23.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 102/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 330/2010,

20. aprill 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 1965. aasta määrust nr 19/65/EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ning kooskõlastatud tegevuse suhtes (1), eelkõige selle artiklit 1,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus nr 19/65/EMÜ annab komisjonile õiguse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu (2) artikli 101 lõiget 3 teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuulub aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla.

(2)

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (3) määratleb vertikaalsete kokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Pidades silmas üldiselt häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel, mille kehtivusaeg lõpeb 31. mail 2010 ning arvestades määruse vastuvõtmisest alates omandatud täiendavaid kogemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus.

(3)

Kõnealusesse lepingute liiki, mida üldiselt peetakse aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks, kuuluvad kaupade või teenuste ostu või müügi vertikaalsed kokkulepped, kui nimetatud kokkulepped on sõlmitud ettevõtjate vahel, kes ei konkureeri omavahel, teatavate konkurentide vahel või teatavate kauba jaemüüjate ühenduste vahel. Sinna kuuluvad samuti lisasätteid sisaldavad vertikaalsed kokkulepped intellektuaalomandi õiguste loovutamise või kasutamise kohta. Mõiste „vertikaalne kokkulepe” peaks hõlmama vastavaid kooskõlastatud tegevusi.

(4)

Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määrusega ei ole vaja määratleda neid vertikaalseid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta hulka tegureid, eelkõige tarnimise ja ostmise turustruktuuri.

(5)	Käesoleva määrusega kehtestatud grupierandit tuleks kohaldada üksnes nende vertikaalsete kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

(6)

Teatud liiki vertikaalsed kokkulepped võivad tänu paremale kooskõlastamisele osalevate ettevõtjate vahel tõhustada majanduslikku tasuvust tootmis- või turustamisahelas. Eelkõige võivad need aidata vähendada kokkuleppe osaliste tehingu- ja turustamiskulusid ning tagada optimaalse müügi- ja investeeringute taseme.

(7)

Tõenäosus, et selline tõhusust suurendav mõju kaalub üles võimalikud vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvatest piirangutest tulenevad konkurentsivastased mõjud, sõltub asjaomaste ettevõtjate turuvõimust ja seega sellest, kui suures ulatuses peavad kõnealused ettevõtjad konkureerima muude tarnijatega, kelle kaupu ja teenuseid ostjad peavad toodete omaduste, hinna ja kasutusotstarbe tõttu omavahel asendatavaks või vahetatavaks.

(8)

Võib oletada, et kui iga kokkuleppe osaliseks oleva ettevõtja osa asjaomasel turul ei ole suurem kui 30 %, siis tavaliselt parandavad vertikaalsed kokkulepped, mis ei sisalda teatavat liiki rangeid konkurentsivastaseid piiranguid, tootmist või turustamist ning tarbijad saavad sellest tulenevast kasust õiglase osa.

(9)

Kui ületatakse turuosa 30 % künnis, ei saa eeldada, et aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvate vertikaalsete kokkulepete põhjustatud objektiivsed eelised oleksid üldjuhul sellist laadi ning sellise ulatusega, et need kompenseeriksid negatiivse mõju, mille nad on konkurentsile tekitanud. Samal ajal ei saa eeldada, et kõnealused vertikaalsed kokkulepped kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse või et need ei vasta aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(10)

Käesolev määrus ei peaks tegema erandeid vertikaalsetele kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis tõenäoliselt piiravad konkurentsi või tekitavad kahju tarbijatele ja mis ei ole tõhusust suurendava mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata asjaomaste ettevõtjate turuosast, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud grupierandist välja jätta vertikaalsed kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki rangeid konkurentsipiiranguid, nagu näiteks minimaalsed ja fikseeritud edasimüügihinnad, ning teatavat liiki territoriaalne kaitse.

