1.

1.1.

1.2.

1.3.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

3.

4.

4.1.

4.2.

4.2.1.

4.2.2.

4.2.3.

4.2.3.1.

4.2.3.2

4.2.4.

4.2.4.1.

4.2.4.2.

4.2.4.3.

4.2.4.4.

4.2.4.5.

4.2.5.

4.2.5.1.

4.2.5.2.

4.2.5.3.

4.2.5.4.

4.2.5.4.1.

4.2.5.4.2.

4.2.5.5.

4.2.5.5.1.

4.2.5.5.2.

4.2.5.6.

4.2.5.7.

4.2.5.7.1.

4.2.5.7.2.

4.2.5.8.

4.2.6.

4.2.6.1.

4.2.6.2.

4.2.6.3.

4.2.7.

4.2.7.1.

4.2.7.2.

4.2.7.3.

4.2.8.

4.2.8.1.

4.2.8.1.1.

4.2.8.1.2.

4.2.8.1.3.

4.2.8.1.4.

4.2.8.1.5.

4.2.8.2.

4.2.8.3.

4.2.8.4.

4.2.9.

4.2.9.1.

4.2.9.2.

4.2.9.3.

4.2.9.4.

4.2.10.

4.2.10.1.

4.2.10.2.

4.2.10.3.

4.2.10.4.

4.2.10.5.

4.2.11.

4.2.11.1.

4.2.11.2.

4.2.11.3.

4.2.11.4.

4.2.11.5.

4.2.12.

4.2.12.1.

4.2.13.

4.2.13.1.

4.2.13.2.

4.2.13.3.

4.2.13.4.

4.2.13.5.

4.2.13.6.

4.3.

4.3.1.

4.3.2.

4.3.3.

4.3.4.

4.4.

4.4.1.

4.4.2.

4.4.3.

4.5.

4.5.1.

4.5.2.

4.6.

4.7.

4.8.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

5.3.1.

5.3.1.1.

5.3.1.2.

5.3.1.3.

5.3.2.

5.3.3.

6.

6.1.

6.1.1.

6.1.2.

6.1.3.

6.1.4.

6.2.

6.2.1.

6.2.2.

6.2.3.

6.2.4.

6.2.5.

6.3.

6.4.

6.5.

6.6.

6.6.1.

6.6.2.

6.6.3.

7.

7.1.

7.2.

7.3.

7.3.1.

7.3.2.

7.3.3.

7.3.4.

7.4.

7.5.

7.6.

7.6.1.

7.6.2.

7.6.3.

7.6.4.

7.6.5.

7.6.6.

7.6.7.

7.6.8.

7.6.9.

7.6.10.

7.6.11.

7.6.12.

7.6.13.

Annex A —

Annex B —

Annex C —

Annex D —

Annex E —

Annex F —

Annex G —

Annex H —

(a)

määratakse kindlaks selle kavandatav kohaldamisala (2. peatükk);

(b)

esitatakse infrastruktuuri allsüsteemile esitatavad olulised nõuded (3. peatükk);

(c)

kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised tingimused, millega peab allsüsteemi ning allsüsteemi ja teiste allsüsteemide vaheliste liideste puhul arvestama (4. peatükk);

(d)

määratakse kindlaks need koostalitluse komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilist kirjeldust, sealhulgas Euroopa standardeid, ja mida on vaja tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks (5. peatükk);

(e)

määratakse iga käsitletava juhtumi jaoks kindlaks kasutatavate koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise kord ning allsüsteemide EÜ vastavustõendamise teostamise menetluskord (6. peatükk);

(f)

esitatakse käesoleva KTK rakendamise strateegia (7. peatükk);

(g)

kirjeldatakse allsüsteemi käitamise ja hoolduse ning KTK rakendamise puhul nõutavat asjaomase personali kutsekvalifikatsiooni ning töötajate tervise ja tööohutuse tingimusi (4. peatükk).

(a)

infrastruktuuri kuuluvate allsüsteemide struktuuri;

(b)

hoolduse funktsionaalse allsüsteemi osa, mis on seotud allsüsteemi infrastruktuuriga (s.o pesuseadmeid rongide välispindade puhastamiseks, veevarustust, tankimist, püsiseadmeid tualettide tühjendamiseks ning tugi-elektrivarustust).

(a)

liini skeem,

(b)

rööbastee parameetrid,

(c)

pöörmed ja ristmed,

(d)

rööbastee vastupidavus,

(e)

ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus,

(f)

rööbastee geomeetria kvaliteet ja isoleeritud defektide piirangud,

(g)

ooteplatvormid,

(h)

tervis, tööohutus ja keskkond,

(i)

käitamistingimused,

(j)

rongide teenindamise püsiseadmed.

(a)

Veeremi allsüsteem,

(b)

Energiavarustuse allsüsteem,

(c)

Juhtimise ja signaalimise allsüsteem,

(d)

Liiklustalitlus ja liikluskorralduse allsüsteem.

1)

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kehtib direktiiv 2008/57/EÜ ning millesse kuuluvad infrastruktuuri ning hoolduse allsüsteemid, on integraalne süsteem, mille ühilduvust tuleb kontrollida, et kindlustada kehtivate olulistele nõuetele vastavat koostalitlust.

2)

Direktiivi artikli 5 lõikes 7 on sätestatud: „KTKd ei takista liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad infrastruktuuride kasutamist sõidukite liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.”

Seepärast tuleb uue või ajakohastatud tavaraudteeliini projekteerimisel arvestada kõigi rongidega, mis võivad saada loa selle liini kasutamiseks.

3)

Käesolevas KTKs sätestatud piirangud ei ole mõeldud tavaliste arvestuslike väärtustena. Kuid arvestuslikud väärtused peavad olema käesoleva KTKga sätestatavate piirangute seas.

