2.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/21


KOMISJONI DIREKTIIV 2011/18/EL,

1. märts 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) II, V ja VI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Meetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2008/57/EÜ vähemolulisi sätteid ja mis on seotud kõnealuse direktiivi II–IX lisa kohandamisega, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(2)

Kontrolli ja signaalimise allsüsteem koosneb raudteeäärsetest seadmetest ja rongisisestest seadmetest, mida tuleks pidada kaheks eraldi allsüsteemiks. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(3)

Elektritarbimise mõõteseadmed on veeremisse füüsiliselt integreeritud. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(4)

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõikele 3 peaksid liikmesriigid määrama asutused, kes vastutavad siseriiklike eeskirjadega seotud vastavustõendamise menetluse eest. Direktiivi 2008/57/EÜ V ja VI lisa tuleks seega muuta, et täpsustada kõnealuste asutuste poolt kohaldatavat menetlust.

(5)

Direktiivi 2008/57/EÜ VI lisa punktis 2 osutatud menetluse ja vastavustõendamise vaheteatise kasutamise korral peaks teavitatud asutus kõigepealt koostama EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadi ning taotleja peaks seejärel koostama sellega seotud EÜ vahedeklaratsiooni. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ V ja VI lisa vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on kooskõlas vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikele 1 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/57/EÜ II, V ja VI lisa asendatakse vastavalt käesoleva direktiivi I, II ja III lisa tekstiga.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2011. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

2.   Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.   Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. märts 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.


I LISA

„II LISA

ALLSÜSTEEMID

1.   Allsüsteemide nimekiri

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks allsüsteemideks:

a)

struktuuriliste valdkondade allsüsteem:

infrastruktuur;

energia;

raudteeäärne kontroll ja signaalimine;

rongisisene kontroll ja signaalimine;

veerem;

b)

funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:

käitamine ja liikluskorraldus;

hooldus;

telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2.   Allsüsteemide kirjeldus

Agentuur esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitlusvõime komponentide ja aspektide nimekirja asjakohase KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusvõimega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.

2.1.   Infrastruktuur

Rööbastee, pöörangud, rajatised (sillad, tunnelid jne), jaamade infrastruktuur (perroonid, juurdepääsualad, sh piiratud liikumisvõimega isikutele, jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

2.2.   Energia

Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärsed seadmed.

2.3.   Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.4.   Rongisisene kontroll ja signaalimine

Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.5.   Käitamine ja liikluskorraldus

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse rahvusvaheliste teenuste osutamisel nõuda.

2.6.   Telemaatilised seadmed

Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:

a)

reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b)

kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide järelevalve reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide koostamine.

2.7.   Veerem

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid, rongisisesed elektritarbimise mõõteseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh piiratud liikumisvõimega isikutele), passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.8.   Hooldus

Menetlused, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja nõutavad tööparameetrid.”


II LISA

„V LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

1.   Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Kõnealune deklaratsioon peab põhinema allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetlusel, mida on kirjeldatud VI lisa punktis 2. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

viited direktiivile;

tellija või tootja või tema sellise volitatud esindaja nimi ja aadress, kelle asukoht on Euroopa Liidus (esitada ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja puhul ka tellija või tootja ärinimi);

allsüsteemi lühike kirjeldus;

teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi artiklis 18 osutatud EÜ vastavustõendamise;

viited dokumentidele, mis sisalduvad tehnilises dokumentatsioonis;

kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, mida allsüsteemides peab järgima, ning vajaduse korral igasugused kasutuspiirangud ja -tingimused;

ajutise EÜ deklaratsiooni puhul selle kehtivusaeg;

allakirjutaja ametitõend.

Kui VI lisas viidatakse EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioonile, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile käesoleva punkti sätted.

2.   Allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioon siseriiklike eeskirjade olemasolu korral

Kui VI lisas viidatakse allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioonile siseriiklike eeskirjade olemasolu korral, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile punkti 1 sätted mutatis mutandis.”


