29.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1193/2011,

18. november 2011,

millega luuakse liidu register 1. jaanuarist 2013 algavaks kauplemisperioodiks ja sellele järgnevateks kauplemisperioodideks liidu heitkogustega kauplemise süsteemis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 2216/2004 ja (EL) nr 920/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust nr 280/2004/EÜ, mis käsitleb ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi, (2) eriti selle artikli 6 lõike 1 esimese lõigu teist lauset,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõikega 1 nõutakse, et pärast 1. jaanuari 2012 välja antud saastekvoote hoitakse liidu registris kontodel, mida haldavad liikmesriigid. Komisjoni 7. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 920/2010 standarditud ja turvatud registrisüsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ (3) nähakse ette selline liidu register.

(2)

Direktiivi 2003/87/EÜ on põhjalikult muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/29/EÜ, (4) millega nähakse ette registrisüsteemi olulised muudatused. Muudatusi kohaldatakse alates 2013. aastaga algavast kauplemisperioodist. Praegu ei ole Kyoto protokolli asendavat rahvusvahelist kokkulepet, mis kohalduks liikmesriikidele pärast 2012. aastat. Lennunduse saastekvoote hakatakse alates 2012. aastast enampakkumisel müüma komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 (5) kohaselt samamoodi nagu üldsaastekvoote. Seetõttu tuleks selguse ja kiiruse huvides võtta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaselt vastu uus määrus, mida tuleks kohaldada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 1. jaanuaril 2013 algavale kauplemisperioodile ning sellele järgnevatele kauplemisperioodidele. Seda tuleks kohaldada ka lennunduse saastekvootidele, mida 2012. aastal hakatakse enampakkumisel müüma.

(3)

Komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2216/2004 (registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ) (6) ja määrust (EL) nr 920/2010 tuleks jätkuvalt paralleelselt kohaldada kauplemisperioodil 2008–2012 ja Kyoto protokollist lähtuvate kohustuste suhtes. Määrusi (EÜ) nr 2216/2004/ja (EL) nr 920/2010 tuleks muuta, et viivitamata rakendada kiireid turvanõudeid ja muid parandusi.

(4)

Selleks et Kyoto ühikuid ja saastekvoote saaks hoida liidu registris samadel kontodel, peab liidu register vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 12/CMP.1.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt tuleb kvootide väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise kohta arvestuse pidamiseks luua sõltumatu tehingute register (edaspidi „Euroopa Liidu tehingulogi” ehk „ELi tehingulogi”). Otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 6 lõikes 2 on nõutud, et tehingulogile tehakse kättesaadavaks teave lubatud koguse ühikute, heitkoguste neeldumise ühikute, heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute väljaandmise, omamise, ülekandmise, omandamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kohta ning teave lubatud koguse ühikute, heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute ühest perioodist teise ülekandmise kohta.

(6)

Vastavalt otsuse nr 280/2004/EÜ artiklile 6 peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kohaldama registrite ja ELi tehingulogi loomiseks ja töötamiseks Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalseid ja tehnilisi kirjeldusi, mis on vastu võetud otsusega 12/CMP.1.

(7)

Liidu register peaks sisaldama direktiivi 2003/87/EÜ nõuete rakendamiseks vajalikke kontosid. Kõik kontod tuleb luua standardmenetluste kohaselt, et tagada registrisüsteemi terviklikkus ja üldsuse juurdepääs selles süsteemis hoitavale teabele. Saastekvoodid tuleb välja anda liidu registris.

(8)

Liidu registri sisesed tehingud saastekvootidega tuleb sooritada ELi tehingulogi hõlmava sideühenduse kaudu, samal ajal kui tehingud Kyoto ühikutega tuleb sooritada sideühenduse kaudu, mis hõlmab nii ELi tehingulogi kui ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rahvusvahelist tehingulogi.

(9)

Eeskirjade eiramise vältimiseks peaks ELi tehingulogi kontrollima automaatselt kõiki liidu registrisüsteemis toimuvaid protsesse, mis on seotud saastekvootide, tõendatud heitkoguste, kontode ja Kyoto ühikutega, ning rahvusvaheline tehingulogi peaks automaatselt kontrollima Kyoto ühikutega seotud protsesse. Protsessid, mis kõnealust kontrolli ei läbi, tuleks lõpetada, et tagada liidu registrisüsteemis tehtavate tehingute vastavus direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel koostatud nõuetele.

(10)

Ühtses registrisüsteemis hoitava teabe turvalisuse kaitsmiseks ja pettuse vältimiseks tuleks kohaldada piisavaid ja ühtlustatud nõudeid kontode avamise, autentimise ja juurdepääsuõiguste kohta. Tuleks kaaluda nende nõuete läbivaatamist tulevikus, et need oleksid tulemuslikud ja samal ajal proportsionaalsed. Kõiki registrisüsteemiga seotud protsesse, käitajaid ja isikuid käsitlevaid andmeid tuleks säilitada.

(11)

Põhihaldaja peaks tagama, et ühtse registrisüsteemi töös esinevate tõrgete arv on minimaalne, võttes kõik põhjendatud meetmed liidu registri ja ELi tehingulogi kättesaadavuse tagamiseks ning kindlustades asjakohase teabe kaitseks vastupidavad süsteemid ja menetlused.

(12)

Kuna saastekvoodid ja Kyoto ühikud eksisteerivad ainult immateriaalses vormis ja on asendatavad, siis tuleks õigus saastekvoodile või Kyoto ühikutele määrata nende olemasolu järgi vastaval liidu registri kontol, millel neid hoitakse. Lisaks sellele on registrisse sisestatud tehingu tegemata jätmisega ja selle tagajärjel tekkida võiva süsteemi- ja turuhäirega seotud riskide vähendamiseks vajalik tagada, et saastekvoodid ja Kyoto ühikud oleksid täielikult asendatavad. Eelkõige ei tohi tehinguid tagasi pöörata, tühistada ega likvideerida muul viisil, kui on kindlaks määratud registri eeskirjades, ega hiljem kui eeskirjades sätestatud hetkel. Käesolevas määruses sätestatu ei tohiks takistada kontoomanikku ega kolmandat isikut kasutamast seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid seoses tagasisaamise või tagasiandmisega aluseks oleva tehingu tagajärjel süsteemi sisestatud tehingu suhtes, näiteks pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tehingu tagasipööramist, tühistamist või likvideerimist. Lisaks sellele tuleks kaitsta saastekvoodi või Kyoto ühiku heas usus omandamist.

(13)

Võimalikuks võib osutuda vajadus täiendavate kontoliikide või muude vahendite järele, mis hõlbustaksid kolmandate isikute nimel saastekvootide või Kyoto ühikute omamist või süsteemi turvalisuse kaitset – neid teemasid tuleks käsitleda tulevikus käesoleva määruse läbivaatamisel.

(14)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (7) ning otsusele 13/CMP.1 tuleks teatavad aruanded regulaarselt avaldada, et tagada üldsuse juurdepääs ühtses registrisüsteemis hoitavale teabele, võttes arvesse teatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(15)

Juhul kui liidu õigusaktid on kohaldatavad käesoleva määruse kohaselt hoitava ja töödeldava teabe suhtes, tuleks arvesse võtta neid õigusakte, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses kehtestatakse üldised nõuded ning haldamise ja pidamise nõuded liidu registri suhtes 1. jaanuarist 2013 algava kauplemisperioodi ja sellele järgnevate kauplemisperioodide jaoks ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 lõikes 1 osutatud sõltumatu tehingulogi suhtes.

Määrusega nähakse ette ka sidesüsteem liidu registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevas määruses käsitletakse saastekvoote, mis on loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 1. jaanuaril 2013 algava kauplemisperioodi ning sellele järgnevate kauplemisperioodide jaoks.

Määruses käsitletakse ka lennunduse saastekvoote, mis on loodud 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 kestva kauplemisperioodi jaoks ja mida hakatakse müüma enampakkumisel.

Artikkel 3

Mõisted

Juhul kui ei ole osutatud teisiti, on käesolevas määruses kasutatud terminitel sama tähendus kui direktiivis 2003/87/EÜ. Lisaks sellele kohaldatakse määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 3 ja komisjoni otsuse 2011/278/EL (11) artiklis 3 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kontoomanik”– registrisüsteemis kontot omav füüsiline või juriidiline isik;

2)   „põhihaldaja”– direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt komisjoni poolt määratud isik;

3)   „pädev asutus”– asutus või asutused, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 18;

4)   „välisplatvorm”– väline süsteem, mis on turvaliselt ühendatud liidu registriga selleks, et automatiseerida liidu registriga seotud funktsioone;

5)   „tõendaja”– komisjoni otsuse 2007/589/EÜ (12) I lisa punkti 2 alapunkti 5 alapunktis m määratletud kontrollija;

6)   „lubatud koguse ühik” ehk „LKÜ”– otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 7 lõike 3 kohaselt välja antud ühik;

7)   „lennunduse saastekvoot” ehk „LELS”– direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 2 kohaselt loodud saastekvoot;

8)   „üldsaastekvoot” ehk „ELS”– direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt loodud igasugune muu saastekvoot;

9)   „pikaajaline tõendatud heitkoguste vähendamise ühik” ehk „pTHV”– ühik, mis on välja antud puhta arengu mehhanismi kohaselt ellu viidavateks metsastamis- või taasmetsastamisprojektideks ning mis Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsusele 5/CMP.1 vastavalt kaotab kehtivuse puhta arengu mehhanismi kohaselt ellu viidavate metsastamis- või taasmetsastamisprojektide sellise heitkoguste vähendamise arvestusperioodi lõpus, mille jaoks see välja anti;

10)   „heitkoguste neeldumise ühik” ehk „HNÜ”– Kyoto protokolli artikli 3 kohaselt välja antud ühik;

11)   „ajutine tõendatud heitkoguste vähendamise ühik” ehk „aTHV”– ühik, mis on välja antud puhta arengu mehhanismi kohaselt ellu viidavateks metsastamis- või taasmetsastamisprojektideks ning mis otsusele 5/CMP.1 vastavalt kaotab kehtivuse Kyoto protokolli sellise kohustusteperioodi lõpus, mis järgneb perioodile, mille jooksul see ühik välja anti;

12)   „Kyoto ühik”– LKÜ, HVÜ, THV, HNÜ, pTHV ja aTHV;

13)   „protsess”– automaatne tehniline menetlus, mille abil sooritatakse registris konto või ühikuga seotud toiming;

14)   „tehing”– protsess liidu registris, mis hõlmab saastekvoodi või Kyoto ühiku ülekandmist ühelt kontolt teisele;

15)   „tagastamine”– käitaja või õhusõiduki käitaja arvestab maha sellise koguse saastekvoote või Kyoto ühikuid, mis vastab tema käitise või õhusõiduki tõendatud heitkogustele;

16)   „tühistamine”– Kyoto ühiku omanik eemaldab Kyoto ühiku lõplikult, ilma et seda arvestataks maha tõendatud heitkoguste võrra;

17)   „kustutamine”– saastekvoodi omanik eemaldab saastekvoodi lõplikult, ilma et seda arvestataks maha tõendatud heitkoguste võrra;

18)   „kõrvaldamine”– Kyoto protokolli osaline arvestab maha sellise koguse Kyoto ühikuid, mis vastab kõnealuse osalise teatatud heitkogustele;

19)   „rahapesu”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (13) artikli 1 lõikes 2 määratletud tegu;

20)   „raske kuritegu”– direktiivi 2005/60/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud tegu;

21)   „terrorismi rahastamine”– direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 4 määratletud tegevus;

22)   „riiklik haldaja”– kooskõlas artikliga 7 määratud üksus, kes vastutab liikmesriigi nimel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevate kasutajakontode haldamise eest liidu registris;

23)   „juht”– isik, kes tulemuslikult juhib juriidilise isiku igapäevast tööd;

24)   „Kesk-Euroopa aeg”– Kesk-Euroopa suveaeg Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ (14) artiklites 1, 2 ja 3 määratletud suveaja perioodil.

II   PEATÜKK

REGISTRISÜSTEEM

Artikkel 4

Liidu register

1.   Käesolevaga luuakse liidu register 1. jaanuarist 2013 algava kauplemisperioodi ja sellele järgnevate kauplemisperioodide jaoks.

2.   Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab liidu registrit.

3.   Liikmesriigid kasutavad liidu registrit direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 19 sätestatud kohustuste täitmiseks ja selleks, et tagada saastekvootide täpne arvestus käesoleva määruse reguleerimisalas. Liidu register tagab riiklikele haldajatele ja kontoomanikele käesoleva määrusega ette nähtud protsessid.

4.   Liidu register vastab Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel, ning artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud nõuetele riistvara, võrguühenduse ja tarkvara ning turvalisuse kohta.

Artikkel 5

Euroopa Liidu tehingulogi

1.   Käesolevaga luuakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate tehingute tegemiseks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohane ELi tehingulogi standardse elektroonilise andmebaasi vormis. ELi tehingulogis registreeritakse ka kogu Kyoto ühikute omamise ja ülekandmisega seotud teave, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 6 lõikega 2.

2.   Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab ELi tehingulogi vastavalt käesoleva määruse sätetele.

3.   ELi tehingulogi peab võimaldama kontrollida ja registreerida kõiki käesolevas määruses osutatud protsesse ning see peab vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel, ning artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud nõuetele riistvara, võrguühenduse ja tarkvara kohta.

4.   ELi tehingulogi peab suutma registreerida kõik peatükkides III–V kirjeldatud protsessid.

Artikkel 6

Registrite, rahvusvahelise tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelised sideühendused

1.   Liidu registril on sideühendus rahvusvahelise tehingulogiga sellistest tehingutest teatamiseks, millega kantakse üle Kyoto ühikuid.

2.   ELi tehingulogil on samuti sideühendus rahvusvahelise tehingulogiga lõikes 1 osutatud ülekannete registreerimiseks ja kontrollimiseks..

3.   Liidu registril on lisaks otsene sideühendus ELi tehingulogiga saastekvootide ülekandmistehingute ning III peatükis kirjeldatud kontohaldusprotsesside kontrollimiseks ja registreerimiseks. Kõik saastekvootidega seotud tehingud sooritatakse liidu registris ning neid registreerib ja kontrollib ELi tehingulogi.

4.   Põhihaldaja võib luua piiratud sideühenduse ELi tehingulogi ja ühinemisläbirääkimisi pidava riigi registri vahel, et võimaldada sellistele registritele ELi tehingulogi kaudu ühendus rahvusvahelise tehingulogiga ning registreerida käitajate tõendatud heitkoguste andmed ELi tehingulogis. Kõnealused registrid peavad enne nimetatud sideühenduse loomist läbima edukalt kõik nõutavad testimis- ja käivitamismenetlused.

Artikkel 7

Haldajad

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku haldaja. Liikmesriik kasutab ja haldab oma kontosid ning tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid liidu registri kontosid riikliku haldaja kaudu.

2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et riiklike haldajate, põhihaldaja ja kontoomanike vahel ei oleks huvide konflikti.

3.   Iga liikmesriik teatab komisjonile riikliku haldaja isiku ja kontaktandmed, sealhulgas hädaolukorra telefoninumbri, mida tuleb kasutada turvaintsidendi korral.

4.   Komisjon kooskõlastab käesoleva määruse rakendamise iga liikmesriigi registri haldajaga ja põhihaldajaga. Eelkõige peab komisjon nõu kliimamuutuste komitee raames tegutseva haldajate töörühmaga registrite töö ja käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste ja menetluste üle. Haldajate töörühm lepib 31. märtsiks 2012 kokku põhihaldaja ja riiklike haldajate vahelise koostöö tingimused, mis hõlmavad ühiseid töömenetlusi käesoleva määruse rakendamiseks ning liidu registri muutmise ja intsidentide haldamise menetlusi ning liidu registri ja ELi tehingulogi töö ja usaldusväärsuse tehnilisi kirjeldusi. Haldajate töörühma töökorra võtab vastu kliimamuutuste komitee.

5.   Põhihaldaja, pädevad asutused ja riiklikud haldajad teostavad üksnes selliseid protsesse, mis on vajalikud nende vastavate ülesannete täitmiseks.

III   PEATÜKK

KONTOD

1.   JAGU

Kõikidele kontodele kohaldatavad tingimused

Artikkel 8

Kontod

1.   Liidu register sisaldab I lisas osutatud kontosid.

2.   Ühikute liigid, mida on lubatud eri liiki kontodel hoida, on sätestatud I lisas.

Artikkel 9

Konto olek

1.   Konto olek võib olla üks järgmistest: avatud, blokeeritud, väljaarvatud või suletud.

2.   Blokeeritud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi, välja arvatud ühikute tagastamine, tõendatud heitkoguste sisestamine ning kontoandmete ajakohastamine.

3.   Suletud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi. Suletud kontot ei saa uuesti avada ega sinna ühikuid kanda.

4.   Käitise väljaarvamisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemist direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 kohaselt määrab riiklik haldaja vastava käitaja arvelduskonto väljaarvatud olekusse, kuni väljaarvamine kestab.

5.   Kui pädev asutus teatab, et õhusõiduki käitaja lennud ei kuulu direktiivi 2003/87/EÜ I lisa kohaselt enam ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, määrab riiklik haldaja vastava õhusõidukikäitaja arvelduskonto väljaarvatud olekusse, kuni pädev asutus teatab, et selle õhusõidukikäitaja lennud on jälle ELi süsteemi arvatud.

Artikkel 10

Kontode haldamine

1.   Igal kontol on haldaja, kes vastutab liikmesriigi või liidu nimel konto haldamise eest.

2.   Konto haldaja määratakse iga kontoliigi jaoks vastavalt I lisale.

3.   Konto haldaja ülesandeks on avada konto, peatada kontole juurdepääs või piirata seda, sulgeda konto, kinnitada volitatud esindajad, lubada kontoandmetesse selliste muudatuste tegemist, mis nõuavad haldaja heakskiitu, ning algatada tehinguid, kui kontoomanik seda taotleb kooskõlas artikli 21 lõikega 5.

4.   Haldaja võib kontoomanikelt ja nende esindajatelt nõuda nõusolekut selliste põhjendatud tingimuste täitmiseks, mis on kooskõlas käesoleva määrusega.

5.   Kontode suhtes kohaldatakse haldaja liikmesriigi seadusi ja nad kuuluvad haldaja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning neil hoitavate ühikute asukohaks loetakse haldaja liikmesriigi territoorium.

Artikkel 11

Põhihaldaja teated

Põhihaldaja teavitab kontoomaniku esindajat ja haldajat kõikide kontoga seotud protsesside algatamisest ja lõpuleviimisest või katkestamisest ning konto oleku muutumisest artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud automaatse mehhanismi kaudu.