4)

Punktides 4.2 ning 4.3 kirjeldatud allsüsteemide ning nende liideste funktsionaalsed ning tehnilised spetsifikatsioonid ei sätesta spetsiifiliste tehnoloogiate või tehniliste lahenduse kasutamist, väljaarvatud juhul, kui see on hädavajalik üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitluse tagamiseks. Kuid innovaatilised koostalitluse lahendused võivad nõuda uusi spetsifikatsioone ning/või uusi hindamismeetodeid. Tehnilise innovatsiooni võimalikkuse huvides tuleb neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid edasi arendada nii, nagu on kirjeldatud punktis 6.2.3.

1)

Direktiivi I lisa punktis 1.1 märgitakse ära, et tavaraudteevõrgustiku võib jagada erinevatesse kategooriatesse. Selleks et tagada majanduslikult efektiivne koostalitlus, antakse käesolevas KTKs “KTK liinikategooriad”. Käesoleva KTK funktsionaalsed ja tehnilised näitajad varieeruvad vastavalt KTK liinikategooriatele.

2)

Nõuded infrastruktuuri allsüsteemile sätestatakse vastavalt igale allpooltoodud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku KTK liinikategooriale. Kõnealuseid KTK liinikategooriaid võib kasutada olemasolevate liinide liigitamiseks seni, kuni asjakohased tööparameetrid on vastavalt siseriiklikule üleminekukavale täidetud.

Tabel 2

Tavaraudtee infrastruktuuri allsüsteemi KTK liinikategooriad

3)

Tuleb täheldada, et reisivaguni rummud, kaubavaguni rummud ning ühendusliinid kuuluvad ülalmainitud raudteeliini KTK vastavatesse kategooriatesse.

4)

Raudteeliini KTK kategooriad iga rööbastee lõigu jaoks avaldatakse infrastruktuuriregistris.

1)

Punktis 4.2.1 määratletud KTK liinikategooriate tööparameetreid iseloomustavad järgnevad näitajad:

2)

Iga liinikategooria tööparameetrid on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

KTK liinikategooriate tööparameetrid

3)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikes 7 on sätestatud:

„KTKd ei takista liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad infrastruktuuride kasutamist veeremite liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.”

Seetõttu on lubatud projekteerida uusi ning ajakohastatud liine nii, et need sobivad ka praegustest tehnilistest parameetritest suuremate gabariitide, teljekoormuste, kiiruste ning pikematele rongide puhul.

4)

Konkreetsed asukohad liinil võib projekteerida sellisele liini või lõigu maksimaalsele lubatud kiirusele ja/või rongi pikkusele, mis on väiksem tabelis 3 esitatud väärtusest, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ning see on kooskõlas geograafiliste, linnakeskkonnale omaste ning keskonnaalaste piirangutega.

5)

Käesoleva KTK minimaalsete nõuete kohaselt projekteeritud infrastruktuur ei rahulda maksimaalse kiiruse ega maksimaalse teljekoormuse nõudeid. Seda infrastruktuuri on maksimaalse kiiruse puhul võimalik kasutada ainult sellise teljekoormuse juures, mis on väiksem kui tabelis 3 toodud maksimaalne koormus ning analoogselt on seda infrastruktuuri võimalik kasutada maksimaalse teljekoormuse puhul ainult kiirustel, mis on väiksemad kui tabelis 3 toodud maksimaalne kiirus.

6)

Rööbastee iga lõigu tegelikud tööparameetrid avaldatakse infrastruktuuriregistris.

7)

Teljekoormusega seotud avalikes väljaannetes tuleb kasutada EN liinikategooriaid ja/või vedurite klasse, mis on määratletud standardi EN 15528:2008 lisades A, J ning K ja kus on antud nende lubatud sõidukiirused. Kui rööbastee vastupidavus ületab EN liinidekategooriate ja/või vedurite klassidega sätestatud suurust, võib vastupidavuse kohta esitada lisateavet.

8)

Gabariidi osas avaldatud teave peab viitama sellele, millise gabariidiga on tegemist (GA, GB või GC). Lisaks peab avaldatud teave sisaldama veel standardi EN 15273:2009 lisas D määratletud muid gabariite, mida võidakse kasutada riikidevahelistes lepingutes. Avaldatud teave võib sisaldada ka siseriiklikke, kohapeal kasutatavaid gabariite.

1)

Infrastruktuuri allsüsteemi iseloomustavad põhiparameetrid grupeerituna punktis 2.1 toodud aspektide kohaselt on:

A.   Liiniskeem:

B.   Rööbastee parameetrid:

C.   Pöörmed ja ristmed

D.   Rööbastee vastupidavus

E.   Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus

F.   Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja kohalike defektide korral kohaldatavad piirväärtused

G.   Ooteplatvormid

H.   Tervis, tööohutus ja keskkond

I.   Käitamistingimused

J.   Rongiteeninduse püsiseadmed

1)

Neid nõudeid kirjeldatakse järgnevates punktides kõigi antud parameetrite ja liideste puhul lubatud konkreetsete tingimuste korral.

2)

Kõik käesoleva KTK 4. peatükis toodud nõuded kehtivad Euroopa standardse rööpmelaiusega liinide puhul, nagu määratletud punktis 4.2.5.1 käesolevale KTK-le vastavate liinide kohta.

3)

Põikkalde, põikkalde muutumise määra, põikkalde hälbe, põikkalde hälbe muutuse ja rööbastee väände määra näitajad on rakendatavad nende liinide puhul, kus rööbaste nimivahe on 1 435 mm. Sellest erineva rööbaste nimivahega liinide puhul tuleb need näitajad kehtestada proportsionaalselt antud rööbaste nimivahega.

