11.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 16/2011,

10. jaanuar 2011,

millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artiklit 51,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 on loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (Rapid alert system for food and feed, edaspidi „RASFF”), mida haldab komisjon ja milles osalevad liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet, et kontrolliasutustel oleks tõhus vahend inimeste tervisele toidust või söödast tulenevatest riskidest teavitamiseks. Nimetatud määruse artiklis 50 sätestatakse RASFFi reguleerimisala ja nõuded selle toimimisele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 51 on sätestatud, et komisjon kehtestab nimetatud määruse artikli 50 rakendusmeetmed, eelkõige teadete ja lisateabe edastamise konkreetsete tingimuste ja korra osas.

(3)

Eelkõige vastutavad ELi õigusaktide jõustamise eest liikmesriigid. Liikmesriigid viivad läbi ametlikke kontrolle, mida reguleerivad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (2). RASFF toetab liikmesriikide tegevust, võimaldades kiiret teabevahetust toidust või söödast tulenevate riskide ning selliste riskide vältimiseks võetud või võetavate meetmete kohta.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) (3) artikliga 29 laiendatakse RASFFi reguleerimisala tõsisele ohule loomade tervisele või keskkonnale. Seega tähendab „risk” käesolevas määruses inimeste tervisele toidust, toiduga kokku puutuvast materjalist või söödast tulenevat otsest või kaudset riski vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002 või inimeste või loomade tervisele või keskkonnale söödast tulenevat tõsist ohtu vastavalt määrusele (EÜ) nr 183/2005.

(5)

Tuleb kehtestada eeskirjad, et RASFF toimiks veatult nii juhul, kui tehakse kindlaks tõsine risk määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 2 tähenduses, kui ka muudel juhtudel, kui hoolimata vähem tõsisest või kiireloomulisest riskist on vajalik tõhus teabevahetus RASFFi võrgustiku kahe või enama liikme vahel. Et võrgustiku liikmed saaksid teadetega tõhusamalt tegeleda, jagatakse teated ohuteadeteks, infoteadeteks ja piiril tagasilükkamise teadeteks.

(6)

RASFFi tõhusaks toimimiseks tuleks kindlaks määrata teabe edastamise korra nõuded erinevate teatetüüpide korral. Ohuteateid tuleks edastada ja käsitleda eelisjärjekorras. Piiril tagasilükkamise teated on piiripunktides ja Euroopa Majanduspiirkonna piiri piiriületuspunktides kontrollide läbiviimise seisukohalt eriti olulised. Vormid ja andmesõnastikud parandavad teadete loetavust ja mõistetavust. Võrgustiku liikmete äramärkimine teatavate teadete puhul tõmbab liikmete tähelepanu konkreetsetele teadetele ning tagab seeläbi nende kiire läbivaatamise.

(7)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002 on komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet määranud kontaktasutused, mis esindavad võrgustiku liikmeid, et saada kasu korrektsest ja kiirest suhtlusest. Tulenevalt kõnealuse määruse artiklist 50 ja selleks, et vältida võimalikke vigu teadete edastamises, peaks iga võrgustiku liikme jaoks olema määratud vaid üks kontaktasutus. See kontaktasutus peaks lihtsustama teabe kiiret edastamist pädevale asutusele võrgustiku liikmesriigis.

(8)

Et tagada võrgustiku veatu ja tõhus toimimine liikmete vahel, tuleks kehtestada ühised reeglid kontaktasutuste kohustuste kohta. Samuti tuleks kindlaks määrata komisjoni koordineerivat rolli, sealhulgas teadete kontrollimist käsitlevad sätted. Selles suhtes peaks komisjon abistama võrgustiku liikmeid ka asjakohaste meetmete võtmisel, tehes kindlaks teadetes esinenud korduvad ohud ja ettevõtjad.

(9)

Juhtudeks, kui selgub, et hoolimata teavitava liikme ja komisjoni läbiviidud kontrollidest oli edastatud teade ekslik või põhjendamatu, tuleks kindlaks määrata teate muutmise või süsteemist eemaldamise menetlus.

