2.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/48

(1)

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.

(2)

Euratomi asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

(3)

Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise plaanidega seotud üldandmeid.

(4)

Nõukogu direktiiviga 96/29/Euratom sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (3). Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud teiste, spetsiifilisemate õigusaktidega.

(5)

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt moodustavad Euratomi asutamislepingu 3. peatüki tervisekaitset ja ohutust käsitlevad sätted sidusa terviku, millega antakse komisjonile märkimisväärse ulatusega volitused, et kaitsta elanikkonda ja keskkonda radioaktiivse saastatuse ohu eest (4).

(6)

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsusega 87/600/Euratom (ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul) (5) on kehtestatud raamistik, mida liikmesriik peab kasutama teavitamiseks ja teabe esitamiseks, et kaitsta elanikkonda kiirgushädaolukorra puhul. Nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiivis 89/618/Euratom (elanikkonna teavitamise kohta kiirgushädaolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest) (6) on liikmesriikidele pandud kohustus teavitada elanikkonda kiirgushädaolukorra puhul.

(7)

Nõukogu direktiiviga 2003/122/Euratom (7) on ette nähtud kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate, sealhulgas kasutamata allikate kontrollimine. Kooskõlas kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni („ühiskonventsioon”), Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kiirgusallikate ohutust ja julgeolekut käsitleva käitumisjuhendi ja praeguste tavadega võib kinniseid kasutamata allikaid võtta ringlusse, korduvkasutada või lõppladustada. Paljudel juhtudel tuleb selleks allikas või seade koos allikaga tagastada tarnijale või tootjale kvaliteedi kinnitamiseks või töötlemiseks.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiviga 2006/21/EÜ (8) on hõlmatud kaevandustööstuse jäätmete käitlemine, kusjuures jäätmed võivad olla ka radioaktiivsed; kuid reguleerimisalast on välja jäetud spetsiifiliselt radioaktiivsusega seotud aspektid, mida on käsitletud Euratomi asutamislepingus.

(9)

Nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom (9) on sätestatud Euroopa Aatomienergiaühenduse („ühendus”) radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedude järelevalve ja kontrolli süsteem. Osutatud direktiivi täiendati komisjoni 4. detsembri 2008. aasta soovitusega 2008/956/Euratom, mis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kolmandatesse riikidesse eksportimise kriteeriume (10).

(10)

Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiivis 2009/71/Euratom (millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik) (11) seatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada tuumaohutuse riiklik raamistik ja tagada selle toimimine. Kuigi kõnealune direktiiv käsitleb peamiselt tuumaseadmete tuumaohutust, on selles öeldud, et on oluline tagada ka radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu käitlemine, sealhulgas nende ladustamis- ja lõppladustamisrajatistes. Seega ei peaks kehtestama nende, direktiivis 2009/71/Euratom ja käesolevas direktiivis käsitletud rajatistega seoses ebaproportsionaalseid või tarbetuid kohustusi, eriti seoses aruandlusega.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ (milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse) (12) kehtib teatud kavade ja programmide suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) (13) reguleerimisalasse.

(12)

Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta soovituses 2006/851/Euratom (tuumarajatiste sulgemiseks ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite haldamise kohta) (14) on tähelepanu pööratud piisavale rahastamisele, selle finantskindlusele ja läbipaistvusele, mis peab tagama, et vahendeid kasutataks üksnes nende kavandatud eesmärgil.

(13)

Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemisega seotud eritingimustel, mil nõuti teatud tuumaelektrijaamade varajast sulgemist, on ühendus osalenud rahaliste vahendite kogumisel ja annab teatud tingimustel rahalist toetust erinevatele dekomisjoneerimise projektidele, mis hõlmavad ka radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist.

(14)

IAEA egiidi all sõlmitud ühiskonventsioon on stimuleeriv meede, mille eesmärk on riiklike meetmete ja rahvusvahelise koostöö tõhustamisega saavutada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse kõrge tase kogu maailmas ja säilitada seda.

(15)

Mõned liikmesriigid on juba osalenud ja kavatsevad ka edaspidi osaleda USA-Venemaa juhitud ülemaailmse ohu vähendamise algatuses, saates uurimisreaktorite kasutatud tuumkütust Ameerika Ühendriikidesse ja Venemaa Föderatsiooni.

(16)

IAEA ajakohastas 2006. aastal normide ülesehitust ja avaldas ohutuse aluspõhimõtted; neid töid toetasid ühendus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Tuumaenergia Agentuur ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Ohutuse aluspõhimõtete kohaldamine hõlbustab rahvusvaheliste ohutusnormide kohaldamist ja aitab saavutada suuremat kooskõla eri riikide eeskirjade vahel.