4)

Mitme rööpapaariga rööbastee korral rakendatakse käesoleva KTK nõudeid eraldi igale rööpapaarile, mis on kasutatakse projekti kohaselt eraldi rööbasteena.

5)

Nõudeid liinide erijuhtumitele, kaasa arvatud muu rööpmelaiusega ehitatud liinidele, kirjeldatakse punktis 7.6.

6)

Üleminekuks erinevate rööbaste nimivahede korral lubatakse ehitada ja kasutada lühikesi rööbastee lõike. Üleminekute asukohad ja liigid tuleb avaldada infrastruktuuriregistris.

7)

Esitatud allsüsteemide nõuete puhul peetakse silmas normaalseid käitamistingimusi. Allsüsteemi käitamisega seotud tööde teostamiseks ajutiste erandite tegemise tagajärgi käsitletakse punktis 4.4.

8)

Tavarongide tööparameetreid saab tõsta erisüsteemide kasutamisega, näiteks veeremite kallutamise süsteemi kasutamisega. On lubatud rakendada eritingimusi selliste rongide käitamisel, eeldusel, et see ei too endaga kaasa kasutustingimuste piiranguid teistele rongidele, mis ei ole varustatud selliste süsteemidega. Selliste erinõuete rakendamine peab olema registreeritud infrastruktuuriregistris. Erinõuded peavad olema avalikult kättesaadavad.

1)

Ehitusgabariit kehtestatakse vastavalt käesoleva KTK tabelis 3 esitatud gabariidile.

2)

Ehitusgabariidi arvutuste tegemisel tuleb kasutada kinemaatilist meetodit vastavalt 5., 7. ja 10. peatükis ning standardi EN 15273-3:2009 lisas C toodud nõuetele.

3)

Kui rööbastee on varustatud kontaktõhuliinidega, kehtestatakse pantograafi gabariidid tavaraudteevõrgustiku energiavarustuse KTKga (CR ENE TSI).

1)

Rööbastee telgedevaheline kaugus kehtestatakse käesoleva KTK tabelis 3 esitatud gabariidi alusel.

2)

Kui võimalik, tuleb rööbastee telgede vahelise minimaalse kauguse puhul arvestada ka aerodünaamilisi mõjusid. Aerodünaamilise mõju ja rööbastee telgede vahelise kauguse arvestamise reegleid ei ole sätestatud.

3)

Rööbastee telgedevaheline minimaalne kaugus liini igas lõigus peab olema infrastruktuuriregistris avaldatud.

1)

Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 35 mm/m, kusjuures peavad olema täidetud järgmised raamtingimused:

2)

Kui ooteplatvorm on alal, kus reisivaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m.

3)

Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 12,5 mm.

4)

Kuni 3 km pikkuste liinilõikude maksimaalne lubatakse teekallet on kuni 20 mm/m.

5)

Kuni 0,5 km pikkuste liinilõikude maksimaalne lubatav teekalle piirkondades, kus rongid normaalsel töörežiimil ei peatu ega alusta sõitu, on 35 mm/m.

6)

Kui ooteplatvorm on alal, kus reisivaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m.

7)

Ajakohastatud liinidele ei kehtestata mingeid uusi väärtusi, kuna teekalded on määratud kindlaks selle liini originaalse projektiga.

8)

Rongidele ettenähtud seisutee kalle ei tohi olla suurem kui 2,5 mm/m, kui ei kasutata eritingimusi veeremi iseenesliku liikuma hakkamise takistamiseks.

9)

Teekalded ning teekallete muutuste asukohad tuleb avaldada infrastruktuuriregistris.

10)

Rongidele ettenähtud seisutee kalded tuleb avaldada infrastruktuuriregistris vaid siis, kui need on suuremad kui 2,5 mm/m.

1)

Horisontaalkõvera minimaalne projektraadius tuleb valida vastavalt projekteeritava kõvera läbimise projektkiirusele.

2)

Seisutee või harutee horisontaalkõvera minimaalne projektraadius ei tohi olla väiksem kui 150 m.

3)

Horisontaalkõvera minimaalne raadius ooteplatvormide ulatuses sätestatakse PRM KTKs.

4)

Tagasipöörde kõverad (erinevalt tagasipöörde kõveratest raudteerongide koostejaamades, kus vaguneid manööverdatakse ühekaupa) raadiustega vahemikus 150 m kuni 300 m peavad olema projekteeritud vastavalt standardi EN 13803-2:2006 lõikele 8.4, et ära hoida puhvrite lukustumist.

5)

Liinilõigu väikseima horisontaalkõvera raadius tuleb avaldada infrastruktuuriregistris.

1)

Vertikaalkõvera raadius (välja arvatud künkad raudteerongide koostejaamades) peab olema vähemalt 600 m künka harjal või 900 m künka jalamil.

2)

Vertikaalkõvera raadius raudteerongide koostejaamades peab olema vähemalt 250 m künka harjal või 300 m künka jalamil.

1)

Euroopa standardne nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm.

2)

Iga liini nominaalne rööpmelaius tuleb infrastruktuuriregistris registreerida.

1)

Ooteplatvormi kõrval asuva rööbastee arvestuslik põikkalle ei tohi ületada 110 mm.

2)

Liinilõigu suurim põikkalle avaldatakse infrastruktuuriregistris.

3)

Külgkalde arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui 180 mm.

4)

Külgkalde arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui 160 mm.

5)

Väiksema kui 290 m raadiusega kõverad on põikkalde suurus piiratud järgneva valemiga

D ≤ (R-50)/1,5,

kus D on põikkalle mm-tes ning R on raadius m-tes.