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõigetele 3 ja 4 peab komisjon teatavatest RASFFi teadetest teavitama kolmandaid riike. Seega, ilma et see piiraks vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõikele 6 sõlmitud kokkulepete erisätete kohaldamist, peaks komisjon tagama otsekontakti toiduohutusasutustega kolmandates riikides, et saata nendesse kolmandatesse riikidesse teateid, ja samas tagama nende teadetega ja igasuguse otsese või kaudse toidust või söödast tuleneva riskiga seotud asjakohase teabe vahetuse.

(11)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 10 on sätestatud, et riigiasutused peavad muu hulgas teatama üldsusele riskidest inimeste tervisele. Komisjon peaks tegema kokkuvõtte edastatud RASFFi teadete kohta ja koostama aastaaruanded, milles kirjeldatakse RASFFi kaudu teatatud toiduohutuse küsimuste trende ja võrgustiku enda arengut, et teavitada liikmeid, sidusrühmi ja üldsust.

(12)

Määrust on arutatud Euroopa Toiduohutusametiga.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Lisaks määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 882/2004 kehtestatud määratlustele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1)   „võrgustik”– kiirhoiatussüsteem vahetult või kaudselt inimeste tervisega seotud ning toidust või söödast tulenevast riskist teatamiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50;

2)   „võrgustiku liige”– liikmesriik, komisjon, Euroopa Toiduohutusamet ning kõik taotlejariigid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes on sõlminud Euroopa Liiduga kokkuleppe vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõikele 6;

3)   „kontaktasutus”– määratud kontaktasutus, mis esindab võrgustiku liiget;

4)   „ohuteade”– teade riskist, mis nõuab või võib nõuda kiiret tegutsemist teises võrgustiku liikmesriigis;

5)   „infoteade”– teade riskist, mis ei nõua kiiret tegutsemist teises võrgustiku liikmesriigis;

a)   „infoteade järelevalveks”– infoteade toote kohta, mis viiakse või võidakse viia turule teises võrgustiku liikmesriigis;

b)   „infoteade tähelepanuks”– infoteade toote kohta,

6)   „piiril tagasilükkamise teade”– teade toidu- või söödapartii, -konteineri või -veose tagasilükkamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile c;

7)   „esialgne teade”– ohuteade, infoteade või piiril tagasilükkamise teade;

8)   „järelteade”– teade, mis sisaldab lisateavet esialgse teate kohta;

9)   „kutselised käitlejad”– toidu- ja söödakäitlejad vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002 või ettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (4).

Artikkel 2

Võrgustiku liikmete kohustused

1.   Võrgustiku liikmed tagavad võrgustiku tõhusa toimimise oma jurisdiktsioonis.

2.   Iga võrgustiku liige määrab ühe kontaktasutuse ja teavitab sellest komisjoni kontaktasutust, edastades üksikasjaliku teabe kontaktasutuses tegutsevate inimeste kohta ja nende kontaktandmed. Selleks kasutavad nad komisjoni kontaktasutuselt saadavat kontaktasutuse teabevormi.

3.   Komisjoni kontaktasutus haldab ja ajakohastab kontaktasutuste nimekirja ja teeb selle kõigile võrgustiku liikmetele kättesaadavaks. Võrgustiku liikmed teavitavad komisjoni kontaktasutust viivitamatult kõigist kontaktasutuste või nende kontaktandmete muutustest.

4.   Komisjoni kontaktasutus varustab võrgustiku liikmeid teavituseks vajalike vormidega.

5.   Võrgustiku toimimiseks tagavad võrgustiku liikmed oma jurisdiktsioonis tõhusa teabevahetuse ühelt poolt oma kontaktasutuste ja pädevate asutuste ning teisalt oma kontaktasutuste ja komisjoni kontaktasutuse vahel. Eelkõige on nende ülesanne

a)

luua oma jurisdiktsioonis oma kontaktasutuste ja kõigi asjakohaste pädevate asutuste vahel tõhus teabevõrk, mis võimaldaks teate viivitamatut edastamist pädevatele asutustele vajalike meetmete võtmiseks, ja pidada seda püsivalt heas korras;

b)

määratleda oma jurisdiktsioonis oma kontaktasutuste ja asjakohaste pädevate asutuste ülesanded ja kohustused komisjoni kontaktasutusele saadetavate teadete ettevalmistuse ja edastamise ning komisjoni kontaktasutuselt saadud teadete hindamise ja levitamise osas.