(11)

Asjaomasele turule juurdepääsu tagamiseks ja seal salajaste kokkulepete vältimiseks tuleb grupierandiga siduda teatavad tingimused. Selleks tuleks konkurentsikeelukohustustest erandi tegemisel piirduda kohustustega, mis ei ületa kindlaksmääratud kestust. Samal põhjusel tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta kõik otsesed ja kaudsed kohustused, mille tõttu valikulise turustussüsteemi liikmed ei saa müüa teatavate konkureerivate tarnijate kaubamärke.

(12)

Turuosa piirangud, teatavate vertikaalsetele kokkulepetele erandite andmata jätmine ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad tavaliselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda osalevatel ettevõtjatel kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kõrvaldada.

(13)

Komisjon võib tühistada käesoleva määruse kohaselt antud erandi vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (4) artikli 29 lõikele 1, kui ta leiab konkreetsel juhul, et kokkuleppel, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, on siiski sellised tagajärjed, mis on vastuolus aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustega.

(14)

Liikmesriikide pädevad konkurentsiasutused võivad tühistada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 kohaselt käesoleva määruse alusel antud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, mille puhul on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga, kui ta leiab konkreetsel juhul, et kokkuleppel, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, on siiski sellised tagajärjed, mis on vastuolus aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustega.

(15)

Otsustades, kas käesoleva määrusega antud erandi peaks tühistama määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 kohaselt, on eriti tähtis, kas võimaliku konkurentsivastase mõjuga vertikaalsete kokkulepete paralleelsetel võrgustikel on samalaadne mõju, mis märkimisväärselt piirab asjaomasele turule pääsemist või sealset konkurentsi. Selline kumulatiivne mõju võib tekkida näiteks valikulise turustamise või konkurentsikeelukohustuste puhul.

(16)

Järelevalve tugevdamiseks samasuguse konkurentsivastase mõjuga vertikaalsete kokkulepete paralleelsete võrgustike üle, mis katavad üle 50 % teatavast turust, võib komisjon määrusega teatada, et käesolevat määrust ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad asjaomase turuga seotud konkreetseid piiranguid, ja seega ennistada selliste kokkulepete suhtes aluslepingu artikli 101 täieulatuslik kohaldamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vertikaalne kokkulepe”– kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis on sõlmitud kahe või enama ettevõtja vahel, kes kõik tegutsevad kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse täitmise eesmärgil tootmis- või turustamisahela eri tasanditel, ja mis käsitlevad tingimusi, mille alusel osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa;

b) „vertikaalne piirang”– aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvad konkurentsipiirangud vertikaalses kokkuleppes;

c) „konkureerivad ettevõtjad”– tegelikud või võimalikud konkurendid; „tegelik konkurent” – samal asjaomasel turul tegutsev ettevõtja; „võimalik konkurent” – ettevõtja, kes vertikaalse kokkuleppe puudumise korral ja suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral teeks suure tõenäosusega realistlikel alustel ja mitte pelgalt teoreetilise võimalusena lühikese aja jooksul vajalikke lisainvesteeringuid või muid vajalikke üleminekukulutusi, et siseneda asjaomasele turule;

d) „konkurentsikeelukohustus”– otsene või kaudne kohustus, mille tõttu ostja ei valmista, osta, müü ega müü edasi kaupu või teenuseid, mis konkureerivad lepingujärgsete kaupade või teenustega, või ostja otsene või kaudne kohustus osta tarnijalt või tarnija määratud ettevõtjalt rohkem kui 80 % kõigist ostja ostetud lepingujärgsetest kaupadest või teenustest ja nende asendajatest asjaomasel turul, arvutatuna eelmise kalendriaasta ostude väärtuse või mahu põhjal, kui see on valdkonna üldine tava;

e) „valikuline turustussüsteem”– turustussüsteem, mille puhul tarnija kohustub lepingujärgseid kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt müüma ainult kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal valitud turustajatele ning kõnealused turustajad kohustuvad müüma selliseid kaupu või teenuseid ainult volitatud turustajatele territooriumil, mille tarnija on reserveerinud sellise süsteemi kohaldamiseks;