(17)

Järgides nõukogu 8. mai 2007. aasta järeldustes tuumaohutuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise kohta esitatud üleskutset moodustada ELi tasandi kõrgetasemeline töörühm, moodustati komisjoni 17. juuli 2007. aasta otsusega 2007/530/Euratom (millega moodustatakse tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm) (15) tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG), et anda panus ühenduse eesmärkide saavutamisse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alal. ENSREGi järeldused ja soovitused kajastusid nõukogu 16. detsembri 2008. aasta resolutsioonis kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta ning nõukogu 10. novembri 2009. aasta järeldustes tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma aruande kohta.

(18)

Euroopa Parlament võttis 10. mail 2007. aastal vastu resolutsiooni „Euratomi hindamine – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat”, kus ta kutsus üles kohaldama ühtlustatud norme radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ja palus komisjonil vaadata läbi tema õigusakti ettepaneku sellekohased kavandid ning esitada uus ettepanek radioaktiivsete jäätmete käitlemise direktiivi kohta.

(19)

Kuigi iga liikmesriik võib oma energiaallikad jätkuvalt ise kindlaks määrata, tekib radioaktiivseid jäätmeid kõikides liikmesriikides kas elektrienergia tootmisel või tööstus-, põllumajandus- ja teadustegevuses või meditsiini valdkonnas, tuumarajatiste dekomisjoneerimisel või parandus- ning sekkumistegevuste käigus.

(20)

Tuumareaktorite töö käigus tekib kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib oma tuumkütusetsüklipoliitika jätkuvalt ise määratleda. Kasutatud tuumkütust võib pidada kasulikuks ressursiks, mida saab ümber töötada, või mida saab määrata lõppladustamisele, kui see klassifitseeritakse radioaktiivseteks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas lõppladustada ümbertöötamisel eraldatud kõrgaktiivseid jäätmeid või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütust.

(21)

Radioaktiivseid jäätmeid, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütust, on vaja koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste, nimelt nende radionukliidide sisalduse tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, sealhulgas on vaja meetmeid jäätmete sobivatesse mahutitesse lõppladustamiseks käitlemise lõpus. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv.

(22)

Riigi radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeemiga tuleks nimetatud korraldust toetada sel viisil, et skeemis võetakse täielikult arvesse radioaktiivsete jäätmete konkreetsed liigid ja nende omadused.

(23)

Praegusel ajal on tüüpiline lõppladustamispõhimõte madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete puhul lõppladustamine maapinna lähedal asuvatesse mahutitesse. Tehnilisest küljest on laialdaselt omaks võetud, et nii kõrgaktiivsete jäätmete käitlemise kui ka jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütuse käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides praegu ohutuim ja jätkusuutlikem valik. Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja madal-, kesk- või kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks liikmesriigi riiklik poliitika hõlmama lõppladustamisvariantide kavandamist ja rakendamist. Kuna jäätmehoidla rajamine ja arendamine võtab aega aastakümneid, on paljudes programmides tunnistatud vajadust säilitada paindlikkus ja kohanemisvõimelisus, näiteks selleks, et kaasata uusi teadmisi hoidla koha tingimuste kohta või järgida võimalikke muutusi lõppladustamissüsteemis. Sellega seoses võiksid eksperditeadmiste ja tehnoloogia kättesaadavust parandada radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvormi (IGD-TP) raames teostatavad tegevused. Et seda teha, võib lõppladustamissüsteemi tehnilisel väljatöötamisel kasutada tagasipööratavuse ja -võetavuse põhimõtteid. Need kriteeriumid ei peaks siiski asendama hästi projekteeritud jäätmehoidlat, mis võimaldaks tuumarajatise sulgemist. Vaja on jõuda kompromissini, sest radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel lähtutakse teaduse ja tehnoloogia kõige uuematest suundadest.

(24)

Iga liikmesriigi moraalne kohus peaks olema vältida kasutatud tuumkütuse, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumaseadmete dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut panemist tulevastele põlvkondadele. Käesoleva direktiivi kohaldamisega näitavad liikmesriigid, et nad on võtnud mõistlikke meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks.

(25)

Ühiskonventsioonis on taas kinnitatud aluspõhimõtet, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse eest vastutab lõppkokkuvõttes liikmesriik. Käesoleva direktiiviga tuleks tugevdada kõnealust iga riigi vastutuse põhimõtet ning samuti põhimõtet, et riigi pädeva reguleeriva asutuse kontrolli all on kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest esmavastutav tegevusloa omanik; samuti tuleks tugevdada pädevate reguleerivate asutuste rolli ja sõltumatust.

(26)

Ollakse seisukohal, et radioaktiivse kiirguse allikate kasutamine pädeva reguleeriva asutuse poolt reguleerimisülesannete täitmise eesmärgil ei mõjuta tema sõltumatust.

(27)

Liikmesriigid peaksid tagama kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisava rahastamise.