2.   JAGU

Kontode avamine ja ajakohastamine

Artikkel 12

Halduskontode avamine

Põhihaldaja avab kõik halduskontod liidu registris 20 tööpäeva jooksul II lisas ette nähtud teabe kättesaamisest arvates.

Artikkel 13

Enampakkumise üleandmiskonto avamine liidu registris

1.   Määruses (EL) nr 1031/2010 määratletud enampakkumise korraldaja, enampakkumisplatvorm, arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem võib riiklikult haldajalt taotleda enampakkumise üleandmiskonto avamist liidu registris. Konto avamist taotlev isik esitab III lisas sätestatud teabe.

2.   Riiklik haldaja avab enampakkumise üleandmiskonto liidu registris või teavitab konto avamist taotlevat isikut artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

Artikkel 14

Käitaja arvelduskonto avamine liidu registris

1.   Asjakohane pädev asutus või käitaja esitab 20 tööpäeva jooksul pärast kasvuhoonegaaside heiteloa jõustumist asjakohasele riiklikule haldajale V lisas sätestatud teabe ning taotleb riiklikult haldajalt käitaja arvelduskonto avamist liidu registris.

2.   Riiklik haldaja avab igale käitisele käitaja arvelduskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

Artikkel 15

Õhusõiduki käitaja arvelduskonto avamine liidu registris

1.   Pädev asutus või õhusõiduki käitaja esitab 20 tööpäeva jooksul pärast õhusõiduki käitaja seirekava kinnitamist asjakohasele riiklikule haldajale VI lisas sätestatud teabe ning taotleb riiklikult haldajalt õhusõiduki käitaja arvelduskonto avamist liidu registris.

2.   Igal õhusõiduki käitajal on üks õhusõiduki käitaja arvelduskonto.

3.   Riiklik haldaja avab igale õhusõiduki käitajale õhusõiduki käitaja arvelduskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 40 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

4.   Õhusõiduki käitaja arvelduskontode olek muudetakse blokeeritust avatuks pärast seda, kui artikli 32 lõigete 1–5 kohaselt on sisestatud tõendatud heitkogused ja artikli 34 lõike 1 kohaselt arvutatud nõuetele vastavuse arvnäitaja on võrdne nulliga või sellest suurem. Samuti muudetakse konto olek blokeeritust avatuks varasemal kuupäeval pärast seda, kui riiklik haldaja on saanud kontoomanikult taotluse aktiveerida konto kauplemiseks, tingimusel et nimetatud taotlus sisaldab vähemalt iga artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis nõutud elementi.

Artikkel 16

Isiku arvelduskonto ja kauplemiskonto avamine liidu registris

1.   Võimalik kontoomanik esitab liidu registris isiku arvelduskonto või kauplemiskonto avamiseks taotluse riiklikule haldajale. Võimalik kontoomanik esitab riikliku haldaja poolt nõutud teabe, mis sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet.

2.   Riikliku haldaja liikmesriik võib isiku arvelduskonto või kauplemiskonto avamise tingimusena nõuda, et võimalike kontoomanike alaline elukoht või registreeritud asukoht on kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigis.

3.   Riikliku haldaja liikmesriik võib isiku arvelduskonto või kauplemiskonto avamise tingimusena nõuda, et võimalikud kontoomanikud on käibemaksukohustuslastena registreeritud kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigis.

4.   Riiklik haldaja avab isiku arvelduskonto või kauplemiskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

Artikkel 17

Riikliku arvelduskonto avamine liidu registris

Liikmesriigi pädev asutus annab riiklikule haldajale korralduse avada riiklik arvelduskonto liidu registris 20 tööpäeva jooksul alates II lisas sätestatud teabe kättesaamisest.

Artikkel 18

Välisplatvormikonto avamine liidu registris

1.   Välisplatvormid võivad esitada taotluse välisplatvormikonto avamiseks liidu registris. Taotlus esitatakse riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja nõutud teabe. Teave sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet ja tõendusmaterjali, et välisplatvorm tagab samaväärse või sellest kõrgema turvalisustaseme, kui on liidu registril vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Riiklikud haldajad tagavad, et välisplatvormid vastavad artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud tehnilistele ja turvanõuetele.

3.   Riiklik haldaja avab välisplatvormikonto liidu registris või teavitab põhihaldajat või konto avamist taotlevat isikut artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

4.   Tehingu algatamiseks ei nõuta artikli 21 lõike 3 kohast täiendava volitatud isiku heakskiitu, kui tehingu algatajaks on vastava erandiga välisplatvorm. Riiklik haldaja võib välisplatvormile selle kirjalikul taotlusel teha erandi, kui välisplatvorm esitab tõendusmaterjali, et seal on kehtestatud vähemalt samaväärset kaitsetaset pakkuvad turvameetmed, kui tagab artikli 21 lõike 3 nõude täitmine. Minimaalsed tehnilised ja turvanõuded sätestatakse artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis. Asjaomane riiklik haldaja teatab komisjonile nimetatud taotlustest viivitamata. Komisjon avalikustab käesoleva lõike kohase erandi.

Artikkel 19

Tõendajakonto avamine liidu registris

1.   Taotlus tõendajakonto avamiseks liidu registris esitatakse riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja nõutud teabe, mis sisaldab vähemalt II ja IV lisas sätestatud teavet.

2.   Riiklik haldaja avab tõendajakonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 20 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 ja artiklis 22 nõutud täieliku teabe saamisest.

Artikkel 20

Konto avamisest keeldumine

1.   Riiklik haldaja kontrollib, kas konto avamiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

2.   Riiklik haldaja võib konto avamisest keelduda:

a)

kui esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele;

b)

kui võimalik kontoomanik või juriidilise isiku puhul mõni tema juht on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul olnud süüdi mõistetud seoses saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada;

c)

kui riiklikul haldajal on põhjust uskuda, et kontot võidakse kasutada saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitlevaks pettuseks, rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või muudeks rasketeks kuritegudeks;

d)

siseriiklikus õiguses sätestatud põhjustel.

3.   Kui riiklik haldaja keeldub konto avamisest, võib konto avamist taotlev isik esitada vastuväiteid siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

Artikkel 21

Volitatud esindajad

1.   Igal kontol peale tõendajakonto on vähemalt kaks volitatud esindajat. Tõendajakontol on vähemalt üks volitatud esindaja. Volitatud esindajad algatavad kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud volitatud esindajatele võib kontodel olla ka selliseid volitatud esindajaid, kellel on üksnes vaatamisõigusega juurdepääs kontole.

3.   Kontodel võib olla üks või enam täiendavat volitatud esindajat. Tehingu algatamiseks on lisaks volitatud esindaja heakskiidule vajalik täiendava volitatud esindaja heakskiit, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

ülekanded kontoomaniku usalduskontode nimekirjas olevale liidu registri kontole ning

b)

tehingud, mille algatajaks on artikli 18 lõike 4 kohase erandiga välisplatvormid.

4.   Kontoomanikud võivad lubada juurdepääsu oma kontodele välisplatvormi kaudu. Need kontoomanikud määravad volitatud esindajaks isiku, kes on juba välisplatvormikonto volitatud esindaja.

5.   Kui volitatud esindajal ei ole tehnilistel või muudel põhjustel juurdepääsu liidu registrile, võib ta paluda riiklikul haldajal algatada tema nimel tehinguid eeldusel, et riiklik haldaja seda lubab ning et kontole juurdepääsu ei ole käesoleva määruse kohaselt peatatud.

6.   Andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis võib määrata kindlaks volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate suurima arvu iga kontoliigi kohta.

7.   Volitatud esindajad ja täiendavad volitatud esindajad peavad olema vähemalt 18 aastat vanad füüsilised isikud. Kõik ühe konto volitatud esindajad ja täiendavad volitatud esindajad peavad olema erinevad isikud, kuid sama isik võib olla rohkem kui ühe konto volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja. Riikliku haldaja liikmesriik võib nõuda, et vähemalt üks konto volitatud esindajatest peab olema selle liikmesriigi alaline elanik, välja arvatud tõendajakonto puhul.

Artikkel 22

Volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate määramine ja kinnitamine

1.   Konto avamist taotlev võimalik kontoomanik määrab kooskõlas artikliga 21 mitu volitatud esindajat ja täiendavat volitatud esindajat.

2.   Volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja määramisel esitab kontoomanik haldaja nõutud teabe. See teave sisaldab vähemalt VII lisas sätestatud teavet.

3.   Riiklik haldaja kinnitab volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja või teatab kontoomanikule sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 2 nõutud teabe saamisest. Kui määratud esindajat käsitleva teabe hindamiseks on vaja rohkem aega, võib haldaja hindamisprotsessi pikendada kuni 20 täiendava tööpäeva võrra, teatades pikendamisest kontoomanikule.

4.   Riiklik haldaja kontrollib, kas volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja määramiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

5.   Riiklik haldaja võib volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest keelduda:

a)

kui esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele;

b)

kui võimalik esindaja on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul olnud süüdi mõistetud seoses saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada;

c)

siseriiklikus õiguses sätestatud põhjustel.

6.   Kui riiklik haldaja keeldus volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest, võib kontoomanik esitada vastuväiteid siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

Artikkel 23

Kontot ja volitatud esindajaid käsitleva teabe ajakohastamine

1.   Kõik kontoomanikud teavitavad riiklikku haldajat 10 tööpäeva jooksul muudatustest teabes, mis nad esitasid konto avamiseks. Lisaks sellele kinnitavad kontoomanikud riiklikule haldajale iga aasta 31. detsembriks, et nende kontot käsitlev teave on endiselt täielik, ajakohane ja tõele vastav.

2.   Õhusõiduki käitajad teavitavad oma konto haldajat 10 tööpäeva jooksul, kui nad on osalised selles, et kaks või enam õhusõiduki käitajat ühinevad, või kui nad on jagunenud kaheks või enamaks õhusõiduki käitajaks.

3.   Muutusest teavitamist tuleb täiendada riikliku haldaja poolt vastavalt käesolevale jaole nõutava teabega. Asjakohane riiklik haldaja kinnitab teabe ajakohastamise 15 tööpäeva jooksul alates teate ja täiendava teabe kättesaamisest. Haldaja võib teabe ajakohastamisest keelduda kooskõlas artikli 22 lõigetega 4 ja 5. Keeldumisest teatatakse kontoomanikule. Vastuväited keeldumisele võib esitada pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele kooskõlas artikliga 20.

4.   Vähemalt kord kolme aasta jooksul vaatab riiklik haldaja läbi konto avamiseks esitatud teabe – kas see on endiselt täielik, ajakohane, nõuetekohane ja tõele vastav – ning vajaduse korral palub kontoomanikel teatada kõikidest muudatustest.

5.   Käitaja arvelduskonto omanik võib müüa või loovutada talle kuuluva käitaja arvelduskonto üksnes koos käitisega, millega see konto on seotud.

6.   Vastavalt lõikele 5 ei või kontoomanik müüa ega loovutada konto omandiõigust teisele isikule.

7.   Volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja ei tohi talle antud volitusi teisele isikule üle anda.

8.   Kontoomanik võib taotleda volitatud esindaja volituste lõpetamist teatava konto suhtes. Taotluse saamisel peatab riiklik haldaja volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja juurdepääsu kontole. Asjaomane haldaja lõpetab volitatud esindaja volitused 10 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse saamisest.

9.   Kontoomanik võib määrata uued volitatud esindajad või täiendavad volitatud esindajad kooskõlas artikliga 22.

10.   Kui õhusõiduki käitajat haldav liikmesriik vahetub kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud menetlusega või Euroopa Liidu laienemise tõttu, muudab põhihaldaja vastava õhusõiduki käitaja arvelduskonto riiklikku haldajat. Kui õhusõiduki käitaja arvelduskonto haldajat muudetakse, võib uus haldaja nõuda õhusõiduki käitajalt konto avamisega seotud teabe esitamist vastavalt artiklile 15 ja volitatud esindajaid käsitleva teabe esitamist vastavalt artiklile 21.

11.   Vastavalt lõikele 10 ei muudeta kontot haldavat liikmesriiki.

Artikkel 24

Usalduskontode nimekiri

1.   Enampakkumise üleandmiskontodel, arvelduskontodel ja kauplemiskontodel võib olla liidu registris usalduskontode nimekiri.

2.   Sama kontoomaniku kontod on automaatselt usalduskontode nimekirja arvatud.

3.   Usalduskontode nimekirja muutmise algatamine ja täideviimine V peatüki 6. jao ülekannete puhul toimub artiklis 36 sätestatud menetluse kaudu. Muudatuse kinnitab täiendav volitatud esindaja, või kui täiendavat volitatud esindajat ei ole määratud, siis teine volitatud esindaja. Artikli 36 lõikes 4 osutatud viivitusaega ei kohaldata kontode kustutamisele usalduskontode nimekirjast, usalduskontode nimekirja ülejäänud muudatuste viivitusaeg on 7 päeva.

3.   JAGU

Kontode sulgemine

Artikkel 25

Konto sulgemine

Haldaja sulgeb konto artikli 29 lõike 1 kohaselt 10 tööpäeva jooksul alates kontoomanikult selleks taotluse saamist, välja arvatud artiklites 26, 27 ja 28 osutatud kontode puhul.

Artikkel 26

Käitaja arvelduskonto sulgemine

1.   Pädev asutus teatab riiklikule haldajale 10 tööpäeva jooksul kasvuhoonegaaside heiteloa tühistamisest või peatamisest või käitise sulgemisest teadasaamisest. Riiklik haldaja registreerib asjakohase kuupäeva liidu registris 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest.

2.   Riiklik haldaja võib sulgeda käitaja arvelduskonto käitise sulgemisele või kasvuhoonegaaside heiteloa tühistamise või peatamise aastale järgneva aasta 30. juuniks, kui asjaomane käitis on tagastanud käitise tõendatud heitkogustega võrdse koguse või sellest enam saastekvoote.

Artikkel 27

Õhusõiduki käitaja arvelduskonto sulgemine

Riiklik haldaja sulgeb õhusõiduki käitaja arvelduskonto üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud vastava korralduse, kuna ta on saanud kontoomaniku esitatud teate või muu tõendusmaterjali alusel teada, et õhusõiduki käitaja on ühinenud teise õhusõiduki käitajaga või peatanud lõplikult kogu oma direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud tegevuse.

Artikkel 28

Tõendajakonto sulgemine

1.   Riiklik haldaja sulgeb tõendajakonto 10 tööpäeva jooksul alates tõendajalt konto sulgemiseks taotluse saamisest.

2.   Tõendajakonto sulgemiseks võib riiklikule haldajale anda korralduse ka pädev asutus, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

tõendaja akrediteering on lõppenud või see on peatatud;

b)

tõendaja on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 29

Suletava konto positiivne saldo

1.   Kui kontol, mille haldaja artiklite 25, 26 ja 27 kohaselt sulgeb, on saastekvootide või Kyoto ühikute saldo positiivne, palub registri haldaja kõigepealt kontoomanikul määrata teine konto, millele need saastekvoodid või Kyoto ühikud üle kanda. Kui kontoomanik ei ole haldaja taotlusele 40 tööpäeva jooksul vastanud, kannab haldaja saastekvoodid või Kyoto ühikud üle oma riiklikule arvelduskontole.

2.   Kui saastekvootide või Kyoto ühikute saldo on positiivne kontol, millele juurdepääs on kooskõlas artikliga 31 peatatud, võib pädev asutus nõuda, et saastekvoodid ja Kyoto ühikud kantakse viivitamata üle asjakohasele riiklikule kontole.

Artikkel 30

Kontode sulgemine ning volitatud esindaja volituste lõpetamine haldaja algatusel

1.   Kui artikli 31 kohase kontodele juurdepääsu peatamise põhjustanud olukorda mõistliku aja jooksul ei lahendata korduvatest teadetest hoolimata, võib pädev asutus anda riiklikule haldajale korralduse sulgeda, või käitaja arvelduskonto või õhusõiduki käitaja arvelduskonto puhul blokeerida need peatatud juurdepääsuga kontod, kuni pädev asutus määrab, et peatamist nõudnud olukorda enam ei eksisteeri.

2.   Kui isiku arvelduskonto või kauplemiskonto saldo on null ja aasta jooksul ei ole registreeritud ühtegi tehingut, võib riiklik haldaja kontoomanikku teavitada, et isiku arvelduskonto või kauplemiskonto suletakse 40 tööpäeva jooksul, juhul kui riiklik haldaja ei saa taotlust kontot mitte sulgeda. Kui riiklik haldaja ei saa kontoomanikult nimetatud taotlust, võib riiklik haldaja konto sulgeda.

3.   Riiklik haldaja sulgeb käitaja arvelduskonto, kui pädev asutus on andnud selleks korralduse, kuna ei ole alust oodata, et tagastatakse veel saastekvoote.

4.   Riiklik haldaja võib volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja volitused lõpetada, kui ta arvab, et volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest oleks tulnud keelduda kooskõlas artikli 22 lõikega 3, ning eelkõige juhul, kui ta saab teada, et esindaja määramisel esitatud dokumendid ja isikuandmed olid ebatäielikud, vananenud või ei olnud muul viisil nõuetekohased ega vastanud tõele.

5.   Kontoomanik võib esitada vastuväiteid tema konto oleku lõike 1 kohase muutmise või volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja volituste lõike 4 kohase lõpetamise kohta 30 kalendripäeva jooksul siseriikliku õigusega määratud pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse taastada konto olek või taastada volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja volitused, või jätab konto oleku või volituste lõpetamise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

4.   JAGU

Kontodele juurdepääsu peatamine

Artikkel 31

Kontodele juurdepääsu peatamine

1.   Haldaja võib peatada volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja juurdepääsu kõikidele tema registris olevatele kontodele või protsessidele, millele volitatud esindajal oleks muul juhul juurdepääs olnud, kui haldajal on alust arvata, et volitatud esindaja on:

a)

üritanud pääseda juurde kontodele või protsessidele, millele tal juurdepääsuõigust ei ole;

b)

üritanud korduvalt pääseda juurde kontole või protsessile, kasutades ebaõiget kasutajatunnust ja salasõna, või

c)

üritanud kahjustada liidu registri või ELi tehingulogi või nendes käideldavate või talletatavate andmete turvalisust, kättesaadavust, terviklikkust või konfidentsiaalsust.