III LISA

„VI LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

1.   ÜLDPÕHIMÕTTED

Allsüsteemi vastavustõendamise menetlus hõlmab kontrollimist ja tõendamist, et kõnealune allsüsteem:

on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab allsüsteemi käsitlevatele olulistele nõuetele, ja

võib saada kasutuselevõtu loa.

2.   EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

2.1.   Sissejuhatus

EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et allsüsteem:

vastab asjakohasele KTKle,

vastab muudele asutamislepingust tulenevatele õigusnormidele.

2.2.   Allsüsteemi osad ja etapid

2.2.1   Vastavustõendamise vaheteatis

Kui KTKdes on nii määratletud või kui see on asjakohane, siis taotleja nõudmisel võib allsüsteemi teatud osadeks jagada või seda kontrollida vastavustõendamise menetluse teatud etappide jooksul.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab allsüsteemi teatud osade vastavust või vastavustõendamise menetluse teatud etappe.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamise tulemuseks on alati EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, mille väljastab taotleja valitud teavitatud asutus, ning taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsiooni, kui see on asjakohane. Vastavustõendamise vahesertifikaadil ja vastavustõendamise vahedeklaratsioonil peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

2.2.2   Allsüsteemi osad

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta. Iga osa kontrollitakse igas etapis vastavalt punktile 2.2.3.

2.2.3   Vastavustõendamise menetluse etapid

Allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid kontrollitakse igas järgmises etapis:

üldine projekt;

tootmine: ehitamine, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide valmistamine, kokkupanemine ja üldine seadistamine;

lõplik katsetamine.

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist projekteerimisetapi (kaasa arvatud tüübikatsetused) ja tootmisetapi puhul.

2.3.   Vastavustõendamise sertifikaat

2.3.1.   EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus hindab allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist ning koostab taotlejale mõeldud EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ja taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. EÜ vastavustõendamise sertifikaadis peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele KTKdele ei ole hinnatud (näiteks erandi, ümberehitamise või uuendamise puhul KTKde osalise rakendamise, KTK üleminekuaja või erijuhtumi korral), siis esitatakse EÜ sertifikaadis täpsed viited nendele KTKdele või nende osadele, millele vastavust ei ole teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.

2.3.2.   Kui on väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, võtab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus neid vahesertifikaate arvesse ning teeb enne EÜ vastavustõendamise sertifikaadi väljastamist järgmist:

kontrollib, et EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat hõlmaks nõuetekohaselt KTKde asjakohaseid nõudeid;

kontrollib kõiki EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadiga hõlmamata aspekte ja

kontrollib allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.

2.4.   Tehniline dokumentatsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnev tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:

kõnealuse allsüsteemi suhtes asjakohased projekteerimisega seotud tehnilised karakteristikud, nagu näiteks üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, käitamis- ja hooldusdokumendid jne;

allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentide nimekiri, nagu on viidatud artikli 5 lõike 3 punktis d;

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide koopiad, millega eespool nimetatud komponendid peavad olema varustatud vastavalt direktiivi artiklile 13; vajaduse korral lisatakse neile vastavad arvestusmärkused ning selliste katsete ja hindamiste protokollide koopiad, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;

EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, kui see on olemas, ning sel juhul ka EÜ vastavustõendamise sertifikaadi juurde kuuluv EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioon koos teavitatud asutuse poolt sertifikaadile tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;

EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse allkirjastatud EÜ vastavustõendamise sertifikaat koos vastavate arvestusmärkustega, milles sätestatakse, et allsüsteem vastab asjakohaste KTKde nõuetele, ning nimetatakse allsüsteemi tegevuse ajal märgitud reservatsioonid, mis jäid kehtima; samuti peaks EÜ vastavustõendamise sertifikaadile lisama inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, mille on koostanud kõnealune asutus seoses vastavustõendamisega, nagu on määratletud punktides 2.5.3 ja 2.5.4;

asutamislepingust tulenevate muude õigusaktidega kooskõlas väljastatud EÜ sertifikaadid;

kui vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 352/2009 (1) on nõutav ohutu integreerimine, siis lisab taotleja tehnilisele dokumentatsioonile hindaja aruande direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõikes 3 viidatud riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta.