(28)

Liikmesriigid peaksid kehtestama riiklikud programmid, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks, millega nähakse ette kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikide etappide õigeaegne rakendamine nende tekitamisest kuni lõppladustamiseni. Peaks olema võimalik vormistada osutatud riiklik programm ühtse viitedokumendi või dokumentide paketina.

(29)

Ollakse seisukohal, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korda rakendatakse mõnel õiguslikul, reguleerival või organisatsioonilisel viisil, mille valiku üle otsustab liikmesriik ise.

(30)

Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etapid on omavahel tihedalt seotud. Ühe etapi kohta tehtud otsus võib mõjutada järgmist etappi. Seepärast tuleks sellise riikliku programmi väljatöötamisel arvestada seda vastastikust sõltuvust.

(31)

Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise puhul on oluline läbipaistvus. Läbipaistvuse tagamiseks on vaja, et üldsust tõhusalt teavitataks ning et kõikidel asjakohastel sidusrühmadel, kaasa arvatud kohalikel ametiasutustel ja üldsusel, oleks võimalus osaleda otsustusprotsessis kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega.

(32)

Liikmesriikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö võib hõlbustada ja kiirendada otsuste tegemist, kuna see võimaldab juurdepääsu eksperditeadmistele ja tehnoloogiale.

(33)

Mõni liikmesriik leiab, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamisrajatiste ühine kasutamine võib olla kasulik, ohutu ja kulutõhus lahendus, kui see põhineb asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingul.

(34)

Ohutust puudutava otsustusprotsessi dokumenteerimine peab toimuma vastavalt ohu tasemele (etapiviisiline lähenemisviis) ning see peaks olema aluseks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemisel. See peaks võimaldama kindlaks teha ebakindlad valdkonnad, millele ohutuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata. Ohutust käsitlevate otsuste tegemine peaks põhinema ohutushindamise tulemustel ja teabel ohutushindamise ja selle juures kasutatud eelduste kindluse ja usaldatavuse kohta. Otsustusprotsess peaks seega tuginema argumentidele ja tõenditele, millega tahetakse näidata, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohale või tegevusele seatud ohutusnormid on täidetud. Lõppladustamisrajatiste puhul peaks dokumenteerimine parandama arusaamist nendest aspektidest, mis mõjutavad lõppladustamissüsteemi ohutust, sealhulgas looduslikud (geoloogilised) ja tehistõkked, ja lõppladustamissüsteemi eeldatavat arengut ajas.

(35)

Liikmesriik, kus ei ole kasutatud tuumkütust ega peatset väljavaadet selle tekkimiseks ega kasutatud tuumkütusega seotud praeguseid ega kavandatud tegevusi, kannaks ebaproportsionaalset ja tarbetut kohustust, kui ta peaks käesoleva direktiivi kasutatud tuumkütusega seotud sätted üle võtma ja neid rakendama. Seetõttu tuleks selline liikmesriik, kuni ta ei ole teinud otsust viia ellu kasutatud tuumkütusega seotud mis tahes tegevust, vabastada kohustusest võtta üle käesoleva direktiivi kasutatud tuumkütusega seotud sätted ja need rakendada.

(36)

Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vaheline leping (mis käsitleb Krško tuumaelektrijaama staatuse ja muude õiguslike suhete reguleerimist seoses elektrijaama tehtavate investeeringute, selle kasutamise ja dekomisjoneerimisega) reguleerib tuumaelektrijaama kaasomandit. Nimetatud lepinguga nähakse ette jagatud vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eest. Seega tuleks sätestada erand käesoleva direktiivi teatud sätetest, et mitte takistada kõnealuse kahepoolse lepingu täielikku rakendamist.

(37)

Kuigi käesolevas direktiivis tunnistatakse, et riiklikus raamistikus tuleks arvesse võtta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgus- ja muud ohud, ei hõlma käesolev direktiiv mitteradioloogilisi ohte, mille puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust.

(38)

Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamine ja edasiarendamine, mis on ohutuse kõrge taseme tagamisel oluline, peaks põhinema õppimisel töökogemuste kaudu.

(39)

Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö võib luua eeldused kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise parandamiseks ning aidata kaasa kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete radioaktiivse toksilisuse ohu vähendamisele.