f) „intellektuaalomandi õigused”– hõlmavad tööstusomandi õigust, oskusteavet, autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

g) „oskusteave”– patentimata praktilise teabe kogum, mis tuleneb tarnija kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane, oluline ja määratletud; „salajane” tähendab, et oskusteave ei ole üldteada ega hõlpsasti juurdepääsetav; „oluline” tähendab, et oskusteave on ostja seisukohast oluline ja kasulik lepingujärgsete kaupade või teenuste kasutamiseks, müümiseks või edasimüümiseks; „määratletud” tähendab, et oskusteavet tuleb kirjeldada piisavalt ulatuslikult, et oleks võimalik kontrollida, kas see vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele;

h) „ostja”– ettevõtja, kes aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluva kokkuleppe alusel müüb kaupu või teenuseid teise ettevõtja nimel;

i) „ostja klient”– ettevõtja, kes ei ole kokkuleppeosaline ja kes ostab lepingujärgseid kaupu või teenuseid kokkuleppeosaliseks olevalt ostjalt.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „tarnija” ja „ostja” vastavaid nendega seotud ettevõtjaid.

Seotud ettevõtjad on –

ettevõtjad, kelle puhul ühel kokkuleppeosalisel on otseselt või kaudselt:

i)	õigus kasutada üle poole häältest või

ii)	õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)	õigus juhtida ettevõtja äritegevust;

b)	ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on mõne kokkuleppeosalise suhtes punktis a loetletud õigused;

c)	ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)	ettevõtjad, kelle suhtes kokkuleppeosalisel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused;

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt:

i)	kokkuleppeosalistele või nende vastavatele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjatele või

ii)	ühele või mitmele kokkuleppeosalisele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud nendega seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

Artikkel 2

Erand

1. Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, deklareeritakse, et aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes.

Käesolevat erandit kohaldatakse sedavõrd, kui sellised kokkulepped sisaldavad vertikaalseid piiranguid.

2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud ettevõtjate ühenduste ja nende liikmete vahel või sellise ühenduse ja tema tarnijate vahel ainult sel juhul, kui kõik sellise ühenduse liikmed on kaupade jaemüüjad ja kui ühegi ühenduse liikme ega temaga seotud ettevõtja aasta kogukäive ei ületa 50 miljonit eurot. Käesolev määrus hõlmab selliste ühenduste sõlmitud vertikaalsed kokkulepped, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 101 kohaldamist sellise ühenduse liikmete vahel sõlmitud horisontaalsete kokkulepete või ühenduse otsuste suhtes.

3. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandi õiguste ostjale loovutamise või ostja poolt kasutamise kohta tingimusel, et kõnealused sätted ei ole selliste kokkulepete esmane eesmärk ning et nad on otseselt seotud kaupade või teenuste kasutamise, müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt. Erandit kohaldatakse tingimusel, et kõnealused sätted ei sisalda lepingujärgsete kaupade või teenuste kohta konkurentsipiiranguid, mille eesmärk on sama nagu vertikaalsetel piirangutel, mille puhul käesolev määrus erandit ei tee.

4. Lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata konkureerivate ettevõtjate vahel sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes. Seda kohaldatakse siiski juhul, kui konkureerivad ettevõtjad sõlmivad mittevastastikuse vertikaalse kokkuleppe ja:

a)	tarnija on kaupade valmistaja ja turustaja ning ostja on turustaja, kes ei valmista lepingujärgsete kaupadega konkureerivaid kaupu või

b)	tarnija pakub teenuseid eri kaubandustasanditel ning ostja pakub oma kaupu või teenuseid jaemüügitasandil ega ole konkureeriv ettevõtja sellel kaubandustasandil, kus ta lepingujärgseid teenuseid ostab.

5. Käesolevat määrust ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis kuuluvad mõne muu grupierandit käsitleva määruse reguleerimisalasse, kui kõnealuses määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Turuosa künnis

1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30 % asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüb, ning ostja turuosa ei ole suurem kui 30 % asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid ostab.