2.   Haldaja võib peatada kõigi teatava konto volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääsu, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

kontoomanik on surnud ning tal puudub pärija või juriidiline isik on lõpetatud;

b)

kontoomanik ei ole maksnud tasusid;

c)

kontoomanik on rikkunud konto suhtes kohaldatavaid tingimusi;

d)

kontoomanik ei ole nõustunud riikliku haldaja või põhihaldaja soovitud muudatustega tingimustes;

e)

kontoomanik ei ole teatanud kontoga seotud teabe muutumisest ega esitanud tõendusmaterjali kontoga seotud teabe muutumise kohta või tõendusmaterjali uue kontoga seotud nõutava teabe kohta;

f)

kontoomanik ei ole konto jaoks taganud nõutavat miinimumarvu volitatud esindajaid;

g)

kontoomanik ei ole järginud liikmesriigi nõuet, mille kohaselt peab volitatud esindaja alaline elukoht olema riikliku haldaja liikmesriigis;

h)

kontoomanik ei ole järginud liikmesriigi nõuet, mille kohaselt peab kontoomaniku alaline elukoht või registreeritud asukoht olema konto haldaja liikmesriigis.

3.   Haldaja võib peatada kõigi volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääsu teatavale kontole ja võimaluse algatada sellelt kontolt protsesse:

a)

kuni kaheks nädalaks, kui haldajal on alust arvata, et kontot kasutati või hakatakse kasutama pettuseks, rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või muudeks rasketeks kuritegudeks, või

b)

selliste siseriikliku õiguse sätete alusel ja nendega kooskõlas, millega taotletakse õiguspärast eesmärki.

4.   Riiklik haldaja võib peatada juurdepääsu kontole, kui ta arvab, et konto avamisest oleks tulnud vastavalt artiklile 20 keelduda või et kontoomanik ei vasta enam konto avamise nõuetele.

5.   Konto haldaja pöörab peatamise viivitamata tagasi, kui peatamise põhjustanud olukord on lahendatud.

6.   Kontoomanik võib 30 kalendripäeva jooksul esitada vastuväiteid kontole juurdepääsu lõigete 1 ja 3 kohase peatamise kohta pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse juurdepääs taastada või jätab peatamise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

7.   Pädev asutus või komisjon võib samuti anda riiklikule haldajale või põhihaldajale korralduse juurdepääs peatada.

8.   Haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib samuti taotleda haldajalt juurdepääsu peatamist siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

9.   Kui juurdepääs välisplatvormikontole on peatatud, peatab haldaja ka välisplatvormile kooskõlas artikli 21 lõikega 4 võimaldatud juurdepääsu kasutajakontodele. Kui välisplatvormikonto volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääs on peatatud, peatab haldaja ka nende sellise juurdepääsu, mille kontoomanik on välisplatvormile kooskõlas artikli 21 lõikega 4 võimaldanud.

10.   Kui käitaja arvelduskonto omanik või õhusõiduki käitaja arvelduskonto omanik ei saa saastekvoote 10 tööpäeva jooksul enne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 2a ja 3 sätestatud tagastamistähtaega tagastada juurdepääsu peatamise tõttu vastavalt käesolevale artiklile, tagastab riiklik haldaja kontoomaniku taotluse korral kontoomaniku poolt kindlaksmääratud arvu saastekvoote.

IV   PEATÜKK

TÕENDATUD HEITKOGUSED JA NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 32

Käitise või õhusõiduki käitaja tõendatud heitkoguseid käsitlevad andmed

1.   Iga käitaja ja õhusõiduki käitaja valib tema kontot haldava riikliku haldaja juures registreeritud tõendajate nimekirjast endale tõendaja. Kui käitaja või õhusõiduki käitaja on ise ka tõendaja, ei saa ta ennast omale tõendajaks valida.

2.   Riiklik haldaja, pädev asutus või pädeva asutuse vastava otsuse korral kontoomanik või tõendaja sisestab eelmise aasta heitkoguseid käsitlevad andmed 31. märtsiks.

3.   Heitkoguseid käsitlevate aastaandmete edastamiseks kasutatakse VIII lisas sätestatud vormi.

4.   Kui käitaja aruanne käitise eelmise aasta heitkoguste kohta või õhusõiduki käitaja aruanne kogu eelmise aasta lennutegevusest tulenevate heitkoguste kohta on tunnistatud rahuldavaks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 esimesele lõigule, kinnitab tõendaja või pädev asutus iga-aastased tõendatud heitkogused.

5.   Riiklik haldaja või pädev asutus märgib kooskõlas lõikega 4 kinnitatud heitkogused liidu registris tõendatuks. Pädev asutus võib otsustada, et riikliku haldaja asemel märgib tõendaja heitkogused liidu registris tõendatuks.

6.   Pädev asutus võib anda riiklikule haldajale korralduse teha parandus käitise või õhusõiduki käitaja iga-aastastes tõendatud heitkogustes, et tagada vastavus direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 14 ja 15; selleks sisestatakse asjaomase käitise või õhusõiduki käitaja vastava aasta parandatud ja tõendatud või prognoositud heitkogused liidu registrisse.

7.   Kui iga aasta 1. mail ei ole liidu registrisse käitise või õhusõiduki käitaja eelmise aasta tõendatud heitkoguste arvnäitajat sisestatud, või kui tõendatud heitkoguste arvnäitaja on tunnistatud valeks, sisestatakse liidu registrisse asendav hinnanguline heitkoguste arvnäitaja, mis arvutatakse võimalikult täpselt kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklitega 14 ja 15.

Artikkel 33

Kontode blokeerimine tõendatud heitkoguste esitamata jätmise tõttu

1.   Kui iga aasta 1. aprillil ei ole käitise või õhusõiduki käitaja tõendatud heitkoguste aastaandmed eelmise aasta kohta liidu registrisse kantud, blokeeritakse vastava käitaja või õhusõiduki käitaja arvelduskonto liidu registris.

2.   Kui kõik käitise või õhusõiduki käitaja tõendatud heitkoguste aastaandmed, mille sisestamise tähtaeg on ületatud, on liidu registrisse kantud, avatakse kõnealune konto liidu registris uuesti.

Artikkel 34

Nõuetele vastavuse arvnäitajate arvutamine

1.   Iga aasta 1. mail määrab liidu register igale käitisele ja õhusõiduki käitajale, kellel on avatud või blokeeritud käitaja arvelduskonto või õhusõiduki käitaja arvelduskonto, nõuetele vastavuse arvnäitaja, arvutades kõigi sellel ajavahemikul tagastatud saastekvootide summa, millest lahutatakse kõigi selle ajavahemiku kuni jooksva aastani (kaasa arvatud) tõendatud heitkoguste summa ning liidetakse parandustegur.

2.   Lõikes 1 nimetatud parandustegur on null, kui eelmise ajavahemiku viimase aasta vastavusseisundi arvnäitaja oli nullist suurem, kuid jääb nii suureks kui eelmise ajavahemiku viimase aasta arvnäitaja, kui nimetatud arvnäitaja oli nullist väiksem või võrdne nulliga.

3.   Liidu registrisse sisestatakse iga käitise ja iga õhusõiduki käitaja nõuetele vastavuse arvnäitaja iga aasta kohta.

V   PEATÜKK

TEHINGUD

Artikkel 35

Igalt kontoliigilt saab algatada üksnes selliseid tehinguid, mis on käesoleva määrusega iga kontoliigi jaoks selgelt kindlaks määratud.

Artikkel 36

Tehingute sooritamine

1.   Kõigi selliste V peatüki tehingute puhul, mida ei ole algatanud välisplatvorm, nõuab liidu register enne tehingu algatamist ribavälist kinnitust. Tehing algatatakse üksnes juhul, kui täiendav volitatud esindaja, kelle heakskiitu on artikli 21 lõike 3 kohaselt vaja, on ribavälise tehingu kinnitanud.

2.   Artiklis 59 ja V peatüki 6. jaos osutatud ülekanded algatatakse viivitamata juhul, kui need on kinnitatud ajavahemikul esmaspäevast reedeni (k.a) kella 10.00 ja 16.00 vahel Kesk-Euroopa aja järgi, välja arvatud riigipühad liikmesriikides, kes otsustavad viivitusaja arvestamise vastavalt lõikele 3 peatada. Mis tahes muul ajal kinnitatud ülekanne algatatakse järgmisel päeval, esmaspäevast reedeni kell 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

3.   Kõigi artiklites 59 ja 60 osutatud saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekannete suhtes ja kõigi artiklis 61 osutatud ülekannete suhtes kontodele, mis ei ole kauplemiskonto omaniku usalduskontode nimekirjas, kohaldatakse 26-tunnist viivitusaega tehingu algatamisest kuni ülekande toimumiseni, mille kohta on artikli 78 kohaselt edastatud teade protsessi lõpetamiseks. Nimetatud viivitusaja arvestamine peatatakse ajavahemikul 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi laupäeviti ja pühapäeviti. Liikmesriigid võivad otsustada peatada viivitusaja arvestamise ka antud aasta riigipühadel kella 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi; kõnealune otsus tuleb avaldada eelneva aasta 1. detsembriks.

4.   Kui konto esindaja kahtlustab, et tehingu algatamisega on seotud pettus, võib ta hiljemalt kaks tundi enne lõikega 3 ette nähtud viivitusaja lõppu taotleda riiklikult haldajalt oma nimel ülekande tühistamist, enne kui edastatakse teade ülekande lõpetamiseks. Kontoomanik edastab viivitamata pärast taotluse esitamist aruande võimaliku pettuse kohta pädevale õiguskaitseasutusele. Kõnealune aruanne edastatakse seitsme päeva jooksul riiklikule haldajale.

5.   Lõigete 1 ja 2 kohasel tehingu algatamisel saadetakse kõigile konto esindajatele teade ülekande kavandatud algatamise kohta.

Artikkel 37

Saastekvootide olemus ja tehingute lõplikkus

1.   Saastekvoot või Kyoto ühik on turul kaubeldav asendatav ja immateriaalne vahend.

2.   Saastekvoodi ja Kyoto ühiku immateriaalsus tähendab, et liidu registri kanne on esmapilgul usutav ja piisav tõend saastekvoodi või Kyoto ühiku või mis tahes muu sellise eseme omamise kohta, mida käesoleva määruse kohaselt tuleb või on lubatud registrisse kanda.

3.   Saastekvoodi ja Kyoto ühiku asendatavus tähendab, et kõiki saastekvoodi või Kyoto ühikuga seotud tagasisaamis- või tagasiandmiskohustusi, mis võivad tuleneda siseriiklikust õigusest, kohaldatakse ainult sama liiki saastekvootide või Kyoto ühikute suhtes. Eelkõige:

a)

kui käesoleva määruse artiklist 64 ja artikliga 77 ettenähtud kooskõlastusprotsessist ei tulene teisiti, muutub tehing lõplikuks ja pöördumatuks selle lõpetamisel artikli 78 kohaselt. Ilma et see mõjutaks siseriikliku õiguse mis tahes sätet või siseriikliku õigusega ettenähtud edasikaebamisõigust, millest võib tuleneda mingi nõue või käsk sooritada registris uus tehing, ei tohiks ükski lepingute või tehingute peatamist käsitlev õigusnorm, eeskiri ega tava viia sellise registris sooritatud tehingu tühistamiseni, mis on käesoleva määruse kohaselt lõplikuks ja pöördumatuks muutunud;

b)

käesolevas artiklis sätestatu ei tohiks takistada kontoomanikku ega kolmandat isikut kasutamast aluseks olevast tehingust tulenevaid seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid, sealhulgas tagasisaamiseks, tagasiandmiseks või kahju hüvitamiseks seoses registris lõplikuks muutunud tehinguga, näiteks pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tehingu tagasipööramist, tühistamist või likvideerimist registris.

4.   Heas usus tegutsev saastekvoodi või Kyoto ühiku ostja ja omanik omandab ülekandjalt saastekvoodi või Kyoto ühiku ilma omandiõiguse puudusteta.

1.   JAGU

Saastekvootide loomine

Artikkel 38

Saastekvootide loomine

1.   Põhihaldaja võib luua vastavalt vajadusele ELi üldkoguse konto, ELi lennunduse konto, ELi enampakkumiskonto ja/või ELi lennunduse enampakkumiskonto ning loob või muudab kontosid ja saastekvoote, mis on vajalikud liidu õigusaktide kohaselt, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8, määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 10 lõike 1, määruse (EL) nr 920/2010 artikli 41 lõike 1 kohaselt või direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3, artiklite 9 ja 9a alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt.

2.   Komisjon annab vajalikul ajal põhihaldajale korralduse luua teatava arvu üldsaastekvoote, mille üldkoguseks on vastavalt komisjoni otsuse 2010/670/EL (15) artikli 2 lõikele 1 määratud arv, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 täitmiseks loodud kontodel või ülekandmiseks nendele kontodele (NER300 programmi konto).

3.   Liidu register annab igale saastekvoodile selle loomisel kordumatu tunnuskoodi.

2.   JAGU

Ülekanded kontodele enne enampakkumist ja saastekvootide eraldamine

Artikkel 39

Enampakkumisel müüdavate saastekvootide ülekandmine

1.   Põhihaldaja teeb määruse (EÜ) nr 1031/2010 kohaselt määratud asjaomase enampakkumise korraldaja nimel õigeaegselt üldsaastekvootide ülekande ELi üldkoguse kontolt ELi enampakkumiskontole koguses, mis vastab määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 10 kohaselt määratud aastastele mahtudele.

2.   Juhul kui aastasi mahtusid on määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 14 kohaselt muudetud, kannab põhihaldaja vastava koguse üldsaastekvoote üle ELi üldkoguse kontolt ELi enampakkumiskontole või kui vaja, ELi enampakkumiskontolt ELi üldkoguse kontole.

Artikkel 40

Tasuta eraldatavate üldsaastekvootide ülekanne

Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle üldsaastekvoodid ELi üldkoguse kontolt ELi eraldamiskontole koguses, mis vastab iga liikmesriigi riikliku saastekvootide eraldamise tabeli kohaselt tasuta eraldatavate saastekvootide summale.

Artikkel 41

Üldsaastekvootide ülekanne uute osalejate reservi jaoks

1.   Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle üldsaastekvoodid ELi üldkoguse kontolt ELi uute osalejate reservikontole koguses, mis vastab viiele protsendile ELi saastekvootide üldkogusest, mis on määratud direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohaselt vastu võetud otsustega ja mida vähendatakse artikli 38 lõike 2 kohaselt loodavate saastekvootide arvu võrra.

2.   Juhul kui ELi saastekvootide üldkogust direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohaselt vastu võetud otsusega suurendatakse, kannab põhihaldaja täiendavad üldsaastekvoodid ELi üldkoguse kontolt ELi uute osalejate reservikontole üle koguses, mis vastab viiele protsendile ELi saastekvootide üldkoguse suurendamisest.

3.   Juhul kui ELi saastekvootide üldkogust direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohaselt vastu võetud otsusega vähendatakse, kustutab põhihaldaja üldsaastekvoote ELi uute osalejate reservikontolt koguses, mis vastab viiele protsendile ELi saastekvootide üldkoguse vähendamisest.

4.   Juhul kui saastekvoodid eraldatakse uutele osalejatele või otsuse 2011/278/EL artiklite 19 ja 20 kohaselt eraldatakse uutele osalejatele pärast võimsuse olulist suurenemist, kannab põhihaldaja käitajale kogu kauplemisperioodiks eraldatava terve lõpliku tasuta saastekvootide koguse, mis kantakse ELi tehingulogisse vastavalt artikli 49 lõikele 2, üle ELi uute osalejate reservikontolt ELi eraldamiskontole.

Artikkel 42

Enampakkumisel müüdavate lennunduse saastekvootide ülekandmine

1.   Põhihaldaja teeb määruse (EÜ) nr 1031/2010 kohaselt määratud asjaomase enampakkumise korraldaja nimel õigeaegselt lennunduse saastekvootide ülekande ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse enampakkumiskontole koguses, mis vastab määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 12 lõike 1 kohaselt määratud aastastele mahtudele.

2.   Juhul kui aastasi mahtusid on määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 14 kohaselt muudetud, kannab põhihaldaja vastava koguse lennunduse saastekvoote üle ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse enampakkumiskontole või kui vaja, ELi lennunduse enampakkumiskontolt ELi lennunduse üldkoguse kontole.

Artikkel 43

Tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide ülekanne

1.   Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle lennunduse saastekvoodid ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse eraldamiskontole koguses, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 alusel vastu võetud komisoni otsusega määratud tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide arvule.

2.   Juhul kui tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohase otsusega suurendatakse, kannab põhihaldaja täiendavad lennunduse saastekvoodid ELi lennunduse üldkoguse kontolt üle ELi lennunduse eraldamiskontole koguses, mis vastab tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide arvu suurenemisele.

3.   Juhul kui tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohase otsusega vähendatakse, kustutab põhihaldaja lennunduse saastekvoote ELi lennunduse eraldamiskontolt koguses, mis vastab tasuta eraldatavate lennunduse saastekvootide arvu vähenemisele.

Artikkel 44

Lennunduse saastekvootide ülekandmine erireservi

1.   Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle lennunduse saastekvoodid ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi erireservikontole koguses, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusega määratavale erireservis hoitavate lennunduse saastekvootide arvule.

2.   Juhul kui erireservis hoitavate lennunduse saastekvootide arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusega suurendatakse, kannab põhihaldaja täiendavad lennunduse saastekvoodid ELi lennunduse üldkoguse kontolt üle ELi erireservikontole koguses, mis vastab erireservis hoitavate lennunduse saastekvootide arvu suurenemisele.

3.   Juhul kui erireservis hoitavate lennunduse saastekvootide arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 alusel vastu võetud otsusega vähendatakse, kustutab põhihaldaja lennunduse saastekvoote ELi erireservikontolt koguses, mis vastab erireservis hoitavate lennunduse saastekvootide arvu vähenemisele.

4.   Juhul kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3f kohaselt eraldatakse erireservist saastekvoote, kantakse õhusõiduki käitajale kogu kauplemisperioodiks eraldatav terve lõplik tasuta lennunduse saastekvootide kogus, mis kantakse ELi tehingulogisse vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõikele 2, automaatselt üle ELi erireservikontolt ELi lennunduse eraldamiskontole.

Artikkel 45

Üldsaastekvootide ülekandmine ELi üldkoguse kontole

Iga kauplemisperioodi lõpus kantakse kõik ELi eraldamiskontol ja ELi uute osalejate reservikontol olevad saastekvoodid üle ELi üldkoguse kontole.

