LISA

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS

SISUKORD

1.	SISSEJUHATUS

1.1.	Tehniline reguleerimisala

1.2.	Geograafiline kohaldamisala

1.3.	Käesoleva KTK sisu

2.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE/REGULEERIMISALA

2.1.	Allsüsteem

2.2.	Reguleerimisala

2.2.1.

Töötajad ja rongid

2.2.2.

Põhimõtted

2.2.3.

Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja infrastruktuuri suhtes

3.	OLULISED NÕUDED

3.1.	Olulistele nõuetele vastavus

3.2.	Olulised nõuded – ülevaade

4.	ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.2.1.

Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.

Üldnõuded

4.2.1.2.

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1.

Juhi käsiraamat

4.2.1.2.2.

Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2.

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

4.2.1.2.2.3.

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4.

Veerem

4.2.1.3.

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4.

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

4.2.1.5.

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

4.2.2.

Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.

Üldnõue

4.2.2.1.2.

Esiosa

4.2.2.1.3.

Tagaosa

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.

Üldnõue

4.2.2.2.2.

Juhtimine

4.2.2.3.

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

4.2.2.4.

Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.

Veose ohutus

4.2.2.4.2.

Reisijate ohutus

4.2.2.5.

Rongi koosseis

4.2.2.6.

Rongi pidurid

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.

Üldnõue

4.2.2.7.2.

Nõutavad andmed

4.2.2.8.

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

4.2.2.9.

Juhi valvsus

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

4.2.3.2.1.

Ronginumbri vorm

4.2.3.3.

Rongi väljumine

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.

Üldnõuded

4.2.3.4.2.

Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2.

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4.

Käitamise kvaliteet

4.2.3.5.

Andmete salvestamine

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6.

Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2.

Vedurijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7.

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

4.3.	Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.3.1.

Liidesed infrastruktuuri KTKga

4.3.2.

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.

Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

4.3.3.2.

Liidesed kaubavagunite KTKga

4.3.4.

Liidesed energiavarustuse KTKga

4.4.	Käitamiseeskirjad

4.5.	Hoolduseeskirjad

4.6.	Kutsekvalifikatsioon

4.6.1.

Ametialane pädevus

4.6.1.1.

Ametialased teadmised

4.6.1.2.

Teadmiste rakendamise oskus

4.6.2.

Keeleoskus

4.6.2.1.

Põhimõtted

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

4.6.3.

Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.

Põhielemendid

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2.

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3.

Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.

Raudteeinfrastruktuuri tundmine

4.6.3.2.3.2.

Veeremialased teadmised

4.6.3.2.3.3.

Abipersonal

4.7.	Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.

Sissejuhatus

4.7.2.

Välja jäetud

4.7.3.

Välja jäetud

4.7.4.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.

Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2.

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2.

Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.

Korrapärase tervisekontrolli sagedus

4.7.4.2.2.

Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

4.7.4.2.3.

Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5.

Meditsiinilised nõuded

4.7.5.1.

Üldnõuded

4.7.5.2.

Nägemisnõuded

4.7.5.3.

Kuulmisnõuded

4.8.	Infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

4.8.1.

Raudteeinfrastruktuur

4.8.2.

Veerem

5.	KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.

Mõiste

5.2.	Komponentide loend

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.	Koostalitluse komponendid

6.2.	Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.

Põhimõtted

7.	Rakendamine

7.1.	Põhimõtted

7.2.	Rakendussuunised

7.3.	Erijuhtumid

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.

Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

7.3.2.2.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Liide A:

ERTMSi/ETCSi käitamiseeskirjad

Liide B:

Ühetaolist käitamist võimaldavad muud eeskirjad

Liide C:

Ohutusalase teabevahetuse metoodika

Liide D:

Andmed, mis peavad olema raudteeveo-ettevõtjale kättesaadavad marsruutide kohta, mida ta kavatseb kasutada

Liide E:

Keeleoskuse ja teabevahetuse tase

Liide F:

Liide G:

Liide H:

Liide I:

Liide J:

Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide K:

Liide L:

Rongide ettevalmistamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide M:

Liide N:

Liide O:

Liide P:

Liide Pa:

Liide Q:

Liide R:

Liide S:

Liide T:

Pidurdustõhusus

Liide U:

Avatud punktide loend

Liide V:

Liide W:

Sõnastik

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline reguleerimisala

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) hõlmab direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi. Täpsemad andmed kõnealuse allsüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ I lisas.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 käesolevas KTKs:

a)	esitatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav reguleerimisala – 2. peatükk;

b)	kehtestatakse olulised nõuded, millele peavad vastama asjaomane allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega – 3. peatükk;

c)

kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele sihtallsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajaduse korral võivad need nõuded varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi 2008/57/EÜ I lisas sätestatud liini-, jaama- ja/või veeremiliikidest – 4. peatükk;

d)	määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlus üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – 5. peatükk;

e)	määratakse iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel – 6. peatükk;

f)	esitatakse KTK rakendamise strateegia; Eelkõige on vaja täpsustada etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida on võimalik kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks – 7. peatükk;

g)	esitatakse allsüsteemi käitamise ja hooldamise ning KTK rakendamise puhul nõutav asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning töötajate tervise kaitse ja ohutuse nõuded – 4. peatükk.