6.   Kõik kontaktasutused tagavad, et on olemas valvetöötaja, keda on võimalik väljaspool tööaega hädaolukordadest teatamiseks kätte saada ööpäev läbi seitse päeva nädalas.

Artikkel 3

Ohuteated

1.   Võrgustiku liikmed saadavad ohuteated komisjoni kontaktasutusele ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 48 tunni jooksul alates hetkest, mil liikmetele riskist teatati. Ohuteade peab sisaldama kogu kättesaadavat teavet, eelkõige riski ja toote kohta, millest risk tuleneb. Siiski ei tohi see, kui kogu asjakohast infot pole kätte saadud, ohuteadete edastamist põhjendamatult viivitada.

2.   Komisjoni kontaktasutus edastab ohuteated pärast artiklis 8 osutatud kontrolli kõigile võrgustiku liikmetele 24 tunni jooksul pärast teate kättesaamist.

3.   Väljaspool tööaega peavad võrgustiku liikmed teatama ohuteate või ohuteate järelteate edastamisest komisjoni kontaktasutuse hädaolukorranumbrile helistades. Komisjoni kontaktasutus teavitab järelevalveks märgitud võrgustiku liikmeid nende hädaolukorranumbrile helistades.

Artikkel 4

Infoteated

1.   Võrgustiku liikmed saadavad infoteated komisjoni kontaktasutusele ilma põhjendamatu viivituseta. Teade peab sisaldama kogu kättesaadavat teavet, eelkõige riski ja toote kohta, millest risk tuleneb.

2.   Komisjoni kontaktasutus edastab infoteated pärast artiklis 8 osutatud kontrolli kõigile võrgustiku liikmetele ilma põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 5

Piiril tagasilükkamise teated

1.   Võrgustiku liikmed saadavad piiril tagasilükkamise teated komisjoni kontaktasutusele ilma põhjendamatu viivituseta. Teade peab sisaldama kogu kättesaadavat teavet, eelkõige riski ja toote kohta, millest risk tuleneb.

2.   Komisjoni kontaktasutus edastab piiril tagasilükkamise teated piiripunktidele vastavalt nõukogu direktiivile 97/78/EÜ 18. detsembri 1997. aasta, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (5) ja piiriületuspunktidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004.

Artikkel 6

Järelteated

1.   Iga kord, kui võrgustiku liikmel on lisateavet esialgses teates osutatud riski või toote kohta, peab ta viivitamatult edastama oma kontaktasutuse kaudu komisjoni kontaktasutusele järelteate.

2.   Kui võrgustiku liige on taotlenud esialgse teate kohta järelteavet, tuleb sellist teavet anda nii suures ulatuses kui võimalik ja ilma põhjendamatu viivituseta.

3.   Kui esialgse teate saamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõikele 5 võtab võrgustiku liige meetmeid, peab ta edastama viivitamatult sellekohase üksikasjaliku teabe järelteate vormis komisjoni kontaktasutusele.

4.   Kui lõikes 3 osutatud meede seisneb toote kinnipidamises ja tagastamises teises võrgustiku liikmesriigis asuvale lähetajale, peab

a)

meetme võtnud liige andma järelteate vormis asjakohast teavet tagastatud toote kohta, välja arvatud juhul, kui see teave sisaldus täies ulatuses juba esialgses teates;

b)

võrgustiku liikmesriik, kuhu tooted tagastati, teatama järelteate vormis tagastatud toodete suhtes võetud meetmetest.

5.   Komisjoni kontaktasutus edastab järelteated kõigile võrgustiku liikmetele ilma põhjendamatu viivituseta ja järelteated ohuteadete kohta 24 tunni jooksul.