2. Lõike 1 kohaldamisel, kui mitme osalisega kokkuleppe korral ettevõtja ostab lepingujärgseid kaupu või teenuseid ühelt lepingus osalevalt ettevõtjalt ja müüb kõnealused lepingujärgsed kaubad või teenused teisele kokkuleppes osalevale ettevõtjale, siis ettevõtja turuosa peab järgima esimeses lõikes sätestatud turuosa künnist nii ostja kui ka tarnijana, et artiklis 2 sätestatud erand kohalduks.

Artikkel 4

Piirangud, millega jäetakse grupierandist tulenevad eelised kohaldamata – põhilised piirangud

Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või muude osaliste kontrolli all olevate teguritega kombineeritult:

a)	piirata ostja võimet määrata kindlaks oma müügihind, ilma et see piiraks tarnija võimalust kehtestada maksimaalne müügihind või soovituslik müügihind, tingimusel et mõne osalise survel või tema pakutud stiimulite tulemusena ei kujuta need endast fikseeritud või minimaalset müügihinda;

piirata territooriume või kliente, kellele kokkuleppeosaline ostja võib lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüa, ilma et see piiraks tegevuskohta käsitleva piirangu kohaldamist, välja arvatud:

i)	aktiivse müügi piiramine territooriumi või kliendirühmaga, mille suhtes tarnijal on ainuõigus või mille ainuõiguse on ta loovutanud teisele ostjale, kui selline piirang ei piira ostja klientide läbimüüki;

ii)	hulgimüügi tasandil tegutsevate ostjate teostatava lõppkasutajatele müügi piiramine;

iii)	valikulise turustussüsteemi liikmete müügi piiramine volitamata turustajatele territooriumil, mille tarnija on reserveerinud sellise süsteemi kohaldamiseks, ja

iv)	ostja piiramine teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponentide müügil klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks;

c)	piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, ilma et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmetel tegutseda tegevuskohas, milleks puudub luba;

d)	piirata turustajatevahelist risttarnimist valikulises turustussüsteemis, sealhulgas turustajate vahel, kes tegutsevad eri kaubandustasanditel;

e)	piirata – osade tarnija ja neid toodetega ühendava ostja vahelise kokkuleppe vormis – tarnija teostatavat osade müüki varuosadena lõppkasutajale või parandustöökodadele või muudele teenuseosutajatele, kellele ostja ei ole usaldanud oma kaupade parandamist ega hooldamist.

Artikkel 5

Välja jäetud piirangud

1. Artiklis 2 sätestatud erand ei kehti järgmiste vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvate kohustuste suhtes:

a)	kõik otsesed või kaudsed konkurentsikeelukohustused, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või pikem kui viis aastat;

b)	kõik otsesed või kaudsed kohustused, mille kohaselt ostja pärast kokkuleppe lõppemist ei või valmistada, osta, müüa ega edasi müüa kaupu ega teenuseid;

c)	kõik otsesed ja kaudsed kohustused, mille tõttu valikulise turustussüsteemi liikmed ei saa müüa teatavate konkureerivate tarnijate kaubamärke.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel käsitatakse konkurentsikeelukohustusi, mida saab vaikimisi uuendada pikemaks ajaks kui viis aastat, määramata kehtivusega kohustustena.

2. Erandina lõike 1 esimese lõigu punktist a) ei kohaldata viie aasta pikkust ajalist piirangut siiski juhul, kui ostja müüb lepingujärgseid kaupu või teenuseid ruumides või territooriumil, mis kuuluvad tarnijale või mida tarnija üürib kolmandatelt isikutelt, kes ei ole ostjaga seotud, ja kui konkurentsikeelukohustuse kestus ei ole pikem, kui see aeg, mille jooksul ostja kõnealuseid ruume või territooriumi kasutab.