1)

Põikkalde maksimaalne muutumise määr üleminekutel peab olema 70 mm/s, arvestatuna maksimaalse lubatud kiirusega sõitvatele rongidele, mis ei ole varustatud välisrööpa kõrgenduse puudujääki (põikkalde hälvet) kompenseeriva süsteemiga.

2)

Kuid kui põikkalde hälve ülemineku lõpus on väiksem või võrdne kui 150 mm ning põikkalde hälbe muutumise kiirus üleminekut läbides on väiksem või võrdne kui 70 mm/s, siis on lubatud suurendada põikkalde muutumise määra kuni 85 mm/s.

1)

Järgnevaid kirjeldusi rakendatakse koostalitluseliinidele, mille nominaalne rööpmelaius on ära toodud käesoleva KTK punktis 4.2.5.1.

1)

Suurima põikkalde hälbe kindlaksmääramisel, mille puhul sellisel rongil lubatakse liikuda, tuleb arvestada kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKs asjaomasele rongile sätestatud nõuetekohasuse kriteeriume.

2)

põikkalde hälve ei tohi liinidel, millel sõidavad 200 km/h piirkiirusega rongid, millel ei ole välisrööpa kõrgenduse puudujääki (põikkalde hälvet) kompenseerivat süsteemi, ületada ilma mistahes edasiste mööndusteta järgnevaid väärtusi:

3)

Rongidel, mis on spetsiaalselt projekteeritud liikuma suurema põikkalde hälbega (komplektsed moodulid väiksema teljekoormusega; põikkalde hälbe kompensatsioonisüsteemiga varustatud rongid) lubatakse sõita ka suurema põikkalde hälbe juures, kui saab näidata, et see on ohutu.

1)

Hargneva rööbastee põikkalde hälbe hüppelise muutuse maksimaalsed arvestuslikud väärtused on järgmised:

2)

Olemasolevate pöörmete projektide puhul on nende väärtuste lubatud kõrvalekalle 20 mm.

1)

Tabelis 4 esitatud koonilisuse ekvivalendi piirväärtused arvutatakse järgmiste rattapaari külgnihke amplituudide (y) puhul:

kus TG on rööpmelaius ning SR on vahekaugus ratta ääriku kontaktpindade vahel. Pöörmete ja ristmete puhul ei ole koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik.

1)

Rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja vabade liinilõikude rööpakalde arvestuslikud väärtused tuleb valida nii, et ei ületataks tabelis 4 kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi piirväärtusi.

Tabel 4

Projekteerimisel arvestatavad koonilisuse ekvivalendi piirväärtused

2)

Järgmiste rattapaaride liikumise modelleerimisel tuleb arvestada arvutuslikke rööbastee tingimusi (mudelarvutus vastavalt standardile EN 15302:2006):

1)

Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõudeid ei ole sätestatud.

2)

Kui on koostatud rööbasteesüsteemi esialgne projekt, kasutatakse koonilisuse ekvivalendi kontrollimise olulise parameetrina rööpmelaiust. Kuni toimingu sätestamiseni tuleb seetõttu arvestada rööpmelaiuse keskmist väärtust ning allpooltoodud nõudeid tegutsemiseks ebastabiilsuse korral.

3)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et sirgel rööbasteel ja kõverikel, mille raadius R > 10 000 m, oleks keskmine rööpmelaius järgmises tabelis kindlaksmääratud piirmääradest suurem:

Tabel 5

100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul

4)

Kui teatatakse veeremi sõidu ebastabiilsusest rööbasteel, mis vastab punkti 4.2.9.3.1 nõuetele, kusjuures asjaomase veeremi rattapaarid vastavad kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi nõuetele, algatavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ühise kontrollimenetluse ebastabiilsuse põhjuste väljaselgitamiseks.

1)

Rööpapea profiili tehniline lahendus vabadel liinilõikudel peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

Rööpad peavad olema kaldu rööbastee telgjoone suunas.

2)

Konkreetse rööbastee rööpakalle valitakse vahemikus 1/20–1/40 ja see deklareeritakse infrastruktuuriregistris.

3)

Valitud kalde väärtus tuleb deklareerida infrastruktuuriregistris.

1)

Pöörmete ja ristmete rööpad on projekti kohaselt kas vertikaalselt või kaldu.

2)

Kui rööpas on kallutatud, on pöörmete ja ristmete projekteeritav rööpakalle samasugune nagu vaba liinilõigu puhul.

3)

Rööpakallet võib väljendada rööpapea profiili töötava osa kaldena.

4)

Pöörmete ja ristmete vaheliste lühikeste vabade kaldeta liinilõikude ulatuses võib rööpad paigaldada kaldeta.

5)

On lubatud lühike üleminek kaldega rööpast vertikaalrööpale.

1)

Rööbastee kui terviksüsteemi üldisele jäikusele esitatavad nõudeid ei ole sätestatud.

1)

Kõigil pöörmete ja ristmete liikuvatel osadel peavad olema lukustusvahendid, välja arvatud rongide koostejaamades ja muudel manööverdamiseks mõeldud rööbasteede pöörmetel ja ristmetel.

2)

Kõigil pöörmete ja ristmete liikuvatel osadel peavad olema lukustusvahendid, kui maksimaalne kiirus on suurem kui 40 km/h, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse ainult veosuunal.

1)

Käesolevas KTK punktis on esitatud käigusoleval raudteel kohaldatavad piirväärtused, mis tagavad kokkusobivuse kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTKs kindlaksmääratud rattapaaride geomeetriliste näitajatega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanne on kooskõlastada arvestuslikud väärtused ja tagada hoolduskava abil, et ekspluatatsiooniväärtuste puhul järgitaks KTK piirmäärasid. Need piirangud kehtestatakse koheste meetmete tasemena.