Lisaks võib vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 5 iga KTK puhul ette näha erijuhtumid. Need on esitatud 7. peatükis.

Käesoleva KTK 4. peatükk sisaldab ka käesoleva lisa punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud reguleerimisalas kehtivaid käitus- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/REGULEERIMISALA

2.1.   Allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2.4 kirjeldatud järgmiselt:

2.2.   Reguleerimisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate (edaspidi „RIE”) ja raudteeveo-ettevõtjate (edaspidi „RVE”) käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes, kes on seotud rongide käitamisega TENi tavaraudteeliinidel.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKga ette nähtud spetsifikatsioone võib kasutada viitedokumendina ka selliste rongide käitamisel, mis ei kuulu käesoleva KTK reguleerimisalasse.

2.2.1.   Töötajad ja rongid

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse nende töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Punkti 4.6.2 kohaldatakse ka direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 kindlaksmääratud vedurijuhtide suhtes. Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadel.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud allpool toodud tabelites.

Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega

Ülesanne	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi saatmine	4.6	4.7
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	4.6	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanne	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi saatmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

2.2.2.   Põhimõtted

Käesolev KTK hõlmab üksnes tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad põhimõtteliselt raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad tagama, et eeskirjade, menetluste ja dokumentatsiooniga seotud kõikide nõuete täitmiseks kehtestatakse asjakohane kord. Kõnealuse korra kehtestamine on raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi asjakohane osa, nagu on nõutud direktiiviga 2004/49/EÜ. Ohutusjuhtimise süsteemi ennast hindab asjakohane liikmesriigi ohutusasutus enne ohutustunnistuse/tegevusloa andmist.

2.2.3.   Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja infrastruktuuri suhtes

Ehkki suurem osa käesolevas KTKs sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja veeremiüksustega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse teisi allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates KTKdes. Käesolevas KTKs võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Olulistele nõuetele vastavus

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama kõnealuse direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   Olulised nõuded – ülevaade

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus,

—	töökindlus ja käideldavus,

—	tervisekaitse,

—	keskkonnakaitse,

—	tehniline ühilduvus.

Direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt võivad olulised nõuded kehtida üldiselt kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi kohta või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide kohta.

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas esitatud oluliste nõuete ja käesoleva KTK vaheline vastavus.

Punkt

Punkti pealkiri

Ohutus

Töökindlus & käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Käitamise ja liikluskorralduse olulised nõuded