Artikkel 46

Lennunduse saastekvootide ülekandmine ELi lennunduse üldkoguse kontole

Iga kauplemisperioodi lõpus kantakse kõik ELi erireservikontole jäänud saastekvoodid üle ELi lennunduse üldkoguse kontole.

Artikkel 47

Lennunduse saastekvootide kustutamine

Põhihaldaja tagab, et iga kauplemisperioodi lõpus ELi lennunduse eraldamiskontole jäänud kõik saastekvoodid kantakse üle liidu saastekvootide kustutamiskontole.

3.   JAGU

Saastekvootide eraldamine paiksetele käitistele

Artikkel 48

Riiklikud saastekvootide eraldamise tabelid

ELi tehingulogi sisaldab iga liikmesriigi jaoks ühte riiklikku saastekvootide eraldamise tabelit igaks kauplemisperioodiks. Riiklikud saastekvootide eraldamise tabelid sisaldavad IX lisas sätestatud teavet.

Artikkel 49

Riiklike saastekvootide eraldamise tabelite sisestamine ELi tehingulogisse

1.   Iga liikmesriik edastab 30. septembriks 2012 komisjonile oma riikliku saastekvootide eraldamise tabeli.

2.   Kui komisjon on arvamusel, et riiklik saastekvootide eraldamise tabel on direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega 2011/278/EL vastavuses, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada riiklik saastekvootide eraldamise tabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral saadab ta riikliku saastekvootide eraldamise tabeli mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest liikmesriigile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon tabeli järgmisel korral vastu võtaks. Liikmesriik esitab läbivaadatud riikliku saastekvootide eraldamise tabeli komisjonile kolme kuu jooksul.

Artikkel 50

Riikliku saastekvootide eraldamise tabeli muutmine

1.   Riiklik haldaja teeb ELi tehingulogis muudatused riiklikku saastekvootide eraldamise tabelisse, kui:

a)

käitise luba on tühistatud või muul viisil kehtivuse kaotanud;

b)

käitis lõpetab oma tegevuse täielikult või osaliselt;

c)

käitises on toimunud võimsuse oluline vähenemine;

d)

käitis on jagatud kaheks või enamaks käitiseks;

e)

kaks või enam käitist on ühendatud üheks käitiseks.

2.   Liikmesriik teatab komisjonile muudest kui lõikes 1 osutatud muudatustest oma riiklikus saastekvootide eraldamise tabelis, sealhulgas saastekvootide eraldamisest uutele osalejatele ja uutele osalejatele pärast võimsuse olulist suurenemist. Kui komisjon on arvamusel, et riikliku saastekvootide eraldamise tabeli muudatused on direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega 2011/278/EL vastavuses, annab ta põhihaldajale korralduse teha ELi tehingulogis hoitavas riiklikus saastekvootide eraldamise tabelis vastavad muudatused. Vastasel korral saadab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest liikmesriigile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon muudatused järgmisel korral vastu võtaks.

Artikkel 51

Üldsaastekvootide tasuta eraldamine

1.   Riiklik haldaja märgib riiklikku saastekvootide eraldamise tabelisse iga käitaja, iga aasta ja iga IX lisas osutatud õigusliku aluse kaupa, kas käitis peaks asjaomasel aastal saama tasuta eraldatavaid saastekvoote.

2.   Lõike 1 kohaselt kantakse üldsaastekvoodid vastavalt asjakohasele riiklikule saastekvootide eraldamise tabelile alates 1. veebruarist 2013 igapäevaselt automaatselt üle ELi eraldamiskontolt asjakohasele avatud või blokeeritud käitaja arvelduskontole.

4.   JAGU

Saastekvootide eraldamine õhusõiduki käitajatele

Artikkel 52

Riiklikud lennunduse saastekvootide eraldamise tabelid

ELi tehingulogi sisaldab iga liikmesriigi jaoks ühte riiklikku lennunduse saastekvootide eraldamise tabelit igaks kauplemisperioodiks. Riiklikud lennunduse saastekvootide eraldamise tabelid sisaldavad X lisas sätestatud teavet.

Artikkel 53

Riiklike lennunduse saastekvootide eraldamise tabelite sisestamine ELi tehingulogisse

1.   Iga liikmesriik teatab 30. septembriks 2012 komisjonile oma riikliku lennunduse saastekvootide eraldamise tabeli.

2.   Kui komisjon on arvamusel, et riiklik lennunduse saastekvootide eraldamise tabel on vastavuses direktiiviga 2003/87/EÜ ja eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 4 kohase saastekvootide arvutamise ja avaldamisega liikmesriikides, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada riiklik lennunduse saastekvootide eraldamise tabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral saadab ta riikliku lennunduse saastekvootide eraldamise tabeli mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest liikmesriigile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon tabeli järgmisel korral vastu võtaks. Liikmesriik esitab läbivaadatud riikliku lennunduse saastekvootide eraldamise tabeli komisjonile kolme kuu jooksul.

Artikkel 54

Riikliku lennunduse saastekvootide eraldamise tabeli muutmine

1.   Riiklik haldaja teeb ELi tehingulogis muudatused riiklikku lennunduse saastekvootide eraldamise tabelisse, kui:

a)

õhusõiduki käitaja lõpetab tegevuse;

b)

õhusõiduki käitaja on jagatud kaheks või enamaks õhusõiduki käitajaks;

c)

kaks või enam õhusõiduki käitajat on ühinenud üheks õhusõiduki käitajaks.

2.   Liikmesriik teatab komisjonile muudest kui lõikes 1 osutatud muudatustest oma riiklikus lennunduse saastekvootide eraldamise tabelis, sealhulgas saastekvootide eraldamisest erireservist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3f.

3.   Kui komisjon on arvamusel, et riikliku lennunduse saastekvootide eraldamise tabeli muudatused on vastavuses direktiiviga 2003/87/EÜ ja eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3f lõike 7 kohase erireservist eraldatavate saastekvootide arvutamise ja avaldamisega liikmesriikides, annab ta põhihaldajale korralduse teha ELi tehingulogis hoitavas riiklikus lennunduse saastekvootide eraldamise tabelis vastavad muudatused. Vastasel korral saadab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest liikmesriigile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon muudatused järgmisel korral vastu võtaks.

4.   Kui õhusõiduki käitajate ühinemine hõlmab käitajaid, keda haldavad eri liikmesriigid, algatab lõike 1 punkti c kohase muudatuse seda õhusõiduki käitajat haldav riiklik haldaja, kelle saastekvoodid liidetakse teise õhusõiduki käitaja saastekvootidele. Enne muudatuse tegemist on vaja seda õhusõiduki käitajat haldava riikliku haldaja nõusolekut, kelle saastekvootidele liidetakse ühinenud õhusõiduki käitaja saastekvoodid.

Artikkel 55

Lennunduse saastekvootide tasuta eraldamine

1.   Riiklik haldaja märgib riiklikku lennunduse saastekvootide tabelisse iga õhusõiduki käitaja ja iga aasta kohta, kas õhusõiduki käitaja peaks asjaomasel aastal saama tasuta eraldatavaid saastekvoote.

2.   Lõike 1 kohaselt kantakse lennunduse saastekvoodid vastavalt asjakohasele riiklikule lennunduse saastekvootide eraldamise tabelile alates 1. veebruarist 2013 igapäevaselt automaatselt üle ELi lennunduse eraldamiskontolt asjakohasele avatud või blokeeritud õhusõiduki käitaja arvelduskontole.

5.   JAGU

Enampakkumine

Artikkel 56

Enampakkumistabelid

ELi tehingulogis on alates 2012. aastast igal enampakkumisplatvormil iga kalendriaasta kohta kaks enampakkumistabelit: üks üldsaastekvootide enampakkumise ja teine lennunduse saastekvootide enampakkumise jaoks. Enampakkumistabelid sisaldavad XI lisas nimetatud teavet.

Artikkel 57

Enampakkumistabelite sisestamine ELi tehingulogisse

1.   Ühe kuu jooksul pärast enampakkumiskalendri määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 1 või 2 või artikli 32 lõike 4 kohast kindlaksmääramist ja avaldamist esitab asjakohane enampakkumisplatvorm komisjonile vastava enampakkumistabeli kooskõlas artikliga 56.

2.   Kui komisjon on arvamusel, et enampakkumistabel on määrusega (EL) nr 1031/2010 vastavuses, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada enampakkumistabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral saadab ta enampakkumistabeli mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest enampakkumisplatvormile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon enampakkumistabeli järgmisel korral vastu võtaks. Enampakkumisplatvorm esitab läbivaadatud enampakkumistabeli komisjonile kolme kuu jooksul.

Artikkel 58

Enampakkumistabeli muutmine

1.   Asjakohane enampakkumisplatvorm teatab komisjonile viivitamata enampakkumistabeli kõikidest vajalikest muudatustest.

2.   Kui komisjon on arvamusel, et läbivaadatud enampakkumistabel on määrusega (EL) nr 1031/2010 vastavuses, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada läbivaadatud enampakkumistabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral saadab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest enampakkumisplatvormile viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon muudatused järgmisel korral vastu võtaks.

3.   Kui komisjon saab teada muudatusest, mida on enampakkumistabelisse vaja teha ja millest enampakkumisplatvorm ei ole teatanud, võib ta anda põhihaldajale korralduse peatada enampakkumistabeliga määratud saastekvootide ülekandmine.

Artikkel 59

Saastekvootide müük enampakkumisel

1.   Komisjon annab põhihaldajale õigeaegselt korralduse määrusega (EÜ) nr 1031/2010 määratud asjaomase enampakkumise korraldaja taotlusel kanda vastavalt enampakkumistabelile üle üldsaastekvoote ELi enampakkumiskontolt ja/või lennunduse saastekvoote ELi lennunduse enampakkumiskontolt asjakohasele enampakkumise üleandmiskontole. Komisjon annab põhihaldajale õigeaegselt korralduse asjaomase enampakkumise korraldaja taotlusel saastekvoote, mis on loodud enampakkumise jaoks vastavalt määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 10 lõikele 1, üle kanda kontolt, millele saastekvoodid loodi, asjaomasele enampakkumistabelis osutatud enampakkumisel üleandmise jaoks loodud kontole. Selliseks taotluseks on enampakkumistabeli esitamine kooskõlas artikliga 57.

2.   Asjaomase enampakkumise üleandmiskonto kontoomanik tagab enampakkumisel müüdud saastekvootide ülekandmise edukale pakkujale või tema õigusjärglasele kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010.

3.   Enampakkumise üleandmiskonto volitatud esindajalt võidakse kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010 nõuda, et ta kannaks enampakkumise üleandmiskontolt üle andmata saastekvoodid üle ELi enampakkumiskontole.

6.   JAGU

Kauplemine

Artikkel 60

Arvelduskontolt algatatud saastekvootide või Kyoto ühikute ülekanded

Arvelduskonto kontoomaniku taotlusel teeb liidu register saastekvootide või Kyoto ühikute ülekande kontoomaniku usalduskontode nimekirjas olevale kontole, juhul kui ülekannet ei keela tehingut algatava või vastuvõtva konto olek.

Artikkel 61

Kauplemiskontolt algatatud saastekvootide või Kyoto ühikute ülekanded

Kauplemiskonto kontoomaniku taotlusel teeb liidu register saastekvootide või Kyoto ühikute ülekande liidu registris olevale arveldus- või kauplemiskontole, juhul kui ülekannet ei keela tehingut algatava konto olek.

7.   JAGU

Saastekvootide tagastamine

Artikkel 62

Saastekvootide tagastamine

1.   Käitaja või õhusõiduki käitaja tagastab saastekvoodid, taotledes liidu registrilt järgmist:

a)

nimetatud arvu samal kauplemisperioodil nõuetele vastamiseks loodud saastekvootide ülekandmist asjaomaselt käitaja arvelduskontolt või õhusõiduki käitaja arvelduskontolt liidu saastekvootide kustutamiskontole;

b)

nende ülekantud saastekvootide arvu ja liigi registreerimist, mis on tagastatud käitaja käitise või õhusõiduki käitaja selle ajavahemiku heitkoguste eest.

2.   Lennunduse saastekvoote võivad tagastada üksnes õhusõidukite käitajad.

3.   Saastekvooti, mis on juba tagastatud, ei saa enam uuesti tagastada.

8.   JAGU

Saastekvootide kustutamine

Artikkel 63

Saastekvootide kustutamine

1.   Liidu register täidab vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4 kontoomaniku taotluse kustutada kontoomaniku kontodel hoitavad saastekvoodid:

a)

kandes nimetatud arvu saastekvoote asjaomaselt kontolt üle liidu saastekvootide kustutamiskontole ning

b)

registreerides ülekantud saastekvootide koguse selle aasta kohta kustutatud kogusena.

2.   Kustutatud saastekvoote ei registreerita heitkoguste eest tagastatuna.

9.   JAGU

Tehingu tagasipööramine

Artikkel 64

Ekslikult algatatud lõpetatud protsesside tagasipööramine

1.   Kui kontoomanik või kontoomaniku nimel tegutsev riiklik haldaja on tahtmatult või ekslikult algatanud ühe lõikes 2 nimetatud tehingutest, võib kontoomanik esitada oma konto haldajale kirjaliku taotluse lõpetatud tehingu tagasipööramiseks. Taotlusele kirjutavad nõuetekohaselt alla kontoomaniku volitatud esindaja või esindajad, kes on volitatud algatama seda liiki tehingut, mille tagasipööramist taotletakse, ning taotlus postitatakse viie tööpäeva jooksul alates protsessi lõpetamisest. Taotlus sisaldab kinnitust selle kohta, et tehing algatati ekslikult või tahtmatult.

2.   Kontoomanikud võivad taotleda järgmiste tehingute tagasipööramist:

a)

saastekvootide tagastamine;

b)

saastekvootide kustutamine.

3.   Kui konto haldaja teeb kindlaks, et taotlus vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning haldaja on taotlusega nõus, võib ta taotleda tehingu tagasipööramist liidu registris.

4.   Kui riiklik haldaja on tahtmatult või ekslikult algatanud ühe lõikes 5 nimetatud tehingutest, võib ta esitada põhihaldajale kirjaliku taotluse lõpetatud tehingu tagasipööramiseks. Taotlus sisaldab kinnitust selle kohta, et tehing algatati ekslikult või tahtmatult.

5.   Riiklik haldaja võib taotleda järgmiste tehingute tagasipööramist:

a)

üldsaastekvootide eraldamine;

b)

lennunduse saastekvootide eraldamine.

6.   Põhihaldaja tagab, et liidu register võtab lõigete 1 ja 4 kohaselt tehtud tagasipööramise taotluse vastu, blokeerib ühikud, mis tuleb tehingu tagasipööramisega üle kanda ning edastab taotluse põhihaldajale eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

saastekvootide tagastamise või kustutamise tehing, mille tagasipööramist taotletakse, on lõpetatud kuni 30 tööpäeva enne konto haldaja kooskõlas lõikega 3 esitatud taotlust;

b)

ükski käitaja ei osutu tagasipööramise tulemusel varasema aasta osas nõuetele mittevastavaks;

c)

tagasipööratava tehingu sihtkontol on endiselt vajalik kogus seda liiki ühikuid, mis on seotud tagasipööratava tehinguga;

d)

üldsaastekvootide eraldamine, mille tagasipööramist taotletakse, toimus pärast käitise loa kehtivusaja lõppu.

7.   Põhihaldaja tagab, et liidu register sooritab tagasipööramise samasse ühiku liiki kuuluvate eri ühikutega, mis on tagasipööratava tehingu sihtkontol.

VI   PEATÜKK

REGISTRISÜSTEEMI TEHNILISED NÕUDED

1.   JAGU

Kättesaadavus

Artikkel 65

Liidu registri ja ELi tehingulogi kättesaadavus ja usaldusväärsus

1.   Põhihaldaja võtab kõik põhjendatud meetmed kindlustamaks, et:

a)

liidu register on kontode esindajatele ja riiklikele haldajatele juurdepääsuks kättesaadav 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas;

b)

artiklis 6 osutatud sideühendusi liidu registri, rahvusvahelise tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel hoitakse 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas;

c)

põhiriistvara ja -tarkvara töös tekkivate rikete puhuks on olemas riistvara ja tarkvara varukoopiad;

d)

liidu register ja ELi tehingulogi vastavad viivitamata kontode esindajate päringutele.

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register ja ELi tehingulogi kasutavad vastupidavaid süsteeme ja menetlusi, et kaitsta kõiki asjaomaseid andmeid ning hõlbustada kõikide andmete ja toimingute kiiret taastamist rikke või õnnetuse korral.

3.   Põhihaldaja tagab, et registri ja ELi tehingulogi töös tekkivad katkestused on minimaalsed.

Artikkel 66

Kasutajatugi

1.   Riiklikud haldajad abistavad ja toetavad selliste liidu registri kontode omanikke ja esindajaid, mida nad haldavad riikliku kasutajatoe kaudu.

2.   Põhihaldaja toetab riiklikke haldajaid keskse kasutajatoe kaudu, et abistada neid lõike 1 kohase abi osutamisel.

2.   JAGU

Turvalisus ja autentimine

Artikkel 67

Liidu registri autentimine

Liidu registri identsust autendib ELi tehingulogi vastavalt artikli 79 kohasele andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevale dokumendile.

Artikkel 68

Juurdepääs liidu registri kontodele

1.   Kontode esindajatel on juurdepääs oma liidu registri kontodele liidu registri turvalise ala kaudu. Põhihaldaja tagab, et liidu registri veebisaidi turvalisele alale on võimalik juurde pääseda interneti kaudu. Liidu registri veebisait on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

2.   Põhihaldaja tagab, et sellistele liidu registri kontodele, millele on võimaldatud juurdepääs välisplatvormi kaudu kooskõlas artikli 21 lõikega 4, juhul kui üks volitatud esindaja on ka välisplatvormikonto volitatud esindaja, on juurdepääs sellel välisplatvormil, mida haldab kõnealuse välisplatvormikonto omanik.

3.   Volitatud esindajate või välisplatvormide ja liidu registri turvalise ala vaheline sidepidamine krüpteeritakse vastavalt artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud turvanõuetele.

4.   Põhihaldaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liidu registri veebisaidi turvalist ala ei kasutata ilma loata.

5.   Kui volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja mandaadi turvalisust on rikutud, peatab volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja viivitamata juurdepääsu asjaomasele kontole, teavitab sellest konto haldajat ning taotleb mandaadi asendamist.

Artikkel 69

Volitatud esindajate autentimine ja volitamine liidu registris

1.   Liidu register väljastab igale volitatud esindajale ja täiendavale volitatud esindajale kasutajanime ja salasõna, et autentida neid registrisse pääsemiseks.