Joonis 2

Punktitaand fikseeritud tavaristmikes

2)

Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad olema kooskõlas järgnevate ekspluatatsiooniväärtustega:

3)

Kõigi oluliste pöörmetele ja ristmetele esitatavate nõuetega tuleb arvestada ka muude tehniliste lahenduste puhul, mis käsitlevad pöörmete sulgrööpaid, näiteks mitme rööpapaariga raudteede puhul kasutatavate külgmodifikaatorite puhul.

1)

Arvestuslik nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus vastab nüri riströöpa suhtele 1/9 (tgα = 0,11; α = 6°20’), kusjuures sirge tee kontrarööpa liigkõrgus on vähemalt 45 mm ja minimaalne ratta läbimõõt 330 mm.

1)

Rööbastee, sealhulgas pöörmed ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et see taluks vähemalt järgmisi jõudusid:

1)

Rööbastee, sealhulgas pöörmed ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et need taluksid pidurdusest tulenevaid pikisuunalisi jõudusid. Kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKd seavad piirangud aeglustamisele, mida tuleb pidurdamisel tekkivate pikisuunaliste jõudude määramisel arvestada.

2)

Rööbasteed tuleb projekteerida nii, et vähendada miinimumini tõenäosust, et temperatuurikõikumistest tingitud pikisuunaliste termiliste jõudude mõjul rööbastee kummub.

1)

Rööbastee tuleb projekteerida nii, et hädapidurdamise korral oleks tagatud rööpa magnetpidurite ühildumine rongi pidurdussüsteemiga.

2)

Rööbastee konstruktsiooni ühilduvus (või mitte) ratas-rööbas haakumistingimustest sõltumatute pidurdussüsteemide kasutamise puhul pidurdamisel ning hädapidurdamisel tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. Ratas-rööbas haakumistingimustest sõltumatud pidurdussüsteemid sisaldavad magnet- ning pöörisvoolu-rööpapidureid.

3)

Piirkondades, kus haakumistingimustest sõltumatute pidurdussüsteemide kasutamine ühildub rööbasteega, peab infrastruktuuriregister andma teavet mistahes ühilduvust mõjutavatest piirangutest pidurdussüsteemide kasutamisel, võttes arvesse kohapealsed klimaatilised tingimused ning eeldatava pidurite kasutamissageduse antud piirkonnas.

1)

Rööbastee koos pöörmete ja ristmetega peab olema projekteeritud nii, et see taluks vähemalt:

1)

Standardis EN 1991-2:2003 ja standardi EN 1990:2002 lisas A2, mis on välja antud standardina EN 1990:2002/A1:2005 ning KTK käesolevas peatükis olevaid nõudeid tuleb rakendada vastavalt nende standardite siseriiklike lisadega kehtestatud sätetele, juhul kui need on olemas.

1)

Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida nii, et need taluksid vertikaalkoormust vastavalt järgnevatele koormusmudelitele, mis on antud standardis EN 1991-2:2003:

2)

Koormusmudelid tuleb korrutada teguriga alfa (a) vastavalt EN 1991-2:2003 punktidele 6.3.2 3P ja 6.3.3 5P.

3)

Alfa (a) väärtus peab olema võrdne tabelis 6 toodud väärtustega või nendest suurem.

Tabel 6

Tegur alfa (α) uute ehitiste ja rajatiste projekteerimisel

4)

Koormuse mõju väärtusi suurendatakse, kasutades standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.3 alapunktis 1 ja punkti 6.5.2 alapunktis 2 kindlaks määratud dünaamilisuse tegurit fii (Φ).

1)

Kui sillal asuv rööbastee lõik on kogu silla või selle teatava osa ulatuses kõver, tuleb kandetarindi projekteerimisel arvestada tsentrifugaaljõudu vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.1 alapunktidele 2, 4P, 7.

1)

Külgjõudusid tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel arvestada vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.5.2.

1)

Kandetarindite projekteerimisel tuleb arvestada veo- ja pidurdusjõudusid vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.3 alapunktidele 4–6. Veo- ja pidurdusjõudude suuna kindlaksmääramisel arvestatakse iga rööbastee puhul lubatud liikumise suunda.

1)

Rööbastee arvestuslik maksimaalne liiklusest tulenev koguvääne ei tohi ületada standardi EN 1990:2002 lisa A2 punkti A2.4.4.2.2 alapunktis 3P toodud väärtusi, mis on välja antud standardina EN 1990:2002/A1:2005. Rööbastee arvestuslik koguvääne hõlmab igat rööbastee väänet, mis ei ole põhjustatud liikluskoormusest sillal pluss silla kogudeformatsioonist põhjustatud rööbastee väänet, mis tuleneb liiklusest rööbasteel.

1)

Rööbastee mulded tuleb projekteerida nii, et need taluksid vertikaalkoormusi vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktis 6.3.6.4 toodud koormusmudelile nr 71.

2)

Koormusmudelit nr 71 korrutatakse standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.3.2 alapunktis 3P kindlaksmääratud teguriga alfa (α). Alfa (a) väärtus on võrdne või suurem kui tabelis 6 toodud väärtused.

1)

Mööduvate rongide aerodünaamiline mõju tuleb võtta arvesse vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.6.

1)

Sillad ning rööbastee mulded tuleb viia koostalitluse ettenähtud tasemele vastavalt KTK liinikategooriale, nagu kirjeldatud punktis 4.2.1.

2)

Kõigi KTK liinikategooriate puhul kehtestatud ehitistele ja rajatistele esitatavad minimaalsed suutlikkusnõuded on ära toodud lisas E. Need väärtused on ehitiste ja rajatiste puhul liini teenindamiseks vajalik minimaalne funktsionaalne tase, mille puhul võib neid ehitisi ja rajatisi käsitleda koostalitluse komponentidena.