1.1.1

1.1.2

1.1.3

1.1.4

1.1.5

1.2

1.3.1

1.3.2

1.4.1

1.4.2

1.4.3

1.4.4

1.4.5

1.5

2.6.1

2.6.2

2.6.3

4.2.1.2

Juhtide dokumentatsioon

X

X

X

4.2.1.2.1

Käsiraamat

X

X

X

4.2.1.2.2

Marsruudiraamat

X

X

4.2.1.2.2.1

Marsruudiraamatu koostamine

X

4.2.1.2.2.2

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

X

X

4.2.1.2.2.3

Juhi teavitamine reaalajas

X

X

X

4.2.1.2.3

Ajakavad

X

X

X

4.2.1.2.4

Veerem

X

X

X

4.2.1.3

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

X

X

X

4.2.1.4

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

X

X

X

4.2.1.5

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

X

X

X

X

4.2.2.1

Rongi nähtavus

X

X

X

4.2.2.1.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.1.2

Esiosa

X

X

X

4.2.2.1.3

Tagaosa

X

X

X

4.2.2.2

Rongi kuuldavus

X

X

X

X

4.2.2.2.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.2.2

Juhtimine

X

X

4.2.2.3

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

X

X

X

4.2.2.4

Reisijate ja veose ohutus

X

4.2.2.5

Rongi koosseis

X

4.2.2.6

Rongi pidurid

X

X

X

4.2.2.6.1

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

X

X

X

4.2.2.6.2

Pidurdustõhusus

X

X

X

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

X

X

X

4.2.2.7.1

Üldnõue

X

X

4.2.2.7.2

Nõutavad andmed

X

X

4.2.2.8

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

X

X

4.2.2.9

Juhi valvsus

X

4.2.3.1

Rongide planeerimine

X

X

X

4.2.3.2

Rongide identifitseeristunnus

X

X

X

4.2.3.3

Rongi väljumine

X

X

4.2.3.3.1

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

X

X

X

X

4.2.3.3.2

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

X

X

X

X

4.2.3.4

Liikluskorraldus

X

X

X

4.2.3.4.1

Üldnõuded

X

X

X

4.2.3.4.2

Rongi käsitlev aruandlus

X

X

X

4.2.3.4.2.1

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

X

X

4.2.3.4.2.2

Prognoositav üleandmise aeg

X

X

4.2.3.4.3

Ohtlikud kaubad

X

X

4.2.3.4.4

Käitamise kvaliteet

X

X

4.2.3.5

Andmete salvestamine

X

X

4.2.3.5.1

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

X

X

4.2.3.5.2

Jälgimisandmete salvestamine rongis

X

X

4.2.3.6

Halvenenud käitamisingimused

X

X

X

4.2.3.6.1

Teiste kasutajate teavitamine

X

X

4.2.3.6.2

Vedurijuhtide teavitamine

X

4.2.3.6.3

Eriolukordades tegutsemise kord

X

X

X

4.2.3.7

Eriolukordade haldamine

X

X

X

4.2.3.8

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi rikke korral

X

4.4

ERTMSi/ETCSi käituseeskirjad

X

X

4.6

Kutsekvalifikatsioon

X

X

X

4.7

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

X

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   Sissejuhatus

Kõiki asjaomaseid olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes käesolevas peatükis sätestatud elemente.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgustikus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning käesolevas peatükis sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi spetsifikatsioone.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid hõlmavad järgmist:

—	töötajatega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongidega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongide käitamisega seotud spetsifikatsioonid.

4.2.1.   Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolev punkt käsitleb töötajaid, kes on seotud allsüsteemi toimimisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis seonduvad raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheliste otseste liidestega.

1.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad: a) kes täidavad rongide juhtimisega seotud ülesandeid (käesolevas KTKs läbivalt „juht”) ning moodustavad osa rongi meeskonnast; b) kes täidavad ülesandeid rongis (v.a. juhtimine) ning moodustavad osa rongi meeskonnast; c) kes täidavad rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

2.	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajad, kes täidavad rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud valdkonnad on järgmised:

—	dokumentatsioon,

—	teavitamine.

Peale selle kehtestatakse käesoleva KTKga punktis 2.2.1 kindlaksmääratud töötajate puhul nõuded seoses järgmiste valdkondadega:

—	kvalifikatsioon (vt liite L punkt 4.6),

—	tervisekaitse- ja ohutusnõuded (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudteeveo-ettevõtja peab andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.   Juhi käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada tavapärasesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mida nimetatakse juhi käsiraamatuks.

Juhi käsiraamatus tuleb esitada kõikide kasutatavate marsruutide kohta ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

Juhi käsiraamat peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

—	esimene, mis käsitleb kogu TENi ulatuses kehtivaid üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse liidete A, B ja C sisu);

—	teine, mis käsitleb konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja puhul kehtivaid vajalikke eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

—	töötajate ohutus ja turvalisus,

—	signaalimine ja juhtkäsud,

—	rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes,

—	vedurid ja veerem,

—	vahejuhtumid ja õnnetused.

Juhi käsiraamatu koostamise eest vastutab raudteeveo-ettevõtja.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu infrastruktuuri kohta, kus tema juhid töötavad.

Raudteeveo-ettevõtja peab koostama juhi käsiraamatu niimoodi, et juhil oleks võimalik kohaldada kõiki käitamiseeskirju.

Sellel peab olema kaks liidet:

—	1. liide: sidetoimingute juhend;

—	2. liide: vormide kogu.

Sõnumid ja vormid peavad olema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) töökeeles.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (või käitamiseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudteeveo-ettevõtjale nõuetekohase teabe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles;

—	raudteeveo-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

—	kui keel, mille raudteeveo-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudteeveo-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke ja/või esitama selgitavad märkused mõnes muus keeles.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et juhi käsiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.   Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liini kirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudtee-äärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tavapärane või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

—	käitamisega seotud üldnäitajad,

—	andmed tõusude ja languste kohta,

—	üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide selliste infrastruktuuride kohta, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteeveo-ettevõtja vastutab marsruudiraamatu asjatundliku ja nõuetekohase koostamise eest (nt korraldades mis tahes vajaliku tõlke ja/või esitades selgitavad märkused) ja kasutab selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) antud teavet.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

a)	käitamise üldnäitajad: — signaalide ja vastava sõidurežiimi tüüp (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne), — vooluvarustustüüp, — pinnas-rong raadioseadmete liik;

b)	andmed tõusude ja languste ning kallete suuruse ja asukoha kohta;

c)

üksikasjalik liiniskeem: — liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad; — tunnelid, sealhulgas nende asukoht, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti selliste turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida; — olulised asukohad, näiteks neutraalsed lõigud; — igal rööbasteel lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajaduse korral eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks; — vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja; — liikluskorraldus-/juhtimiskeskusega nii normaalsetes kui ka halvenenud tingimustes sidepidamise vahendid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2.   Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teavitama raudteeveo-ettevõtjat kõikidest püsivatest või ajutistest muudatustest punkti 4.2.1.2.2.1 kohaselt edastatud teabes.