2.   Volitatud esindajal või täiendaval volitatud esindajal on juurdepääs ainult nendele liidu registri kontodele, millele tal on volitused, ning ta võib taotleda ainult nende protsesside algatamist, milleks tal on artikli 21 kohased volitused. Kontodele saadakse juurdepääs ja taotlused esitatakse liidu registri veebisaidi turvalise ala kaudu.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud kasutajanimele ja salasõnale nähakse liidu registrisse pääsemiseks ette teisene autentimine. Teisese autentimise mehhanismid, mida võib liidu registrisse pääsemiseks kasutada, sätestatakse artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis.

4.   Konto haldaja võib eeldada, et liidu registri poolt autenditud kasutaja on autentimismandaadi kohaselt registreeritud volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja, välja arvatud juhul, kui volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja teavitab kontohaldajat sellest, et tema mandaat on ohus, ning taotleb oma mandaadi asendamist.

5.   Volitatud esindaja võtab kõik vajalikud meetmed oma mandaadi kaotamise, varastamise või rikkumise vältimiseks. Volitatud esindaja teatab riiklikule haldajale viivitamata oma mandaadi kaotamisest, vargusest või rikkumisest.

Artikkel 70

Kogu juurdepääsu peatamine turvalisuse rikkumise või turvariski korral

1.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada juurdepääs liidu registrile või ELi tehingulogile või nende osadele, kui tal on põhjendatud kahtlus, et rikutakse ELi tehingulogi või liidu registri turvalisust, või kui on olemas kindel turvarisk, mis ohustab süsteemi terviklikkust, ning samas ohus on artiklis 65 nimetatud varukoopiad.

2.   Sellise turvarikkumise või turvariski korral, mis võib viia juurdepääsu peatamiseni, teavitab rikkumisest või riskist teada saanud haldaja viivitamata põhihaldajat kõikidest liidu registri teisi osi ohustavatest riskidest. Põhihaldaja teavitab kõiki teisi haldajaid.

3.   Kui haldaja saab teada olukorrast, mille tõttu tuleb peatada kogu juurdepääs kontodele, mida ta käesoleva määruse kohaselt haldab, teatab ta peatamisest põhihaldajale ja kontoomanikele ette nii kiiresti kui praktiliselt võimalik. Põhihaldaja teavitab nii kiiresti kui võimalik kõiki teisi haldajaid.

4.   Lõikes 3 osutatud teates märgitakse peatamise tõenäoline kestus ning teade tuleb esitada selgelt ELi tehingulogi veebisaidi avalikus osas.

Artikkel 71

Saastekvootidele või Kyoto ühikutele juurdepääsu peatamine kuritahtliku tehingu kahtluse korral

1.   Haldaja või pädeva asutuse taotlusel tegutsev haldaja võib peatada juurdepääsu tema hallatava liidu registri osa saastekvootidele või Kyoto ühikutele

a)

kuni kaheks nädalaks, kui tal on kahtlus, et kõnealuseid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus, või

b)

selliste siseriikliku õiguse sätete alusel ja nendega kooskõlas, millega taotletakse õiguspärast eesmärki.

2.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada kuni kaheks nädalaks juurdepääs liidu registri või ELi tehingulogi saastekvootidele või Kyoto ühikutele, kui tal on kahtlus, et kõnealuseid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus.

3.   Haldaja või komisjon teatab juurdepääsu peatamisest viivitamata pädevale õiguskaitseasutusele.

4.   Riikliku haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib anda haldajale samuti korralduse peatada juurdepääs siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

Artikkel 72

Koostöö pädevate asutustega ja rahapesust, terrorismi rahastamisest või muudest kuritegudest teatamine

1.   Riiklik haldaja, selle juhid ja töötajad teevad asjaomaste pädevate asutustega täielikult koostööd selleks, et kehtestada adekvaatsed ja asjakohased menetlused rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud tegevuse ärahoidmiseks ja ennetamiseks.

2.   Riiklik haldaja, selle juhid ja töötajad teevad täielikult koostööd direktiivi 2005/60/EÜ artiklis 21 osutatud rahapesu andmebürooga, viivitamata:

a)

teavitades omal algatusel rahapesu andmebürood juhtumitest, mille puhul nad teavad, kahtlustavad või mille puhul neil on põhjust kahtlustada, et pannakse toime või on toime pandud või on üritatud toime panna rahapesu, terrorismi rahastamist või kuritegu;

b)

esitades rahapesu andmebüroole vastava taotluse korral vajaliku teabe kohaldatavates õigusaktides sätestatud korras.

3.   Lõikes 2 osutatud teave edastatakse riikliku haldaja liikmesriigi rahapesu andmebüroole. Direktiivi 2005/60/EÜ artikli 34 lõikes 1 osutatud eeskirjadest kinnipidamise ja teabe vahetamise põhimõtete ja menetluste rakendamise siseriiklike meetmetega määratakse isik või isikud, kes vastutavad teabe edastamise eest käesoleva artikli kohaselt.

4.   Riikliku haldaja liikmesriik tagab, et direktiivi 2005/60/EÜ artikleid 26–29, 32 ja 35 üle võtvaid siseriiklikke meetmeid kohaldatakse riiklikule haldajale.

Artikkel 73

Protsesside peatamine

1.   Komisjon võib põhihaldajale anda korralduse peatada ajutiselt mõne või kõikide liidu registrist pärit protsesside vastuvõtmine ELi tehingulogis, kui registri töö ja hooldamine ei vasta käesoleva määruse sätetele. Ta teavitab sellest viivitamata asjaomaseid riiklikke haldajaid.

2.   Põhihaldaja võib ajutiselt peatada mõne või kõikide protsesside algatamise või kinnitamise liidu registris selle korralise või erakorralise hoolduse ajaks.

3.   Riiklik haldaja võib taotleda komisjonilt lõike 1 kohaselt peatatud protsesside taastamist, kui tema arvates on peatamise põhjustanud küsimused lahendatud. Kui see on tõesti nii, annab komisjon põhihaldajale korralduse kõnealused protsessid taastada. Vastasel korral saadab ta taotluse mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest riiklikule haldajale viivitamata, märkides põhjendused ning sätestades kriteeriumid, mida tuleb täita, et komisjon taotluse järgmisel korral vastu võtaks.

3.   JAGU

Protsesside automaatne kontrollimine, registreerimine ja lõpuleviimine

Artikkel 74

Protsesside automaatne kontrollimine

1.   Kõik protsessid peavad vastama elektronsõnumivahetust käsitlevatele üldistele IT-nõuetele, millega tagatakse, et liidu register saab protsesse edukalt lugeda, kontrollida ja registreerida. Kõik protsessid peavad vastama protsessiga seotud erinõuetele, mis on sätestatud käesolevas määruses.

2.   ELi tehingulogi kontrollib automaatselt kõiki protsesse, nagu on ette nähtud artikli 79 kohase andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitleva dokumendiga, et tuvastada eeskirjade eiramisi ja kõrvalekaldeid, mille puhul kavandatud protsess ei vasta direktiivis 2003/87/EÜ ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 75

Kõrvalekallete tuvastamine

1.   Selliste protsesside puhul, mis viiakse läbi artikli 6 lõikes 3 osutatud vahetu sideühenduse kaudu liidu registri ja ELi tehingulogi vahel, katkestab ELi tehingulogi kõik protsessid, mille puhul ta tuvastab artikli 76 lõikes 2 osutatud automaatse kontrolli käigus kõrvalekaldeid, ning teavitab sellest automaatse vastusekoodi saatmise kaudu liidu registrit ja katkestatud tehingutega seotud kontode haldajat. Liidu register teavitab viivitamata asjaomaseid kontoomanikke protsessi katkestamisest.

2.   Selliste tehingute puhul, mis viiakse läbi artikli 6 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise tehingulogi kaudu, katkestab nimetatud andmebaas kõik protsessid, mille puhul rahvusvaheline tehingulogi või ELi tehingulogi tuvastab artikli 76 lõikes 2 osutatud automaatse kontrolli käigus kõrvalekaldeid. Pärast seda, kui rahvusvaheline tehingulogi on protsessi katkestanud, katkestab ka ELi tehingulogi tehingu. Rahvusvaheline tehingulogi teavitab asjaomaste registrite haldajaid automaatse kontrolli vastusekoodi saatmise kaudu, et ta on tehingu katkestanud. Kui üks kõnealustest registritest on liidu register, teavitab liidu register automaatse kontrolli vastusekoodi saatmise kaudu ka katkestatud tehingutega seotud liidu registri kontode haldajat. Liidu register teavitab viivitamata asjaomaseid kontoomanikke protsessi katkestamisest.

Artikkel 76

Kõrvalekallete tuvastamine liidu registris

1.   Liidu register sisaldab kontrolli sisend- ja vastusekoode iga protsessi käigus vahetatava teabe õige tõlgendamise tagamiseks. Kontrollikoodid vastavad artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis ettenähtud koodidele.

2.   Enne kõikide protsesside toimumist ja nende toimumise ajal teeb liidu register asjakohase automaatse kontrolli, et tagada kõrvalekallete tuvastamine ning ebaõigete protsesside katkestamine enne ELi tehingulogi tehtavat automaatset kontrolli.

Artikkel 77

Kooskõlastamine – mittevastavuste avastamine ELi tehingulogi poolt

1.   ELi tehingulogi käivitab perioodiliselt andmete kooskõlastusprotsessi tagamaks, et ELi tehingulogis registreeritud andmed kontode, kontodel olevate Kyoto ühikute ja saastekvootide kohta vastaksid liidu registri vastavatele registreeritud andmetele. Selleks registreerib ELi tehingulogi kõik protsessid.

2.   Kui lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsessi käigus tuvastab ELi tehingulogi mittevastavuse, mille puhul saastekvootide ja Kyoto ühikute hoidmise või kontodega seotud teave, mille liidu register esitab korrapäraste ajavahemike järel toimuva kooskõlastusprotsessi ajal, erineb teabest ELi tehingulogis, tagab ELi tehingulogi, et ei viidaks läbi protsesse, millesse on kaasatud mittevastavusega seotud kontod, saastekvoodid või Kyoto ühikud. ELi tehingulogi teavitab mittevastavusest viivitamata põhihaldajat ning asjaomaste kontode haldajaid.

Artikkel 78

Protsesside lõpetamine

1.   Kõik rahvusvahelisele tehingulogile artikli 6 lõike 1 kohaselt edastatud tehingud loetakse lõpetatuks, kui rahvusvaheline tehingulogi edastab ELi tehingulogile teate, et protsess on läbi viidud.

2.   Kõik ELi tehingulogile artikli 6 lõike 3 kohaselt edastatud tehingud ja muud protsessid loetakse lõpetatuks, kui ELi tehingulogi edastab liidu registrile teate, et protsessid on läbi viidud. ELi tehingulogi katkestab automaatselt tehingu või protsessi läbiviimise, kui seda ei ole võimalik läbi viia 24 tunni jooksul alates sellekohase teate edastamisest.

3.   Artikli 77 lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsess loetakse lõpetatuks, kui kõik vastuolud liidu registris oleva teabe ja ELi tehingulogis oleva teabe vahel on teatavaks ajahetkeks ja kuupäevaks lahendatud ning andmete kooskõlastusprotsess on edukalt uuesti algatatud ja läbi viidud.

4.   JAGU

Spetsifikatsioonid ja muutuste haldamine

Artikkel 79

Andmevahetus ja tehnilised spetsifikatsioonid

1.   Komisjon tagab registrite haldajatele juurdepääsu andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevale dokumendile, mis on vajalik andmevahetuseks registrite ja tehingulogide vahel, sealhulgas nii tunnuskoodidele, automaatsetele kontrollidele ja vastusekoodidele kui ka kontrollimenetlustele ja turvanõuetele, mida on vaja andmevahetuse alustamiseks.

2.   Andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitleva dokumendi koostamisel peetakse nõu kliimamuutuste komitee raames tegutseva haldajate töörühmaga ning spetsifikatsioonid peavad vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel.

Artikkel 80

Liidu registri tarkvara versiooni või väljalaske uuendamine

Kui tekib vajadus liidu registri tarkvara uue versiooni või väljalaske järele, tagab põhihaldaja, et artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis sätestatud testimismenetlused läbitakse enne, kui luuakse ja aktiveeritakse sideühendus kõnealuse tarkvara uue versiooni või väljalaske ja ELi tehingulogi või rahvusvahelise tehingulogi vahel.

VII   PEATÜKK

REGISTREERITUD ANDMED, ARUANDED, KONFIDENTSIAALSUS JA TASUD

Artikkel 81

Registreeritud andmed

1.   Liidu register ja kõik teised KP registrid säilitavad kõikide protsesside kohta registreeritud andmeid, logiandmeid ja kontoomanike andmeid 15 aastat või kuni kõik nendega seotud rakendamisküsimused on lahendatud, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

2.   Riiklikel haldajatel on võimalik pääseda juurde liidu registris registreeritud andmetele, tutvuda nendega ning eksportida andmeid, mis on seotud kontodega, mida nad haldavad või haldasid.

3.   Andmeid peab hoidma vastavalt artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud nõuetele andmete logis registreerimise kohta.

Artikkel 82

Aruandlus

1.   Põhihaldaja teeb XII lisas loetletud teabe ELi tehingulogi veebisaidi kaudu kättesaadavaks XII lisas sätestatud saajatele samas lisas kehtestatud sagedusega läbipaistval ja organiseeritud viisil. Põhihaldaja ei avalda ELi tehingulogis või liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 83 kohaselt.

2.   Riiklikud haldajad võivad teha XII lisas sätestatud saajatele samas lisas kehtestatud sagedusega kättesaadavaks ka osa XII lisas loetletud teabest, millele neil on juurdepääs kooskõlas artikliga 83; teave avaldatakse internetis üldsusele kättesaadaval veebisaidil läbipaistval ja organiseeritud viisil. Põhihaldajad ei avalda liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 83 kohaselt.

Artikkel 83

Konfidentsiaalsus

1.   ELi tehingulogis ja liidu registris hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui ELi õigusega või siseriikliku õiguse sätetega, millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlalist õiguspärast eesmärki ning mis on proportsionaalsed, on ette nähtud teisiti.

2.   Liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavaid andmeid võivad saada järgmised üksused:

a)

liikmesriigi õiguskaitseasutused ja maksuametid;

b)

Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastane Amet;

c)

Euroopa Kontrollikoda;

d)

Eurojust;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ (16) artiklis 11 ja direktiivi 2005/60/EÜ artikli 37 lõikes 1 osutatud pädevad asutused;

f)

riiklikud pädevad järelevalveasutused;

g)

liikmesriigi riiklik haldaja ja direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18 osutatud pädevad asutused.

3.   Andmed võib saata lõikes 2 loetletud üksustele, kui nad esitavad taotluse põhihaldajale või riiklikule haldajale, ning kui need taotlused on vajalikud nimetatud üksuste tööülesannete täitmiseks.

4.   Lõike 3 kohaselt andmed saanud üksus tagab, et saadud andmeid kasutatakse üksnes taotluses osutatud eesmärgil vastavalt lõikele 3, ning et neid andmeid ei avaldata ei tahtlikult ega tahtmatult isikutele, kes ei ole seotud andmete kasutamise kavandatud eesmärgiga. Käesolev säte ei takista nimetatud üksustel avaldamast andmeid teistele lõikes 2 loetletud üksustele, kui see on vajalik lõike 3 kohaselt esitatud taotluses osutatud eesmärgil.

5.   Põhihaldaja võib lõikes 2 loetletud üksuste taotlusel võimaldada neile juurdepääsu anonüümsetele tehinguandmetele kahtlaste tehingute otsimise eesmärgil. Üksused, kellel on selline juurdepääs, võivad teatada kahtlastest tehingutest teistele lõikes 2 loetletud üksustele.

6.   Europolile antakse liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavatele andmetele lugemisõigusega juurdepääs talle nõukogu otsusega 2009/371/JSK (17) määratud ülesannete täitmiseks. Europol hoiab komisjoni andmete kasutamisega kursis.

7.   Riiklik haldaja teeb kõikidele teistele riiklikele haldajatele turvaliste vahendite abil kättesaadavaks nende isikute nimed ja isikuandmed, kellele ta keeldus artikli 20 lõike 2 punktide a–c kohaselt avamast kontot või keda ta keeldus artikli 22 lõike 5 punktide a–b kohaselt nimetamast volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks, ning selliste kontode omaniku, volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja nimed ja isikuandmed, millele on juurdepääs kooskõlas artikliga 31 peatatud või mis on artikli 30 kohaselt suletud.

8.   Riiklik haldaja võib otsustada teatada siseriiklikele õiguskaitseasutustele ja maksuametitele kõikidest tehingutest, mis on seotud riikliku haldaja määratud kogust ületava ühikute arvuga, ning teatada kõikidest kontodest, millel teatava perioodi jooksul tehtud tehingute arv ületab riikliku haldaja määratud tehingute arvu.

9.   Kontoomanikud võivad esitada riiklikule haldajale kirjaliku taotluse selle kohta, et liidu registri avalikul veebisaidil ei näidataks teatavaid või kõiki V lisa tabelis V-II esitatud andmeid.

10.   Kontoomanikud võivad esitada riiklikule haldajale kirjaliku taotluse selle kohta, et liidu registri avalikul veebisaidil ei näidataks teatavaid või kõiki VII lisa tabeli VII-I ridades 3–14 esitatud andmeid.

11.   ELi tehingulogil ega liidu registril ei ole õigust nõuda, et kontoomanikud esitaksid hinnainfot saastekvootide või Kyoto ühikute kohta.

12.   Määruse (EL) nr 1031/2010 artikliga 24 määratud enampakkumise seire teostajal on juurdepääs kogu teabele liidu registri enampakkumise üleandmiskonto kohta.

Artikkel 84

Tasud

1.   Põhihaldaja ei nõua tasusid liidu registris olevate kontode omanikelt.

2.   Riiklikud haldajad võivad nõuda mõistlikke tasusid nende hallatavate kontode omanikelt.

3.   Riiklikud haldajad teatavad põhihaldajale sissenõutud tasudest ning samuti kõikidest tasudega seotud muudatustest kümne tööpäeva jooksul. Põhihaldaja avaldab tasud avalikul veebisaidil.

Artikkel 85

Töö katkestus

Põhihaldaja tagab, et liidu registri töös esinevate katkestuste arv on minimaalne, võttes kõik põhjendatud meetmed liidu registri ja ELi tehingulogi kättesaadavuse ja turvalisuse tagamiseks ning kindlustades kogu teabe kaitseks vastupidavad süsteemid ja menetlused.