3)

Järgnevalt on ära toodud asjakohased juhud:

4)

Suurbritannia raudteevõrgustiku puhul võib eespool esitatud punktides 2 ja 3 asendada EN liinikategooria marsruudi kasutatavuse (RA) numbriga (antakse vastavalt sel otstarbel teatatud siseriiklikule tehnilisele eeskirjale) ning sellest tulenevalt asendatakse viide lisale E viitega lisale C.

1)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks vajalikud koheste meetmete tasemed, sekkumistasemed ja alarmtasemed järgmiste parameetrite puhul.

2)

Mõõtmistingimused nimetatud parameetritele on esitatud EN 13848-1:2003 +A1:2008 peatükis 5.

3)

Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama rööbastee kvaliteedi piirväärtusi, mille alusel toimus veeremi vastuvõetavuse hindamine. Veeremi vastuvõetavuse tingimused on sätestatud tava- ja kiirveeremite KTKs.

4)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud koheste meetmete tasemed, sekkumistasemed ja alarmtasemed tuleb märkida käesoleva KTK punktiga 4.5 ettenähtud hoolduskavas.

1)

Kohese meetmete tasemed rööbastee väände kui kohaliku defekti puhul antakse väärtuste vahemikuga nullväärtusest maksimaalse väärtuseni. Rööbastee vääne määratletakse kahe kindlal vahekaugusel mõõdetud risttasandi algebralise vahena, mis tavaliselt väljendatakse vastavate mõõtepunktide vahelise kaldena. Risttasandit mõõdetakse rööpapeade nominaalsest keskpunktist.

2)

Rööbastee väände piirväärtus sõltub kasutatud mõõtebaasi pikkusest (l) järgmise valemi kohaselt:

Rööbastee väände piirväärtus = (20/l + 3),

Joonis 3

Rööbastee väände piirväärtus kõikide KTK liinikategooriate puhul

3)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab hoolduskavas kindlaks mõõtmistingimused, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka mõõtebaas pikkusega 2–5 m.

4)

Kui horisontaalkõvera raadius on väiksem kui 420 m ning välisrööpa kõrgendus D > (R – 100)/2m, siis rööbastee väände arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui järgmine valem: Rööbastee väände piirväärtus = (20/l + 1,5), koos maksimumväärtusega vahemikus 6 mm/m kuni 3 mm/m, sõltuvalt väände mõõtebaasi pikkusest vastavalt joonisele 4.

Joonis 4

Rööbastee väände piirväärtus kauba- ja reisirongidele väikestes kõverates

1)

Käituses olevat põikkallet hoitakse vahemikus +/- 20 mm arvestuslikust põikkaldest, kuid maksimaalne lubatud käituses olev põikkalle on 190 mm.

2)

Käituses olevat põikkallet hoitakse vahemikus +/- 20 mm arvestuslikust põikkaldest, kuid maksimaalne lubatud käituses olev põikkalle on 170 mm.

1)

Käesoleva punkti nõuded on kohaldatavad ainult ooteplatvormide suhtes, mis on ettenähtud peatumiseks tavalisel reisijate veol kasutatavatele kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTK-le vastavatele rongidele.

1)

Ooteplatvormide pikkus peab olema küllaldane, et võimaldada pikima koostalitlusvõimelise rongi peatumist ooteplatvormil tavapärase rongiliikluse puhul. Ooteplatvormi ääres peatuvate rongide kavandatava pikkuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta nii kehtivaid teenindusnõudeid kui ka eeldatavaid põhjendatud teenindusnõudeid vähemalt kümme aastat pärast ooteplatvormi kasutuselevõtmist.

2)

Ooteplatvorme on lubatud ehitada ainult kehtivatele teenindusnõuetele vastava pikkusega eeldusel, et eeldatavate põhjendatud teenindusnõuetega arvestatakse passiivselt.

3)

Ooteplatvormide kasutatav pikkus peab olema kantud infrastruktuuriregistrisse.

1)

PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide laiusele ja servadele.

1)

PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide otstele.

1)

PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide kõrgusele.

1)

PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide asetusele.

1)

Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelit ja maa-alust rajatist läbivates rongides, mis vastavad kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTK-le ja mis peaksid konkreetses tunnelis sõitma kiirusel üle 190 km/h, ei tohi rongi tunnelist läbisõidu ajal maksimaalsel lubatud kiirusel ületada 10 kPa.

1)

Müra piirväärtusi ja meetmeid selle vähendamiseks ei ole sätestatud.

2)

Vibratsiooni piirväärtusi ja meetmeid selle vähendamiseks ei ole sätestatud.

1)

Elektrilöögikaitse nõuded seoses veovoolu süsteemiga on tagatud tingimustega, mis on sätestatud kontaktõhuliinide kaitsesätetega seotud tavaraudtee energiavarustuse allsüsteemi KTKs.

1)

Raudteetunnelite ohutuse nõuded on sätestatud raudteetunnelite ohutust käsitlevas KTKs.

1)

Nõudeid külgtuule mõju vähendamiseks ei ole sätestatud.

1)

Piki rööbasteed peavad korrapäraste vahemaade tagant asetsema kaugustähised.

2)

Kaugustähiste vaheline nimikaugus tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse.

1)

Käesolev punkt 4.2.13 sätestab hoolduse allsüsteemi infrastruktuuri elemendid rongide teenindamiseks.

2)

Rongide teenindamiseks mõeldud püsiseadmete asukoht ning tüüp tuleb esitada infrastruktuuriregistrile.

1)

Püsiseadmed tualettide tühjendamiseks peavad olema kooskõlas tingimustega kinnistele tualettsüsteemidele, mis on määratletud kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKs.