Raudteeveo-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mille vorming peab olema ühesugune kõikide nende infrastruktuuride puhul, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamatus sisalduvasse teabesse tehtud muudatusi koondav dokument on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3.   Juhi teavitamine reaalajas

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teavitama juhte kõikidest liini või sellega seotud raudtee-äärsete seadmete muudatustest, millest ei ole teatatud kui punkti 4.2.1.2.2.2 kohastest marsruudiraamatus sisalduva teabe muudatustest.

4.2.1.2.3.   Sõiduplaanid

Rongide sõiduplaanide andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

—	rongi identifitseerimistunnus;

—	rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

—	peatuspunktid ja nendega seotud tegevus;

—	muud ajaarvestuspunktid;

—	saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga kõnealuse punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud teabel, võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal.

Kõikidel liinidel, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4.   Veerem

Raudteeveo-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega.

4.2.1.3.   Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudteeveo-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud käitamistingimustes.

Rongides töötavatele töötajatele ette nähtud teabe struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesoleva KTK punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase teabevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andvate töötajate ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

—	sidepõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (liide C);

—	dokumendis pealkirjaga „Vormide kogu”.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5.   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

Rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud liites L) ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel (vt sõnastik).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud liites C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.   Esiosa

Raudteeveo-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav.

Juhtveeremiüksuse sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel) (gabariidituled), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudtee-äärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) (esituled) öösel ja alavalgustuse tingimustes ega tohi pimestada vastutulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.2.1.3.   Tagaosa

Raudteeveo-ettevõtja peab varustama rongi tagaosa tähistamiseks vajalike vahenditega. Tagaosa signaallatern peab olema üksnes rongi viimase veeremiüksuse tagaosal. See peab paiknema järgmiselt.

4.2.2.1.3.1.   Reisirongid

Reisirongi tagaosa peab olema tähistatud kahe fikseeritud punase tulega, mis asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel.

4.2.2.1.3.2.   Rahvusvahelises liikluses kasutatavad kaubarongid

Liikmesriik peab teatama, milliseid järgmisi nõudeid ta kohaldab oma riigi raudteevõrgus nende rongide suhtes, mis ületavad liikmesriikidevahelisi piire:

kas

—	kaks punast fikseeritud tuld või

—	kaks valgust tagasipeegeldavat märki, mis on allpool esitatud kujuga ning millel on valged kolmnurgad külgedel ja punane kolmnurk ülal ja all:

Lambid või märgid asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel. Liikmesriigid, kus rongid peavad olema tähistatud kahe valgust tagasipeegeldava märgiga, peavad aktsepteerima rongi tagaosa tähistusena ka kaht punast fikseeritud tuld.

4.2.2.1.3.3.   Kaubarongid, mis liikmesriikidevahelisi piire ei ületa

Liikmesriikidevahelisi piire mitteületavate rongide tagaosa tähistus on avatud punkt (vt liide U).

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.   Juhtimine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid käitamispiiranguid.

Täiendavad nõuded on sätestatud liites P.

4.2.2.4.   Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.   Veose ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama kaubaveeremite ohutu ja kindla laadimise ning veose püsimise sellises seisundis kogu teekonna jooksul.

4.2.2.4.2.   Reisijate ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama reisijate ohutu veo väljumisel ja kogu teekonna jooksul.

4.2.2.5.   Rongi koosseis

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema töötajad peavad järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma alljärgnevast:

a)

veeremiüksused — rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele; — rongi kõik veeremiüksused peavad suutma sõita maksimumkiirusel, millega rong on ette nähtud sõitma; — rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel järgima ettenähtud hooldusintervalle (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

b)

rong — veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ega tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud; — raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

c)	mass ja teljekoormus — rongi mass peab jääma marsruudi asjaomases osas lubatud piiridesse ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumpiiridesse. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

d)	rongi suurim kiirus — rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

e)	gabariidivärav — rongi iga veeremiüksuse (koos veosega) gabariidivärav peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veduki liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.   Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud veeremi KTKs sätestatud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatama raudteeveo-ettevõtjale tegelikult nõutava pidurdustõhususe. Need andmed sisaldavad vajaduse korral selliste pidurisüsteemide kasutamise tingimusi, mis võivad infrastruktuuri mõjutada, näiteks magnet-, regeneratiiv- ja pöörisvoolpidurid.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Pidurdustõhususe eeskirju tuleb hallata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis.

Täiendavad nõuded on sätestatud liites T.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning et rong on liiklemiseks ohutu.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2.   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks käitamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise protsess peavad hõlmama järgmist:

—	rongi identifitseerimistunnus,

—	rongi eest vastutava raudteeveo-ettevõtja identifitseerimistunnus,

—	rongi tegelik pikkus,

—	kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud,

—	käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmelaius, kiirusepiirangud jne),

—	andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama nende andmete teatavakstegemise raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)le enne rongi väljumist.