2.5.   Järelevalve

2.5.1.   EÜ järelevalve eesmärk on tagada tehnilisest dokumentatsioonist tulenevate kohustuste täitmine allsüsteemi tootmise jooksul.

2.5.2.   Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- ja katsetamiskohtadele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus oma ülesande täitmisel vajalikuks peab. Teavitatud asutus peab taotlejalt saama kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige allsüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

2.5.3.   Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid, et kinnitada vastavust asjakohastele KTKdele. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditeerimisaruande. Teatavatel ehitamise etappidel võib olla vajalik asutuse kohalolek.

2.5.4.   Lisaks sellele võib teavitatud asutus ehitusplatsi ja tootmistöökoda ette teatamata külastada. Selliste külaskäikude ajal võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja vajaduse korral auditeerimisaruande.

2.5.5.   Eesmärgiga koostada IV lisa punktis 2 nimetatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, on teavitatud asutusel võimalus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata seal, kus vastav KTK seda nõuab, allsüsteemi kasutuskõlblikkust kavandatud raudteeümbruse piires.

2.6.   Esitamine

Lõikes 2.4 viidatud täielik dokumentatsioon tuleb esitada taotlejale, et täiendada selle eest vastutava teavitatud asutuse väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaati, kui see on olemas, või et täiendada vastavustõendamise sertifikaati, mille on välja andnud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus. Dokumentatsioon tuleb lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille taotleja saadab pädevale asutusele, kellele ta esitab taotluse kasutuselevõtu loa saamiseks.

Taotleja peab säilitama dokumentatsiooni koopiat kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul. See tuleb saata igale liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

2.7.   Avalikustamine

Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta:

laekunud EÜ vastavustõendamise ja vastavustõendamise vaheteatise kasutamise taotlused;

koostalitusvõime komponentide vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamise taotlus;

väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadid;

väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustunnistused ja/või kasutuskõlblikkuse EÜ sertifikaadid;

väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise sertifikaadid.

2.8.   Keel

EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema selle ELi liikmesriigi riigikeeles, kus taotleja on registreeritud, või ELi ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.

3.   VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS SISERIIKLIKE EESKIRJADE OLEMASOLU KORRAL

3.1.   Sissejuhatus

Vastavustõendamise menetlus siseriiklike eeskirjade olemasolu korral on menetlus, mille käigus artikli 17 lõike 3 alusel määratud asutus (edaspidi „määratud asutus”) kontrollib ja tõendab, et allsüsteem vastab siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt artikli 17 lõikele 3.

3.2.   Vastavustõendamise sertifikaat

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral koostab vastavustõendamise menetluse eest vastutav määratud asutus taotlejale mõeldud vastavustõendamise sertifikaadi.

Sertifikaat sisaldab täpset viidet siseriiklikule eeskirjale, millele vastavust on määratud asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud, sealhulgas seoses nende eeskirjadega, mis käsitlevad KTK erandiga ümberehitatavaid või uuendatavaid osasid.

Veeremit moodustavate allsüsteemidega seotud siseriiklike eeskirjade olemasolu korral jagab määratud asutus sertifikaadi kahte ossa. Üks osa hõlmab viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremi ja asjakohase võrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud siseriiklikke eeskirju.

3.3.   Tehniline dokumentatsioon

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral tuleb vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev tehniline dokumentatsioon lisada punktis 2.4 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ja seal peavad olema esitatud andmed, mis on asjakohased allsüsteemi siseriiklikele eeskirjadele vastavuse hindamiseks.”


(1)  ELT L 108, 22.4.2009, lk 4.