1)

Pesuseadmete kasutamise korral peab nendega olema võimalik puhastada ühe- või kahekorruseliste rongide välispindu järgmistel kõrgustel:

2)

Pesuseade peab olema projekteeritud selliselt, et rongid läbivad selle mistahes kiirusel vahemikus 2–5 km/h.

1)

Veevarustuse püsiseadmed peavad olema kooskõlas kiir- ja tavaraudteeveeremi KTK-le veesüsteemidele kehtestatud tingimustega.

2)

Koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi veevarustuse seadmestik peab olema varustatud nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (1) nõuetele vastava joogiveega.

3)

Seadmestiku töörežiim peab tagama, et ka viimasena tühjendatava statsionaarse mahuti osa põhjast saadud vesi vastaks eelmainitud direktiivis kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele.

1)

Kütusetanklad peavad vastama tavaraudteeveeremi KTKs kindlaksmääratud kütusesüsteemide näitajatele.

1)

Tugi-elektrivarustus peab olemasolu korral olema teostatud kiir- ja tavaraudteeveerem KTKs kehtestatud ühe või mitme energiavarustussüsteemina.

1)

Eelnevalt kavandatud tööde puhul võib olla vaja ajutiselt peatada käesoleva KTK 4. ja 5. peatükis kindlaksmääratud infrastruktuuri valdkonna ja selle koostalitluse komponentide kirjelduste kohaldamine. Käitamist käsitlevad erisätted on esitatud tavaraudtee liiklustalitluse ja liikluskorralduse KTKs.

1)

Võib esineda sündmusi, mis mõjutavad liini tavapärast tööd. Käituseeskirjad selliste sündmustega tegelemiseks on sätestatud tavaraudtee liiklustalitluse ja liikluskorralduse KTKs.

1)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks meetmed töötajate kaitsmiseks aerodünaamiliste jõudude toime eest.

2)

Kiir- ja tavaraudteeveeremi KTK-le vastavate rongide puhul arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rongide tegelikku kiirust ning kiir- ja tavaraudteeveeremite KTKs antud aerodünaamilise jõu piirväärtust.

1)

Tuleb ette valmistada hooldusraamat, mis sätestab vähemalt:

need andmed tuleb esitada järgmiste elementide kohta:

1)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema hoolduskava, milles on punktis 4.5.1 loetletud elemendid ja vähemalt järgnevad, samade elementidega seotud nõuded:

1)

Infrastruktuuri allsüsteemi hooldava personali ametialase pädevuse nõuded esitatakse üksikasjalikult hoolduskavas (vt punkt 4.5.2).

1)

Tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitletakse kooskõlas punktidega 4.2.11.1 (Maksimaalne rõhumuutus tunnelites), 4.2.11.2 (Müra ja vibratsiooni piirangud ning müra ja vibratsiooni vähendamise meetmed), 4.2.11.3 (Elektrilöögikaitse), 4.2.10 (Ooteplatvormid), 4.2.11.4 (Ohutus raudteetunnelites), 4.2.13 (Püsiseadmed rongide teenindamiseks) ning 4.4 (Käitamistingimused).

1)

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 35 peab infrastruktuuriregister andma teavet infrastruktuuri allsüsteemi põhiliste tunnuste kohta.

2)

Käesoleva KTK lisas D on osutatud, millised infrastruktuuri valdkonda käsitlevad andmed esitatakse infrastruktuuriregistris. Muude allsüsteemide kohta infrastruktuuriregistris esitatavad andmed on kindlaks määratud vastavates KTKdes.

1)

Punkti 5.3. nõuded põhinevad ballastalusel paikneva rööbastee traditsioonilisel tehnilisel lahendusel, mille puhul kasutatakse betoonliipritele kinnitatud (laiatallalisi) Vignole'i rööpaid ja kinnituselemente, kusjuures vastupanu pikinihkele tagab rööpa talla toetuspind.

2)

Rööbastee ehituseks või muudes projektlahendustes kasutatavaid osi või alakooste ei käsitleta koostalitluse komponentidena.

1)

Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisel käsitatakse koostalitluse komponentidena ainult järgmisi elemente, mis võivad esineda kas eraldi osadena või alakoostudena:

2)

Nende komponentide suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on esitatud järgmistes punktides.

3)

Erieesmärkidel rööbastee lühikestel lõikudel, näiteks pöörmetes ja ristmetes, ei loeta rööpa paisumisruumi, üleminekuslääbide ja eristruktuuride puhul kasutatavaid rööpaid, kinnitusvahendeid ja liipreid ning kandureid koostalitluse komponentideks.

(1)

Rööpa kui koostalitluse komponendi olulised näitajad on järgmised:

1)

Rööpapea profiil peab vastama järgmistele punktis 4.2.5.6 „Rööpapea profiil vabal liinilõigul“ toodud nõuetele.

2)

Rööpapea profiil peab vastama punktis 4.2.5.5.1 „Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused“ toodud tingimustele määratletud vahemikuga rööpmelaiuse ning rööpakallete kasutamisel kooskõlas käesolevas KTKs sätestatud tingimustega.

1)

Inertsmomenti arvestatakse punkti 4.2.7 „Rööbastee vastupidavus“ toodud nõuete puhul.

2)

Inertsmomendi arvestuslik väärtus (I) projekteeritava rööbastee lõigu raskuskeset läbiva horisontaalse põhitelje suhtes peab olema vähemalt 1 600 cm4.

1)

Rööpa kõvadust arvestatakse punkti 4.2.5.6 „Rööpapea profiil vabal liinilõigul“ nõuete puhul.

2)

Rööpa kõvadus rööpapea pealispinnal peab olema vähemalt 200 HBW.