Raudteeveo-ettevõtja peab teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või kui see tühistatakse.

4.2.2.8.   Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

Juhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudtee-äärseid märgiseid ning need peavad olema juhile nähtavad. See kehtib ka muude ohutusega seotud raudtee-äärsete märkide kohta.

Selle soodustamiseks peavad signaalid, raudtee-äärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ja paigutatud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	sobiv paigutus, et rongi esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

—	sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

—	valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele spetsifikatsioonidele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat infot hõlpsasti näha.

4.2.2.9.   Juhi valvsus

Rongis peab olema juhi valvsuse jälgimise vahend. See sekkub ja seiskab rongi, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul. Ajavahemik on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.3.   Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Kooskõlas direktiiviga 2001/14/EÜ peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Igal rong peab olema identifitseeritav ronginumbri järgi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab ronginumbri rongiliini eraldamisel ning see number peab olema teada raudteeveo-ettevõtjale ja kõikidele kõnealust rongi käitavatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele. Ronginumber peab olema võrgus kordumatu. Ronginumbri muutmist rongi teekonna jooksul tuleks vältida.

4.2.3.2.1.   Ronginumbri vorm

Ronginumbri vorm määratakse kindlaks juhtkäskude ja signaalimise KTKs.

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama kontrollid ja katsed, et tagada rongi ohutu väljumine (nt uksed, veos, pidurid).

4.2.3.3.2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudteeveo-ettevõtja teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat, kui rong on raudteevõrku sisenemiseks valmis.

Raudteeveo-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõikidest rongi või selle käitamist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.   Üldnõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema protseduurid ja vahendid:

—	rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

—	käitamismeetmeteks, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral; ja

—	raudteeveo-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudteeveo-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2.   .Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab:

a)	looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud meldepunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

b)

sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist: — rongi identifitseerimistunnus; — meldepunkti identifitseerimistunnus; — liin, millel rong sõidab; — plaanijärgne meldepunkti saabumise aeg; — tegelik meldepunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahemeldepunktide kohta, mida rong läbib); — meldepunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites; — esialgne selgitus kõikide üle kümneminutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluse jälgimise süsteemiga ette nähtud; — teave selle kohta, et rongi andmed ei ole saabunud õigel ajal, ning viivituse aeg minutites; — rongi varasem(ad) identifitseerimistunnus(ed), kui see (need) on olemas; — rongi tühistamine kogu marsruudi ulatuses või osaliselt.

4.2.3.4.2.2.   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi plaanijärgsel üleandmisel teisele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3.   Ohtlikud kaubad

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud protseduurid peavad hõlmama järgmist:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (1) sätete järgimine;

—	juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

—	teave, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

—	kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.   Käitamise kvaliteet

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalvemenetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade puhul. Analüüsi tulemuste alusel töötatakse välja parendusmeetmed, mille eesmärk on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja raudteeveo-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tuleb need vastavalt teatavaks teha, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Käitamist oluliselt häirinud juhtumeid peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsima võimalikult kiiresti. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumitega seotud raudteeveo-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, tuleb need edastada kõikidele asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmete salvestamine

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

—	toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

—	teha kindlaks juhi, rongi ja infrastruktuuri toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

—	salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmed.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

—	salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

—	salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

—	rongi identifitseerimistunnus,

—	juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

—	kus raudteeveo-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas) või

—	kus asub infrastruktuur (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1.   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	rongide liikumisega seotud raudtee-äärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

—	teljepukside tuvastatud ülekuumenemised, kui sellekohased seadmed on olemas;

—	rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2.   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudteeveo-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	ohuolekus signaalidest või „liikumisloa lõpust“ loata möödasõit;

—	hädapiduri rakendamine;

—	rongi sõidukiirus;

—	rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

—	helisignaalseadise (rongipasuna) kasutamine;

—	ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

—	rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

—	selle juhikabiini identifitseerimistunnus, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse.

4.2.3.6.   Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudteeveo-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu või veeremi ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2.   Vedurijuhtide teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud käitamistingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja võtta, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega ja vajaduse korral naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud käitamistingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis tingimuste halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

—	veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

—	infrastruktuuritõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

—	äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nende töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud käitamistingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudteeveo-ettevõtja peab need andmed edastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõiki raudteeveo-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7.   Eriolukordade haldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult:

—	kõikide tema infrastruktuuris tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega või vajaduse korral kõnealuste ettevõtjate esindusasutustega,

—	vastavalt vajadusele naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega,

—	vastavalt vajadusele kohalike omavalitsustega ning kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste (sealhulgas tuletõrje ja päästeameti) esindusorganitega

kindlaks määrama, avaldama ja kättesaadavaks tegema asjakohased meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad tavaliselt järgmist:

—	kokkupõrked,

—	rongitulekahjud,

—	rongide evakueerimine,

—	õnnetused tunnelites,

—	ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumid,

—	rööbastelt mahasõidud.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale andma kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul.

Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjal olema menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama vajalikud protseduurid rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid järgmised.

4.3.1.   Liidesed infrastruktuuri KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK		Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2	Vastupidavus pikinihkele	4.2.7.2
Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine	4.1.2.2.2	Käitamiseeskirjad	4.4
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6

4.3.2.   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK		Viidatud dokument: tavaraudtee juhtkäskude ja signaalimise KTK kavand
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Käsiraamat	4.2.1.2.1
Käitamiseeskirjad	4.4	Käitamiseeskirjad	4.4
Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavus	4.2.2.8	Raudtee-äärsete juhtobjektide nähtavus	4.2.16
Pidurdustõhusus	4.2.2.6	Rongi pidurdustõhusus ja -omadused	4.3.2.3
Käsiraamat	4.2.1.2.1	Liivatusseadme kasutamine	4.2.10
Ronginumber	4.2.3.2.1	ETCS DMI	4.2.12
		GSM-R DMI	4.2.13
Andmete salvestamine rongis	4.2.3.5	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.15

4.3.3.   Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.   Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK		Viidatud dokumendid: tavaraudtee vedurite KTK ja reisijateveoveeremi KTK
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Päästetööde haakeseadis	4.2.2.2.4
Rongi koosseis	4.2.2.5	Liides infrastruktuuriga: teljekoormuse parameeter	4.2.3.2
Pidurisüsteemi miinimumnõuded	4.2.2.6.1	Pidurdustõhusus	4.2.4.5
Rongi nähtavus	4.2.2.1	Välised esi- ja tagatuled	4.2.7.1
Rongi kuuldavus	4.2.2.2	Signaalpasun	4.2.7.2
Signaalide nähtavus	4.2.2.8	Väline nähtavus	4.2.9.1.3
		Sisevalgustus	4.2.9.2.2
		Tuuleklaasi optilised omadused	4.2.9.1.8
Juhi valvsus	4.2.2.9	Juhi tegevuse kontrollimise funktsioon	4.2.9.3.1
Andmete salvestamine	4.2.3.5.2	Salvestusseade	4.2.9.5

4.3.3.2.   Liidesed kaubavagunite KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK		Viidatud dokument: tavaraudtee kaubavagunite KTK
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Tagaosa	4.2.2.1.3.2	Tagaosa signaaltule kinnitusseade	4.2.6.3
Tagaosa	4.2.2.1.3.2	Tagaosa signaaltuli	Lisa E
Rongi koosseis	4.2.2.5	Gabariidid	4.2.3.1
Rongi koosseis	4.2.2.5	Teljekoormuse parameeter	4.2.3.3.2
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Tõstmine	4.2.2.2
Rongi pidurid	4.2.2.6	Pidur	4.2.4

4.3.4.   Liidesed energiavarustuse KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK		Viidatud dokument: tavaraudtee energiavarustuse KTK
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus	4.2.1.2.2	Elektrivoolu juhtimine	4.4.2
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3
Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine	4.2.1.2.2.2	Tööde teostamine	4.4.3

4.4.   Käitamiseeskirjad

Eeskirjad ja protseduurid, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga vahetult seotud eeskirjad ja menetlused peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks on liites A sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS/ETCS) ning ERTMS/GSM-R raadiosüsteemi käitamiseeskirjad.

Liitega B nähakse ette muud käitamiseeskirjad, mida on võimalik kogu TENi ulatuses standardida.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Ei kohaldata

4.6.   Kutsekvalifikatsioon

Vastavalt käesoleva KTK punktile 2.2.1 käsitleb see punkt töötajate pädevuse saavutamiseks vajalikku kutsekvalifikatsiooni ja keeleoskust ning hindamismenetlust.

4.6.1.   Ametialane pädevus

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajad (sh lepingulised töötajad) peavad olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud liidetes J ja L.

4.6.1.1.   Ametialased teadmised

Neid liteid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

a)

raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel: — oma organisatsiooni ohutusjuhtimissüsteemi toimimise põhimõtted, — koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute roll ja vastutus, — ohtude äratundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektritoitega;

b)	vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad protseduuride ja liidestega järgmistes aspektides: — liinid ja raudtee-äärsed seadmed, — veerem, — keskkond.

4.6.1.2.   Teadmiste rakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peavad töötajad olema täielikult teadlikud järgmistest asjaoludest:

—	kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetod ja põhimõtted;

—	raudtee-äärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamine;

—	ohutusjuhtimissüsteemi põhimõtted, et vältida liigseid riske seoses inimeste ja menetlusega.

Töötajad peavad ka suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse inimene võib sattuda.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad looma kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, et tagada nende asjaomaste töötajate pädevuse hindamine ja säilitamine. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või üksikisikuga seotud nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2.   Keeleoskus

4.6.2.1.   Põhimõtted

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevas KTKs sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudteeveo-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudteeveo-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad, kes peavad oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga, peavad piisaval tasemel valdama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

a)	Juht peab suutma vähemalt: — saata kõiki käesoleva KTK liites C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada; — tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades; — täita vormide kogu vorme.

b)	Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle käitamisega seotud teavet ning sellest aru saada.