VIII   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 86

Rakendamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, eelkõige sellised, mis on vajalikud riiklikele haldajatele nende kohustuste täitmiseks seoses artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 4 ja artikli 23 lõike 4 kohaselt esitatud teabe kontrollimise ja läbivaatamisega.

Artikkel 87

Kontode edasine kasutamine

III peatükis käsitletud kontod, mis on avatud või mida kasutatakse vastavalt määrusele (EL) nr 920/2010, jäävad kasutusele käesoleva määruse kohaldamisel. Määruse (EL) nr 920/2010 kohaselt avatud kauplemisplatvormi kontod jäävad käesoleva määruse kohaldamisel kasutusele välisplatvormi kontodena.

Artikkel 88

Määruse (EÜ) nr 2216/2004 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2216/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 10 lõiked 1–2 asendatakse järgmistega:

„1.   Registrites ja ELi tehingulogis hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui ELi õigusega või siseriikliku õiguse sätetega, millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlalist õiguspärast eesmärki ning mis on proportsionaalsed, on ette nähtud teisiti.

2.   Registrites ja ELi tehingulogis hoitavaid andmeid võivad saada järgmised üksused:

a)

liikmesriigi õiguskaitseasutused ja maksuametid;

b)

Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastane Amet;

c)

Euroopa Kontrollikoda;

d)

Eurojust;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ (18) artiklis 11 ja direktiivi 2005/60/EÜ artikli 37 lõikes 1 osutatud pädevad asutused;

f)

riigi pädevad järelevalveasutused;

g)

liikmesriigi registri haldajad ja direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18 osutatud pädevad asutused.

2)

Artiklile 10 lisatakse lõige 2f:

„2f.   Europolile antakse liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavatele andmetele lugemisõigusega juurdepääs talle nõukogu otsusega 2009/371/JSK määratud ülesannete täitmiseks. Europol hoiab komisjoni andmete kasutamisega kursis.”

3)

Artikli 21a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui kontol, mille registri haldaja peab pärast artikli 67 kohast juurdepääsu peatamist sulgema, on saastekvootide või Kyoto ühikute saldo positiivne, palub registri haldaja kõigepealt kontoomanikul määrata kindlaks teine sama haldaja poolt hallatav konto, millele need saastekvoodid või Kyoto ühikud seejärel üle kantakse. Kui kontoomanik ei ole haldaja taotlusele 40 tööpäeva jooksul vastanud, võib haldaja kanda saastekvoodid või Kyoto ühikud üle oma riiklikule saastekvootide arvelduskontole.”

4)

Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

Artikkel 69

„Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada juurdepääs ELi tehingulogile ja registri haldaja võib peatada juurdepääsu oma registrile, kui rikutakse turvalisust või kui on olemas kindel turvarisk, et ELi tehingulogi või registri turvalisust rikutakse viisil, mis ohustab ELi tehingulogi või registri terviklikkust või registrite süsteemi terviklikkust ning samas ohus on artiklis 68 nimetatud varukoopiad.”

5)

Artikli 70 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi tehingulogi turvalisuse rikkumise või tehingulogi mõjutava turvariski korral, mis võib kaasa tuua juurdepääsu peatamise, teavitab põhihaldaja viivitamata registri haldajaid registritele tekkinud ohtudest.

2.   Registri turvalisuse rikkumise või registrit mõjutava turvariski seotud korral, mis võib kaasa tuua juurdepääsu peatamise, teavitab asjaomane registri haldaja viivitamata põhihaldajat, kes omakorda teavitab registritele tekkinud ohtudest viivitamata teisi registri haldajaid.”

6)

Lisatakse artikkel 70a:

„Artikkel 70a

Saastekvootidele või Kyoto ühikutele juurdepääsu peatamine kuritahtliku tehingu kahtluse korral

1.   Haldaja või pädeva asutuse taotlusel tegutsev haldaja võib peatada juurdepääsu tema hallatava registri saastekvootidele või Kyoto ühikutele

a)

kuni kaheks nädalaks, kui tal on kahtlus, et neid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus, või

b)

selliste siseriikliku õiguse sätete alusel ja nendega kooskõlas, millega taotletakse õiguspärast eesmärki.

2.   Haldaja teatab juurdepääsu peatamisest viivitamata pädevale õiguskaitseasutusele.

3.   Haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib samuti taotleda haldajalt juurdepääsu peatamist siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.”

7)

IV lisa punktid 3–7 asendatakse järgmisega:

„3.

Tõendid konto avamist taotleva füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid füüsilisest isikust kontoomaniku alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

Kui konto avamist taotleb juriidiline isik, esitatakse järgmised dokumendid:

a)

koopia juriidilise isiku asutamisdokumentidest ja tõendist juriidilise isiku registreerimise kohta;

b)

pangakonto andmed;

c)

kinnitus käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta;

d)

juriidilise isiku tegelikult kasusaav omanik vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud määratlusele;

e)

juhtide nimekiri;

f)

aastaaruande või viimaste auditeeritud finantsaruannete koopia, või kui auditeeritud raamatupidamisaruanded ei ole kättesaadaval, maksuameti või finantsdirektori templiga varustatud finantsaruannete koopia.

6.

Tõendid juriidilisest isikust kontoomaniku registreeritud asukoha kohta, kui see ei selgu vastavalt punktile 5 esitatud dokumendist.

7.

Karistusregistri väljavõte konto avamist taotleva füüsilise isiku kohta, või kui konto avamist taotleb juriidiline isik, siis karistusregistri väljavõte selle juhtide kohta.

8.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

9.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge haldaja poolt määratud keelde. Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid.”

8)

IVa lisa punktid 3–7 asendatakse järgmisega:

„3.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest.

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

6.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge haldaja poolt määratud keelde.

7.

Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid.”

Artikkel 89

Määruse (EL) nr 920/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 920/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Määruse (EÜ) nr 920/2010 pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga:

2)

Artikli 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses kehtestatakse üldnõuded ning registrite tööd ja hooldamist käsitlevad nõuded, mida kohaldatakse 31. detsembril 2012 lõppevatel kauplemisperioodidel ning otsuse nr 280/2004/EÜ artiklis 6 nimetatud registritest koosneva standarditud ja turvatud registrisüsteemi suhtes ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 lõikega 1 ettenähtud sõltumatu tehingulogi suhtes.”

3)

Lisatakse artikkel 1a:

„Artikkel 1a

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste saastekvootide suhtes, mis on loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 31. detsembril 2012 lõppevateks kauplemisperioodideks, ning Kyoto ühikute suhtes.”

4)

Artiklile 2 lisatakse punktid 25 ja 26:

„25.   „juht”– isik, kes tulemuslikult juhib juriidilise isiku igapäevast tööd;

26.   „Kesk-Euroopa aeg”– Kesk-Euroopa suveaeg Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ (19) artiklites 1, 2 ja 3 määratletud suveaja perioodil.

5)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmiselt:

„2.   Käesolevaga luuakse liidu register heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemisperioodideks, mis lõppevad 31. detsembril 2012. Selleks et täita direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 19 sätestatud kohustust tagada saastekvootide täpne arvestus, kasutavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2012 liidu registrit, mis toimib Euroopa Ühenduse kui eraldi KP osalise puhul ka KP registrina. Liidu register peab võimaldama riiklikele haldajatele ja kontoomanikele kõiki peatükkides IV–VI kirjeldatud protsesse.”

6)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevaga luuakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt Euroopa Liidu tehingulogi (ELi tehingulogi) standarditud elektroonilise andmebaasi kujul, et sooritada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid tehinguid. ELi tehingulogis registreeritakse ka kogu Kyoto ühikute omamise ja ülekandmisega seotud teave, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 6 lõikega 2.”

7)

Artikli 13 lõige 4 jäetakse välja.

8)

Lisatakse artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Kauplemiskonto avamine liidu registris

Alates 30. juunist 2012 võib taotleda kauplemiskonto avamist liidu registris. Võttes arvesse artiklit 43 ja 44, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud eeskirju isiku arvelduskontode kohta mutatis mutandis.”

9)

Artikli 14 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Kauplemisplatvormid võivad esitada taotluse kauplemisplatvormi arvelduskonto avamiseks liidu registris. Nimetatud taotlus esitatakse riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja poolt nõutud teabe. Kõnealune teave sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet ning tõendit selle kohta, et kauplemisplatvorm tagab vähemalt sama või kõrgema turvalisuse taseme kui liidu registri poolt kooskõlas käesoleva määrusega tagatud turvalisuse tase.

2.   Riiklik haldaja tagab, et välisplatvormid vastavad artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud tehnilistele nõuetele.”

10)

Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Tehingu algatamiseks ei nõuta artikli 19 lõike 2 kohast täiendava volitatud isiku heakskiitu, kui tehingu algataja on erandiga kauplemisplatvorm. Riiklik haldaja võib kauplemisplatvormile selle kirjalikul taotlusel teha erandi, kui välisplatvorm esitab tõendusmaterjali, et seal on kehtestatud vähemalt samaväärset kaitsetaset pakkuvad turvameetmed, kui tagab artikli 19 lõike 2 nõude täitmine. Minimaalsed tehnilised ja turvanõuded sätestatakse artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis. Asjaomane riiklik haldaja teatab komisjonile nimetatud taotlustest viivitamata. Komisjon avalikustab käesoleva lõike kohase erandi.”

11)

Artiklile 16 lisatakse lõige 4:

„4.   Õhusõiduki käitaja arvelduskontode olek muudetakse blokeeritust avatuks pärast seda, kui artikli 29 kohaselt on sisestatud tõendatud heitkogused ja artikli 31 lõike 1 kohaselt arvutatud nõuetele vastavuse arvnäitaja on võrdne nulliga või sellest suurem. Samuti muudetakse konto olek blokeeritust avatuks varasemal kuupäeval pärast seda, kui riiklik haldaja on saanud kontoomanikult taotluse aktiveerida konto kauplemiseks, tingimusel et nimetatud taotlus sisaldab vähemalt iga artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis nõutud elementi.”

12)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Konto avamisest keeldumine

1.   Riiklik haldaja kontrollib, kas konto avamiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

2.   Riiklik haldaja võib konto avamisest keelduda:

a)

kui esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele;

b)

kui võimalik kontoomanik või juriidilise isiku puhul mõni tema juht on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul olnud süüdi mõistetud seoses saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada;

c)

kui riiklikul haldajal on põhjust uskuda, et kontot võidakse kasutada saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitlevaks pettuseks, rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või muudeks rasketeks kuritegudeks;

d)

siseriiklikus õiguses sätestatud põhjustel.

3.   Kui riiklik haldaja keeldub konto avamisest, võib konto avamist taotlev isik esitada vastuväiteid siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.”

13)

Artikli 19 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Igal kontol, välja arvatud tõendajakontol, on vähemalt kaks volitatud esindajat. Tõendajakontol on vähemalt üks volitatud esindaja. Volitatud esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse.

2.   Kontol võib olla üks või mitu täiendavat volitatud esindajat. Tehingu algatamiseks on lisaks volitatud esindaja heakskiidule vaja täiendava volitatud esindaja heakskiitu, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

ülekanded kontoomaniku kontole, mis on liidu registri usaldusväärsete kontode nimekirjas;

b)

tehingud, mille algatajaks on artikli 14 lõike 4 kohase erandiga kauplemisplatvormid, ning

c)

saastekvootide, HVÜde ja THVde tagastamine vastavalt VI peatüki 3. jaole.”

14)

Artiklisse 19 lisatakse lõige 2a:

„2a.   Kontol võib lisaks lõikega 1 kindlaksmääratud volitatud esindajatele olla volitatud esindajad, kellel on üksnes vaatamisõigusega juurdepääs kontole.”

15)

Artiklisse 20 lisatakse lõiked 3a ja 3b:

3a.   Riiklik haldaja kontrollib, kas volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja määramiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

3b.   Riiklik haldaja võib volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest keelduda:

a)

kui esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele;

b)

kui võimalik esindaja on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul olnud süüdi mõistetud seoses saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada;

c)

siseriiklikus õiguses sätestatud põhjustel.

16)

Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Usalduskontode nimekiri

1.   Alates 30. juunist 2012 võib liidu registris olla käitaja arvelduskontode, õhusõiduki käitaja arvelduskontode, isiku arvelduskontode ja kauplemiskontode jaoks usalduskontode nimekiri.

2.   Sama kontoomaniku kontod lisatakse automaatselt usalduskontode nimekirja.

3.   VI peatüki tehingute puhul algatatakse ja viiakse usalduskontode nimekirja muutmine läbi artiklis 32a sätestatud menetluse kohaselt. Muudatuse kinnitab täiendav volitatud esindaja, või juhul, kui täiendavat volitatud esindajat ei ole määratud, muu volitatud esindaja. Artikli 32a lõikes 4 osutatud viivitusaega ei kohaldata kontode kustutamisele usalduskontode nimekirjast; usalduskontode nimekirja ülejäänud muudatuste viivitusaeg on 7 päeva.”

17)

Artiklisse 27 lisatakse lõige 2a:

„2a.   Haldaja võib peatada kõigi volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääsu teatavale kontole ja võimaluse algatada sellelt kontolt protsesse:

a)

kuni kaheks nädalaks, kui haldajal on alust arvata, et kontot kasutati või hakatakse kasutama pettuseks, rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või muudeks rasketeks kuritegudeks, või

b)

selliste siseriikliku õiguse sätete alusel ja nendega kooskõlas, millega taotletakse õiguspärast eesmärki.”

18)

Artiklis 29 asendatakse lõiked 4 ja 5 järgmistega:

„4.   Kui käitaja aruanne käitise eelmise aasta heitkoguste kohta või õhusõiduki käitaja aruanne kogu eelmise aasta lennutegevusest tulenevate heitkoguste kohta on tunnistatud rahuldavaks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 esimesele lõigule, kinnitab tõendaja või pädev asutus iga-aastased tõendatud heitkogused.

5.   Riiklik haldaja või pädev asutus märgib kooskõlas lõikega 4 kinnitatud heitkogused liidu registris tõendatuks. Pädev asutus võib otsustada, et riikliku haldaja asemel märgib tõendaja heitkogused liidu registris tõendatuks.”

19)

Pealkirja „VI peatükk. TEHINGUD” alla lisatakse järgmised artiklid 32a ja 32b:

„Artikkel 32a

Tehingute sooritamine

1.   Kõigi selliste VI peatüki tehingute puhul, mida ei ole algatanud kauplemisplatvorm, nõuab liidu register enne tehingu algatamist ribavälist kinnitust. Tehing algatatakse üksnes juhul, kui täiendav volitatud esindaja, kelle heakskiitu on artikli 19 lõike 2 kohaselt vaja, on ribavälise tehingu kinnitanud.

2.   Artiklites 43 ja 44 osutatud saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekanded algatatakse viivitamata juhul, kui need on kinnitatud ajavahemikul esmaspäevast reedeni (k.a) kella 10.00 ja 16.00 vahel Kesk-Euroopa aja järgi, välja arvatud riigipühad liikmesriikides, kes otsustavad viivitusaja arvestamise vastavalt lõikele 3 peatada. Mis tahes muul ajal kinnitatud ülekanne algatatakse järgmisel päeval, esmaspäevast reedeni kell 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

3.   Kõigi artiklites 43 ja 44 osutatud saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekannete (v.a ülekanded kauplemiskontolt kõnealuse konto usalduskontode nimekirjas olevale kontole) suhtes kohaldatakse 26-tunnist viivitusaega tehingu algatamisest kuni ülekande toimumiseni, mille kohta on artikli 70 kohaselt edastatud teade protsessi lõpetamiseks. Nimetatud viivitusaja arvestamine peatatakse kella 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi laupäeviti ja pühapäeviti. Liikmesriigid võivad otsustada peatada viivitusaja arvestamise ka antud aasta riigipühadel kella 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi; kõnealune otsus tuleb avaldada eelneva aasta 1. detsembriks.

4.   Kui konto esindaja kahtlustab, et tehingu algatamisega on seotud pettus, võib ta hiljemalt kaks tundi enne lõikega 3 ette nähtud viivitusaja lõppu taotleda riiklikult haldajalt oma nimel ülekande tühistamist, enne kui edastatakse teade ülekande lõpetamiseks. Kontoomanik edastab viivitamata pärast taotluse esitamist aruande võimaliku pettuse kohta pädevale õiguskaitseasutusele. Kõnealune aruanne edastatakse seitsme päeva jooksul riiklikule haldajale.

5.   Lõigete 1 ja 2 kohasel tehingu algatamisel saadetakse kõigile konto esindajatele teade ülekande kavandatud algatamise kohta.

Artikkel 32b

Saastekvootide olemus ja tehingute lõplikkus

1.   Saastekvoot või Kyoto ühik on turul kaubeldav asendatav ja immateriaalne vahend.

2.   Saastekvoodi ja Kyoto ühiku immateriaalsus tähendab, et liidu registri kanne on esmapilgul usutav ja piisav tõend saastekvoodi või Kyoto ühiku või mis tahes muu sellise eseme omamise kohta, mida käesoleva määruse kohaselt tuleb või on lubatud kõnealusesse registrisse kanda.

3.   Saastekvoodi ja Kyoto ühiku asendatavus tähendab, et kõiki saastekvoodi või Kyoto ühikuga seotud tagasisaamis- või tagasiandmiskohustusi, mis võivad tuleneda siseriiklikust õigusest, kohaldatakse ainult sama liiki saastekvootide või Kyoto ühikute suhtes. Eelkõige:

a)

kui käesoleva määruse artiklist 51 ja artikliga 69 ettenähtud kooskõlastusprotsessist ei tulene teisiti, muutub tehing lõplikuks ja pöördumatuks selle lõpetamisel artikli 70 kohaselt. Ilma et see mõjutaks siseriikliku õiguse mis tahes sätet või siseriikliku õigusega ettenähtud edasikaebamisõigust, millest võib tuleneda mingi nõue või käsk sooritada registris uus tehing, ei tohiks ükski lepingute või tehingute peatamist käsitlev õigusnorm, eeskiri ega tava viia sellise registris sooritatud tehingu tühistamiseni, mis on käesoleva määruse kohaselt lõplikuks ja pöördumatuks muutunud.

b)

käesolevas artiklis sätestatu ei takista kontoomanikku ega kolmandat isikut kasutamast aluseks olevast tehingust tulenevaid seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid, sealhulgas tagasisaamiseks, tagasiandmiseks või kahju eest seoses registris lõplikuks muutunud tehinguga, näiteks pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tehingu tagasipööramist, tühistamist või likvideerimist registris.