1)

Rööpakinnitussüsteemi arvestatakse punkti 4.2.7.2 „Rööbastee vastupidavus pikijõule“ ning punkti 4.2.7.3 „Rööbastee vastupidavus külgjõule“, samuti punkti 4.2.7.1 „Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule“ nõuete puhul.

2)

Rööpakinnitussüsteemi laboratoorsetele katsetingimused peavad vastama järgmistele nõuetele:

1)

Rööbastee liiprid ja kandurid tuleb projekteerida nii, et kui neid kasutatakse kindlaksmääratud rööbastega ja rööpakinnitussüsteemidega, vastavad nende omadused punktis 4.2.5.1 „Nominaalne rööpmelaius“, punktis 4.2.5.5.2 „Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõuded (tabel 5: Minimaalne keskmine rööpmelaius sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul)”, punktis 4.2.5.7 „Rööpakalle” ja punktis 4.2.7 „Rööbastee vastupidavus” toodud nõuetele.

1)

Käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamine viiakse läbi asjakohaste moodulitega.

1)

Koostalitluse komponentide vastavushindamise puhul kasutatakse järgmisi mooduleid:

(a)

(b)

(c)

(d)

(e)

2)

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid tuleb valida tabelist 13.

Tabel 13

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid

3)

Kui tooted on turule viidud enne käesoleva KTK avaldamist, loetakse tüüp kinnitatuks ja EÜ tüübikinnitust (moodul CB) ei nõuta, kui tootja tõestab, et koostalitluse komponentide katsed ja vastavustõendamine on võrreldavate tingimuste korral tunnistatud eelmistes taotlustes käesoleva KTK nõuetele vastavaks. Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima. Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, kohaldatakse pärast käesoleva KTK avaldamist EL turule viidud koostalitluse komponentide vastavushindamist.

4)

Koostalitluse komponentide vastavushindamine peab hõlmama käesoleva KTK lisa A tabelis 20 toodud etappe ja näitajaid.

1)

Kui koostalitluse komponendi jaoks pakutav lahendus on vastavalt punkti 5.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja näitama selle lahenduse kõrvalekaldeid käesoleva KTK asjaomasest punktist ja esitama need analüüsiks komisjonile.

2)

Kui analüüs annab positiivse tulemuse, töötatakse komisjoni loa alusel välja komponendi asjakohased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid.

3)

Sel moel välja töötatud asjaomased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid kaasatakse käesolevasse KTKsse läbivaatamise protsessi käigus.

4)

Pärast komisjoni otsuse jõustumist, mis võeti vastu kooskõlas direktiivi artikliga 29, võib lubada uuenduslike lahenduste kasutamist enne nende kaasamist KTKsse läbivaatamise protsessi käigus.

1)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõikes 3 sätestatakse: „Kui koostalitlusvõime komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse direktiivid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonis, et koostalitlusvõime komponendid vastavad ka kõnealuste teiste direktiivide nõuetele.“

2)

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ lisa IV punktile 3 peab Euroopa Komisjoni vastavusdeklaratsioonile lisama teatise, milles on ära toodud komponendi kasutustingimused.

1)

EÜ vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis, mis sätestab rööpmelaiuse lubatud tolerantsi ning rööpakalde, mille puhul rööpapea profiil rahuldab punkti 4.2.5.5.1 nõudeid.

1)

EÜ vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis, millel on kirjas:

1)

EK vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis rööbaste, rööpakalde ja rööpakinnitussüsteemi tüübi kohta, mida võib nende liiprite ja kandurite puhul kasutada.

1)

Tellija taotlusel teostab teavitatud asutus infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 18 ja VI lisale ning asjaomaseid mooduleid käsitlevatele sätetele.

2)

Kui tellija suudab tõendada, et infrastruktuuri allsüsteemi katsed või kontrollid on olnud projekti eelnevate taotluste puhul samaväärsetel tingimustel edukad, siis võtab teavitatud asutus neid katseid ja kontrolle EÜ vastavustõendamisel arvesse.

3)

Infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK lisa B tabelis 21 märgitud etappe ja näitajaid. Konkreetsed hindamise toimingud infrastruktuuri alamsüsteemide baasnäitajatele on lisatud punkti 6.2.4.

4)

Taotleja koostab infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 18 ja V lisale.

1)

Taotleja võib infrastruktuuri allsüsteemi vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:

1)

Juhul kui vastavustõendamise teostamine on kõige tulemuslikum raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, tellijalt või peatöövõtjalt saadud teabe alusel (näiteks rööbastee mõõtmise vaguniga või muude mõõteseadmetega saadud andmete alusel), arvestab teavitatud asutus vastavushindamise puhul selle teabega.

1)

Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik kavandatavasse allsüsteemi kuuluvad tõendatavad tegevused (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) on allutatud projekteerimise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemile, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.

1)

Kui allsüsteem sisaldab punktis 4.1. nimetatud uuenduslikku lahendust, märgib taotleja ära kõrvalekalded KTK asjakohasest osast ja esitab need komisjonile.

2)

Positiivse tulemuse korral töötatakse välja selle lahenduse talitlemise ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid.

3)

Sel moel välja töötatud asjaomased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid kaasatakse käesolevasse KTKsse läbivaatamise protsessi käigus.

4)

Pärast komisjoni sellise otsuse jõustumist, mis võeti vastu kooskõlas direktiivi artikliga 29, on lubatud uuenduslikke lahendusi kasutada enne nende kaasamist KTK versiooniuuendusse.

1)

Ehitusgabariidi hindamisel kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija poolt standardi EN 15273-3:2009 5., 7. ja 10. peatüki ning lisa C alusel tehtud arvutuste tulemusi.