Artikkel 7

Teate esitamine

1.   Teated esitatakse komisjoni kontaktasutuselt saadud vorme kasutades.

2.   Vormi kõik asjakohased väljad tuleb täita, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha toode või tooted ja seotud risk(id) ning anda jälgitavuse teavet. Võimalikult palju tuleb kasutada komisjoni kontaktasutuse koostatud andmesõnastikke.

3.   Teated klassifitseeritakse vastavalt artiklis 1 toodud määratlustele ühte järgmistest kategooriatest:

a)

esialgne teade:

i)

ohuteade;

ii)

infoteade järelevalveks;

iii)

infoteade tähelepanuks;

iv)

piiril tagasilükkamise teade;

b)

järelteade.

4.   Teadetes peavad olema märgitud võrgustiku liikmed, kellel palutakse võtta teatele järgnevaid meetmeid.

5.   Kõik asjakohased dokumendid tuleb lisada teatele ja saata põhjendamatu viivituseta komisjoni kontaktasutusele.

Artikkel 8

Teate kontrollimine

Enne teate kõigile võrgustiku liikmetele edastamist peab komisjoni kontaktasutus

a)

kontrollima teate täielikkust ja loetavust ning seda, kas valitud on asjakohased andmed artikli 7 lõikes 2 osutatud sõnastikest;

b)

leitud nõuete rikkumise juhtumite korral kontrollima õigusliku aluse õigsust; samas juhul, kui tehakse kindlaks risk, ei ole vale õiguslik alus teate edastamise takistuseks;

c)

kontrollima, et teate sisu kuulub määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 sätestatud võrgustiku reguleerimisalasse;

d)

tagama, et teates sisalduv peamine teave on esitatud kõigile võrgustiku liikmetele hõlpsasti arusaadavas keeles;

e)

kontrollima, et järgitakse käesoleva määruse nõudeid;

f)

tegema kindlaks teadetes korduvalt esinevad kutselised käitlejad ja/või ohud ja/või päritoluriigid.

Edastamise tähtajast kinnipidamiseks võib komisjon teatesse teha väikeseid muudatusi tingimusel, et enne edastamist jõutakse teavitanud võrgustiku liikmega vastavale kokkuleppele.

Artikkel 9

Teate eemaldamine ja muutmine

1.   Iga võrgustiku liige võib taotleda seda, et komisjoni kontaktasutus eemaldaks teavitanud võrgustiku liikme nõusolekul võrgustiku kaudu edastatud teate süsteemist, kui teave, millel võetav meede põhineb, näib olevat põhjendamatu, või kui teade edastati ekslikult.

2.   Iga võrgustiku liige võib taotleda teate muutmist teavitanud võrgustiku liikme nõusolekul. Järelteadet ei peeta teate muutmiseks ja seega võib seda edastada teistelt võrgustiku liikmetelt nõusolekut küsimata.

Artikkel 10

Teabevahetus kolmandate riikidega

1.   Kui teate aluseks olev toode pärineb kolmandast riigist või seda levitatakse kolmandas riigis, teavitab komisjon sellest põhjendamatu viivituseta asjakohast kolmandat riiki.

2.   Ilma et see piiraks vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõikele 6 sõlmitud lepingute erisätete kohaldamist, võtab komisjoni kontaktasutus ühendust kolmanda riigi keskse kontaktasutusega (kui see on määratud), et parandada teabevahetust, sealhulgas infotehnoloogia kasutamise kaudu. Vastavalt riski tõsidusele saadab komisjoni kontaktasutus sellesse kolmandas riigis asuvasse kontaktasutusse teate tähelepanuks või järelevalveks.

Artikkel 11

Väljaanded

Komisjon võib avaldada

a)

kokkuvõtte kõigist ohu-, info- ja piiril tagasilükkamise teadetest, andes teavet teadete klassifikatsiooni ja staatuse, kindlaks tehtud toodete ja riskide ning päritoluriigi kohta, riikide kohta, kus tooteid levitati, ning teavitava võrgustiku liikme, teavitamise aluse ja võetud meetmete kohta;

b)

aastaaruande võrgustiku kaudu edastatud teadete kohta.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(4)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(5)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.