4.   Heas usus tegutsev saastekvoodi või Kyoto ühiku ostja ja omanik omandab ülekandjalt saastekvoodi või Kyoto ühiku ilma omandiõiguse puudusteta.”

20)

Artikli 34 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

saastekvootide saaja isikuandmed (kui saastekvoodid eraldatakse enampakkumise teel, on saajaks komisjoni määrusega (EL) nr 1193/2011 (20) selleks otstarbeks loodud konto).

21)

Artiklid 43 ja 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Kontoomanike tehtavad saastekvootide ülekanded

1.   Võttes arvesse lõiget 2, teeb liidu register kontoomaniku taotluse korral kontoomaniku kontolt saastekvootide ülekande mis tahes muule liidu registris olevale kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse ülekande tegemist takistab ülekannet algatava konto olek või nende saastekvootide liik, mida võib sihtkontol vastavalt artikli 8 lõikele 3 hoida.

2.   Alates 30. juunist 2012 võib käitaja arvelduskontodelt, õhusõiduki käitaja arvelduskontodelt, isiku arvelduskontodelt ja kauplemisplatvormidelt kanda saastekvoote üle üksnes kontole, mis kuulub vastavalt artiklile 21a koostatud usalduskontode nimekirja.

Artikkel 44

Kontoomanike tehtavad Kyoto ühikute ülekanded

1.   Võttes arvesse lõiget 2, teeb liidu register kontoomaniku taotluse korral liidu registri kontol hoitavate Kyoto ühikute ülekande mis tahes muule liidu registri või KP registri kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse ülekande tegemist takistavad ülekannet algatava konto olek või see, milliseid Kyoto ühikuid võib sihtkontol vastavalt artikli 8 lõikele 3 hoida.

2.   Alates 30. juunist 2012 võib käitaja arvelduskontodelt, õhusõiduki käitaja arvelduskontodelt, isiku arvelduskontodelt ja kauplemisplatvormidelt kanda Kyoto ühikuid üle üksnes kontole, mis kuulub vastavalt artiklile 21a koostatud usalduskontode nimekirja.”

22)

Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Kyoto ühikute tühistamine

Liidu register rahuldab vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4 kontoomaniku taotluse tühistada kontoomaniku kontodel hoitavad Kyoto ühikud, kandes nimetatud liiki Kyoto ühikuid soovitud hulgal asjaomaselt kontolt üle konto haldaja KP registri tühistamiskontole või liidu registri tühistamiskontole.”

23)

Artikli 51 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tehing, mille tagasipööramist taotletakse, on lõpetatud kuni 30 tööpäeva enne konto haldaja kooskõlas lõikega 3 esitatud taotlust, välja arvatud III peatüki saastekvootide eraldamine ja II peatüki saastekvootide eraldamine;”

24)

Artiklisse 63 lisatakse lõige 4a:

„4a.   Volitatud esindaja võtab kõik vajalikud meetmed oma mandaadi kaotamise, varastamise või rikkumise vältimiseks. Volitatud esindaja teatab riiklikule haldajale viivitamata oma mandaadi kaotamisest, vargusest või rikkumisest.”

25)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Igasuguse juurdepääsu peatamine turvalisuse rikkumise või turvariski korral

1.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada juurdepääs liidu registrile või ELi tehingulogile või nende mis tahes osadele, kui tal on põhjendatud kahtlus, et rikutakse ELi tehingulogi või liidu registri turvalisust, või kui on olemas kindel turvarisk, mis ohustab süsteemi terviklikkust, ning samas ohus on artiklis 59 nimetatud varukoopiad.

2.   Sellise turvarikkumise või turvariski korral, mis võib viia juurdepääsu peatamiseni, teavitab rikkumisest või riskist teada saanud haldaja viivitamata põhihaldajat kõikidest registrisüsteemi teisi osi ohustavatest riskidest. Seejärel teavitab põhihaldaja kõiki teisi haldajaid.

3.   Kui haldaja saab teada olukorrast, mille tõttu tuleb peatada kogu juurdepääs tema süsteemile, teatab ta sellest põhihaldajale ja kontoomanikele ette nii kiiresti kui võimalik. Seejärel teavitab põhihaldaja nii kiiresti kui võimalik kõiki teisi haldajaid.

4.   Lõikes 3 osutatud teates märgitakse peatamise tõenäoline kestus ning teade tuleb esitada selgelt ELi tehingulogi veebisaidi avalikus osas.”

26)

Lisatakse artikkel 64a:

„Artikkel 64a

Saastekvootidele või Kyoto ühikutele juurdepääsu peatamine kuritahtliku tehingu kahtluse korral

1.   Haldaja või pädeva asutuse taotlusel tegutsev haldaja võib peatada juurdepääsu tema hallatava registri saastekvootidele või Kyoto ühikutele

a)

kuni kaheks nädalaks, kui tal on kahtlus, et kõnealuseid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus, või

b)

selliste siseriikliku õiguse sätete alusel ja nendega kooskõlas, millega taotletakse õiguspärast eesmärki.

2.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada kuni kaheks nädalaks juurdepääsu liidu registri või ELi tehingulogi saastekvootidele või Kyoto ühikutele, kui tal on kahtlus, et kõnealuseid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus.

3.   Haldaja või komisjon teatab juurdepääsu peatamisest viivitamata pädevale õiguskaitseasutusele.

4.   Riikliku haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib anda haldajale samuti korralduse peatada juurdepääs siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.”

27)

Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 71

Andmevahetus ja tehnilised spetsifikatsioonid

1.   Komisjon tagab registrite haldajatele juurdepääsu andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevale dokumendile, mis on vajalik andmevahetuseks registrite ja tehingulogide vahel, sealhulgas nii tunnuskoodidele, automaatsetele kontrollidele ja vastusekoodidele kui ka kontrollimenetlustele ja turvanõuetele, mida on vaja andmevahetuse alustamiseks.

2.   Andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitleva dokumendi koostamisel peetakse nõu kliimamuutuste komitee raames tegutseva haldajate töörühmaga ning see peab vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel.”

28)

Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1–3 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi tehingulogis, liidu registris ja muudes KP registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui ELi õigusega või siseriikliku õiguse sätetega, millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlalist õiguspärast eesmärki ning mis on proportsionaalsed, on ette nähtud teisiti.

2.   Liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavaid andmeid võivad saada järgmised üksused:

a)

liikmesriigi õiguskaitseasutused ja maksuametid;

b)

Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastane Amet;

c)

Euroopa Kontrollikoda;

d)

Eurojust;

e)

direktiivi 2003/6/EÜ artiklis 11 ja direktiivi 2005/60/EÜ artikli 37 lõikes 1 osutatud pädevad asutused;

f)

riiklikud pädevad järelevalveasutused;

g)

liikmesriigi riiklik haldaja ja direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18 osutatud pädevad asutused.

3.   Andmed võib saata lõikes 2 loetletud üksustele, kui nad esitavad taotluse põhihaldajale või riiklikule haldajale, ning kui need taotlused on vajalikud nimetatud üksuste tööülesannete täitmiseks.”;

b)

lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a.   Europolile antakse liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavatele andmetele lugemisõigusega juurdepääs talle nõukogu otsusega 2009/371/JSK määratud ülesannete täitmiseks. Europol hoiab komisjoni andmete kasutamisega kursis.”;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Riiklik haldaja teeb kõikidele teistele riiklikele haldajatele turvaliste vahendite abil kättesaadavaks nende isikute nimed ja isikuandmed, kellele ta keeldus artikli 13 lõike 3 või artikli 14 lõike 3 kohaselt avamast kontot või keda ta keeldus artikli 20 lõike 3 kohaselt nimetamast volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks, ning selliste kontode omaniku, volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja nimed ja isikuandmed, millele on juurdepääs kooskõlas artikliga 64 ja 64a peatatud või mis on artikli 28 kohaselt suletud.”

29)

Artiklisse 77 lisatakse lõige 2a:

„2a.   Enne migratsiooniprotsessi kontrollib riiklik haldaja isiku arvelduskontot tagamaks, et konto avamiseks esitatud teave on täielik, ajakohane, nõuetekohane ja tõele vastav.”

30)

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

Riiklikule haldajale esitatav teave isiku arvelduskonto ja kauplemisplatvormi arvelduskonto kohta

1.

Esitatakse tabelis III-I sätestatud teave (konto tunnuskood ja tähtnumbriline identifikaator on registrisüsteemis kordumatud).

2.

Tõend selle kohta (välja arvatud õhusõiduki käitajad), et konto avamist taotlev isik on avanud arveldusarve Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas liikmesriigis.

3.

Tõendid konto avamist taotleva füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid füüsilisest isikust kontoomaniku alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

Kui konto avamist taotleb juriidiline isik, esitatakse järgmised dokumendid:

a)

koopia juriidilise isiku asutamisdokumentidest ja tõendist juriidilise isiku registreerimise kohta;

b)

pangakonto andmed;

c)

kinnitus käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta;

d)

juriidilise isiku tegelikult kasusaav omanik vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud määratlusele;

e)

juhtide nimekiri;

f)

aastaaruande või viimaste auditeeritud finantsaruannete koopia, või kui auditeeritud raamatupidamisaruanded ei ole kättesaadaval, maksuameti või finantsdirektori templiga varustatud finantsaruannete koopia.

6.

Tõendid juriidilisest isikust kontoomaniku registreeritud asukoha kohta, kui see ei selgu vastavalt punktile 5 esitatud dokumendist.

7.

Karistusregistri väljavõte konto avamist taotleva füüsilise isiku kohta, või kui konto avamist taotleb juriidiline isik, siis karistusregistri väljavõte selle juhtide kohta.

8.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

9.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge haldaja poolt määratud keelde.

10.

Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid.”

31)

IX lisa asendatakse järgmisega:

„IX LISA

Konto haldajale esitatav teave volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate kohta

1.

Tabelis IX-I sätestatud teave.

Tabel IX-I.   Volitatud esindaja andmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Isikukood

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

2

Volitatud esindaja liik

K

Valik

Jah

Ei

Jah

3

Eesnimi

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

4

Perekonnanimi

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

5

Tiitel

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (21)

6

Ametinimetus

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (21)

 

Äriühingu nimi

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (21)

 

Äriühingu osakond

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (21)

7

Riik

K

Ette määratud

Ei

Ei kohaldata

Ei (21)

8

Piirkond või osariik

V

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

9

Linn

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

10

Sihtnumber

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

11

Aadressirida 1

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

12

Aadressirida 2

V

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

13

Telefoninumber 1

K

Vaba

Jah

Ei

Ei (21)

14

Mobiiltelefon

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (21)

15

E-posti aadress

K

Vaba

Jah

Jah

Ei

16

Sünniaeg

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

17

Sünnikoht – linn

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

18

Sünnikoht – riik

K

 

 

 

 

18

Eelistatud keel

V

Valik

Jah

Ei

Ei

19

Konfidentsiaalsuse tase

V

Valik

Jah

Ei

Ei

20

Täiendava volitatud esindaja õigused

K

Mitu valikut

Jah

Ei

Ei

2.

Konto omaniku allkirjastatud avaldus selle kohta, et ta soovib teatava isiku nimetada oma volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks ja kinnitab, et volitatud esindajal on õigus konto omaniku nimel tehinguid algatada või täiendaval volitatud esindajal on õigus konto omaniku nimel tehinguid heaks kiita, ning märgib ka sellele õigusele kehtivad piirangud.

3.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest.

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

karistusregistri väljavõte ametisse nimetatava esindaja kohta.

6.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

7.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge riikliku haldaja poolt määratud keelde.

8.

Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid.”

32)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 4 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

tehingus osalevate saastekvootide või Kyoto ühikute kogus, ilma saastekvoodi kordumatu tunnuskoodita ja Kyoto ühiku kordumatu seerianumbrita;”;

b)

punkti 5 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kontodel hoitavad saastekvoodid ja Kyoto ühikud, ilma saastekvoodi kordumatu tunnuskoodita ja Kyoto ühiku kordumatu seerianumbrita;”.

Artikkel 90

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

(3)  ELT L 270, 14.10.2010, lk 1.

(4)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

(5)  ELT L 302, 18.11.2010, lk 1.

(6)  ELT L 386, 29.12.2004, lk 1.

(7)  EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(10)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(11)  ELT L 130 17.5.2011, lk 1.

(12)  ELT L 229, 31.8.2007, lk 1.

(13)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(14)  EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21.

(15)  ELT L 290, 6.11.2010, lk 39.

(16)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(17)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(18)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.”

(19)  EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21.”

(20)  ELT L 315, 29.11.2011, lk 1.”

(21)  Need elemendid avaldatakse ainult siis, kui konto omanik on taotlenud nende avaldamist kooskõlas artikliga 75.


I LISA

Tabel I-I.   Kontoliigid ning ühikute liigid, mida on lubatud eri liiki kontodel hoida

Konto liik

Konto omanik

Konto haldaja

Sellist liiki kontode arv

Saastekvoodid (ei ole Kyoto ühikud)

Kyoto ühikud

üldsaastekvoodid

lennunduse saastekvoodid

LKÜ

THV

HVÜ

pTHV/aTHV/HNÜ

I.   

Halduskontod liidu registris

ELi üldkoguse konto

EL

Põhihaldaja

1

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi lennunduse üldkoguse konto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi enampakkumiskonto

EL

Põhihaldaja

1

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi eraldamiskonto

EL

Põhihaldaja

1

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi uute osalejate reservikonto

EL

Põhihaldaja

1

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi lennunduse enampakkumiskonto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi erireservikonto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

ELi lennunduse eraldamiskonto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Liidu kustutamiskonto

EL

Põhihaldaja

1

Jah

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Enampakkumise üleandmiskonto

enampakkumise korraldaja, enampakkumisplatvorm, arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem

Konto avanud riiklik haldaja

Üks või mitu iga enampakkumisplatvormi kohta

Jah

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

II.   

Arvelduskontod liidu registris

Käitaja arvelduskonto

Käitaja

Käitise asukoha liikmesriigi riiklik haldaja

Üks iga käitise kohta

Jah

Ei

Liikmesriik otsustab (1)

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Õhusõiduki käitaja arvelduskonto

Õhusõiduki käitaja

Õhusõiduki käitajat haldava liikmesriigi riiklik haldaja

Üks iga õhusõiduki käitaja kohta

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Isiku arvelduskonto

Isik

Konto avanud riiklik haldaja või põhihaldaja

nagu on heaks kiidetud

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Riiklik arvelduskonto

Liikmesriik

Kontoomanikust liikmesriigi riiklik haldaja

üks või mitu iga liikmesriigi kohta

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

III.   

Kauplemiskontod liidu registris

Kauplemiskonto

Isik

Konto avanud riiklik haldaja või põhihaldaja

nagu on heaks kiidetud

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

IV.   

Muud kontod liidu registris

Välisplatvormikonto

Välisplatvorm

Konto avanud riiklik haldaja

Liikmesriigis üks iga välisplatvormi kohta

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Jah

Jah

Liikmesriik otsustab (1)

Tõendajakonto

Tõendaja

Konto avanud riiklik haldaja

Liikmesriigis üks iga tõendaja kohta

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei


(1)  Liikmesriigi riiklik haldaja võib otsustada, kas kõnealusel kontol (või kõnealust liiki kontol) võib hoida sellist liiki ühikuid.


II LISA

Konto avamise taotlusega esitatav teave

1.

Tabelis II-I sätestatud teave.

Tabel II-I.   Kontode kontoandmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Konto tunnuskood (annab liidu register)

K

Ette määratud

Ei

Ei kohaldata

Ei

2

Konto liik

K

Valik

Ei

Ei kohaldata

Jah

3

Kohustusteperiood

K

Valik

Ei

Ei kohaldata

Jah

4

Kontoomaniku tunnuskood (annab liidu register)

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

5

Kontoomaniku nimi

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

6

Konto identifikaator (annab kontoomanik)

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

7

Kontoomaniku aadress – riik

K

Valik

Jah

Jah

Jah

8

Kontoomaniku aadress – piirkond või osariik

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

9

Kontoomaniku aadress – linn

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

10

Kontoomaniku aadress – sihtnumber

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

11

Kontoomaniku aadress – rida 1

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

12

Kontoomaniku aadress – rida 2

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

13

Kontoomaniku äriühingu registreerimisnumber või registritunnus

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

14

Kontoomaniku telefoninumber 1

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

15

Kontoomaniku telefoninumber 2

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

16

Kontoomaniku e-posti aadress

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

17

Sünniaeg (füüsiliste isikute puhul)

K (füüsilised isikud)

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

18

Sünnikoht – linn (füüsiliste isikute puhul)

K (füüsilised isikud)

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

19

Sünnikoht – riik

V

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

20

KMKR number ja riigi kood

K (kui see on välja antud)

Vaba

Jah

Jah

Ei

21

Konto avamise kuupäev

K

Ette määratud

Ei

Ei kohaldata

Jah

22

Konto sulgemise kuupäev

V

Ette määratud

Jah

Jah

Jah

2.

Identifikaator peab olema registrisüsteemis kordumatu.


III LISA

Enampakkumise üleandmiskonto, isiku arvelduskonto, kauplemiskonto ja välisplatvormi konto kohta esitatav teave

1.

Esitatakse tabelis II-I sätestatud teave (konto tunnuskood ja tähtnumbriline identifikaator on registrisüsteemis kordumatud).

2.

Tõend selle kohta (välja arvatud õhusõiduki käitajad), et konto avamist taotlev isik on avanud arveldusarve Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas liikmesriigis.

3.

Tõendid konto avamist taotleva füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid füüsilisest isikust kontoomaniku alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

Kui konto avamist taotleb juriidiline isik, esitatakse järgmised dokumendid:

a)

koopia juriidilise isiku asutamisdokumentidest ja tõendist juriidilise isiku registreerimise kohta;

b)

pangakonto andmed;

c)

kinnitus käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta;

d)

juriidilise isiku tegelikult kasusaav omanik vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud määratlusele;

e)

juhtide nimekiri;

f)

aastaaruande või viimaste auditeeritud finantsaruannete koopia, või kui auditeeritud raamatupidamisaruanded ei ole kättesaadaval, maksuameti või finantsdirektori templiga varustatud finantsaruannete koopia.

6.

Tõendid juriidilisest isikust kontoomaniku registreeritud asukoha kohta, kui see ei selgu vastavalt punktile 5 esitatud dokumendist.

7.

Karistusregistri väljavõte konto avamist taotleva füüsilise isiku kohta, või kui konto avamist taotleb juriidiline isik, siis karistusregistri väljavõte selle juhtide kohta.

8.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

9.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge haldaja poolt määratud keelde.

10.

Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid.