Suunised vajalike pädevustasemete kohta on sätestatud liites E. Juhtide teadmised peavad olema vähemalt 3. tasemel. Rongi saatvatel töötajatel peab olema vähemalt 2. taseme keeleoskus.

4.6.3.   Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.   Põhielemendid

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad kindlaks määrama oma töötajate hindamise menetluse.

Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A.   Personali valimine:

—	isikliku kogemuse ja pädevuse hindamine;

—	isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B.   Esmane kutsealane koolitus:

—	koolitusvajaduste analüüs;

—	koolitusvõimalused;

—	koolitajate koolitus.

C.   Esmane hindamine:

—	põhitingimused;

—	hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed;

—	koolitajate kvalifikatsioon;

—	pädevustunnistuse väljaandmine.

D.   Pädevuse säilitamine:

—	pädevuse säilitamise põhimõtted;

—	järgitavad meetodid;

—	pädevuse säilitamise protsessi vormistamine;

—	hindamisprotsess.

E.   Täiendkoolitus:

—	pideva koolituse (sealhulgas keeleõppe) põhimõtted.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduste analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide TENil kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

—	ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

—	kohalikud käitamisjuhised, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud liidetes. Vajaduse korral tuleb töötajate koolitamisel neid tegureid arvesse võtta.

Raudteeveo-ettevõtja kavandatavast käitamisest või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa punktis 4.6.1 osutatud liidetes nimetatud elementidest olla mittevajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2.   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse näiteks varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, infrastruktuuris ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3.   Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.   Raudteeinfrastruktuuri tundmine

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongis töötajatel on vajalikud teadmised asjaomase raudteeinfrastruktuuri kohta.

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongipersonal õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See menetlus peab:

—	põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol ja

—	olema kooskõlas punktis 4.2.1 kirjeldatud menetlusega.

4.6.3.2.3.2.   Veeremialased teadmised

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3.   Abipersonal

Raudteeveo-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongimeeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongimeeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.   Sissejuhatus

Punktis 4.2.1 nimetatud töötajad, kes täidavad punkti 2.2. kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peavad olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad välja töötama ja dokumenteerima menetluse, mille nad kehtestavad ohutusjuhtimissüsteemi alla kuuluvate töötajate meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudteeveo-ettevõtjal ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal olema kehtestatud protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   Välja jäetud

4.7.3.   Välja jäetud

4.7.4.   Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.   Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll.

4.7.4.1.2.   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudteeveo-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

a)	kognitiivsed võimed: — tähelepanu ja keskendumisvõime; — mälu; — taju erksus; — otsustusvõime; — suhtlemisoskus;

b)	psühhomotoorsed võimed: — reaktsiooni kiirus; — liigutuste koordinatsioon;

c)	käitumine ja isiksuseomadused: — emotsionaalne enesevalitsemine; — käitumise usaldusväärsus; — sõltumatus; — kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatud elementidest kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2.   Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.   Korrapärase tervisekontrolli sagedus

Vähemalt üks süstemaatiline terviseuuring tuleb teha:

—	alla 40aastaste töötajate puhul iga viie aasta järel;

—	41–62aastaste töötajate puhul iga kolme aasta järel;

—	üle 62aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2.   Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

Kui töötaja vastab enne tööleasumist tehtavate uuringute kriteeriumidele, peab korrapärane erikontroll hõlmama vähemalt järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3.   Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärasele tervisekontrollile tuleb teha spetsiaalne täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või kui on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuri- või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui kõnealuse isiku inimeksimuse tõttu on toimunud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja peab taotlema tervisekontrolli tegemist pärast iga puudumist üle 30 haiguspäeva. Vajaduse korral võib nimetatud kontroll piirduda töötervishoiuarsti hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama süsteemid, millega tagatakse vajaduse korral kõnealuse lisakontrolli ja -hindamise tegemine.

4.7.5.   Meditsiinilised nõuded

4.7.5.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda selliseid haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada:

—	ootamatut teadvusekaotust;

—	teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemist;

—	ootamatut teovõimetust;

—	tasakaalu või koordinatsiooni halvenemist;

—	olulist liikumisvõime halvenemist.

Täidetud peavad olema järgmised nägemise ja kuulmisega seotud nõuded.

4.7.5.2.   Nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõdetuna); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

—	Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus + 5/lühinägevus – 8. Töötervishoiuarst võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

—	Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

—	Lubatud on kontaktläätsed.

—	Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi (nt Ishihara) alusel, vajaduse korral kasutada täiendavat tunnustatud testi.

—	Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

—	Mõlema silma nägevus: olemas.

—	Binokulaarne vaateväli: olemas.

—	Kontrastitundlikkus: hea.