3. Erandina lõike 1 esimese lõigu punktist b) kehtib artiklis 2 sätestatud erand kõikide otseste või kaudsete kohustuste osas, mille kohaselt ostja pärast kokkuleppe lõppemist ei või valmistada, osta, müüa ega edasi müüa kaupu ega teenuseid, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	kohustus on seotud kaupade või teenustega, mis konkureerivad lepingujärgsete kaupade või teenustega;

b)	kohustus piirdub ruumide ja territooriumiga, kus ostja lepingu kehtivuse ajal on tegutsenud;

c)	kohustus on tarnijalt ostjale edastatava oskusteabe kaitsmiseks vältimatu;

d)	kohustuse kestus pärast kokkuleppe lõppemist piirdub ühe aastaga.

Lõike 1 esimese lõigu punkt b) ei piira võimalust kehtestada ajaliselt kindlaksmääramata piirangut sellise oskusteabe kasutamisele ja avalikustamisele, mis ei ole üldtuntud;

Artikkel 6

Määruse kohaldamata jätmine

Määruse nr 19/65/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt võib komisjon määrusega teatada, et kui samalaadsete vertikaalsete piirangute paralleelsed võrgustikud hõlmavad üle 50 % asjaomasest turust, ei kohaldata käesolevat määrust vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad kõnealuse turuga seotud konkreetseid piiranguid.

Artikkel 7

Turuosa künnise kohaldamine

Artiklis 3 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:

Tarnija turuosa arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul ja ostja turuosa arvutamise aluseks võetakse ostuväärtus turul. Kui andmed müügi- või ostuväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib asjaomase ettevõtja turuosa kindlaksmääramiseks kasutada muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas turu müügi- ja ostumahul põhinevaid hinnanguid;

b)	turuosa arvutatakse eelnevat kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal;

c)	tarnija turuosa hõlmab kõiki kaupu ja teenuseid, mida tarnitakse vertikaalselt integreeritud turustajatele müügi eesmärgil;

d)	kui turuosa esialgu ei ületa 30 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud piirist kõrgemale, ületamata siiski 35 %, kehtib artiklis 2 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, millal 30 % turuosa künnis esimest korda ületati;

e)	kui turuosa esialgu ei ületa 30 %, kui tõuseb hiljem üle 35 % piiri, kehtib artiklis 2 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil 35 % tase esimest korda ületati;

f)	punktides d ja e sätestatud soodustusi ei või kombineerida selliselt, et nad ületavad kahe kalendriaasta pikkuse ajavahemiku;

g)	artikli 1 lõike 2 teise lõigu punktis e osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on artikli 1 lõike 2 teise lõigu punktis a loetletud õigused.

Artikkel 8

Käibe künnise kohaldamine

1. Aasta kogukäibe arvutamiseks artikli 2 lõike 2 tähenduses liidetakse kokku vertikaalse kokkuleppe asjaomase osalise ja temaga seotud ettevõtjate eelmise majandusaasta kõigi kaupade ja teenuste käive, välja arvatud kõik maksud ja muud lõivud. Seejuures ei võeta arvesse vertikaalse kokkuleppe osalise ja temaga seotud ettevõtjate vahelisi või temaga seotud ettevõtjate omavahelisi tehinguid.

2. Artikli 2 erandi kohaldamine jätkub, kui kahe järjestikuse majandusaasta jooksul ei ületata aasta kogukäibe künnist rohkem kui 10 %.

Artikkel 9

Üleminekuperiood

Aluslepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata 1. juunist 2010 – 31. maini 2011 nende kokkulepete suhtes, mis on 31. mail 2010 juba jõustunud ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastasid 31. mail 2010 määruses (EÜ) nr 2790/1999 sätestatud erandi tingimustele.

Artikkel 10

Kehtivusaeg

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2010.

See kehtib kuni 31. maini 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüsselis, 20. aprill 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT 36, 6.3.1965, lk 533.

(2) Alates 2009. aasta 1. detsembrist sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Need kaks sätet on põhiolemuselt identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajadusel lugeda viiteks EÜ asutamislepingu artiklile 81.

(3) EÜT L 336, 29.12.1999, lk 21.

(4) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.