabejagamiskeskkond ning liidu ja liiduga piirnevate ookeanide, merede ja rannikualadega seotud merendusteadmised, et arendada sünergiat ning toetada mere või rannikualadega seotud poliitikaharusid, eelkõige majandusarengu, tööhõive, keskkonnakaitse, teadustegevuse, meresõiduohutuse, energeetika ja merekeskkonna rohelise tehnoloogia väljatöötamise valdkonnas, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid ja algatusi ning neile tuginedes;

c)

edendada merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) raames;

d)

toetada merebasseinide strateegiate edasiarendamist ja rakendamist;

e)

parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist, arendades selle teema arutelu rahvusvahelistel foorumitel. Sellega seoses kutsutakse kolmandaid riike tungivalt üles ratifitseerima ja rakendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS);

f)

toetada jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid merendussektoris ning liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades.

a)

edendada meetmeid, millega julgustatakse liikmesriike ja ELi piirkondi arendama, kehtestama või rakendama merenduse integreeritud juhtimist;

b)

edendada valdkonnaüleseid koostööplatvorme ja -võrgustikke, mis hõlmavad riigiasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, tööstusharude, uuringutega tegelevate sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajaid;

c)

suurendada merenduspoliitika integreeritud lähenemisviisi nähtavust ning riigiasutuste, erasektori ja üldsuse teadlikkust sellest.

a)

liidu merendusvaldkonna ühine teabejagamiskeskkond, mis vastavalt mereseire integreerimise põhimõtetele edendab teabevahetust valdkonna- ja piiriüleses seiretegevuses ja ühendab kõiki kasutajaid, et tugevdada merealade ohutut, turvalist ja säästvat kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada;

b)

mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade säästva arendamise olulised vahendid, mis toetavad nii ökosüsteemipõhise majandamise kui ka maa ja mere ühenduste väljatöötamise eesmärke ning hõlbustavad liikmesriikide koostööd, näiteks arendades eksperimentaalseid ja muid meetmeid, mis ühendavad taastuvenergia tootmise ja kalakasvatuse;

c)

kõikehõlmav ja üldsusele kättesaadav kvaliteetne merenduse andme- ja teadmusbaas, mis hõlbustab nende andmete ja teadmiste jagamist, taaskasutamist ja levitamist olemasolevaid andmeid kasutavate kasutajarühmade vahel, vältides andmebaaside kattumist; selleks kasutatakse parimal viisil ära juba olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme, sealhulgas INSPIREt (14) ja GMESi (15).

a)

toetada mere- ja rannikukeskkonna kaitsmist ja säilitamist ning hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, sealhulgas mereprahi sattumist merekeskkonda, et reostus järk-järgult kõrvaldada;

b)

toetada mere ja ranniku ökosüsteemide tervist, vastupidavust ja bioloogilist mitmekesisust;

c)

toetada koordineerimist liikmesriikide ja teiste osaliste vahel, kasutades inimtegevuse juhtimisel ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ja ettevaatusprintsiipi;

d)

toetada metoodika ja standardite väljatöötamist;

e)

edendada meetmeid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste mõju mere-, ranniku- ja saarekeskkonnale ning kliimamuutustega kohaneda, pöörates erilist tähelepanu kõige rohkem ohustatud aladele;

f)

toetada strateegiliste lähenemisviiside arendamist teadusuuringute suhtes, millega hinnata ökosüsteemide praegust olukorda, andes aluse ökosüsteemipõhiseks majandamiseks ja kavandamiseks piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

a)

toetada integreeritud merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist, võttes arvesse tasakaalustatud lähenemisviisi kõikides merebasseinides ning merebasseinide ja mere alambasseinide ning vajaduse korral asjakohaste makropiirkondlike strateegiate eripära, eelkõige siis, kui teabe ja kogemuste vahetamine eri riikide vahel juba toimub ning toimivad rahvusvahelised struktuurid on olemas;

b)

edendada ja hõlbustada riikliku, piirkondliku ja liidu tasandi vahelise sünergia kasutamist, teabe jagamist, sealhulgas meetodite ja standardite kohta, ning parimate tavade vahetamist merenduspoliitika, sealhulgas selle juhtimise ja piirkondlikke meresid ja rannikualasid mõjutava valdkondliku poliitika kohta.

a)

ergutada tiheda koostöö jätkamist liikmesriikide ühtse lähenemisviisi kujundamiseks liidu liikmesriikidega merebasseini jagavate kolmandate riikide ja kolmandates riikides olevate osalejatega, sealhulgas UNCLOSi ratifitseerimiseks ja rakendamiseks;

b)

ergutada dialoogi kolmandate riikidega, võttes arvesse UNCLOSi ja sellel põhinevaid asjaomaseid kehtivaid rahvusvahelisi konventsioone;

c)

ergutada parimate tavade vahetamist, täiendades olemasolevaid algatusi ja võttes arvesse piirkondlike strateegiate arendamist allpiirkondlikul tasandil.

a)

edendada merendussektorites ning saartel ja rannikualadel majanduskasvu ja tööhõivet soodustavaid algatusi;

b)

edendada merendusega seotud elukutsete valdkonnas koolitust, haridust ja karjäärivõimalusi;

c)

edendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, taastuvaid mereenergiaallikaid, nn rohelist laevandust ja lähimerevedusid;

d)

edendada mere- ja rannikualade ning saarte turismi arendamist.

a)

projektid, sealhulgas katseprojektid; uuringud; teadusalased ja rakenduslikud koostööprogrammid, sealhulgas haridus-, erialase ettevalmistuse ja ümberõppe programmid;

b)

avalik teave ja parimate kogemuste jagamine, teadlikkuse suurendamine ja sellega seotud teabevahetus ja teabe levitamine, sh reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja asjakohaste sotsiaalvõrgustike ja andmebaaside arendamine ja haldamine;

c)

konverentsid, seminarid, õpikojad ja sidusrühmade kohtumised;

d)

märkimisväärse hulga andmete, parimate tavade ja liidu rahastatavaid piirkondlikke projekte puudutavate andmebaaside koondamine, järelevalve ja visualiseerimine, millega hõlbustatakse andmete kogumiseks ja töötlemiseks ühiste ja ühtsete standardite vastuvõtmist, ning neile avalikkuse juurdepääsu tagamine, sh vajaduse korral ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks loodud sekretariaadi kaudu;

e)

valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed, sh katseprojektid.

a)

toetused, mille liidupoolne maksimaalne võimalik kaasrahastamise määr meetme kohta on 80 %;

b)

riigihankelepingud;

c)

halduskokkulepped Teadusuuringute Ühiskeskusega.

a)

ebaseaduslikku tegevust ära hoidvate meetmetega;

b)

tõhusa kontrollimisega;

c)

alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ja

d)

tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2012 eduaruande; eduaruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas programm mõjutab teisi liidu poliitikavaldkondi;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.