—	Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

—	Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3.   Kuulmisnõuded

Toonaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st:

—	kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid;

—	juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

—	kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 db,

—	kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helijuhtivusega kõrva puhul 45 dB.

4.8.   Infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

Arvestades direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 33, 34 ja 35 kindlaksmääratud infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregistri iseärasusi, ei sobi need käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete järgimiseks. Seepärast ei sätestata käesolevas KTKs nende registrite kohta midagi.

On siiski üks käitamisega seotud nõue, mille kohaselt tuleb teatavad infrastruktuuriga seotud andmeüksused teha kättesaadavaks raudteeveo-ettevõtjale ning teatavad veeremiga seotud andmeüksused tuleb teha kättesaadavaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, nagu on sätestatud punktides 4.8.1 ja 4.8.2. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1.   Raudteeinfrastruktuur

Liites D on sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb tavaraudtee infrastruktuuriga seotud ning käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi käsitlevad andmeüksused teha raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadavaks. Andmete õigsuse eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

4.8.2.   Veerem

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab valdaja:

—	kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

—	pikkus puhvritest mõõdetuna.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Mõiste

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile f on koostalitluse komponendid (direktiivis: „koostalitlusvõime komponendid”) „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alamkoost või kogukoost, mis on ühendatud või mõeldud ühendamiseks alasüsteemi, millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent“ hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara”.

5.2.   Komponentide loend

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas koostalitluse komponendid puuduvad.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

Kuna käesoleva KTKga veel koostalitluse komponente ette ei nähta, ei käsitle see ka hindamise korda.

6.2.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.   Põhimõtted

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa kohane funktsionaalne allsüsteem.

Kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 peavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad mis tahes uue või muudetud ohutustunnistuse või tegevusloa kohaldamisel tõendama ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK nõuetele.

Vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite kohaselt peavad liikmesriikide ohutusasutused kehtestama inspekteerimiskorra, et kontrollida ja jälgida igapäevast vastavust kõiki KTKsid hõlmavale ohutusjuhtimissüsteemile. Tuleb silmas pidada, et ühtki käesolevas KTKs sisalduvat elementi ei pea teavitatud asutus eraldi hindama.

Käesolevas KTKs sisalduvaid nõudeid, mis on seotud struktuursete allsüsteemidega ja loetletud liidestes, hinnatakse asjakohaste struktuursete KTKde alusel.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Põhimõtted

Käesoleva KTK rakendamine ja vastavus selle asjakohastele punktidele tuleb kindlaks määrata vastavalt rakenduskavale, mille iga liikmesriik peab koostama tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

a)	iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

b)	iga asjaomase liini konkreetsed käitamis- ja ohutuselemendid ning

c)	see, kas elementi/elemente tuleb rakendada järgmise suhtes: — kõikide liinil liikuvate rongide suhtes või mitte, — üksnes teatavate liinide suhtes, — kõikide TENi liinide suhtes, — kõikide TENi liinidel liikuvate rongide suhtes;

d)	rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (juhtkäsud ja signaalimine, veerem jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võib kohaldada.

Rakenduskavas tuleb arvesse võtta erinevaid võimalikke rakendustasemeid, täpsemalt juhtumeid, kui:

a)	raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja alustab tegevust,

b)	raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolevaid käitamissüsteeme uuendatakse või täiendatakse,

c)	võetakse kasutusele uusi ja täiendatud infrastruktuuri, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, mille jaoks on vaja vastavat käitamiskorda.

On kokku lepitud, et käesoleva KTK kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

7.2.   Rakendussuunised

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

a)	kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesoleva KTK nõuetele;

b)	olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesoleva KTK nõudeid;

c)

uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest: — uued/täiendatud tavaliinid (raudteeinfrastruktuur/energiavarustus), — uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (juhtkäsud ja signaalimine), — uus veerem (veerem).

7.3.   Erijuhtumid

7.3.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtumite suhtes lubatakse kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

a)	sätteid kohaldatakse püsivalt (juhtum P) või ajutiselt (juhtum T).

b)	Ajutise kohaldamise juhtudel täidavad liikmesriigid asjakohase allsüsteemi nõuded kas 2016. aastaks (juhtum T1) või 2024. aastaks (juhtum T2).

7.3.2.   Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.   Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

Käesoleva KTK punkti 4.2.2.1.3.2 rakendamisel võib üksnes Eesti, Läti ja Leedu raudteevõrgus, kus rööpmelaius on 1 520 mm, käitatavate rongide tagaosa tähistamiseks kasutada eri signaaltuld.

7.3.2.2.   Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Käesoleva KTK punkti 4.2.3.2.1 rakendamisel kasutatakse Iirimaa ja Ühendkuningriigi olemasolevates süsteemides tähtnumbrilist ronginumbrit. Liikmesriigid kehtestavad nõuded ja ajakava seoses üleminekuga tähtnumbrilistelt ronginumbritelt numbrilistele ronginumbritele sihtsüsteemis.

---

(1)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.