IV LISA

Riiklikule haldajale esitatav täiendav teave tõendajakonto kohta

1.

Dokument, mis tõendab, et konto avamist taotlev isik on akrediteeritud tõendajana vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 15.


V LISA

Riiklikule haldajale esitatav teave käitajate arvelduskontode kohta

1.

Tabelis II-I sätestatud teave.

2.

Käitise käitaja määratakse kontoomanikuks tabeli II-I kohaselt esitatud andmete alusel. Kontoomaniku nimena esitatud nimi peab olema sama kui selle füüsilise või juriidilise isiku nimi, kes on asjaomase kasvuhoonegaaside heiteloa omanik.

3.

Tabelites V-I ja V-II sätestatud teave.

Tabel V-I.   Käitaja arvelduskontode kontoandmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Käitise tunnuskood

K

Ette määratud

Ei

Jah

2

Loa tunnuskood

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

3

Loa jõustumise kuupäev

K

Vaba

Ei

Jah

4

Loa kehtivuse lõppemise kuupäev

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

5

Käitise nimi

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

6

Käitise tegevusala

K

Valik

Jah

Jah

Jah

7

Käitise aadress – riik

K

Ette määratud

Jah

Jah

Jah

8

Käitise aadress – piirkond või osariik

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

9

Käitise aadress – linn

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

10

Käitise aadress – sihtnumber

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

11

Käitise aadress – rida 1

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

12

Käitise aadress – rida 2

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

13

Käitise telefoninumber 1

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

14

Käitise telefoninumber 2

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

15

Käitise e-posti aadress

K

Vaba

Jah

Ei

Ei

16

Emaettevõtja

V

Vaba

Jah

Ei

Jah

17

Tütarettevõtja

V

Vaba

Jah

Ei

Jah

18

EPRTRi tunnuskood

K (kui see on välja antud)

Vaba

Jah

Ei

Jah

19

Laiuskraad

V

Vaba

Jah

Ei

Jah

20

Pikkuskraad

V

Vaba

Jah

Ei

Jah

Tabel V-II.   Käitise kontaktisiku andmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Tõendaja

V

Valik

Jah

Ei

Jah

 

Äriühingu nimi

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

 

Äriühingu osakond

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

2

Kontaktisik liikmesriigis – eesnimi

V

Vaba

Jah

Ei

Ei

3

Kontaktisik liikmesriigis – perekonnanimi

V

Vaba

Jah

Ei

Ei

4

Kontaktisiku aadress – riik

V

Ette määratud

Jah

Ei

Jah (1)

5

Kontaktisiku aadress – piirkond või osariik

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

6

Kontaktisiku aadress – linn

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

7

Kontaktisiku aadress – sihtnumber

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

8

Kontaktisiku aadress – rida 1

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

9

Kontaktisiku aadress – rida 2

V

Vaba

Jah

Ei

Jah (1)

10

Kontaktisiku telefoninumber 1

V

Vaba

Jah

Ei

Ei

11

Kontaktisiku telefoninumber 2

V

Vaba

Jah

Ei

Ei

12

Kontaktisiku e-posti aadress

V

Vaba

Jah

Ei

Ei


(1)  Neid andmeid ei esitata juhul, kui kontoomanik seda taotleb kooskõlas artikliga 83.


VI LISA

Riiklikule haldajale esitatav teave õhusõiduki käitaja arvelduskontode kohta

1.

Tabelites II-I ja VI-I sätestatud teave.

2.

Õhusõiduki käitaja määratakse kontoomanikuks tabeli II-I kohaselt esitatud andmete alusel. Kontoomaniku nimena registreeritud nimi peab olema sama, mis seirekavas märgitud nimi. Kui seirekavas märgitud nimi on vananenud, kasutatakse nime, mis on märgitud kauplemisregistris või mida kasutab Eurocontrol.

Tabel VI-I.   Õhusõiduki käitaja arvelduskontode kontoandmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Õhusõiduki käitaja tunnuskood (annab liidu register)

K

Vaba

Ei

Jah

2

Komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2009 kohane kordumatu kood

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

3

Kutsung (ICAO tähis)

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

4

Seirekava tunnuskood

K

Vaba

Jah

Jah

Jah

5

Seirekava – kohaldamise esimene aasta

K

Vaba

Ei

Jah

6

Seirekava – lõppemise aasta

V

Vaba

Jah

Jah

Jah

3.

Nimetatud kutsung on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kasutatav tähis lennuplaani lahtris 7 või, kui nimetatud tähis ei ole kättesaadav, õhusõiduki registreerimistähis.


VII LISA

Konto haldajale esitatav teave volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate kohta

1.

Tabelis VII-I sätestatud teave.

Tabel VII-I.   Volitatud esindaja andmed

 

A

B

C

D

E

F

Elemendi nr

Kontoandmete element

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Väljundi liik

Kas on ajakohastatav?

Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?

Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?

1

Isikukood

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

2

Volitatud esindaja liik

K

Valik

Jah

Ei

Jah

3

Eesnimi

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

4

Perekonnanimi

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

5

Tiitel

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (1)

6

Ametinimetus

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (1)

 

Äriühingu nimi

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (1)

 

Äriühingu osakond

V

Vaba

Jah

Ei

Ei (1)

7

Riik

K

Ette määratud

Ei

Ei kohaldata

Ei (1)

8

Piirkond või osariik

V

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

9

Linn

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

10

Sihtnumber

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

11

Aadressirida 1

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

12

Aadressirida 2

V

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

13

Telefoninumber 1

K

Vaba

Jah

Ei

Ei (1)

14

Mobiiltelefon

K

Vaba

Jah

Jah

Ei (1)

15

E-posti aadress

K

Vaba

Jah

Jah

Ei

16

Sünniaeg

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

17

Sünnikoht – linn

K

Vaba

Ei

Ei kohaldata

Ei

18

Sünnikoht – riik

K

 

 

 

 

19

Eelistatud keel

V

Valik

Jah

Ei

Ei

20

Konfidentsiaalsuse tase

V

Valik

Jah

Ei

Ei

21

Täiendava volitatud esindaja õigused

K

Mitu valikut

Jah

Ei

Ei

2.

Kontoomaniku allkirjastatud avaldus selle kohta, et ta soovib teatava isiku nimetada oma volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks ja kinnitab, et volitatud esindajal on õigus konto omaniku nimel tehinguid algatada või täiendaval volitatud esindajal on õigus konto omaniku nimel tehinguid heaks kiita, ning märgib ka sellele õigusele kehtivad piirangud.

3.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a)

isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b)

pass.

4.

Tõendid ametisse nimetatava esindaja alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla koopia ühest järgmistest dokumentidest.

a)

punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress

b)

riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c)

kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d)

mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5.

Karistusregistri väljavõte ametisse nimetatava esindaja kohta.

6.

Kõigi käesoleva lisa kohaselt esitatud dokumentide õigsust peab tõestama notar või muu selline riikliku haldaja poolt määratud isik. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas liikmesriigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

7.

Konto haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge riikliku haldaja poolt määratud keelde.

8.

Paberkandjal dokumentide asemel võib konto haldaja kasutada kooskõlas käesoleva lisaga esitatavate tõendite kontrollimiseks elektroonilisi vahendeid


(1)  Need elemendid avaldatakse ainult siis, kui konto omanik on taotlenud nende avaldamist kooskõlas artikliga 83.


VIII LISA

Vormid heitkoguseid käsitlevate aastaandmete edastamiseks

1.

Käitajate heitkoguseid käsitlevad andmed sisaldavad tabelis VIII-I sätestatud teavet.

Tabel VIII-I.   Käitajate heitkoguseid käsitlevad andmed

 

A

B

C

1

Käitise tunnuskood:

 

2

Aruandeaasta

 

Kasvuhoonegaaside heide

 

tonnides

CO2 ekvivalenttonnides

3

CO2 heide

 

 

4

N2O heide

 

 

5

PFC heide

 

 

6

Koguheide

Σ (C2 + C3 + C4)

2.

Heitkoguseid käsitlevate andmete edastamiseks kasutatav elektrooniline vorm esitatakse artikli 79 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis.


IX LISA

Riiklik saastekvootide eraldamise tabel ajavahemikuks 2013–2020

 

Nimetus

Tasuta eraldatud üldsaastekvootide kogus

 

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 7

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c (ülekantavad saastekvoodid)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c (muud kui ülekantavad saastekvoodid)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ muudele sätetele

Kokku

 

 

Liikmesriigi kood

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

3

 

Käitis A – konto tunnuskood

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

4

 

Käitisele A eraldatav kogus

 

 

 

 

 

 

5

 

 

aastal 2013

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

6

 

 

aastal 2014

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

7

 

 

aastal 2015

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

8

 

 

aastal 2016

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

9

 

 

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

10

 

Käitis B – konto tunnuskood

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

11

 

Käitisele B eraldatav kogus

 

 

 

 

 

 

12

 

 

aastal 2013

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

13

 

 

aastal 2014

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

14

 

 

aastal 2015

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

15

 

 

aastal 2016

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus


X LISA

Riiklik lennunduse saastekvootide eraldamise tabel ajavahemikuks 2013–2020

Rea nr

Nimetus

Tasuta eraldatud lennunduse saastekvootide kogus

 

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3e

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3f

Kokku

 

 

Liikmesriigi kood

 

 

 

Käsitsi sisestus

3

 

Õhusõiduki käitaja A – konto tunnuskood

 

 

 

Käsitsi sisestus

4

 

Õhusõiduki käitajale A eraldatav kogus

 

 

 

 

5

 

 

aastal 2013

 

 

 

Käsitsi sisestus

6

 

 

aastal 2014

 

 

 

Käsitsi sisestus

7

 

 

aastal 2015

 

 

 

Käsitsi sisestus

8

 

 

aastal 2016

 

 

 

Käsitsi sisestus

9

 

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

10

 

Õhusõiduki käitaja B – konto tunnuskood

 

 

 

Käsitsi sisestus

11

 

Õhusõiduki käitajale B eraldatav kogus

 

 

 

 

12

 

 

aastal 2013

 

 

 

Käsitsi sisestus

13

 

 

aastal 2014

 

 

 

Käsitsi sisestus

14

 

 

aastal 2015

 

 

 

Käsitsi sisestus

15

 

 

aastal 2016

 

 

 

Käsitsi sisestus

16

 

 

aastal 2017

 

 

 

Käsitsi sisestus


XI LISA

Enampakkumistabel

Rea nr

Teave enampakkumisplatvormi kohta

 

 

Enampakkumisplatvormi tunnuskood

 

 

 

Enampakkumise seire teostaja isikuandmed

 

 

 

Enampakkumise üleandmiskonto number

 

 

Teave üksikute enampakkumiste kohta [üldsaastekvoodid / lennunduse saastekvoodid]

 

Konkreetne enampakkumise maht

Enampakkumise üleandmiskontole üleandmise kuupäev ja kellaaeg

Enampakkumisega seotud enampakkumise korraldaja(te) isikuandmed

Käsitsi sisestus

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus

 

 

Käsitsi sisestus


XII LISA

Põhihaldaja aruandluse nõuded

Üldsusele kättesaadav teave

1.

ELi tehingulogi näitab oma avalikul veebisaidil iga konto kohta järgmist teavet:

a)

kogu teave, mille kohta tabelites II-I, V-I, V-II, VI-I, VII-I on märgitud „jah” lahtrisse „Kas näidatakse liidu registri avalikul veebisaidil?”. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

b)

saastekvoodid, mis on eraldatud igale kontoomanikule vastavalt artiklitele 40 ja 41. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

c)

konto olek vastavalt artikli 9 lõikele 1. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

d)

artikli 62 kohaselt tagastatud saastekvootide arv;

e)

tõendatud heitkoguste arvnäitaja koos parandustega käitaja arvelduskontoga seotud käitise kohta aastal X tuleb avaldada alates aasta (X + 1) 1. aprillist;

f)

sümbol ja lause, mis näitab, kas käitaja arvelduskontoga seotud käitise või õhusõiduki käitaja on tagastanud 30. aprilliks sellisel hulgal saastekvoote, mis vähemalt võrdub kõikide tema eelmiste aastate heitkogustega. Avaldatavad sümbolid ja laused on sätestatud tabelis XIII-I. Sümbolit ajakohastatakse 1. mail ning see ei muutu enne järgmise aasta 1. maid, välja arvatud *-ga märgitud juhtudel, mida kirjeldatakse tabeli XIII-I real nr 5.

Tabel XIII-I.   Nõuetele vastavuse laused

Rea nr

Nõuetele vastavuse arvnäitaja vastavalt artiklile 34

Kas tõendatud heitkogused on registreeritud terve eelmise aasta eest?

Sümbol

Lause

avaldatakse ELi tehingulogi avalikul veebisaidil

1

0 või mis tahes positiivne arv

Jah

A

„30. aprilliks tagastatud saastekvootide arv on suurem kui tõendatud heitkoguste arv või sellega võrdne.”

2

mis tahes negatiivne arv

Jah

B

„30. aprilliks tagastatud saastekvootide arv on väiksem kui tõendatud heitkoguste arv.”

3

mis tahes arv

Ei

C

„Eelmise aasta tõendatud heitkoguste arv ei olnud 30. aprilliks sisestatud.”

4

mis tahes arv

Ei (sest liikmesriigi registris oli saastekvootide tagastamisprotsess ja/või tõendatud heitkoguste arvu ajakohastamise protsess peatatud)

X

„Tõendatud heitkoguste arvu sisestamine ja/või tagastamine ei olnud kuni 30. aprillini võimalik, sest liikmesriigi registris oli saastekvootide tagastamisprotsess ja/või tõendatud heitkoguste arvu ajakohastamise protsess peatatud.”

5

mis tahes arv

Jah või ei (kuid seejärel ajakohastatud pädeva asutuse poolt)

* [lisatakse esialgsele sümbolile]

„Pädev asutus on esitanud tõendatud heitkoguste hinnangulise arvu või tõendatud heitkoguste arvu korrigeerinud.”

2.

ELi tehingulogi avaldab oma avalikul veebisaidil järgmise üldise teabe, mida ajakohastatakse iga 24 tunni järel:

a)

iga liikmesriigi riiklik saastekvootide eraldamise tabel, kus on näidatud ka kõik tabelisse artikli 50 kohaselt tehtud muudatused;

b)

iga liikmesriigi riiklik lennunduse saastekvootide eraldamise tabel, kus on näidatud ka kõik tabelisse artikli 54 kohaselt tehtud muudatused;

c)

iga enampakkumisplatvormi enampakkumistabelid, kus on näidatud ka kõik tabelitesse artikli 58 kohaselt tehtud muudatused;

d)

liidu registri kõikidel kasutajakontodel hoitavate saastekvootide, HVÜde ja THVde arv kokku, eelmise päeva seisuga;

e)

kõikide tagastatud saastekvootide ühiku tunnuskoodide nimekiri, kus on ära märgitud need ühikud, mis on üle viidud kontolt, millele need tagastati ja mida hoitakse nüüd isiku arvelduskontol või käitaja arvelduskontol;

f)

selliste Kyoto ühikute liikide loend, mis ei ole THVd ega HVÜd ja mida võib hoida kasutajakontodel, mida kooskõlas I lisaga haldab teatav riiklik haldaja;

g)

tasud, mida riiklikud haldajad vastavalt artiklile 84 võtavad.

3.

ELi tehingulogi avaldab iga aasta 30. aprillil oma avalikul veebisaidil järgmise üldteabe:

a)

selliste eelmisel kalendriaastal igas liikmesriigis tagastatud saastekvootide osatähtsus protsentides, mis olid tagastatud nendelt kontodelt, millele need olid eraldatud;

b)

liikmesriigi eelmisel kalendriaastal tõendatud heitkoguste summa, mida väljendatakse protsendina sellele eelnenud aasta tõendatud heitkoguste summast;

c)

teatava liikmesriigi hallatavatel kontodel olnud protsentuaalne osa kõikide saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekannete arvust ja mahust eelmisel kalendriaastal;

d)

teatava liikmesriigi hallatavatel kontodel olnud protsentuaalne osa kõikide saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekannete arvust ja mahust eelmisel kalendriaastal, mis on tehtud eri liikmesriikide hallatavate kontode vahel.

4.

ELi tehingulogi avaldab oma avalikul veebisaidil järgmise teabe ELi tehingulogis registreeritud iga läbiviidud tehingu kohta teabe registreerimisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril.

a)

ülekannet tegeva kontoomaniku nimi ja kontoomaniku tunnuskood;

b)

sihtkonto kontoomaniku nimi ja kontoomaniku tunnuskood;

c)

tehingus osalevate saastekvootide või Kyoto ühikute kogus, ilma saastekvoodi kordumatu tunnuskoodita ja Kyoto ühiku kordumatu seerianumbrita;

d)

tehingu tunnuskood;

e)

tehingu lõpuleviimise kuupäev ja kellaaeg (Kesk-Euroopa aja järgi);

f)

tehingu liik.

Kontoomanikele kättesaadav teave

5.

Liidu register avaldab liidu registri veebisaidi selles osas, mis on kättesaadav ainult kontoomanikele, järgmise teabe, mida ajakohastatakse reaalajas:

a)

kontodel hoitavad saastekvoodid ja Kyoto ühikud, ilma saastekvoodi kordumatu tunnuskoodita ja Kyoto ühiku kordumatu seerianumbrita;

b)

asjaomase kontoomaniku poolt algatatud kavandatavate tehingute nimekiri koos järgmiste andmetega iga kavandatava tehingu kohta:

i)

punktis 4 osutatud elemendid;

ii)

tehingu algatamise ettepaneku tegemise kuupäev ja kellaaeg (Kesk-Euroopa aja järgi);

iii)

selle kavandatava tehingu praegune olek;

iv)

kõik vastusekoodid, mis on saadud pärast registri ja ELi tehingulogi tehtud kontrolli;

c)

nende saastekvootide või Kyoto ühikute nimekiri, mis lõpuleviidud tehingute tulemusena on sellele kontole kantud, koos punktis 4 osutatud elementidega iga tehingu kohta;

d)

nimekiri saastekvootidest või Kyoto ühikutest, mis lõpuleviidud tehingute tulemusena on sellelt kontolt üle kantud, koos punktis 4 osutatud elementidega iga tehingu kohta.

Riiklikele haldajatele kättesaadav teave

6.

Liidu register avaldab liidu registri veebisaidi selles osas, mis on kättesaadav ainult riiklikele haldajatele, järgmise teabe: kontoomanikud ja volitatud esindajad, kelle juurdepääsu liidu registri mis tahes kontole on riiklik haldaja peatanud vastavalt artiklile 31.