(40)

Vastastikune eksperdihindamine võiks olla suurepärane vahend Euroopa Liidus usalduse loomiseks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vastu ning eesmärk peaks olema arendada edasi ja vahetada kogemusi ning tagada ohutuse kõrge tase,

a)

tsiviilotstarbelise tegevuse käigus tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele;

b)

tsiviilotstarbelise tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekitamisest kuni lõppladustamiseni.

a)

selliste kaevandamistegevuse käigus tekkinud jäätmete suhtes, mis võivad olla radioaktiivsed ja on hõlmatud direktiivi 2006/21/EÜ reguleerimisalaga;

b)

lubatud heite suhtes.

a)

kinniste kasutamata allikate tarnijale või tootjale tagasisaatmisele;

b)

uurimisreaktorite kasutatud tuumkütuse tagasisaatmisele või ekspordile, võttes arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi lepinguid;

c)

olemasoleva Krško tuumaelektrijaama jäätmetele ja kasutatud tuumkütusele, kui see on seotud Sloveenia ja Horvaatia vaheliste vedudega.

a)

radioaktiivsed jäätmed saadetakse kõnealusesse liikmesriiki või kõnealusele ettevõtjale töötlemiseks või

b)

muud ained saadetakse kõnealusesse liikmesriiki või kõnealusele ettevõtjale jäätmete taaskasutuse eesmärgil.

a)

radioaktiivsete jäätmete tekitamine hoitakse mõistlikult teostataval miinimumtasemel nii aktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud ainete ringlussevõtt ja taaskasutus;

b)

arvesse võetakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise kõikide etappide vahelisi sõltuvusi;

c)

kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult, sealhulgas on oluline pikaajaline ohutus koos passiivsete ohutusmeetmetega;

d)

meetmeid võetakse etapiviisiliselt;

e)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nimetatud ainete tekitaja;

f)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikides etappides kohaldatakse tõenditel põhinevat ja dokumenteeritud otsustusprotsessi.

a)

sihtriik on sõlminud Euroopa Aatomienergiaühendusega kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva lepingu või on kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni („ühiskonventsioon”) osaline;

b)

sihtriigil on olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise programmid, mille kõrget ohutustaset taotlevad eesmärgid on samaväärsed käesoleva direktiiviga kehtestatud eesmärkidega, ja

c)

sihtriigi lõppladustamisrajatisel on luba radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmiseks, kõnealune rajatis on töös enne vedu ning seda juhitakse nimetatud sihtriigi radioaktiivsete jäätmete käitlemise programmide raames seatud nõuetega kooskõlas.

a)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika rakendamist käsitlev riiklik programm;

b)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev riiklik kord. Liikmesriikide pädevusse jääb otsustada, kuidas selline kord vastu võetakse ning millise õigusakti abil seda kohaldatakse;

c)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks tegevuslubade andmise süsteem, mis hõlmab sellise tegevusloata tegevuse, koha või mõlema käitamise või mõlema keelamist ning näeb vajaduse korral ette tegevuse, koha või mõlema edasise haldamise tingimused;

d)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks asjakohane kontrollisüsteem, haldamise süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimis- ja aruandluskohustus, sealhulgas asjakohased meetmed lõppladustamisrajatiste sulgemisjärgsete perioodide puhuks;

e)

jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine, kehtivusaja lõppemine või kehtetuks tunnistamine, vajaduse korral koos nõuetega alternatiivsetele lahendustele, mis annavad tulemuseks tõhustatud ohutuse;

f)

vastutuse kindlaksmääramine asutuste vahel, kes osalevad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etappides. Riikliku raamistiku alusel lasub esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eest jäätmete tekitajal või teatud erioludes tegevusloa omanikul, kellele pädevad organid on sellise vastutuse usaldanud;

g)

riiklikud nõuded üldsuse teavitamisele ja osalemisele;

h)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamiskava(d) vastavalt artiklile 9.

a)

liikmesriigi riikliku poliitika üldised eesmärgid seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega;

b)

olulised verstapostid ja selge ajaline raamistik nende verstapostideni jõudmiseks riikliku programmi üldiste eesmärkide raames;

c)

ülevaade kasutatud tuumkütusest ja radioaktiivsetest jäätmetest ning tulevikus tekkivate koguste prognoosid, kaasa arvatud dekomisjoneerimise korral tekkivad kogused, näidates selgelt radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse asukoha ja koguse vastavalt asjakohasele radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioonile;

d)

põhimõtted või plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekitamisest kuni lõppladustamiseni;

e)

põhimõtted või plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemikuks, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll ja vahendid, mida kasutatakse lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;

f)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise lahenduste rakendamiseks vajalikud teadusuuringud, arendustööd ja tõendamistegevused;

g)

vastutus riikliku programmi elluviimise eest ja peamised näitajad, mille kaudu saab jälgida programmi rakendamise edenemist;

h)

riikliku programmi kulude hinnang ning nimetatud hinnangu lähtekohad ja eeldused, sealhulgas nende esitamine eri hetkedel;

i)

kehtiv(ad) rahastamiskava(d);

j)

artiklis 10 osutatud läbipaistvuspoliitika või -protsess;

k)

nende olemasolu korral liikmesriigi või kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepe/kokkulepped kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, sealhulgas lõppladustamisrajatiste kasutamise kohta.

a)

aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta ning

b)

ülevaate ühenduse territooriumil olevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kohta ja osutatud materjalide tekkimise tulevikuprognoosi.